Asutajaõiguse teostamise aruanne

Saatja: [email protected] Saaja: "RAM Info" Teema: Asjaõiguse teostamise aruanne 3.1-4/908 Kuupäev: 2024-05-10 06:50 3.1-4/908 Rahandusministeerium [email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 3.1-4/908 Asutajaõiguse teostamise aruanne Vastavalt riigivaraseaduse §-le 98 lg 3 esitan seisukoha sihtasutuste Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ette seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguse teostamise kohta 2023.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Jahilo direktor Lisa: seisukoht 1 lehel Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu tegevusaruanne 33 lehel, Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu tegevusaruanne 1 lehel Mall Gramberg 6316213 [email protected] TEL: 631 6202 | [email protected] | www.president.ee A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI  Sihtasutuste asutajaõiguste teostamine 2023.a. Vabariigi President teostas aruandeaastal asutajaõigust kahe sihtasutuse osas: Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, olles põhiseadusliku institutsioonina nende ainuasutaja. Aruandeperioodil sihtasutuste juhtimisel muudatusi ei toimunud. Sihtasutused ei omandanud aruandeaastal osalust äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamisel. Lisaks seadusega ette nähtud audiitorkontrolle 2023.a. erikontrolle sihtasutustes läbi ei viidud. Meie hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende põhikirjaliste eesmärkide täitmisest neid ka edaspidi toetav. Oleme arvamusel, et mõlema sihtasutuse 2023. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Kinnitame, et peame käesoleval ajal vajalikuks nende edaspidise tegutsemise jätkamist. LK: 2  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu registrikood: 90007081 tänava nimi ja maja number: Toom-Kooli tn 17 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10130 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.kogu.ee sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 23 Bilanss 23 Tulemiaruanne 24 Rahavoogude aruanne 25 Netovara muutuste aruanne 26 Raamatupidamise aastaaruande lisad 27 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 27 Lisa 2 Raha 28 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 29 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29 Lisa 5 Kasutusrent 29 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 30 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 30 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 31 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 32 Lisa 10 Tööjõukulud 32 Lisa 11 Seotud osapooled 32 Aruande allkirjad 34 Vandeaudiitori aruanne 35 2 Eesti Koostöö Kogu Tegevus- ja mõjuaruanne 2023 Sisukord Eesti Koostöö Kogu 2023. aastal 4 Eesti inimarengu aruanne 6 Kollektiivsed pöördumised 9 (Noorte) kodanikuharidus 14 Arutelukultuur 16 Koostas: Eesti Koostöö Kogu Kujundas: Kaspar Ehlvest SA Eesti Koostöö Kogu www.kogu.ee Eessõna Käesolev on esimene Eesti Koostöö Kogu Sisuline kaasamine ja ärakuulamine mõjutab tegevus- ja mõjuaruanne. inimeste vaimset heaolu (vt EIA 2023 põhisõ- numid). Arutelukultuuri ei paranda seaduse See on püüdlus korraga otsa vaadata kõikidele ega digivahenditega. Just seetõttu oleme meie tegevustele, näha neid omavahelises teadlikult panustamas ka avaliku sektori seoses, reastada numbrilised näitajad ja kaasamis- ja dialoogioskuste parandamisse. koondada tagasipeegeldused ühiskonnast. Eesti Koostöö Kogu on nagu Aatomik, ise Meie erinevat laadi tegevusi – demokraatia väikene, aga jõud on suur. Esimest korda üle arendusest teaduse populariseerimiseni, aastate oli 2023. aastal meil kontoris tööl neli iseloomustab ühiskondliku muutuse taotlus, inimest: juhataja, kommunikatsioonijuht ja mille mõju pole enamasti käega katsutav. kaks demokraatia valdkonna eksperti. Juha- tusele nõu ja tuge andmas kuus nõukogu liiget. Seni on Eesti Koostöö Kogu tellimisel vaid ühel korral analüüsitud Eesti inimarengu aruannete Loodetavasti saab taoline tegevusaasta kok- ühiskondlikku tähendust ja akadeemilist väär- kuvõtmine ja mõju mõtestamine meie jaoks tust (vt M.Lauristin, Taasiseseisvunud Eesti traditsiooniks. kolm aastakümmet inimarengu luubi all, Kairi Tilga 2021), ent meie teise suure tegevussamba, Juhataja demokraatia arendus ja Rahvaalgatus.ee, mõju mõtestamine on esmakordne. Rahvaalgatus.ee on kaheksa aastaga kasvanud niššikeskkonnast rahvusvaheliseks e-demo- kraatia edulooks. Digitaalne keskkond on lihvinud Eesti inimeste oskusi poliitikas kaasa rääkida – osalemine valimistevahelisel ajal poliitilistes otsustes on saanud tavapäraseks (loe selle kohta lk 10-13). Nii rahvusvahelise kui siseriikliku edu taga pole ainult turvateadlikult arendatud digitaristu ja digipädevad koda- nikud, vaid ka meie ekspertide igapäevane töö osapooltega (vahel ka demokraatiaval- vuri roll). Loodan, et riik leiab lähiajal meie Rahvaalgatus.ee tõi The Innovation in demokraatias olulisi funktsioone täitvale Politics Awards 2023 nominatsiooni Eestisse. Rahvaalgatus.ee-le kestliku rahastusmudeli. Fotol: Eesti Koostöö Kogu kontor 3 Eesti Koostöö Kogu 2023. aastal Eesti Koostöö Kogu (EKK) on Vabariigi rohkem e-hääli (314 000) kui kevadistel Presidendi asutatud mõttekoda, mis tõsta- Riigikogu valimistel (312 000). See näitab, tab valdkondade üleseid ja riigi arengut et inimesed osalevad aktiivselt poliitikas ka pikaajaliselt mõjutavaid teemasid; arendab valimiste vahelisel ajal ning Rahvaalgatus.ee kodanikuühiskonda, avatud valitsemist ja kaudu esitatud pöördumised on ühiskonnas osalusdemokraatiat. juurdunud viis poliitika mõjutamiseks. Oma 2023. aasta tegevuses lähtusime har- Kollektiivsete pöördumiste protsessi kva- tast 2021-2024 ning Eesti inimarengu aruannete liteedi tõstmise ja mõju seiramise eeltööna põhisõnumitest ja ettepanekutest. Täidame kaardistasime senise kogemuse. Osa järeldusi oma eesmärke riigieelarveliste vahendite, ja trende vormistasime KOGUudistab uudis- projektitoetuste ja väikeannetuste toel. ampsude ning arvamuslugudena. E-Eesti narratiivi osana kirjeldasime osalusdemo- 2023. TEGEVUSAASTAT raamistas suuresti kraatia faktilehe. Eesti inimarengu aruande 2023 „Vaimne Meie jaoks märgiline on ka 6.-7. septembril tervis ja heaolu„ (EIA) valmimine ja sõnumite 2023 Tallinnas toimunud Avatud valitsemise esitlemine avalikkuses. Sama oluline kui aru- partnerluse üleilmselt tippkohtumiselt välja ande koostamine oli meie jaoks ka mõjukate kasvanud koostöö Soome innovatsiooni- jätkutegevuste kaudu EIA populariseerimine fondiga Sitra. Kahasse loodav võrdlev raport – nii inimese, kogukonna kui kohaliku oma- kollektiivsete pöördumiste protsessist kahes valitsuse tasandil. riigis on oluline teejuht 2024. aastal Rahva- Lisaks sai 2023. aastal alguse järgmise inim- algatus.ee mõju näitamiseks ning meie- arengu aruande teekond. Sihtasutuse nõukogu poolne kutse Eesti riigiteadlastele seda koos Vabariigi Presidendiga seadis EIA 2026 fenomeni uurida. fookusteemaks hariduse. Aruande teostami- Et suurendada avalikus sektoris dialoogilist seks saime tellimuse Haridus- ja Teadusminis- ja kaasavat lähenemist viisime 2023. aastal läbi teeriumilt. Novembris Vabariigi Presidendi 2 koolitusprogrammi. „Kohalike dialoog koha- poolt avatud sündmus „Millist hariduse teema- likus raamatukogus“ andis demokraatiatööks list inimarengu aruannet on Eestile vaja?“ tõi paremad oskused raamatukoguhoidjatele. kokku mõtlema 50 eksperti, kellelt saadud Esmakordses arenguprogrammis „Dialoog sisend peegeldab ühiskondlikku tellimust. kogukonnaga“ katsetame dialoogilise lähene- 2023. aastal seitsmeseks saanud Rahva- mise juurutamist ka omavalitsuste juhtimises. algatus.ee jaoks oli aga murranguline rekor- 2023. aastal jätkasime koostööd Kor- dite aasta. Platvormil anti aasta jooksul ruptsioonivaba Eestiga, et koolide kaasava erinevatele kollektiivsetele pöördumistele eelarve programm jõuaks aina rohkemate 4 Eesti õpilasteni. 2023. a kevadel lõpetas IV õpikeskkonda, kus noored saavad harjutada ja sügisel alustas V lend koole. Lisaks lans- aktiivsele kodanikule olulisi digioskusi ja seerisime Rahvaalgatus.ee juurde kuuluva proovida ka ise koolielus kaasa rääkida ning unikaalse Demokraatia töövihiku, mis pakub muutusi luua. EESTI KOOSTÖÖ KOGU – VABARIIGI PRESIDENDI MÕTTEKODA ÜHISKONNA SEIRE JA DEMOKRAATIA ARENDAMINE SEIRAMINE JA AVALIKU DEMOKRAATIA ARENDUS ARUTELU TEKITAMINE EESTI INIMAREGU ARUANNE KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED ARUTELUKULTUUR • Protsessijuhtimine • Rahvaalgatus.ee • Dialoogikoolitused • Sõnumite populariseerimine • Pöördumiste õiguste avalikule sektorile • Lahenduste katsetamine rakendamine ja populari- • Arutelukultuuri seerimine ühiskonnas eestkõnelemine ja konfliktiennetus KODANIKUHARIDUS Meie 2023. aasta tegevuste ulatus • Koolidemokraatiat ja noorte kaasamist edendavad Eesti inimarengu aruanne: programmid koostööpäevakud „Vaimne tervis algab siit“. Kodanikuharidus: Koolide kaasav eelarve. Arutelukultuur: dialoogikoolitus „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus II lend“, arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“. 5 Eesti inimarengu aruanne TEGEVUSED 70 teadlast 80+ meedia- 225 000 € kajastust (EKK + Sotsiaalministeerium) 3 Eesti ülikooli + 1 valdkonna 2 Eesti Koostöö Kogule Kureeritud kümnes EIA institutsioon (Tervise jätkutegevust Arengu Instituut) 2020. aasta oktoobris nimetas meie nõukogu Enam kui kaks aastat kestnud protsessi järgmise Eesti inimarengu aruande (EIA) tulemusel valmis Eesti inimarengu aruanne teemaks vaimse tervise ja heaolu ning valis 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“, mida käsitleti selle peatoimetajaks Tallinna Ülikooli prof. 21. veebruaril 2023 Riigikogu suures saalis Merike Sisaski. Aruande eesmärk oli tuua riiklikult tähtsa küsimusena. Eesti sotsiaal-, tervise- ja käitumisteadlaste süsteemse käsitluse abil välja vaimse tervise ja heaolu toimemehhanismid elukeskkonnast Tuginedes EIA 2023 ettepanekutele viisime (suhte-, digi- ja füüsiline keskkond) ja eluviisist lisaks aruande väljaandmisele ellu ka kaks tulenevatele teguritele. Ning pakkuda teadus- populariseerivat jätkutegevust: põhist vaadet vaimse tervise edendusele ja probleemide ennetusele. 6 ETV saatesari „Selge pilt“ (Eesti Koostöö Koostöös Sotsiaalministeeriumiga regionaal- Kogu partnerluses Sotsiaalministeeriumi, sed koostööpäevakud „Vaimne tervis algab Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga), siit“. Tuuri eesmärk on viia teaduspõhine mille fookuses oli vaimse tervise probleemide vaimse tervise probleemide ennetuse raamis- ennetus. Sarja eesmärk oli tugineda EIA 2023 tik (EIA 2023 põhisõnumid) üle Eesti kohaliku peatükkidele ja tõsta inimeste teadlikkust tasandi praktikuteni. Lisaks soodustada koha- isetoimimisvõime olulisusest (eneseabi, liku tasandi koostööd ja ennetuse mõtestamist enesehool, vaimse tervise esmaabi oskused, läbi keskkondade kujundamise. sotsiaal-emotsionaalsed oskused lastel, emotsionaalse regulatsiooni oskus (stressi Tuur "Vaimne tervis algab siit" numbrites: korral), säilenõtkus jm). Saatesarja vaatas iganädalaselt otse keskmiselt 53 000 inimest. 