Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ VASTUS DELFI MEEDIA AS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKE MENETLUSES „XXVIIII LAULU- JA XXI TANTSUPEO „ISEOMA“ PILETIMÜÜGI TEENUS“ Hankija: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus registrikood: 90005188 aadress: Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindaja: Ringo Heidmets, advokaat Adokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ registrikood: 14233883 e-post: [email protected] telefon: 5663 2589 Vaidlustaja: Delfi Meedia AS registrikood: 10586863 aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vaidlustaja Erki Fels, vandeadvokaat esindajad: Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] I TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata (v.a menetluse peatamise taotluse osas). 2. Jätta vaidlustuse esitamisega seotud kulud RHS § 198 lg 3 alusel Delfi Meedia AS-i kanda. 3. Jätta Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel Delfi Meedia AS kanda. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 1. Alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära jäävate riigihanke menetluste läbiviimine toimub järgides riigihanke üldpõhimõtteid ja hankija kehtestatud hankekorda. Riigihanke üldpõhimõtetest ega hankija hankekorrast ei tulene, et hankija sätestab alla riigihanke piirmäära jäävate sotsiaalteenuste hankimisel hindamiskriteeriumid vastavalt RHS §-le 85. Järelikult ei kohaldu vaidlusalusele menetlusele RHS §-s 85 toodud hindamiskriteeriumitele sätestatud nõuded. Selle tõttu tuleb vaidlustaja seisukohad seoses sätestatud hindamiskriteeriumite ebakõladega RHS §-le 85 jätta tähelepanuta. 2. Veel enam, isegi kui tegu oleks riigihanke piirmäära ületava sotsiaalteenuste hankemenetlusega, sätestab RHS § 126 lg 7, et „Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.“ Käesoleval juhul on hankija sätestanud hindamiskriteeriumid RHS §-ga 85 võrreldes alusdokumentidest teisiti. Kuivõrd isegi riigihanke piirmäära ületavate sotsiaalteenuste hankimisel on hankijal õigus sätestada hindamiskriteeriumid RHS §-ga 85 võrreldes teisiti, oleks väär tuletada hindamiskriteeriumite teisiti sätestamise keeldu alla riigihanke piirmäära jääva sotsiaalteenuse menetlusele. Järelikult on ainetud vaidlustaja sellekohased argumendid ning hankija sätestatud hindamiskriteeriumid on õiguspärased. 3. Vaidlustaja spekulatsioonid seoses pakkujate pakutava vahendustasu ning sealt edasi selle üledimensioneeritud mõju hinnang teistele hindamiskriteeriumitele on meelevaldne. Hankija varasema kogemuse pinnalt on pakutud vahendustasu kuni 60 senti, erinedes üksteisest kohati kümneid kordi.1 Veel enam, vaidlustuskomisjon ei saaks rajada oma seisukohti oletustele, mistõttu ei ole alust lähtuda sellest, et kõik pakkujad pakuvad ainult seda, mis annab maksimumpunktid.2 Järelikult on väär vaidlustaja hinnang selle kohta, kuidas kõik pakkujad pakuvad nagunii vahendustasuks 1 EUR ning tegelik konkurents toimub teiste hindamiskriteeriumite alusel, mis omakorda justkui suurendaks teiste hindamiskriteeriumite tähtsust vahendustasu omale ja muudaks teised hindamiskriteeriumid mingil moel ebaproportsionaalseks hanke eseme suhtes või oleks vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. 4. Nõuded varasemale kogemusele on põhjendatud ja proportsionaalsed ning nende õiguspärasuse kontrollimisel vastu riigihanke üldpõhimõtteid ei saa lähtuda üks ühele nende proportsionaalsetest arvväärtustest. See tähendab seda, et kui hankija hindab 1 Hankija võib VaKo-le vajadusel nurjunud hanke pakkumused selles veendumiseks esitada. 2 VaKo 23.05.2022 otsus nr 57-22/248368, p 10.2 Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  paberpiletite läbimüügiks ca 10 000 piletit (10% kogumahust)3, siis ei saa pidada proportsionaalseks automaatselt seda, kui paberpiletite müügiga seonduv hindamiskriteerium (füüsilised piletimüügipunktid) annaksid hindamisel just kuni 10% tulemusest. Seda selles pärast, et riigihanke alusdokumente tuleb vaadelda tervikuna. 5. Nimelt sätestab HD Lisa 2 p 2.19, et: „Pakkuja peab sündmuseid/pileteid reklaamima vähemalt iseenda piletimüügikeskkonnas ja enda tavapärastel reklaamipindadel- pakkuja lisab kirjelduse tavapärastest reklaampindadest pakkumuse juurde /…/“. See säte on otseses seoses piletimüügipunktide kriteeriumiga, sest lisaks ligipääsetavusele aitavad füüsilised piletimüügipunktid teenida suursündmusest teavitamise huve. Hankijale pole täpselt teada, kui palju võiks sellise reklaamteenuse hankimine nii pikaks ajaks nagu paberpiletite müügiperiood maksma minna, kuid ilmselgelt on see märkimisväärne. 6. Ilmselt ei ole poolte vahel vaidluseks eluline tõsiasi, et kaubanduskeskustes liikudes jäävad paratamatult infolettides ja mujal leiduvatel reklaamtahvlitel olevad ürituste reklaamid paratamatult silma. Seega, isegi kui külastaja füüsilisest piletimüügipunktist möödudes paberpileti ostuotsust ei langeta, jääb talle piletimüügipunktist möödudes paratamatult silma, et selline üritus on toimumas ning sealt edasi saab ta piletiostu sooritada enda jaoks sobivaimal viisil - kasvõi elektroonilisel teel. Seega teenivad hankija sätestatud nõuded piletimüügipunktidele lisaks ligipääsetavuse huvidele ka sündmusest teavitamise huve ning on hindamiskriteeriumina põhjendatud, proportsionaalsed ning kooskõlas ka riigihanke üldpõhimõtetega. 7. Kuna hankija varasema kogemuse pinnalt ostetakse üritusel kohapeal suurusjärgus kuni kolm tuhat piletit, mis on ca 3% piletite kogumahust, on selle hindamine 3% ulatuses ilmselgelt proportsionaalne ja õiguspärane. RHS § 85 ei rakendu sellele hindamiskriteeriumile ülal toodud põhjustel. 8. Kuna vaidlusalusele hankemenetlusele RHS § 85 ei rakendu, tähendab see seda, et hindamiskriteeriumite õiguspärasuse kontrollimisel tuleb lähtuda nende kooskõlast riigihanke üldpõhimõtetega, täpsemalt kas need on seotud hanke esemega ning on proportsionaalsed. Sündmusel kohapealse piletikontrolli läbiviimise eelneva kogemuse hindamine on hankija jaoks kõige tähtsam hindamiskriteerium. Võimalik, et hankija hindab seda järgmise tantsu- ja laulupeo ajal veel suuremas mahus. Hankija jaoks on väga oluline, et pakkujal oleks varasem kogemus suursündmustel koha peal 3 Siinkohal on oluline välja tuua, et vaidlustaja kogemus veebipiletite osakaalu osas (vaidlustuse p 3.13) on kordades erinev hankija varasemast kogemusest, mille kohaselt müüakse vähemalt 10% piletitest paberpiletitena. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  piletikontrolli läbiviimise osas ning seda huvi teenib konkurentsi soodustavalt varasema sündmusel kohapeal piletikontrolli kogemuse hindamine, lävendina sätestamine. 9. Mõeldamatu oleks katastroof, kui laulu- ja tantsupeo toimumine satuks ohtu pakkuja võimetuse tulemusena üldse või piisavas mahus piletikontrolli läbiviimiseks lühikese aja jooksul. Teadupärast on varasemate laulu- ja tantsupidude ajal esinenud ülekoormusest tingitud tõrked mobiiloperaatorite töös, mis takistavad mobiilse interneti levikut kõigil operaatoritel. See mõjutab ka piletikontrolli süsteeme, reaalajas aruandlust jpm. Selle vastu aitab spetsiaalne tehnika ja varasem kogemus, mis võimaldab mobiilse internetiga seotud tõrgetest hoolimata piletikontrolliga jätkata. Kui pakkujal on väiksemal määral piletikontrolli kogemus, ei pruugi ta olla kokku puutunud niivõrd suure üritusega kaasnevate sedalaadi probleemidega, tema pakkumus saab vähem punkte, aga mitte aga ei ole automaatselt selle tõttu riigihanke menetlusest kõrvaldatud, mis teenib jällegi konkurentsi suurendamise eesmärki. Järelikult on tingimus proportsionaalne ja hädavajalik. On suur erinevus, kas pakkuja on varem korraldanud ürituse raames 5000 või 50 000 pileti kontrolli ning sellest tulenevalt omistatakse pakkumustele erinevad punktid. 10. Ka Riigikohus on nentinud, et hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet (ülekantav toote asemel ka teenusele), vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest.4 Pakkumust ei peagi saama esitada kõik turul vastavas valdkonnas tegutsevad isikud5 ja veel vähem kindlapeale edukaks osutuma. Hankija koostab hankedokumendid viisil, mis võimaldavad temal tema eesmärkide elluviimise kõige paremal võimalikul viisil. 11. Kokkuvõtvalt ei ole hankija olnud kohustatud sotsiaalteenuse väikehanke kontsessiooni hankedokumentide koostamisel järgima RHS §-i 85, on lähtunud õiguspäraselt nende koostamisel riigihanke üldpõhimõtetest ja hankija hankekorrast ning kehtestanud talle parimal viisil hangitava teenuse kvaliteeti ja maksumust tagavad hindamiskriteeriumid. 4 RKHKo 3-20-718, p 17 5 VaKo 13.02.2024 otsus nr 9-24/272185, p 8.1 Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  III OBJEKTIIVSED SISULISED SELGITUSED VAIDLUSTATUD HINDAMISKRITEERIUMITE VAJALIKKUSE KOHTA Hankija selgitab piletimüügiteenuse tagamaid ja vajalikkust 12. Hankija korraldas 2024. aasta alguses piletimüügihanke teenusepakkuja leidmiseks, kuid pärast pakkumiste laekumust selgus, et ükski pakkuja ei vastanud kriteeriumitele, lisaks olid pakkumused osalt puudulikult koostatud ja ka osalt peegeldus pakkumustes reaalse teenuse olemasolu osas küsitavusi. Hankija otsustas enda initsiatiivil hanke tühistada ja võttis hankedokumendi analüüsiks ning uuesti korraldamiseks aja. Hankija mõtestas teenusega kaasnevad riskid uuesti läbi, muutis hanke ülesehitust, sealjuures uues hankes selgitas ning kirjeldas pakkujatele veel detailsemalt piletimüügi ja väravakontrolli teenuse korraldust ja vajadust. 13. Nii suure sündmuse puhul, nagu laulupidu, ei saa hankija nõustuda, et hanke määravaks kriteeriumiks peab olema sotsiaalteenuse kontsessiooni väikehanke puhul piletimüügi vahendustasu alusel madalaima hinnaga pakkumus. Madalaima hinnaga pakkumuse puhul realiseeruks tõenäoliselt olukord, kus hankija võib saada vähese kogemusega teenusepakkuja sündmuse väravates piletikontrolli- ja piletimüügi teeninduse korralduse vaates ja tõenäoliselt väheneks ka paberpiletite kättesaadavus hankedokumendis kirjeldatud ligipääsetavuse mõistes. Selline olukord tõstab hankija jaoks teenusega kaasnevad riskid väga kõrgele. 14. Kuna tegemist on avalikku huvi pakkuva sündmusega, siis hankija on seisukohal, et hankija peab hindama korraldusega kaasnevaid kõiki riske ning see puudutab ka piletimüügiteenuse teenusepakkujat. Peale hanke ebaõnnestunuks kuulutamist, hindas hankija veelkord kõiki olulisi riske ning sellest tulenevalt seadis ka uued hinnatavad kriteeriumid. Samas uute kriteeriumite puhul ei fikseerinud hankija neid kindla referentsina ehk kvalifitseerimistingimustena, kuid hankijal oleks olnud see õigus. Selle asemel hindab hankija varasemat kogemust ja teenusele ligipääsetavust väärtuspunktidena, mis on omakorda suhtes piletimüügi vahendustasu hinnakomponendiga. 15. Hankija selgitab veelkord, et põhiraskus selle piletimüügi teenuse puhul ei ole mitte piletimüügi korraldamisel e-piletite müümisel 6 kuu jooksul enne sündmust, vaid suured riskid kaasnevad piletite väravakontrolli ja paberpiletite müügi töökindluse tagamisel sündmuse päeval sündmuse väravates. Nagu hankija hankes märgib, ei ole ta teinud turuanalüüsi välja selgitamaks, kes teenusepakkujatest milliseid üritusi teenindanud on, samas kirjeldab hankija hankes võimalikult täpselt kõiki riske, mis selle teenusega seotud on ning koostas hanke selliselt, et veenduda, et hankija saab hankelepingu täitjaks Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  partneri, kel on olemas piisavad kogemused, mis annavad hankijale kindlustunde, et teenusega hakkama saadakse. 16. Laulu- ja tantsupeol toimub kuus piletitega etendust ja kontserti. Neli tantsupeo etendust ja kaks laulupeo kontserti. Igal tantsupeo etendusel on pealtvaatajaid u 10 000. Laulupeo avakontserdile on oodata u 30-40 000 pealtvaatajat ning laulupeo suurkontserdile üle 50 000 pealtvaataja. Tegu on suurima väliüritusega Eestis ning piletiostjaid on kokku üle 100 000. Kokku on prognoositud piletite läbimüük üle 2 miljoni euro ning ainuüksi suurima kontserdi – laulupeo suurkontserdi – läbimüük on suurusjärgus 800 000 eurot. Selgitused vaidlustuse punkti 3.1 alapunkti A kohta 17. Vaidlustuse punkt 3.4. - Hankija on seisukohal, et 03.05.2024 alustatud riigihanke menetlusega ei ole ühegi hankest huvitatud isiku konkurentsi piiratud. Hankija on sätestanud riigihanke alusdokumentides parima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, küsides eelneva kogemusena pakkujalt viimase kolme aasta jooksul eelnevat piletikontrolli teeninduse kogemust, ning hindab seda väärtuspunktidena. Hankija on olnud nimetatud tingimuse esitamisel paindlik ja ei ole ära määranud täpset piletikontrolli teenuse mahtu (nt fikseerinud kvalifitseerimistingimuses piletikontrollis 50 000 külastust päevas), vaid on andnud võimaluse osaleda vähesemat kogemust omavatel isikutel riigihanke menetlusel kogudes väärtuspunkte 0-33 vastavalt külastajate piletikontrolli teenindamise arvule. Hankija peab hindama teenuse saamiseks pakkuja tehnilist ja kutsealast suutlikkust. Hankija hinnangul on parim viis seda hinnata just väärtuspunktidega. 18. Eelneva kogemuse osas on hankija määranud 3 aastase sündmuse referentsi vahemiku põhjusel, et 5 aastase tähtaja osas jääks see Covid-19 pandeemia aegadesse, millal suursündmusi ei saanud toimuda. Pikema aja kui 5 aastase referentsi osas võib olla pakkujate võimekuse olukord ka muutunud ja pikemat kui nt 5 aastat ei pea hankija enam piisavalt mõistlikuks ajaühikuks. 