Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping

KATARI RuG! VALITSUSE JA EESTI VABARIIGI VALITSUSE. VAHELINE TULUMAKSUDEGA TOPELTMAKSUSTAMISE VALTIMISE NING MAKSUDEST HOIDUMISE JA MAKSUPETTUSTE TOKESTAMISE LEPING Katari Riigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus, soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostood; kavatsedes sOlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, jima et see tooks kaasa vOimalusi tulu maksustamata jätmiseks vOi maksusumma vähendamiseks maksupettuste vOi maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mule eesmärk on kolmandate jurisdiktsioonide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste vöimaldamine), on kokku leppinudjargmises.  ARTIKKEL 1 LEPINGU SUBJEKT Lepingut kohaldatakse isikule, kes on Uhe vöi mOlema lepinguosalise riigi resident. ARTIKKEL 2 LEPINGU ESE 1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi, selle haldusUksuse vOi kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tulumaksudele, sOltumata nende kogumise viisist. 2. Tulumaksuna käsitatakse tulult vOi selle osalt, sealhulgas vallas- vOi kinnisvara vOOrandamisest saadud kasult fling ettevOtja makstud palga kogusummalt vOetavat maksu. 3. Maksud, millele lepingut eelkoige kohaldatakse, on: a) Kataris: i) tulumaks; ii) ettevOtte tulumaks j a b) Eestis: i) tulumaks. 4. Lepingut kohaldatakse ka samasele vOi sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele voi sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks maksuseaduste voi muude seaduste iga tähtsa muudatuse, mis mOjutab nende lepingulisi kohustusi.  ARTIKKEL 3 POHIMOISTED 1. Kui kontekst ei nOua teisiti, kasutatakse lepingus järgmisi möisteid: a) Katar tähendab Katari Riiki ja geograafihises mOttes Katari Riigi maad, siseveekogusid, territoriaalmerd, sealhulgas merepöhjaja maapOue, öhuruumi nende kohal, majandusvööndit ja mandrilava, mule üle Katari Riik teostab rahvusvahelise öiguse ja Katari riigisiseste Oigusaktide kohaselt suveräänseid Oigusi ja jurisdiktsiooni; b) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafihises mOttes Eesti territooriumi fling Eesti territoriaalvetega kuignevaid alasid, kus Eesti vöib oma seaduste kohaselt ja kooskOlas rahvusvahelise oigusega teostada oma Oigusi merepOhjaleja aluspinnasele maapöuele fling seal leiduvatele loodusvaradele; c) lepinguosaline riikja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Katar vOi Eesti; d) isik hölmab fUüsilist isikut, äriuhingutja muud isikute Uhendust; e) ariuhing on juriidiline isik vöi muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut; f) ettevôtja terminit kohaldatakse mis tahes äritegevuse suhtes; g) aritegevus hOlmab kutsetegevust ja muud ettevOtlust; h) lepinguosalise riigi ettevötja ja teise lepinguosalise riigi ettevötja tähendab kontekstist olenevalt kas Uhe voi teise lepinguosalise riigi residendi ettevOtlust;  i) rahvusvaheline vedu on mere- vöi öhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- vöi öhuvedu toimub ainult ühes lepinguosalises riigis ja laeva vOi Ohusöidukit käitav ettevOtja ei ole selle riigi ettevötja; j)pädev ametilsik on: i) Kataris rahandusminister vOi tema volitatud esindajaja ii) Eestis rahandusminister voi tema volitatud esindaja; k) lepinguosalise riigi kodanik on: i) lepinguosalise riigi kodakondsusega fUüsiline isikja ii) juriidiline isik vOi isikute ühendus, mis on asutatud selles lepinguosalises riigis kehtivate seaduste alusel. 2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata möistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti vOi padevad ametiisikud ei ole artikli 25 kohaselt teistsuguses tähenduses kokku leppinud, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud möistet tOlgendades selle riigi seadustes sellel ajal kasutatud mäaratlusest; maksuseadustes määratletud mOisted on ülimuslikud teistes seadustes maäratletud möistete suhtes. ARTIKKEL 4 RESIDENT 1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident: b) Kataris iga füüsilist isikut, kelle kodu, eluliste huvide keskus vöi koht, kus ta tavaliselt viibib asub Kataris, ning Kataris asutatud vOi tegutsevat ariuhingut; a) Eestis iga isikut, kellel on Eesti maksuseaduste alusel Eestis piiramatu maksukohustus. Selles lOikes tähendab termin lepinguosalise riigi resident ka lepinguosalist riiki, selle haldusUksust vôi kohaliku omavalitsuse Uksust ja nende avalik-Oiguslikku juriidilist isikut, samuti investeerimis- vöi pensionifondi, mis on asutatud ja mule Ule teostatakse järelevalvet selles riigis. 2. Kui löike 1 kohaselt on füüsiline isik mölema lepinguosalise riigi resident, mäAratakse tema staatus järgmiselt: a) ta on ainult selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mOlemas riigis, siis on ta üksnes selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus); b) kui eluliste huvide keskust ei ole vöimalik kindlaks määrata voi tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib; c) kui isik viibib tavaliselt mölemas riigis voi kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mule kodanik ta on; d) kui füUsilise isiku residentsust pole vOimalik eelnevate punktide kohaselt kindlaks teha, lahendavad lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud selle küsimuse vastastikusel kokkuleppel. 3. Kui isik on löike 1 kohaselt mölema lepinguosalise riigi resident, siis pUUavad lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud kokkuleppe teel kindlaks määrata, millise lepinguosalise riigi residendina isikut selle lepingu tähenduses käsitatakse, arvestades isiku kOrgeimajuhtimisorgani asukohta, asutamise vOi muul moel moodustamise kohta vOi muud asjaomast tegurit; see ei kehti fUüsilise isiku kohta. Kui lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud kokkuleppele ei jOua, ei beta isikut kummagi lepinguosalise riigi residendiks lepingus sätestatud soodustuste taotlemise mOttes, välja arvatud artiklites 22 ja 23 sätestatud juhtudel.  ARTIKKEL 5 PUSIV TEGEVUSKOHT 1. Selles lepingus tähendab terminpñsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mule kaudu täielikult voi osaliselt toimub ettevötja äritegevus. 2. PUsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones: a) juhtkonna asukohta; b) filiaali; c) kontorit; d) tehast; e) töokoda; f) müügiruume ja g) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri voi muud loodusvarade uurimise, kaevandamise voi kasutamise kohta. 3. Ehitusplatsi ja ehitus- vâi seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse voi selliseid töid tehakse üle 12 kuu. 4. Loikest 1 olenemata käsitatakse lepinguosalise riigi ettevötja teenuste, sealhulgas nOustamis- voi jühtimisteenuse osutamist teises lepinguosalises riigis pUsiva tegevuskohana Uksnesjuhul, kui selline tegevus kestab sama vöi seotud projekti raames teises riigis Ule 183 päeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. 5. Eelmistest lOigetest olenemata ei peeta pusivaks tegevuskohaks:  a) ehitise kasutamist üksnes ettevOtj ale kuuluva kauba ladustamiseks voi väljapanekuks; b) ettevötjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks vöi valjapanekuks; c) ettevOtj ale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevötj ale töötlemiseks anda; d) äritegevuse kindla koha pidamist ainult selleks, et ettevOtjale kaupa osta vöi teavet koguda; e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes muu ettevOtj ale vajaliku tegevuse jaoks, mida pole nimetatud punktides a—d tingimusel, et sellised tegevused on ettevalmistava vOi abistava iseloomuga vOi f) äritegevuse kindla koha pidamist Uksnes mitme punktides a—e nimetatud tegevuse jaoks tingimusel, et ka selliste tegevuste kogum on ettevalmistava vOi abistava iseloomuga. 6. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis ettevötja nimel ja tavaliselt sölmib lepinguid vöi tal on esmatähtis roll selliste lepingute sOlmimise ettevalmistamisel, mida ettevötja tavaliselt sölmib olulisi muudatusi tegemata, fling need lepingud on sölmitud: a) ettevötja nimel vöi b) ettevötja omandis vOi kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks voi sellele varale kasutusOiguse andmiseks vöi c) teenuste osutamiseks ettevOtj a poolt, siis lOigetest 1 ja 2 olenemata, kuid arvestades lOiget 7, on ettevötjal selles riigis püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevOtjajaoks teeb; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lOikes 5 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust lOike 5 tähenduses pUsivas tegevuskohas toimuvaks. 7. LOiget 6 el kohaldata, kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevötja nimel sOltumatu esindajana fling tema tegevust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis vöib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb Uksnes vOi peamiselt ühe vOi mitme sellise ettevOtja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lOike tähenduses uhegi sellise ettevOtja sOltumatu esindaja. 8. Kui lepinguosalise riigi residendist ariuhing kontrollib vOi teda kontrollitakse teise lepinguosalise riigi residendist ariUhingu poolt voi kui äriuhingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu vOl muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht ariuhingut teise ariuhingu pUsiva tegevuskohana. 9. Selles artiklis on isik vOi ettevOtja tihedalt seotud ettevOtjaga, kui toetudes kOikidele asjaoludele, on ühel kontroll teise Ule vOi mOlemat kontrollivad samad isikud vOi ettevOtjad. Igal juhul on isik vOl ettevOtja tihedalt seotud ettevötjaga, kui Uhel on enam kui 50- protsendiline otsene vOi kaudne osalus teises (vOi äriUhingu puhul enam kui 50 protsenti ariUhingu aktsiate vOi osade haäleOigustest ja väärtusest vOi osalusest äriUhingu omakapitalis) vOl kui teisel isikul vOl ettevOtjal on enam kui 50-protsendiline otsene vOl kaudne osalus isikus ja ettevOtjas vOi kahes ettevOtjas (vOl ariUhingu puhul enam kui 50 protsenti ariUhingu aktsiate vOi osade haäleOigustest ja väärtusest vOl osalusest äriUhingu omakapitalis).  ARTIKKEL 6 KINNISVARATULU 1. Tulu, sealhulgas pOllumajandusest voi metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, vOib maksustada see teine riik. 2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hölmab igal juhul kinnisasja paraldist, eluskarja, pöllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud Oigust, kinnisvara kasutusvaldust ning Oigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise voi kasutusoiguse eest vOi muud kinnisvaraga seotud Oigust. Kinnisvarana ei käsitata laeva ega OhusOidukit. 3. LOiget 1 kohaldatakse kinnisvara otsesest kasutamisest voi kasutusele andmisest saadud tulule. 4. Löikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevötluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule. ARTIKKEL 7 ARIKASUM 1. Lepinguosalise riigi ettevOtja kasumi maksustab ainult see riik. Kui ettevötja tegutseb pUsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, vöib seal maksustada kasumiosa, mida saab omistada pUsivale tegevuskohale lOike 2 kohaselt. 2. Selles artiklis ja artiklis 22 käsitatakse lepinguosalises riigis löikes 1 nimetatud pUsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, eeskätt tema tehingutest ettevOtja teiste osadega, kui ta oleks eraldiseisevja sOltumatu ettevOtja, kes tegutseb samadel vOi sama laadi tingimustel samal voi sama laadi tegevusalal, vOttes arvesse ettevOtja pUsiva tegevuskoha ja ettevötja teiste osade kaudu täidetud funktsioone, kasutatud varasid ja vOetud riske. 3. Kui lepinguosaline riik korrigeerib lOike 2 kohaselt ühe lepinguosalise riigi ettevötja pusivale tegevuskohale omistatavat kasumit ja asjakohaselt maksustab ettevôtja kasumi, mida on maksustatud teises lepinguosalises riigis, korrigeerib see teine lepinguosaline riik topeltmaksustamise vältimiseks vajalikus ulatuses kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides peavad lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud vajaduse korral teineteisega nOu. 4. See artikkel ei möjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hölmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu. ARTIKKEL 8 MERE- JA OHUVEDU 1. Lepinguosalise riigi ettevötja kasumit laeva voi öhusOiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see riik. 2. LOiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis vöi muud liiki ühises äritegevuses vOi rahvusvahelises transpordiagentuuris. ARTIKKEL 9 SEOTUD ETTEVOTJAD 1. Kui a) lepinguosalise riigi ettevOtja otse voi kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevötja juhtimises, kontrollib ettevOtjat voi kui tal on osalus ettevötja osa- vOi aktsiakapitalis voi b) samad isikud otse vOi kaudselt osalevad mölema lepinguosalise riigi ettevötja juhtimises, kontrollivad ettevötjaid voi kui neil on osalus mOlema ettevötja osa- voi aktsiakapitalis fling kui ettevötjad jargivad omavahelistes an- ja rahandussuhetes söltumatute ettevôtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mule tOttu jäAb ettevötja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevOtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt. 2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevOtja kasumi hulkaja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise niigi ettevötja kasumina ja mule oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevötja, kui ettevOtjad oleksid omavahelistes suhetesjärginud sama laadi tingimusi nagu sOltumatud ettevOtjad, korrigeerib see teine riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nOu. ARTIKKEL 10 DIVIDEND 1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist ariuhing maksab teise lepinguosalise riigi residendist dividendisaaj ale, vöib maksustada see teine riik. 2. Dividendi vOib maksustada ka dividendi maksva ariuhingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaj a on teise lepinguosalise riigi resident, ei vOi dividendilt vOetava maksu määr ületada: a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriuhing; b) 5 protsenti dividendi brutosummast koigil muudeljuhtudel. Löiget ei kohaldata ariuhingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse. 3. Loikest 2 olenemata vabastab lepinguosaline riik selles riigis tekkinud dividendi maksust, kui dividendi on makstud:  a) Katari puhul: i) Qatar Central Bankile; ii) Qatar Investment Authorityle; iii) Qatar Holding LLC1e; iv) Qatar Development Bankile; v) Qatar Ports Management Companyle (Mwani Qatar); vi) Qatar Energyle; vii) Qatar Petroleum International Limitedile ja viii) mOlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel muule üksusele, mida kontrollib Katari valitsus; b) Eesti puhul: i) Eesti Vabariigi valitsusele vOi kohaliku omavalitsuse tiksusele; ii) Eesti Pangale; iii) Maaelu Edendamise Sihtasutusele; iv) EttevOtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele; v) mOlema lepinguosalise riigi padevate ametiisikute kokkuleppel muule üksusele, mida kontrollib Eesti valitsus; c) lepinguosalise riigi investeerimis- vOi pensionifondile. 4. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest vOi muust kasumi saamise öigusest, mis ei ole vOlanOue, fling teistest öigustest saadavat tulu, mida maksustatakse kasumit jaotava äriUhingu residendiriigi seaduste kohaselt nagu osalusest saadud tulu. 5. Löikeid 1, 2ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äritegevus toimub pusiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, mule resident dividendi maksev äriUhing on, fling ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7. 6. Kui lepinguosalise riigi residendist ariuhing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei voi see teine riik maksustada ariuhingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva pUsiva tegevuskohaga. ARTIKKEL 11 INTRESS 1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigisja mule saaja on teise lepinguosalise riigi resident, vOib maksustada see teine riik. 2. Nimetatud intressi vOib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei voi intressilt vOetava maksu määr ületada: a) 0 protsenti intressi brutosummast, kui intressi saaja on äriuhing; b) 5 protsenti intressi brutosummast kOigil muudeljuhtudel. 3. LOikest 2 olenemata ei maksustata lepinguosalises riigis selles riigis tekkivat intressi, mida on makstud: a) Katari puhul: i) Qatar Central Bankile; ii) Qatar Investment Authorityle; iii) Qatar Holding LLC1e; iv) Qatar Development Bankile; v) Qatar Ports Management Companyle (Mwani Qatar); vi) Qatar Energyle; vii) Qatar Petroleum International Limitedile ja  viii) mölema lepinguosalise riigi padevate ametiisikute kokkuleppel muule üksusele, mida kontrollib Katari valitsus; b) Eesti puhul: i) Eesti Vabariigi valitsusele vOi kohaliku omavalitsuse uksusele; ii) Eesti Pangale; iii) Maaelu Edendamise Sihtasutusele; iv) Ettevôtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele; v) mölema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel muule Uksusele, mida kontrollib Eesti valitsus; c) lepinguosalise riigi investeerimis- vöi pensionifondile. 