Leping

PAIDE KOHTU- JA RIIGIMAJA 0. KORRUS F G Jaotus B006-1 03 Elektrikilp Rahandusministeerium EI07 003 21 m² 60 TU- B005 Vertikaalsed TT-1 TL-3 05 ühendusteed TUEI-05 006 Tehn. 30 ruum B007-1 B006 44 m² B007 Ühiskasutuses hoone 06 04 TL-3 06-1 Sideruum pind RS Tambur ruum 10 m² 12 m² TT-1 4 m² K-1 Tehnopind K-1 006-1 004 005 TUEI-05 TUEI-07 TUEI-07 30 60 B002 PM KU 01-2 60 B004 Kelder 02 34 m² Koristaja TUEI-03 002 7 m² 30 K-6 LR-10 Pinna kasutamise jaotus 12.03.2024 RKAS GSPublisherVersion 0.92.100.1400  PAIDE KOHTU- JA RIIGIMAJA 1. KORRUS A B C D E F G H 1.1 Arestikamber joonis SAF-24 SAD-01 SAD-01 SAD-04 SAD-04 A109-2 SAD-04 1 SAD-04 64 LR-12-6 SAD-04 SAD-04 SAD-01 Kabinet/Büroo TT-1 T-12 IT T-12 12 m² T-10 T-10 T-10 T-10 TL-1 TT-1 tehnik TL-1 T-2 K-2 B103 NL-6 R-1 R-1 57 LR-10 LR-10 LR-10 LR-10 TT-1 vt. joonisSAF-11 T-12 TV h1,4m C128 C135 T-12 K-1 SU-10 T-2 Arestikamber 057 47 51-2 NL-10 TL-1 TT-1 064 LR-10 R-1 T-2 DL-1 TL-1 K-2 K-2 S-01 S-01 DL-1 D-1 6 m² SU-18 Kabinet Ladu S-12 A109 A109-1 SAD-01 10 TL-V B102 65 19 m² SA SAD-03 m² T-10 T-10 T-10 T-10 58 63 051-2 TL-1 Justiitspunkt Kabinet/Büroo SU-18 M 063 TU-06 EI Konvoi Kabinet/Büroo 51-11 51-12 TT-1 LR-12 LR-12 60 C136 SU-12 köök B104 42 m² 28 m² SAD-03 ÕK TT-1 SU-12 K-2 TT-1 29 m² K-1 SAD-03 C139 56 SU-10 51-1 056 EI60 C138 TL-2 55 Arestikamber SU-08 047 051-1 TL-1 T-10 N-1 SU-01 WC S-05 55-1 T-2 6 Kabinet 7 m² S-12 KABIIN-2 m² Puhkeruum DL-3 2 Valamulaud TU-04 -Juhataja K-1 052 PRINT C134 20 m² R-1 T-12 SAD-01 K-2 R-1 vt.SAD-11 33 m² T-2 T-12 TL-5 TL-5 52 K-6 DL-2 N-1 TT-1 C129 TT-1 C137S-09 vt. joonisSAF-10 TL-6 Nõrkvoolu 53 T-3 40-2 ruum N-1 T-3 K-1 C127 Garderoob R-1 K-6 T-12 SU-08 8 m² Koristaja PJ T-12 053 SAD-03 46 Kabinet T-10 SAD-04 PJ S-09 D-4 hooldusruum T-10 4 m² RK-4 N-1 Koristus-ja TT-1 15 m² SA Kabinet KLS-01 D-1 B105 01-10 K-1 49-1 3 m² VCT K-1 040-2 N-1 KLS-01 LR-10 25 m² B-1 TL-5 SU-01 01-11 55-1 h1,2m SU-16 055 3 TL-V 4812 PJ C133 D-3 SU-16 058 E60 059 SU-18 K-2 Print TL-1 R-1 SU-16 49-1 Paberihunt KLU-05 SU-01 54 040-1 C124 046 SU-18 D-4 TT-1 40 Koridor B101 EI30 PJ A108 SAD-01 SU-17 054 50 EI-30 57 m² S-01 R-1 Avatud KABIIN-1 61 Büroo Koridor SU-18 SAD-03 061 ÕK 96 m² WC TT-1 25 m² 2 TT-2 TL-3 TL-3 TT-2 180 m² S-07 TL-V R-1 TU-01 050 AP-S AP-S T-3 TL-1 SA-1 A106 201 K-2a 54-1 N-1 59 RK-2 A107 TL-V KLU-02 - T-10 T-1 SU-08 B001 42-7 044 C125 SAD-04 KLS-02 S-06 62 1610 02-V.1 54-2 KLS-02 TL-1 R-1 Ooteruum / 02-P.7 C126 SU-01 42 TL-4 TT-1 WC T-3 1264 Teenindussaal 4 TT-1 44 T-1 Koosolek T-10 T-1 Trepp / SAD-04 31 m² 6 SAD-01 SU-18 SAD-03 Trepikoda SAD-04 A105 062 N-3 akustilised plaadid m² TT-1 Kabinet T-10 13 m² T-10 SA 8 m² S-03 66 R-1 TL-5 T-10 N-1 K-2a B-1 21 m² Kabinet/Büroo KLU-02 S-11 KLU-02 T-10 T-1 42-6 SAD-03 SA TL-V T-10 NL-10 D-4 042 DL-2 KLS-02 1610 N-1 02-P.6 TL-4 TT-1 SAD-01 31 m² K-2 DL-1 T-10 T-10 DL-2 T-1 D-4 N-3 akustilised plaadid TAHVEL T-2 T-2 T-10 K-2a D-4 VCT K-2 KLU-02 R-1 K-2 PJ T-1 Vestlusruumi 42-5 SA-1 1610 KLS-02 h1,4m SAD-03 boxides 02-P.5 TL-4 TT-1 - 066 T-1 ÕK seina üla SU-18 SA-5 P-1 SAD-03 N-3 akustilised plaadid osas - P-1 2542 ÕK K-2a akustiline A101-1 KLU-02 T-1 PRINT materjal 42-4 TT-1 68 1610 igas boxis KLS-02 02-P.4 TL-4 TT-1 SU-19 K-2 69-2 C123-3 1078 kahel pool - A101 Tuulekoda SU-24 TL-1 900 T-1 C130 067 35 vt. joonis 50 N-3 akustilised plaadid 41 67 2 m² NL-2 K-2a Vestlusruumid SAD-03SAF-20 Trepp / Avatud Koopia A101-3 A101-4 KLU-02 Trepikoda 1500 büroo T-1 42-3 Tüüp boxi seinavaade joonis SAF-20 69 74 m² KLS-02 53 m² 1610 33 m² 70 02-P.3 TL-4 TT-1 ÕK STEND INFO tahvel SU-20 070 SAD-03 Tuulekoda Abiruum Ol.olev trepipiire Turvaväravad 2819 T-1 viimistlus vt. TL-1 SA 7 m² N-3 akustilised plaadid 3 m² siseviimistlustabel 900 TT-1 TT-1 K-2a Töötukassa lett L-2 vt. joonis SAD-03 KLU-02 T-1 41-2 1610 KLS-02 TL-1 02-P.2 TL-4 TT-1 078 SU-19 69-1 TT-1 SU-18 T-1 3260 1291 2215 N-3 akustilised plaadid SAD-03 075 N-1 TT-1 A101-2 Toimikuga SU-18 tutvumine K-2a SA 67-1 EI30 L-3 KLU-02 T-1 41-1 Vee Automaat TL-1 ÕK Kordnik TT-2 TL-3 KLS-02 TL-4 TT-1 N-1 3100 02-P.1 SAD-03 2050 TL-V C123-2 C123 T-3 SU-05 TT-1 6 m² SAD-01 K-2 34-1 34-1 33 T-1 900 TL-1 K-1 Vestlusruum Avatud T-12 N-1 GK-2 DL-2 1322 T-12 12 m² büroo PRINT N-3 akustilised plaadid T-12 TT-1 13 m² T-3 SU-18 C131 R-1 K-2 T-12 076 N-1 SAD-01 A-101b KLS-07 PE-140 T-12 2001 49 SAD-03 VCT h1,4m A104 LR-12 76 SU-01 T-12 049 C123-1 Kabinet 75 T-12 SAD-03 NL-12 Abiruum 078-1 TL-2 SA-5 34-2 NL-2 KLS-03 036 13 m² Nõupidamiste T-12 LU-01A102 - KLU-05 8 m² 78 KLU-01 Vestlusruum 03-C.1 ruum T-12 SAD-01 2787 SU-05 KLS-01 TL-V 033 TT-1 01-P.8 32 m² 034 Sekretär EI30 DL-3 TL-5 TT-1 SAD-03 T-12 Referent 10 m² C121 T-12 KLS-04* T-5 T-2 T-2 04-P.1 36 048 32 m² SU-20 T-12 76-1 T-12 600 RK-1 SU-05 Koopia ÕK Koridor SAD-01 T-12 C132 K-2 5 21 m² 48 T-2 R-1 N-1 PE-140 C101-2 K-2 Päästemeeskonna TL-5 TT-1 TL-V N-1 Kabinet 27 sissenemispunkt C122 T-10 21 m² T-10 K-2 A104-2 K-1 Trepp / 38 S-05 073 Trepikoda 74 SU-19 SU-06 C121-1 038 25 m² WC T-10 077 K-2 PP-01 37 PP-01 3 NL-6 T-10 R-1 Abiruum PE-140 SU-18 m² 1 m² N-1 Lift S-01S-11 DL-3 T-2 SAD-01 4 T-10 T-10 RK-1 Ol.olev Päästemeeskonna m² PJ A104-3 ÕK 72 uks T-3 K-1 infopunkt / ATS kilp värvida. TL-2 EI30 Tuulekoda A104-1 6 027 T-1 T-1 T-1 DL-2 TU-01 EI D-2 D-2 1 m² 73 LL-2 T-3 TT-1 R-1 T-1 T-1 C103 Puhkenurk SU-05 30 030-1 LL-2 T-2 30 T-1 SAD-01 Taktiilne 19 m² Majajuht T-2 A102-1 Vestlusruum LL-1 D-4 SAD-01 K-2 TT-2 T-1 T-3 77 VCT R-1 h1,4m DL-1 10 m² Referendid TL-2 071 VCT SA-2 h1,4m T-2 T-2 SU-18 K-2 36 m² NR. TL-4 tabloo C102 R-1 31 PJ TT-1 A104-4 silmusvõimendi infoletis L-1 vt. Joonis SAD-09 SA-2 N-1 Vestlusruum T-1 T-1 71 - T-8 T-8 - T-8 10 m² KLS-05 T-8 SAD-01 K-1 N-1 D-2 D-2 Kööginurk / DL-2 L-4 vt. joonis SAD-02 05-V T-1 D-2 D-2 TL-3 TT-2 Köök 030 D-2 NL-8 T-8 19 m² 031 L-1 D-2 D-2 T-8 T-3 SU-01 SU-01 TL-V K-2 T-3 T-1 D-2 D-2 D-2 T-8 KLS-03 C101 SAD-01 T-8 C101-1 L-4 T-8 T-8 26 18 TT-1 vt. joonisSAF-12 Fuajee 18-1 1.2 KLU-05 Tuulekoda 153 SU-01 026 m² 4 m² KLS-05 Jrk. NR masin 05-4 KLS-03 N-1 N-1 SA-2 N-1 SA-2 KLS-05 - - 029 028 05-P SU-01 SU-01 T-1 T-1 T-1 T-1 Digitaalne Majajuht T-1 T-1 VCT h1,4m N-1 SA-2 VCT h1,4m VCT h1,4m SA-2 N-1 T-1 T-1 TL-4 - TL-4 K-2 TL-4 - T-1 K-2 T-1 C104 K-2 PRINT PRINT C105 18-1 NR. C106 tabloo TL-4 PRINT18-3 TT-1 PRINT 18-2 TT-1 PRINT TT-1 VCT h1,4m TL-4 Vestlusruum VCT h1,4m K-3 SU-05 K-2 018-2 Vestlusruum 12 m² TT-1 C108 C107 TT-1 Vestlusruum K 28 12 m² 29 12 m² K-1 SU-05 028-1 Vestlusruum PJ SU-05 029-1 Vestlusruum 012 014 K-1 K-1 SU-03 EI30 10 m² 9 m² TU-01 K-11 C117 C118 024 7 K-1 TU-03 EI S-06 14 15 30 C120-1 Jaotus K-7 TT-1 TL-1 WC Valveruum 25 KLS-01 TT-1 TL-1 C120 01-P.1 6 8 m² Tuulekoda TL-V TL-V N-1 m² 24 5 m² Rahandusministeerium SU-04 PE-140 K-1 Trepp / C110 025 S-02 S-11 016 Trepikoda 10 T-1 SU-01 T-1 EI30 17 m² 010 TU-02 EI Kabinet 30 015 Koopia 