Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord“ muutmine

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 20.05.2024 nr 1.4-3/601 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister Lisad: 1. Ministri määruse eelnõu 2. Ministri määruse seletuskiri Indrek Ambos 626 0714 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 20.05.2024 MÄÄRUS Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 alusel. Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord“ § 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „peab viibima“ sõnadega „võib viibida“. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler  KAVAND 20.05.2024 SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrust nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord1“ (edaspidi kehtiv määrus). Muudatus on seotud Keskkonnaameti (edaspidi KEA) esindaja kohapeal viibimise nõude leevendamisega kalade veekogusse asustamise korral. Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (626 0714, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli (626 0751, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (626 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse § 4 lõiget 3. Määruse sõnastuse järgi peab loa andja esindaja viibima iga kord kalade veekogusse asustamise juures. Kui arvestada KEA pikaajalist asustamispraktikat, ei ole tegelikult vaja iga asustamise juures viibida, sest see toob kaasa suurenenud halduskoormuse ja ressursikulu (KEA ametniku asustamispaika sõitmise aeg, kütusekulu). Kuna kehtiv määrus igakordse loa andja esindaja asustamise juures viibimise nõude sätestab, ei ole harvad ka juhused, kus mainitud ressursse püütakse võimalikult vähe kasutada, saates asustamispunktide juurde nendele punktidele kõige lähemal asuvad KEA ametnikud. Kalade veekogusse asustamine on üks vähestest kalandusvaldkondadest, kus ei ole seni teadaolevaid õigusrikkumisi esinenud, mistõttu on KEA esindajal võimalik kavandatud muudatuste jõustumise korral viibida kohapeal ainult nendel kalade asustamistel, kus see on oluline (näiteks riiklike taastootmisprogrammide alusel aset leidvad asustamised). Kui mingisuguste vähem oluliste asustamiste juures peaks tekkima reeglite rikkumise oht, on võimalik selliseid kontrolle teha KEA järelevalvet teostavatel ametnikel. Vähem olulisteks asustamisteks peetakse näiteks harrastuskalastajatele huvi pakkuvate väikeveekogude populaarsemate püügikalade asustamisi ja seda kas eraisikute või KOV-ide algatusel. Selleks, et KEA saaks järelevalve käigus tehtavaid asustamisi paremini kontrollida, on võimalik asustamisloa lisatingimuste alla lisada punkt, mis kohustab asustamist tegevat isikut sellest KEA- d enne asutamise algust teavitama. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015019 1 4. Määruse mõjud Määrus ei too endaga kaasa majanduslikku ega sotsiaalset mõju. Samuti ei mõjuta määrus riigi julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Sihtrühm. KEA ametnikud Muudatusel on oluline mõju KEA ametnike töökoormusele. Kuna muudatusega leevendatakse KEA esindaja kalade veekogusse asustamise juures viibimise nõuet, väheneb riigi halduskoormus ning sõidu- ja kütusekulu. Ametniku veekogu äärde sõitmise kulu ja asustamise juures viibimise ajakulu asemel tekib niigi suure töökoormuse juures võimalus rohkem aega panustada sisuliste ülesannete täitmiseks. Kaasnev mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kaasnev negatiivne mõju looduskeskkonnale on vähene või olematu. Asustamisloa menetlemise käigus selgitatakse välja, kas konkreetsesse veekogusse asustamine on asjakohane või mitte. Kui menetluse käigus selgub, et asustamisega võib kaasneda negatiivne mõju veekogu elukeskkonnale, jäetakse taotlus rahuldamata. Lisaks sellele tarbitakse vähem fossiilseid kütuseid, kuna edaspidi käiakse asustamise juures vastavalt vajadusele, samuti hoitakse kokku KEA rahalisi vahendeid ja teenistujate aega 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Pigem toob muudatus endaga kaasa sõidukulu ja aja kokkuhoiu. Keskmiselt läbivad KEA ametnikud ainuüksi kalade veekogusse asustamise juures viibimise nõude tõttu aastas ligi 5000 kilomeetrit. Kui arvestada, et ühe kilomeetri läbimise kohta on kütusekulu keskmiselt 0,5 eurot, siis oleks aastane kokkuhoid vähemalt 2500 eurot. Ainuüksi kulub juba sõitudele ligi 85 töötundi, millele lisandub asustamise juures viibimise aeg, mis võtab umbes sama kaua aega. Selle järgi oleks ajaline kokkuhoid aastas 170‒180 tundi, mida on küllatki palju. Asustamisele kuluvat aega saaksid KEA vee-elustiku spetsialistid kasutada edaspidi hoopis sisulisemate ülesannete täitmiseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0517 - Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määruse nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b5825fe-3b3f-47bb-bba7-3b5ee55d84d8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b5825fe-3b3f-47bb-bba7-3b5ee55d84d8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main