4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu völanöudest, olenemata sellest, kas nOue on hUpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nöue annab Oiguse vOigniku kasumile, ja eelkoige tulu valitsuse völakirjadest vöi muudest völakohustustest fling nendega seotud maksetest. Termin hölmab muu hulgas ka islami finantsinstrumentidest saadavat tulu, mule aluseks oleva lepingu sisu saab vördsustada laenuga. Termin intress ei hOlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. Hilinenud makse eest vöetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata. 5. LOikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi pUsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud vOlanOudelt. Seijuhul kohaldatakse artiklit 7. 6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui vOignevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskohaga ning kui intressikulu kannab pUsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident vöi mitte. 7. Kui intressi maksjaja intressi saaja voi nende mOlema fling muu isiku erisuhte tOttu ületab vöianOude eest makstava intressi summa selle summa, mules oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud jima sellise suhteta, kohaldatakse seda artikiit ainuit viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. ARTIKKEL 12 LITSENTSITASU 1. Litsentsitasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, vOib maksustada see teine riik. 2. Nimetatud litsentsitasu vöib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei vöi litsentsitasult vOetava maksu määr Uletada 5 protsenti litsentsitasu brutosummast. 3. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- vOi kunstiteose voi teadustöö autoriOiguse, patendi, kaubamargi, disaini voi mudeli, piaani, salajase valemi vOi protsessi kasutamise voi kasutamise oiguse eest vOi tööstusliku, kaubandusliku vol teadusalase oskusteabe eest. 4. LOikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub pUsiva tegevuskoha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast Oigusest vOi varast. Seijuhul kohaldatakse artiklit 7. 5. Litsentsitasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui litsentsitasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud pUsivas tegevuskohas toimuva äritegevusega ning litsentsitasu kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepinguosalise riigi resident vOl mitte. 6. Kui litsentsitasu maksjaja litsentsitasu saaja vOi nende mölemaja muu isiku erisuhte töttu ületab eseme kasutamise, kasutamise Oiguse vöi oskusteabe eest makstav iitsentsitasu selle summa, mules oleksid litsentsitasu maksjaja litsentsitasu saaja kokku leppinud jima sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainuit viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. ARTIKKEL 13 KASU VARA VOORANDAMISEST 1. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara vôörandamisest, vöib maksustada see teine riik. 2. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab sellise vallasvara vöörandamisest, mida ta kasutab teises iepinguosaiises riigis pUsiva tegevuskoha äritegevuses, vOi püsiva tegevuskoha (eraldi vOi koos ettevottega) vOOrandamisest, vöib maksustada see teine riik. 3. Kasu, mida lepinguosalise riigi ettevOtja saab sellise laeva vOi öhusöiduki vöOrandamisest, mida ta käitab rahvusvahelistes vedudes, vOi sellise laeva vôi OhusOiduki käitamisega seotud vallasvara vOôrandamisest, maksustab ainult see riik. 4. Kasu, mida lepinguosalise riigi resident saab osaluse vOörandamisest ariuhingus vOi muu vörreldava osaiuse vOOrandamisest, vOib maksustada teine lepinguosaline riik, kui osaluse väärtus tuieneb üksköik millisel ajal 365 päeva jooksui enne vöörandamist üle 50 protsendi ulatuses otseselt vOi kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast artiklis 6 määratletud kinnisvarast. 5. Eelmistes lOigetes käsitlemata vara vOörandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mule resident on vara vOOrandaja.  ARTIKKEL 14 PALGATOO 1. Lepinguosalise riigi residendi palkaja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 15, 17, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, vöib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see teine riik. 2. LOikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui köik jargnevad tingimused on täidetud: a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 (Ukssada kaheksakUmmend koim) päeva asjaomasel maksustamisaastal algava vOi lOppeva kaheteistkUmnekuulise aj avahemiku jooksul; b) tasu maksab tööandja vOi tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja c) tasu ei maksta tööandja teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu vOi selle pUsiva tegevuskoha arvel. 3. Artikli eelmistest loigetest olenemata vOib lepinguosalise riigi ettevötja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval voi öhusOidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see riik. 4. Artikli eelmistest loigetest olenemata vöib lepinguosalise riigi lennu- vöi laevandusettevötja teise lepinguosalisse riiki tööle suunatud tegevjuhtkonna liikme tasu maksustada ainult see lepinguosaline riik, kus ettevOtja on resident.  ARTIKKEL 15 JUHATUSE LIIKME TASU Juhatuse liikme tasuja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriuhingujuhatuse vOi muu samalaadse organi liikmena, vOib maksustada see teine riik. ARTIKKEL 16 ESINEJA JA SPORTLASE TULU 1. Artiklist 14 olenemata vöib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis vöi mujal esinemise eest vOi muusiku voi sportlasena tegutsedes, maksustada see teine riik. 2. Artikliga 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja vOi sportlase tulu, mis laekub tema asemel mOnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja vOi sportlane tegutseb. 3. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab selle artikli lôigetes 1 ja 2 kirjeldatud viisil teises lepinguosalises riigis tegutsedes, on selles teises riigis maksust vabastatud, kui tema külastust sellesse riiki toetatakse olulises osas kummagi lepinguosalise riigi, selle haldusüksuse vOi kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest, vôi kui see toimub lepinguosaliste riikide valitsuste vahel sOlmitud kultuurialase kokkuleppe raames. ARTIKKEL 17 PENSIONID JA ANNUITEEDID 1. Olenevalt artikli 18 löikest 2, maksustab lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja muud seda laadi tasu fling annuiteedi ainult see riik. 2. Termin annuiteet tähendab rahas vOi rahalises väärtuses tehtud sissemaksete eest eluajal voi kindlaks määratud ajavahemikujooksul perioodiliselt makstavat fikseeritud summat. ARTIKKEL 18 AVALIK TEENISTUS 1. a) Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik vol selle haldusUksus vOi kohaliku omavalitsuse üksus maksab isikule riigi, selle haldusüksuse vOi kohaliku omavalitsuse üksuse heaks töötamise eest, maksustab ainult see riik. b) Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on tOötanud selles riigis ja ta on selle riigi resident fling täidetud on üks järgnevatest tingimustest: i) ta on selle riigi kodanik vOi ii) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine. 2. a) LOikest 1 olenemata maksustab pensioni ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, selle haldusUksus vol kohaliku omavalitsuse Uksus maksab vOl mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle riigi, haldusUksuse vOi kohaliku omavalitsuse üksuse heaks, ainult see riik. S b) Sellist pensioni ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui pensioni saaja on teise riigi residentja kodanik. 3. Lepinguosalise riigi, selle haldusüksuse vOi kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud tOo eest saadud palgale, pensionile ja muule tasule kohaldatakse artikleid 14, 15, 16, l7ja 19.  ARTIKKEL 19 OPETAJA JA TEADLASE TULU 1. Kui isik viibib lepinguosalises riigis selle riigi valitsuse vöi selles riigis tunnustatud ülikooli, muu haridusasutuse, muuseumi voi muu kultuuriasutuse kutsel vOi ametliku kultuurivahetuse programmi raames eesmärgiga sellises asutuses Opetada, loenguid anda voi uurimistööd teha, ning ta oh vahetult enne lepinguosalisse riiki tulekut teise lepinguosalise riigi resident, siis maksustab tasu, mule see isik on saanud Opetamise, loengute pidamise vOi uurimistöö tegemise eest ainult see riik. Seda lOiget kohaldatakse kahe aasta jooksul alates tema esimesest sellel eesmärgil toimunud kUlastusest. 2. Selle artikli lOiget 1 ei kohaldata tulule, mis saadakse peamiselt era-, mitte avalikes huvides tehtud uurimistöö eest. ARTIKKEL 20 ULIOPILASE JA PRAKTIKANDI TULU 1. Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil Uksnes opingutel vOi praktikal viibiva uhiopilase vOi praktikandi ulalpidamiseks, Opinguteks vOi praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident vöi oh seda vahetult enne Oppima vOi praktikale asumist ja väljamakse tehakse valjaspool Oppimis- vOi praktikakoha riiki asuvast allikast. 2. Löikes 1 käsitlemata stipendiumile ja töösuhtest saadud tasule on löikes 1 kirjeldatud UliOpilasel voi praktikandil öpingute vOi praktika jooksul Oigus saada samasuguseid rnaksuvabastusi, -soodustusi vOi -vähendusi nagu külastatava riigi residentidel.  ARTIKKEL 21 MUU TULU 1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see riik. 2. Loiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis pUsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes, kui Oigused vOi vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; loiget ei kohaldata artikli 6 lOikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7. ARTIKKEL 22 TOPELTMAKSUSTAMISE KORVALDAMINE 1. Kataris kOrvaldatakse topeltmaksustamine jargmiselt: a) kui Katari resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt vOib maksustada Eestis (välja arvatudjuhul, kui need sätted lubavad Eestis maksustada ainult seetOttu, et tulu on ka Eesti residendi saadud tulu), vabastab Katar selle tulu maksust, vOttes arvesse punkte bja c; b) kui Katari resident saab tulu, mida vôib artikli 11 kohaselt maksustada Eestis (välja arvatudjuhul, kui need sätted lubavad Eestis maksustada ainult seetOttu, et tulu on ka Eesti residendi saadud tulu), lubab Katar residendi tulumaksust maha arvata summa, mis vördub Eestis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa maksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist Eestis saadud tulult; c) kui Katari residendist ariuhing saab dividendi Eesti residendist ariuhingult, siis vabastab Katar selle dividendi maksust olenemata punktist a. 2. Eestis körvaldatakse topeltmaksustamine kooskOlas Eesti seadustegaja arvestades nendes seadustes sätestatud piirangutega (mida vöidakse aeg-aj alt muuta, muutmata UldpOhimotet) järgmiselt: a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Kataris, vabastab Eesti selle tulu maksust, vöttes arvesse punkti b; b) kui Eesti resident saab tulu, mida artiklite 10, 11 ja 12 lOike 2 voi artikli 16 lOigete 1 ja 2 kohaselt vöib maksustada Katar, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis vOrdub Kataris tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida vOib maksustada Kataris. 3. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles riigis maksust vabastatud, vOib see riik sellest hoolimata residendi Ulejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse vOtta. ARTIKKEL 23 VASTASTIKUSE KOKKULEPPE MENETLUS 1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus pOhjustab vOi vOib pOhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskOlas, vOib ta lepinguosaliste riikide riigisisese Oigusega sätestatud oiguskaitsevahenditest söltumata esitada kaebuse kunimagi lepinguosalise riigi padevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mu teatati lepingut rikkuvat maksustamist pöhjustavast tegevusest. 2. Kui kaebus on padeva ametiisiku arvates Oigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, pUUab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides pOhimotet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide Oigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata. 3. Lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud puUavad lepingu tOlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad kUsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise kOrvaldamiseks vOivad nad teineteisega nöu pidada ka lepingus käsitlematajuhtudel. 4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vOivad eelmistes loigetes käsitletud kokkuleppelejOudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest voi nende esindajatest moodustatud Uhiskomisjoni kaudu. ARTIKKEL 24 TEABEVAHETUS 1. Lepinguosaliste riikide padevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks voi riigisiseste Oigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis, selle haldusüksuses vOi kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira. 2. Lepinguosaline riik käsitab lôike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma oigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule vOi ametiasutusele (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes löikes 1 nimetatud makse mäArab, kogub voi sisse nöuab voi maksudega seotud kaebusi lahendab vOl eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik vOi ametiasutus kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet vOib avaldada avalikul kohtuistungil vOi kohtuotsuses. Eelnevast olenemata vOib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mOlema lepinguosalise riigi seadused ja teavet edastava lepinguosalise riigi padev ametiisik annab selleks nOusoleku. 3. Löikeid 1 ja 2 ei tOlgendata lepinguosalise riigi kohustusena: a) rakendada haldusabinOusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga;  b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel vöi tavapärases haldusmenetluses kattesaadav; c) anda teavet, mis sisaldab an-, tööstus- vOi ametisaladust vOi käsitleb kaubavahetust, vôi teavet, mule avaldamine on vastuolus avaliku korraga. 4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik vötab nOutud teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lOikega 3, kuid seda piirangut ei voi Uhelgi juhul tolgendada kui lepinguosalise riigi öigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tOttu. 5. LOiget 3 ei tOlgendata lepinguosalise riigi vöimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetOttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja vOi usaldusisik vOi teave puudutab osalust isikus. ARTIKKEL 25 OIGUS SOODUSTUSTELE Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kOikide asjaolude pOhjal on mOistlik jareldada, et soodustuse saamine oh tehingu, mis otseselt voi kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmarkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete eesmärgile.  ARTIKKEL 26 DIPLOMAATILISE ESINDUSE JA KONSULAARASUTUSE TOOTAJA Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise öiguse Uldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel. ARTIKKEL 27 LEPINGU JOUSTUMINE 1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele teate lepingu jöustumiseks vajaliku riigisiseses Oiguses ettenähtud menetluse lopetamise kohta. Leping jôustub hilisema teate kuupaeval. 2. Lepingut kohaldatakse: a) lepingu jOustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vOi hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes; b) lepingu jöustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril vOi hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes. ARTIKKEL 28 LEPINGU LOPETAMINE See leping on sölmitud tähtajatult. Lepinguosaline riik vOib lepingu lOpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele riigile hilj emalt kalendriaasta 30. juunil alates viiendast aastast pärast lepingujOustumist. Se! juhul ei kohaldata lepingut: a) teate edastamiselejärgneva aasta 1. jaanuaril voi hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes;  b) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril vOi hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes. SELLE K1NNITUSEKS on volitatud isikud lepingule alla kirjutanud. Koostatud (kuupäeval) 7. .‘(4’. 2O.” kahes eksemplaris araabia, eesti ja inglise keeles; kOik tekstid on vOrdselt autentsed. Erinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. KATARI RIIGI VALITSUSE EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL NIMEL  PROTOKOLL Katari Riigi valitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise fling maksudest hoidumise ja maksupettuste tOkestamise lepingu (edaspidi leping) allakirjutamisel on Katari Riigija Eesti Vabariigi valitsus leppinud kokku järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. Artikli 4 suhtes Lepinguosalises riigis asutatud investeerimisfond voi pensionifond, mule tile teostatakse seiles riigis järelevalvet, on selie riigi resident ja tulu saaja. Artikli 8 suhtes Löike 1 tähenduses hOlmab laeva vOi öhusOiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes saadud kasum: a) kasumit laevade vôi öhusOidukite prahtimisest jima meeskonnata; b) kasumit konteinerite, seaihuigas konteinerite veoks mOeldud treilerite ja seotud seadmete kasutamisest, hooldamisest voi rentimisest kaubaveoks; c) kasumit teise ettevOtja nimel piletite müümisest; d) kasumit koolituskavadest; e) kasumit insener-tehniliste lahenduste mUUmisest kolmandale isikule, ja f) kasumit völanOuetest vöi osadest vol aktsiatest, kui eespooi loetletud tegevused kaasnevad ettevOtja iaevade vol OhusOidukite kaitamisega rahvusvahelistes vedudes. Artikli 10 suhtes , Kui üksust ,,kontrollib lepinguosalise riigi valitsus”, siis peetakse selle all silmas et lepinguosalisel riigil, selle haldusüksusel vOi kohaliku omavalitsuse üksusel ja nende avalik oiguslikel juriidilistel isikutel on otseselt vOi kaudselt enam kui 50 protsenti selle üksuse hääleoiguslikest aktsiatest vOi osadest. Artikli 14 suhtes ima LOikes 4 tähendab tegevjuhtkonna ametikoht töötajat, kelle peakontor on määranudjuht kohalikku kontorit piirkonnajuhinaja kelle tasu maksab peakontor. SELLE KINNITUSEKS on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud. Koostatud . (kuupaeval) .? 