7 Piirkondlikku 192 Eri valdkonna kohtumist eksperti MÕJU EIA peamine eesmärk on tõsta avaliku dis- Peatoimetaja prof. Merike Sisaskit on läbi kursuse fookusesse valdkondadeüleseid, aasta korduvalt kutsutud esinema konve- ühiskonna arengut pikaajaliselt mõjutavaid rentsidele, saadetesse, töötubadesse, teemasid, pakkuda andmepõhist terviklikku kohtu mistele, töökohtadesse, oma- olukorra kirjeldust ning näidata võimalikke valitsustesse jne. Lisaks on EIA kõneisikuks lahendusi. Eestlaste vaimne tervis ja heaolu ka Vabariigi President Alar Karis, kes viitab on üks selliseid. oma sõnavõttudes ja kõnedes sh Vabariigi aastapäevakõnes tihti aruandele. Seega Kuidas aga mõõta Eesti inimarengu aruande EIA üks olulisemaid eesmärke on edukalt mõju? Me vaatame mõju kolmel tasandil: täidetud. teema käsitlus ja aktuaalsus avalikus arva- musruumis (seirame meediat); meie popula- • EIA mõju saab hinnata ka kaardistades tege- riseerimistegevuste mõju (tagasisideküsitlus vusi, uusi algatusi, sündmusi, mis on oma ja kvantitatiivsed numbrid) ning aruande sisu sisu saanud just aruandest. käsitlemine ja edasiarendus uutes formaatides. - näiteks toetus VATEK-i 2023. aasta Vaimse tervise kuu kontseptsioon inimarengu aru- • Avaldamise järgne suur meediakajastuste andele; arv näitab selgelt, et vaimse tervise käsit- - Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Valga Valla- lus läbi keskkondade ja eluviisi vaate ning valitsuse eestvedamisel toimus konverents teadlaste ettepanekud, pakkusid suurt „Loo või Loobu“ , mis tugines EIA peatükil ühiskondlikku huvi ja käivitasid arutelusid. „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“; 7 - TELIA sotsiaalkampaania vanemaealiste Palusime ka ekspertidel hinnata EIA esmast üksildusest ja digilõhest tugines EIA pea- mõju valdkonna arendamisele: tükil „Digitehnoloogiad ja vaimne heaolu“; - Kinoteatri peegeldus edukultusest, läbipõ- Anniki Lai (Sotsiaalministeeriumi vaimse lemisest, töökeskkonna olulisusest peegel- tervise osakonna juht): „Meie ühine koostöö- das tervikuna EIA sõnumeid; tuur andis kohalikule tasandile seni puuduva - eesti Sotsioloogide Ühingu aastakonve- raamistiku, mil moel vaimset tervist läbi erine- rents „Sipelga sagin ja vaimne tervis“. vate keskkondade mõtestada. EIA on andnud sisendit ka vaimse tervise tegevuskavale 2023- Meie enda jätkutegevuste mõju: 2026, mis omakorda on aluseks vaimse tervise Tagasisidest meie jätkutegevusele „Vaimne osakonna tööplaanidele. Seeläbi kujundavad tervis algab siit“ on näha, et raskekaalulise EIA sõnumid ka järgmiste aastate vaimse ter- aruande „tõlkimine“ praktikute keelde ja vise valdkonna poliitikakujundust.“ füüsiliste kohtumiste kaudu inspireerimine on oluline, et EIA sõnumid muutust looma Ott Oja (Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni hakkaksid. Kogu tuuri mõju ja järeldusi saame juht): „EIA paistab olevat oluliselt mõjutanud hinnata 2024. aastal. vaimse tervise alast diskursust. Varasemalt oli EIAs käsitletu hajali paljude eri uuringute vahel ning nende sobiv käsitlus Eesti kontekstis oli Tagasiside osalejatelt: „Selline kohtumine hoomatav vaid vaimse tervise valdkonna on väga tänuväärne – muudate Inimarengu ekspertidele – lihtsam oli levitada ka vääraru- aruande tuimast teadlaste tekstist arusaada- saamu, kuna pädevad tõlgendused ei olnud vaks nii suurele ringile, mis on suurepärane kättesaadavad. EIA on valdkonna teadmised ennetusmeede. Ja võimaldate kogukonnas aga koondanud ning teinud mõistetavaks ja sellist kohtumist, mille korraldamisega paraku rakendatavaks huvitatud osapooltele, kellest üldjuhul KOVd ise ei tegele. See on suur panus enamus ei tegutse otseselt vaimse tervise kogukonnateenuste arengusse“. vallas. Näen, et EIA mõjul saame ühiskonnas liikuda vaimse tervise probleemide enneta- misega laiapõhjaliselt, kaasates osapooli, kes end varem vaimse tervise mõjutajana ei näinud.“ EIA 2023 peatoimetaja Merike Sisask. EIA esitlus riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogu suures saalis. Foto: Erik Peinar 8 Kollektiivsed pöördumised TEGEVUSED 157arutelu 314 000allkirjastamist 17 000 € muud platvormi (+53)* (+172 000) ülalpidamiskulud (+3100 €) 58 saadetud 30 361 € +33 370 € algatust digiallkirjastamise kulu annetust (+7) (+14 931 €) (+16 570 €) * Sulgudes muutus 2022. aastaga võrreldes. Rahvaalgatus.ee seitsmes tegevusaasta oli pöördumiste võrdleva raporti koostamist. tähelepanuväärne: hüppeliselt kasvas algatus- tele antud digiallkirjade hulk (ületades 300 000 Rahvaalgatus.ee on kodanike jaoks hetkel piiri aastas), meid nomineeriti The Innovation in ainus toimiv riigi ja kohaliku tasandi poliiti- Politics Awards Euroopa parimate demokraatia listes otsustes osalemist võimaldav digi- tehnoloogiate hulka ning pärjati Eesti parima taalne keskkond, mida riik ka ise aitab üleval avaandmete taaskasutaja tiitliga. Mastaapne hoida. Seega täheldame portaali igapäevast hüpe on tekitanud vajaduse põhjalikumalt kasutajatoetööd tehes laiemalt osalusega analüüsida kollektiivsete pöördumiste mõju seotud trende ja kitsaskohti. ühiskonnas. Teadustööde sütitamise lootu- ses alustasime koostöös SITRA ekspertidega Näeme, et meie roll demokraatiaarendajana 2023. a sügisel Soome ja Eesti kollektiivsete on lisaks portaali ülalhoidmisele käsitleda 9 neid suundmusi, et tekitada arutelu ja otsida Lisaks kohalikule ja riigi tasandile, oleme lahendusi. 2023. aastal toimunud portaali Euroopa kodanikualgatuse infopunkt ja 7. sünnipäeva tähistaval inspiratsioonipäeval populariseerija Eestis. Selle raames osa- „KOV: kohaliku osaluse võimalused“ vol 2 lesime 2023. aastal kodanikualgatuse päeval uurisime koos partneritega, kuidas kohaliku Brüsselis ning korraldasime Arvamusfestivali tasandi valitsemist avatumaks ja kaasava- arutelu „Euroopa kodanikualgatus – osalus- maks muuta. Oma Arvamusfestivali arutelus revolutsioon ELis“. „Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“ võtsime uurida, kuidas ennetada kogukonna Rahvusvahelisele koostööle andis uue tõuke ja võimu konflikte ning kes peaks aitama luua septembris Tallinnas toimunud Avatud valit- paremat arutelukultuuri. semise partnerluse (AVP) üleilmne tippkohtu- mine, kus me korraldasime töötoa, osalesime Lisaks alustasime koostööd e-Eesti esitlus- aktiivselt terve nädala jooksul toimunud keskusega, mille raames toimus arutelu sündmustel ja vestlustel ning alustasime „Rahvaalgatus kui digitaalne meeleavaldus“ koostööd Sitraga. Lisaks valiti meie ekspert ning valmis uus e-riigi esitluse portfelli kuuluv ka AVP muutuste juhtide koostööprogrammi faktileht. (OGLC). MÕJU Kasutajanumbrite hüppeline kasv ja alga- Otsene seadusandlik muutus toimub harvem tuste teemade mitmekesisus viitab sellele, või seda on keeruline kinni püüda (nt võib et ühiskond on uuenduse omaks võtnud ja peale menetlust komisjonis järgneda pikk see levib massidesse. Valimiste vahelisel ajal sündmuste jada, mille seost hiljem algatuse otsustes kaasa rääkimine on saanud inimeste mõjuna on keeruline tõestada). igapäevademokraatia osaks. Seadusandliku muutuse määra väljatoomine Mis on aga ühe algatuse mõju, on esimesi on puudulik lähenemine mõjule ja seda eriti küsimusi, mida kollektiivsete pöördumistega rahvusvahelises võrdluses. Kollektiivsete kokku puutuvad inimesed küsivad. pöördumiste mõju pole seega lineaarne ja kohene. Kui mõjuna määratleda ainult muutust sea- dusandluses, võib Rahvaalgatus.ee kaudu Sagedamini kui seadusandliku muutuse Riigikogule saadetud algatuste osas teha saavutamine, kujundavad algatused ümber üldsõnalise järelduse - ca kolmandik alga- arutelu parlamendis ja ühiskonnas laiemalt. tustest lükatakse komisjonide poolt tagasi Neid kajastatakse meedias ja nende kaudu ja sama palju lahendatakse nö muul viisil. tõusetuvad vaatenurgad (hääled), mis oleksid 10 algatuseta jäänud otsuse tegemise kaalumisel populistidel portaalis luua näiliselt popu- alaesindatuks. laarseid algatusi, mida saaks mõjutada valeidentiteetide ning kampaaniatega. Igale algatustele saab e-ID kasutades anda Algataja „Ilma meediata on keeruline – nende ühe hääle. osa on väga oluline.“ • Teiseks on põhiline otsuse koht, kuhu suunata need algatused, millel ei ole ka Rahvaalgatuste mõju saab vaadata ühe kol- teoreetilist võimalust seadusandlikuks lektiivse pöördumise lõikes või analüüsida muutuseks – eelkõige nt tipp-poliitikute kollektiivsete pöördumiste õiguse mõju ter- (umb)usaldusavaldused. Nende lükka- vikuna ning digitaristu rolli selles. mine ebaturvalisse digitaalsesse ruumi, kus on oht toetajate identiteedivargusteks Rahvaalgatus.ee platvormil võib märgata ning profileerimiseks, oleks demokraatia erinevat tüüpi algatuste esinemist. Järgnev arendamise osas lühinägelik. tüpoloogia on esimene püüdlus algatusi kate- goriseerida. See on edasi arendamist vajav • Välja jäetud ja marginaliseeritud hääled ideestik, mis tulevikus annab mõjuhindami- tulevad esile seaduseelnõu või ka koalitsioo- sele vundamendi. nilepingu protsessis. Välja joonistuvad tee- mad, mis vajavad riigi või kohalikul tasandil • Professionaalne huvikaitse, millel on huvi- põhjalikumat arutelu. Erinevalt digitaalsest kaitseorganisatsiooni poolt rahastus ning protestist on nendel algatustel konkreetses algatus ja selle kampaania on osa laiemast seadusandlikus protsessis oma seisukoh- protsessist. Siin tegeletakse pikaajaliste tade nähtavale toomise soov. Siin tuleks inim- ja loomaõiguste ning keskkonna mõju osas tähelepanu osutada avaliku teemadega, mis ei ole tingimata peavoolu debati käivitamisele ja diskursuse muutus- jõudnud. tele teema käsitluses. Kohene seadusandlik muutus on poliitilise tahte puudumise tõttu • Digitaalsed protestid, mille põhieesmärk pigem harv, kuid pikema ajaraami sees on on avaldada meelsust poliitilise otsuse või asjakohane püstitada hüpotees, et algatu- isiku suhtes. Need võivad tõukuda vastu- sel on seadusandliku muutuse toimumisele olulistest poliitilistest otsustest või välis- olnud määrav/oluline mõju. test kriisidest. Konkreetne seadusandliku muutuse ambitsioon on sellistel algatustel vähene. Tegu on ühiskondliku temperatuuri Algataja „Selles (seadusloomeprotsessis – mõõtvate algatustega, mis võimaldavad EKK) oli ebamõistlikkuse moment ja mingi- rahumeelselt (digiallkirjaga) protestida ja sugune tunnetuslik valulävi ületati sellise toimivad omamoodi ventiilina. seadusloomega. Ootan riigilt, et kui meil on kokku lepitud hea õigusloome põhimõtetes, • Siinkohal on oluline rõhutada, et tugeva siis neid järgitakse.