Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 17.05.2024 VAIDLUSTUS HANKIJA OTSUSTE KEHTETUKS TUNNISTAMISEKS Riigihanke viitenumber: 278438 Vaidlustajad (ühispakkujad): Advokaadibüroo FORT OÜ Registrikood: 12136868 Lauteri 5, 110114 Tallinn Tel. 555 99 784 E-post: [email protected] Ernst & Young Baltic AS Registrikood: 10877299 Rävala pst 4, 10143 Tallinn Hankija: Eesti Energia AS Registrikood: 10421629 Lelle 22, 11318 Tallinn Kolmas isik (ühispakkujad): Advokaadibüroo Sorainen OÜ Registrikood: 10876331 Rotermanni 6, 10111 Tallinn Grant Thornton Baltic OÜ Registrikood: 10384467 Pärnu mnt 22, 10141 Tallinn Vaidlustajate 1. Tunnistada kehtetuks Eesti Energia AS-i 10.05.2024 otsus taotlused: „Vastavusotsus“ osas, milles Eesti Energia AS tunnistas vastavaks ühispakkujate Advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Grant Thornton Baltic OÜ pakkumuse. 2. Tunnistada kehtetuks Eesti Energia AS-i 10.05.2024 otsus „Edukaks tunnistamise otsus riigihankes „Erikontrolli tegemine“ viitenumbriga 278438“. 1. ASJAOLUD 1.1. Eesti Energia AS (edaspidi hankija) avaldas 15.04.2025 hanketeate lihthankes „Erikontrolli tegemine“ (viitenumber: 278438) (edaspidi hange). 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati järgmised pakkumused: 1.2.1. ühispakkujad Advokaadibüroo FORT OÜ ja Ernst & Young Baltic AS (edaspidi vaidlustajad); 1.2.2. ühispakkujad Advokaadibüroo Sorainen OÜ (edaspidi Sorainen) ja Grant Thornton Baltic OÜ (edaspidi kolmas isik); 1.2.3. ühispakkujad Advokaadibüroo COBALT OÜ ja Osaühing Vivastar; 1.2.4. ühispakkujad KPMG Baltics OÜ, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ja Advokaadibüroo MOSS Legal OÜ. 1.3. Hankija tegi 10.05.2024 vastavusotsuse, millega: 1.3.1. tunnistas vaidlustajate pakkumuse vastavaks, sest see vastab riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) sätestatud nõuetele; 1.3.2. tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, sest see vastab RHAD-is sätestatud nõuetele. 1.4. Hankija tegi 10.05.2024 „Edukaks tunnistamise otsuse riigihankes „Erikontrolli tegemine“ viitenumbriga 278438“ (edaspidi edukaks tunnistamise otsus), millega tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Edukaks tunnistamise otsuse kohaselt sai vaidlustajate pakkumus 89,89 punkti ning kolmanda isiku pakkumus 92,31 punkti. 1.5. Hankija edastas oma 10.05.2024 otsused vaidlustajatele RHR-i kaudu 14.05.2024 ning vaidlustus on esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 4). 2. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 2.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, sest pakkumus on vastuolus erikontrolli meeskonna sõltumatuse nõudega. 2.1.1. RHAD dokumendi „Juhised pakkujatele“ p 3.1 kohaselt on nõuded pakkumusele sätestatud RHAD dokumendis „Vastavustingimused“. „Vastavustingimuste“ osa „Nõuded pakkuja erikontrolli meeskonna liikmetele“ punkti 1.3 sõltumatuse nõude kohaselt ei tohi erikontrolli meeskonna liikmeks olla isik, kes on erikontrollile eelnenud viie aasta jooksul konsulteerinud Eesti Energia AS-i või tema tütar- ja sidusettevõtteid juhtimisküsimustes. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku esitatud erikontrolli meeskonna koosseis on vastuolus „Vastavustingimuste“ punktis 1.3 esitatud sõltumatuse nõudega. 2(9)  Hankija 10.05.2024 „Vastavusotsusest“ ei nähtu, et hankija oleks sõltumatuse nõude täitmist sisuliselt kontrollinud. 