Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 17.05.2024 VAIDLUSTAJA SEISUKOHT hankija ja kolmanda isiku 13.05.2024 seisukohtadele Vaidlustaja: Nordlin Ehitus OÜ Registrikood: 11966711 Keemia 15, Tallinn 10616 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood: 10788733 Tartu mnt 85, Tallinn 10115 Hankija esindaja: Alo Pikk, [email protected] Kolmas isik 1: Osaühing Ehitus5ECO OÜ Registrikood: 11715995 Mustamäe tee 4, 10616 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik 2: Osaühing Tera Ehitus OÜ Registrikood: 11993524 Suure-Jõe tn 63, 80042 Pärnu e-post: [email protected] Kolmandate isikute esindaja: Vandeadvokaat Britta Oltjer Cuesta Advokaadibüroo OÜ Rävala pst 2, 10145 Tallinn tel: +372 6555 052 e-post: [email protected] 1/6 1. ASJAOLUD 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Nordlin Ehitus OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt (edaspidi „hankija“) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidavas menetluses „Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus“ viitenumbriga 273869 tehtavatele otsustele. 1.2. 14.05.2024 teatisega nr 12.2-10/85 määras Vaidlustuskomisjon asjas kirjaliku menetluse ning määras osapooltele tähtaja 17.05.2024 täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamiseks ning nimetatud kuupäeval laekunud seisukohtadele vastamiseks kuni 22.05.2024. 1.3. Käesolevaga esitab vaidlustaja omapoolsed seisukohad hankija ja kolmanda isiku 13.05.2024 laekunud seisukohtadele. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD 2.1. Enne töökorralduskava hindamise punktide osas täiendavate seisukohtade esitamist peab vaidlustaja vajalikuks märkida järgmist. 2.2. Hankija on töökorralduskava hindamise osas selgitanud, et hankija hinnangul on vaidlustaja lähenenud töökorralduskava hindamisele formaalselt, jättes tähelepanuta selle esitamise ja hindamise tegeliku eesmärgi (pakkuja sisuline arusaam konkreetse hankelepinguga seotud töökorraldusest). Nii on hankija selgitanud, et soovis saada sisukaid vastuseid, mida on hindamisel arvestanud ega soovinudki olla rangelt seotud oma küsimuste sõnastusega, kuna sellisel juhul oleks võimalik küsimustele anda üksnes jah/ei vastuseid. 2.3. Hankija esitatud seisukoht on äärmiselt üllatav, kuivõrd oma vastusega kinnitab hankija üheselt, et ei ole pakkumuste hindamisel kinni pidanud enda poolt kehtestatud hindamistingimustest. Selline lähenemine on aga ilma vaidluseta õigusvastane. 2.4. Lisaks ei saa kuidagi pidada põhjendatuks hankija selgitusi töökorralduskava hindamise eesmärkidest, kuivõrd riigihanke alusdokumentides ei ole hankija eesmärke määranud viisil nagu hankija esitleb vaidlustusmenetluses. Pakkumuse esitamise ettepanekus on märgitud üksnes, et töökorralduskava küsimustiku hindamine toimub pakkumuse esitamise ettepaneku punkti 5.4 alusel ning vastava hindamisjuhendi järgi (lisa 3). 2.5. Pakkumuse esitamise ettepaneku punktis 5.4 selgitab hankija, kuidas toimub töökorralduskava hindamine (hindamiskomisjon, konsensuslik otsus, eriarvamused jms) ning lisaks on viidatud, et töökorralduslike küsimustele vastamine peab sisaldama vastuseid Vorm 5 esitatud küsimustele. Seega on hankija väga hankedokumentides selgelt rõhutanud seda, et küsimustele vastamine toimub justnimelt Vormil 5 esitatud küsimuste põhjal. Ometi on hankija vaidlustusmenetluse käigus asunud mingile muule positsioonile. 