19 m² EI30 D-1 TU-02 EI PE-55 Vertikaalsed C116 30 17 S-08 ühendusteed K-1 K-7 Koridor SU-01 TU-04 KLS-04* 8 009 017 04-P.2 SAD-03 C111 KLU-03 14 m² P-2 P-2 Ühiskasutuses hoone 12-1 09 KLS-01 PJ Kabinet pind SA C109 01-P.2 P-2 SAD-03 13 m² 12 013 1452 150 KLS-01 N-1 SU-12 01-V.1 C115 GK-2 GK-2 GK-2 GK-2 16-1 TT-1 Koridor SU-01 Ühiskasutuses korruse pind AP-S 13 TT-2 TT-2 TT-2 15 m² PE-140 Menetlusruum KLU-03 TL-1 T-1 GK-2 GK-2 GK-2 GK-2 13-1 N-1 VCT h1,4m TT-2 C119-1 21 m² TT-2 NL-4 S-08 20 RAM 75% ja Töötukassa SU-09 C119 020 1900 K-1 C112 K-7 S-01WC 16 P-2 P-2 25% SU-01 08 TT-2 TT-2 TT-2 2 008 Garderoob TAHVEL m² Kabinet SAD-03 ÕK 37 m² TT-1 10 m² Tehnopind KLS-01 GK-2 GK-2 GK-2 GK-2 01-V.2 TT-2 TT-2 PM KU Pinna kasutamise jaotus TL-1 T-1 1908 N-1 1991 1770 1770 ÕK SA 021 022 019 KLU-03 SU-09 SU-09 C113 SAD-03 SAD-03 007 SU-03 C119-4 9 07 C119-3 22 S-08 M S-08 C119-2 S-02 21 12.03.2024 T-1 Kabinet Dušš N-1 011 19 Dušš 4 14 m² SU-04 4 m² SAD-03 SA LR-10 C114 P-2 P-2 TL-1 T-2 11 vt. joonis3 INVA dušš S-04 m² 022-1 5 m² 021-1 S-10 S-10SU-12 Ladu SU-12 4 RKAS LR-10 m² TT-1 K-7 S-10 K-1 10 GSPublisherVersion 0.92.100.1400  PAIDE KOHTU- JA RIIGIMAJA 2. KORRUS E F C D A B G H 1.1 SAD-02 SAD-02 O SAD-04 K-2 SAD-04 SAD-04 1 O SAD-04 SAD-04 SAD-04 T-3 T-3 SAD-02 TT-4 TT-4 R-1 TT-4 DL-2 TT-1 TT-1 A210-1 K-8 T-1 119 TL-2 TL-1 K-1 TT-1 TT-1 TAHVEL AP-L C228 TL-1 TT-1 T-12 T-12 T-12 T-12 T-2 Kohtunik K-8 K-10 112 B203-3 SU-12 112-5 S-01 A209-1 TL-1 K-8 K-2 WC TL-1 114-2 R-1 32 m² VCT 116 h1,4m T-10VC T T-10 T-10 T-10 C227 16 T-12 NL-10 A209 TT-2 SAD-02 K-8 Põrandakarp SA m² B202-2 Kabinet T-12 TL-1Ootesaal 117 TT-1 h1,6m B202-1 TL-V SU-12 111 TT-2 K-9 112-4 S-01 113 T-2 S-05 K-10 SAD-03 K-8 NL-2 NL-2 jõupesa+NV 14 m² DL-3 Kohtusaal RK-5 Laod 109 15 m² TT-2 14 Kabinet T-12 T-12 T-12 T-12 TT-1 TT-2 T-10 Külalistöökohad 47 m² Ekraan h1,6m m² T-2 B203-4 SU-22 SU-12 ÕK T-10 112-3 11 m² K-1 PRINT K-9 118 NL-2 SAD-03 SAD-03 S-01 NL-2 18 m² 115 TT-2 C222 S-05 PE-140 K-10 T-10 TT-2 K-2 T-10 Koosolek / K-1 102 PJ 119 SU-12 T-1 112-2 puhkeruum 2 S-01 113 114 SU-19 A210 h1,6m TT-1 K-9 Nõupidamiste T-10 S-05 T-2 KLS-01 KLU-01 KLU-01 26 m²DL-1 D-7 R-1 T-10 ruum D-1 TAIM N-1 KLS-01 T-6 120 SAD-02 NL-2 TAIM 01-V.8 NL-2 N-1 T-6 K-10 36 m² KLS-01 113 T-6 T-6 109 01-V.9 DL-3 B202 01-P.6 Kohtu TL-1 SU-12 112-1 T-10 T-10 S-01 KLU-01 T-6 istungisekretär KLS-01 KLU-01 K-9 DL-3 114-1 T-2 S-09 K-6 T-6 T-6 T-6 R-1 T-6 16 m² 115 Koridor B203 KLU-01 T-2 T-2 T-2 T-6 SU-13 NL-2 NL-2 SAD-03 T-6 N-1 102 108-3 T-6 T-6 K-10 112 11 m² 01-P.7 TU-03 SAD-03 SA 111 T-6 PE-140 EI60 T-10 T-10 T-10 T-10 SU-08 RK-1 T-6 T-6 T-6 30 EI Koristus-ja T-6 T-6 120U-18 hooldusruum S N-1 3 m² -1 K-2 120 3 108-2 SU-16 E60 N-2 T-6 T-6 T-6 T-6 SU-18 K-1 C226 N-2 108-21 N-1 108-1 108-3 117 Ekraan h1,6m B201 SU-22 T-6 SU-11 E30 TT-1 SU-18 D-4 EI-30 TT-1 TL-V TL-2 Koridor TT-2 SAD-02 TL-2 108-2 TT-2 TT-2 KLU-01 C221 T-6 TT-4 SAD-03 T-6 101 30 m² Koridor 101 A-1.1 SU-21 SS-01 ÕK 50 m² T-6 T-6 118 Kabinet/Büroo A207 KLS-08 - RK-3 3615 19 m² Sisseehitatud D-4 T-6 121 TT-4 A208 T-6 diivanid C223-1 Kohtusaal E30 T-2 118 K-1 104 TL-1 T-6 47 m² vt. SAD-06 PJ SAD-03 SAD-04 Ooteruum / TT-4 SU-01 Vaikne N-1 TAIM 104 Teenindussaal T-6 KLU-04 04-C KLU-04 04-C.1 DL-2 T-6 SAD-02 4 töökoht SAD-04 94-4 KLS-04* 93-3 TT-1 TT-1 TT-1 36 m² 2318 Töökoha 1900 T-2 N-1 DL-1 4 m² SAD-03 SAD-04 T-6 T-3 pistikud+ T-6 SAD-04 2046 KLU-03 TT-1 TL-2 D-5 TT-2 SA vt. joonisSAF-13 NV 100 TL-1a TL-1a C220 T-6 TT-2 TT-2 TT-2 KLS-01 T-6 01-02 DL-2 D-4 100 TL-3 SAD-03SA TL-V SAD-02 T-6 Ekraan TL-V TL-1a h1,6m Kabinet/Büroo TL-1a T-6 TT-1 T-2 D-6 KLS-01 T-3 17 m² 01-00 C223 N-1 N-2 T-6 T-6 K-1 DL-3 TL-3 103 TT-1 TT-1 O T-6 T-6 T-6 123-1 KLS-04* PJ SU-23 K-1 Kabinet/Büroo C223-2 TT-2 46 m² SAD-03 LL-2 105 K-1a K-1a 121 K-2 ÕK SU-22 SAD-02 1400 SU-01 Vaikne 105 SA-3 töökoht T-5 T-5 Koopia TL-1 TT-1 vt. joonis - ÕK 4 m² SAD-03 TT-1 masin KLS-01 TT-1 TT-1 INFO Ekraan h1,6m 01-00 A206 B-1 DL-3 Ruumieraldaja TL-1 C219 K-4 TL-1a TL-1a 123 TL-V TL-1 TT-1 98 DL-1 D-1 D-1 A201 SAD-33 TL-V Trepi 85-10 Laste Kabinet/Büroo TL-V tomingud/Kohtunik SU-18 TL-1 barjääril 123 TL-1a TL-1a 28 m² KLU-04 TL-V Sisseehitatud lillekast vt. Trepp / T-8 35 m² SAD-03 93-2 DL-3 N-1 Ol.olev trepipiire joon Trepikoda TT-1 diivanid D-6 ÕK 55 m² SAD-02 SAD-12 KLU-01 TT-1 TT-1 viimistlus vt. 098 NL-6 KLU-03 siseviimistlustabel 683 103 vt. SAD-07 KLS-04* SA 04-C.1 SAD-03 T-2 Sisseehitatud T-8 garderoob T-8 K-1 K-1 SAD-32 N-1 D-5 384 PE-140 K-1 KLU-04 04-C 85-10 93-1 KLS-04* SU-25 KLS-01 123-2 01-V.6 DL-1 TL-3 SU-23 TT-1 TL-1a TL-1a TT-1 SAD-03 129 SU-22 T-6 C224-1 T-6 T-6 T-6 Ekraan h1,6m TT-2 TL-V KLS-06 TT-1 SA-3 2800 TT-1 TL-1 TAIM SA 107 - E30 N-2 KLU-03 Vaikne K-1a ÕK T-6 SU-01 N-1 097 107 SAD-03 töökoht T-6 RK-3 C217 4 m² SAD-02 C218 T-6 TT-1 93 KLS-01 C224 97 107-1 T-3 T-6 TT-2 TT-2 TT-2 Koridor/Puhkeala 01-00 T-6 TT-4 TL-1 Kabinet/Büroo D-1 Kabinet/Büroo TT-1 T-6 113 m² DL-3 T-6 A205 K-1a TL-V 36 m² DL-3 33 m² T-12 T-12 T-6 129 Koopia N-1 masin + DL-1 D-1 SAD-02 paberihunt TL-1 TL-1a K-1 Kohtusaal TT-4 3640 SAD-03 K-1a TL-V T-12 T-12 KLU-01 NL-6 T-6 47 m² 103 TT-1 TL-1a SAD-02 E30 T-6 T-6 N-1 K-1 TT-4 SAD-03 TT-1 SAD-03 T-12 T-12 T-6 TL-1 TT-1 TL-1 A202 T-6 K-4 SAD-03 124 TT-2 TT-2 TT-2 Ekraan h1,6m K-1 T-6 T-6 SA SAD-02 Avatud T-6 5 bürooala C225 37 m² C201-2 KLU-03 166 T-3 166 94 Kabinet 128 SU-18 Trepp / SU-18-1 25 m² 8 Trepikoda 124 PE-140 T-12 T-12 A204 12 26 m² 094 SU-18 128 TU-01 EI R-1 Kohtujurist SAD-02 30 D-1 PE-140 A203 R-1 125 17 m² TT-1 N-1 Kohtu EI30 095 istungisekretärTL-1 TT-1 TL-2 R-1 6 SAD-02 N-1 R-1 K-2 15 m² K-2 SU-15 K-1 - T-4 BP-1 BP-1 BP-1 BP-1 K-2 T-4 T-10 T-10 T-10 T-10 SA-4 T-10 DL-3 D-1 K-1 A204-1 BL-1 - C201 BL-1 PE-140 RK-5 PE-140 127 127 N-1 SU-19 SAD-02 95 DL-1 B-1 BP-1 BP-1 BP-1 BP-1 126 Kohtujurist T-2 SU-19 Koridor R-1 30 m² K-1 1000 45 m² B-1 90-1 SU-15 T-3 SAD-02 - T-10 T-10 T-10 T-10 T-2 A203-1 T-3 DL-2 R-1 TL-2 h1,6m 086 126 VKS NL-2 NL-2 SU-13 DL-3 D-1 DL-1 RK-1 Kohtunik T-12 T-10 BP-1 BP-1 TL-2 T-3 SAD-02 T-10 T-12 T-2 31 m² T-3 TT-1 C202 T-12 K-1 TV H 1,8m NL-2 NL-2 BL-1 90 T-10 C205 C206 T-12 B-1 TT-1 T-10 86 Nõupidamiste BP-1 BP-1 T-12 93-1 K-2 ruum Nõupidamiste Puhkeruum SAD-02 74 m² T-10 T-12 T-12 vt. joonisSAF-14 T-10 ruum BP-1 BP-1 1.2 VKS 18 m² h1,6m NL-2 NL-2 108 m² K-1 vt. SAD-05 K-2 K-1 garderoob T-10 NL-12 T-12 B-1 AP-L T-10 BL-1 T-12 RK-1 T-10 BP-1 BP-1 T-12 T-12 DL-1 T-10 NL-2 NL-2 T-12 T-12 D-1 T-10 Põrandakarp T-10 C204 T-12 B-1 EI60 83 PJ T-10 TU-06 083 T-10 jõupesa+NV Tehnoruum 083-1 60 EI TU-06 NL-2 NL-2 14 m² 60 EI60 EI T-10 T-10 VKS h1,6m B-1 90-2 B-1 SU-15 PJ NL-2 NL-2 - DL-1 B-1 DL-1 T-2 B-1 T-10 T-10 T-10 T-10 S-05 S-05 SU-12 D-1 85-2 S-01 T-4 T-4 D-1 SU-08 085-1 SA-4 C203 SU-12 T-10 T-10 T-10 2950 T-10 - T-10 85-3 85-1 S-01 K-2 EI30 WC 16 085 m² 089 SU-12 7 082 S-01 85-4 SU-03 TU-03 EI K-1 K-1 SU-02 30 C214 - C208 N-1 SU-01 89 081 81 C216 S-11 LR-10-6 LR-10-6 Trepp / Kabinet/Büroo 85 Trepikoda WC C215 23 m² KLS-01 19 m² 89-1 01-V.4 DL-1 6 83-1 m² TU-02 S-06 Abiruum EI TT-1 TL-5 TL-1 S-02 S-09 30 Jaotus EI30 D-1 6 m² 83-1 SAD-03 D-3 PJ TU-03 KLS-01 K-1 K-1 TT-1 TL-1 TL-1 TT-1 05-2 O Rahandusministeerium SU-01 8 C209 080 C207 N-1 E30 80 82 TL-V Nõupidamiste C213 SAD-03 ruum Koridor 88 SA KLS-01 Vertikaalsed 01-V.5 12 m² SU-01 SAD-03 34 m² Tööruum 091 T-10 TL-5 TT-1 N-1 KLS-04* 900KLS-04* KLS-01 084 13 m² K-3 R-1 ühendusteed D-1 SU-01 05-1 T-10 04-V.4 01-P.5 VCT h1,4m TAHVEL AP-S 079 C211 087 Ühiskasutuses hoone KLU-01 C212 KLU-01 84 pind Kabinet 87 E30 T-1 T-2 Kaugtöö N-1 14 m² SAD-03 N-1 TT-1 TL-4 36 m² TT-1 TT-1 Ühiskasutuses korruse pind ÕK K-1 SAD-03 T-1 Pinna kasutamise jaotus N-1 TL-1a TL-1a C210 RAM 75% ja Töötukassa 79 T-4 TL-1a TL-1a Kabinet/Büroo ÕK SA 25% SAD-03 SAD-03 12.03.2024 9 37 m² TT-1 TT-1 ÕK SAD-03 Tehnopind SA SAD-03 SA RKAS T-2 T-2 DL-1 DL-1 TT-1 TL-1 D-1 DL-1 T-4 T-2 T-2 10 GSPublisherVersion 0.92.100.1400  Lisa nr 6.1 üürilepingule nr KPJ-4/2022-33 PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE 1. Eesmärk ja tähtaeg 1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal käesoleva parendustööde teostamise kokkuleppe (edaspidi nimetatud kokkulepe) lisas nr 1 kirjeldatud projekteerimis- ja ehitustööd ning nendega kaasnevad tööd, sh lisas nr 2 toodud sisustuse hankimise (edaspidi ühiselt nimetatud parendustööd). Parendustööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku parendustööde teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid), arvestades seejuures parendustööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. 1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte kohustused ja õigused. 1.3. Üürileandja on kohustatud teostama parendustööd ja andma üüripinna üürnikule üle hiljemalt 31.07.2024 tingimusel, et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid. 2. Üürileandja on kohustatud: 2.1. korraldama ja finantseerima parendustööd eeldatava maksumusega 6 003 319 (kuus miljonit kolm tuhat kolmsada üheksateist) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega. Üürile lisanduvate kapitalikomponentide (vastavalt punktidele 7 ja 8) arvutamise aluseks olev eeldatav kogumaksumus on 6 499 247 (kuus miljonit nelisada üheksakümmend üheksa tuhat kakssada nelikümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud koos projektijuhtimise kaudsete kulude ja üürileandja finantseeritava parendustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga. Parendustööde täpne maksumus selgub pärast parendustööde lõppemist. Juhul, kui parendustööde eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab üürileandja selle eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad vajadusel kokkuleppe muudatuse; 2.2. parendustööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama parendustööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt, üürniku jaoks parimal võimalikul viisil, seejuures kooskõlastades üürnikuga vajalikud elektri, vee või muud katkestused vähemalt 2 (kaks) tööpäeva enne katkestust, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Kui üürnik ei anna kooskõlastust, tuleb üürileandjal pakkuda üürnikule välja alternatiivne aeg katkestuse läbi viimiseks; 2.3. koostama parendustööde riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda; 2.4. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud parendustööde lahendustes ilma üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks; 2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud parendustööde muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning parendustööde teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste 1/6  ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused, koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega; 2.6. üürniku nõudmisel andma aru parendustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal teostada kontrolli parendustööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud parendustööde lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele; 2.7. korraldama vähemalt 1 (üks) kord kalendrikuus, vajadusel sagedamini, sh üürniku esindaja nõudmisel, parendustööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi kaasates üürniku esindaja, omanikujärelevalve teostaja ning vajadusel parendustööde töövõtja esindaja. Parendustööde teostamisega seotud nõupidamistel osalemisega ei vastuta üürnik parendustööde nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on tavapärase parendustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist; 2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale parendustööde valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest riskidest; 2.9. tegema kõik endast oleneva, et vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva enne parendustööde valmimise tähtpäeva oleks üürnikul võimalik alustada üüripinna sisustamist ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamist ja testimist; 2.10. kutsuma enne parendustööde töövõtulepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku; 2.11. koostama ja säilitama parendustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. 3. Üürileandjal on õigus: 3.1. saada üürnikult parendustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid; 3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi parendustööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed varem kooskõlastatud materjalide või lahendustega; 3.3. peatada parendustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult parendustööde peatamisega seoses tekkiva kahju hüvitamist. 4. Üürnik on kohustatud: 4.1. esitama üürileandja nõudmisel parendustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul, kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi; 4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest keeldumisest, välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud erisus. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud; 4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud selgitused (ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes üürnik, siis koostama) 1 (ühe) tööpäeva jooksul; 4.4. esitama parendustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest; 2/6  4.5. kokkuleppe punktis 2.9 kirjeldatud juhul arvestab üürnik üüripinna sisustamisel ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamisel ja testimisel järgnevaga: 4.5.1. üürniku poolt teostatavate tegevuste ajakava ja ulatus ning tööde korraldus tuleb üürniku poolt üürileandjaga kirjalikult kokku leppida vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne antud töödega alustamist; 4.5.2. kui üüripinna sisustamise ja arvuti- ning sidevõrgu aktiivseadmete paigaldamisel kahjustatakse üüripinda, on üürnik kohustatud likvideerima need kahjustused omal kulul. Kui üürnik ei likvideeri neid kahjustusi, ei ole tal õigust üüripinna vastuvõtmisel märkida eelnimetatud kahjustusi üüripinna puudusteks. 