2O.ka1les eksemplaris araabia, eesti ja inglise keeles; köik tekstid on vOrdWientsed. Erinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. KATARI RIIGI VALITSUSE EESTI VABARTIGI VALITSUSE NIMEL NIMEL  AGREEMENT BETWEEN THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE GOVERNMENT OF THE STATE OF QATAR FOR THE ELIMINATION OF DOUBLE TAXATION WITH RESPECT TO TAXES ON INCOME AND THE PREVENTION OF TAX EVASION AND AVOIDANCE The Government of the Republic of Estonia and the Government of the State of Qatar, Desiring to further develop their economic relationship and to enhance their co-operation in tax matters, Intending to conclude an Agreement for the elimination of double taxation with respect to taxes on income without creating opportunities for non-taxation or reduced taxation through tax evasion or avoidance (including through treaty-shopping arrangements aimed at obtaining reliefs provided in this Agreement for the indirect benefit of residents of third jurisdictions), Have agreed as follows:  ARTICLE 1 PERSONS COVERED This Agreement shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States. ARTICLE 2 TAXES COVERED 1. This Agreement shall apply to taxes on income imposed on behalf of a Contracting State or of its political subdivisions or local authorities, irrespective of the manner in which they are levied. 2. There shall be regarded as taxes on income all taxes imposed on total income or on elements of income, including taxes on gains from the alienation of movable or immovable property, as well as taxes on the total amounts of wages or salaries paid by enterprises. 3. The existing taxes to which the Agreement shall apply are in particular: a) in the case of Estonia: (i) the income tax; and b) in the case of Qatar: (i) the income tax; (ii) the corporation tax. 4. The Agreement shall apply also to any identical or substantially similar taxes that are imposed after the date of signature of the Agreement in addition to, or in place of, the existing taxes. The competent authorities of the Contracting States shall notify each other of any significant changes that have been made in their taxation laws or other laws affecting their obligations under the Agreement.  ARTICLE 3 GENERAL DEFINITIONS 1. For the purposes of this Agreement, unless the context otherwise requires: a) the term “Estonia” means the Republic of Estonia and, when used in the geographical sense, the territory of Estonia and any other area adjacent to the territorial waters of Estonia within which, under the laws of Estonia and in accordance with international law, the rights of Estonia may be exercised with respect to the sea bed and its subsoil and their natural resources; b) the term “Qatar” means the State of Qatar and, when used in the geographical sense, means the State of Qatar’s lands, internal waters, territorial sea, including its bed and subsoil, the air space over them, the exclusive economic zone and the continental shelf, over which the State of Qatar exercises sovereign rights and jurisdiction in accordance with the provisions of international law and Qatar’s national laws and regulations; c) the terms “a Contracting State” and “the other Contracting State” mean Estonia or Qatar as the context requires; d) the term “person” includes an individual, a company and any other body of persons; e) the term “company” means any legal person or any entity that is treated as a legal person for tax purposes; f) the term “enterprise” applies to the carrying on of any business; g) the term “business” includes the performance of professional services and of other activities of an independent character;  h) the terms “enterprise of a Contracting State” and “enterprise of the other Contracting State” mean respectively an enterprise carried on by a resident of a Contracting State and an enterprise carried on by a resident of the other Contracting State; i) the term “international traffic” means any transport by a ship or aircraft except when the ship or aircraft is operated solely between places in a Contracting State and the enterprise that operates the ship or aircraft is not an enterprise of that State; j) the term” competent authority” means; (i) in the case of Estonia, the Minister of Finance or his authorised representative; and (ii) in the case of Qatar, the Minister of Finance, or his authorised representative; k) the term “national”, in relation to a Contracting State, means: (i) any individual possessing the nationality of that Contracting State; and (ii) any legal person, partnership or association deriving its status as such from the laws in force in that Contracting State. 2. As regards the application of the Agreement at any time by a Contracting State, any term not defined therein shall, unless the context otherwise requires or the competent authorities agree to a different meaning pursuant to the provisions of Article 25, have the meaning that it has at that time under the law of that State for the purposes of the taxes to which the Agreement applies, any meaning under the applicable tax laws of that State prevailing over a meaning given to the term under other laws of that State.  ARTICLE 4 RESIDENT 1. For the purposes of this Agreement, the term “resident of a Contracting State” means: a) in the case of Estonia, any person who, under the tax laws of Estonia, is unlimitedly liable to tax therein; b) in the case of Qatar, any individual who has a permanent home, his centre of vital interest, or habitual abode in Qatar, and a company incorporated or having its place of effective management in Qatar. For the purposes of this paragraph, the term “resident of a Contracting State” also includes that State, any political subdivision or local authority thereof and their statutory bodies, as well as any investment or pension fund established in, and supervised by, that State. 2. Where by reason of the provisions of paragraph 1 an individual is a resident of both Contracting States, then his status shall be determined as follows: a) he shall be deemed to be a resident only of the State in which he has a permanent home available to him; if he has a permanent home available to him in both States, he shall be deemed to be a resident only of the State with which his personal and economic relations are closer (centre of vital interests); b) if the State in which he has his centre of vital interests cannot be determined, or if he has not a permanent home available to him in either State, he shall be deemed to be a resident only of the State in which he has an habitual abode; c) if he has an habitual abode in both States or in neither of them, he shall be deemed to be a resident only of the State of which he is a national;  d) if the residence status of an individual cannot be determined in accordance with the provisions of the preceding subparagraphs, the competent authorities of the Contracting States shall settle the question by mutual agreement. 3. Where by reason of the provisions of paragraph 1 a person other than an individual is a resident of both Contracting States, the competent authorities of the Contracting States shall endeavour to determine by mutual agreement the Contracting State of which such person shall be deemed to be a resident for the purposes of the Agreement, having regard to its place of effective management, the place where it is incorporated or otherwise constituted and any other relevant factors. In the absence of a mutual agreement by the competent authorities of the Contracting States, the person shall not be considered a resident of either Contracting State for the purposes of claiming any benefit provided by this Agreement except those provided by Articles 22 and 23. ARTICLE 5 PERMANENT ESTABLISHMENT 1. For the purposes of this Agreement, the term “permanent establishment” means a fixed place of business through which the business of an enterprise is wholly or partly carried on. 2. The term “permanent establishment” includes especially: a) a place of management; b) a branch; c) an office; d) a factory; e) a workshop;  f) premises used as sales outlet, and g) a mine, an oil or gas well, a quarry or any other place of exploration, extraction or exploitation of natural resources. 3. A building site or construction or installation project constitutes a permanent establishment only if it lasts more than twelve months. 4. Notwithstanding the provisions of paragraph 1, the furnishing of services, including consultancy or managerial services, by an enterprise of a Contracting State in the other Contracting State constitutes a permanent establishment, but only if the activities of that nature continue for the same or a connected project within that other State for a period or periods aggregating more than 183 days in any twelve month period. 5. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, the term “permanent establishment” shall be deemed not to include: a) the use of facilities solely for the purpose of storage or display of goods or merchandise belonging to the enterprise; b) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of storage or display; c) the maintenance of a stock of goods or merchandise belonging to the enterprise solely for the purpose of processing by another enterprise; d) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of purchasing goods or merchandise or of collecting information, for the enterprise; e) the maintenance of a fixed place of business solely for the purpose of carrying on, for the enterprise, any activity not listed in subparagraphs a) to d), provided that this activity has a preparatory or auxiliary character; or  f) the maintenance of a fixed place of business solely for any combination of activities mentioned in subparagraphs a) to e), provided that the overall activity of the fixed place of business resulting from this combination is of a preparatory or auxiliary character. 6. Notwithstanding the provisions of paragraphs 1 and 2 but subject to the provisions of paragraph 7, where a person is acting in a Contracting State on behalf of an enterprise and, in doing so, habitually concludes contracts, or habitually plays the principal role leading to the conclusion of contracts that are routinely concluded without material modification by the enterprise, and these contracts are: a) in the name of the enterprise, or b) for the transfer of the ownership of, or for the granting of the right to use, property owned by that enterprise or that the enterprise has the right to use, or c) for the provision of services by that enterprise, that enterprise shall be deemed to have a permanent establishment in that State in respect of any activities which that person undertakes for the enterprise, unless the activities of such person are limited to those mentioned in paragraph 5 which, if exercised through a fixed place of business, would not make this fixed place of business a permanent establishment under the provisions of that paragraph. 7. Paragraph 6 shall not apply where the person acting in a Contracting State on behalf of an enterprise of the other Contracting State carries on business in the first-mentioned State as an independent agent and acts for the enterprise in the ordinary course of that business. Where, however, a person acts exclusively or almost exclusively on behalf of one or more enterprises to which it is closely related, that person shall not be considered to be an independent agent within the meaning of this paragraph with respect to any such enterprise. 8. The fact that a company which is a resident of a Contracting State controls or is controlled by a company which is a resident of the other Contracting State, or which carries on business in that other State (whether through a permanent establishment or otherwise), shall not of itself constitute either company a permanent establishment of the other. 9. For the purposes of this Article, a person or enterprise is closely related to an enterprise if, based on all the relevant facts and circumstances, one has control of the other or both are under the control of the same persons or enterprises. In any case, a person or enterprise shall be considered to be closely related to an enterprise if one possesses directly or indirectly more than 50 per cent of the beneficial interest in the other (or, in the case of a company, more than 50 per cent of the aggregate vote and value of the company’s shares or of the beneficial equity interest in the company) or if another person or enterprise possesses directly or indirectly more than 50 per cent of the beneficial interest (or, in the case of a company, more than 50 per cent of the aggregate vote and value of the company’s shares or of the beneficial equity interest in the company) in the person and the enterprise or in the two enterprises. ARTICLE 6 INCOME FROM IMMOVABLE PROPERTY 1. Income derived by a resident of a Contracting State from immovable property (including income from agriculture or forestry) situated in the other Contracting State may be taxed in that other State. 2. The term “immovable property” shall have the meaning which it has under the law of the Contracting State in which the property in question is situated. The term shall in any case include property accessory to immovable property, livestock and equipment used in agriculture and forestry, rights to which the provisions of general law respecting landed property apply, usufruct of immovable property and rights to variable or fixed payments as consideration for the working of, or the right to work, mineral deposits, sources and other natural resources or any other right in connection with immovable property. Ships and aircraft shall not be regarded as immovable property. 3. The provisions of paragraph 1 shall apply to income derived from the direct use, letting or use in any other form of immovable property. 4. The provisions of paragraphs 1 and 3 shall also apply to the income from immovable property of an enterprise. ARTICLE 7 BUSINESS PROFITS 1. Profits of an enterprise of a Contracting State shall be taxable only in that State unless the enterprise carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein. If the enterprise carries on business as aforesaid, the profits that are attributable to the permanent establishment in accordance with the provisions of paragraph 2 may be taxed in that other State. 2. For the purposes of this Article and Article 22, the profits that are attributable in each Contracting State to the permanent establishment referred to in paragraph 1 are the profits it might be expected to make, in particular in its dealings with other parts of the enterprise, if it were a separate and independent enterprise engaged in the same or similar activities under the same or similar conditions, taking into account the functions performed, assets used and risks assumed by the enterprise through the permanent establishment and through the other parts of the enterprise. 3. Where, in accordance with paragraph 2, a Contracting State adjusts the profits that are attributable to a permanent establishment of an enterprise of one of the Contracting States and taxes accordingly profits of the enterprise that have been charged to tax in the other State, that other State shall, to the extent necessary to eliminate double taxation on these profits, make an appropriate adjustment to the amount of the tax charged therein on those profits. In determining such adjustment, the competent authorities of the Contracting States shall if necessary consult each other. 4. Where profits include items of income which are dealt with separately in other Articles of this Agreement, then the provisions of those Articles shall not be affected by the provisions of this Article. ARTICLE 8 SHIPPING AND AIR TRANSPORT 1. The profits of an enterprise of a Contracting State from the operation of ships or aircraft in international traffic shall be taxable only in that State. 2. The provisions of paragraph 1 shall also apply to profits from the participation in a pooi, a joint business or an international operating agency. ARTICLE 9 ASSOCIATED ENTERPRISES 1. Where a) an enterprise of a Contracting State participates directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of the other Contracting State, or  b) the same persons participate directly or indirectly in the management, control or capital of an enterprise of a Contracting State and an enterprise of the other Contracting State, and in either case conditions are made or imposed between the two enterprises in their commercial or financial relations which differ from those which would be made between independent enterprises, then any profits which would, but for those conditions, have accrued to one of the enterprises, but, by reason of those conditions, have not so accrued, may be included in the profits of that enterprise and taxed accordingly. 