Kaarel Eller Teie 12.03.2024
Advokaadibüroo COBALT OÜ Meie 14.05.2024 nr 13-5.1/1263-2
[email protected]
Vastuskiri selgitustaotlusele:
Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse
tõlgendamine
krediidiasutuse
korrespondentsuhetes
Olete oma kirjas esitanud tõlgenduse RahaPTS-is olevale korrespondentsuhete
regulatsioonile. Käesolevas kirjas anname tagasiside Teie esitatud tõlgendusele.
Esitasite oma kirjas neli järeldust. Kommenteerime iga järeldust eraldi.
Teie kirjas esitatud järeldus 1: „Üksnes need krediidiasutuse suhted teiste krediidi- ja
finantsasutustega, mis vastavad samal ajal nii RahaPTS § 3 punkt 4 kohasele ärisuhte
määratlusele kui ka RahaPTS § 7 punktis 1 või 2 sätestatud kriteeriumidele, võivad
kvalifitseeruda korrespondentsuhteks RahaPTS § 7 tähenduses. Ärisuhete välist suhtlust ja
suhteid teiste krediidi- ja finantsasutustega ei saa seega kvalifitseerida korrespondentsuhteks.
Need ärisuhte välised suhted ei loo kohustust kohaldada RahaPTS-s ja RSanS-s sätestatud
hoolsusmeetmeid.“.
Korrespondentsuhte kriteeriumiteks on, et krediidiasutuse ning krediidi- või
finantseerimisasutuse vaheline suhe on püsiv ja kestev. Ehk teisisõnu see peab olema ajaliselt
kestev ja seal peab esinema korduvuse element. Teenuse osutamisel RahaPTS-i kontekstis
kestvad suhted teenuse osutamiseks on ärisuhted. Samas pole Euroopa Liidu õiguses, Eesti
õiguses ega FATF-i soovitustes sõnaselgelt ärisuhte mõistet seotud korrespondentsuhtega,
vaid üksnes tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise alusena. Sellise lähenemise aluseks
tõenäoliselt on soov tagada, et korrespondentsuhtega kaasnevaid kohustusi poleks võimalik
vältida, jättes kestvuslepingut sõlmimata. Seetõttu saab RahaPTS §-s 7 sätestatut tõlgendada
autonoomselt, kuna kõik vajalikud elemendid on §-s 7 mainitud ning pole otsest vajadust
reeglina kasutada RahaPTS § 3 punktis 4 sätestatud määratlust. Eesti RahaPTS-i kontekstis
ärisuhteväline suhe ja suhtlus ei kvalifitseeru korrespondentsuhteks. Samas märgime, et
ärisuhtevälised suhted võivad kvalifitseeruda juhuti tehinguteks, mille puhul kaasneb
kohustus kohaldada RahaPTS-is ja RSansS-is sätestatud hoolsusmeetmeid.
Teie kirjas esitatud järeldus 2: „RahaPTS §-s 7 nimetatud korrespondentsuhted ei hõlma
juhutehinguid teiste krediidi- ja finantseerimisasutustega.“.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Nagu teie kirjas esitatud järeldus number 1 osas kommenteerisime, korrespondentsuhe
RahaPTS-i kontekstis ei kohaldu juhul, kui on tegu ärisuhte väliste juhuti tehingutega. Juhime
tähelepanu, et sarnaselt ärisuhte kontseptsioonile on ka korrespondentsuhe faktiline mitte
juriidiline konstruktsioon. Ärisuhte definitsiooni kohaselt võib ärisuhe olla ka suhe, mis ei
põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte
teatavat kestvust ja mille jooksul teeb kohustatud isik teenust või ametiteenust osutades,
ametitoiminguid tehes või kaupa pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-,
kutse- või ametitegevuse käigus. Teisisõnu peab teenuseosutaja tõlgendama enda suhet teise
osapoolega, arvestades tema parimaid teadmisi turupraktikast, senist osapoolte
käitumismustrit ja olemasolevaid teadmisi tulevastest tehingutest. Sarnast lähenemist tuleks
kohaldada ka korrespondentsuhte puhul. Seega korduvatest juhutehingutest teatud aja jooksul
võib kasvada välja ärisuhe.