19. Piletikontrolli osas, laulu- ja tantsupeo ala väravates, on laulupidu üks suurim välisündmus Eestis, mille raames tuleb lühikese aja jooksul teenindada Suurkontserdi ajal mõne tunni jooksul üle 50 000 külastaja, tagades nende tõrgeteta pääs lauluväljakule. Sellest tulenevalt tagab piletisüsteemide töökindlus ning süsteemne toimimine kvaliteetse ning kiire ja tõrgeteta klienditeeninduse, vältides võimalikke tõrkeid väravates, inimmassidele segadust tekitavaid ummikuid sündmusel, rüselusi, pahameelt jms. On väga suur vahe, kas piletimüügiteenust pakkuv ettevõte on teenindanud ühe Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  päeva jooksul piletikontrollis 300 külastajat sündmuse väravas või 50 000 külastajat. Teenusepakkuja eelneva kogemuse hindamine on äärmiselt oluline kriteerium. 20. Ainuüksi laulupeo peakontserdi piletimüügi läbimüük on suurusjärgus 800 000 eurot ja kui piletiteenuse tõrgete tõttu ei ole teenusepakkuja suuteline piletikontrolli teenust tagama ja selle tõttu esitatakse piletiostu kahjunõuded hiljem Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele, kui peo korraldajale, siis see kahju võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse ja sellist kahju ei saa hankija endale tekitada ning hankija peab maandama riske. Tõrgete tõttu tekivad suure tõenäosusega ummikud ja/ või rüselused vms, mis toob endaga kaasa suure turvariski ning seab ohtu kõikide külastajate heaolu. Ummikute puhul tekivad ohud kontserdi algusaegadele, ERR laulupeo ülekandele, ümbritsevale liikluskorraldusele ja transpordile, tõsised ohud ka kümnetele tuhandetele esinejatele supiköögi toitlustusaegade kättesaadavusele kontserdiaja muutumisel jpm. Sellele kõigele lisaks kaasneb suur mainekahju riikliku kultuurisündmuse korraldamisega. 21. Sihtasutuse juhatuse liikme vastutus ning kohustus on maandada nii suure sündmuse korraldusega kaasnevaid paljude detailide omavahelisi kaasnevaid massilisi riske. Eelpool nimetatud kahjusid ei ole võimalik hinnata rahalises vääringus. Hankija on kehtestanuid piletiteenuse lepingu projektis pakkujale ka leppetrahvid, kuid isegi lepingujärgsed leppetrahvid ei suuda mitte mingil määral korvata reaalselt tekkivat kahju hankijale sündmuse päeval pileti piletite väravakontrolli ja paberpiletite müügi teenuse tõrgete olukorras. 22. Vaidlustuse punkt 3.5 - Käesolev riigihanke menetlus ei puuduta ühelgi moel laulu- ja tantsupeo eelnevate sündmuste piletimüügi teenusepakkujaid. Hankija on koostanud riigihanke menetluse nii, et kõik saavad, enda varasemat kogemust arvestades, hankes osaleda ja vastavalt enda teenuse ja varasema kogemuse osas hankes konkurentsi pakkuda. Sellega riskib täna hankija teenusepakkuja leidmisel ja on arvestanud asjaoluga, et kõikides hindamiskriteeriumites sätestatud puhkudel ei pruugi olla pakkujal maksimaalset teenuse kogemust. Siiski ei saa nõustuda hankija, et hankija ei tohi hinnata varasemat kogemust ja peab riskima niivõrd suure sündmuse juures käesolevas vastuses kirjeldatud ohtudega. 23. Hankija on seisukohal, et hankija ei saa teenusepakkujat välja valida üksnes piletimüügi vahendustasu madalaima maksumuse alusel, sest vahendustasu maksumus ei taga suutlikkust teenindada nii suurt avalikku tähelepanu pälvivat sündmust nagu selleks on laulu- ja tantsupidu. Üksnes vahendustasu ei anna hankijale kindlustunnet, et pakkuja suudab tagada kvaliteetse ja tõrgeteta teenuse peo väravates. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  24. Vaidlustuse punkt 3.6 - Käesolevat hankedokumenti koostades, analüüsis hankija põhjalikult ja korduvalt ka teenusega kaasnevaid riske ning leidis, et elektrooniliste piletimüügi referentsid ei maanda sündmusel kohapealse teenusega kaasnevaid ning käesolevas vastuses korduvalt kirjeldatud riske. Juhime tähelepanu, et varasemas hankes oli küsitud varasemat e-piletite läbimüügi arvu, kuid uues hankes seda enam küsitud ei ole. Tõenäoliselt 6 kuu vältel suudavad kõik turul tegutsevad piletimüügiplatvormid väljastada e-pileteid 100 000 tükki. Eelmises hankes e-piletite müük ja käesolevas hankes piletite väravakontrolli teenus sündmuse väravas, ei ole kuidagi omavahel võrreldavad teenused, mida vaidlustaja võrdleb. Hankijal on kohustus koostada hanketingimused selliselt, et tagatud oleksid teenusega kaasnevad vajadused ja maandatud teenusega kaasnevad riskid. Käesolevas hankes on rõhuasetus ja riskid kirjeldatud peo väravas piletite kontrolli ja kohapealse müügi teenuse tagamisel ja varasema kogemuse hindamisel. 25. Vaidlustuse punktid 3.7 – 3.10 - Nii suure sündmuse puhul nagu laulupidu ei saa hankija nõustuda kriteeriumiga, et hanke määravaks kriteeriumiks peab olema sotsiaalteenuse kontsessiooni väikehanke puhul piletimüügi vahendustasuna madalaima hinnaga pakkumus või mõni muu tavapärases (mitte sotsiaalteenuste kontsessiooni väikehankes) riigihanke menetluses majanduslikku kvaliteeti näitav kriteerium. Nii suure sündmuse puhul mida on laulupidu, peab hankija hindama korraldusega kaasnevaid riske ning see puudutab ka piletiteenuse teenusepakkuja leidmisel. Madalaima hinnaga pakkumuse puhul realiseeruks tõenäoliselt olukord, kus hankija võib saada vähese kogemusega teenusepakkuja sündmuse väravates piletikontrolli- ja piletimüügi teeninduse korralduse vaates ja tõenäoliselt väheneks ka paberpiletite kättesaadavus hankedokumendis kirjeldatud ligipääsetavuse mõistes. Selline olukord tõstab hankija jaoks teenusega kaasnevad riskid väga kõrgele. Selgitused vaidlustuse punkti 3.2 alapunkti B kohta 26. Vaidlustuse punktid 3.11 – 3.12 - Sama olukord puudutab ka hankija vastuses punktis 3.1 alampunktis A hankija poolt kirjeldatud näitel sündmuse päeval piletikassadest paberpiletite müümise võimekuse hindamist, kus on suur vahe kas kohapeal sündmuse ajal lühikese aja jooksul on teenusepakkuja müünud 30 piletit või nagu laulupeo puhul ligikaudu 3000 piletit. Teenusepakkuja eelnev kogemuse hindamine on äärmiselt oluline kriteerium, sest kui piletimüük ei toimi teenusepakkuja poolt tehnilise või muu suutlikkuse tõttu, siis see toob kaasa samad hankija poolt hankija vastuses punktis 3.1 alampunktis A hankija kirjeldatud selgitavad näited ja riskid. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  27. Kohapealne piletimüük on ligipääsetavuse tagamiseks kõikidele külalistele, sest pileteid peavad saama soetada nii pangakaardiga kui ka sularahas ostjad, kellel ei ole ükskõik millisel põhjusel kas oskusi või tehnilist valmisolekut või võimalusi või soovi e-piletite soetamiseks, sh välismaalt saabuvad külastajad. 28. Hankija toob välja asjaolu, et 2019. aasta laulupeo peakontserdil 07. juulil lõpetati järk- järgult piletimüük sh. peo väravates kohapealsetest kassadest, sest laulupeo mahutavuse kriitilised piirid olid operatiivstaabi hinnangul ületatud. Samas 2023. aastal 02. juuli laulupeo kontserdil müüdi kohapealsetest kassadest 2629 paberpiletit. Paberpiletite arv oleks olnud ka 2023. aastal kindlasti suurem, kui ei oleks tekkinud laulupeo ajal äärmuslikke ilmaolusid ja mis väljendus kohaselt ka piletimüügi tempo languses ning vaatamata äärmuslikele ilmaoludele, oli ikkagi piletiostu huvi ääretult suur ja piletiostjaid kohapealsetest kassadest tuhandeid. Tuginedes 2023. aasta kogemusele, prognoosime 2025. aastal laulupeo kontseri puhul kohapeal kassadest müümist ca 3000 paberpiletit. Hankija kordab, et sellises mahus selle teenuse tagamise suutlikus on oluline kriteerium. 