2. Where a Contracting State includes in the profits of an enterprise of that State and taxes accordingly profits on which an enterprise of the other Contracting State has been charged to tax in that other State and the profits so included are profits which would have accrued to the enterprise of the first-mentioned State if the conditions made between the two enterprises had been those which would have been made between independent enterprises, then that other State shall make an appropriate adjustment to the amount of the tax charged therein on those profits. In determining such adjustment, due regard shall be had to the other provisions of this Agreement and the competent authorities of the Contracting States shall if necessary consult each other. ARTICLE 10 DIVIDENDS 1. Dividends paid by a company which is a resident of a Contracting State to a resident of the other Contracting State and beneficially owned by that resident of the other Contracting State may be taxed in that other State. 2. However, such dividends may also be taxed in the Contracting State ofwhich the company paying the dividends is a resident and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the dividends is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed:  a) 0 per cent of the gross amount of the dividends if the beneficial owner is a company; b) 5 per cent of the gross amount of the dividends in all other cases. This paragraph shall not affect the taxation of the company in respect of the profits out of which the dividends are paid. 3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2 of this Article, dividends arising in a Contracting State are exempt from tax in that State, if they are paid to: a) in the case of Estonia: (i) the Government of Estonia or a local authority thereof (ii) the Bank of Estonia; (iii) the Rural Development Foundation; (iv) the Estonian Business and Innovation Agency; (v) any other entity which is controlled by the Government of Estonia as may be agreed from time to time between the competent authorities of the Contracting States; b) in the case of Qatar: (i) Qatar Central Bank; (ii) Qatar Investment Authority; (iii) Qatar Holding LLC; (iv) Qatar Development Bank; (v) Qatar Ports Management Company (Mwani Qatar); (vi) Qatar Energy; (vii) Qatar Petroleum International Limited, and (viii) any other entity which is controlled by the Government of Qatar as may be agreed from time to time between the competent authorities of the Contracting States;  c) an investment or pension fund of a Contracting State 4. The term “dividends” as used in this Article means income from shares or other rights, not being debt-claims, participating in profits, as well as income from other rights which is subjected to the same taxation treatment as income from shares by the laws of the Contracting State of which the company making the distribution is a resident. 5. The provisions of paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply if the beneficial owner of the dividends, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State of which the company paying the dividends is a resident, through a permanent establishment situated therein and the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case, the provisions of Article 7 shall apply. 6. Where a company which is a resident of a Contracting State derives profits or income from the other Contracting State, that other State may not impose any tax on the dividends paid by the company, except insofar as such dividends are paid to a resident of that other State or insofar as the holding in respect of which the dividends are paid is effectively connected with a permanent establishment situated in that other State, nor subject the company’s undistributed profits to a tax on the company’s undistributed profits, even if the dividends paid or the undistributed profits consist wholly or partly of profits or income arising in such other State. ARTICLE 11 INTEREST 1. Interest arising in a Contracting State and beneficially owned by a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State. 2. However, such interest may also be taxed in the Contracting State in which it arises and according to the laws of that State, but if the beneficial owner of the interest is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed: a) 0 per cent of the gross amount of interest, if the beneficial owner is a company; b) 5 per cent of the gross amount of the interest in all other cases. 3. Notwithstanding the provisions of paragraph 2 of this Article, interest arising in a Contracting State is exempt from tax in that State, if it is paid to: a) in the case of Estonia: (i) the Government of Estonia or a local authority thereof; (ii) the Bank of Estonia; (iii) the Rural Development Foundation; (iv) the Estonian Business and Innovation Agency; (v) any other entity which is controlled by the Government of Estonia as may be agreed from time to time between the competent authorities of the Contracting States; b) in the case of Qatar: (i) Qatar Central Bank; (ii) Qatar Investment Authority; (iii) Qatar Holding LLC; (iv) Qatar Development Bank; (v) Qatar Ports Management Company (Mwani Qatar); (vi) Qatar Energy; (vii) Qatar Petroleum International Limited, and (viii) any other entity which is controlled by the Government of Qatar as may be agreed from time to time between the competent authorities of the Contracting States;  c) an investment or pension fund of a Contracting State. 4. The term “interest” as used in this Article means income from debt-claims of every kind, whether or not secured by mortgage and whether or not carrying a right to participate in the debtor’s profits, and in particular, income from government securities and income from bonds or debentures, including premiums and prizes attaching to such securities, bonds or debentures. The term also includes income from arrangements such as Islamic financial instruments where the substance of the underlying contract can be assimilated to a loan. The term “interest” shall not include any income, which is treated as a dividend under the provisions of Article 10. Penalty charges for late payment shall not be regarded as interest for the purpose of this Article. 5. The provisions of paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply if the beneficial owner of the interest, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the interest arises, through a permanent establishment situated therein and the debt-claim in respect of which the interest is paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case, the provisions of Article 7 shall apply. 6. Interest shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the interest, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment in connection with which the indebtedness on which the interest is paid was incurred, and such interest is borne by such permanent establishment, then such interest shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment is situated. 7. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the interest, having regard to the debt-claim for which it is paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Agreement.  ARTICLE 12 ROYALTIES 1. Royalties arising in a Contracting State and paid to a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State. 2. However, such royalties may also be taxed in the Contracting State in which they arise and according to the laws ofthat State, but if the beneficial owner ofthe royalties is a resident of the other Contracting State, the tax so charged shall not exceed 5 per cent of the gross amount of the royalties. 3. The term “royalties” as used in this Article means payments of any kind received as a consideration for the use of, or the right to use, any copyright of literary, artistic or scientific work, any patent, trade mark, design or model, plan, secret formula or process, or for information concerning industrial, commercial or scientific experience. 4. The provisions of paragraphs 1 and 2 shall not apply if the beneficial owner of the royalties, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State in which the royalties arise, through a permanent establishment situated therein and the right or property in respect of which the royalties are paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case, the provisions of Article 7 shall apply. 5. Royalties shall be deemed to arise in a Contracting State when the payer is a resident of that State. Where, however, the person paying the royalties, whether he is a resident of a Contracting State or not, has in a Contracting State a permanent establishment in connection with which the liability to pay the royalties was incurred, and such royalties are borne by such permanent establishment, then such royalties shall be deemed to arise in the State in which the permanent establishment is situated. 6. Where, by reason of a special relationship between the payer and the beneficial owner or between both of them and some other person, the amount of the royalties, having regard to the use, right or information for which they are paid, exceeds the amount which would have been agreed upon by the payer and the beneficial owner in the absence of such relationship, the provisions of this Article shall apply only to the last-mentioned amount. In such case, the excess part of the payments shall remain taxable according to the laws of each Contracting State, due regard being had to the other provisions of this Agreement. ARTICLE 13 CAPITAL GAINS 1. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of immovable property referred to in Article 6 and situated in the other Contracting State may be taxed in that other State. 2. Gains from the alienation of movable property forming part of the business property of a permanent establishment which an enterprise of a Contracting State has in the other Contracting State including such gains from the alienation of such a permanent establishment (alone or with the whole enterprise), may be taxed in that other State. 3. Gains that an enterprise of a Contracting State that operates ships or aircraft in international traffic derives from the alienation of such ships or aircraft, or of movable property pertaining to the operation of such ships or aircraft, shall be taxable only in that State. 4. Gains derived by a resident of a Contracting State from the alienation of shares or comparable interests may be taxed in the other Contracting State if, at any time during the 365 days preceding the alienation, these shares or comparable interests derived more than 50 per cent of their value directly or indirectly from immovable property, as defined in Article 6, situated in that other State. 5. Gains from the alienation of any property, other than that referred to in the preceding paragraphs shall be taxable only in the Contracting State of which the alienator is a resident. ARTICLE 14 INCOME FROM EMPLOYMENT 1. Subject to the provisions of Articles 15, 17, 18 and 19 salaries, wages and other similar remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment shall be taxable only in that State unless the employment is exercised in the other Contracting State. If the employment is so exercised, such remuneration as is derived therefrom may be taxed in that other State. 2. Notwithstanding the provisions of paragraph 1, remuneration derived by a resident of a Contracting State in respect of an employment exercised in the other Contracting State shall be taxable only in the first-mentioned State if all the following condition are met: a) the recipient is present in the other State for a period or periods not exceeding in the aggregate 183 (one hundred eighty three) days in any twelve-month period commencing or ending in the taxable year concerned, b) the remuneration is paid by, or on behalf of, an employer who is not a resident of the other State, and c) the remuneration is not borne by a permanent establishment which the employer has in the other State. 3. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration derived from an employment exercised aboard a ship or aircraft operated in international traffic by an enterprise of a Contracting State, may be taxed in that State. 4. Notwithstanding the preceding provisions of this Article, remuneration received by an employee in a top-level managerial position in an airline or shipping enterprise of a Contracting State, who is stationed in the other Contracting State, shall be taxable only in the Contracting State in which the enterprise is a resident. ARTICLE 15 DIRECTORS’ FEES Directors’ fees and other similar payments derived by a resident of a Contracting State in his capacity as a member of the board of directors or any other similar organ of a company which is a resident of the other Contracting State may be taxed in that other State. ARTICLE 16 ARTISTES AND SPORTSPERSONS 1. Notwithstanding the provisions of Article 14, income derived by a resident of a Contracting State as an entertainer, such as a theatre, motion picture, radio or television artiste, or a musician, or as a sportsperson, from his personal activities as such exercised in the other Contracting State, may be taxed in that other State. 2. Where income in respect of personal activities exercised by an entertainer or a sportsperson in his capacity as such accrues not to the entertainer or sportsperson himself but to another person, that income may, notwithstanding the provisions of Article 14, be taxed in the Contracting State in which the activities of the entertainer or sportsperson are exercised. 3. Income derived by a resident of a Contracting State from activities exercised in the other Contracting State as described in paragraphs 1 and 2 of this Article, shall be exempted from tax in that other State if the visit to that other State is supported substantially by funds of either Contracting State, a political subdivision or a local authority thereof or takes place under a cultural agreement or arrangement between the governments of the Contracting States. ARTICLE 17 PENSIONS AND ANNUITIES 1. Subject to the provisions of paragraph 2 of Article 18, pensions and other similar remuneration and annuities paid to a resident of a Contracting State shall be taxable only in that State. 2. The term “annuity” means a stated sum payable periodically at stated times during life or during a specified or ascertainable period of time under an obligation to make the payments in return for adequate and full consideration in money or money’s worth. ARTICLE 18 GOVERNMENT SERVICE 1. a) Salaries, wages and other similar remuneration paid by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of services rendered to that State or subdivision or authority shall be taxable only in that State. b) However, such salaries, wages and other similar remuneration shall be taxable only in the other Contracting State if the services are rendered in that State and the individual is a resident of that State and has fulfilled one of the following conditions: (i) he is a national of that State; or (ii) he did not become a resident of that State solely for the purpose of rendering the services. 2. a) Notwithstanding the provisions of paragraph 1, pensions and other similar remuneration paid by, or out of funds created by, a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof to an individual in respect of services rendered to that State or subdivision or authority shall be taxable only in that State. b) However, such pensions and other similar remuneration shall be taxable only in the other Contracting State if the individual is a resident of, and a national of, that State. 3. The provisions of Articles 14, 15, 16, 17 and 19 shall apply to salaries, wages, pensions, and other similar remuneration in respect of services rendered in connection with a business carried on by a Contracting State or a political subdivision or a local authority thereof. ARTICLE 19 TEACHERS AND RESEARCHERS 1. An individual who visits a Contracting State at the invitation of the Government of that State or of a university, other educational institution, museum or other cultural institution recognised by that State, or under an official program of cultural exchange, for the purpose of teaching, giving lectures or carrying out research in such institutions, and who immediately before that visit was a resident of the other Contracting State, shall be taxable only in that other State on any remuneration derived from such teaching, lecturing or research. However, this paragraph shall apply only for a period not exceeding two years from the date the individual first enters the first-mentioned State for the purposes mentioned above. 2. The provisions of paragraph 1 of this Article shall not apply to income from research if such research is undertaken not in the public interest but primarily for the private benefit.  ARTICLE 20 STUDENTS AND TRAINEES 1. Payments which a student, business apprentice or trainee who is or was immediately before visiting a Contracting State a resident of the other Contracting State and who is present in the first-mentioned State solely for the purpose of his education or training receives for the purpose of his maintenance, education or training shall not be taxed in that State, provided that such payments arise from sources outside that State. 