Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85
Tallinn 10115
10.05.2024
Riigihange: „Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustiku
rekonstrueerimine“ (277383)
Vaidlustaja: Schöttli Keskkonnatehnika AS
Registrikood: 10165908
Mustamäe tee 50, Tallinn 10621
Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Väljaots
Advokaadibüroo Murula OÜ
Turu plats 7-3, Rakvere 44310
telefon: +372 5096658
e-post:
[email protected]
Hankija: Osaühing Ramsi VK
Registrikood: 10357298
Keskuse tee 1, Viljandi vald 71101
Kolmas isik: Aktsiaselts Terrat
Registrikood: 10095208
Meistri tee 4, Tutermaa küla 76617
VAIDLUSTUS
Osaühing Ramsi VK Riigihankes „Mustivere Küla puurkaev-pumpla ja veetorustiku rekonstrueerimine“
(viitenumber 277383) Aktsiaselts Terrat edukaks tunnistamise otsuse peale
VAIDLUSTAJA TAOTLUSED:
Schöttli Keskkonnatehnika AS palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil:
1. Vaadata esitatud vaidlustus läbi kirjalikult;
2. Tunnistada kehtetuks Osaühing Ramsi VK 07.05.2024 otsus, millega tunnistati edukaks
Aktsiaselts Terrat pakkumus;
3. Mõista Osaühingult Ramsi VK Schöttli Keskkonnatehnika AS kasuks välja vaidlustuse
esitamisel tasutud riigilõiv summas 640 eurot ning Schöttli Keskkonnatehnika AS poolt
vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud.
I ASJAOLUD JA VAIDLUSE ESE
1. 3.04.2024 avaldas Osaühing Ramsi VK (edaspidi hankija) e-riigihangete registris
lihthankemenetluse „Mustivere küla puurkaev-pumpla ja veetorustiku rekonstrueerimine“
(viitenumber 277383) hanketeate.
1
2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, s.o 23.04.2024 esitasid pakkumused Schöttli
Keskkonnatehnika Altsiaselts (edaspidi vaidlustaja), WESICO PROJECT OÜ, ALTMER EHITUS OÜ
ja Aktsiaselts Terrat (edaspidi kolmas isik). Kui esimese kolme nimetatud pakkuja pakkumuse
maksumused olid vahemikus 258 891 – 266 404 eurot, siis kolmanda isiku pakkumuse
maksumus oli kõigest 176 918 eurot ehk oli teisest kolmest pakkumusest 1/3 võrra odavam.
3. 07.05.2024 otsustega jättis hankija kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata,
kvalifitseeris kolmanda isiku ning tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks.
4. Vaidlustaja hinnangul on hankija 07.05.2024 otsus õigusvastane, sest kolmanda isiku
pakkumus oleks tulnud tagasi lükata kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumus.
Pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on vaidlustatav pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kaudu.
5. Vaidlustaja huvi vaidlusaluses riigihankes osalemisel on hankelepingu sõlmimine. Kolmanda
isiku põhjendamatult madala pakkumuse õigusvastaselt edukaks tunnistamine rikub
vaidlustaja subjektiivseid õigusi kuna vaidlustaja jääb seetõttu ilma võimalusest sõlmida
hankeleping ja teenida selle täitmisest tulu.
II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
6. Hankija viib riigihanget läbi lihthankemenetlusena. Alates 01.06.2022 sätestab RHS 125 lg 5,
et hankija kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112,
114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) ei ole sätestatud
teisiti. Antud juhul ei ole hankija RHAD-is RHS § 115 kohaldamist välistanud. Seega on RHS §
115 antud menetluses otsekohalduv ning hankijal on kohustus RHS § 115 sätteid riigihanke
läbiviimisel järgida. Lisaks tuleneb põhjendamatult madala pakkumuse väljaselgitamise
kohustus ka RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.
7. RHS § 115 lg 1 näeb ette, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset
arvestades põhjendamatult madal, on hankija kohustatud küsima pakkumuse maksumuse
kohta pakkujalt selgitust. Seega loob viidatud säte hankijale kohustuse alustada pakkumuse
maksumuse põhjendatuse kontrolli, kui pakkumus on hankelepingu eset arvestades
põhjendamatult madal. Niisiis on antud juhul võimalik vaidlustada hankijapoolset rikkumist,
mis seisneb pakkumuse maksumuse kontrolli läbi viimata jätmises.