“ digitaalse identiteedi tõttu ei ole võimalik 11 • Rohujuure kodanikualgatus jääb oma Kohaliku tasandi mõju: kvaliteedilt alla professionaalsele huvi- Kuna protsessid on pikad, siis kohalikul tasan- kaitsele, kuid nende taotlus on selge. See dil hakkavad esimesed mustrid alles ilmnema. grupp pakub erilist huvi, kuna siin on osa- Kuigi kollektiivsete pöördumiste õigus koha- lised organiseerumata ja seni ühiskondli- likul tasandil on olemas 1993. aastast, puudub kes teemades kaasa rääkimisel passiivsed. meil enne Rahvaalgatus.ee KOV suuna lans- Kuigi algatuste kvaliteet ja oma seisukoh- seerimist (2020) info või andmestik, kuidas tade esitlemine komisjonis jääb kohati kesi- seda õigust on varasemalt rakendatud. seks, tuleks demokraatia arendamist silmas pidades inimesi julgustada ning panustada 2023. a kõige mitmekülgsemat analüüsi või- kodanikuharidusse. maldab kohalike algatuste laine, mille toonud esile rahvastikuprotsessid ja riigi majandus- lik olukord ning sellest tulenev kooli-, aga Algataja „Astuda vastu kogu poliitilisele ka rahvamajade ja raamatukogudevõrgu kogukonnale nõudis omajagu julgust. Pärast ümberkorraldamise vajadus. 2023. aastal muidugi selgus, et sugugi mitte kõik poliiti- oli Rahvaalgatus.ee-s rohkem kui kümme lised jõud ei kiitnud seaduseelnõud sisulises algatust, millega protestiti otsuste vastu sul- mõttes õigeks.“ geda kohalikke koole, kogukonnakeskusi või raamatukogusid. Kuna õiguse praktika on tänu taristule näh- tav pea seitse aastat, on võimalik jälgida ka Lääneranna vallas olid kohalikud elanikud aktiivsete algatajate poliitilist karjääri. Inime- esitanud aastatel 2020–2023 seitse algatust, sed teevad muutuse oma elus - on näited nii paludes omavalitsusel uuesti kaaluda otsuseid valimistel edukalt osalemisest kui ka profes- kohalike koolide ja lasteaedade ümberkorral- sionaalse huvikaitse tööga jätkamisest. damise või sulgemise osas. Kõik algatused jäid kas ootele või lükati tagasi. Selle taustal Kollektiivsete pöördumiste õiguse laiema koostas kohalik kogukond 2023. aasta aprillis mõju osas tuleb ära märkida veel usalduse juba Riigikogule suunatud algatuse, milles tõus valitsejate vastu, avalikkuse tead- paluti parlamendil kaaluda meetmeid, et likkuse kasv teema osas ning huvikaitsjate toetada maapiirkonna kogukonnakoolide ja esindajate vaheline sisulisem dialoog. säilitamist. Algatus kogus 2116 toetusallkirja Suures osas on õiguse soovitud mõjud ära ja esitati parlamendile. Parlament otsustas toodud seadusloomeprotsessi käigus aval- arutada seda olulise riikliku tähtsusega küsi- datud seletuskirjades, aga ka erinevates musena ning palus Haridusministeeriumil osalusdemokraatiat käsitlevates raportites. välja töötada poliitikameede, et toetada väi- Mil määral need mõjud on meie ühiskonnas keste maakoolide ellujäämist praeguse kooli- avaldunud, tuleb alles välja uurida. Täiesti süsteemi rahastamiskavas. Selle tulemusena uurimata on ka soovimatud mõjud. loodi meede, mis subsideerib maapiirkondade omavalitsusi, kes on valmis säilitama väikeseid kuueklassilisi algkoole elurajoonide lähedal. 12 On tõenäoline, et ka tulevikus toovad ühis- Taristu mõju: konda mõjutavad suured muutused kaasa Lisaks kollektiivsete pöördumiste õiguse keerulisi valikuid just kohalikul tasandil. Prak- rakendusele digiriigile kohasel viisil, annab tika näitab, et inimeste kaasamata jätmine Rahvaalgatus.ee taristu ülevaate ka õiguse otsustesse toob kaasa konflikte ja kollektiiv- praktikast tervikuna. See loob olulise tagasi- seid pöördumisi. sidemehhanismi ühiskonnale tervikuna, mis omakorda hakkab protsessi arendama. „Rahvaalgatusest oli palju kasu, see tagas Eraldi tuleks välja tuua avaandmete mõju mulle kogukonna esindajana sissepääsu teat- Riigikogu komisjonide tööle ning üldsusele rietendusele nimega „Lääneranna volikogu laiemalt. Tänu avaandmetele on pöördumiste istung“. menetlusprotsess vahetult jälgitav suurele auditooriumile, see on nüginud vastuskirjade „Algatus aitas kokku koguda inimesed, kellele vormistust tavainimesele arusaadavamaks läheb korda Varbla kooli saatus.“ ning mugavalt kättesaadavaks. Rahvaalgatus.ee inspiratsioonipäev „KOV: kohaliku osaluse võimalused“ vol 2. Foto: Aron Urb 13 (Noorte) kodanikuharidus TEGEVUSED 10 töötuba 452 töötubades 5 kooli osalenud õpilast 26ideed 6 800 € koolide kaasava 1201 antud häält eelarve ideedele Lähtuvalt oma põhitegevusest, arendada eelarvet. Selle programmi eesmärk on paran- demokraatiat ja kodanikuühiskonda, ning dada õpilaste kaasatust koolielu puudu- Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 tavatesse otsustesse ning võimaldada riiklikust strateegiast, oleme seadnud üheks õpilastele elulist kogemust demokraatias oma programmiliseks eesmärgiks panustada osalemisest. Lisaks lansseerisime 2023. aas- noortedemokraatia arengutesse, et: tal kolme digiharjutuse ja õppematerjalidega Demokraatia töövihiku ning korraldasime • laiendada noorte võimalusi kooli ja koha- noortele ja õpetajatele koolidemokraatia liku elu otsustes kaasa rääkimiseks; inspiratsioonipäeva. Päeva raames tutvus- • kasvatada aktiivse kodaniku hoiakuid ja tasid noortedemokraatiaga seotud võima- pädevusi; lusi ja programme MTÜ Demokraatiatrenn, • muuta koolielu kaasavamaks ja avatumaks. MTÜ Mondo, Noorte Vabamu, MTÜ Steps, Koos Korruptsioonivaba Eestiga oleme 2020. MTÜ Helge Kool, Kogukonnapraktika ja Eesti aastast organiseerinud koolide kaasavat Õpilasesinduste Liit. 14 MÕJU Meie noortedemokraatia alaste tegevuste mõju ilmneb peamiselt koolielu demokraat- „Meile õpetas see noorte soovide mõistmist likumaks muutumisel ja demokraatias osale- ning pani mõtisklema selle üle, kas seniseks miseks vajalike digipädevuste tõstmisel. suurimaks takistuseks pole mitte see, et me ise ei ole täiskasvanutena valmis noori piisavalt Koolide kaasava eelarve programmis osalenud usaldama,“ selgitas Eesti Noortevaldkonna õpilaste ja õpetajate tagasisidest on selgunud, ajakirjas MIHUSes avaldatud kommentaaris et koolielus aktiivselt osalevate õpilaste arv Imavere kooli õppejuht Gerly Lehtmets, kes 2020/21 õppeaasta lennus kasvas projekti järel enda koolis kaasavat eelarvet eest vedas. 15% võrra, lisaks tõusis 19% võrra õpilaste arv, kelle arvates õpilasi alati või tihti kooli Programmis osalenud 7. klassi õpilase sõnul jaoks oluliste otsuste tegemisse kaasatakse. andis projekt võimaluse arendada paremaid Läänemere Gümnaasiumis 21/22 õppeaastal suhteid õpetajate ja õpilaste vahel: „Selles läbi viidud küsimustiku põhjal nägime, et kui programmis osalemine aitab õpilastel tunda, enne sekkumist leidis 9,4% õpilastest, et õpi- et ka neil on võimu ning nende soovidel ja lasi ei kaasata oluliste otsuste tegemisse, siis tegudel on reaalne mõju.“ kaasava eelarvestamise järel õpilased seda enam ei tundnud. Tabivere Põhikooli 22/23 kaasavast eelarvest täheldasime samuti, et õpilaste arv, kes tundis, et õpilasi kaasatakse oluliste otsuste tegemisse kasvas 21% võrra. Seega tunnevad õpilased tänu kooli kaasavast eelarvest osavõtule, et nad osalevad rohkem koolielu puudutavates otsustes. Need on võtmetähtsusega aspektid demokraatliku koolikeskkonna kujundamisel, et luua soodsad tingimused julgete kodanike kasvulavaks. Koolide kaasav eelarve. Tabivere Põhikool. Foto: Miriam Tõnismägi 15 Arutelukultuur TEGEVUSED 2x arenguprogrammi 11 koolitatud 10 koolitatud KOV läbiviimist raamatukoguhoidjat ametnikku 10 112 1 kogukonna osalejat strateegiline dialoogi partnerlus 2023. aastal jätkasime koos Eesti Raamatu- Kokku osales üheteistkümnes arutelus 112 ini- koguhoidjate Ühinguga raamatukogutöötajale mest. inimest. suunatud dialoogi- ja kogukonna kaasamis- oskuste programmiga. „Kohalike dialoog 2023. aastal sai Siseministeeriumi stratee- kohalikus raamatukogus“ programmis osales gilise partnerluse raames alguse mitme- 11 raamatukoguhoidjat kümnest erinevast oma- aastane koostöö viie organisatsiooni vahel. valitsusest. Programmi lõppedes viisid osalejad Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud enda valitud teemal läbi avaliku vestlusringi Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli oma kogukonnas (nt teemadel: mida noored ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti vajavad; kuidas raamatukogu jõuab kauge- Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga matesse küladesse; kuidas kodukandi elu sisustavad ministeeriumi poolt rahastatud loodusega rohkem kooskõlas toimima panna, „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakenda- millist avalikku ruumi kogukond vajab jm). mine 2023–2026“ tegevust. Tegevuse eesmärk 16 on suurendada Eestis tegutsevate kogukon- erinevast omavalitsusest. Programm lõpeb dade võimekust ning elanikkonnakaitse- ja 2024. aastal. kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Arutelukultuuri eestkõnelejana tegime koos- Partnerluse raames saime sügisel käivitada töös Soome Instituudiga sündmussarja „Dia- omavalitsuste juhtivtöötajatele suunatud loogiring“. Kokku toimus Rahvusraamatukogu arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“. ruumides 4 avalikku dialoogiringi, millest Programmis osaleb kümme inimest üheksast võttis osa 35+ inimest. MÕJU „Kohalike dialoog kohalikus raamatu- Mõjuna saame käsitleda ka Viljandi Linna- kogus“ programmi otsest mõju saame raamatukogu (osales koolitusprogrammis peamiselt hinnata raamatukogude poolt 2022. aastal) ja kodanikuühenduse Loov korraldatud vestlusringides osalenud ini- Viljandi poolt käivitatud uut ühist kogukond- meste tagasiside põhjal. Küsisime osale- likku sündmussarja „Viljandi dialoogiring“. jatelt, et mis tunne dialoogist saatma jäi. Dialoogikorraldamise oskused on andnud Vastustes kõlasid märksõnad: mind kuulati, kohalikule raamatukogule uue rolli: olla õhkkond, kaasõpilaste mõtted, klassiga rää- sisuline partner kogukonnaühendusele, pak- kimine ja koosviibimine, kogukondlik kokku- kuda neutraalset füüsilist ruumi dialoogide hoidmise tunne, soe ja mõtteerk õhkkond, pidamiseks, olla ühendaja. uued ideed, tänutunne. Tagasiside andnutest 79 % vastasid, et taolisel viisil peetud dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud. Valik põhjendusi: • väga vajalikud on kokkusaamised just dia- loogi reegleid järgides – see aitab paremini erinevaid seisukohti esile tuua; • hästi ettevalmistatud dialoogid aitavad probleeme lahendada ning elu kogukon- nas paremaks muuta; • loovad koostööd; • mõistame rohkem kaaslasi, jäävad ära vää- riti mõistmised ja tülid inimeste vahel, kui Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus. rohkem mõtiskleda olulistel teemadel. Türi raamatukogu. Foto: Tiit Reinberg 17 Levila ja Rahvusraamatukogu kutsusid 5 dialoogikoolituse läbinud raamatukogusid 60 näitama kogukonnafilmi „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ ja looma filmijärgset dialoogilist ~ raamatukogu vestlusringi. See koostööprojekt on hea näide, osalejat kogukonnakino kuidas kodu lähedal raamatukogus saavad seanssi kokku inimesed kompleksetel teemadel üksteist kuulata ja oma mõtteid väljendada. Ja, et uute oskustega