2.1.2. Riigihangete registri otsingu kaudu ilmneb, et Sorainen on 2021. aastal osalenud hankija korraldatud riigihankel „Õigusteenuse ostmine Eestis“ (viitenumber: 234286) 1 , millega hankija ostis endale ja enda kontserni ettevõtjatele õigusteenust kontserni majandustegevusega seonduvates valdkondades (raamlepingu eeldatav kestus – 36 kuud). Hanke tulemitest nähtuvalt sõlmis hankija 2021. a oktoobris kokku 7 raamlepingut. Kuna hankija ei ole avaldanud, kellega ta raamlepingud sõlmis, ei ole vaidlustajatele teada, kas hankija sõlmis raamlepingu ka Soraineniga, kuid vaidlustajatel on põhjendatud kahtlus, et selline raamleping sõlmiti. Vaidlustajatel on ka põhjendatud kahtlus, et mõni käesolevas hankes kolmanda isiku poolt esitatud erikontrolli meeskonna liige on õigusteenuse raamlepingu raames konsulteerinud hankijat või tema tütar- või sidusettevõtjat juhtimisküsimustes. Kui selline juhtimisküsimustes konsulteerimine on toimunud, ei ole kolmanda isiku pakkumus vastav, sest erikontrolli meeskonna liikme puhul ei ole sõltumatuse nõuded täidetud. 2.1.3. Avalikult on kättesaadav teave, et Sorainen on esindanud Elektrilevi OÜ-d kannatanuna kriminaalmenetluses (tsiviilhagi esitamine)2. Kriminaalmenetlus oli seotud Elektrilevi OÜ endise juhatuse liikme Taavo Randna poolt altkäemaksu võtmisega, mille vastuteenena kahjustas ta äriühingu huve. Elektrilevi OÜ-d nõustasid Soraineni majanduskuritegude ennetamise ja uurimise asjatundjad. Vaidlustajatele ei ole teada, kes konkreetselt kuulusid Elektrilevi nõustanud isikute hulka, kuid vaidlustajad peavad tõenäoliseks, et kolmanda isiku pakkumuses on erikontrolli meeskonna liikmena esitatud ka sellised isikud, kes osalesid Elektrilevi nõustamisel. Vaidlustajate hinnangul on juhatuse liikme vastu tsiviilhagi esitamisega seonduv nõustamine käsitletav nõustamisena juhtimisküsismuses, sest juhatuse liikme vastu tsiviilhagi esitamisega seonduv on juhtorganite tasemel arutelu, mille käigus on äriühingul vaja muuhulgas otsustada, kas nõue esitada, milline on kahju ja hüvitatava kahju suurus jne. Lisaks sai käesolevas hankes erikontrolli meeskonda kuuluda vandeadvokaat, kes on osalenud ühingule olulise kahju tekitamise tuvastamise või juhtorgani hoolsuskohustuse täitmise hindamisel, ning Elektrilevi OÜ nõustamine seoses juhatuse liikme vastu tsiviilhagi esitamisega võimaldab täita käesolevas hankes erikontrolli meeskonna liikmele esitatud vastavustingimuse. 2.2. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane, sest pakkumus ei vasta RHAD-is sätestatud nõuetele. 2.2.1. „Vastavustingimuse“ osa „Pakkumuse sisu kirjeldus“ p 1 kohaselt pidi pakkuja esitama tööde kirjelduse, mis pidi sisaldama mh järgmist: (i) tööde kirjeldus, mis peab sisaldama projektiplaani, sh erikontrolli läbiviimiseks kasutatavaid metoodikaid; (ii) planeeritavate tööde ajagraafikut, sh tööde ajaplaani; (iii) teenust osutavate meeskonna liikmete rolli etappide lõikes ja töötunde. 2.2.2. Tööde kirjeldusest (ehk tööd, mida pakkumuses kirjeldatakse) peab nähtuma lähteülesande täitmine (vt dokument „Juhised pakkujale“ p 5.2.1, millest nähtub, et tööde kirjelduses peavad pakkujad lähtuma lähteülesande punktist 2). See tähendab ühtlasi, et 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3023272/general-info 2 https://www.sorainen.com/et/kogemus/esmakordne-kohtuotsus-altkaemaksu-juhtumis/ 3(9)  tööde kirjelduses peab olema kajastatud lähteülesande kõikide nõuete täitmine. Pakkumus, milles ei kajastu ja milles ei ole arvestatud lähteülesande kõikide nõuetega, ei vasta RHAD-is sätestatud nõuetele. 