2.6. Töökorralduskava hindamise juhendi Lisas 3 on hankija kirjeldanud põhjendusi punktide andmisel sellega, et töökorralduskava peab vastama hankija eesmärgistatud tegevuse ja nõuete elluviimisele. Hankija eesmärk sealjuures on avatud üksnes tehnilise kirjelduse punktis 5, mille kohaselt on hankija eesmärgiks peatöövõtu korras tähtaegselt ja optimaalsete kuludega rajada hanke objektiks olevad hooned ja juurdekuuluvad rajatised, mis vastaks hankija nõuetele ja seadustele. Sealhulgas peab olema tagatud funktsionaalsus, energiasäästlikkus, vastupidavus ja kauakestvus. Nimetatust nähtub seega, et hankija eesmärgiks riigihanke puhul ei ole olnud mitte töökorraldus nagu hankija ekslikult väidab vaidlustusmenetluses, vaid hangitavate hoonete ja objektide rajamine selliselt, et see toimuks – tähtaegselt, optimaalsete kuludega, nõuete ja seadustega kooskõlas, ning need hooned oleksid funktsionaalsed, energiasäästlikud, vastupidavad ja kauakestvad. Töökorralduskavas toodu sealjuures aga mitte ühegi hanketingimuse kohaselt lepingu täitmisel siduv ei ole, vaid nagu tehnilise kirjelduse punktis 5 esitatud eesmärk viitab, tuleb rajatised ehitada nõuetele ja seadustele kohaselt. 2.7. Eeltoodu kinnitab kogumis seda, et hankija ei ole järginud enda kehtestatud hindamiskriteeriume, vaid on neid hindamise käigus asunud täiendama ja teisti tõlgendama. Kuigi hankija hinnangul on hankijate sellist õigust, sh vabadust veel hindamise ajal oma tööd ümber korraldada, kinnitatud Riigikohtu poolt lahendis nr 3-17-2718, siis ei vasta see tegelikkusele. Nimelt lisaks sellele, et nimetatud lahendis ei ole Riigikohus esitanud seisukohti hankija poolt viidatud õiguse osas, ei toeta hankija seisukohta hindamiskriteeriumite 2/6  umbmäärasusest ja meelevaldsest hindamisest ka üldine praktika. Nii on vastupidiselt hankija poolt väidetule kohtupraktikas rõhutatud, et hindamiskriteeriumid tuleb sõnastada hankedokumentides viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühte moodi aru saada. Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peavad tingimused olema selged ja mitmetimõistetavuse korral tuleb neid tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil (TrtRnKo 3-21-445, p 16). Selgete hindamiskriteeriumite väljatoomine on kooskõlas läbipaistvuse kriteeriumiga ning võimaldab kõigil pakkujatel üheselt aru saada, millistele tingimustele peab pakkumus vastama, et saada maksimumpunkte ning kaaluda, millised on pakkuja majanduslikud võimalused hankel osalemiseks (TlnHKo 3-22-1228, p 32). Kui hankija määrab detailid või alakriteeriumid, siis tuleb neid hindamisel järgida. Samuti on hankijad kohustatud hindamiskriteeriume pakkujate suhtes ühetaoliselt ja objektiivselt kohaldama (RKHKo 3-20-1198, p 17, 21). Sama põhimõtet on töökorralduskavade hindamisel rõhutanud ka vaidlustuskomisjon viidates, et hindamiskriteeriumid peaksid avama seda, mida tähendab töökorralduskava puudujääk/vastuolu/ebakõla, kuivõrd peab olema võimalik aru saada, mida saab komisjoni liige pidada läbimõtlematuks/ebareaalseks/ebapiisavaks (VaKo 11.04.2024 otsus 44- 24/274464, p 8.1-8.2). 2.8. Ülaltoodud põhimõtteid hankija järginud ei ole. Hindamiskriteeriumid ei ole avanud seda, et töökorralduskava puudujääk/vastuolu/ebakõla oleks hankija poolt väidetud asjaolu. Hankija seisukohad ja väited oma sisus väljuvad esitatud küsimuste raamidest. Kuna hankija oli hanketingimustes rõhutanud, et töökorralduslike küsimustele vastamine peab sisaldama vastuseid Vormil 5 esitatud küsimustele ja olema eesmärgistatud hankija poolt hangitavate hoonete ja objektide rajamisele, siis sai hankija lähtuda puudujäägi/vastuolu/ebakõla tuvastamisel üksnes nimetatust. Hankija ei tohtinud hindamismenetluse käigus sellisest nõudest loobuda. Selline käitumine on vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega ning seaks praktikas oluliselt ohtu ka väärtuspõhiste hanketingimuste kehtestamise eesmärgi. 