Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus

20.05.2024 TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „XXVIIII laulu- ja XXI tantsupeo „ISEOMA“ piletimüügi teenus“ Vaidlustaja: Delfi Meedia AS registrikood: 10586863 aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus registrikood: 90005188 aadress: Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn Hankija esindaja: Ringo Heidmets, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Glimstedt Estonia e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuselt välja Delfi Meedia AS lepingulise esindaja kulu 4780 eurot käibemaksuta ja vaidlustuse esitamiselt tasutud riigilõiv 640 eurot. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Delfi Meedia AS (vaidlustaja) vaidlustus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (hankija) väikehanke „XXVIIII laulu- ja XXI tantsupeo „ISEOMA“ piletimüügi teenus“ (riigihange) alusdokumentidele (RHAD). 1.2. 10.05.2024 otsusega peatas VAKO riigihanke menetluse. 1.3. 14.05.2024 esitas hankija vastuse vaidlustusele. 1.4. 15.05.2024 määras VAKO kirjaliku menetluse ja võimaldas esitada täiendavaid seisukohti kuni 20.05.2024. 1.5. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde, täiendades neid käesolevaga. Riigihange on suunatud ühele pakkujale, mis on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 2. PÕHJENDUSED A. HANKEKORD KOHUSTAB HANKIJAT SELGITAMA VÄLJA MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE 2.2. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et riigihange on suunatud ühele ettevõtjale – AS-le Piletilevi Group (Piletilevi), kes on piletimüügiteenust osutanud ka eelmiste laulu- ja tantsupidude raames. Ainult Piletilevil on võimalik saada maksimumpunktid hindamise kriteeriumidest „sündmusel Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  kohapealne piletikontrolli kogemus“ (HD p 6.3.1) (Kriteerium 1), „sündmusel koha peal sündmuse päeval paberpiletite müümise eelnev kogemus“ (HD p 6.3.2) (Kriteerium 2) ja „füüsilised piletimüügipunktid paberpiletite müümiseks“ (HD p 6.3.3) (Kriteerium 3). 2.3. Vaidlustaja selgitas, et kõik Kriteeriumid on õigusvastased juba sel põhjusel, et need on sätestatud pakkuja isikule ning ei aita seega välja selgitada majanduslikult soodsaimat pakkumust. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et see kohustus tuleneb RHS §-st 85 ning vaidlusaluses riigihankes ei kohaldu. Hankija väitel on Kriteeriumid kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtete ja hankekorraga, millest pidi hankija lähtuma. 1 See ei vasta tõele. 2.4. Hankija hankekorra2 punkti 18 järgi: „Väikehanke läbiviimisel tagatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine, sealhulgas peab rahalisi vahendeid kasutama säästlikult ja otstarbekalt, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.