2.2.3. Edukaks tunnistamise otsuses viidatud dokumendis „Hindamiskomisjoni protokoll hankes viitenumbriga 278438“ (edaspidi protokoll) on hankija tuvastanud kolmanda isiku pakkumuse sisus olulisi puudusi ning leidnud, et pakkumuse kirjelduses toodud finantsanalüüs tekitab segadust ning pakkuja lähenemine on pigem õiguslik ja vähem majanduslik. Kuna „Lähteülesande“ p-s 2 esitatud nõuded hõlmavad olulisel määral ka finants- ja majandusanalüüsi läbiviimist, ei kajasta kolmanda isiku pakkumus lähteülesande kõikide nõuete täitmist, mistõttu kolmanda isiku pakkumus ei vasta RHAD- is kehtestatud nõuetele. 2.3. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane. 2.3.1. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on välistatud selle mittevastavuse tõttu. Seega tuleb lähtuvalt asjaolust, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õigusvastane ning kolmas isik ei saa seetõttu edasises hankemenetluses (sh edukaks tunnistamisel) osaleda, tunnistada ühtlasi kehtetuks ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. 2.3.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane ka seetõttu, et pakkumuse hindamise kriteeriumite kohaselt on majanduslikult soodsaim vaidlustajate pakkumus. Isegi juhul, kui kolmanda isiku pakkumus on vastav ning vaidlustus jääb kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas rahuldamata, on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus sellegipoolest õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. (i) Hankija ei ole järginud RHS § 117 lg 1 nõudeid ja on pakkumuse hindamise kriteeriume ebaõigesti rakendanud, jättes vaidlustajatele ebaõigesti punkte andmata ja andes kolmanda isiku pakkumusele liiga palju punkte. Kui hankija oleks andnud punkte õigesti (st vastavuses dokumendi „Juhised pakkujatele“ punktis 5.2.1 sätestatud kriteeriumitega), oleks hankija pidanud omistama vaidlustajate pakkumusele kokkuvõttes rohkem punkte kui kolmanda isiku pakkumusele ning tunnistama edukaks vaidlustajate pakkumuse. (ii) RHAD dokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt hinnatakse pakkumusi 2 hindamiskriteeriumi alusel: 1) pakkumuse kogumaksumus (osakaaluga 40) ja 2) pakkumuse sisu kirjeldus (osakaaluga 60). (iii) Pakkumuse sisu kirjeldust hinnatakse RHAD dokumendi „Juhised pakkujale“ punktide 5.2 ja 5.2.1 kohaselt veel omakorda 4 alamkriteeriumi alusel: 1) sisu kirjeldus ja metoodiline lähenemine, ülevaade erinevate tegevuste sisust ja elluviimisest; 2) projektiplaan; 3) arvestamine lähteülesande punktis 2 toodud nõuetega ning 4) pakkuja pakutav lisandväärtus. RHAD-i dokumendi „Juhised pakkujatele“ punkti 5.2.1 tabeli 1 kohaselt antakse pakkumustele pakkumuste sisu kirjelduse eest alamkriteeriumite lõikes kas 1, 3 või 5 punkti ning iga hinnangu on hankija samas tabelis 1 ka lahti kirjutanud. Lahtikirjutustest nähtuvalt antakse ebapiisavale sisu kirjeldusele 1 punkt, keskmisele ehk rahuldavale sisu kirjeldusele 3 punkti ning põhjalikule ja puudusteta sisu kirjeldusele 5 punkti. Sellised reeglid on hankija ise pakkumuste hindamiseks kehtestanud ning neid reegleid pidi hankija pakkumuste hindamisel ka järgima. 4(9)  (iv) Edukaks tunnistamise otsuses viidatud dokumendist „Hindamiskomisjoni protokoll hankes viitenumbriga 278438“ (edaspidi protokoll) nähtub (vt tabeli rida 2), et pakkumuste sisu kirjeldusi hindas 4 hindajat, kelle poolt antud punktid summeeriti (hindamismetoodika kirjeldus on sätestatud dokumendi „Juhised pakkujale“ p-s 5.2.1). Seega maksimaalne punktide arv igas pakkumuse sisu kirjelduse alamkriteeriumis on 20 punkti (5+5+5+5=20). 2.3.3. Hankija on jätnud vaidlustajatele pakkumuse sisu kirjelduse alamkriteeriumi nr 4 (Pakkuja pakutav lisandväärtus) eest andmata maksimaalse arvu punkte. (i) Hindamiskriteeriumis nr 4 hindas hankija, kuivõrd on pakkujad toonud pakkumuses välja täiendavaid asjakohaseid küsimusi lisaks hankija toodule3 ning kas need on hankelepingu täitmiseks sobivad ja üheselt arusaadavad. Protokolli kohaselt said vaidlustajad ja kolmas isik mõlemad alamkriteeriumi nr 4 eest võrdselt 18 punkti. Protokollist nähtuvalt on hankija leidnud, et vaidlustajad on igas uuritavas valdkonnas pakkunud välja küsimusi, mis on detailsemad kui hankija lähteülesandes (vt „Lähteülesande“ p 2) ja mis aitavad lisandväärtusena kaasa eesmärgi saavutamisele. Kolmanda isiku pakkumuses selliseid detailseid lisaküsimusi esitatud ei olnud, mistõttu ei saa vaidlustajate ja kolmanda isiku pakkumused olla sisu poolest võrdsed ning vaidlustajate pakkumus oleks pidanud saama rohkem punkte kui kolmanda isiku pakkumus, see tähendab maksimaalsed punktid. (ii) Pakkumuste hindamisel ei ole hankekomisjoni liikmed järginud dokumendis „Juhised pakkujale“ esitatud pakkumuse hindamise kriteeriume. 18 punkti saamiseks pidi üks hankekomisjoni liige andma vaidlustajate pakkumuse sisu alamkriteeriumi nr 4 eest 3 punkti (5+5+5+3=18). Dokumendi „Juhised pakkujatele“ p 5.2.1 tabeli 1 kohaselt vastab 3 punktile sõnaline hinnang, et täiendavaid küsimusi on esitatud, kuid need ei aita kaasa eesmärgi saavutamisele. Protokollist ei nähtu vaidlustajate pakkumuse osas ühtegi sellist põhjendust, mis õigustaks alamkriteeriumi nr 4 eest 3 punkti andmist (st protokollist ei nähtu, et hankija hinnangul ei aita vaidlustajate esitatud täiendavad küsimused eesmärgi saavutamisele kaasa). (iii) Hankija on kolmanda isiku pakkumusele andnud liiga palju punkte. Pakkumuste hindamisel ei ole hankekomisjoni liikmed järginud dokumendis „Juhised pakkujale“ esitatud pakkumuse hindamise kriteeriume. Kolmanda isiku pakkumus on saanud liiga palju punkte. 2.3.4. Pakkumuse sisu alamkriteeriumi nr 1 „Sisu kirjeldus ja metoodiline lähenemine, ülevaade erinevate tegevuste sisust ja elluviimisest“ eest saab kolmanda isiku pakkumusele antav punktide arv olla maksimaalselt 12, kuid hankija andis pakkumusele 14 punkti. (i) Hankija leidis pakkumusest mitmeid olulisi puudusi (metoodika keskendub Riigikohtu lahenditele hoolsuskohustusest, sisu finantsanalüüsi osa tekitab segadust, lähenemine on pigem õiguslik, mitte majanduslik, ärisaladuse avaldamise vältimise lahendus on puudu) ja kokkuvõttes hindas pakkumuse sisu kirjelduse selle alakriteeriumi osas keskmiseks ehk rahuldavaks. Vastavalt dokumendi „Juhised pakkujatele“ p 5.2.1 tabeli 1 kohaselt antakse keskmisele pakkumusele keskmised punktid ehk 3 punkti ning maksimaalselt oleks pakkumuse 3 Hankija esitatud küsimused on toodud RHAD-i dokumendi „Lähteülesanne“ punktis 2 „Teenuse kirjeldus“. 5(9)  keskmise sisu eest olnud võimalik saada 12 punkti (3+3+3+3=12). Kuna kolmanda isiku pakkumus sai 14 punkti, pidi üks hindamiskomisjoni liige andma selle alamkriteeriumi eest pakkumuse sisu kirjeldusele maksimumpunktid (5 punkti) (3+3+3+5=14). 5 punkti saamiseks peaks sisu kirjeldus olema põhjalikult lahti kirjutatud ja vastama täielikult hankija ootustele (vt „Juhised pakkujale“ p 5.2.1, tabel 1), kuid protokollist ei nähtu leidusid, mis võiksid õigustada kolmanda isiku pakkumusele selle alamkriteeriumi lõikes 5 punkti anda, sest ilmselgelt ei vastanud kolmandate isikute pakkumus selles osas täielikult hankija ootustele. (ii) Vaidlustajad on seisukohal, et protokollis välja toodud kolmanda isiku pakkumuse olulisi sisulisi puudusi arvestades oleks see pakkumus pidanud saama isegi vähem kui 12 punkti (nt 3+3+3+1=10 punkti), sest pakkumuse sisu kirjeldus ei olnud piisavalt lahti kirjutatud. (iii) Kolmanda isiku pakkumuse ebaõiget hindamist alamkriteeriumis nr 1 näitab ka võrdlus paremuselt kolmanda pakkumusega (ühispakkujad KPMG Baltics OÜ, Advokaadibüroo KPMG Law OÜ ja Advokaadibüroo MOSS Legal OÜ (edaspidi koos KPMG). Kolmanda isiku ja KPMG pakkumus said mõlemad alamkriteeriumi nr 1 eest 14 punkti ja üldhinnangu „keskmine“, kuid KPMG puhul on protokollis välja toodud ainult üks formaalne/protseduuriline puudus - ärisaladuse avaldamise vältimise lahenduse puudumine. Kui KPMG pakkumuse sisus oli vaid 1 formaalne puudus, aga kolmanda isiku pakkumuses olid lisaks ka mitmed olulised sisulised puudused, siis ei ole nendele pakkumustele võrdselt punktide andmine õiguspärane. 2.3.5. Pakkumuse sisu alamkriteeriumi nr 2 „Projektiplaan“ eest kolmanda isiku pakkumusele antud 16 punkti ei vasta pakkumuse hindamise kriteeriumitele. Pakkumusele oleks olnud tulnud anda vähem punkte (maksimaalselt 12 punkti). (i) Protokolli kohaselt leidis hankija, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud projektiplaan on erinevate näitajate osas üldistatult „piisav“, kuid tõi puudusena välja, et projektiplaanis ei olnud välja toodud riske (kuigi riskidega arvestamine oli „Juhised pakkujatele“ punkti 5.2.1 kohaselt nõutud). Protokolli märgitud põhjendustest ei selgu, et kui hankija hindas projektiplaani piisavaks, siis kas hankija hinnangul oli kolmanda isiku esitatud projektiplaan rahuldav (st keskmine ja 3 punkti vääriline) või põhjalik (5 punkti vääriline). 16 punkti saamiseks pidi vähemalt 2 komisjoni liiget andma kolmanda isiku projektiplaanile maksimumpunktid (5+5+3+3=16). Kui projektiplaan ei sisalda kõike, mida hankija on RHAD-is nõudnud, ei ole maksimumpunktide andmine pakkumuse hindamise kriteeriumitega kooskõlas. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud projektiplaan saab olla maksimaalselt rahuldav ehk maksimaalselt väärt 12 punkti. (ii) Projektiplaani eest punktide andmisel oleks tulnud arvestada ka kolmanda isiku pakkumuse olulisi sisulisi puudusi pakkumuse sisu kirjeldamisel (alamkriteerium 1), ning kolmanda isiku projektiplaanile 16 punkti andmine ei ole kooskõlas hindamiskriteeriumitega. Projektiplaan pidi „Juhised pakkujale“ p 5.2.1 kohaselt mh võimaldama hinnata erikontrolli tegevusi, sh kogumahtu töötundides, töökorraldus ja ressursi jaotus pidi olema selgelt kirjeldatud ja piisavad, et tagada teenuste kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine ning eesmärkide saavutamine. Kui kolmas isik koostas projektiplaani vastavalt oma pakkumuse sisu kirjeldusele (alamkriteerium 1), milles hankija leidis olulisi sisulisi puudusi (mh, et finantsanalüüs tekitas segadust ning lähenemine oli pigem õiguslik, mitte majanduslik), ei ole kolmas isik pakkumuse kogumahu, ressursivajaduse ja muu 6(9)  olulisega projektiplaani koostamisel ja pakkumuse tegemisel arvestanud ning on finants- ja majandusanalüüsi tegemiseks vajamineva ressursi kavandanud puudulikult. See tähendab, et selline projektiplaan ei saa olla piisav, et tagada teenuste kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine ning eesmärkide saavutamine, sest lähteülesande punktis 2 toodud erikontrolli kohustuslik sisu erikontrolli eesmärgi täitmine nõuab põhjaliku majandus- ja finantsanalüüsi teostamist. Kui projektiplaanis ei ole finants- ja majandusanalüüsi osaga arvestatud või kui pakkumuse sisu kirjelduse finantsanalüüsi osa, mille pealt kolmas isik projektiplaani koostas, oli „segadusttekitav“, ei saa projektiplaanile anda maksimumpunkte. (iii) Seda, et kolmas isik ei ole ressursi planeerimisel finants- ja majandusanalüüsiga arvestanud, näitab ka kolmanda isiku pakkumuse oluliselt madalam maksumus võrreldes vaidlustajate ja KPMG pakkumusega (vt selle kohta vaidlustuse p 2.4). 