raamatukogud loovad uut partnerlust ja väärtust. Sündmustesari „Dialoogiring“. Foto: Hannele Valkeniemi 18 Eesti Koostöö Kogu rahaasjad SA Eesti Koostöö Kogu on toimiv organisatsioon, millel puudub võlg riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti lepinguliste partnerite ja teenuseosutajate ees. Eesti Koostöö Kogu riigieelarveline sihtfinantseerimine: 2019. aastal – 240 082 eurot 2020. aastal – 230 082 eurot 2021. aastal – 230 082 eurot 2022. aastal – 184 066 eurot 2023. aastal – 184 066 eurot Koos riigieelarvelise toetuse, sihtotstarbeliste toetuste ja annetustega moodustasid Eesti Koostöö Kogu tulud 2023. aastal kokku 263 659 eurot. Sihtasutuse majandusaasta tulem viimastel aastatel: 2019. aastal 47 056 eurot 2020. aastal -19 942 eurot 2021. aastal 52 486 eurot 2022. aastal -64 826 eurot 2023. aastal -42 865 eurot Aruandeaasta olulisemad suhtarvud olid järgmised: Maksevõime üldine tase = käibevara/lühiajalised kohustused = 1,42 Rahaliste vahendite tase = raha ja selle ekvivalendid/lühiajalised kohustused = 1,42 Koostas Kairi Tilga SA Eesti Koostöö Kogu juhataja Muutus algab koostööst! sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 98 589 114 839 2 Nõuded ja ettemaksed 5 087 29 550 3 Kokku käibevarad 103 676 144 389 Kokku varad 103 676 144 389 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 14 597 40 154 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 58 165 34 977 7 Kokku lühiajalised kohustised 72 762 75 131 Kokku kohustised 72 762 75 131 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 69 258 134 084 Aruandeaasta tulem -38 344 -64 826 Kokku netovara 30 914 69 258 Kokku kohustised ja netovara 103 676 144 389 23 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 258 656 319 586 Tulu ettevõtlusest 5 003 3 413 Kokku tulud 263 659 322 999 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -74 590 -135 470 8 Mitmesugused tegevuskulud -85 827 -108 064 9 Tööjõukulud -146 107 -143 991 10 Muud kulud 0 -300 Kokku kulud -306 524 -387 825 Põhitegevuse tulem -42 865 -64 826 Intressitulud 4 521 0 Aruandeaasta tulem -38 344 -64 826 24 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -42 865 -64 826 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 24 462 -29 393 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -58 212 -107 696 Laekunud intressid 2 110 0 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 58 255 16 802 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest -16 250 -185 113 Kokku rahavood -16 250 -185 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 114 839 299 952 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -16 250 -185 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 98 589 114 839 2 25 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2021 134 084 134 084 Aruandeaasta tulem -64 826 -64 826 31.12.2022 69 258 69 258 Aruandeaasta tulem -38 344 -38 344 31.12.2023 30 914 30 914 26 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Eesti Koostöö Kogu 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhenditega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10000 eurot ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Arvutustehnika 20-40% - Muu materiaalne põhivara 10-50% Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Finantskohustised 27 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid ei täideta, on praktiliselt olematu. Tulud Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (seotud isikud) tehtud tehingute kohta: 1) sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Aruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes: 1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu; 2) toetuste andmine ja saamine; 3) kaupade ja teenuste ost-müük; 4) laenude andmine ja saamine; 5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine; 6) muud tehingud. Samuti tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Arvelduskonto Riigikassas 98 589 114 839 Kokku raha 98 589 114 839 28 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 735 1 735 Ostjatelt laekumata 1 735 1 735 arved Maksude ettemaksed ja 165 165 4 tagasinõuded Muud nõuded 3 187 3 187 Intressinõuded 2 411 2 411 Viitlaekumised 776 776 Kokku nõuded ja 5 087 5 087 ettemaksed 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 29 546 29 546 4 tagasinõuded Muud nõuded 4 4 Viitlaekumised 4 4 Kokku nõuded ja 29 550 29 550 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 7 2 Üksikisiku tulumaks 2 228 9 999 Erisoodustuse tulumaks 171 156 Sotsiaalmaks 4 011 17 273 Kohustuslik kogumispension 182 987 Töötuskindlustusmaksed 191 1 153 Ettemaksukonto jääk 165 29 546 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 165 6 790 29 546 29 570 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2023 2022 29 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 10 800 10 800 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2023 31.12.2022 12 kuu jooksul 900 900 Sihtasutus tegutses renditud ruumides Toom-Kooli tänaval. Rendilepingu makseid kajastatakse lineaarselt rendikuluna rendilepingu perioodi jooksul. Rendilepingu saab lõpetada 30 päevase etteteatamisega. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 3 068 3 068 Võlad töövõtjatele 4 008 4 008 Maksuvõlad 6 790 6 790 4 Muud võlad 731 731 Muud viitvõlad 731 731 Kokku võlad ja ettemaksed 14 597 14 597 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 463 2 463 Võlad töövõtjatele 7 520 7 520 Maksuvõlad 29 570 29 570 4 Muud võlad 601 601 Muud viitvõlad 601 601 Kokku võlad ja ettemaksed 40 154 40 154 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 30 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2022 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 184 066 184 066 0 Sotsiaalministeeriumi 135 811 0 135 470 341 toetus Toetus 17 834 16 802 0 34 636 Rahvaalgatusveebile Kokku sihtfinantseerimine 153 645 200 868 319 536 34 977 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 153 645 200 868 319 536 34 977 toetused 31.12.2022 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2023 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 184 066 0 184 066 0 Sotsiaalministeeriumi 341 0 341 0 0 toetus Toetus 34 636 33 347 0 49 342 18 641 Rahvaalgatusveebile Rahvaülikoolide Liidu 0 13 000 0 11 476 1 524 toetus Rahandusministeeriumi 0 1 800 0 1 800 0 toetus Siseministeeriumi toetus 0 1 472 0 1 472 0 Riigikantselei toetus 0 38 000 0 0 38 000 ERASMUS projekti toetus 0 10 500 0 10 500 0 Kokku sihtfinantseerimine 34 977 282 185 341 258 656 58 165 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 34 977 282 185 341 258 656 58 165 toetused Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2023 2022 Uurimis- ja arengukulud 59 543 17 945 Tööjõukulud 10 500 117 525 Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 4 547 0 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 74 590 135 470 otsesed kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on aruandeaastal kajastatud järgmise Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi. 31 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne 2021. aastal kajastati sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud kulutusi ja Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi. Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Üür ja rent 11 676 11 472 Mitmesugused bürookulud 1 038 1 216 Uurimis- ja arengukulud 8 244 18 635 Lähetuskulud 2 592 1 748 Koolituskulud 920 144 Riiklikud ja kohalikud maksud 630 900 Tõlke- ja trükiteenused 14 029 267 Ürituste korraldamise kulud 9 018 6 955 Info ja PR teenused 5 080 9 650 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 22 137 46 135 Arvestus- ja auditeerimisteenused 8 112 8 112 Muud 2 351 2 830 Kokku mitmesugused tegevuskulud 85 827 108 064 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 117 345 195 817 Sotsiaalmaksud 39 262 65 699 Kokku tööjõukulud 156 607 261 516 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 10 500 117 525 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 3 Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt: juhatuse liikme tasud 55 887.- (2022.a.: 62 501.-) töötasud 99 840.- (2022.a.: 74 081.-) töövõtulepingute tasud 880.- (2022.a.: 124 934.-) Sihtasutuses oli keskmiselt 1 juhatuse liige ja 3 töötajat. Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) 32 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 55 887 62 501 33  SIHTASUTUSE TEGEVUSARUANNE 2023 SIHTASUTUS SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu PÕHIKIRJALINE EESMÄRK Kultuurirahastu eesmärk on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis. TEGEVUSEESMÄRK Kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teaduspreemiate ja stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide finantseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seitsme preemia (noor teadlane, Seitse preemiat (noor teadlane, SA Vabariigi noor IT-teadlane, noor noor IT-teadlane, noor Presidendi keskkonnateadlane, noor keskkonnateadlane, noor Kultuurirahastu kultuuritegelane, noor kultuuritegelane, noor preemiate statuut. haridustegelane, noore haridustegelane, noore Kinnitatud 29.09.2000 haridustegelase reaalainete haridustegelase reaalainete sihtasutuse nõukogus preemia, sotsiaaltöö preemia) preemia, sotsiaaltöö preemia) väljaandmine on välja antud 2023. aastal jätkati varasemate stipendiumite väljaandmisega. 