dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav seisukoht

Rahandusministeerium · 15. mai 2024
Seotud ettevõtted
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (adressaat)
Viit
12.2-10/24-80/92-8
Registreeritud
15. mai 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-80
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Allkirjastatud2.asice62 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 07.05.2024 nr 12.2-10/80 [email protected] Meie 15.05.2024 nr SYSTEM-SNAPSHOT/2024- Aktsiaselts STANDARD null [email protected] Kitman Thulema AS [email protected] Vegard Furniture OÜ [email protected] Tere, edastan hankija täiendava seisukoha riigihankes "Kilingi-Nõmme ühishoone sisustushange" (viitenumber 275897) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alo Pikk jurist Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN [email protected] Meie 15.05.2024 Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, Tallinn Tel: 606 3400 Faks: 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja: Alo Pikk Töökoht: Riigi Kinnisvara AS, jurist Tel: 56 609 773 E-post: [email protected] Täiendav hankija seisukoht vaidlustusele riigihankes „Kilingi-Nõmme ühishoone sisustushange“ (viitenumber 275897) hanke osas 1 Võttes arvesse vaidlustaja Aktsiaselts STANDARD 29.04.2024.a vaidlustuses esitatud seisukohti ning tõendeid, samuti riigihanke alusdokumentide tingimusi ning hankemenetluse käigus tehtud toiminguid leiab hankija järgmist: 1. Võttes arvesse vaidlustuse käigus esitatud tõendeid ning vaidlustaja esitatud seisukohti on hankija jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata Vaidlustaja väited, et teabevahetuse käigus on võimalik nõuda hilinenud vastuste arvestamist ning hankijal on kohustus hiljem esitatud vastust igal juhul arvesse võtta, on väärad. Selgitusnõudele tähtaegselt vastamata jätmine on eraldiseisev pakkumuse tagasilükkamise alus. RHS § 114 lg 2 esimese lause võimalik alternatiiv pakkumuse tagasilükkamiseks, mille kohaselt pakkuja ei esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi, on hankemenetluse selguse ning mõistliku aja jooksul läbiviimise jaoks oluline meede. Juhul kui hankijal oleks kohustus igal juhul selgituspäringule vastuse mittesaabumisel pakkujalt üle küsida, kas viimane ikka kavatseb ja soovib vastata, oleks seadusandja nimetatud sätte teisiti sõnastanud. Pakkuja viitab vastuste mitteesitamise põhjusena riigihangete registri ülesehitusele. Tuleb arvestada, et pakkuja on väga kogenud riigihangetel osaleja. Viimasel viiel aastal on vaidlustaja sõlminud riigihangete registri andmetel ca 60 hankelepingut. Riigihangete arv, kus vaidlustaja on osalenud, kuid ei ole osutunud edukaks pakkujaks, on veel kordades suurem. Väited, et vaidlustaja ei osanud arvestada registri ülesehitusega, ei ole usutavad. Vaidlustaja on põhjalikult kirjeldanud seda, kuidas tema arvates peaks hankija kontrollima pakkumuste sisulist vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Hankija on juba oma varasemas vastuses põhjendanud, miks teabevahetuse kaudu esitatud küsimused olid olulised pakkumuse sisulise vastavuse kontrollimiseks. Hankijal peab tekkima veendumus pakkumuse sisulise vastavuse osas ning kui hankijal tekivad pakkumuse kohta küsimused, on hankija kohustatud pakkumuse kohta neid küsimusi esitama. Seisukoht, et hankija ei oleks tohtinud pakkumuse kohta küsimusi küsida ning pakkuja ei olnud kohustatud nendele vastama, on pehmelt öeldes üllatav. Vaidlustaja on viidanud TlnHKo lahendile 3-23-2824 ning väitnud viidatud lahendile tuginedes, et isegi lepingutingimuste puhul peab pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis tegema kindlaks, et pakkujal 1 on võimalik RHADi kohustuslikke tingimusi täita. Viidatud kohtulahendis ei ole kohus sellisele seisukohale jõudnud. Kohus on arutlenud, kas hankija peab pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus kontrollima lepingutingimuste täitmise võimalikkust ning on jõudnud hoopis seisukohale, et „asjaolu, kas kolmas isik suudab hankelepingut täita, st kinni pidada pakkumuses nimetatud tarneajast ning esitada enne esimest tarnet TK-s nõutud dokumendid, ei ole pakkumuse vastavuse küsimus. Üksnes kaebaja oletus, et kolmas isik ei suuda lepingut täita, ei muuda kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks. Lepingu täitmine on juba järgmine etapp ja lepinguline küsimus, mis ei allu halduskohtu kontrollile.“ (viidatud lahendi punkt 39.) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Pikk Riigi Kinnisvara AS jurist 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel