Hankija täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 14.05.2024 nr 12.2-10/85 [email protected] Meie 22.05.2024 nr SYSTEM-SNAPSHOT/2024- Nordlin Ehitus OÜ esindaja null [email protected] Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ esindaja [email protected] Tere Edastan hankija täiendavad seisukohad vaidlustusele riigihankes "Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus" (viitenumber 273869) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Alo Pikk jurist Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee  Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 14.05.2024 nr 12.2-10/85 Tartu mnt 85 10115 TALLINN [email protected] Meie 22.05.2024 Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, Tallinn Tel: 606 3400 Faks: 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja: Alo Pikk Töökoht: Riigi Kinnisvara AS, jurist Tel: 56 609 773 E-post: [email protected] Täiendav seisukoht vaidlustusele riigihankes „Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus“ (viitenumber 273869) Võttes arvesse vaidlustaja Nordlin Ehitus vaidlustuses esitatud seisukohti ning tõendeid, samuti riigihanke alusdokumentide tingimusi ning hankemenetluse käigus tehtud toiminguid leiab hankija järgmist: 1. Võttes arvesse vaidlustuse käigus esitatud tõendeid ning vaidlustaja esitatud seisukohti on hankija jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades omistanud hankijale väiteid ja seisukohti, mida hankija esitanud ei ole. Hankija ei ole asunud seisukohale, et pakkumuste hindamisel pole peetud kinni hindamistingimustest. Samuti on hankija jätkuvalt seisukohal, et töökorraldust puudutavatele küsimustele vastamine peab toimuma Vormil 5 esitatud küsimuste põhjal ning seda põhimõtet on hankija ka pakkumuste hindamisel järginud. Hankija hinnangul seisneb vaidluse olemus selles, kas vaidlustaja on oma Vormil 5 esitatud küsimuste põhjal antud vastustes andnud vastused selliselt, millest nähtuks töökorralduskava vastavus täies ulatuses hankija eesmärgistatud tegevuse ja nõuete elluviimisele või mitte. Küsimus on selles, kas pakkuja esitatud töökorralduskavas on puudujääke/vastuolusid/ebakõlasid või mitte. Vaidluse taandamine üksnes hankija esitatud küsimuste ning pakkuja antud vastuste grammatilisele tõlgendamisele on ebaõige. Tingimusi tuleb tõlgendada lähtudes hankija eesmärgist ning küsimuse mõttest. Hankija nõustub iseenesest põhimõttega, et läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peavad tingimused olema selged ja mitmetimõistetavuse korral tuleb neid tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil. Samas ei saa käesoleval juhul nõustuda väitega, et tingimused olid ebaselged või mitmeti mõistetavad. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vaidlustaja ei ole hindamise juhendi Lisa 3 või Vormis 5 toodud küsimuste/tingimuste kohta enne pakkumuse esitamist esitanud hankijale ühtegi selgituspäringut. Vaidlustaja etteheited riigihanke alusdokumentide ülesehitusele ning võimalikele vastuoludele (nt vaidlustaja täiendavate seisukohtade punkt 2.22.) tuleb jätta täies ulatuses tähelepanuta, taolised väited oleks pidanud vaidlustaja esitama juba hankemenetluse käigus. 