Teie kirjas järeldus 3: „Ärisuhe RahaPTS § 3 punkti 4 tähenduses tekib siis, kui (i) pooled
sõlmivad selgesõnaliselt kestvuslepingu või kui (ii) pooled võivad mõistlikult eeldada suhet,
millel on teatav kestvus ega piirdu üksnes juhutehinguga. Poolte ootuste mõistlikkust suhte
kestvuse osas tuleb hinnata kontakti loomise ajal, st eelnevalt (ex ante), mitte pärast (ex post)
teatud aja möödumist pärast esimese kontakti loomist või juhutehingu tegemist. Seetõttu
oleme seisukohal, et pelgalt asjaolu, et ühe vastaspoolega teostatakse mitu omavahel
mitteseotud juhutehingut ei vii tingimata ärisuhte loomiseni.“.
Hoolsusmeetmete valik tuleb teha enne tehingut või ärisuhte loomist. Seetõttu peab
kohustatud isik hindama suhte võimalikku kestvust enne tehingut või muud kontakti. Kui
esimesele kontaktile või tehingule järgneb teine tehing või kontakt jne, siis peab järgmiste
kontaktide ja tehingute korral analüüsis arvesse võtma eelmisi nii nagu on kirjeldatud meie
vastuses teie kirjas esitatud järeldusele nr 2. Kestvuse ja püsivuse hindamisel peab kohustatud
isik arvesse võtma ka seda, mida ta hindamise hetkel teab tuleviku kohta, ehk näiteks kui
kohustatud isik teab tulenevalt suhtlusest teise osapoolega, et kavatsetakse sellisel viisil palju
tehinguid teha, siis tuleks kohelda suhet korrespondentsuhtena. Oluline on suhet hinnata enne
iga tehingut või kontakti, kohaldada asjakohaseid hoolsusmeetmeid ja kasutada
hoolsusmeetmetega kogutud ja muud kättesaadavat asjakohast informatsiooni. Ärisuhte ega
korrespondentsuhte definitsioonis pole mainitud tehingute arvu, mis automaatselt tooks
endaga kaasa suhte defineerimise ärisuhteks või korrespondentsuhteks. Paratamatult jäävad
need piirid häguseks, kuid kohustatud isikul on võimalik neid piire ise konkretiseerida,
sõlmides kestvuslepinguid.
Teie kirjas järeldus 4: „Kahe finantseerimisasutuse vahelise korrespondentsuhte tekkimisel
panevad RahaPTS ja RSanS ainult korrespondentasutusele kui teenuse pakkujale kohustuse
kohaldada hoolsusmeetmeid, sh vajadusel tugevdatud hoolsusmeetmeid respondentasutuse
suhtes, kes on korrespondentasutuses käsitletav kliendina kellele teenuseid osutatakse. Eesti
respondentasutus ei ole kohustatud kohaldama hoolsusmeetmeid oma korrespondentasutuse
suhtes. Erandina sellest reeglist peab Eesti respondentasutus üksnes kontrollima ja pidevalt
seirama, et nende korrespondentasutus ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“.
Hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus kohaldub teenuseosutajale ehk antud juhul
korrespondentasutusele. Respondentasutusel hoolsusmeetmete kohaldamise kohustust
korrespondentasutuse suhtes selliselt nagu hoolsusmeetmed on sätestatud RahaPTS-is, ei ole.
Siiski see ei tähenda, et respondentasutusel on seoses korrespondentsuhtega üksnes
sanktsioonikontrolli kohustus. Näiteks on RahaPTS §-s 18 sätestatud varipankadega suhete
keeld, mille kohaselt krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud luua või jätkata
2
korrespondentsuhteid varipankadega ja selliste krediidiasutuste või finantseerimisasutustega,
kes teadaolevalt lubavad varipankadel oma kontosid kasutada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Osanik
Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja
Henrik Mägi +372 5885 1355
[email protected]
3
4