2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse 389 SE eelnõu korrigeeritud materjalide esitamine kolmandale lugemisele

389 SE III Eelnõu 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Muudatused riigieelarve vahendites (tuhandites eurodes) (1) Muudatused konsolideeritud eelarves (tuhandetes eurodes) III lugmise järgne seis Sealhulgas Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD -500 -500 TULUDE JA KULUDE VAHE -500 -500 INVESTEERINGUD 500 500 FINANTSEERIMISTEHINGUD 0 24 840 (2) Muudatused vahendite liigenduses (tuhandetes eurodes) Sealhulgas VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD -9 273 -9 273 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -9 273 -9 273 Sealhulgas HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD 6 773 6 773 Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS 1 773 1 773 Haridus- ja noorteprogramm 1 773 1 773 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele 1 773 1 773 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS 5 000 5 000 Teadussüsteemi programm 5 000 5 000 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine 5 000 5 000 Sealhulgas MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD 1 000 1 000 Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS 1 000 1 000 Ettevõtluskeskkond 1 000 1 000 Ettevõtluse arendamise soodustamine 1 000 1 000 Sealhulgas RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga vahendid FINANTSEERIMISTEHINGUD -24 840 0 Laenukohustised -24 840 0 Sealhulgas REGIONAAL- ja PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD 400 400 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 185 185 Põllumajandus, toit ja maaelu 147 147 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 17 17  Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine 24 24 Maa- ja rannapiirkonna arendamine 6 6 Toiduohutus 21 21 Maakasutus 4 4 Maaparandus 4 4 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal 39 39 Põllumajandusloomade aretus 2 2 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime 6 6 Põlvkondade vahetus 1 1 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal 5 5 Ühistegevus ja koostöö 1 1 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand 12 12 Mahepõllumajandus 4 4 Kalandus 38 38 Kutseline kalapüük 5 5 Vee-elusressursside töötlemine 2 2 Vesiviljelus 1 1 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine 1 1 Kalavarude haldamine ja kaitse 28 28 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK 205 205 Regionaalpoliitika 205 205 Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng 14 14 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 13 13 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 174 174 Maatoimingute korraldamine 3 3 Tulemusvaldkond: TRANSPORT 10 10 Ühistransport 10 10 Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 10 10 FINANTSEERIMISTEHINGUD 24 840 24 840 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 24 840 24 840 Sealhulgas SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD 400 400 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS 289 289 Siseturvalisus 289 289 Turvalise keskkonna kujundamine 6 6 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine 30 30 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 8 8 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine 14 14 Süüteomenetluse tõhustamine 7 7 Avaliku korra tagamine 25 25 Demineerimine 4 4 Päästmine maismaal ja siseveekogudel 16 16 Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas 11 11 Põhiseadusliku korra tagamine 18 18 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus 31 31 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine 8 8 Piirihaldus 28 28 Objektivalve ja isikukaitse 4 4 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine 47 47 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine 8 8 Migratsioonijärelevalve 2 2 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias 10 10 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus 14 14 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND 111 111  Kogukondlik Eesti 19 19 Kogukondliku arengu toetamine 13 13 Usuvabaduse tagamine 6 6 Nutikas rahvastikuarvestus 92 92 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine 60 60 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine 32 32 INVESTEERINGUD 500 500 Sealhulgas SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga vahendid KULUD 200 200 Tulemusvaldkond: TERVIS 200 200 Inimkeskse tervishoiu programm 200 200 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine 200 200 § 2. Muudatused tekstiparagrahvides 2024. aasta riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) asendada § 2 lõike 6 punktis 3 arv „874” arvuga „853”; 2) asendada § 3 lõikes 2 arv „485 490 000” arvuga „494 763 000”. 3) lisada § 11 Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele „Kaitseministeerium või tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele.“ 4) lisada § 12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi finantseerimistehingute arvelt põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamine Käesoleva seaduse § 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala osas finantseerimistehinguna kavandatud 20 000 000 eurot nähakse ette Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks, mis kajastatakse eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides objektikoodiga SE000045. 5) § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.  