2.3.6. Pakkumuse sisu alamkriteeriumi nr 3 „On arvestatud lähteülesande punktis 2 toodud kõikide nõuetega“ eest kolmanda isiku pakkumusele antud 20 punkti ei vasta pakkumuse hindamise kriteeriumitele. Pakkumusele oleks olnud tulnud anda vähem punkte (maksimaalselt 12 punkti). 2.3.7. Arvestades alamkriteeriumis nr 1 pakkumuse sisu osas välja toodud puudustega (vt vaidlustuse p 2.3.4), ei saa olla hankija hinnang, et kolmanda isiku pakkumuses on lähteülesande punktis 2 toodud kõikide nõuetega arvestatud. Isegi kui kolmas isik on kopeerinud oma pakkumusse küsimused lähteülesande punktist 2, ei saa see olla piisav alamkriteeriumi nr 3 eest maksimumpunktide saamiseks olukorras, kus pakkumuse sisu (ja tegelikult ka projektiplaan (vt vaidlustuse p 2.3.4 – 2.3.5), on oluliste puudustega. Hankija peab ka alamkriteeriumi nr 3 osas lähtuma pakkumuse sisust tervikuna. Seega tegelikult ei ole kolmanda isiku pakkumuses arvestatud dokumendi „Lähteülesanne“ punktis 2 toodud kõikide nõuetega ning pakkumusele punktide andmine ei vasta pakkumuse hindamise kriteeriumitele. Vaidlustaja on seisukohal, et alamkriteeriumi 3 (arvestamine lähteülesande p-ga 2) ja 1 (pakkumuse sisu) eest ei saa pakkumusele anda oluliselt erinevaid punkte. Protokollist nähtuvalt on hankija kolmanda isiku pakkumust nende kriteeriumite osas oluliselt erinevalt hinnanud, andes kolmanda isiku pakkumuse sisu eest 14 punkti (hankija üldhinnang: keskmine) ja lähteülesande p-ga 2 arvestamise eest 20 punkti (20 punkti üldistatud hinnang: täiuslik). Selline hindamine ei vasta ilmselgelt RHAD-is sätestatud pakkumuse hindamise kriteeriumitele. 2.4. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal ja hankija oleks pidanud kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. 2.4.1. RHS § 115 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankija peab esitatud selgitusi kontrollima ja kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse tagasi (RHS § 115 lg 8). RHS § 125 lg 5 kohaselt kohaldab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel mh ka RHS §-i 115, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas hankes ei ole hankija välistanud RHS § 115 kohaldamist, mistõttu RHS § 115 kuulub kohaldamisele ka käesolevas hankes. 2.4.2. Hankes pakkujate poolt esitatud pakkumuste maksumused (kahanevas järjekorras) olid järgmised: 7(9)  (i) Advokaadibüroo COBALT OÜ ja Vivastar OÜ ühispakkumus – 374 000 eurot; (ii) vaidlustajate pakkumus – 261 000 eurot; (iii) KPMG pakkumus – 244 000 eurot; (iv) kolmanda isiku pakkumus – 195 000 eurot. 2.4.3. Pakkumuste maksumustest nähtub, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ca 20% madalam kui maksumuselt järgmine vastavaks tunnistatud pakkumus ning ca 27% madalam kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmine4. 2.4.4. Arvestades kolmanda isiku pakkumuses esinevaid olulisi sisulisi puudusi (vt vaidlustuse p 2.3.4), on vaidlustajad seisukohal, et kolmas isik ei ole pakkumust tehes kõikide hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega arvestanud ning sellest tuleneb ka tema pakkumuse põhjendamatult madal maksumus. Kolmanda isiku pakkumuses ei ole vaidlustajate hinnangul adekvaatselt arvestatud finants- ja majandusanalüüsi tegemise vajadusega ja selleks ei ole kolmas isik kavandanud piisavalt ressurssi ega arvestanud sellise analüüsi tegemise vajadusega ka pakkumuse maksumuse esitamisel. Vaidlustajate hinnangul esineb oht, et hankija poolt seatud erikontrolli eesmärgid jäävad täitmata. 