2.9. Lisaks eeltoodule tuleneb kohtupraktikast, et mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (RHS § 3 p 1). Kui tagatud ei ole hindamisotsuse läbipaistvus ja kontrollitavus, siis ei ole hindamisotsus õiguspärane (TlnHKo 3-21-1811, p 43). Käesoleval juhul sellist avarat ruumi hindamiskriteeriumites sätestatud ei olnud, kuivõrd nagu eelnevalt viidatud, siis oli hankija ise kehtestanud nõude, et pakkujad olid kohustatud lähtuma vastuste andmisel esitatud küsimustest ning eesmärgist hoonete rajamiseks õigeaegselt, optimaalsete kuludega ning kooskõlas nõuete ja seadusandlusega. 2.10. Hankija käitumise ebakõla iseloomustab lisaks fakt, et kuigi hankija oli kehtestanud RHADis vastustele tähemärkide piirangu (tõsi, küll soovitusliku), siis on hankija enda seisukohas asunud väitma, et selline tingimus ei omanud tegelikult mitte mingit tähtsust. On põhjendamatu hankija poolt kehtestada tingimusi, mis tegelikult ei oma tähtsust või küsimusi, millistele ootab hankija hoopis mingeid muid vastuseid, kui seda kehtestab küsimuse sisu. Kõik eelnev ilmestab vaidlustaja hinnangul seda, et hankija tegevus ei ole toimunud läbimõeldult ning kooskõlas hanketingimuste ja RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetega.  Töökorralduskava hindamine küsimustiku punktis 1.1 2.11. Hankija on oma vastuses asunud seisukohale, et protsessi osalised on protsessi tegevusi ja toiminguid teostavad töötajad. Kolmas isik on täiendavalt viidanud, et protsessi juhtimise kirjeldamine taandub alati kindlatele komponentidele, näiteks inimressurss. 2.12. Viidatut ei saa käesolevas ühiskonnahetkes pidada kuidagi lõpuni relevantseks, sest näitena teostab järjest enam protsesse masin (sh. AI), mitte inimene ning igasugused protsessid on väga kiires arengus. Lisaks integreerib protsessijuhtimise süsteem endas kõiki lähenemisi, meetodeid, tehnikaid ja tehnoloogilisi lahendusi (Business process management system and activities : Two integrative definitions to build an operational body of knowledge. (May). https://doi.org/10.1108/BPMJ-04-2013-0050), mitte ainult inimressursile taandumist. Sellest tulenevalt, kui hankijal oli selge soov, et pakkujad peavad protsessijuhtimises tooma välja just konkreetsed isikud või arvestama hankija poolt väga selgete varasemate negatiivsete kogemustega (tööprojektide tähtaegne valmimine, eriosaprojektide omavaheline ebakõla jm hankija poolt vaidlustusmenetluses viidatu), siis tulnuks hankijal see efektiivsuse kaalutlustel selliselt ka sõnastada. Hankija seda aga ei teinud. 2.13. Teisalt vajab eraldi rõhutamist hankija viide vastuses, et hankija soovis protsessi ja juhtimise kohta teada saada, kuidas kavatseb pakkuja hanke tehnilises kirjelduses nimetatud tööülesandeid hankija poolt esitatud nõuete kohaselt täita, sj viitab hankija ka seda, et hankija jaoks piisas, kui pakkuja andis oluliste 3/6  tegevuste ning nende tegevuste ajalise järjestuse põhjendatud lühikirjelduse ning nimetab töövõtja poolt valitud ja põhjendatud tegevuste juhtimisreeglistiku. Siinkohal aga kaks olulist mõtet. 