8. Asja materjalidest nähtub, et käesoleval juhul ei ole hankija läbi viinud kolmanda isiku
pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Seega on käesoleva vaidluse sisuks RHS § 115
lg 1 kohaldamine ehk küsimus, kas hankija on teinud kaalutlusvea, jättes kontrollimata
kolmanda isiku pakkumuse hinna põhjendatuse.
9. RHS § 115 lg 1 kohaldamisega seotud vaidluses peab vaidlustaja põhistama seda, et hankijal
pidanuks tekkima kahtlus pakkumuse hinna põhjendatuse osas. Vastavalt väljakujunenud
vaidlustus- ja kohtupraktikale peab hankijas tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse
põhjendatuses siis, kui asjaomane hind on märkimisväärselt madalam erinevatest
asjakohastest võrreldavatest väärtustest (nt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 196-
20/225833, p 12; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-1809, p 17). Riigikohtu
halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-50-1, p 23 täpsustanud, et alapakkumuse kahtlus peab
2
tekkima juhul, kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt
erinev.
10. Antud kaasuse asjaoludel pidanuks mõistlikus hankijas kindlasti tekkima kahtlus, kas kolmanda
isiku pakutud hind on ikka tõsiseltvõetav, ning ta pidanuks seda asjaolu vastavas menetluses
kontrollima. Nimelt, kui kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 176 918,20 eurot, siis
maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse, st vaidlustaja pakkumuse maksumus
oli 261 275 eurot. Seega oli kolmanda isiku pakkumus 32,29% ehk ca 1/3 võrra odavam kui
maksumuselt järgmine vastavaks tunnistatud pakkumus. See protsentnäitaja viitab selgelt
sellele, et kolmanda isiku pakutud hind on vähemalt esmapilgul anomaalselt madal ja seda
tuleks täiendavalt kontrollida (vrd vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 196-20/225833, p 14).
11. Kolmanda isiku madal pakkumus on madal ka arvestades asjaolu, et ülejäänud kolm esitatud
pakkumust olid kõik samas hinnaklassis vahemikus 258 891 – 266 404 eurot. Niisiis oli
kolmanda isiku pakkumuse maksumus turuhinnast ca 81 000 – 89 000 eurot odavam. See
viitab asjaolule, et kolmas isik on pakkumuse koostamisel eksinud.
12. Vaidlustajale tundub, et kolmanda isiku pakkumuse anomaalselt madal pakkumus tuleneb
asjaolust, et kolmas isik ei ole oma pakkumuses adekvaatselt või üldse mitte arvestanud
veetöötluse osaga, mille maksumus on ca 60 000 – 80 000 eurot. Nimelt, ühelgi juhul ei ole
eluliselt võimalik, et käesolevas riigihankes oleksid veetöötluse kulud alla 50 000 euro. Kui see
kolmanda isiku pakkumuses nii on, on kolmas isik ilmselgelt alahinnanud veetehnoloogia ja
veejaamaga seotud kulusid ning kolmanda isiku tegelikud kulud veetöötlusele ületavad
oluliselt kolmanda isiku pakkumuse maksumust. Seega oleks hankija pidanud küsima
kolmandalt isikult tema 176 918 euro suuruse pakkumuse maksumuse kohta selgitusi.
13. Ühestki allikast aga ei nähtu, et hankija oleks hinnanud, kas kolmanda isiku pakkumus võib olla
põhjendamatult madala maksumusega ning kas seda tuleks täiendavalt kontrollida. Eelnevast
tulenevalt on hankija eksinud RHS § 115 lg 1 kohaldamisel, jättes alustamata
kontrollimenetluse kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse osas. Tegemist on põhimõttelise
veaga, mis tingib kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse.
Seepärast palun vaidlustuskomisjonil vaidlustus rahuldada ning tunnistada kõnealune otsus
kehtetuks.
III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
14. Esindusõigus. Vandeadvokaat Triin Väljaots kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja
(RHS § 190 lg 11).
15. Tähtaegsus. Hankija tegi kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja teavitas
sellest vaidlustajat 07.05.2024. Tegemist on lihthankemenetlusega, kus hankija otsuste
vaidlustamise tähtaeg on RHS § 189 lg4 alusel kolm tööpäeva. Seega on vaidlustus esitatud
tähtaegselt, kui see on vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt 10.05.2024.
16. Esitamine. Vaidlustus on edastatud VAKO-le aadressil
[email protected].
3
Lisad:
1) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus;
2)Volikiri.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
______________________
advokaat Triin Väljaots
Schöttli Keskkonnatehnika AS lepinguline esindaja
4