“ 2.5. Kuigi RHS §-st 85 lähtumine ei olnud seadusest tulenevalt kohustuslik, on hankija teinud nendest põhimõtetest lähtumise endale kohustuslikuks hankekorra kaudu. Viidatud hankekorra punkti sisu kattub olemuselt RHS § 85 lg-tes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetega, et hankija selgitab eduka pakkumuse välja pakkumuse majandusliku soodsuse alusel, mis tähendab parima hinna ja kvaliteedi suhet. Seega kohaldub kogu Euroopa Kohtu praktika, mille järgi ei näita pakkumuse majanduslikku soodsust ettevõtja poolt minevikus täidetud lepingud ega mis tahes muud nõuded pakkuja isikule.3 2.6. Hankekorra punkti 1 järgi on hankija kohustatud hankekorrast lähtuma. Hankija ei saanud seega sätestada hindamise kriteeriume, milles antakse punkte pakkuja varasema kogemuse eest. Need ei näita midagi pakkumuse kvaliteedi kohta, mida on hankija hankekorra järgi kohustatud hindama ja võrdlema. B. KRITEERIUMID OLEKSID ÕIGUSVASTASED KA SIIS, KUI HANKEKORD EI KOHALDUKS 2.7. Isegi juhul kui hankija hankekord ei kohustaks teda võrdlema pakkumuste kvaliteeti, vaid üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, ei oleks Kriteeriumid õiguspärased. Erinevalt hankija poolt väidetust ei ole üldpõhimõtetega kooskõlas see, et riigihankes antakse teadvalt põhjendamatu eelis ühele ettevõtjale. 2.8. Hankija ei vaidle vastuses vaidlustusele vastu, et kvaliteedikriteeriumidest on võimalik saada maksimumpunktid üksnes Piletilevil. Vastupidi, hankija näib seda teadvat ja aktsepteerivat, kuna hankija on sätestanud nii Kriteeriumis 1 (50 000 skaneeritud piletit) kui ka Kriteeriumis 2 (3000 müüdud paberpiletit kassast) arvnäitajad just laulupeo järgi. 4 Meenutuseks, selle ürituse puhul on piletimüügiteenuse osutaja olnud Piletilevi. 2.9. Suur osa hankija vastusest vaidlustusele keskendub sellele, kui oluline on laulu- ja tantsupidu, kui oluline on, et kõik toimiks, ja milline kahju võib hankijale kaasuda, kui midagi läheb väga valesti. Kõik need väited on asjassepuutumatud. Vaidlus ei puuduta seda, kas laulu- või tantsupidu on oluline. Vaidlus puudutab seda, kas hankija saab teadvalt suunata sellise olulise ja suure maksumusega lepingu ühele ettevõtjale, kuigi turul on võimalikke teenuseosutajaid veel. 2.10. Samuti ei ole vaidlustaja mitte kordagi väitnud, et „hanke määravaks kriteeriumiks peab olema /…/ madalaima hinnaga pakkumus“, millega „hankija ei nõustu“. 5 Vaidlustaja ei arva, et ainsaks hindamise kriteeriumiks peab olema maksumus. Vaidlustaja soovib, et hankes ei eelistata põhjendamatult ühte teenuseosutajat. See, et kõik praegused kvaliteedikriteeriumid on 1 Hankija vastus vaidlustusele, p 11. 2 Veebis: https://sa.laulupidu.ee/sa-uldinfo/avalik-teave/avalikud-dokumendid/. 3 EKo C-532/06, p 30; EKo C-199/07, p 54; EKo C-315/01, p-d 65—67. 4 Hankija vastus vaidlustusele, p-d 16 ja 28. 5 Hankija vastus vaidlustusele, p 13. 2/7  õigusvastased, ei tähenda seda, et vaidlustuse rahuldamise korral on hankija kohustatud piirduma üksnes maksumusega. Hankijal on võimalik koostada uued kvaliteedikriteeriumid. 2.11. Hankija vastusest vaidlustusele kumab läbivalt eeldus, et ainult eelmisel (ja üle-eelmisel, üle-üle- eelmisel jne) teenuseosutajal on võimalik kvaliteetselt hankelepingu esemeks olevat teenust osutada. Eeldus on, et kui hankija ei sõlmi lepingut Piletileviga, siis läheb midagi valesti. 6 See eeldus on kategooriliselt ebaõige. Piletikontrolli läbiviimise võimekus ei sõltu sellest, milliseid üritusi on ettevõtja varem teinud, vaid milline on tema tarkvara ning kui palju on skännereid, skännijaid ja väravaid. Vaidlustaja selgitab seda täpsemalt Kriteeriumit 1 käsitlevas peatükis (vt ptk C). 