2.14. Esiteks kinnitab hankija eeltooduga ka ise, et soovis töökorralduskava punktis 1.1 saada vastust küsimusele, kuidas pakkuja töid teeb, mitte kes milliseid töid isikuliselt teeb. Seda, kuidas pakkuja töid teeb ongi vaidlustaja oma vastuses kirjeldanud. Hankija on selle arusaamatul põhjusel jätnud tervikuna tähelepanuta, tehes vaidlustajale lihtsalt etteheiteid sellest, et hankija ei saanud aru kes koosolekuid korraldab ja juhib ja kes nendel osaleb. Arusaadavalt on sellised etteheited vaidlustaja suunal otsitud eriti arvestades hankija kehtestatud vastavustingimusi. Nimelt nõudis hankija vastavustingimustes näiteks: (a) diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 projektijuhi kaasamist, millise isiku kutsekvalifikatsiooni kohasteks ülesanneteks ehitusobjektil on osaleda spetsialistina hoonete, rajatiste projekteerimisel, püstitamisel, rekonstrueerimisel, lammutamisel ja restaureerimistöödel, arvestada kõigi sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnahoiu, tööohutuse, töötervishoiu ja eetiliste aspektidega ning teha koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega. Tegemist on isikuga, kes vastutab iseenda ja enda juhitud töörühma töö tulemuste eest (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10718754); (b) diplomeeritud ehitusjuht, tase 6 objektijuhi kaasamist, millise isiku kvalifikatsiooni kohasteks ülesanneteks on juhtida ehitustöid, korraldada koosolekuid (alltöövõtjate, hankijate, tellijate, projekteerijatega) ja kontrollida, kas tööd on tehtud vastavalt projektdokumentatsioonile ja ehitusnormidele. Tegemis on isikuga, kelle ülesanneteks on ehitamise ettevalmistamine ja kavandamine, ressursside juhtimine, ehitustööde juhtimine, korraldamine ja koordineerimine ehitusplatsil kooskõlas tööde tegemise ajagraafikuga, kvaliteedi tagamine jms (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10580991); 2.15. Lisaks eeltoodule nõudis hankija vastavustingimustega mitmete erispetsialistide esitamist. Mis eeltoodust nähtub on see, et ehitusvaldkonnas isikute rollid väga konkreetselt kutsekvalifikatsioonide tasandil paika pandud. Hankija on Eesti üks suurimaid ehitustööde hankijaid ning ei ole võimalik, et antud info ei ole hankijale teada. Lisaks, kuivõrd pakkujad pidid kõik nimetatud isikud esitama pakkumustes nimeliselt, siis ei ole hankijal kuidagi võimalik tegelikult väita ka seda, et hankija polnud pakkumusest võimalik tuvastada, kes näiteks on konkreetseks isikuks koosolekute korraldamisel ja juhtimisel. 2.16. Teiseks ei saa ka siinkohal vaidlustaja põhimõtteliselt jätta kordamata, et hankija enda poolt kehtestatud hanketingimused ei toeta hankija poolt vaidlustusmenetluses nimetatud eesmärke (s.o kuidas kavatseb pakkuja hanke tehnilises kirjelduses nimetatud tööülesandeid hankija poolt esitatud nõuete kohaselt täita), sest hankija ei ole teinud töökorralduskavas esitatud vastuste järgimist kohustuslikuks hankelepingu täitmisel. 2.17. Ebaõigeks peab vaidlustaja ka hankija väidet, et vaidlustaja on ise tunnistanud, et jättis osadele küsimustele vastamata. Vaidlustaja ei ole sellist asjaolu väitnud, vaid on selgitanud, et olenemata sellest, mida pakkujad töökorralduskavas selgitasid, ei saaks selliseid tingimusi rakendada, kui need ei ole kooskõlas hankija enda poolt riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustega. Nimetatud reeglite olulist nagu ka hankija ise kinnitas, on vaidlustaja enda küsimustiku vastuses kirjeldanud. 2.18. Vaidlustaja ei esita eraldi vastuväiteid ja jätab tähelepanuta kolmanda isiku poolsed selgitused ja viited sellest, et vaidlustaja pakkumus ei ole tagasi lükatud inimressursi kirjelduse puudumise tõttu, kuivõrd antud selgitused ei ole käesoleval juhul vaidluse all (kolmanda isiku vastus vaidlustusele p 2.5, 2.8, 2.12- 2.13).  