2023. aasta stipendiumid määrati avalikele konkurssidele esitatud kandidaatide hulgast järgmistele inimestele: • presidendi noore teadlase preemia – Kaspar Tootsi • presidendi noore IT-teadlase preemia – Dmytro Fishman • presidendi noore keskkonnateadlase preemia – Kuno Kasak • presidendi noore kultuuritegelase preemia – Sander Joon • presidendi sotsiaaltöö preemia – Külli Haav • presidendi noore haridustegelase preemia – Mari-Liis Nummert • presidendi noore haridustegelase reaalainete preemia – Leesi Peedumäe Kõigi preemiate suuruseks oli 5000 eurot. Lisaks riigieelarvelisele toetusele (9474 eurot) rahastasid Kultuurirahastu tegevusi 2023. aastal järgmised annetajad: Chocolala OÜ (5000 eurot), Väino Kaldoja (5000 eurot), Cleveron AS (5000 eurot), Bolt Operations OÜ (5000 eurot), Enn Kunila (5000 eurot, laekus 05.01.2024) ja Microsoft Development Center Estonia OÜ (5000 eurot, laekus 15.02.2024). Jätkus koostöö Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi läbiviimise toetamiseks ning Eesti Kirjandusmuuseumiga rahvaluule kogumispreemiate väljaandmiseks. Neid rahastati sihtasutuse riigieelarvelise eraldise summast. Kultuurirahastu tegevust juhib 6-liikmeline nõukogu koosseisus Väino Kaldoja (nõukogu esimees), Eero Epner, Maarja Grossberg-Kuusk, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak. Kultuurirahastu igapäevast tegevust juhib juhatuse liige Pille Osula. Ühtegi palgalist töökohta Kultuurirahastul 2023. aastal ei olnud. MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu registrikood: 90007081 tänava nimi ja maja number: Toom-Kooli tn 17 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10130 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.kogu.ee sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 23 Bilanss 23 Tulemiaruanne 24 Rahavoogude aruanne 25 Netovara muutuste aruanne 26 Raamatupidamise aastaaruande lisad 27 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 27 Lisa 2 Raha 28 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 29 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29 Lisa 5 Kasutusrent 29 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 30 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 30 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 31 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 32 Lisa 10 Tööjõukulud 32 Lisa 11 Seotud osapooled 32 Aruande allkirjad 34 Vandeaudiitori aruanne 35 2 Eesti Koostöö Kogu Tegevus- ja mõjuaruanne 2023 Sisukord Eesti Koostöö Kogu 2023. aastal 4 Eesti inimarengu aruanne 6 Kollektiivsed pöördumised 9 (Noorte) kodanikuharidus 14 Arutelukultuur 16 Koostas: Eesti Koostöö Kogu Kujundas: Kaspar Ehlvest SA Eesti Koostöö Kogu www.kogu.ee Eessõna Käesolev on esimene Eesti Koostöö Kogu Sisuline kaasamine ja ärakuulamine mõjutab tegevus- ja mõjuaruanne. inimeste vaimset heaolu (vt EIA 2023 põhisõ- numid). Arutelukultuuri ei paranda seaduse See on püüdlus korraga otsa vaadata kõikidele ega digivahenditega. Just seetõttu oleme meie tegevustele, näha neid omavahelises teadlikult panustamas ka avaliku sektori seoses, reastada numbrilised näitajad ja kaasamis- ja dialoogioskuste parandamisse. koondada tagasipeegeldused ühiskonnast. Eesti Koostöö Kogu on nagu Aatomik, ise Meie erinevat laadi tegevusi – demokraatia väikene, aga jõud on suur. Esimest korda üle arendusest teaduse populariseerimiseni, aastate oli 2023. aastal meil kontoris tööl neli iseloomustab ühiskondliku muutuse taotlus, inimest: juhataja, kommunikatsioonijuht ja mille mõju pole enamasti käega katsutav. kaks demokraatia valdkonna eksperti. Juha- tusele nõu ja tuge andmas kuus nõukogu liiget. Seni on Eesti Koostöö Kogu tellimisel vaid ühel korral analüüsitud Eesti inimarengu aruannete Loodetavasti saab taoline tegevusaasta kok- ühiskondlikku tähendust ja akadeemilist väär- kuvõtmine ja mõju mõtestamine meie jaoks tust (vt M.Lauristin, Taasiseseisvunud Eesti traditsiooniks. kolm aastakümmet inimarengu luubi all, Kairi Tilga 2021), ent meie teise suure tegevussamba, Juhataja demokraatia arendus ja Rahvaalgatus.ee, mõju mõtestamine on esmakordne. Rahvaalgatus.ee on kaheksa aastaga kasvanud niššikeskkonnast rahvusvaheliseks e-demo- kraatia edulooks. Digitaalne keskkond on lihvinud Eesti inimeste oskusi poliitikas kaasa rääkida – osalemine valimistevahelisel ajal poliitilistes otsustes on saanud tavapäraseks (loe selle kohta lk 10-13). Nii rahvusvahelise kui siseriikliku edu taga pole ainult turvateadlikult arendatud digitaristu ja digipädevad koda- nikud, vaid ka meie ekspertide igapäevane töö osapooltega (vahel ka demokraatiaval- vuri roll). Loodan, et riik leiab lähiajal meie Rahvaalgatus.ee tõi The Innovation in demokraatias olulisi funktsioone täitvale Politics Awards 2023 nominatsiooni Eestisse. Rahvaalgatus.ee-le kestliku rahastusmudeli. Fotol: Eesti Koostöö Kogu kontor 3 Eesti Koostöö Kogu 2023. aastal Eesti Koostöö Kogu (EKK) on Vabariigi rohkem e-hääli (314 000) kui kevadistel Presidendi asutatud mõttekoda, mis tõsta- Riigikogu valimistel (312 000). See näitab, tab valdkondade üleseid ja riigi arengut et inimesed osalevad aktiivselt poliitikas ka pikaajaliselt mõjutavaid teemasid; arendab valimiste vahelisel ajal ning Rahvaalgatus.ee kodanikuühiskonda, avatud valitsemist ja kaudu esitatud pöördumised on ühiskonnas osalusdemokraatiat. juurdunud viis poliitika mõjutamiseks. Oma 2023. aasta tegevuses lähtusime har- Kollektiivsete pöördumiste protsessi kva- tast 2021-2024 ning Eesti inimarengu aruannete liteedi tõstmise ja mõju seiramise eeltööna põhisõnumitest ja ettepanekutest. Täidame kaardistasime senise kogemuse. Osa järeldusi oma eesmärke riigieelarveliste vahendite, ja trende vormistasime KOGUudistab uudis- projektitoetuste ja väikeannetuste toel. ampsude ning arvamuslugudena. E-Eesti narratiivi osana kirjeldasime osalusdemo- 2023. TEGEVUSAASTAT raamistas suuresti kraatia faktilehe. Eesti inimarengu aruande 2023 „Vaimne Meie jaoks märgiline on ka 6.-7. septembril tervis ja heaolu„ (EIA) valmimine ja sõnumite 2023 Tallinnas toimunud Avatud valitsemise esitlemine avalikkuses. Sama oluline kui aru- partnerluse üleilmselt tippkohtumiselt välja ande koostamine oli meie jaoks ka mõjukate kasvanud koostöö Soome innovatsiooni- jätkutegevuste kaudu EIA populariseerimine fondiga Sitra. Kahasse loodav võrdlev raport – nii inimese, kogukonna kui kohaliku oma- kollektiivsete pöördumiste protsessist kahes valitsuse tasandil. riigis on oluline teejuht 2024. aastal Rahva- Lisaks sai 2023. aastal alguse järgmise inim- algatus.ee mõju näitamiseks ning meie- arengu aruande teekond. Sihtasutuse nõukogu poolne kutse Eesti riigiteadlastele seda koos Vabariigi Presidendiga seadis EIA 2026 fenomeni uurida. fookusteemaks hariduse. Aruande teostami- Et suurendada avalikus sektoris dialoogilist seks saime tellimuse Haridus- ja Teadusminis- ja kaasavat lähenemist viisime 2023. aastal läbi teeriumilt. Novembris Vabariigi Presidendi 2 koolitusprogrammi. „Kohalike dialoog koha- poolt avatud sündmus „Millist hariduse teema- likus raamatukogus“ andis demokraatiatööks list inimarengu aruannet on Eestile vaja?“ tõi paremad oskused raamatukoguhoidjatele. kokku mõtlema 50 eksperti, kellelt saadud Esmakordses arenguprogrammis „Dialoog sisend peegeldab ühiskondlikku tellimust. kogukonnaga“ katsetame dialoogilise lähene- 2023. aastal seitsmeseks saanud Rahva- mise juurutamist ka omavalitsuste juhtimises. algatus.ee jaoks oli aga murranguline rekor- 2023. aastal jätkasime koostööd Kor- dite aasta. Platvormil anti aasta jooksul ruptsioonivaba Eestiga, et koolide kaasava erinevatele kollektiivsetele pöördumistele eelarve programm jõuaks aina rohkemate 4 Eesti õpilasteni. 2023. a kevadel lõpetas IV õpikeskkonda, kus noored saavad harjutada ja sügisel alustas V lend koole. Lisaks lans- aktiivsele kodanikule olulisi digioskusi ja seerisime Rahvaalgatus.ee juurde kuuluva proovida ka ise koolielus kaasa rääkida ning unikaalse Demokraatia töövihiku, mis pakub muutusi luua. EESTI KOOSTÖÖ KOGU – VABARIIGI PRESIDENDI MÕTTEKODA ÜHISKONNA SEIRE JA DEMOKRAATIA ARENDAMINE SEIRAMINE JA AVALIKU DEMOKRAATIA ARENDUS ARUTELU TEKITAMINE EESTI INIMAREGU ARUANNE KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED ARUTELUKULTUUR • Protsessijuhtimine • Rahvaalgatus.ee • Dialoogikoolitused • Sõnumite populariseerimine • Pöördumiste õiguste avalikule sektorile • Lahenduste katsetamine rakendamine ja populari- • Arutelukultuuri seerimine ühiskonnas eestkõnelemine ja konfliktiennetus KODANIKUHARIDUS Meie 2023. aasta tegevuste ulatus • Koolidemokraatiat ja noorte kaasamist edendavad Eesti inimarengu aruanne: programmid koostööpäevakud „Vaimne tervis algab siit“. Kodanikuharidus: Koolide kaasav eelarve. Arutelukultuur: dialoogikoolitus „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus II lend“, arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“. 5 Eesti inimarengu aruanne TEGEVUSED 70 teadlast 80+ meedia- 225 000 € kajastust (EKK + Sotsiaalministeerium) 3 Eesti ülikooli + 1 valdkonna 2 Eesti Koostöö Kogule Kureeritud kümnes EIA institutsioon (Tervise jätkutegevust Arengu Instituut) 2020. aasta oktoobris nimetas meie nõukogu Enam kui kaks aastat kestnud protsessi järgmise Eesti inimarengu aruande (EIA) tulemusel valmis Eesti inimarengu aruanne teemaks vaimse tervise ja heaolu ning valis 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“, mida käsitleti selle peatoimetajaks Tallinna Ülikooli prof. 21. veebruaril 2023 Riigikogu suures saalis Merike Sisaski. Aruande eesmärk oli tuua riiklikult tähtsa küsimusena. Eesti sotsiaal-, tervise- ja käitumisteadlaste süsteemse käsitluse abil välja vaimse tervise ja heaolu toimemehhanismid elukeskkonnast Tuginedes EIA 2023 ettepanekutele viisime (suhte-, digi- ja füüsiline keskkond) ja eluviisist lisaks aruande väljaandmisele ellu ka kaks tulenevatele teguritele. Ning pakkuda teadus- populariseerivat jätkutegevust: põhist vaadet vaimse tervise edendusele ja probleemide ennetusele. 6 ETV saatesari „Selge pilt“ (Eesti Koostöö Koostöös Sotsiaalministeeriumiga regionaal- Kogu partnerluses Sotsiaalministeeriumi, sed koostööpäevakud „Vaimne tervis algab Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudiga), siit“. Tuuri eesmärk on viia teaduspõhine mille fookuses oli vaimse tervise probleemide vaimse tervise probleemide ennetuse raamis- ennetus. Sarja eesmärk oli tugineda EIA 2023 tik (EIA 2023 põhisõnumid) üle Eesti kohaliku peatükkidele ja tõsta inimeste teadlikkust tasandi praktikuteni. Lisaks soodustada koha- isetoimimisvõime olulisusest (eneseabi, liku tasandi koostööd ja ennetuse mõtestamist enesehool, vaimse tervise esmaabi oskused, läbi keskkondade kujundamise. sotsiaal-emotsionaalsed oskused lastel, emotsionaalse regulatsiooni oskus (stressi Tuur "Vaimne tervis algab siit" numbrites: korral), säilenõtkus jm). Saatesarja vaatas iganädalaselt otse keskmiselt 53 000 inimest. 7 Piirkondlikku 192 Eri valdkonna kohtumist eksperti MÕJU EIA peamine eesmärk on tõsta avaliku dis- Peatoimetaja prof. Merike Sisaskit on läbi kursuse fookusesse valdkondadeüleseid, aasta korduvalt kutsutud esinema konve- ühiskonna arengut pikaajaliselt mõjutavaid rentsidele, saadetesse, töötubadesse, teemasid, pakkuda andmepõhist terviklikku kohtu mistele, töökohtadesse, oma- olukorra kirjeldust ning näidata võimalikke valitsustesse jne. Lisaks on EIA kõneisikuks lahendusi. Eestlaste vaimne tervis ja heaolu ka Vabariigi President Alar Karis, kes viitab on üks selliseid. oma sõnavõttudes ja kõnedes sh Vabariigi aastapäevakõnes tihti aruandele. Seega Kuidas aga mõõta Eesti inimarengu aruande EIA üks olulisemaid eesmärke on edukalt mõju? Me vaatame mõju kolmel tasandil: täidetud. teema käsitlus ja aktuaalsus avalikus arva- musruumis (seirame meediat); meie popula- • EIA mõju saab hinnata ka kaardistades tege- riseerimistegevuste mõju (tagasisideküsitlus vusi, uusi algatusi, sündmusi, mis on oma ja kvantitatiivsed numbrid) ning aruande sisu sisu saanud just aruandest. käsitlemine ja edasiarendus uutes formaatides. - näiteks toetus VATEK-i 2023. aasta Vaimse tervise kuu kontseptsioon inimarengu aru- • Avaldamise järgne suur meediakajastuste andele; arv näitab selgelt, et vaimse tervise käsit- - Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Valga Valla- lus läbi keskkondade ja eluviisi vaate ning valitsuse eestvedamisel toimus konverents teadlaste ettepanekud, pakkusid suurt „Loo või Loobu“ , mis tugines EIA peatükil ühiskondlikku huvi ja käivitasid arutelusid. „Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu“; 7 - TELIA sotsiaalkampaania vanemaealiste Palusime ka ekspertidel hinnata EIA esmast üksildusest ja digilõhest tugines EIA pea- mõju valdkonna arendamisele: tükil „Digitehnoloogiad ja vaimne heaolu“; - Kinoteatri peegeldus edukultusest, läbipõ- Anniki Lai (Sotsiaalministeeriumi vaimse lemisest, töökeskkonna olulisusest peegel- tervise osakonna juht): „Meie ühine koostöö- das tervikuna EIA sõnumeid; tuur andis kohalikule tasandile seni puuduva - eesti Sotsioloogide Ühingu aastakonve- raamistiku, mil moel vaimset tervist läbi erine- rents „Sipelga sagin ja vaimne tervis“. vate keskkondade mõtestada. EIA on andnud sisendit ka vaimse tervise tegevuskavale 2023- Meie enda jätkutegevuste mõju: 2026, mis omakorda on aluseks vaimse tervise Tagasisidest meie jätkutegevusele „Vaimne osakonna tööplaanidele. Seeläbi kujundavad tervis algab siit“ on näha, et raskekaalulise EIA sõnumid ka järgmiste aastate vaimse ter- aruande „tõlkimine“ praktikute keelde ja vise valdkonna poliitikakujundust.