2.12. Ebaoluline on hankija arutlus selle kohta, millised on vaidlustaja „spekulatsioonid seoses pakkujate pakutava vahendustasu ning sealt edasi selle üledimensioneeritud mõju hinnang teistele hindamise kriteeriumidele“. 7 Ei ole vahet, kui suur eelis ühele ettevõtjatele antakse. Kriteeriumide õiguspärasus ei sõltu sellest, kui palju punkte nende eest antakse. Põhjendamatu eelise andmine on õigusvastane isegi siis, kui eelis seisneb ühes lisapunktis. VAKO hindab üksnes Kriteeriumide kooskõla RHSiga, mitte õigusvastase eelise potentsiaalset mõju pakkumuste sisule. 2.13. Kui pidada õiguspäraseks, et kvaliteedikriteeriumides on võimalik maksimumpunktid saada vaid eelmisel teenuseosutajal, ei saa ka tulevikus keegi peale Piletilevi vaidlusalusele lepingule konkureerida. Isegi juhul kui Piletilevist lahkuksid homme kõik töötajad ning Piletilevi müüks maha kogu oma intellektuaalse omandi, on endiselt Piletilevi see, kes saab riigihankes kõige enam punkte, kuna punktid antakse juriidilisele isikule, mitte pakkumusele. C. KRITEERIUM 1 ON EBAPROPORTSIONAALNE JA VASTUOLUS KONKURENTSI EFEKTIIVSE ÄRAKASUTAMISEGA 2.14. Kriteeriumis 1 saab maksimumpunktid (33 punkti) siis, kui pakkumuses nimetatud konkreetset sündmust külastas ühe päeva jooksul vähemalt 50 000 külastajat ja kus kasutati kõikide külastajate sündmuse alale sisenemisel piletite/kutsete skaneerimist (HD p 6.3.1). Sealjuures peab sündmus olema toimunud viimase 3 aasta jooksul (HD Lisa 2 p 1.2). 2.15. Hankija põhjendab Kriteeriumit sellega, et „piletisüsteemide töökindlus ning süsteemne toimimine tagab kvaliteetse ning kiire ja tõrgeteta klienditeeninduse, vältides võimalikke tõrkeid väravates, inimmassidele segadust tekitavaid ummikuid sündmusel, rüselusi, pahameelt jms“. 8 Hankija väidab, et „tõrgete tõttu tekivad suure tõenäosusega ummikud ja/või rüselused vms, mis toob endaga kaasa suure turvariski ning seab ohtu kõikide külastajate heaolu“. 9 Hankija mainib vaidlustuse vastuses korduvalt tehnika olulisust. 10 2.16. Hankija põhjendused on põhimõtteliselt õiged, kuid nendes esineb oluline loogikaviga. Jah, piletisüsteemide töökindlus aitab vähendada tõrgete riski. Ometigi ei hinda hankija Kriteeriumis 1 pakkuja tarkvara, vaid pakkuja varasemat kogemust. Kriteerium 1 on sellisel kujul ilmselgelt ebaproportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et kriteerium on sobiv ja vajalik. Abinõu on sobiv, kui see soodustab eesmärgi saavutamist.11 Abinõu on vajalik, kui taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, vähem koormava abinõuga.12 2.17. Kui hankija eesmärk on vähendada tehnika tõrgete riski, nagu ta väidab, ei ole Kriteerium 1 selleks sobiv ega vajalik. Pakkuja varasem kogemus ei ütle midagi tarkvara võimekuse kohta. Kui hankija jaoks on oluline hästi toimiv tarkvara, on tal võimalik sätestada selged nõuded tehnikale, 6 Hankija väidab vaidlustuse vastuse p-s 9: „Mõeldamatu oleks katastroof, kui laulu- ja tantsupeo toimumine satuks ohtu pakkuja võimetuse tulemusena üldse või piisavas mahus piletikontrolli läbiviimiseks lühikese aja jooksul.“ 7 Hankija vastus vaidlustusele, p 3. 8 Hankija vastus vaidlustusele, p 19. 9 Hankija vastus vaidlustusele, p 20. 10 Vt nt hankija vastus vaidlustusele, p 9. 11 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15. 12 RKPJKo 3-4-1-28-12, p 25. 