1 Arusaamatu on vaidlustaja väide, et hankija ei ole teinud töökorralduskavas esitatud vastuste järgimist kohustuslikuks hankelepingu täitmisel. Tuleb märkida, et kõnealune väide pole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust omav. Samas pole vaidlustaja ka kirjeldanud, millele tuginedes on ta sellisele järeldusele jõudnud. Hankija on seisukohal, et pakkuja on seotud oma pakkumusega ning hankelepingu täitmise käigus tuleb pakkujal täita ka pakkumuse osaks olevas töökorralduskavas esitatud tingimusi. Tulenevalt hankelepingu projektist on kogu pakkumus hankelepingu lisa, sealhulgas töökorralduskava koos seal esitatud tingimustega. Töökorralduskava punkti 1.1. hindamisest Käesolevas hankes on teised pakkujad saanud üheselt aru töökorralduskava hindamise küsimustiku punkti 1.1. sisust ning eesmärgist ja on tööprotsesside juhtimisel kirjeldanud vastutavate isikute rolli. Seega saab väita, et ehitusvaldkonnas tegutsevad isikud said protsessi juhtimise kirjeldamise sisust ühtmoodi aru. Ilmselgelt on aga pakkuja jätnud olulisele töökorralduskava komponendile tähelepanu pööramata ning püüab vaidlustuse käigus jõuda järelduseni, et see pole oluline või siis, et see tuleneb mingitest üldistest tavadest. Vaidlus puudub selles, et pakkuja ei ole esitanud töökorralduskavas konkreetseid protsessi juhtimise eest vastutavaid isikuid. Küsimusele „Kirjeldada tööprojektide koostamise protsessi ja selle juhtimist.“ vastates on vaidlustaja jätnud nimetamata protsessi juhtimise eest vastutaja(d) ning konkreetsete tegevuste sooritajad. Vaidlustaja viited protsesside juhtimisest tehisintellekti abil saab liigitada üksnes demagoogia valdkonda. Vaidlus on praegu konkreetse objekti tööprojektide koostamise protsessi ja juhtimise üle. On äärmiselt ebausutav, et vaidlustaja soovis kasutada praegusel juhul protsesside juhtimiseks tehisintellekti. Isegi kui see nii oleks, pole vaidlustaja seda oma töökorralduskava puudutavates vastustes esile toonud. Vaidlustaja viited, nagu oleks vastavustingimustes nõutud võtmeisikute kvalifikatsiooniga juba määratletud ka protsessi juhtimise sisu kirjeldus, on arusaamatud. Nagu hankija on oma varasemates selgitustes öelnud, on hankijal soov saada konkreetseid objektipõhiseid töökorralduskava puudutavaid vastuseid. Viited kutsekvalifikatsiooni tasandil paika pandud isikute rollidele ei anna töökorralduskava vaates mingit lisandväärtust. Kutsekvalifikatsiooni tasandil paika pandud isikute rollid olid vastavustingimuse nõuded ehk nö minimaalsed tingimused hankes osalemiseks. Eeltoodud vastavustingimuse nõudest ei saa kuidagi tõlgendada, et töökorralduskava küsimuse vastuses ei võiks täpsemalt inimfaktoriga seotud kirjeldust detailsemalt avada/ välja tuua. Lisaks tuleb jätkuvalt järgida ka vormil 5 märgitud põhimõtet, et „Vastused tuleb vastata vorm 5 põhjale ning küsimustele vastamine viidetega teistele lisatud dokumentidele ei ole lubatud.“ Hankija ei saa hakata töökorralduskava vastuseid hinnates omistama pakkujale protsesside juhtimise kirjeldust, mida pakkuja oma vastustes esitanud ei ole. Töökorralduskava punkti 1.3. hindamisest Vormil 5 punktis 1.3. on palutud "Arvestades antud hanke objekti, kirjeldada, kuidas Pakkuja kavandab vähendada ehitustegevuse aegseid häiringuid kinnistu vahetutele naabritele ja linnaruumis. .../" Nimetatud tingimust ei saa tõlgendada teisiti kui viisil, et kinnistu vahetute naabrite all mõistetakse kinnistuid, millel on vahetu külgnevus ehitusobjektiga. Küsimuse teine osa ehk häiringud linnaruumis on laiem vaade ning siinkohal on asjakohane arvestada tavapäraselt ehitustegevusega kaasnevaid häiringuid. 2 Töökorralduskava punkti 1.4. hindamisest Töökorralduskava hindamise küsimustiku punkti 1.4. kohta on vaidlustaja väitnud, et pakkuja isiklik kogemus tuleneb vastuses esitatud väljendist „oleme valinud“. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vastusest pole võimalik isiklikku kogemust välja lugeda. Asjaolu, et pakkuja on valinud alltöövõtja, kes pakub kindluse niiskusturvalisuse koha pealt, pole hankija hinnangul piisav tõendus sellele, et alltöövõtja on valitud varasema isikliku kogemuse põhjal. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Pikk Riigi Kinnisvara AS jurist 3