2.4.5. Seda, et kolmas isik võib olla finants- ja majandusanalüüsi tegemiseks vajaliku ressursi olulises kavandamata jätnud, näitab ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja pakkumuse sisu võrdlus vaidlustajate ja KPMG pakkumustega. Vaidlustajate ja KPMG pakkumuste maksumused on suurusjärgult sarnased (vaidlustajatel 261 000 ja KPMG-l 244 000) ning kummagi pakkumuse sisu kirjeldusele ei heitnud hankija ette, et finantsanalüüsi osa on segane või et pakkumuse lähenemises ei ole majanduslikule poolele piisavalt tähelepanu pööratud (vt vaidlustuse p 2.3.4) pakkumuse sisu hindamise kohta). See omakorda näitab, et finants- ja majandusanalüüsi vajadust adekvaatselt arvesse võtva pakkumuse põhjendatud maksumus ei saa olla oluliselt madalam kui vaidlustajate ja KPMG pakkumus. See omakorda näitab, et kolmas isik ei ole pakkumuse tegemisel arvestanud finants- ja majandusanalüüsi tegemiseks vajaliku ressursiga vähemalt 45 000 euro ulatuses. 2.4.6. Selline maksumuste erinevus, nagu on välja toodud vaidlustuse punktis 2.4.3, on oluliselt suurem kui RHS § 115 lg 2 p-s 1 sätestatud näitajad, mille puhul pakkujal peab ehitustööde hankelepingu korral pakkujalt selgitusi küsima. Käesoleval juhul ei ole tegemist küll ehitustööde hankelepinguga, kuid hankijal oleks pidanud sellegipoolest tekkima vähemalt kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal, ja ta oleks pidanud küsima kolmandalt isikult tema pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta selgitusi ning hiljem neid selgitusi kontrollima. Hankija 10.05.2024 otsustest ei nähtu, et hankija oleks kolmandalt isikult tema pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta üldse selgitusi küsinud. Hankija otsus selgituste küsimata jätmise osas on olnud meelevaldne. 3. KAEBEÕIGUS 3.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p-de 5 ja 7 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkumuse vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4 Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuse keskmine maksumus on 268 500 eurot. 8(9) 3.2. Vaidlustajate seadusega kaitstud huvi on osaleda seaduslikult läbiviidud hankemenetluses eesmärgiga osutuda edukaks ning sõlmida riigihanke tulemusel majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajana hankeleping. Vaidlustajad on esitanud pakkumuse, millele on hindamiskriteeriumite rakendamise tulemusena omistatud paremuselt teine punktisumma – 89,89 punkti. Vaidlustajatel on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta, kuivõrd sellisel juhul tuleb edukaks tunnistada vaidlustajate pakkumus kui pakkumuse hindamise kriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaeg. Hankija edastas oma 10.05.2024 otsused vaidlustajatele RHR-i kaudu 14.05.2024 ning vaidlustus on esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 4). 4.2. Esindusõigus. Ühispakkuja Ernst ja Young Baltic AS on volitanud Advokaadibürood FORT ühispakkujaid esindama (volikiri on esitatud koos ühispakkumusega). 4.3. Konfidentsiaalsus. Vaidlustajad on pakkumuses märkinud, et vaidlustajate pakkumus sisaldab ühispakkujate ärisaladust. 4.4. Kirjalik menetlus. Arvestades, et vaidluse käigus tuleb käsitleda pakkumuste sisu, mida menetlusosalised käsitlevad konfidentsiaalsena, siis tuleks vaidlustus lahendada kirjalikus menetluses. 4.5. Tasutud riigilõiv. Vaidlustajad on tasunud riigilõivu summas 640 eurot (lisa). 4.6. Dokumentide esitamine. Vaidlustajad paluvad kõik menetlusdokumendid saata e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Lind Advokaadibüroo FORT OÜ Juhatuse liige Lisa: vaidlustuse esitamise eest riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus. 9(9)