3/7  mis peab kõikidel pakkujatel olema, või alternatiivselt tarkvara võimekust hinnata. Mõlemal juhul oleks tagatud suurem konkurents ning hindamise kriteeriumid taotleksid ka päriselt seda eesmärki, mida hankija väidab taotlevat. 2.18. Piletikontrolli läbiviimise võimekus ei sõltu sellest, milliseid üritusi on ettevõtja varem teinud, vaid millised on tema protsessid, milline on tarkvara, kui palju on skännereid, skännijaid, turvamehi ja väravaid, milline on parkimise korraldus, kui suur on tualettide arv, kui korralik on sündmuse ala toitlustus jmt. Seda on vaidlustajale kinnitanud mitme suurürituse korraldaja Thors Production (lisa 1 ). Muuhulgas selgitab produktsioonifirma, et järjekordade põhjuseks võib olla inimlik eksimus – kuigi nt vaidlustaja tehnikaga pole ettevõtjal kunagi probleeme olnud, siis on Piletilevi sisestanud oma skänneritesse vale parooli, mille ümberseadistamine võttis kaua aega ja millest tulenevalt tekkisid pikad järjekorrad. 2.19. Unibet Arena selgitab vaidlustajale, et kõige olulisem tegur järjekordade tekkimisel on rahvamassi enda käitumine (lisa 2). Ka vaidlustaja enda kogemuse järgi on 99% järjekordadest põhjustatud külastajate enda käitumisest, mitte tehnika tõrkest – kes on piletit kortsutanud, kes hakkab piletit otsima alles väravas ning ei leia seda üles, kes ei ole mõelnud läbi, kas tal on kaasas keelatud asju (nt klaastaara). Samal põhjusel on ka Piletilevi 2019. aasta laulu- ja tantsupeo jaoks teinud külastaja meelespea, kus palutakse nt pileti ette ostmist, pileti salvestamist nutiseadmesse, koti eelnevat läbi vaatamist, jalgrataste parklasse jätmist, vihmavarjude koju jätmist jmt.13 2.20. Lisaks selgitab Unibet Arena, et oluline on korraldaja kommunikatsioon, programmi ajastamine, protsessid sisenemisel (milline on lüüsisüsteem, kuidas jõuab rahvas sissepääsudeni, turvatöötajate tööprotsess), tehnika, inimeste koolitatus, piletite kiire leitavus/avatavus (vt lisa 2). Mõlema ettevõtja selgituse taustal on selge, et tõrgeteta teenuse tagavad tugevad protsessid ja töökindel tehnika, mitte teenusepakkuja varasem kogemus. 2.21. Hankijal oleks võimalik hinnata protsessikirjeldust, tehnika võimekust, töötajate arvu jpm, kuid on otsustanud kõige rohkem konkurentsi piirava lahenduse kasuks – hinnata lihtsalt varasemat kogemust, mis tegelikult pakkumuse kvaliteeti ei taga. Kui ka vaidlustajal oleksid maailma parimad skännerid, tarkvara, sadu kordi auditeeritud tööprotsessid, igapäevased koolitused töötajatele jne, ei oleks vaidlustajal võimalik saada Kriteeriumis 1 maksimumpunkte. Küll aga saab garanteeritult maksimumpunktid Piletilevi ning seda olenemata sellest, kuidas nad on kavandanud tagada hankelepingu kvaliteetse täitmise. 2.22. Isegi kui pakkuja varasem kogemus tagaks seda, et laulupidu hakatakse teenindama tõrgeteta – mida see ei taga –, on külastajate absoluutarvu hindamine selgelt asjakohatu. Vaidlustaja omab laia kogemust üritustega Unibet Arenal, mille maksimaalne mahutavus on 10 000 külastajat. Veebruaris toimunud Eesti-Läti korvpallimängul osales ca 6500 külastajat.14 Uksed avati kl 17.30, mäng algas 19.00. Seega pidi vaidlustaja pooleteise tunniga tagama läbilaskevõime 6500 inimest, sealhulgas sisenevad Unibet Arenal kõik külastajad ühest peauksest. Laulupeo suurkontserdil avatakse hommikul korraga kolm väravat, millel igaühel on omakorda mitu sissepääsu. Kontsert algab pärastlõunal ja kestab õhtuni, kusjuures suur osa inimesi ei tule kontserdi alguseks, vaid hiljem – sama ei saa öelda korvpallimängu kohta. Seega, kuigi laulupeo suurkontserdi ajal on absoluutarvu poolest külastajaid rohkem, on ühel ajahetkel ühes asukohas nõutud madalam läbilaskevõime, kui nt Unibet Arenal korraldatud üritustel. 