“ füüsiliste kohtumiste kaudu inspireerimine on oluline, et EIA sõnumid muutust looma Ott Oja (Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni hakkaksid. Kogu tuuri mõju ja järeldusi saame juht): „EIA paistab olevat oluliselt mõjutanud hinnata 2024. aastal. vaimse tervise alast diskursust. Varasemalt oli EIAs käsitletu hajali paljude eri uuringute vahel ning nende sobiv käsitlus Eesti kontekstis oli Tagasiside osalejatelt: „Selline kohtumine hoomatav vaid vaimse tervise valdkonna on väga tänuväärne – muudate Inimarengu ekspertidele – lihtsam oli levitada ka vääraru- aruande tuimast teadlaste tekstist arusaada- saamu, kuna pädevad tõlgendused ei olnud vaks nii suurele ringile, mis on suurepärane kättesaadavad. EIA on valdkonna teadmised ennetusmeede. Ja võimaldate kogukonnas aga koondanud ning teinud mõistetavaks ja sellist kohtumist, mille korraldamisega paraku rakendatavaks huvitatud osapooltele, kellest üldjuhul KOVd ise ei tegele. See on suur panus enamus ei tegutse otseselt vaimse tervise kogukonnateenuste arengusse“. vallas. Näen, et EIA mõjul saame ühiskonnas liikuda vaimse tervise probleemide enneta- misega laiapõhjaliselt, kaasates osapooli, kes end varem vaimse tervise mõjutajana ei näinud.“ EIA 2023 peatoimetaja Merike Sisask. EIA esitlus riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogu suures saalis. Foto: Erik Peinar 8 Kollektiivsed pöördumised TEGEVUSED 157arutelu 314 000allkirjastamist 17 000 € muud platvormi (+53)* (+172 000) ülalpidamiskulud (+3100 €) 58 saadetud 30 361 € +33 370 € algatust digiallkirjastamise kulu annetust (+7) (+14 931 €) (+16 570 €) * Sulgudes muutus 2022. aastaga võrreldes. Rahvaalgatus.ee seitsmes tegevusaasta oli pöördumiste võrdleva raporti koostamist. tähelepanuväärne: hüppeliselt kasvas algatus- tele antud digiallkirjade hulk (ületades 300 000 Rahvaalgatus.ee on kodanike jaoks hetkel piiri aastas), meid nomineeriti The Innovation in ainus toimiv riigi ja kohaliku tasandi poliiti- Politics Awards Euroopa parimate demokraatia listes otsustes osalemist võimaldav digi- tehnoloogiate hulka ning pärjati Eesti parima taalne keskkond, mida riik ka ise aitab üleval avaandmete taaskasutaja tiitliga. Mastaapne hoida. Seega täheldame portaali igapäevast hüpe on tekitanud vajaduse põhjalikumalt kasutajatoetööd tehes laiemalt osalusega analüüsida kollektiivsete pöördumiste mõju seotud trende ja kitsaskohti. ühiskonnas. Teadustööde sütitamise lootu- ses alustasime koostöös SITRA ekspertidega Näeme, et meie roll demokraatiaarendajana 2023. a sügisel Soome ja Eesti kollektiivsete on lisaks portaali ülalhoidmisele käsitleda 9 neid suundmusi, et tekitada arutelu ja otsida Lisaks kohalikule ja riigi tasandile, oleme lahendusi. 2023. aastal toimunud portaali Euroopa kodanikualgatuse infopunkt ja 7. sünnipäeva tähistaval inspiratsioonipäeval populariseerija Eestis. Selle raames osa- „KOV: kohaliku osaluse võimalused“ vol 2 lesime 2023. aastal kodanikualgatuse päeval uurisime koos partneritega, kuidas kohaliku Brüsselis ning korraldasime Arvamusfestivali tasandi valitsemist avatumaks ja kaasava- arutelu „Euroopa kodanikualgatus – osalus- maks muuta. Oma Arvamusfestivali arutelus revolutsioon ELis“. „Kuidas murda kodanike ja riigi patiseisud?“ võtsime uurida, kuidas ennetada kogukonna Rahvusvahelisele koostööle andis uue tõuke ja võimu konflikte ning kes peaks aitama luua septembris Tallinnas toimunud Avatud valit- paremat arutelukultuuri. semise partnerluse (AVP) üleilmne tippkohtu- mine, kus me korraldasime töötoa, osalesime Lisaks alustasime koostööd e-Eesti esitlus- aktiivselt terve nädala jooksul toimunud keskusega, mille raames toimus arutelu sündmustel ja vestlustel ning alustasime „Rahvaalgatus kui digitaalne meeleavaldus“ koostööd Sitraga. Lisaks valiti meie ekspert ning valmis uus e-riigi esitluse portfelli kuuluv ka AVP muutuste juhtide koostööprogrammi faktileht. (OGLC). MÕJU Kasutajanumbrite hüppeline kasv ja alga- Otsene seadusandlik muutus toimub harvem tuste teemade mitmekesisus viitab sellele, või seda on keeruline kinni püüda (nt võib et ühiskond on uuenduse omaks võtnud ja peale menetlust komisjonis järgneda pikk see levib massidesse. Valimiste vahelisel ajal sündmuste jada, mille seost hiljem algatuse otsustes kaasa rääkimine on saanud inimeste mõjuna on keeruline tõestada). igapäevademokraatia osaks. Seadusandliku muutuse määra väljatoomine Mis on aga ühe algatuse mõju, on esimesi on puudulik lähenemine mõjule ja seda eriti küsimusi, mida kollektiivsete pöördumistega rahvusvahelises võrdluses. Kollektiivsete kokku puutuvad inimesed küsivad. pöördumiste mõju pole seega lineaarne ja kohene. Kui mõjuna määratleda ainult muutust sea- dusandluses, võib Rahvaalgatus.ee kaudu Sagedamini kui seadusandliku muutuse Riigikogule saadetud algatuste osas teha saavutamine, kujundavad algatused ümber üldsõnalise järelduse - ca kolmandik alga- arutelu parlamendis ja ühiskonnas laiemalt. tustest lükatakse komisjonide poolt tagasi Neid kajastatakse meedias ja nende kaudu ja sama palju lahendatakse nö muul viisil. tõusetuvad vaatenurgad (hääled), mis oleksid 10 algatuseta jäänud otsuse tegemise kaalumisel populistidel portaalis luua näiliselt popu- alaesindatuks. laarseid algatusi, mida saaks mõjutada valeidentiteetide ning kampaaniatega. Igale algatustele saab e-ID kasutades anda Algataja „Ilma meediata on keeruline – nende ühe hääle. osa on väga oluline.“ • Teiseks on põhiline otsuse koht, kuhu suunata need algatused, millel ei ole ka Rahvaalgatuste mõju saab vaadata ühe kol- teoreetilist võimalust seadusandlikuks lektiivse pöördumise lõikes või analüüsida muutuseks – eelkõige nt tipp-poliitikute kollektiivsete pöördumiste õiguse mõju ter- (umb)usaldusavaldused. Nende lükka- vikuna ning digitaristu rolli selles. mine ebaturvalisse digitaalsesse ruumi, kus on oht toetajate identiteedivargusteks Rahvaalgatus.ee platvormil võib märgata ning profileerimiseks, oleks demokraatia erinevat tüüpi algatuste esinemist. Järgnev arendamise osas lühinägelik. tüpoloogia on esimene püüdlus algatusi kate- goriseerida. See on edasi arendamist vajav • Välja jäetud ja marginaliseeritud hääled ideestik, mis tulevikus annab mõjuhindami- tulevad esile seaduseelnõu või ka koalitsioo- sele vundamendi. nilepingu protsessis. Välja joonistuvad tee- mad, mis vajavad riigi või kohalikul tasandil • Professionaalne huvikaitse, millel on huvi- põhjalikumat arutelu. Erinevalt digitaalsest kaitseorganisatsiooni poolt rahastus ning protestist on nendel algatustel konkreetses algatus ja selle kampaania on osa laiemast seadusandlikus protsessis oma seisukoh- protsessist. Siin tegeletakse pikaajaliste tade nähtavale toomise soov. Siin tuleks inim- ja loomaõiguste ning keskkonna mõju osas tähelepanu osutada avaliku teemadega, mis ei ole tingimata peavoolu debati käivitamisele ja diskursuse muutus- jõudnud. tele teema käsitluses. Kohene seadusandlik muutus on poliitilise tahte puudumise tõttu • Digitaalsed protestid, mille põhieesmärk pigem harv, kuid pikema ajaraami sees on on avaldada meelsust poliitilise otsuse või asjakohane püstitada hüpotees, et algatu- isiku suhtes. Need võivad tõukuda vastu- sel on seadusandliku muutuse toimumisele olulistest poliitilistest otsustest või välis- olnud määrav/oluline mõju. test kriisidest. Konkreetne seadusandliku muutuse ambitsioon on sellistel algatustel vähene. Tegu on ühiskondliku temperatuuri Algataja „Selles (seadusloomeprotsessis – mõõtvate algatustega, mis võimaldavad EKK) oli ebamõistlikkuse moment ja mingi- rahumeelselt (digiallkirjaga) protestida ja sugune tunnetuslik valulävi ületati sellise toimivad omamoodi ventiilina. seadusloomega. Ootan riigilt, et kui meil on kokku lepitud hea õigusloome põhimõtetes, • Siinkohal on oluline rõhutada, et tugeva siis neid järgitakse.“ digitaalse identiteedi tõttu ei ole võimalik 11 • Rohujuure kodanikualgatus jääb oma Kohaliku tasandi mõju: kvaliteedilt alla professionaalsele huvi- Kuna protsessid on pikad, siis kohalikul tasan- kaitsele, kuid nende taotlus on selge. See dil hakkavad esimesed mustrid alles ilmnema. grupp pakub erilist huvi, kuna siin on osa- Kuigi kollektiivsete pöördumiste õigus koha- lised organiseerumata ja seni ühiskondli- likul tasandil on olemas 1993. aastast, puudub kes teemades kaasa rääkimisel passiivsed. meil enne Rahvaalgatus.ee KOV suuna lans- Kuigi algatuste kvaliteet ja oma seisukoh- seerimist (2020) info või andmestik, kuidas tade esitlemine komisjonis jääb kohati kesi- seda õigust on varasemalt rakendatud. seks, tuleks demokraatia arendamist silmas pidades inimesi julgustada ning panustada 2023. a kõige mitmekülgsemat analüüsi või- kodanikuharidusse. maldab kohalike algatuste laine, mille toonud esile rahvastikuprotsessid ja riigi majandus- lik olukord ning sellest tulenev kooli-, aga Algataja „Astuda vastu kogu poliitilisele ka rahvamajade ja raamatukogudevõrgu kogukonnale nõudis omajagu julgust. Pärast ümberkorraldamise vajadus. 2023. aastal muidugi selgus, et sugugi mitte kõik poliiti- oli Rahvaalgatus.ee-s rohkem kui kümme lised jõud ei kiitnud seaduseelnõud sisulises algatust, millega protestiti otsuste vastu sul- mõttes õigeks.