Riigikogu Kantselei Meie 16.05.2024 nr 1.1-10.1/2305-1 [email protected] 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse 389 SE eelnõu korrigeeritud materjalide esitamine kolmandale lugemisele Austatud proua Annely Akkermann Rahandusministeerium esitab 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse 389 SE eelnõu korrigeeritud materjalid kolmandale lugemisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. 2024. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu kolmandale lugemisele 2. 2024. aasta riigieelarve muutmise seaduse eelnõu seletuskiri kolmandale lugemisele Egle Sgirka 5330 3907 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE SELETUSKIRI Tallinn 2024  2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE SELETUSKIRI ÜLDIST 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 4. märtsil. Dokumendis kajastatud muudatusettepanekud on esitatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõule (389 SE). Eelnõu kolmandale lugemisele esitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi muudatusettepanek ja tekstiparagrahv, mis puudutab Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali vahendeid. Lisaks esitatakse muudatusettepanek 2024. aasta riigieelarve seadusesse täiendava tekstiparagrahvi lisamiseks, mis annab Kaitseministeeriumile või tema valitsemisala asutustele loa vahendada kaitsealase koostöö sihtriikide kaitseotstarbelise varustuse soetusi. 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanek on üles ehitatud lähtudes 2024. aasta riigieelarve seaduse struktuurist ning kajastatud on ainult muutuvaid riigieelarve finantseerimistehingute eelarveid. Ümardamine tuhande euroni võib põhjustada väikeseid erinevusi tabeli ja selgitustes toodud andmete võrdlemisel. 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute koostamise aluseks on täiseurodes andmed. Eelnõu muudatusettepanekud esitatakse Riigikogule kinnitamiseks tuhandetes eurodes. Seletuskirja koostasid: Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse ametnikud koostöös teiste ministeeriumide ametnikega. Lk 2 / 5  2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE SELETUSKIRI I ÜLEVAADE 2024. AASTA RIIGIEELARVE MUUTMISE SEADUSEST Teha eelnõus järgmised muudatused: § 1. Muudatused riigieelarve vahendites (tuhandetes eurodes) 1 MUUDATUSETTEPANEK Tabel 1. Muudatused valitsemisalade eelarvetes 2024.aasta riigieelarve seadus (RT I, Muudatus Täpsustatud seadus 19.12.2023, 19) RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas Eelarve Eelarve Eelarve piirmääraga piirmääraga piirmääraga kokku kokku kokku vahendid vahendid vahendid FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 548 095 -38 -24 840 0 1 523 255 -38 Laenukohustised 1 567 962 -38 -24 840 0 1 543 123 -38 0,0000001 REGIONAAL- ja Sealhulgas Sealhulgas Sealhulgas Eelarve Eelarve Eelarve PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI piirmääraga piirmääraga piirmääraga kokku kokku kokku VALITSEMISALA vahendid vahendid vahendid FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 900 0 24 840 24 840 28 740 24 840 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 0 24 840 24 840 24 840 24 840 Selgitus muudatusettepanekule Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest suunatakse 44 839 558 eurot Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse. Tegemist on 2020. aasta lisaeelarvega Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali eraldatud vahenditega, mis olid ette nähtud põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rahastamiseks. Meetme tegevused viidi ellu ja vahendite kasutamise tähtaeg on möödunud. Sellest tulenevalt osa vahenditest tagastatakse, mis võimaldab vähendada riigi laenukohustust ning osa summast suunatakse Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi rahastamiseks. Selleks suunatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarvest 20 000 000 eurot Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvesse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamiseks. MESi hinnangul on kapitalirendi jätkuv pakkumine vajalik, sest aitab ettevõtjatel parandada kapitalile ligipääsu erinevates likviidsusprobleemides ja leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi, mis võivad avalduda tulevikus. Kapitalirent toimub müük-tagasirent põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse käibevahendite puuduse või investeeringute teostamise soovi korral müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi, võttes selle sihtasutuselt taas rendilepingu alusel kasutusse. Seejuures on isikul kohustus maa tagasi osta. Lk 3 / 5  2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE SELETUSKIRI II MUUDATUS TEKSTIPARAGRAHVIDELE Kaitseministeerium on esitanud muudatusettepaneku lisada 2024. aasta riigieelarve seadusesse täiendav tekstiparagrahv, mis annab Kaitseministeeriumile või tema valitsemisala asutustele loa vahendada kaitsealase koostöö sihtriikide kaitseotstarbelise varustuse soetusi. „§ 11. Kaitseotstarbelise varustuse vahendamine kaitsealase koostöö sihtriikidele“ „Kaitseministeerium või tema valitsemisala asutused võivad vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni poolt finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsealase koostöö sihtriikidele.“ Muudatusettepaneku selgitus: Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on olulised kaitsealase koostöö riigid mh Moldova ja Ukraina. Euroopa Liit on otsustanud Moldoval aidata kaitseotstarbeliste vahendite soetamist. Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) täidab rolli Moldova relvajõududele varustamiseks Euroopa Rahurahastu rahaliste vahendite abil. Samuti on RKIK sõlminud koostööleppe Ukraina hankeagentuuriga, aitamaks vajadusel vahendada NATO ja EL liitlaste ja partnerite finantsvahendite eest kaitseotstarbelise varustuse ja varade soetust Ukrainale. RKIK võib käituda vahendajana ka teiste riikide jaoks vastavalt Eesti kaitsealase koostöö eesmärkidele. Kaitseotstarbelise varustuse vahendamisel riigieelarvele riske ei võeta, Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet sihtriikidele varustuse hankimiseks ei kasutata. Riigieelarve seaduse täiendamise sätted esitatakse tulenevalt Riigieelarve seaduse § 28 lõikest 2, mille kohaselt esitatakse Riigieelarve seaduses muuhulgas sätted, mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite vahendamise korralduse või tingimustega. „§ 12. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi finantseerimistehingute arvelt põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamine“ „Käesoleva seaduse § 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala osas finantseerimistehinguna kavandatud 20 000 000 eurot nähakse ette Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks, mis kajastatakse eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides objektikoodiga SE000045.“ Muudatusettepaneku selgitus: 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE III) § 1 täiendamiseks esitatakse ettepanek, mille kohaselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tagastab 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega (171 SE) Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali eraldatud vahenditest 44 839 558 eurot, mis olid ette nähtud põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rahastamiseks COVID - 19 pandeemia ajal (171 SE seletuskirjast: Põllumaa omanikele pakutakse põllumaa Lk 4 / 5  2024. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (389 SE) III LUGEMISE MUUDATUSETTEPANEKUTE SELETUSKIRI sale – and - leaseback tehinguid (kapitalirent) koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks). Meetme tegevused viidi ellu ja vahendite kasutamise tähtaeg on möödunud. Käesoleva eelnõuga nähakse ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale taas 20 000 000 eurot põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks. Ülejäänud osa 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega eraldatud vahenditest tagastatakse (sisaldub § 1 Rahandusministeeriumi valitsemisala all), mis võimaldab vähendada riigi laenukohustust. Kuna 2024. aasta riigieelarve seaduse §-st 1 ei selgu finantseerimistehingu otstarve, täiendatakse seadust §-ga 12, mille kohaselt kavandatud 20 000 000 eurot nähakse ette Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali põllumajandusmaa kapitalirendi meetmeks. Et riigieelarve täitmisel oleks võimalik jälgida ja hinnata vahendite kasutamist, nähakse nendel ette objektikood. Spetsiifilise arvestusobjekti kasutuselevõtt võimaldab vahendeid kajastada eristuvalt muudest riigieelarve vahenditest kõikides eelarve ja finantsarvestuse infosüsteemides. Nimetatud sätte kehtestamise järel saab regionaal- ja põllumajandusminister riigi sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esindajana otsustada Maaelu Edendamise Sihtasutuse sihtkapitali suurendamise 20 000 000 euro võrra ning selle arvelt saab hakata meedet ellu viima. Põllumaa kapitalirendi meede on sihtasutuse aruandluses turupõhise ja fiskaalse iseloomuga, mille puhul sihtasutus ei rakenda finantsvarale allahindlusi. Olemasolev meede on üles ehitatud kasutades MESi enda vahendeid (sihtkapitali) ning annab põllumeestele kindlustunde, et nende vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistavad põllumeestel vara tagasiostu. Põllumajandusmaa kapitalirendi meetme eesmärgiks on kapitalile ligipääsu parandamine. Ühtlasi tagab põllumajandusmaa kapitalirendi meede põllumajandusliku maakasutuse stabiilsuse. Põllumees ei pea halvast ilmastikust või madalatest turuhindadest tingitud likviidsusprobleemi lahendama tarvikumüüjate makseajatustega, mille aastased intressimäärad on kuni 18% või müüma oma maad investeerimisettevõtetele, mille pakutavad tingimused on kallid ja põllumehele raskesti mõistetavad. On suur oht kaotada maa omand investeerimisfirmale ja seega maakasutamise õigus. Kapitalirent töötab müük-tagasirent põhimõttel, mis annab võimaluse ettevõtjal müüa Maaelu Edendamise SA-le (edaspidi MES) valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi ning seejärel see MESilt taas rendilepinguga kasutusse võtta ning rendimaksetega maa tagasi osta. Meedet saab kõige kiiremini ja efektiivsemalt rakendada MESi sihtkapitalist, sest sellist meedet on juba rakendatud ja protseduurid on olemas. Põllumees müüb omandis oleva põllumaa MES-ile, ja saab müügihinna enda arveldusarvele. Kapitalirendi lepingu alusel võtab põllumees kohustuse omandada sama kinnistu sama hinnaga endale tagasi. Kui kapitalirendi maksetega, sh intress, on MES-ile summa tagastatud, saab põllumees vormistada notaris omandiõiguse endale tagasi. MES-is võetakse tehing arvele finantsinvesteeringuna ja MESil on õigus varale, kui laenuosapool ei täida kohustusi. Põllumehe bilansis võetakse tehing põhivaras arvele tehingu hinnaga, mis omakorda parandab tema varade väärtust ja laenukõlblikkust pankade silmis. Kui teine laenuosapool rikub kapitalirendi lepingut, siis on MESil õigus leping erakorraliselt üles öelda ja vara muutub MESi põhivaraks, mille MES võõrandab avalikul enampakkumisel. MESil on kohustus maa tagasi müüa ainult lepingupoolele, kui viimane täidab lepingut. Lk 5 / 5