2.23. Kogumis on selge, et Kriteerium 1 ei ole hankija poolt taotletava eesmärgi – tagada, et inimesed saavad tõrgeteta ja sujuvalt sisse – saavutamiseks sobiv ega vajalik ning on seega vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (RHS § 3 p 2). Samuti on Kriteerium 1 vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, kuna maksimumpunktid on põhjendamatult võimalik saada vaid ühel pakkujal (RHS § 3 p 3). 13 Veebis: https://www.piletilevi.ee/est/uudised/uudised/laulu-ja-tantsupeo-kulastaja-meelespea-02-07-2019/. 14 Veebis: https://www.ohtuleht.ee/sport/1102081/analuus-voimas-eesti-korvpallikoondis-tegi-leedule-taismaja-ees-tuule-alla. 4/7  D. KRITEERIUM 2 ON EBAPROPORTSIONAALNE JA VASTUOLUS KONKURENTSI EFEKTIIVSE ÄRAKASUTAMISEGA 2.24. Kriteeriumis 2 hinnatakse sündmusel koha peal sündmuse päeval paberpiletite müümise kogemust. Maksimumpunktid saab siis, kui pakkumuses nimetatud konkreetsel sündmusel müüdi ühe päeva jooksul pakkuja piletimüügiseadmetest koha peal kassadest külastajatele vähemalt 3000 paberpiletit (HD p 6.3.2). 2.25. Hankija ei vaidle vastu, et vaid Piletilevil on võimalik saada Kriteeriumist 2 maksimumpunktid. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et kõnealune kriteerium on põhjendamatu juba seetõttu, et paberpiletite müük moodustab kogu piletite müügist marginaalse osa, kusjuures 2019. aasta üldlaulupeol ei müüdud kassadest ühtegi piletit. Hankija toob välja, et 2023. aasta laulupeol müüdi kassadest pileteid. 15 2023. aastal toimus noorte laulupidu, mida ei saa ühele võrrelda hankelepingu esemeks oleva üldlaulupeoga. Pole põhjust arvata, et sel üldlaulupeol müüakse kassast ühtegi piletit. 2.26. Isegi kui eeldada, et kassadest müüakse pileteid, ei ole Kriteerium 2 proportsionaalne. Hankija selgitab, et „kohapealne piletimüük on ligipääsetavuse tagamiseks kõikidele külalistele, sest pileteid peavad saama soetada nii pangakaardiga kui ka sularahas ostjad, kellel ei ole ükskõik millisel põhjusel kas oskusi või tehnilist valmisolekut või võimalusi või soovi e-piletite soetamiseks“.16 Hankija selgitus ei põhjenda, millest lähtuvalt on ta teinud järelduse, et kõige paremini saab kassast müügiga hakkama ettevõtja, kes on sama teenust osutanud eelmisel laulupeol. Nagu Kriteeriumis 1, on ka Kriteeriumis 2 selline eeldus meelevaldne. 2.27. Kui hankija soov on, et kassadest müüakse pileteid, saab ta üksikasjalikult sätestada tehnilises kirjelduses kassast müügi nõuded. Samuti oleks hankijal võimalik hinnata protsessikirjeldust, müüjate arvu, tugipersonali igas aknas, asendusmakseterminalide olemasolu vmt. Vaidlustajal ei ole mingit probleemi müüa kassast pileteid täpselt sellisel viisil, nagu hankija soovib, aga vaidlustajal ei ole sellegipoolest võimalik selles kriteeriumis maksimumpunkte saada. Ainsana saab garanteeritult punktid Piletilevi, olenemata sellest, kuidas ta kassast müüki korraldama hakkab. 