“ geda kohalikke koole, kogukonnakeskusi või raamatukogusid. Kuna õiguse praktika on tänu taristule näh- tav pea seitse aastat, on võimalik jälgida ka Lääneranna vallas olid kohalikud elanikud aktiivsete algatajate poliitilist karjääri. Inime- esitanud aastatel 2020–2023 seitse algatust, sed teevad muutuse oma elus - on näited nii paludes omavalitsusel uuesti kaaluda otsuseid valimistel edukalt osalemisest kui ka profes- kohalike koolide ja lasteaedade ümberkorral- sionaalse huvikaitse tööga jätkamisest. damise või sulgemise osas. Kõik algatused jäid kas ootele või lükati tagasi. Selle taustal Kollektiivsete pöördumiste õiguse laiema koostas kohalik kogukond 2023. aasta aprillis mõju osas tuleb ära märkida veel usalduse juba Riigikogule suunatud algatuse, milles tõus valitsejate vastu, avalikkuse tead- paluti parlamendil kaaluda meetmeid, et likkuse kasv teema osas ning huvikaitsjate toetada maapiirkonna kogukonnakoolide ja esindajate vaheline sisulisem dialoog. säilitamist. Algatus kogus 2116 toetusallkirja Suures osas on õiguse soovitud mõjud ära ja esitati parlamendile. Parlament otsustas toodud seadusloomeprotsessi käigus aval- arutada seda olulise riikliku tähtsusega küsi- datud seletuskirjades, aga ka erinevates musena ning palus Haridusministeeriumil osalusdemokraatiat käsitlevates raportites. välja töötada poliitikameede, et toetada väi- Mil määral need mõjud on meie ühiskonnas keste maakoolide ellujäämist praeguse kooli- avaldunud, tuleb alles välja uurida. Täiesti süsteemi rahastamiskavas. Selle tulemusena uurimata on ka soovimatud mõjud. loodi meede, mis subsideerib maapiirkondade omavalitsusi, kes on valmis säilitama väikeseid kuueklassilisi algkoole elurajoonide lähedal. 12 On tõenäoline, et ka tulevikus toovad ühis- Taristu mõju: konda mõjutavad suured muutused kaasa Lisaks kollektiivsete pöördumiste õiguse keerulisi valikuid just kohalikul tasandil. Prak- rakendusele digiriigile kohasel viisil, annab tika näitab, et inimeste kaasamata jätmine Rahvaalgatus.ee taristu ülevaate ka õiguse otsustesse toob kaasa konflikte ja kollektiiv- praktikast tervikuna. See loob olulise tagasi- seid pöördumisi. sidemehhanismi ühiskonnale tervikuna, mis omakorda hakkab protsessi arendama. „Rahvaalgatusest oli palju kasu, see tagas Eraldi tuleks välja tuua avaandmete mõju mulle kogukonna esindajana sissepääsu teat- Riigikogu komisjonide tööle ning üldsusele rietendusele nimega „Lääneranna volikogu laiemalt. Tänu avaandmetele on pöördumiste istung“. menetlusprotsess vahetult jälgitav suurele auditooriumile, see on nüginud vastuskirjade „Algatus aitas kokku koguda inimesed, kellele vormistust tavainimesele arusaadavamaks läheb korda Varbla kooli saatus.“ ning mugavalt kättesaadavaks. Rahvaalgatus.ee inspiratsioonipäev „KOV: kohaliku osaluse võimalused“ vol 2. Foto: Aron Urb 13 (Noorte) kodanikuharidus TEGEVUSED 10 töötuba 452 töötubades 5 kooli osalenud õpilast 26ideed 6 800 € koolide kaasava 1201 antud häält eelarve ideedele Lähtuvalt oma põhitegevusest, arendada eelarvet. Selle programmi eesmärk on paran- demokraatiat ja kodanikuühiskonda, ning dada õpilaste kaasatust koolielu puudu- Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 tavatesse otsustesse ning võimaldada riiklikust strateegiast, oleme seadnud üheks õpilastele elulist kogemust demokraatias oma programmiliseks eesmärgiks panustada osalemisest. Lisaks lansseerisime 2023. aas- noortedemokraatia arengutesse, et: tal kolme digiharjutuse ja õppematerjalidega Demokraatia töövihiku ning korraldasime • laiendada noorte võimalusi kooli ja koha- noortele ja õpetajatele koolidemokraatia liku elu otsustes kaasa rääkimiseks; inspiratsioonipäeva. Päeva raames tutvus- • kasvatada aktiivse kodaniku hoiakuid ja tasid noortedemokraatiaga seotud võima- pädevusi; lusi ja programme MTÜ Demokraatiatrenn, • muuta koolielu kaasavamaks ja avatumaks. MTÜ Mondo, Noorte Vabamu, MTÜ Steps, Koos Korruptsioonivaba Eestiga oleme 2020. MTÜ Helge Kool, Kogukonnapraktika ja Eesti aastast organiseerinud koolide kaasavat Õpilasesinduste Liit. 14 MÕJU Meie noortedemokraatia alaste tegevuste mõju ilmneb peamiselt koolielu demokraat- „Meile õpetas see noorte soovide mõistmist likumaks muutumisel ja demokraatias osale- ning pani mõtisklema selle üle, kas seniseks miseks vajalike digipädevuste tõstmisel. suurimaks takistuseks pole mitte see, et me ise ei ole täiskasvanutena valmis noori piisavalt Koolide kaasava eelarve programmis osalenud usaldama,“ selgitas Eesti Noortevaldkonna õpilaste ja õpetajate tagasisidest on selgunud, ajakirjas MIHUSes avaldatud kommentaaris et koolielus aktiivselt osalevate õpilaste arv Imavere kooli õppejuht Gerly Lehtmets, kes 2020/21 õppeaasta lennus kasvas projekti järel enda koolis kaasavat eelarvet eest vedas. 15% võrra, lisaks tõusis 19% võrra õpilaste arv, kelle arvates õpilasi alati või tihti kooli Programmis osalenud 7. klassi õpilase sõnul jaoks oluliste otsuste tegemisse kaasatakse. andis projekt võimaluse arendada paremaid Läänemere Gümnaasiumis 21/22 õppeaastal suhteid õpetajate ja õpilaste vahel: „Selles läbi viidud küsimustiku põhjal nägime, et kui programmis osalemine aitab õpilastel tunda, enne sekkumist leidis 9,4% õpilastest, et õpi- et ka neil on võimu ning nende soovidel ja lasi ei kaasata oluliste otsuste tegemisse, siis tegudel on reaalne mõju.“ kaasava eelarvestamise järel õpilased seda enam ei tundnud. Tabivere Põhikooli 22/23 kaasavast eelarvest täheldasime samuti, et õpilaste arv, kes tundis, et õpilasi kaasatakse oluliste otsuste tegemisse kasvas 21% võrra. Seega tunnevad õpilased tänu kooli kaasavast eelarvest osavõtule, et nad osalevad rohkem koolielu puudutavates otsustes. Need on võtmetähtsusega aspektid demokraatliku koolikeskkonna kujundamisel, et luua soodsad tingimused julgete kodanike kasvulavaks. Koolide kaasav eelarve. Tabivere Põhikool. Foto: Miriam Tõnismägi 15 Arutelukultuur TEGEVUSED 2x arenguprogrammi 11 koolitatud 10 koolitatud KOV läbiviimist raamatukoguhoidjat ametnikku 10 112 1 kogukonna osalejat strateegiline dialoogi partnerlus 2023. aastal jätkasime koos Eesti Raamatu- Kokku osales üheteistkümnes arutelus 112 ini- koguhoidjate Ühinguga raamatukogutöötajale mest. inimest. suunatud dialoogi- ja kogukonna kaasamis- oskuste programmiga. „Kohalike dialoog 2023. aastal sai Siseministeeriumi stratee- kohalikus raamatukogus“ programmis osales gilise partnerluse raames alguse mitme- 11 raamatukoguhoidjat kümnest erinevast oma- aastane koostöö viie organisatsiooni vahel. valitsusest. Programmi lõppedes viisid osalejad Rahvaülikoolide Liit ja MTÜ Maakondlikud enda valitud teemal läbi avaliku vestlusringi Arenduskeskused koostöös Tartu Ülikooli oma kogukonnas (nt teemadel: mida noored ühiskonnateaduste instituudi, SA Eesti vajavad; kuidas raamatukogu jõuab kauge- Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendiga matesse küladesse; kuidas kodukandi elu sisustavad ministeeriumi poolt rahastatud loodusega rohkem kooskõlas toimima panna, „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakenda- millist avalikku ruumi kogukond vajab jm). mine 2023–2026“ tegevust. Tegevuse eesmärk 16 on suurendada Eestis tegutsevate kogukon- erinevast omavalitsusest. Programm lõpeb dade võimekust ning elanikkonnakaitse- ja 2024. aastal. kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Arutelukultuuri eestkõnelejana tegime koos- Partnerluse raames saime sügisel käivitada töös Soome Instituudiga sündmussarja „Dia- omavalitsuste juhtivtöötajatele suunatud loogiring“. Kokku toimus Rahvusraamatukogu arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“. ruumides 4 avalikku dialoogiringi, millest Programmis osaleb kümme inimest üheksast võttis osa 35+ inimest. MÕJU „Kohalike dialoog kohalikus raamatu- Mõjuna saame käsitleda ka Viljandi Linna- kogus“ programmi otsest mõju saame raamatukogu (osales koolitusprogrammis peamiselt hinnata raamatukogude poolt 2022. aastal) ja kodanikuühenduse Loov korraldatud vestlusringides osalenud ini- Viljandi poolt käivitatud uut ühist kogukond- meste tagasiside põhjal. Küsisime osale- likku sündmussarja „Viljandi dialoogiring“. jatelt, et mis tunne dialoogist saatma jäi. Dialoogikorraldamise oskused on andnud Vastustes kõlasid märksõnad: mind kuulati, kohalikule raamatukogule uue rolli: olla õhkkond, kaasõpilaste mõtted, klassiga rää- sisuline partner kogukonnaühendusele, pak- kimine ja koosviibimine, kogukondlik kokku- kuda neutraalset füüsilist ruumi dialoogide hoidmise tunne, soe ja mõtteerk õhkkond, pidamiseks, olla ühendaja. uued ideed, tänutunne. Tagasiside andnutest 79 % vastasid, et taolisel viisil peetud dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud. Valik põhjendusi: • väga vajalikud on kokkusaamised just dia- loogi reegleid järgides – see aitab paremini erinevaid seisukohti esile tuua; • hästi ettevalmistatud dialoogid aitavad probleeme lahendada ning elu kogukon- nas paremaks muuta; • loovad koostööd; • mõistame rohkem kaaslasi, jäävad ära vää- riti mõistmised ja tülid inimeste vahel, kui Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus. rohkem mõtiskleda olulistel teemadel. Türi raamatukogu. Foto: Tiit Reinberg 17 Levila ja Rahvusraamatukogu kutsusid 5 dialoogikoolituse läbinud raamatukogusid 60 näitama kogukonnafilmi „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ ja looma filmijärgset dialoogilist ~ raamatukogu vestlusringi. See koostööprojekt on hea näide, osalejat kogukonnakino kuidas kodu lähedal raamatukogus saavad seanssi kokku inimesed kompleksetel teemadel üksteist kuulata ja oma mõtteid väljendada. Ja, et uute oskustega raamatukogud loovad uut partnerlust ja väärtust. Sündmustesari „Dialoogiring“. Foto: Hannele Valkeniemi 18 Eesti Koostöö Kogu rahaasjad SA Eesti Koostöö Kogu on toimiv organisatsioon, millel puudub võlg riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti lepinguliste partnerite ja teenuseosutajate ees. Eesti Koostöö Kogu riigieelarveline sihtfinantseerimine: 2019. aastal – 240 082 eurot 2020. aastal – 230 082 eurot 2021. aastal – 230 082 eurot 2022. aastal – 184 066 eurot 2023. aastal – 184 066 eurot Koos riigieelarvelise toetuse, sihtotstarbeliste toetuste ja annetustega moodustasid Eesti Koostöö Kogu tulud 2023. aastal kokku 263 659 eurot. Sihtasutuse majandusaasta tulem viimastel aastatel: 2019. aastal 47 056 eurot 2020. aastal -19 942 eurot 2021. aastal 52 486 eurot 2022. aastal -64 826 eurot 2023. aastal -42 865 eurot Aruandeaasta olulisemad suhtarvud olid järgmised: Maksevõime üldine tase = käibevara/lühiajalised kohustused = 1,42 Rahaliste vahendite tase = raha ja selle ekvivalendid/lühiajalised kohustused = 1,42 Koostas Kairi Tilga SA Eesti Koostöö Kogu juhataja Muutus algab koostööst! sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 98 589 114 839 2 Nõuded ja ettemaksed 5 087 29 550 3 Kokku käibevarad 103 676 144 389 Kokku varad 103 676 144 389 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 14 597 40 154 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 58 165 34 977 7 Kokku lühiajalised kohustised 72 762 75 131 Kokku kohustised 72 762 75 131 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 69 258 134 084 Aruandeaasta tulem -38 344 -64 826 Kokku netovara 30 914 69 258 Kokku kohustised ja netovara 103 676 144 389 23 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 258 656 319 586 Tulu ettevõtlusest 5 003 3 413 