5. Üürnikul on õigus: 5.1. esitada parendustööde teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks. Kui üürnik soovib muudatusi, mis on tulenevalt parendustööde järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva ajakulu on üürnik kirjalikult aktsepteerinud ning mis jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud parendustööde summa piiresse, sõlmivad üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse tööde teostamise tähtaega ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud kokkulepet ei sõlmita (sh tulenevalt parendustööde summa suurenemise tõttu Vabariigi Valitsuse poolt seatavatest piirangutest), ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada; 5.2. kontrollida parendustööde teostamise käiku ning parendustööde mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist; 5.3. osaleda oma esindaja kaudu parendustöödega seotud nõupidamistel ja saada nõupidamiste protokollid; 5.4. nõuda üürileandjalt parendustöödega seotud üürileandja ja üürniku vaheliste töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist; 5.5. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele (kokkuleppe punkt 4.2) vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikenemise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel juhul kohaldatakse vajadusel tähtaja osas kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut; 5.6. nõuda parendustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud parendustööde kallinemist üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri kapitalikomponendi arvutamisel kapitali algväärtuses. Üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate parendustööde ümbertegemist üürileandja kulul; 5.7. mistahes üürniku õiguse kasutamisega ei võta üürnik endale vastutust tööde nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on parendustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist. 6. Tähtaja pikenemine 6.1. Üürileandja kohustub teostama parendustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse üleandmise- vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel. 6.2. Kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata lepingust, kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega, juhul kui parendustööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel: 3/6  6.2.1. parendustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sh kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud parendustööde kestuse pikenemise aja võrra; 6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra; 6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub vaidlustusest/kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra; 6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.5. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sh eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.7. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.8. üürnik soovib kokkulepitud parendustööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja. 6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või lepingus sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui: 6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja 4/6  edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi lükkub) või 6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine. 7. Parendustööde kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine 7.1. Pärast parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad pooled 3 (kolme) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva parendustööde kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks lepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse kokkuleppe punktis 7.2 kirjeldatud viisil leitud parendustööde kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt tehtud parendustööde tegelikule maksumusele). 7.2. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: 7.2.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 240 (kakssada nelikümmend) kuud alates üüripinna valduse üürnikule üleandmisest, st eeldatavasti alates 01.08.2024 lisandub üürile parendustööde kapitalikomponent; 7.2.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse parendustööde alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 5,8%; 7.2.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: 7.2.3.1 üürileandja poolt parendustööde teostamiseks tehtavatest otsestest kuludest; 7.2.3.2 vajadusel parendustööde teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest; 7.2.3.3 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; 7.2.3.4 üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest; 7.2.3.5 üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud otsestest kuludest; 7.2.3.6 üürileandja finantseeritavast parendustööde teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides 7.2.3.1 kuni 7.2.3.4 kirjeldatud otsestest kuludest; 7.2.4. parendustööde kapitali eeldatav lõppväärtus on on 1 153 775 (üks miljon ükssada viiskümmend kolm tuhat seitsesada seitsekümmend viis) eurot (käibemaksuta). Parendustööde kapitali täpne lõppväärtus leitakse pärast parendustööde lõppemist üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse määramisel (kokkuleppe punkt 7.2). 8. Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine 8.1. Pärast parendustööde lõppemist ja sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad pooled 3 (kolme) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse käesoleva kokkuleppe punktis 8.2 kirjeldatud viisil leitud sisustuse kapitalikomponendi suurust (vastavalt üürileandja poolt hangitud sisustuse tegelikule maksumusele). 8.2. Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponendis, mis arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: 8.2.1. sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada kakskümmend) kuud alates sisustuse üürnikule üleandmisest, st eeldatavasti alates 01.08.2024 lisandub üürile sisustuse kapitalikomponent; 5/6  8.2.2. sisustuse kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 5,8%; 8.2.3. sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: 8.2.3.1 üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest kuludest; 8.2.3.2 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; 8.2.3.3 üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest; 8.2.3.4 üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest; 8.2.3.5 üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 8.2.3.1 kuni 8.2.3.3 kirjeldatud kuludest. 8.2.4. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot. 9. Poolte esindajad 9.