2.28. Kriteerium 2 ei ole hankija poolt taotletava eesmärgi – tagada, et inimesed saavad kohapeal soetada pileteid pangakaardiga kui ka sularahas – saavutamiseks sobiv ega vajalik ning on seega vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (RHS § 3 p 2). Samuti on Kriteerium 1 vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, kuna maksimumpunktid on põhjendamatult võimalik saada vaid ühel pakkujal (RHS § 3 p 3). E. KRITEERIUM 3 ON EBAPROPORTSIONAALNE, LÄBIPAISTMATU JA VASTUOLUS KONKURENTSI EFEKTIIVSE ÄRAKASUTAMISEGA 2.29. Kriteeriumis 3 hindab hankija füüsiliste piletimüügipunktide olemasolu paberpiletite müümiseks. Maksimaalsed punktid – 31 punkti – on võimalik saada, kui pakkujal on müügipunkt 23 erinevas hankija poolt loetletud Eesti asukohas (HD p 6.3.3). 2.30. Üllataval kombel väidab hankija, et „füüsilised piletimüügipunktid aitavad teenida suursündmusest teavitamise huve“. 17 Kriteeriumi 3 selline eesmärk on läbipaistmatu ja vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ei ole sobiv ega vajalik. Vaidlustaja – Delfi Meedia AS – oleks valmis turundusväljundina pakkuma reklaami, aga seda pole kusagilt RHADis välja toodud. Tänapäeval ei ole mingit põhjendust, miks peaks turundust tegema läbi füüsiliste müügipunktide ja andma punkte ainult füüsiliste müügipunktide eest. 2.31. Kui Kriteeriumil 3 on turunduslik eesmärk, nagu hankija väidab, on selgelt tegemist ühe turuosalise õigusvastase eelistamisega. Vaidlustaja on Eesti suurim meediamaja – Piletilevil ei 15 Hankija vastus vaidlustusele, p 28. 16 Hankija vastus vaidlustusele, p 27. 17 Hankija vastus vaidlustusele, p 5. 5/7  ole sellist turunduslikku võimekust ega ulatust. Küll aga on Piletilevil rohkem füüsilisi piletimüügipunkte, kuna ta müüb pileteid Circle K-st. Hankija on otsustanud anda punkte täpselt sellise turundustegevuse eest, millest on Piletilevil ainsana võimalik saada maksimumpunktid. 2.32. Lisaks väidab hankija, et füüsilised piletimüügipunktid tagavad ligipääsetavust, kusjuures hankija on valinud punktid „suuremates asumites, sest on suur vahe kas piletiostja elab väikelinnas või Tallinnas“. 18 Hankija väited on vastuolulised. Vaidlustaja selgitas juba vaidlustuses, et hankija asukohavalik on liigne ja suvaline. Hankija ei ole valinud suurimaid linnasid Eestis. Loetletud asukohtade hulgas on nt rahvaarvu poolest 31. suurim linn Tõrva, 25. suurim linn Põltsamaa, 23. suurim linn Türi, 19. suurim linn Põlva, kui aga loetelust on teiste hulgas jäetud välja 5. suurim linn Kohtla-Järve, 13. suurim linn Keila, 17. suurim linn Saue ja 18. suurim linn Elva. 2.33. Kogumis on Kriteerium 3 ebaproportsionaalne, läbipaistmatu ja vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega (RHS § 3 p-d 1—3). Kuigi Kriteerium 3 on sätestatud mh turunduslikul eesmärgil – mis kuidagi RHADist loetav ei ole –, on hankija otsustanud anda punkte vaid sellise turundustegevuse eest, milles on võimalik maksimumpunktid saada vaid Piletilevil. F. KÕIGI PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMISE ALUS ON VASTUOLUS LÄBIPAISTVUSE PÕHIMÕTTEGA 2.34. Hankija on jätnud endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused „omal initsiatiivil igal ajahetkel menetluse kehtetuks tunnistada seda põhjendamata“ (HD p 5.2.2). See tagasilükkamise alus on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega (RHS § 3 p 1). 