Kokku tulud 263 659 322 999 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -74 590 -135 470 8 Mitmesugused tegevuskulud -85 827 -108 064 9 Tööjõukulud -146 107 -143 991 10 Muud kulud 0 -300 Kokku kulud -306 524 -387 825 Põhitegevuse tulem -42 865 -64 826 Intressitulud 4 521 0 Aruandeaasta tulem -38 344 -64 826 24 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -42 865 -64 826 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 24 462 -29 393 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -58 212 -107 696 Laekunud intressid 2 110 0 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 58 255 16 802 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest -16 250 -185 113 Kokku rahavood -16 250 -185 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 114 839 299 952 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -16 250 -185 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 98 589 114 839 2 25 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2021 134 084 134 084 Aruandeaasta tulem -64 826 -64 826 31.12.2022 69 258 69 258 Aruandeaasta tulem -38 344 -38 344 31.12.2023 30 914 30 914 26 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Eesti Koostöö Kogu 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhenditega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10000 eurot ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Arvutustehnika 20-40% - Muu materiaalne põhivara 10-50% Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 Rendid Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Finantskohustised 27 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid ei täideta, on praktiliselt olematu. Tulud Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (seotud isikud) tehtud tehingute kohta: 1) sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Aruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes: 1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu; 2) toetuste andmine ja saamine; 3) kaupade ja teenuste ost-müük; 4) laenude andmine ja saamine; 5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine; 6) muud tehingud. Samuti tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Arvelduskonto Riigikassas 98 589 114 839 Kokku raha 98 589 114 839 28 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 735 1 735 Ostjatelt laekumata 1 735 1 735 arved Maksude ettemaksed ja 165 165 4 tagasinõuded Muud nõuded 3 187 3 187 Intressinõuded 2 411 2 411 Viitlaekumised 776 776 Kokku nõuded ja 5 087 5 087 ettemaksed 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 29 546 29 546 4 tagasinõuded Muud nõuded 4 4 Viitlaekumised 4 4 Kokku nõuded ja 29 550 29 550 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 7 2 Üksikisiku tulumaks 2 228 9 999 Erisoodustuse tulumaks 171 156 Sotsiaalmaks 4 011 17 273 Kohustuslik kogumispension 182 987 Töötuskindlustusmaksed 191 1 153 Ettemaksukonto jääk 165 29 546 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 165 6 790 29 546 29 570 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2023 2022 29 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 10 800 10 800 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2023 31.12.2022 12 kuu jooksul 900 900 Sihtasutus tegutses renditud ruumides Toom-Kooli tänaval. Rendilepingu makseid kajastatakse lineaarselt rendikuluna rendilepingu perioodi jooksul. Rendilepingu saab lõpetada 30 päevase etteteatamisega. Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 3 068 3 068 Võlad töövõtjatele 4 008 4 008 Maksuvõlad 6 790 6 790 4 Muud võlad 731 731 Muud viitvõlad 731 731 Kokku võlad ja ettemaksed 14 597 14 597 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 2 463 2 463 Võlad töövõtjatele 7 520 7 520 Maksuvõlad 29 570 29 570 4 Muud võlad 601 601 Muud viitvõlad 601 601 Kokku võlad ja ettemaksed 40 154 40 154 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 30 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2022 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 184 066 184 066 0 Sotsiaalministeeriumi 135 811 0 135 470 341 toetus Toetus 17 834 16 802 0 34 636 Rahvaalgatusveebile Kokku sihtfinantseerimine 153 645 200 868 319 536 34 977 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 153 645 200 868 319 536 34 977 toetused 31.12.2022 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2023 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks VPK toetus 0 184 066 0 184 066 0 Sotsiaalministeeriumi 341 0 341 0 0 toetus Toetus 34 636 33 347 0 49 342 18 641 Rahvaalgatusveebile Rahvaülikoolide Liidu 0 13 000 0 11 476 1 524 toetus Rahandusministeeriumi 0 1 800 0 1 800 0 toetus Siseministeeriumi toetus 0 1 472 0 1 472 0 Riigikantselei toetus 0 38 000 0 0 38 000 ERASMUS projekti toetus 0 10 500 0 10 500 0 Kokku sihtfinantseerimine 34 977 282 185 341 258 656 58 165 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 34 977 282 185 341 258 656 58 165 toetused Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2023 2022 Uurimis- ja arengukulud 59 543 17 945 Tööjõukulud 10 500 117 525 Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 4 547 0 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 74 590 135 470 otsesed kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on aruandeaastal kajastatud järgmise Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi. 31 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne 2021. aastal kajastati sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena rändnäituse "Kodukoha kompass" elluviimisega seotud kulutusi ja Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2023) koostamisega seotud kulutusi. Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Üür ja rent 11 676 11 472 Mitmesugused bürookulud 1 038 1 216 Uurimis- ja arengukulud 8 244 18 635 Lähetuskulud 2 592 1 748 Koolituskulud 920 144 Riiklikud ja kohalikud maksud 630 900 Tõlke- ja trükiteenused 14 029 267 Ürituste korraldamise kulud 9 018 6 955 Info ja PR teenused 5 080 9 650 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 22 137 46 135 Arvestus- ja auditeerimisteenused 8 112 8 112 Muud 2 351 2 830 Kokku mitmesugused tegevuskulud 85 827 108 064 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 117 345 195 817 Sotsiaalmaksud 39 262 65 699 Kokku tööjõukulud 156 607 261 516 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 10 500 117 525 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 3 Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt: juhatuse liikme tasud 55 887.- (2022.a.: 62 501.-) töötasud 99 840.- (2022.a.: 74 081.-) töövõtulepingute tasud 880.- (2022.a.: 124 934.-) Sihtasutuses oli keskmiselt 1 juhatuse liige ja 3 töötajat. Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) 32 sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2023. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 55 887 62 501 33 Rahandusministeerium [email protected] digitaalallkirja kuupäev nr 3.1-4/908 Asutajaõiguse teostamise aruanne Vastavalt riigivaraseaduse §-le 98 lg 3 esitan seisukoha sihtasutuste Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ette seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguse teostamise kohta 2023.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Jahilo direktor Lisa: seisukoht 1 lehel Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu tegevusaruanne 33 lehel, Sihtasutuse Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu tegevusaruanne 1 lehel Mall Gramberg 6316213 [email protected] TEL: 631 6202 | [email protected] | www.president.ee A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, EESTI  Sihtasutuste asutajaõiguste teostamine 2023.a. Vabariigi President teostas aruandeaastal asutajaõigust kahe sihtasutuse osas: Eesti Koostöö Kogu ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu, olles põhiseadusliku institutsioonina nende ainuasutaja. Aruandeperioodil sihtasutuste juhtimisel muudatusi ei toimunud. Sihtasutused ei omandanud aruandeaastal osalust äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamisel. Lisaks seadusega ette nähtud audiitorkontrolle 2023.a. erikontrolle sihtasutustes läbi ei viidud. Meie hinnang mõlema sihtasutuse tegevusele on positiivne ja tulenevalt nende põhikirjaliste eesmärkide täitmisest neid ka edaspidi toetav. Oleme arvamusel, et mõlema sihtasutuse 2023. aasta tegevuse eesmärgid on saavutatud. Kinnitame, et peame käesoleval ajal vajalikuks nende edaspidise tegutsemise jätkamist. LK: 2 SIHTASUTUSE TEGEVUSARUANNE 2023 SIHTASUTUS SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu PÕHIKIRJALINE EESMÄRK Kultuurirahastu eesmärk on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis. TEGEVUSEESMÄRK Kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teaduspreemiate ja stipendiumite väljaandmine ning vastavate programmide finantseerimine. EESMÄRGI ALGTASE SOOVITAV LÕPPTASE SEOS ARENGUKAVAGA Seitsme preemia (noor teadlane, Seitse preemiat (noor teadlane, SA Vabariigi noor IT-teadlane, noor noor IT-teadlane, noor Presidendi keskkonnateadlane, noor keskkonnateadlane, noor Kultuurirahastu kultuuritegelane, noor kultuuritegelane, noor preemiate statuut. haridustegelane, noore haridustegelane, noore Kinnitatud 29.09.2000 haridustegelase reaalainete haridustegelase reaalainete sihtasutuse nõukogus preemia, sotsiaaltöö preemia) preemia, sotsiaaltöö preemia) väljaandmine on välja antud 2023. aastal jätkati varasemate stipendiumite väljaandmisega. 2023. aasta stipendiumid määrati avalikele konkurssidele esitatud kandidaatide hulgast järgmistele inimestele: • presidendi noore teadlase preemia – Kaspar Tootsi • presidendi noore IT-teadlase preemia – Dmytro Fishman • presidendi noore keskkonnateadlase preemia – Kuno Kasak • presidendi noore kultuuritegelase preemia – Sander Joon • presidendi sotsiaaltöö preemia – Külli Haav • presidendi noore haridustegelase preemia – Mari-Liis Nummert • presidendi noore haridustegelase reaalainete preemia – Leesi Peedumäe Kõigi preemiate suuruseks oli 5000 eurot. Lisaks riigieelarvelisele toetusele (9474 eurot) rahastasid Kultuurirahastu tegevusi 2023. aastal järgmised annetajad: Chocolala OÜ (5000 eurot), Väino Kaldoja (5000 eurot), Cleveron AS (5000 eurot), Bolt Operations OÜ (5000 eurot), Enn Kunila (5000 eurot, laekus 05.01.2024) ja Microsoft Development Center Estonia OÜ (5000 eurot, laekus 15.02.2024). Jätkus koostöö Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi läbiviimise toetamiseks ning Eesti Kirjandusmuuseumiga rahvaluule kogumispreemiate väljaandmiseks. Neid rahastati sihtasutuse riigieelarvelise eraldise summast. Kultuurirahastu tegevust juhib 6-liikmeline nõukogu koosseisus Väino Kaldoja (nõukogu esimees), Eero Epner, Maarja Grossberg-Kuusk, Doris Kareva, Toomas Kiho ja Peter Pedak. Kultuurirahastu igapäevast tegevust juhib juhatuse liige Pille Osula. Ühtegi palgalist töökohta Kultuurirahastul 2023. aastal ei olnud.