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajad parendustöödega seotud küsimustes: 9.1.1. üürniku esindaja on Kaidi Rand (tel 5690 9433, e-post: [email protected]) või teda asendav isik; 9.1.2. üürileandja esindaja on Priit Püss (tel 526 3550, e-post: [email protected]) või teda asendav isik. 9.2. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine. 9.3. Volitatud esindaja muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kokkuleppe lisad: Lisa nr 1 – Parendustööde loetelu ja eeldatav maksumus Lisa nr 2 – Sisustuse loetelu ja eeldatav maksumus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üürileandja Üürnik 6/6  ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2022-33 Üürileping on sõlmitud üürileandja Riigi Kinnisvara AS Registrikood: 10788733 Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115 Telefon: (372) 606 3400 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: haldusteenuste direktor Karel Aasrand, volikirja alusel Kontaktisik: lääne piirkonna kinnisvarahaldur Kalli Mägar Kontaktisiku telefon: (372) 565 5305 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja üürniku Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu Registrikood: 70000272 Juriidiline aadress: Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122 Telefon: (372) 611 3558 E-post: [email protected] Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Merike Saks, põhimääruse alusel Kontaktisik: Kaidi Rand Kontaktisiku telefon: (372) 611 3159 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes võttes arvesse, et: 1) üürileandjale kuulub käesoleva üürilepingu (edaspidi „leping“) sõlmimise hetkel aadressil Paide, Tallinna tn 12 (kinnistusraamatu registriosa nr 409936, katastritunnus 56601:003:0800, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 5 737 m2) asuv kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega; 2) üürileandja annab üürniku kasutusse eelnevalt preambuli punktis 1 nimetatud kinnistul asuva üüripinna (lepingu eritingimuste punkt 2), mida üürnik kasutab ise või lubab kasutada teistel asutustel ning vajadusel annab kolmandate isikute kasutusse (allüürile) ja mille eest üürnik tasub üürileandjale lepingu eritingimuste punktis 6 nimetatud üüri; 3) käesolev leping on peaüürileping preambuli punktis 2 nimetatud kolmandate isikute allüürilepingute suhtes. Üürileandja ja üürnik on teadlikud, et iga allüürileping lõpeb käesoleva lepingu lõppemisel (sh käesoleva lepingu erakorralisel ülesütlemisel), on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.  2 ERITINGIMUSED 1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis 1.1. Aadressil Paide linn, Tallinna tn 18 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number 409936, katastritunnus 56601:003:0800, pindala 5 737 m². 1.2. Kinnistu oluliseks osaks on kohtumaja (ehitisregistri kood 107012861, ehitise kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub), üüritav pind 2 888,2 m², millest 1 936,0 m² on üürnike ainukasutuses ja 952,2 m² on üürnike ühiskasutuses. 1.3. Hoone üüritav pind on hoone suletud netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüripinna suurus täpsustatakse pärast üüripinna üürnikule üleandmist, üürileandja poolt koostatava mõõdistusprojekti alusel. Pärast mõõdistusprojekti valmimist on üüripinna arvestamisel aluseks hoone netopind, millest on lahutatud hoonet kui tervikut teenindavate tehniliste ruumide pind (tehnopind) ja vertikaalsete ühendusteede pind. Üüritav pind mõõdetakse koos mittekandvate tarindite aluse pinnaga, see on kandvatel tarinditel seinte siseviimistluskihini ja mittekandvatel tarinditel seinte telgjooneni. Netopinna arvestamisel lähtutakse Eesti standardis EVS-EN 15221-6:2011 “Kinnisvarakeskkonna juhtimine. Osa 6: Pinna ja kubatuuri mõõtmine kinnisvarakeskkonna juhtimisel” olevast “ruumide netopinna” mõistest, millele vastab ehitisregistris suletud netopind, millele on liidetud mittekandvate tarindite alune pind. 1.4. Juhul kui kinnistut kasutavad mitu üürnikku või kasutajat eristatakse üüritaval pinnal ainukasutuses olev pind ja ühiskasutuses olev pind. Ühiskasutuses olev pind on pind, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnike ja kasutajatega. Üürniku ühiskasutuses pind koosneb korruse ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt vaid sama korruse üürnikud ja kasutajad, nt koridor) ja hoone ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt kogu hoone üürnikud ja kasutajad, nt fuajee), erandjuhul ka muust ühiskasutuses pinnast (ruumid, mida kasutavad ühiselt osa üürnikke ja kasutajaid). 2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis 2.1. Üürniku kasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 2 352,5 m², millest: 2.1.1. 1 534,5 m² on üürniku ainukasutuses; 2.1.2. 818,0 m² on proportsionaalne osa üürnike ühiskasutuses olevast pinnast. 2.2. Üüripind paikneb hoone 1. ja 2. ning keldrikorrusel. 2.3. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: territooriumil asuvad parkimiskohad on üürnike ühiskasutuses. 2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on üürnike ühiskasutuses. 2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.  3 2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja sisustus, mille asendamise ja hooldamise kohustus on üürileandjal: poolte vahel kokku lepitud seadmete ja sisustuse loetelu on toodud lepingu lisas 4. 2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonil. Ühiskasutuses oleva hoone puhul on eristatud üürniku ainukasutuses ja ühiskasutuses pind. Üürnikul on õigus kasutada kogu ühiskasutatavat pinda lepingu lisas 1 tähistatud ulatuses. 3. Üüripinna sihtotstarve Üüripinna sihtotstarve on büroopind. 4. Üüripinna nõutav seisund Peale valduse üleandmist on üürileandja kohustatud säilitama üüripinna kvaliteedi, tagades üüripinna füüsilise ja esteetilise säilimise lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Asja loomulikust kulumisest tingitud üüripinna kvaliteedi kõikumine on lubatud. Samuti on üürileandja kohustatud tagama, et üüripind vastab kõigile õigusaktides sätestatud ja üüripinna sihtsotstarbest tulenevatele nõuetele (arvestades lepingu tüüptingimuste punktis 5.11 sätestatuga). 5. Üüripinna valduse üleandmine Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on lepingu lisa 6.1 punktis 1.3 sätestatud tähtpäev. 6. Üüriteenused ja üür 6.1. Üüri liik on kulupõhine. 6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2. 6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks. 6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3. 6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri (v. a kapitalikomponent ja remonttööde komponent) muudetakse indeksi alusel. 6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest: 6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda selle aasta 1. jaanuaril, mis saabub pärast üüripinna üleandmisele järgnevat kalendriaastat. 