2.35. Hankija võrdleb hankelepingu esemeks olevat laulu- ja tantsupeo piletimüügiteenust poest pastakate ostmisega ja väidab, et temalt ei saa oodata põhjendamist, miks, kas ja kelle käest ta ostab.19 Hankija võrdlus on vastuolus ülejäänud dokumendiga, milles rõhutatakse korduvalt (ja õigesti) laulupeo olulisust. Hankija hindab ühelt poolt teenusega seotud riske nii kõrgeks, et võimaldab teadvalt maksimumpunktid saada vaid eelmisel teenuseosutajal, teisalt aga teenust nii ebaoluliseks, et ta ei pea kuidagi põhjendama, miks, kas ja kelle käest ta seda ostab. 2.36. Hankija väidab, et nii pastaka ostmise kui vaidlusaluse riigihanke puhul on tegemist väikehankega, mis tuleb läbi viia võimalikult väikese aja- ja ressursikuluga. 20 Hankija enda hankekorrast tuleneb vastupidine. Pastaka ostu puhul oleks tegemist „otseostuga“, mille puhul kohaldatakse üldpõhimõtteid selliselt, et „ostu läbiviimise protsess toimub võimalikult efektiivselt ehk sihtasutusele võimalikult väikese aja-, raha ja tööjõukuluga“ (hankekord, p 14). Otseostu puhul on eeldatav maksumus väiksem kui 5000 eurot (asjad, teenused) või 10 000 eurot (ehitustööd, eriteenused, sotsiaalteenused). 2.37. Vaidlusaluse riigihanke puhul on tegemist väikehankega, milles „tagatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine, sealhulgas peab rahalisi vahendeid kasutama säästlikult ja otstarbekalt, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte“ (hankekord, p 18). Üldpõhimõtted kohalduvad seega täies ulatuses, mitte ei ole eesmärgiks võimalikult lühike menetlus. 2.38. Läbipaistvuse põhimõttest (RHS § 3 p 1) tulenevalt ei saa mis tahes riigihankes kõikide pakkumuste tagasi lükkamine olla põhjendamatu, kuna see avab ukse korraldada riigihankeid nii kaua, kuni edukaks osutub tema soositud ettevõtja. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 23,90 töötunni ulatuses summas 4780 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 640 eurot. Seega 18 Hankija vastus vaidlustusele, p 36. 19 Hankija vastus vaidlustusele, p 38. 20 Hankija vastus vaidlustusele, p-d 38 ja 39. 6/7  kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 5420 eurot. 3.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 3 ). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks 20.05.2024. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja hankijale e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Thors Production selgitus Lisa 2 Unibet Arena selgitus Lisa 3 Ajaaruanne 7/7  Saatja: Erki Fels | TGS Baltic </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=0AB439BB19BE49F6ACD32D4131B74D07-37444102-5E> Saaja: Gregor Saluveer | TGS Baltic Teema: FW: küsimus Erki Fels vandeadvokaat Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti Mobiil +372 5349 3777 [email protected] <mailto:[email protected]> Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 150 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname. From: Indrek Poolak <[email protected]> Sent: esmaspäev, 20. mai 2024 13:52 To: Erki Fels | TGS Baltic <[email protected]>; Karin Vene <[email protected]> Subject: FW: küsimus