2. In respect of grants, scholarships and remuneration from employment not covered by paragraph 1, a student, business apprentice or trainee described in paragraph 1 shall, in addition, be entitled during such education or training to the same exemptions, relief or reductions in respect of taxes available to residents of the State which he is visiting. ARTICLE 21 OTHER INCOME 1. Items of income of a resident of a Contracting State, wherever arising, not dealt with in the foregoing Articles of this Agreement shall be taxable only in that State. 2. The provisions of paragraph 1 shall not apply to income, other than income from immovable property as defined in paragraph 2 of Article 6, if the recipient of such income, being a resident of a Contracting State, carries on business in the other Contracting State through a permanent establishment situated therein and the right or property in respect of which the income is paid is effectively connected with such permanent establishment. In such case, the provisions of Article 7 shall apply.  ARTICLE 22 ELIMINATION OF DOUBLE TAXATION 1. In Estonia, double taxation shall be eliminated in accordance with the provisions and subject to the limitations of the laws of Estonia (as it may be amended from time to time without changing the general principle hereof), as follows: a) where a resident of Estonia derives income which, in accordance with the provisions of this Agreement, has been taxed in Qatar, Estonia shall, subject to the provisions of subparagraph b), exempt such income from tax; b) where a resident of Estonia derives income which in accordance with paragraph 2 of Articles 10, 11 and 12 or paragraphs 1 and 2 of Article 16 may be taxed in Qatar, Estonia shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident an amount equal to the tax paid in Qatar. Such deduction shall not, however, exceed that part of the income tax, as computed before the deduction is given, which is attributable to the income which may be taxed in Qatar. 2. In Qatar, double taxation shall be eliminated as follows: a) where a resident of Qatar derives income which may be taxed in Estonia in accordance with the provisions of this Agreement (except to the extent that these provisions allow taxation by Estonia solely because the income is also income derived by a resident of Estonia), Qatar shall, subject to the provisions of subparagraphs b) and c), exempt such income from tax; b) where a resident of Qatar derives items of income which may be taxed in Estonia in accordance with the provisions of Article 11 (except to the extent that these provisions allow taxation by Estonia solely because the income is also income derived by a resident of Estonia), Qatar shall allow as a deduction from the tax on the income of that resident an amount equal to the tax paid in Estonia. Such deduction shall not, however, exceed that part of the tax, as computed before the deduction is given, which is attributable to such items of income derived from Estonia;  c) notwithstanding the provisions of subparagraph a), where a company that is resident of Qatar receives dividends from a company that is resident of Estonia, Qatar shall exempt such dividends from tax. 3. Where in accordance with any provision of the Agreement income derived by a resident of a Contracting State is exempt from tax in that State, such State may nevertheless, in calculating the amount of tax on the remaining income of such resident, take into account the exempted income. ARTICLE 23 MUTUAL AGREEMENT PROCEDURE 1. Where a person considers that the actions of one or both of the Contracting States result or will result for him in taxation not in accordance with the provisions of this Agreement, he may, irrespective of the remedies provided by the domestic law of those States, present his case to the competent authority of either Contracting State. The case must be presented within three years from the first notification of the action resulting in taxation not in accordance with the provisions of the Agreement. 2. The competent authOrity shall endeavour, if the objection appears to it to be justified and if it is not itself able to arrive at a satisfactory solution, to resolve the case by mutual agreement with the competent authority of the other Contracting State, with a view to the avoidance of taxation which is not in accordance with the Agreement. Any agreement reached shall be implemented notwithstanding any time limits in the domestic law of the Contracting States. 3. The competent authorities of the Contracting States shall endeavour to resolve by mutual agreement any difficulties or doubts arising as to the interpretation or application of the Agreement. They may also consult together for the elimination of double taxation in cases not provided for in the Agreement. 4. The competent authorities of the Contracting States may communicate with each other directly, including through a joint commission consisting of themselves or their representatives, for the purpose of reaching an agreement in the sense of the preceding paragraphs. ARTICLE 24 EXCHANGE OF INFORMATION 1. The competent authorities of the Contracting States shall exchange such information as is foreseeably relevant for carrying out the provisions of this Agreement or to the administration or enforcement of the domestic laws concerning taxes of every kind and description imposed on behalf of the Contracting States, or of their political subdivisions or local authorities, insofar as the taxation thereunder is not contrary to the Agreement. The exchange of information is not restricted by Articles 1 and 2. 2. Any information received under paragraph 1 by a Contracting State shall be treated as secret in the same manner as information obtained under the domestic laws of that State and shall be disclosed only to persons or authorities (including courts and administrative bodies) concerned with the assessment or collection of, the enforcement or prosecution in respect of, the determination of appeals in relation to the taxes referred to in paragraph 1, or the oversight of the above. Such persons or authorities shall use the information only for such purposes. They may disclose the information in public court proceedings or in judicial decisions. Notwithstanding the foregoing, information received by a Contracting State may be used for other purposes when such information may be used for such other purposes under the laws of both States and the competent authority of the supplying State authorises such use. 3. In no case shall the provisions of paragraphs 1 and 2 be construed so as to impose on a Contracting State the obligation: a) to carry out administrative measures at variance with the laws and administrative practice of that or of the other Contracting State;  b) to supply information which is not obtainable under the laws or in the normal course of the administration of that or of the other Contracting State; c) to supply information which would disclose any trade, business, industrial, commercial or professional secret or trade process, or information the disclosure of which would be contrary to public policy (ordre public). 4. If information is requested by a Contracting State in accordance with this Article, the other Contracting State shall use its information gathering measures to obtain the requested information, even though that other State may not need such information for its own tax purposes. The obligation contained in the preceding sentence is subject to the limitations of paragraph 3 but in no case shall such limitations be construed to permit a Contracting State to decline to supply information solely because it has no domestic interest in such information. 5. In no case shall the provisions of paragraph 3 be construed to permit a Contracting State to decline to supply information solely because the information is held by a bank, other financial institution, nominee or person acting in an agency or a fiduciary capacity or because it relates to ownership interests in a person. ARTICLE 25 ENTITLEMENT TO BENEFITS Notwithstanding the other provisions of this Agreement, a benefit under this Agreement shall not be granted in respect of an item of income if it is reasonable to conclude, having regard to all relevant facts and circumstances, that obtaining that benefit was one of the principal purposes of any arrangement or transaction that resulted directly or indirectly in that benefit, unless it is established that granting that benefit in these circumstances would be in accordance with the object and purpose of the relevant provisions of this Agreement.  ARTICLE 26 MEMBERS OF DIPLOMATIC MISSIONS AND CONSULAR POSTS Nothing in this Agreement shall affect the fiscal privileges of members of diplomatic missions or consular posts under the general rules of international law or under the provisions of special agreements. ARTICLE 27 ENTRY INTO FORCE 1. The Contracting States shall notify each other of the completion of the procedures required by its law for the bringing into force of this Agreement. The Agreement shall enter into force on the date of the later of these notifications. 2. The provisions of this Agreement shall have effect: a) in respect of taxes withheld at source, on income derived on or after the first day of January next following the year in which the Agreement enters into force; b) in respect of other taxes on income, on taxes chargeable for any taxation period beginning on or after the first day of January next following the year in which the Agreement enters into force. ARTICLE 28 TERMINATION This Agreement is concluded for an indeterminate period of time. Either Contracting State may terminate the Agreement by giving to the other Contracting State written notice thereof  h year from the fifth year following that in whic not later than the 30th June of any calendar t, the Agreement shall cease to have effect: the Agreement entered into force. In such even income derived on or after the first day a) in respect of taxes withheld at source, on notice is given; of January next following the year in which the taxes chargeable for any taxation period b) in respect of other taxes on income, on next following the year in which the beginning on or after the first day of January notice is given. g duly authorised thereto, have signed this IN WITNESS WHEREOF the undersigned, bein Agreement. on 4’. 20. , in Estonian, Arabic, and Done in duplicate at ... entic. In case of any divergence, the English English languages, all texts being equally auth text shall prevail. FOR THE GOVERNMENT OF FOR THE GOVERNMENT OF THE STATE OF QATAR THE REPUBLIC OF ESTONIA  PROTOCOL At the signing of the Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the State of Qatar for the Elimination of Double Taxation with respect to Taxes on Income and the Prevention of Tax Evasion and Avoidance (hereinafter referred to as “the Agreement”), the Government of the Republic of Estonia and the Government of the State of Qatar have agreed upon the following provisions, which shall form an integral part of the Agreement: With reference to Article 4 An investment fund or a pension fund that is established in and supervised by a Contracting State shall be considered as a resident of that State and as the beneficial owner of the income it receives. With reference to Article 8 For the purposes of paragraph 1, the profits from the operation of ships or aircraft in international traffic shall include profits from: a) the rental on a bareboat basis of ships or aircraft; b) the use, maintenance or rental of containers, including trailers and related equipment for the transport of containers, used for the transport of goods or merchandise; c) selling of tickets on behalf of another enterprise; d) training schemes; e) selling of technical engineering to a third party, and f) any debt claims or shares, where the above-mentioned activities are incidental to the operation of ships or aircraft by the enterprise in the international traffic. With reference to Article 10 It is understood that “controlled by a government of a Contracting State” means that a ry Contracting State, any political subdivision or local authority thereof or any of their statuto bodies, hold directly or indirectly more than 50 per cent of the shares with the voting rights of the entity. With reference to Article 14 to With respect to paragraph 4, it is understood that a top-level managerial position relates e the function performed by an employee who has been assigned by the head office to manag a local office as an area manager and whose remuneration is borne by the head office. IN WITNESS WHEREOF the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol. Done in duplicate at on I. 2O.t , in Estonian, Arabic, and h English languages, all texts being equally authentic. In case of any divergence, the Englis text shall FOR THE GOVERNMENT OF FOR THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA THE STATE OF QATAR  Hr Margus Tsahkna Välisministeerium Meie 09.05.2024 nr 1.1-10.1/2213-1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping Austatud minister Palume esitada Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Katari maksulepingu ratif. seaduse eelnõu; 2. Katari maksulepingu ratif. seaduse seletuskiri; 3. Katari maksuleping inglise k; 4. Katari maksuleping eesti k. Tiina Hansson 5885 1480 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU KAVAND __.__.2024 Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll, mis on alla kirjutatud 2024. aasta 7. märtsil Dohas. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel  Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seadusega ratifitseeritakse Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping (edaspidi leping) ja selle juurde kuuluv protokoll. Lepingu tekst parafeeriti 29. augustil 2019. a Tallinnas. Kirja teel tehti hiljem lepingu teksti mõned muudatused. Lõplik tekst lepiti kokku 17. detsembril 2020. a. Vabariigi Valitsus kiitis lepingu heaks 22. aprillil 2021 toimunud istungil ning volitas 4. märtsi 2024 korraldusega nr 54 lepingule alla kirjutama majandus- ja infotehnoloogiaministrit Tiit Riisalo. Lepingule kirjutati alla 7. märtsil 2024 Dohas. Eesti ja Katari vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (ingl k Organisation for Economic Co-operation and Development, edaspidi OECD) koostatud tüüplepingut. Seisuga 1. mai 2024. a on Eestil kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepingud 62 riigiga1. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Leping kui rahvusvaheline õigusakt annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Tiina Hansson (tel 5885 1480, [email protected]). Eelnõu ning seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, [email protected]). Lepingu tõlkis vandetõlk Maris Järvelt (Dussan tõlkebüroo, tel 614 3071, [email protected]), tõlget on toimetanud Tiina Hansson. 1.3 Märkused Eelnõu on seotud 18. mai 2023. a kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 3.1.9, mis seab eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus-ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsust. 1 Sõlmitud lepingute nimekiri on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebiaadressilt https://www.rahandusministeerium.ee/et/topeltmaksustamise-valtimise-lepingud 1 Leping tuleb ratifitseerida Riigikogus ning ratifitseerimise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 113 väljendatud seadusereservatsiooni põhimõte, mille kohaselt tuleb maksuküsimused kehtestada seadusega. Seaduse vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. Tulenevalt Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei vahel kokku lepitud välislepingute lihtsustatud menetlemise korrast lisati kooskõlastusringil olevale lepingu heakskiitmise korralduse eelnõu seletuskirjale ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri koostati seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides. Lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastati ministeeriumidega samaaegselt korralduse eelnõu kooskõlastamisega. 2. Seaduse eesmärk Seadusega ratifitseeritakse leping ning luuakse võimalus selle kohaldamiseks. Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii välismaistele ettevõtjatele, kes investeerivad Eestisse kui ka Eesti ettevõtjatele, kes laiendavad oma tegevust välisturgudele. Kahes või enamas riigis tegutsemise tagajärjel on isik tavaliselt allutatud vähemalt kahe riigi maksuseadustele, mille kohaldamise tulemusena võib tekkida juriidiline topeltmaksustamine. „Rahvusvaheline juriidiline topeltmaksustamine“ on maksuõiguse termin, millega tähistatakse olukorda, kus kaks riiki maksustavad samalaadsete maksudega ühe ja sama maksumaksja tulu. Juriidilise topeltmaksustamise kõrval eksisteerib majanduslik topeltmaksustamine, mis tähendab, et sama tulu maksustatakse kahe erineva maksumaksja tuluna. Topeltmaksustamise kahjulik mõju rahvusvahelisele majandustegevusele on ilmne ning topeltmaksustamise vältimise lepingute peamine eesmärk ongi juriidilise topeltmaksustamise kõrvaldamine. Topeltmaksustamise ennetamiseks jagab leping maksustamisõigusi riikide vahel eri tululiikide kaupa. Selline jagamine toimub ühe riigi maksustamisõiguse piiramisena teise riigi kasuks ja vastupidi. Lisaks topeltmaksustamise kõrvaldamisele on välisinvestorile oluline, et teda ei maksustataks investeeringu sihtkohariigis koormavamalt kui kohalikke ettevõtjaid. Leping sätestabki teatud piirides maksumaksjate võrdse kohtlemise kohustuse. Kuna mitmes riigis tegutsemisel võib eri riikide maksuseaduste kohaldamise tulemusena tekkida ka topeltmittemaksustamine ja suureneda võimalus muul viisil maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumiseks, sätestab leping võimaluse ja kohustuse maksualase teabe vahetuseks lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute vahel. Pädevateks ametiisikuteks on üldjuhul maksuhaldurid (st Eestis Maksu- ja Tolliamet). Leping võib luua maksumaksjatele riigisisese õigusega võrreldes vaid soodsamad tingimused, kuna leping riigile uusi maksustamisõigusi ei anna. Kui lepingus on antud ühele lepinguosalisele riigile teatud liiki tulu maksustamise õigus, kuid riigisisese seaduse kohaselt sellist tulu seal ei maksustata, siis ei teki riigil lepingu alusel õigust maksu võtta. Kui näiteks tulumaksuseaduse (edaspidi ka TuMS) alusel mitteresidendile makstavat dividendi ei maksustata, pole Eestil õigust lepingus sätestatud määras dividendilt tulumaksu kinni pidada. 2 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse leping ja selle juurde kuuluv protokoll. Eesti ja Katari leping koosneb 28 artiklist ja lepingu juurde kuuluvast protokollist. Lepingu esimesed 5 artiklit käsitlevad lepingu kohaldamisala ja mõisteid. Artikkel 1 Lepingut kohaldatakse lepinguosaliste riikide residentidele. Residendi mõiste on määratletud lepingu artiklis 4. Eesti tulumaksuseaduses on residendi mõiste sätestatud §-s 6. Teatud lepingu sätted kohalduvad isikutele, kes ei pruugi olla kummagi riigi residendid. Näiteks artikkel 18 (avalik teenistus) võib kohalduda Eesti või Katari avalikule teenistujale, kes pole kummagi riigi resident. Artikli 24 (teabevahetus) kohaselt võivad riigid teavet vahetada ka kolmandate riikide residentide kohta. Artikkel 2 Lepingu artiklis 2 sätestatakse lepingu ese — maksud, millele lepingut kohaldatakse. Lepingut kohaldatakse Eestis ja Kataris kehtestatud tulumaksudele sõltumata nende kogumise viisist. Artikli 2 lõikes 2 on sätestatud tulumaksu määratlus ning lõikes 3 on nimetatud kummaski riigis kehtestatud maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse. Lepingut kohaldatakse ka samastele või sama laadi maksudele, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Pädevatel ametiisikutel lasub kohustus maksuseaduste olulisematest muudatustest teineteist teavitada. Teabevahetuse artikli (artikkel 24) kohaldumisala on laiem. Teavet vahetatakse kõigi maksude kohta, mille lepinguosaline riik, selle haldusüksus või kohaliku omavalitsuse üksus on kehtestanud. Artikkel 3 Mõistete juures tuleb tähele panna, kas määratlus on antud viitega riigisisesele õigusele või on määratlus riigisiseses õiguses kasutatud samalaadsetest mõistetest sõltumatu. Artikkel 3 koondab mitmeid lepingus kasutatavaid mõisteid, kuid artiklid 4 ja 5 on pühendatud ühe mõiste selgitamisele. Mõistete ja terminite määratlusi võib siiski leida ka lepingu teistest artiklitest, kuid sellisel juhul omab termin tähendust ainult konkreetse artikli kohaldamisel. Artikli 3 lõige 2 sätestab üldreegli lepingus määratlemata mõistete tõlgendamiseks. Kui kontekstist ei tulene teisiti või pädevad ametiisikud ei ole teistsuguses tähenduses kokku leppinud, lähtub lepinguosaline riik lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest, pidades silmas, et maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes. Nimetatud sätte kohaldamisel tuleb silmas pidada ka rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artiklites 31, 32 ja 33 sätestatud rahvusvaheliste lepingute tõlgendamise üldreegleid. Artikkel 4 Lepingu artikkel 4 määratleb termini lepinguosalise riigi resident lepingu teiste sätete kohaldamiseks ning sätestab reeglid lepinguresidentsuse määramiseks, kui lepinguosaliste riikide seaduste koosmõjus tekib topeltresidentsus. Eesti ja Katari vahelises lepingus ei ole residendi üldist määratlust viitega lepinguosalise riigi õigusele, vaid mõlema riigi puhul on konkreetsed kriteeriumid lepingus välja toodud. Eesti puhul tähendab resident Eestis piiramatu maksukohustusega isikut. Siin peetakse üldiselt silmas seda, et isikut maksustatakse maailmatulu põhimõttel, mitte ainult sellest riigist saadud tulult. Katari puhul loetakse residendiks füüsilist isikut, kelle kodu, eluliste huvide keskus või tavaline viibimiskoht on Kataris. Residendiks loetakse ka Kataris asutatud või tegutsevat äriühingut. Residendina lepingu mõistes käsitatakse ka seda riiki ennast, selle haldusüksust või kohaliku omavalitsuse üksust ja avalik- 3 õiguslikku juriidilist isikut ehk siis selliseid üksuseid, kes lepingus sätestatud üldiste reeglite alusel residendiks ei kvalifitseeruks (ei ole isikud artikkel 3 lõige 1 punkt d kohaselt ega ka tulumaksukohustuslased), kuid kellele peetakse vajalikuks lepingut kohaldada, kui nad näiteks teisest riigist tulu saavad. Lisaks eelloetletud isikutele ja üksustele käsitatakse selles lepingus residendina ka Eestis või Kataris asutatud investeerimis- või pensionifondi, mis on riigi järelevalve all. Investeerimis- ja pensionifondi sõnaselge määratlemine residendina tähendab seda, et Eesti fondil on võimalus saada selle lepingu alusel maksuhalduri käest residentsustõend, mille esitamisel saab Kataris lepingu kohaldamist taotleda. Lisaks sellele, et investeerimis- ja pensionifondi käsitatakse residendina, loetakse ta ka tema arvele laekuvate väljamaksete saajaks, sest tuluallikariigil on kohustus dividendilt kinnipeetavat maksu lepingus sätestatud määrani vähendada ainult juhul, kui isik või üksus, kelle arvele väljamakse laekub, on ka selle tulu saaja. Kui füüsiline isik on residendi määratluse kohaselt nii Eesti kui ka Katari resident, siis lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt määratakse isiku residentsus eelnimetatud artiklis toodud kriteeriume järgides, andes eelisõiguse isikuga lähemalt seotud riigile. Äriühingute topeltresidentsuse tekkimisel lahendatakse küsimus Eesti ja Katari pädevate ametiisikute kokkuleppel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta või muud asjaomast tegurit. Kui pädevad ametiisikud kokkuleppele ei jõua, siis isikut ei loeta kummagi lepinguosalise riigi residendiks ning lepingus ettenähtud maksusoodustusi ei anta, välja arvatud artiklites 22 (topeltmaksustamise kõrvaldamine) ja 23 (vastastikuse kokkuleppe menetlus) sätestatud juhtudel. Artikkel 5 Püsiva tegevuskoha tekkimise tingimused on kindlaks määratud lepingu artiklis 5. Artikli 5 lõige 1 sätestab püsiva tegevuskoha tekkimise üldreegli. Lõikes 2 on toodud tüüpiliste püsivate tegevuskohtade näited. Toodud loetelu täiendab lõiget 1, kuid püsiv tegevuskoht tekib vaid siis, kui see vastab lõikes 1 nimetatud tingimustele. Püsiv tegevuskoht lepingu mõistes on reeglina äritegevuse kindel koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus. Selleks, et mitteresidendil tekiks teises riigis püsiv tegevuskoht, peab tema käsutuses olema koht äritegevuseks (näiteks kontor, tehas, ehitusplats, töökoht kellegi teise kontoris). Siinkohal pole oluline, kas see koht on ainuüksi mitteresidendi kasutuses või millisel õiguslikul alusel mitteresident kohta kasutab. Teine oluline tingimus on, et koht peab olema püsiv ning moodustama majandusliku ja geograafilise terviku. Sõna ’püsiv’ tähendab püsiva tegevuskoha puhul nii geograafilist kui ka ajalist püsivust ning eeldab tõlgendamisel teatud paindlikkust ja konkreetsele äritegevusele iseloomulike asjaolude arvestamist. Kolmas tingimus on, et mitteresidendist ettevõtja majandustegevus peab toimuma eelnimetatud koha kaudu, mis reeglina tähendab seda, et ettevõtja ise või tema heaks töötavad isikud peavad põhiliselt tegutsema selles kohas. Lepingu artiklis 5 saab eristada kahte liiki püsivat tegevuskohta: geograafiliselt püsiv (lõiked 1, 2 ja 3) ja ettevõtja enda, tema töötajate või vahendajate tegevuse tulemusena tekkiv püsiv tegevuskoht (lõiked 4 ja 6). Püsiva tegevuskoha enamlevinud vormid on välisriigi juriidilise isiku filiaal ja välisriigi ettevõtja käsundi alusel tegutsevad nii-öelda sõltuvad esindajad, kellel on õigus ettevõtja nimel lepinguid sõlmida. Kui esindajat saab käsitada ettevõtjast majanduslikult ja õiguslikult sõltumatuna, siis selline esindaja ettevõtjale püsivat tegevuskohta ei tekita. Leping täpsustab, et esindaja, kes tegutseb üksnes või peamiselt ühe või mitme ettevõtja huvides, kellega ta on tihedalt seotud, ei saa olla lepingu mõistes sõltumatu esindaja. Üldise määratluse kohaselt loetakse selles lepingus tihedalt seotuks isikuid või ettevõtjaid, kui ühel on kontroll 4 teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud või ettevõtjad. Artikli 5 lõike 9 kohaselt loetakse isik või ettevõtja automaatselt tihedalt seotuks teise ettevõtjaga, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises või kui kolmandal isikul või ettevõtjal on enam kui 50-protsendiline osalus nii isikus kui ettevõtjas või kahes isikus või ettevõtjas (äriühingu puhul aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest). Lepingus käsitatakse ehitusplatsi ja ehitus- või seadmestamistöid püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab üle 12 kuu. Perioodi arvestatakse töö alustamisest (sh igasugune ettevalmistav töö) kuni lõpetamiseni, ajutisi (nt ilmast, materjali või tööjõu puudumisest sõltuvaid) tööseisakuid maha ei arvestata. Lisaks ehitustegevusele sätestab leping konkreetse ajalise läve ka teenuste (sh nõustamis- või juhtimisteenuse) osutamisel tekkivale püsivale tegevuskohale. Teenuste osutamisel tekib ettevõtjal püsiv tegevuskoht juhul, kui ta osutab teises riigis teenuseid üle 183 päeva 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Olenemata püsiva tegevuskoha tekkimise võimalikkusest artikli 5 lõikes 1 loetletud tunnuste alusel, ei teki ettevõtjal teises riigis püsivat tegevuskohta juhul, kui ettevõtja:  kasutab teises riigis asuvat geograafiliselt püsivat kohta ainult oma kauba ladustamiseks, väljapanekuks või teisele ettevõtjale töötlemiseks andmiseks;  ostab äritegevuse kindla koha kaudu ainult oma tarbeks kaupa või kogub oma tegevuse jaoks vajalikku teavet;  tegevus teises riigis piirdub muu ettevalmistavat või abistavat laadi tegevusega. Eelpool nimetatud erand ei kehti äritegevuse kindlale kohale, kui ettevõtjate tegevus samas kohas või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate tegevus erinevates kohtades samas riigis moodustavad teineteist täiendava ühtse majandustegevuse. Lõike 5 kohaldamiseks peab vähemalt ühte neist äritegevuse kohtadest saama artikli 5 alusel käsitleda püsiva tegevuskohana või erinevates kohtades toimuv tegevus tervikuna peab olema enamat kui ainult ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevus. Sätte eesmärk on takistada püsiva tegevuskoha tekkimise kunstlikku vältimist, kus ettevõtja või grupp tihedalt seotud ettevõtjaid killustavad oma majandustegevuse väiksemateks osadeks, kus iga tegevus eraldi on ettevalmistava või abistava iseloomuga. Artikkel täpsustab ka, et äriühingute omavaheline seotus ei anna ainuüksi põhjust käsitada ühte äriühingut teise püsiva tegevuskohana. Järgnevates artiklites käsitletakse tulu maksustamist, mille kohta sätestatakse järgmised põhimõtted. Artikkel 6 Kinnisvaratulu ja kinnisvara võõrandamisest saadud kasu (vt ka artikli 13 seletus) võib maksustada lepinguosalises riigis, kus vara asub. Kinnisvara mõiste on lepingus laiem kui Eesti riigisiseses õiguses, näiteks hõlmab see lepingus ka eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavaid seadmeid, õigusi tasule maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest ning muid kinnisvaraga seotud õigusi. Kinnisvara asukohariigil on piiramatu õigus maksustada kinnisvarast saadud tulu ka juhul, kui kinnisvara on seotud teise lepinguosalise riigi residendi äritegevusega. Näiteks Eesti kinnisvara asukohariigina lubab teise riigi residendil lisada kinnisvaratulu püsiva tegevuskoha muude tulude hulka ja maksustab seda artikli 7 alusel, kuid artikkel 6 kindlustab kinnisvara asukohariigi maksustamisõiguse ka juhul, kui isikul, kes kinnisvaratulu saab, ei ole kinnisvara asukohariigis püsivat tegevuskohta. Artikkel 7 Ärikasumit, mida ettevõtja saab teises lepinguosalises riigis toimuvast äritegevusest, võib maksustada teises lepinguosalises riigis ainult juhul, kui ettevõtja äritegevus toimub seal asuva püsiva tegevuskoha 5 kaudu. Kasumit, mis on omistatav püsivale tegevuskohale, võib maksustada püsiva tegevuskoha asukohariigis. Kuigi püsiv tegevuskoht ei ole iseseisev isik vaid majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, käsitatakse püsivat tegevuskohta suhetes selle ettevõtjaga, kelle püsiv tegevuskoht ta on, eraldiseisva isikuna. Sellest põhimõttest lähtudes omistavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale kasumi, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, kui ta tegutseks iseseisvalt samal tegevusalal kui see ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht ta on. Kasumi omistamisel analüüsitakse püsiva tegevuskoha majanduslikult olulisi tegevusi ja võetud kohustusi kogu ettevõtte tegevuse kontekstis. Tegevusanalüüsis võrreldakse osapoolte täidetud ülesandeid, võttes arvesse kasutatud vara ning võetud riske. Kui püsivale tegevuskohale omistatav kasum on kooskõlas lõikega 2 kindlaks tehtud, siis selle kasumi maksustamine sõltub iga lepinguosalise riigi õigusaktides sätestatud reeglitest. Selle lõikega ei sätestata näiteks seda, milliseid kulusid võib ettevõtja maksustatavast tulust maha arvata. Siiski on oluline tähele panna, et võrdse kohtlemise artiklist tuleneb põhimõte, mille kohaselt mitteresidendist ettevõtjat, kes tegutseb teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu, ei tohi maksustada koormavamalt kui selle riigi residendist ettevõtjat. Kui maksumaksja ei ole püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit kindlaks teinud kooskõlas lõikega 2, siis võib lepinguosaline riik korrigeerida püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit. Säte on põhijoontelt sarnane artikli 9 lõikega 2. Omistatava kasumi korrigeerimist võib teha nii riik, kus asub püsiv tegevuskoht kui ka see riik, kus asub ettevõtja. Topeltmaksustamise vältimiseks teeb teine lepinguosaline riik vastukorrigeerimise, kui ta leiab, et algne korrigeerimine oli õigustatud ning korrigeeritud kasum peegeldab õigesti kasumit, mida püsiv tegevuskoht oleks teeninud kui tehingud oleksid tehtud turuhinnas. Artikli 7 viimane lõige paneb paika artikli 7 vahekorra teiste artiklitega. Kui ettevõtja kasumi hulgas on lepingu teistes artiklites käsitletud tulu, siis ei takista artikkel 7 muudele tululiikidele asjakohaste sätete kohaldamist. Kuigi nii mõnedki artiklid viitavad püsiva tegevuskoha kasumi maksustamisel omakorda tagasi artiklile 7, on artikli 7 viimane lõige üldreegel teiste artiklite suhtes, millele mõned artiklid on teatud tululiigi suhtes kehtestanud erandid. Artiklit 7 kohaldatakse tulule, mida tulumaksuseaduse alusel maksustatakse §de 49 – 53 alusel. Artikkel 8 Rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse transpordiettevõtja residendiriigis. Rahvusvahelise veo mõiste on määratletud artiklis 3 ning selle kohaselt käsitatakse rahvusvahelise veona mere-või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult ühes lepinguosalises riigis ja laeva või õhusõiduki käitaja ei ole selle riigi ettevõtja. Artikkel 8 on erand artikli 7 suhtes. Rahvusvahelistest mere- ja õhuvedudest saadud kasum maksustatakse lepinguosalises riigis, kus veoettevõtja on resident, ka siis, kui kasum on omistatav ettevõtja teises lepinguosalises riigis olevale püsivale tegevuskohale. Lõike 2 kohaselt maksustatakse veoettevõtja residendiriigis ka kasum, mis on saadud laeva või õhusõiduki käitamisest seoses osalusega puulis või muud liiki ühises äritegevuses. Puuli jaoks ei ole olemas ühtset mudelit, esineb erinevaid koostöövorme. Üldjuhul tegutsetakse puulis puulilepingute alusel, mis määravad kindlaks, kuidas ühisest äritegevusest saadud tulu või kasumit jagatakse2. Näiteks mereveopuul hõlmab teatavat arvu sarnaseid laevu, mis kuuluvad erinevatele omanikele, kuid mida hallatakse ühiselt. Artikkel 9 2 OECD tüüplepingu kommentaar nr 23 artiklile 8, lk 224 http://www.oecd.org/berlin/publikationen/43324465.pdf 6 Lepingu artikkel 9 käsitleb maksustatava kasumi jaotamist seotud ettevõtjate vahel ehk teisisõnu sätestab aluse siirdehindade3 korrigeerimiseks. Selles artiklis on maksustatava kasumi kindlaksmääramise reeglid juhuks, kui ühe lepinguosalise riigi ettevõtja otseselt või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või juhtimises. Kui seotud isikute vahel tehtud tehingu hind ei vasta turuhinnale ja ettevõtja kasum jääb seetõttu väiksemaks kui ta oleks olnud siis, kui tehingud oleksid tehtud turuhinnaga, on ettevõtja residendiriigil õigus ettevõtja kasumit korrigeerida. Kui