6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga. 6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks. 6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu 7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2. 7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub käibemaks. 7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.  4 7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2. 7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest: 7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega. 7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. 7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks. 8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine 8.1. Tasu arvestamine algab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest. 8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu. Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E- arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku eesnimi ja perekonnanimi. 8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates. 9. Lepingu tähtaeg 9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud. 9.2. Leping lõpeb 20 (kahekümne) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule. 10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele 10.1. Pooled on täiendavalt tüüptingimuste punktis 6.1 sätestatule kokku leppinud, et üürileandja annab üürnikule nõusoleku üüripinna allüürile või muul viisil kasutusse andmiseks vastavalt lepingu eritingimuste punktis 3 sätestatud üüripinna sihtotstarvetele. 10.2. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3.4 või 8.4 alusel, juhul kui tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu üüri korrutamisel 6 (kuuega). Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4.3 alusel, juhul kui tegemist on üürniku poolt lepingu rikkumisega, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kaasneva kahju hüvitamist. 10.3. Üürnikul on õigus pärast 5 (viie) aasta möödumist üüripinna valduse üürnikule üleandmisest leping osaliselt või kogu ulatuses sõltumata põhjusest korraliselt üles öelda, teavitades sellest üürileandjat kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette ning sel juhul ei rakendata eritingimuste punktis 10.2 toodud kaasneva kahju hüvitamise nõuet, kuid üürileandjal on õigus rakendada lepingu eritingimuste punktis 11.2 toodud kulude hüvitamise nõuet. 10.4. Lepingu eritingimuste punkti 10.3 alusel lepingu osalisel ülesütlemisel üürniku poolt peab tagastatav üüripind paiknema hoones selliselt, et üürileandjal on võimalik tagastatavat üüripinda eraldi välja üürida kolmandale isikule. 10.5. Juhul, kui üürnik on hüvitanud üürileandjale lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tuleneva kahju vastavalt lepingu eritingimuste punktidele 10.2 ja/või 11.2 ning soovib  5 uuesti üüripinna osakaalu suurendada, teeb üürileandja selle summa ulatuses tasaarvestuse, mille võrra üürileandjal kahju ei tekkinud (saamata jäänud üür). Tasaarvestusest jäetakse välja üürniku poolt üürileandjale hüvitatud saamata jäänud üürisumma perioodi eest, kui kõnealune üüripind oli vakantne. 10.6. Pooled on kokku leppinud, et üürnik ei saa seada piiranguid tema poolt üürileandjale tagastatud üüripinna üürile andmisele ning üürileandja ei ole kohustatud üürnikuga kooskõlastama isikut, kellele soovitakse tagastatud üüripind üürile anda. 10.7. Ehitise garantiiajal tekkivate selliste avariide, rikete ja puuduste lahendamisel, mida loetakse garantiipuudusteks ja mis ehitusgarantii säilimiseks kuuluvad likvideerimisele ehitustööde töövõtja poolt ning mille tõttu ei ole võimalik kinni pidada lepingu tüüptingimuste punktides 5.4-5.6 nimetatud tähtaegadest, rakendatakse tüüptingimuste punkti 5.7 järgmiste erisustega: isegi juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, ei ole üürnikul õigust ehitise garantiiajal kõrvaldada puudust, riket või avariid ise või lasta kõrvaldada kolmandal isikul. Üürileandja on kohustatud teavitama üürnikku valduse üleandmisel ehitusgarantii olemasolust, ulatusest ja kestusest. 11. Muud kinnitused ja kokkulepped 11.1. Juhul, kui üürilepingu kehtivuse ajal tehakse üürniku soovil üüripinnal parendustöid (lisa 6 alusel), mis hüvitatakse üürniku poolt kapitalikomponendi maksetena, sõlmivad pooled pärast igakordset parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist 2 (kahe) kalendrikuu jooksul lisa 3 muudatuse, milles lepitakse kokku lisas 6 kirjeldatud viisil leitud kapitalikomponendi suurus (võttes arvesse üürileandja poolt tehtud parendustööde tegeliku maksumuse), remonttööde komponendi suurus ning üüri- ja kõrvalteenuste tasud. Samaaegselt lepivad pooled vajadusel kokku kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtetes. 11.2. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud: a) parendustööde kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik) spetsiaalselt üürniku erinõudmistele vastavate investeeringute osas, mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus spetsiaalselt üürniku erinõudmistele vastavate investeeringute osas; b) sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk kehtivas annuiteetmaksegraafikus (lepingu lisa 3 annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud algselt kokku lepitud kapitali lõppväärtus; c) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tegelikud kulud. Üürileandja teeb kõik endast oleneva, et leida üüripinnale uus üürnik. Kui üüripinnale leitakse uus üürnik 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu ennetähtaegset lõppemist, siis üürileandja ei nõua üürnikult käesolevas punktis nimetatud kulude hüvitamist ulatuses, mille kandmise kohustuse võtab uus üürnik. Juhul, kui üürpinnale leitakse uus üürnik pärast 6 (kuue) kuu möödumist, kuid enne käesoleva lepingu lõpptähtaja saabumist, tagastab üürileandja üürnikule käesolevas punktis nimetatud üürniku poolt üürileandjale hüvitatud kulud ulatuses, mille kandmise kohustuse on võtnud uus üürnik.  6 11.3. Üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute (koristajad, remonttööde teostajad, mehitatud valve jne) suhtes kehtestatavad nõuded: 11.3.1. Üürileandja kohustub esitama üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute nimed ja isikukoodid üürnikule üüripinnale lubamise kooskõlastamiseks vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne nimetatud isikute esmakordset üüripinnale sisenemist, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. 11.3.2. Üürnik kohustub teatama üürileandjale vähemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast punktis 11.3.1 nimetatud isikuandmete saamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsusest kooskõlastada või mitte kooskõlastada isiku lubamine üüripinnale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. 