29. Vaidlustuse punkt 3.13 - See, et enamus pileteid müüakse elektrooniliselt ei puutu kohapealsete paberpiletite kogemuse ja teenuse vajadusega kokku. Hankijal on vaja paberpiletite kohapealset müüki ja see on hankija kui sündmuse korraldaja otsustada. Kohapealne piletimüük on ligipääsetavuse tagamiseks kõikidele külalistele, sest pileteid peavad saama soetada nii pangakaardiga kui ka sularahas ostjad, kellel ei ole ükskõik millisel põhjusel kas oskusi või tehnilist valmisolekut või võimalusi või soovi e-piletite soetamiseks sh välismaalt saabuvad külastajad. 30. Hankija hindab paberpiletite varasemat kohapealset müügikogemust maksimaalselt kolme väärtuspunktina, mis hankija hinnangul on proportsioonis hankes kogu väärtuspunktide 100-punktilise skaala arvestuses. Tuginedes 2023. aasta kogemusele, prognoosime 2025. aastal laulupeo kontseri puhul kohapeal kassadest müümist ca 3000 paberpiletit. 31. Vaidlustuse punktid 3.14 – 3.15 - Aasta 2024 alguses korraldatud sama teenusele hanke puhul kõige kõrgemaks piletimüügi vahedustasuks pakuti 0,60 eurosenti ühe pileti kohta ja teised pakkumused olid kõik sellest mitu korda soodsama vahendustasuga ühe pileti kohta. Seega ei ole õige vaidlustaja väide, et kõik pakkujad pakuvad 1 euro ligidale hinda. Lähtudes eeltoodust, on hankija kehtestanud pakkujatele maksimum vahendustasu hinnaks 1 eurot pileti kohta. Pakkujate poolt esitatud ühe pileti vahendustasu hind mõjutab oluliselt hankes väärtuspunktide kogusummat, millele lisanduvad hankija poolt küsitud eelnevate kogemuste väärtuspunktid turul vastava teenuse pakkumisel. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  32. Hankija juhib tähelepanu sellele, et pakkuja füüsiliste piletimüügipunktide arv võib mõjutada vahendustasu suurust. See tähendab, et sellel pakkujal kellel on rohkem müügipunkte võib tekkida olukord kus vahendustasu võib kujuneda suuremaks kui sellel pakkujal, kellel füüsilisi müügipunkte on vähem või puuduvad üldse. Sellisel näitel on väärtuspunktidega hindamine vajalik, et selgitada välja teenuse pakkumise suutlikkuse ja ka piletimüügi vahendustasu omavaheline suhe. Seega ei saa jällegi hinnata piletiteenust vaid piletimüügi vahendustasu ehk madalaima hinna kaudu, sest teenuse suutlikkus ja sellega seonduv kulu pakkujatel on erinev, mis väljendub ka piletimüügi vahendustasu suuruses. Maksumuselt kõige soodsama piletimüügi vahendustasu hindamise korral võib tekkida olukord, kus hankija saab pakkumisega ka kõige nõrgema suutlikkusega teenusepakkuja, mis väljendub nii teenuse ligipääsetavuses ja kus ka varasemase kogemuse puudumisel tõusevad hankija vastuses alampunktis A kirjeldatud riskid hankijale. Selgitused vaidlustuse punkti 3.3 alapunkti C kohta 33. Vaidlustuse punktid 3.16 – 3.17 - Paberpiletite eelmüügi küsimust arutati Eesti Laulu- ja Tantsupidu SA nõukogus, et piletimüügipunktide eelmüügikohad erinevates asukohtades üle Eesti tagavad parimal ja külastaja jaoks mugavaimal viisil, võimalikult paljudel ja erinevatel sihtgruppidel, pileti ostuotsuse tegemise, mis omakorda tagab hankija eesmärgi – laulu- ja tantsupeo võimalikult hea ligipääsetavuse. Piletimüügipunktid on vajalikud ligipääsetavuse tagamiseks kõikidele külalistele ka neile, kellel ei ole ükskõik millisel põhjusel kas oskusi või tehnilist valmisolekut või võimalusi või soovi e-piletite soetamiseks. Laulu- ja tantsupeo puhul on tegemist üldrahvaliku sündmusega, kus piletiostjate sihtgruppe on väga erinevaid. 