Töökorralduskava hindamine küsimustiku punktis 1.3 2.19. Esmalt selgitab vaidlustaja, et tõstatas vahetu naabri mõiste küsimuse põhjusel, et ala on väike ning selle läheduses hulgaliselt pisikesi tänavaid, millele samuti häiringud laienevad. Sealjuures ei saa vaidlustaja lõpuni nõustuda, et vahetuks naabriks saab pidada üksnes hankija poolt viidatud kinnistuid (joonisel märgitud punase ristiga), kuid mitte näiteks Hiiu tn 5 ja 6 elamuid, mis jäävad nn. Kärdla burgeri hoone kõrvale ja on samuti vahetus läheduses. Sellest johtuvalt, kui hankijal oli soov, et pakkujad arvestaksid küsimustele vastamisel üksnes ja ainult väga konkreetsete kinnistutega, tulnuks hankijal seda selliselt ka sätestada (vt käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.7-2.10 viidatut). 4/6 2.20. Teisalt peab vaidlustaja vajalikuks tähelepanu pöörata hankija poolt esitatud selgitusele väärtuspõhise hanke töökorralduskava küsimuste osas, milles hankija selgitab järgmist: Väärtuspõhise hanke töökorralduskava küsimused on üheks instrumendiks, millega hankija saab juhtida ehitustööde etapiga seotud tegevuste lõikes arendusprojekti, kui terviku mõju arendusprojekti olulistele sidusrühmadele ja huvigruppidele nii, et saaks tagatud arendusprojekti kui terviku eesmärgi realiseerumine parimal võimalikul moel. Töökorralduskava küsimused on hankija poolt koostatud hanke objekti spetsiifiliste suunavate kontrollküsimustena nii, et nende abil saab hankija selgitada, kas hankes osaleval pakkujal on hankija hinnangul oluline kogemus ning kompetents hankega tellitavate tööde teostamiseks ja kas ta on pakkumust koostades piisavalt ette valmistunud nii, et hanke võitmise korral oleks antud töövõtjaga tagatud hankija juhitava arendusprojekti eesmärgi saavutamine hankija hinnangul parimal võimalikul viisil. 2.21. Kuigi vaidlustaja ei vaidle iseenesest vastu sellele, et hankija poolt antud selgitus oma põhimõttes on õige, siis käesoleval juhul ei ole hankija poolt kehtestatud hanketingimused kooskõlas hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitusega eesmärkidest. Nimelt nagu viidatud, siis oli hankija ise kehtestanud kohustuse vastata hankija poolt esitatud küsimusele, millist hankija aga ei saa kuidagi kõrvutada arendusprojekti eesmärgi saavutamisega läbi kogemuse ja kompetentsi. Lihtsustatult öeldud – kui pakkuja vastas küsimusele, siis pidi hankija talle ka punktid määrama. Vastustena antu ei ole aga hanketingimuste kohaselt lepingu täitmiseks kohustuslik. Antud asjaolu, st küsimuste ja vastuste tõlgendamise võimaluste ebaõnnestumise, on hankija jätnud tähelepanuta. Seega võib päriselu osutuda hoopis teistsuguseks sellele, mida hankija hindamise tulemusel lootis saada. 2.22. Siinjuures olgu veel ka mainitud, et keelatud on kogemuse ja kompetentsi kohaldamine korraga nii kvalifitseerimise tingimusena, kui hindamiskriteeriumina. Kuivõrd hankes olid nii varasem kogemus, kui kompetents, sh kvaliteedi tagamisel ja juhtimisel nõutud kvalifitseerimistingimusena, ei saa hankija nimetatud asjaolusid kuidagi hindamisel rakendada (RHS § 85 lg 1). Ka nimetatu kinnitab seda, et hankija on hindamisel väljunud hindamiskriteeriumite piiridest. 2.23. Kolmandana ei nõustu vaidlustaja hankija seisukohaga, et vaidlustaja poolt töökorralduskava hindamise küsimuse nr 1.3 vastusena ei ole ta selgitanud selliste meetmete vastuvõtmist nii, et tema juhitavate ja korraldavate tegevuste häiriv mõju olulistele osapooltele oleks võimalikul väike. Vaidlustaja tõi vaidlustuses konkreetselt välja, et töökorralduskavas on esitatud vähemalt kolme häiringu olemasolu vahetutele naabritele. 