11.3.3. Üürileandja kohustub tagama, et üüripinnal täidavad üürileandja kohustusi ainult üürniku poolt punkti 11.3.2 kohaselt kooskõlastatud isikud, kes üüripinnal viibides on kohustatud kaasas kandma isikut tõendavat dokumenti, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. Juhul, kui mehitatud valve tagamine on üürileandja kohustuseks, kohustub üürileandja korraldama üürileandja kohustusi täitvate isikute isikusamasuse igakordse tuvastamise isikut tõendava dokumendi alusel lähtudes üürniku poolt kooskõlastatud isikute nimekirjast. 11.3.4. Juhul kui üürnik ei teavita üürileandjat ette üüripinnale lubatavate isikute suhtes kehtivatest piirangutest punktis 11.3.2 nimetatud tähtaja jooksul ja üürnik keeldub üürileandja kohustusi täitvate isikute lubamisest üürpinnale, kohustub üürnik andma mõistliku aja uute isikute leidmiseks või määrama isikutele omapoolse saatja. 11.3.5. Üürnikul on õigus kontrollida üüripinnal viibivate üürileandja töötajate või üürileandja kohustusi täitvate muude isikute isikusamasust ning vastavust üürniku poolt punkti 11.3.2 kohaselt kooskõlastatud isikute nimekirjale, kui poolte kontaktisikud ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppinud teisiti. 11.3.6. Üürileandja kindlustab, et nii üürileandja töötajad kui üürileandja kohustusi täitvad muud isikud hoiavad konfidentsiaalsena kogu teavet, mis saab neile teatavaks tööülesannete täitmisel üürniku tööruumides. 11.4. Pooled on kokku leppinud, et kui üürileandja soovib võõrandada kinnistu, millel üüripind asub, siis lähtuvad pooled alljärgnevast: a) üürileandja teatab üürnikule üüripinna võõrandamise väljakuulutamise eeldatavast ajast vähemalt 4 (neli) kuud ette; b) üürileandja on üürniku vastaval nõudmisel enne kinnistu võõrandamist kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse § 324 kohase märke. 11.5. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist, on üürnik kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.4) kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt. 11.6. Pooled on kokku leppinud, et lepingu lisa 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ muutmise vajadusel esitab üürileandja üürnikule sellekohase teate. Juhul kui üürnik ei nõustu teates esitatud muudatusega, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite 30 (kolmekümne) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse sisekorraeeskiri muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning sisekorraeeskirja muutmise kokkulepet ei sõlmita.  7 11.7. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest. 11.8. Pooled on kokku leppinud, et kui käesoleva lepingu kehtivuse ajal lepivad Rahandusministeerium ja üürileandja kokku üldiselt üürilepingutele rakendatavates uutes tingimustes (nn vastavates mudelites sõltuvalt üüripinna sihtotstarbest, asukohast, üürnike arvust jms), vaatavad pooled lepingu tingimused mõistliku aja jooksul üle ja vajadusel muudavad poolte kirjalikul kokkuleppel lepingu tingimusi lähtuvalt üürilepingutele rakendatavatest uutest tingimustest. 12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine 12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta). 12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras: 1) eritingimused; 2) lisad; 3) tüüptingimused. Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud dokumendist. 12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on Eesti standardi EVS 807:2016 + A1 + A2:2022 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“. 12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse üüri muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4 esitatule ka Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. Lepingu lisad 1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioon 2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus 3. Üür ja kõrvalteenuste tasu 4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt koos seadmete ja sisustuse nimekirjaga (koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast) 5. Hoone sisekorraeeskiri (lisatakse lepingule peale valduse üleandmist, hiljemalt kolme kuu jooksul) 6. Parendustööde teostamise kokkulepe  8 Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Üürileandja Üürnik  9 TÜÜPTINGIMUSED 1. MÕISTED Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses; 1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad; 1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik; 1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust; 1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d); 1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris; 1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad; 1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni; 1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on: 1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine; 1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide uuendamine; 1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine; 1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta; 1.11. pool on üürileandja või üürnik; 1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna; 1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks lepingu tähenduses;  10 1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingus kokku lepitud seisundile; 1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses; 1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha; 1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist; 1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks; 1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega; 1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris. 2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE 2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud. 2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise- vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid. 3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus 3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule. 3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt: 3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral  11 vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud. 3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast, sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte. 3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele. 3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti: 3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis; 3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga. Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses. 3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust. 3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu. 3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele. Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile 3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik. 3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel: 3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.  12 3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. 