34. Pakkuja ei saa otsustada sündmuse korraldaja eest ligipääsetavuse küsimusi ja mõjutada paberpiletite müümise piiramist. Käimasolevas (hetkel peatatud) hankes on hankija otsustanud hinnata füüsiliste piletimüügipunktide olemasolu väärtuspunktidega, mis peaks looma veelgi soodsamad tingimused kõigile teenusepakkujatele hankes osalemiseks ka juhul, kui neil puudub võimekus kõigis hankija nimetatud punktides füüsilise paberpiletite müügi korraldamiseks. 35. Kordame, et piletimüügipunktid paberpiletite müümisel on ligipääsetavuse tagamiseks kõikidele külastajatele, sest pileteid peavad saama soetada nii pangakaardiga kui ka sularahas ostjad, kellel ei ole ükskõik millisel põhjusel kas oskusi või tehnilist valmisolekut või võimalusi või soovi e-piletite soetamiseks. Laulu- ja tantsupeo puhul on tegemist üldrahvaliku sündmusega, kus piletiostjate sihtgruppe on väga erinevaid. Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee  Hankija on koostanud riigihanke menetluse nii, et kõik saavad hankes osaleda ja konkurentsi pakkuda. 36. Vaidlustuse punkt 3.18 - Hankija asukohad on valitud üle Eestilise kattuvusena ja maakonna tõmbekeskuste järgi. Lisaks suuremates linnades tagavad mitmed piletimüügikohad taas ligipääsetavuse vaadet, sest on suur vahe kas piletiostja elab väikelinnas või Tallinnas, mille suurused nii maa-alalt kui ka inimeste arvult on drastiliselt erinevad. Sellest tulenevalt on müügipunktide arv suuremates asumites rohkearvulisemalt vajalik. Selgitused vaidlustuse punktis 3.4 alapunkti D kohta 37. Vaidlustuse punktid 3.19 – 3.20 - Tegu on sotsiaalteenuste väikehanke menetlusega, millele RHS § 126 lg 7 kohaselt ei rakenduks RHS § s 116 toodud reeglid automaatselt isegi siis, kui tegu oleks riigihankepiirmäära ületava sotsiaalteenuste menetlusega. Kui hankija töötaja läheb hankija pangakaardiga kirjatarvete poodi pastapliiatsit ostma, kuid ta sealt sobivat ei leia ja ostab selle hoopis järgmisest kirjatarvete poest, on tegu samamoodi väikehankega menetlusega. Sellises olukorras oleks hankijale ebamõistlik omistada kohustust mingisugusteks formaalseteks protseduurideks esimese kirjatarvete poes ees (miks sealt ei ostetud, kas üldse osteti, kelle käest jne). 38. Järelikult ei saa ka vaidlusaluses väikehankes omistada hankijale kohustusi ja reegleid, mis ei tulene seadusest ega pole proportsionaalsed. Väikehanked tuleb läbi viia hankija jaoks võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga, et menetluse läbiviimise kulud ei muutuks ebaproportsionaalseks võrreldes hangitava esemega. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 1. Esindusõigus. Advokaat Ringo Heidmets kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja (RHS § 190 lg 11). 2. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. 3. Esitamine. Vastus vaidlustusele on esitatud VaKo-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ringo Heidmets advokaat Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ Rävala pst 4 [email protected] Tel. +372 622 6006 10143 Tallinn, Estonia www.glimstedt.ee