5/6 2.24. Seega esitab hankija oma vastuses vaidlustusele otseseid valeväiteid väidetega, et vaidlustaja on enda vastuses esitanud üksnes hankeobjekti lähialade ja linnaruumi häiringud. Otsesõnu on viidatud kõrval asuvatele kinnistutele ja vahetutele naabritele, sealjuures nõustub ka kolmas isik oma vastuses vaidlustusele, et hankija poolt viidatud häiringud – nt norme ületav tolm, müra, sotsiaalsed häiringud - ei ole mitte üldised häiringuid vaid vahetud häiringud (vt kolmanda isiku vastus vaidlustusele p 2.18). 2.25. Eeltoodu kinnitab üheselt, et hankija on vaidlustaja pakkumuse hindamisel eksinud. 2.26. Hankija eksimus vaidlustaja töökorralduskava hindamisel nähtub ka hankija lausest „Seetõttu luges hankija antud küsimuse vastuse mitte puudulikuks, vaid ebapiisavaks.“ Hankija enda kehtestatud hindamisprotokoll ning hindamiskriteeriumid nimetatut ei selgita. Vastupidi, hankija on hindamisprotokollis viidanud järgmist: „Kuna esitatud töökorralduskavas on 3 punktis puudujääke, hindab hindamiskomisjon töökorralduskava hindega 5 (nõrk)“. Kui hankija aga punktis 1.3 puudujääki ei omistanud, siis hindamisprotokollis esitatud järeldus ebaõige ning kuulub igal juhul tühistamisele.  Töökorralduskava hindamine küsimustiku punktis 1.4 2.27. Vaidlustaja ei nõustu hankija seisukohaga, et vaidlustaja poolt töökorralduskava küsimustiku punktis 1.4 antud vastusest ei ole võimalik välja lugeda seda, et tegemist oleks vaidlustaja enda kogemusega. Nagu vaidlustaja selgitas, siis on vaidlustaja esitanud väga konkreetsed isiklikud kogemused varasemate puithoonete ehituselt, viidates sealjuures ka mina vormile („oleme valinud“). Kui hankijale ei meeldi vastuse ülesehitus, siis ei muuda see vastust ebaõigeks. 2.28. Igale mõistlikule isikule on arusaadav, et kui hankija on küsinud pakkuja varasemaid vigasid ja eksimusi koos sellest õpituga ja meetoditega selliste vältimiseks ning pakkuja on põhjalikult kirjeldanud protsesse ja meetodeid, mida pakkuja erinevate eksimuste juures tänaseks rakendab, ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et vaidlustaja ei oleks kirjeldanud enda kogemusi. Veelgi enam, kui hankijale jäi miski ebaselgeks, siis saanuks hankija ka täiendava päringuga vaidlustajalt asjaolusid täpsustada ilma, et see oleks vaidlustaja pakkumuse sisu muutnud. Hankija seda aga ei teinud. 2.29. Tähelepanuväärne on siinkohal seega, et kui eelnevate küsimuste juures on hankija olnud seisukohal, et hankija oli positsioonil töökorralduse vabamaks kujundamiseks asjaolude hindamisel, siis just selle küsimuse juures on hankija sellisest positsioonist justkui loobunud. Kõike seda lugedes tekib paratamatult küsimus, kas riigihankes läbi viidud hindamine on teadlikult toimunud viisil, et ühte pakkujat eelisseisu seada. 2.30. Kokkuvõtlikult jääb vaidlustaja seisukoha juurde, et hankija ei ole nõuetekohaselt teostanud vaidlustaja töökorralduskava küsimustiku vastuste kontrolli, väljudes ulatuslikult enda poolt kehtestatud tingimustest, mille tulemusel on hankija omistanud vaidlustajale täiesti põhjendamatuid puudujääke vastustes. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. Vaidlustaja esitab koos käesoleva seisukohaga ka menetluskulude nimekirja, milles taotleb vaidlustusmenetlusega tekkinud kulude väljamõistmist hankijalt. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Nordlin Ehitus OÜ lepinguline esindaja 6/6