3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise alljärgnevatel tingimustel: 3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne- tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10; 3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta; 3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega. 3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda: 3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule; 3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund; 3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile- andjale või teistele üürnikele. 3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama. 3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti alljärgnevatest: 3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate  13 teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas. 3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine 3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades kokkulepitule järgmiselt: 3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust. 3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel, juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid. 3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt: 3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus. 3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.  14 3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes. 3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt iga viie aasta järel. 4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE 4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust. 4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu reguleerivaid õigusakte. 4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele. 4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud kahju. 4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui: 4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust; 4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi üüripinnale; 4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega; 4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude tingimustega.  15 4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks. 4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast. 4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui: 4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust; 4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas; 4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. 4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas. 4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. 4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe nõuete aluseks olevaid dokumente. 5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID 5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust. 5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.  16 5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte kohustuste jaotuse alusel. Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine 5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist. Remonttööde ja parendustööde tegemine 5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid. 5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist. 5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord. 5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid õiguskaitsevahendeid. 5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.  17 5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks. 5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi. 6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE 6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. 6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates. 7. LOAD 7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu. 7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust tulenevate asjaolude tõttu. 8. LEPINGU LÕPPEMINE 8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel. 8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel; 8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval; 8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel;  18 8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel; 8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel. 8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa; 8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu; 8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul; 8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel juhtudel: 8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta; 8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm; 8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. 8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist. 9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE 9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku  19 füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast. 9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu lisa. 9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist. 9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida. 10. VASTUTUS Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted 10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. 10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti. 10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.  20 Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral 10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses. 10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni. Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral 10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist. 10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni. 10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest: 10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata. 10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme) kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb on hilisem. 10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.  21 10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt. 10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses. 11. TEADETE EDASTAMINE 11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta. 11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras. 12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. 13. KONFIDENTSIAALSUS 13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi. 13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides. 13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas  22 lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14. MITMESUGUST 14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. 14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis. 14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele. 14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. 14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.