üks riik on ühe tehingupoole kasumit korrigeerinud, peaks teise tehingupoole kasumit ka vastavalt allapoole korrigeerima, et ei tekiks topeltmaksustamist. Artikkel sätestab ka sellise teises riigis tasutava maksusumma korrigeerimise kohustuse, kuid OECD tüüplepingu kommentaare lugedes selgub, et teine riik on kohustatud oma residendist ettevõtja (või seal asuva püsiva tegevuskoha) maksusummat korrigeerima ainult juhul, kui ta teise riigi korrektuuriga nõus on. Praktikas tähendab see seda, et riigid püüavad vastastikkuse kokkuleppe menetluse teel üksmeelele jõuda seotud isikute vahel tehtud tehingute turuhinnas, millest tulenevalt siis korrigeeritakse seotud ettevõtjate kasumit ühes riigis alla- ja teises ülespoole. Võrreldes Eesti tulumaksuseaduse §-ga 8 on ettevõtjate seotuse määramise kriteeriumid lepingus väga üldiselt sätestatud. Artikkel 10 Väljamakstavat dividendi võib maksustada nii see lepinguosaline riik, kus dividendimaksja on resident kui ka see lepinguosaline riik, kus dividendisaaja on resident. Dividendimaksja kasumit maksustab lepinguosaline riik, kus dividendi maksev äriühing on resident ja kui äriühingul on välisriigis püsiv tegevuskoht, siis ka see riik, kus püsiv tegevuskoht asub. Selline kasum maksustatakse artikli 7 kohaselt ning saadud dividend artikli 10 alusel, üldjuhul väljamakstavalt dividendilt tulumaksu kinnipidamise teel. Leping annab tuluallikariigile4 dividendi piiratud maksustamisõiguse. Kinnipeetava maksu ülempiiriks on 5 protsenti dividendi brutosummast. Lepingu kohaselt on tuluallikariigis maksust vabastatud dividendid, mis makstakse teise lepinguosalise riigi residendist äriühingule. Tuluallikariigis on täiendavalt maksust vabastatud dividendid, mida makstakse artikli 10 lõikes 3 loetletud asutustele või fondidele (nt valitsus, keskpank, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Katari Investeerimisamet, Katari Arengupank jne). Tuluallikariigis on maksust vabastatud ka mõlema lepinguosalise riigi investeerimis- või pensionifondile makstud dividend. Sel juhul on dividendi maksustamise õigus vaid dividendi saaja residendiriigil. Pädevate ametiisikute kokkuleppel võib seda loetelu täiendada täielikult valitsuse kontrollitavate üksustega. Protokolli kohaselt peetakse valitsuse kontrolli all olevateks üksusi, milles on riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel otseselt või kaudselt enam kui 50 protsenti hääleõiguslikke aktsiaid või osasid. Leping sätestab ka dividendi mõiste viitega riigisisesele õigusele. Dividend lepingu mõistes on igasugune tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest (mis ei ole võlanõue) ning teistest õigustest saadav tulu, mida riigisisese õiguse alusel maksustatakse nagu dividendi või muud kasumijaotist. Artikkel 10 lõige 6 ei luba riigil maksustada teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu makstavaid dividende ega selle äriühingu jaotamata kasumit, olenemata sellest, et see kasum võib olla tekkinud esimesena mainitud riigis. See reegel ei kehti juhul, kui dividendi makstakse esimesena mainitud riigi residendile ja siis kui osalus, millelt dividendi makstakse on seotud selles riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevusega. Ehk siis riik võib maksustada teise riigi residendi makstud dividendi kui dividendi saaja residendiriik või kui püsiva tegevuskoha allikariik, aga mitte kui dividendi allikariik. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 71 kohaselt maksustatakse tulumaksuga vaid mitteresidendist füüsilisele isikule makstud dividend või muu kasumieraldis, mida ta sai residendist äriühingult, kui see on 3 Siirdehind – seotud isikute (nt ema- ja tütarettevõtja) vahel tehtud tehingu hind. 4 Lepinguosaline riik, mille residendist äriühing dividendi maksab 7 residendist äriühingu tasemel või dividendi maksmise aluseks olevat kasumit jaotanud äriühingu tasemel maksustatav TuMS § 501 alusel ehk 14% määraga ega ole maksustatav § 50 lõike 1 alusel. Sel juhul on kasumit jaotaval äriühingul kohustus 7% tulumaksu kinni pidada (TuMS § 41 punkt 72 ja TuMS § 43 lõige 1 punkt 11). Kuna tulumaksuseaduse alusel kinnipeetava maksu määr (7%) on kõrgem lepingus sätestatud määrast (5%), siis tuleb lepingust johtuvalt Eestil Katari residendist füüsilisele isikule makstava dividendi maksustamisel rakendada soodsamat määra. Alates 1. jaanuarist 2025 muutub TuMS § 29 lõige 71 kehtetuks, mis tähendab, et leping mitteresidendist füüsilisele isikule makstava dividendi maksustamist ei mõjuta. Artikkel 11 Lepingu kohaselt ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 5 protsenti intressi brutosummast. Kui intressi saaja on teise riigi residendist äriühing, siis lepingu kohaselt tuluallikariik tulumaksu kinni pidada ei või. Tuluallikariigil ei ole artikli 11 lõike 3 alusel õigust maksustada intresse, mida makstakse teise lepinguosalise riigi valitsusele või kohaliku omavalitsuse üksusele, keskpangale või finantslahendusi pakkuvatele asutustele ning fondidele. Tuluallikariigis on maksust vabastatud muuhulgas ka investeerimis- või pensionifondile makstud intress. Pädevate ametiisikute kokkuleppel võib seda loetelu täiendada valitsuse kontrollitavate üksustega. Termin intress on lepingus määratletud kui tulu igasuguselt võlanõudelt. Leping täpsustab, et termin ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu ning hilinenud makse eest võetavat viivist. Intressi määratlus lepingu mõistes ei sõltu riigisiseses õiguses kasutuselolevast intressi määratlusest ehk siis tulu, mis riigisisese õiguse alusel võib olla käsitletav intressina, kuid pole seda lepingu mõistes, maksustatakse mõne teise selle tulu olemusega sobiva lepingu artikli alusel või muu tulu maksustamist käsitleva artikli alusel. Artiklis sätestatud tuluallikariigi maksustamisõiguse piirang ei kehti olukorras, kus väljamakse tegija ja tulu saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa selle summa, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta. Enammakstud intressi osa võib maksustada kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. Tulumaksuseaduse kohaselt on turuväärtust ületav intressi osa maksustatav siirdehinna reeglite alusel (olenevalt väljamaksja isikust kas TuMS § 14 lõige 7, TuMS § 50 lõige 4 või § 53 lõige 46). Tulumaksuseaduse § 29 lõike 7 kohaselt maksustatakse teatud tingimustel tulumaksuga intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, kui tema varast intressi maksmise ajal või kahe aasta jooksul enne seda moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad. Sellise fondi arvel osakuomanikule tehtud väljamakse aluseks pole võlanõue. Kuna lepingu määratluse kohaselt on intress tulu võlanõudelt, siis TuMS § 29 lõikes 7 nimetatud tulu maksulepingu mõistes intressiks ei liigitu. Eesti ja Katari lepingu kohaselt on selline intress maksustatav artikli 6 (kinnisvaratulu) alusel. Artikkel 12 Lepingu kohaselt on tuluallikariigil litsentsitasu piiratud maksustamise õigus. Teise riigi residendile makstavalt litsentsitasult ei või kinnipeetava maksu määr ületada 5 protsenti litsentsitasu brutosummast. Leping käsitab litsentsitasuna makseid teadustöö, kirjandus- või kunstiteose autoriõiguse eest; patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest ning tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest. 8 Sarnaselt intressi artikliga on litsentsitasu artiklisse lisatud täpsustus, et tuluallikariigil on maksustamisõigus olukorras, kus litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab litsentsitasu selle summa, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta. Enammakstud litsentsitasu osa võib maksustada kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 6 punkt 4, § 41 punkt 8 ja § 43 lõike 1 punkt 2 sätestavad mitteresidentidele makstavalt litsentsitasult kinnipeetava maksu määraks 10 protsenti. Lepingu mõjul ei saa Eesti mitteresidendile makstava litsentsitasu puhul üle 5 protsendi maksu kinni pidada, välja arvatud juhul, kui tegemist on eelmises lõikes mainitud enammakstud litsentsitasuga. Tulumaksuseaduse kohaselt on turuväärtust ületav litsentsitasu osa maksustatav siirdehinna reeglite alusel (olenevalt väljamaksja isikust kas TuMS § 14 lõige 7, TuMS § 50 lõige 4 või § 53 lõige 46). Artikkel 13õ Kasu vara võõrandamisest maksustatakse üldjuhul vara võõrandaja residendiriigis. Terminil võõrandamine (alienation) on lepingu kontekstis võimalikult lai tähendus hõlmates igasugust vara üleandmist teisele isikule, sealhulgas müüki, vahetust, sundvõõrandamist, mitterahalist sissemakset äriühingusse, kinget ja vara üleminekut surma korral. Tuluallikariigil on õigus maksustada kasu, mida teise riigi resident saab selles riigis asuva kinnisvara võõrandamisest ja selles riigis asuva püsiva tegevuskoha enda või püsiva tegevuskoha tegevusega seotud vara võõrandamisest. Artikli 13 lõike 3 kohaselt võib kasu rahvusvahelises veos kasutatava laeva või õhusõiduki või nende kasutamisega seotud vallasvara võõrandamisest maksustada ainult see riik, mille resident laeva või õhusõiduki käitaja on. See lõige on kooskõlas artiklis 8 sätestatud põhimõttega, et rahvusvahelistest vedudest saadud kasum maksustatakse ainult sõiduki käitaja residendiriigis. Artikli 13 lõige 4 võrdsustab kinnisvara võõrandamisega osaluse võõrandamise (nii äriühingus kui ka näiteks seltsingus, trustis või investeerimisfondis), mille väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt kinnisvarast. Sellise osaluse võõrandamisest saadud kasu võib esmajärjekorras maksustada see riik, kus kinnisvara asub. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 4 punkt 5 piirab mõnevõrra artikkel 13 lõike 4 kohaldamist, kuna lubab mitteresidendi kasu osaluse võõrandamisest maksustada ainult juhul, kui mitteresidendil oli äriühingus või varakogumis võõrandamise ajal vähemalt 10protsendine osalus. Teise tingimusena tuleb TuMsi kohaselt hinnata kinnisasjade osakaalu võõrandamisele eelnenud 2-aastasel perioodil. Lepingu kohaldamisel tuleb arvestada seda, et kui lepingu tähenduses võõrandamistehingutest saadud kasu maksustatakse TuMS § 50 alusel, siis tähendab see seda, et Eesti käsitab seda tulu ärikasumina ja kohaldab sellele artiklit 7. Kui tulule kohaldub TuMS § 15, siis kohaldub artikkel 13. Terminid ’ärikasum’ ja ’kasu vara võõrandamisest’ ei ole lepingus määratletud ja seega sisustatakse need artikli 3 lõike 2 kohaselt lepingut kohaldava riigi (maksu)õigusest lähtuvalt. Näitena võib siinkohal tuua äriühingu likvideerimisel osanikule või aktsionärile tehtavad väljamaksed, mida erinevate riikide õigusest tulenevalt võidakse maksustada kolme erineva artikli alusel. Osad riigid käsitavad likvideerimisel tehtavaid väljamakseid dividendina, teised kasuna vara võõrandamisest ja kolmandad ärikasumina. Eesti maksustab residendist äriühingu makstava likvideerimisjaotise esmajärjekorras äriühingu tasandil TuMS § 50 lõike 2 kohaselt ning vajadusel osa likvideerimisjaotisest § 15 lõike 3 alusel saaja tuluna. Paragrahv 50 lõige 2 alusel maksustatavale osale kohaldub lepingu artikkel 7 ja § 15 lõige 3 alusel maksustatavale osale artikkel 13. 9 Artikkel 14 Töötamise eest saadud tulu maksustatakse lepingus sätestatud tingimustel kas lepinguosalises riigis, kus maksumaksja on resident, või riigis, kus tulu on teenitud. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu on teisel lepinguosalisel riigil õigus maksustada vaid eeldusel, et töötamine toimub selles teises lepinguosalises riigis. Kui lepinguosalise riigi residendi töötamine toimub küll teises lepinguosalises riigis, kuid see ei kesta enam kui 183 päeva ning töötamisega seotud tasu ei maksa teise lepinguosalise riigi resident või teises lepinguosalises riigis asuv mitteresidendi püsiv tegevuskoht, on maksustamise õigus vaid töötaja residendiriigil. Artikkel sätestab ka erireeglid rahvusvahelistes vedudes kasutatavatel laevadel või õhusõidukitel töötamise eest saadud tasu maksustamiseks. Artikli ülejäänud sätetest olenemata on nimetatud tasu maksustamise esmane õigus laevu või õhusõidukeid rahvusvahelistes vedudes käitava ettevõtja residendiriigil. Ainult ettevõtja residendiriigis maksustatakse lennu- või laevandusettevõtja tegevjuhtkonna töötaja tasu, kes on suunatud tööle teise lepinguosalisse riiki. Protokollis täpsustatakse, et selles lõikes on silmas peetud sellist töötajat, kes on peakontori poolt määratud piirkonnajuhi ülesandeid täitma teises lepinguosalises riigis asuvasse kontorisse ja kelle tasu maksab peakontor. Mitteresidendist füüsilise isiku Eestis töötamise eest saadud tasu maksustamist reguleerib TuMS § 29 lõige 1, § 41 punkt 2 ja § 43 lõige 1 punkt 1. Rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või laeval saadud tasu maksustamist reguleerivad TuMS § 29 lõiked 11 ja 12. Artikkel 15 Tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada selle äriühingu residendiriigis. Samalaadse organina käsitatakse Eestis näiteks äriühingu nõukogu. Erinevalt palgatöö eest saadava tasu maksustamise põhimõtetest ei olene juhatuse liikme tasu maksustamine sellest, kus ülesandeid täidetakse. Äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmeks olemise eest saadava tasu maksustamise õigus on äriühingu residendiriigil ka juhul, kui juhatuse liikme kohustusi täidetakse väljaspool seda riiki. Eestis maksustatakse mitteresidendi juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud tulumaksuseaduse § 29 lõike 2, § 41 punkti 2 ja § 43 lõike 1 punkti 1 alusel. Artikkel 16 Esinejate ja sportlaste teises lepinguosalises riigis toimunud tegevusest saadud tulu võib maksustada lepinguosalises riigis, kus nende tegevus toimus. Kui esineja või sportlase tulu laekub mõnele teisele isikule, ei takista artikkel 14 lepinguosalisel riigil seda tulu artikli 16 alusel selle teise isiku kätes maksustamast. Eraldi on sätestatud residendiriigi maksustamise ainuõigus tulule, mida saavad sellised isikud, kelle tegevust rahastatakse riigi, selle haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest või riikide valitsuste vahel sõlmitud kultuurialase kokkuleppe kohaselt. Viimati nimetatud erandi alla lähevad näiteks erinevate rahvakultuuri tutvustavate esinejate külastused teise riiki, mida riik või kohalik omavalitsus toetanud on. Sellise külastuse käigus toimunud esinemiste eest ei maksta esinejatele ka tavaliselt tasu. Tulumaksuseaduse § 29 lõike 10 kohaselt maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel ning maksumäär on 10% (TuMS § 41 punkt 9 ja § 43 lõige 1 punkt 2). 10 Artikkel 17 Pensioni ja annuiteedi maksustamise õigus on lepingu kohaselt reeglina ainult pensionisaaja residendiriigil. Avalikule teenistujale riigi või kohaliku omavalitsusüksuse makstava pensioni maksustamist reguleerib artikkel 18. Artikkel 18 Avaliku teenistuja töötasu maksustab üldjuhul see riik, kelle teenistuses või kelle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse teenistuses isik töötab. Kui lepinguosalise riigi avalik teenistuja töötab teises lepinguosalises riigis ning on selle teise riigi resident ja kodanik, on sellise tasu maksustamise õigus isiku residendiriigil. Pensioni, mida maksab isikule lepinguosaline riik, selle haldusüksus või kohaliku omavalitsuse üksus või pensioni, mida makstakse eelnimetatute asutatud fondidest eelneva töötamise eest selle riigi, haldusüksuse või omavalitsusüksuse asutuses, võib maksustada ainult väljamakseid tegev riik eeldusel, et pensioni saaja ei ole teise riigi resident ega kodanik. Näiteks kui endine Katari avalik teenistuja on pensioni saamise ajal nii Eesti resident kui ka kodanik, siis võib temale Katari riigi teenistuses oldud aja eest makstavat pensioni maksustada ainult Eesti. Kuna Eestis ei tehta vahet avalikus teenistuses töötatud aja eest teenitud pensionil ja erasektoris töötatud aja eest teenitud pensionil, siis maksustatakse kõik Eestis makstud pensionid artikli 17 alusel. Artikkel 19 Eesti-Katari lepingusse on lisatud artikkel, mis reguleerib õpetaja ja teadlase tulu maksustamist. Tulu, mida isik teenib teises riigis selle riigi tunnustatud õppeasutuses, muuseumis või muus kultuuriasutuses õpetades, loenguid andes või uurimistööd tehes, ei või esimese kahe aasta jooksul selles riigis maksustada eeldusel, et ta oli vahetult enne teise lepinguosalise riigi resident. Eelnimetatud sätet ei kohaldata kui uurimistööd on tehtud era- mitte avalikes huvides. Artikkel 20 Väljamaksed, mida tehakse lepinguosalises riigis viibivatele üliõpilastele või praktikantidele ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks, on õpingute asukohamaal maksust vabastatud tingimusel, et neid saadakse väljaspool seda riiki asuvatest allikatest ja isik on või oli vahetult enne õppima või praktikale asumist teise lepinguosalise riigi resident. Artiklis käsitlemata stipendiumide ja töösuhtest saadud tasude osas on üliõpilastel ja praktikantidel õpingute või praktika jooksul õigus saada samasuguseid maksuvabastusi, -soodustusi või -vähendusi nagu külastatava riigi residentidel. Sisuliselt tähendab viimane lause seda, et Eesti kohtleb maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste võimaldamisel Katari residentidest üliõpilasi ja praktikante teatud tulu osas samamoodi kui oma residente. Artikkel 21 Lepingus eraldi nimetamata muu tulu maksustatakse tulu saaja residendiriigis olenemata tulu tekkimise kohast. See tähendab, et artikkel kohaldub