Importance: High From: Maarek Toompere <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, May 20, 2024 12:53 PM To: Indrek Poolak <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: küsimus Importance: High Tere, tehnika võib osutuda probleemiks, aga Piletitaskuga pole seda juhtunud(küll juhtus see piletilevi skänneritega , millele oli meie wifi parool valesti sisestadud:),. nad keeldusid seda ka tunnistamast väites et meie andsime vale parooli:)), õmberseadistamisega läks aega ja tekksid pikad järjekorrad. Aga muidu sõltub sisselaskmise kiirus üritusele, korralduse paljudest detailidest, partkimise korraldusest, suunaviitade olemasolust etendusele, et inimesed ei otsiks taga, kus kohas on sissepääs, aga ka tualettide arvust alal(inimesed soovivad enne platsile saabmist keha kergendada,aga kui informeerida uksel, et platsil on piisavalt tualette, siis seda probleemi ei teki) eelinfost publikule kohale saabumise aja kohta, korraliku toitlustuse olemasolu kohapeal garanteerib paljuski publiku varem saabumise. Sel juhul, ei teki ka järjekordasid sissepääsus. N Parimat soovides, Maarek Toompere [email protected] <mailto:[email protected]> www.thorsproduction.ee <http://www.thorsproduction.ee> +3725021197 Thors Films OÜ Telliskivi 60a, Tallinn 10412 Saatja: Indrek Poolak <[email protected]> Saaja: Gregor Saluveer | TGS Baltic Teema: FW: scannerlus From: Piletitasku info Sent: Monday, May 20, 2024 5:56 PM To: Erki Fels | TGS Baltic <[email protected]> Subject: FW: scannerlus From: Siim Ammon <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, May 20, 2024 2:12 PM To: Indrek Poolak <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: scannerlus Väga üldine küsimus. Ja ega siin ei ole ühtsest vastus.. eee.. Kõige olulisem tegur on rahvamassi käitumine – millal saabutakse (korraldaja kommuniaktsioon, programmi ajastamine arvestades inimeste saabumise hajutamist) Missugune on lüüsisüsteem sisenemisel Kuidas rahvas üldse jõuab sissepääsudeni (ehk nt kas saabutakse sissepääsude mõistes küljelt, otse jne mõjutab väga otseselt sisenemiskiirust) Turvatöötajate tööprotsess sisenemisel (nt Suurhalli näitel olukord kus sama inimene kontrollib piletit kes ka teeb isikuasjade läbivaatust – see aeglustab oluliselt sisenemisprotsessi) Aga piletimüügifirmal ei ole palju endal võimalik ülaltoodut lahendada, see korraldaja / venue maailm rohkem. Lõpuks muidugi kontrolli hetkel on ka oluline tehnika, et seadmed ei oleks aeglased inimesed kes neid kasutavad on koolitatud ehk kasutavad kiirelt, aga ka oskavad probleemide korral neid kiiresti lahendada Suudavad omavahel offlines ka ideaalses maailmas suhelda, et võrgu ära kukkumisel ei kannataks sisenemine Kindlasti on seal ka mingisugused turvalisusega seotud riskid. Mina näiteks korraldajana ei soosi „oma telefoniga skaneerimist“, ei jõua keegi arvestada inimese telefoni akuga või sellega kui skännides ema helistab. See pole turvaline. Kui loeme pileti enda disaini tehnikaks, siis loeb ka see. Jah, inimene on loll ja kommuniaktsioon kohapeal aitab, et pilet varakult valmis võetaks. Aga piletimüügifirma saab piletid toota selliselt, et need oleks võimalikult kiirelt leitavad/avatavad jne. See on see mis esmalt vuristades pähe lõi.. kindlasti saab seda sügavamalt arutada!