ka tulule, mis on tekkinud kolmandas riigis. Näiteks kui Eesti ja Katar mõlemad loevad isikut artikli 4 lõike 1 alusel oma residendiks ning topeltresidentsuse küsimuse lahendamisel lepingu artikli 4 lõigete 2 või 3 alusel loetakse isik Eesti residendiks, siis Katar ei või maksustada kolmandates riikides tekkinud tulu isegi siis, kui Katari õigusaktide kohaselt loeb ta isikut oma residendiks. Artikkel 22 Topeltmaksustamise kõrvaldamise artikkel on oluline siis, kui mõlemal lepinguosalisel riigil säilib õigus tulu maksustada. Sel juhul välditakse topeltmaksustamist maksumaksja residendiriigis kas vabastus- või tasaarvestusmeetodi abil. 11 Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tululiigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Kui Eesti resident saab tulu, mida on maksustatud Kataris, vabastab Eesti selle tulu maksust. Dividendi, intressi, litsentsitasu ning esineja ja sportlase tulu puhul kasutab Eesti topeltmaksustamise vältimiseks tasaarvestusmeetodit. See tähendab seda, et kui Eesti resident saab Katarist eelpool nimetatud tulu, mida lepingu kohaselt on seal juba maksustatud, võib Eesti resident oma tulumaksukohustust arvutades lahutada Eestis tasutavast tulumaksust Kataris tasutud maksu summa. Kui Kataris tasutud tulumaksusumma on suurem kui maksusumma, mida Eesti resident on kohustatud Eesti seaduste kohaselt tasuma, siis seda vahet ei hüvitata. Kui aga Kataris tasutud tulumaksusumma on väiksem kui Eestis tasutav maksusumma, peab Eesti resident tasuma selle tulumaksu vahe. Katar kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks samuti sõltuvalt tulu liigist kas vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Artikkel 23 Lepinguga vastuolus olevast maksustamisest tekkida võivate maksuvaidluste lahendamise kord on sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetluse artiklis ning selle kohaselt püüavad lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Lisaks konkreetsete vaidluste lahendamisele, on pädevatele ametiisikutele antud õigus ka üldistes lepingu tõlgendamise ja kohaldamise küsimuste vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus suhelda. Artikkel 24 Lepingu teabevahetuse artikkel annab lepinguosaliste riikide pädevatele ametiisikutele võimaluse vahetada lepingu ja lepinguosaliste riikide seaduste täitmiseks teavet tingimusel, et maksustamine, mille jaoks teavet kogutakse, ei ole lepinguga vastuolus. Teabevahetus ei ole piiratud lepinguosaliste riikide residentidega ega lepingus nimetatud maksudega. Eesti-Katari lepingu kohaselt ei või riik teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks sellist maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus. Kui teabe andmine eeldab selliseid haldustoiminguid, mis on vastuolus lepinguosalise riigi seaduste ja halduspraktikaga või kui teave ei ole lepinguosalise riigi seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav, võib lepinguosaline riik teabe andmisest keelduda. Samuti ei tõlgendata artikli sätteid lepinguosalise riigi kohustusena anda teavet, mis sisaldab äri-, tööstus- või ametisaladust või käsitleb kaubavahetust käsitlevaid salajasi andmeid, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga. Artikkel 25 Artiklis 25 sätestatakse nn peamise eesmärgi test (inglise keeles principal purpose test), mis piirab kogu lepingu ulatuses lepingus tululiigile ettenähtud soodustuse andmise, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et selle soodustuse saamine oli tehingu üks peamistest eesmärkidest ning nendel asjaoludel soodustuse andmine ei vasta lepingu sätete eesmärgile. Seega tuleb sätet lugeda kogu lepingu, sealhulgas selle preambuli kontekstis. Peamise eesmärgi testi klausel lisati OECD tüüplepingusse 2017. aastal pärast maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise (ingl k Base Erosion and Profit Shifting, edaspidi BEPS) vastase projekti 12 tegevuskavade5 valmimist. BEPSi tegevuskava nr 6 (maksulepingust tulenevate soodustuste andmisest keeldumine) kohaselt on selle sättega võimalik oma maksulepingud maksulepingute väärkasutamise vältimise miinimumstandardiga vastavusse viia. OECD tüüplepingu uue artikli 29 lõike 9 kommentaarides on erinevate näidete toel selgitatud, millistel juhtudel on peamise eesmärgi testi rakendamine kohane ja millistel mitte. Artiklis 26 kinnitatakse, et lepinguga ei mõjutata diplomaatide maksusoodustusi. Artikkel 27 Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta ning leping jõustub hilisema teate kuupäevast. Lepingu sätteid rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetavale maksule või lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutavale muule maksule. Artikkel 28 Lepingu võivad lõpetada mõlemad lepinguosalised riigid sellest diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt kalendriaasta 30. juuniks ette teatades. Lepingut ei saa lõpetada enne, kui selle jõustumisest on möödunud 4 aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetavale maksule või teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutavale muule maksule. Protokoll moodustab lepingu lahutamatu osa ja selles täpsustakse termineid ning lepingu kohaldamise asjaolusid. Seoses artikliga 4 on protokollis täpsustatud, et lepinguosalises riigis asutatud investeerimis- või pensionifondi, mille üle teostatakse selles riigis järelevalvet, loetakse selle riigi residendiks ja tulu saajaks. Samuti on protokollis täpsustatud, mida hõlmab ettevõtja rahvusvahelistes vedudes laevade ja õhusõidukite käitamisest saadud kasum. Artikliga 8 on hõlmatud kasum laevade või õhusõidukite meeskonnata prahtimisest, kaupade transpordis kasutatavate konteinerite kasutamisest, hooldamisest ning rentimisest saadud kasum, teise ettevõtja nimel piletite müümisest, koolituskavadest, insener-tehnilistes lahenduste müümisest ning võlanõuetest või osadest ning aktsiatest saadav kasum. Protokollis selgitatakse, mida peetakse silmas artiklites 10 ja 11 kasutusel oleva väljendi „kontrollib lepinguosalise riigi valitsus“ all. See tähendab, et lepinguosalisel riigil, selle haldusüksusel või kohaliku omavalitsuse üksusel on otseselt või kaudselt enam kui 50 protsenti üksuse hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Lepingu artikli 14 erireegli kohaselt maksustatakse ainult ettevõtja residendiriigis lennu- või laevandusettevõtja tegevjuhtkonna töötaja tasu, kes on suunatud tööle teise lepinguosalisse riiki. Protokollis selgitatakse, et tegevjuhtkonna töötaja on isik, kes täidab teise lepinguosalise riigi kohalikus kontoris piirkonnajuhi ülesandeid, ta on nimetatud peakontori poolt ning tema tasu maksab peakontor. Leping allkirjastati kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, välissuhtlemisseaduse ja tulumaksuseadusega. 5 Teave OECD BEPS projekti kohta OECD veebilehel: https://www.oecd.org/tax/beps/beps-actions.htm 13 Leping tuleb Riigikogus ratifitseerida tulenevalt põhiseaduse §-s 113 väljendatud seadusereservatsiooni põhimõttest. Põhiseaduse § 113 kohaselt sätestatakse riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed seadusega. Maksukorralduse seaduse § 4 lõige 3 loetleb maksuõigussuhte kohustuslikud elemendid, mis tuleb sätestada maksuseaduses. Üksikute elementide osas otsustusõiguse delegeerimine täitevvõimule rikub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtet ning on seetõttu põhiseadusvastane.6 Kohustuslike elementide hulka kuuluvad näiteks maksuobjekt, maksumäär ning maksusoodustused. Lepinguga kehtestatakse riigisisesest regulatsioonist soodsamad sätted nii residentide kui ka mitteresidentide maksustamiseks ning mõningad maksumenetlust reguleerivad sätted. Riigisisesest seadusest võivad erineda ka maksuobjektide määratlused. Seadusereservatsiooni põhimõttest lähtuvalt tuleb leping jõustada seaduse alusel, kuna lepingu jõustamine Vabariigi Valitsuse korralduse alusel tähendaks sisuliselt maksuõigussuhte elementide kehtestamise õiguse delegeerimist täitevvõimule, mis oleks vastuolus põhiseadusega. Välislepingute ülimuslikkuse põhimõte on sätestatud põhiseaduse §-s 123, mille kohaselt ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogus ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingut. Tulumaksuseaduses reguleerib välislepingu ja seaduse vahekorda § 6 lõige 5, mis sätestab, et kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui lepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingu sätteid. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige tulumaksuseaduses, kuid ka muudes Eesti õigusaktides kasutatud mõistetest ning arvestatud on keelenõustajate soovitusi. Lähemat selgitust vajavad kaks lepingus kasutatud mõistet, mis on selle lepinguga sarnaste lepingute kooskõlastamisel tõstatanud küsimusi nende kasutamise õigsuse kohta. Artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõike 2 punktis a kasutatakse mõistet ‘juhtkond’. Mõiste ‘juhtkond’ on lepingu tähenduses laiem kui mõiste ‘juhtorgan’ tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lõike 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganid juhatus ja nõukogu. Lepingu tähenduses on aga juhtkond igasugune isik või organ, kes äriühingu või selle osa (ettevõtte) majandustegevust juhib. Juhtkonnaks lepingu tähenduses võivad olla ka filiaali juhataja ja väljaspool äriühingu residendiriiki asuva tehase juhtimise eest vastutavad isikud. Artikli 4 lõike 2 punktis a kasutatakse mõistet ‘kodu’, mis on tõlge ingliskeelsest mõistest ‘permanent home’. Topeltmaksustamise lepingute kooskõlastamisel on Rahandusministeeriumile tehtud ettepanekuid asendada sõna ‘kodu’ väljendiga ‘alaline elukoht’, mis oli varem kasutusel väljendi ‘permanent home’ tõlkena. Rahandusministeerium ei pea topeltmaksustamise vältimise lepingu kontekstis õigeks väljendi ‘alaline elukoht’ kasutamist väljendi ‘permanent home’ eestikeelse vastena järgmistel põhjustel. Esiteks tuleb ka eesti keeles teha vahet lepingu artikli 4 lõikes 1 kasutatud mõistel ‘residence’ ja artikli 4 lõike 2 punktis a kasutatud mõistel ‘permanent home’. Ingliskeelne sõna ‘residence’ on lepingu eestikeelses tekstis tõlgitud kui ‘elukoht’. Teiseks aitab mõiste ‘kodu’ kasutamine vältida olukorda, kus lepingu tõlgendamisel sisustatakse mõiste 'permanent home' viitega kas 6 Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (2017), kättesaadav veebiaadressilt https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=124&p=113 , § 113 kommentaar nr 5. 14 tsiviilseadustiku üldosa seaduses määratletud mõistele ‘elukoht’ või mõnes muus õigusaktis kasutatud mõistele ‘alaline elukoht’, mis selle mõiste tõlgendamisel oleks vale, kuna rahvusvaheliste lepingute tõlgendamise põhimõtted, mis sisalduvad rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni (edaspidi RLÕVK) artiklites 31–32, sätestavad, et lepingute tõlgendamisel võib kasutada materjale, mille mõlemad pooled on heaks kiitnud või millega mõlemal poolel on olnud võimalik lepingu sõlmimisele eelnevalt või läbirääkimiste ajal tutvuda. Topeltmaksustamise vältimise lepingu artikli 3 lõikes 2 sisalduv nn ühepoolne tõlgendamisreegel tuleb kasutusele siis, kui RLÕVK võimalused on ammendatud. Mõistet ‘kodu’ (permanent home) aitavad sisustada näiteks OECD tüüplepingu kommentaarid ja artikli 4 tõlgendamise kohta avaldatud kirjandus, mille kohaselt tuleb vältida artikli 4 lõike 2 asümmeetrilist tõlgendamist, mis tuleneb ühe lepinguosalise riigisisese õiguse määratluste kasutamisest. Kuna leping põhineb suures osas OECD tüüplepingul, saab lepingu tõlgendamisel kasutada OECD tüüplepingu kommentaare, mida OECD liikmesriigid (liikmesriikide täidesaatev võim) on moraalselt kohustatud järgima. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Leping määrab kindlaks maksustamisvõimalused, mis viiakse ellu riigi maksuseaduste kaudu juhul, kui selline maksustamine on seadusega ette nähtud. Seega sõltub lepingu kohaldamine riigisisesest õigusest, mis on ELi õigusega juba kooskõlla viidud. 6. Mõjud Lepingu jõustumisel on ette näha mõju maksumaksjatele, majandusele ning riigiasutuste töö korraldusele. Puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule ning muudele valdkondadele. Lepingu jõustumisega kaasnevad võimalikud mõjud sihtrühmade lõikes: Mõju maksumaksjale Lepingu jõustumine avaldab positiivset mõju neile Eesti maksumaksjatele, kes saavad Katarist tulu, mida maksulepingu puudumisel maksustataks mõlemas riigis. Lepingu peamine eesmärk on juriidilise topeltmaksustamise vältimine. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Samuti kehtestab leping reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks, mida riigisiseste õigusaktidega ei saagi lahendada. Sihtrühma suurus võrreldes maksumaksjate koguarvuga on väike, sest Eesti ja Katari vahelised majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Eesti Panga otseinvesteeringute statistikas Katari andmeid seisuga 1. mai 2024. a eraldi välja toodud ei ole, mis tähendab, et kahe riigi vahelised otseinvesteeringud puuduvad või need kajastuvad ülejäänud riikide koondnumbris. Kui palju sihtrühma suurus võiks lepingu jõustumisel kasvada, ei ole võimalik ette ennustada. Leping aitab ära hoida ka lepinguosaliste riikide kodanike, residentide ja äriühingute diskrimineerimist, sätestades võrdse kohtlemise reeglid. Lepingu olemasolu annab maksumaksjale kindluse teise riiki investeerimisel ja seal tegutsemisel, et teda seal õiglaselt koheldakse ning vajadusel saab ta maksuvaidluse lahendamiseks pöörduda oma riigi maksuhalduri poole teise riigi pädeva asutusega vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks. 15 Mõju majandusele Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks. Lepingu jõustumine võib suurendada Eesti ja Katari vahelisi investeeringuid, kuna väldib teise riiki tehtud investeeringu topeltmaksustamist, vähendab ülemäärast tuluallikariigis maksustamist ning annab õiguskindluse lepingus nimetatud tululiikide maksustamiseks. Lepinguga piiratakse teatud puhkudel tuluallikariigi maksustamisõigust, mis vähendab sealset maksutulu mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt. Maksutulu vähenemine sõltub suures osas kapitaliinvesteeringute mahust. Väiksematest kinnipeetavatest maksumääradest (või teistest piirangutest tulu allikariigis maksustamisel) tingitud lühiajalist maksutulu vähenemist korvab osaliselt või täielikult suurenenud välisinvesteeringust, majanduskasvust ja/või vähenenud maksupettustest saadav tulu. Tõhus metoodika, mille järgi saaks täpselt ennustada lepingutest johtuvat tulevast maksutulu, puudub.7 Mõju riigiasutuste korraldusele Lepingu jõustumine võib avaldada vähest mõju Maksu- ja Tolliametile. Lepingu rakendamisega seotud küsimusi lahendab Maksu- ja Tolliamet vastavalt vajadusele, seega võib, kuid ei pruugi suureneda maksuhalduri töökoormus. Välislepingutega võetud maksualaste kohustuste täitmise tagamine on üks Maksu- ja Tolliameti põhimäärusega kinnitatud ülesannetest ning selleks pädeva asutusena on maksuhaldur juba 62 kehtiva topeltmaksustamise vältimise lepingu rakendajaks (seisuga 1. mai 2024). Kuivõrd maksulepingud põhinevad OECD tüüplepingul ning on oma sisult sarnased, siis uue lepingu jõustumisega ei kaasne vajadust maksuhalduri senist töökorraldust muuta. Lepingus kindlaks määratud teabevahetuse ja vastastikuse kokkuleppe menetluse reeglid hõlbustavad lepinguosaliste riikide maksuhaldurite koostööd. Leping võimaldab maksuhalduril paremini maksude tasumisest hoidumist takistada ning seeläbi kaitsta oma riigi maksutulu, kui maksumaksja üritab seda teha näiteks kapitali välisriiki paigutamisega, välisriigi tulu deklareerimata jätmisega või maksude vältimise skeemide kasutamisega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too Eesti Vabariigile kaasa otseseid varalisi kohustusi, kuid topeltmaksustamise vältimise kaudu võib Eestile varalisi kohustusi siiski tekkida – lepingu jõustumisel tuleb Eestil lepingus sätestatud juhtudel loobuda teatud tulu liikide maksustamisest. Samas peab arvestama ka sellega, et lepingus ettenähtud juhtudel loobub Katar omakorda Eesti residentide teatud tulu liikide maksustamisest Eesti kasuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kulude ega tulude suurust võimalik ette hinnata. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja rakendusakte kehtestada. 9. Seaduse ja lepingu jõustumine 7 A. Pickering, Why Negotiate Tax Treaties, Paper No. 1-N, May 2013 http://www.un.org/esa/ffd/tax/2013TMTTAN/Paper1N_Pickering.pdf 16 Seadus jõustub üldkorras. Leping tuleb seadusereservatsiooni põhimõttest tulenevalt ratifitseerida Riigikogus (vt seletuskirja 3. osa). Artikli 27 kohaselt jõustub leping selle jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamise kohta edastatava hilisema teate kuupäevast ja selle sätteid rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes või 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutava muu maksu suhtes. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand esitati koos lepingu heakskiitmise korralduse eelnõuga kooskõlastamiseks Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (21- 0052). Mõlemad ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi märkusteta. Seetõttu esitatakse eelnõu pärast lepingule allakirjutamist otse Välisministeeriumile Vabariigi Valitsusele esitamiseks. Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 17