Riigikogu väliskomisjon Meie 23.05.2024 nr 1.1-21/2428-1
[email protected]
Muudatusettepanekud
välissuhtlemisseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule (385
SE)
Austatud väliskomisjoni esimees
Esitame muudatusettepanekud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule (385 SE).
1. Palume sõnastada eelnõu § 1 punkt 10 järgmiselt:
10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 52–59 järgmises sõnastuses:
„(52) Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, lähtudes rikkumise olemusest ja raskusest
Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus ettenähtud alustel. Nende
aluste puudumise korral võib toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda eelkõige juhul, kui
pärast toetuse väljamakse tegemist selgub, et toetuse saaja:
1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel esitanud teadlikult valeandmeid, on toetuse saamise
või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt, toetuse kasutamisel on esinenud pettus,
korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks
rahuldatud;
2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;
3) ei ole täitnud osaliselt või täielikult toetuse saamisega seotud kohustust;
4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(53) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
1) toetuse saaja või lõppsaaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimesel võimalusel,
et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa
toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil;
2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud
juhul, kui tegemist on lõike 52 punktis 1 nimetatud asjaoludega.
(54) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata
jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, nõutakse toetus tagasi või
vähendatakse väljamakstavat toetust 2–100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest.
(55) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele
kuuluva toetusega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
(56) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse
tegemisest, võttes arvesse nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste
finantshuvide kaitse kohta, sätestatud aegumistähtaja kulgemise tingimusi.
(57) Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates.
Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib toetuse andja toetuse saaja taotlusel toetuse
tagasimaksmise tähtaega pikendada ja tagasimaksmise ajatada, nõudes vajaduse korral
tagatist.
(58) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole
tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega
viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle
arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise otsusega on
võimalik põhjendatud juhul viivist vähendada, kuid tagada tuleb piisav kahjuhüvitis. Viivist
ei nõuta riigiasutuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse
kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise
tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa
ulatuses.
(59) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva
paragrahvi lõikes 57 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava
toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor
võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga.
Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata
summeeritud protsendimäärasid alla ühe.“;“.
Selgitused:
VäSS § 8 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 52–59. Riigikohus on kohtuasjas 5-
23-2 leidnud, et toetuse tagasinõue on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad
seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega.
Samuti, et kuivõrd toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud
kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, on asjakohane, et ka toetuste
tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Samas tuleb nii viivise kui intressi
maksmise kohustust pidada avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks, mida saab tulenevalt
PS §-st 113 kehtestada vaid seadusega. Seetõttu tuleb ka välissuhtlemisseaduses sisalduvaid
toetuse tagasinõudmisega seonduvaid sätteid täiendada.
Seaduse eelnõu tasemel on toetuse tagasinõudmise regulatsiooni kehtestamisel arvestatud
asjaoluga, et tagasinõutava toetuse reeglid võivad Euroopa Liidu toetuse ja muu välisabi
andmise puhul erineda. Näiteks on Euroopa Liidu eelarvest antavate soodustuste puhul
tegemist Euroopa Liidu finantshuvide kaitsealas olevate toetustega (nt. taaste- ja
vastupidavusrahastu ehk RRF), samas kui muu välisabi puhul (nt. Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismid, Šveitsi-Eesti teine toetusprogramm jms.) on
allutatud välisabi andja ning Euroopa Liidu ja toetust saava liikmesriigi vahelistele
kokkulepetele ning selle alusel kohaldatavale riigisisesele rakenduslikule õigusraamile.
Euroopa Liidu eelarvest antavatele toetustele kohaldub nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr
2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.
2
Kui antav toetus on riigiabi, siis ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel
tuleb lähtuda konkurentsiseadusest. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel
kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 42 ette nähtud tingimusi, sh toetuse tagasinõudmise
tegemise aega, toetuse tagasimaksmise tähtaega, intressi.
Eelnõu täiendusettepanekuga (eelnõu § 1 punkt 10, lõige 53) nähakse ette olukorrad, millal
toetuse tagasinõudmise otsuse vormistamine ei ole mõistlik ega põhjendatud ning mis
vastupidisel juhul tooks kaasa ebamõistliku halduskoormuse ja halduskulu.
Eelnõu täiendusettepanekutega (eelnõu § 1 punkt 10, lõige 54) täpsustatakse ka seda, et kui
üldjuhul nõutakse toetus tagasi tuvastatava rahalise kohustuse ulatuses (nt. rahalise kohustuse
või mõju suurus on võimalik tuvastada), siis eelnõuga nähakse ette alused ka toetuse
tagasinõudmiseks olukorras, kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ja toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude
täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud
oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju (nt. riigihangete reeglite rikkumise tagajärg,
kus rikkumine küll esineb kuid selle rahalist väärtust ei ole alati võimalik tuvastada).
Samuti täpsustatakse täiendusettepanekuga toetuse tagasinõudmise korda – nähakse ette
võimalus toetuse tagasimaksmise ajatamiseks, ning juhul, kui toetust tähtajaks ei tagastata,
siis millised on kohaldatavad intressid ja viivised, millal on võimalik tagasinõutav toetus
tasaarveldada veel väljamaksmisele kuuluva toetusega.
2. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 11 (muutes seetõttu järgnevate punktide
numeratsiooni) järgmises sõnastuses:
11) paragrahvi 5 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Nimetatud põhimääruses sätestatakse muu hulgas toetuse taotlemise, andmise ja
kasutamisega seotud isikuandmete liigid, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete
väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused kooskõlas
Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus sätestatud isikuandmete
töötlemise ulatusega.“.
Selgitused:
Isikuandmete töötlemisega seonduvad vajavad piiritlemist seaduse tasemel, mis seni on VäSS
§ 8 lg 4 aluses kehtestavate toetuse andmise tingimuste puhul olnud piiritlemata. Praktikas on
näiteks Šveitsi-Eesti teise toetusprogrammis vaja doonorriigi nõudmisel koguda ja töödelda
isikuandmeid sisserännanute kohta, sh rahvuse kohta ja Eestis elamise aja kohta. Toetust
andmist käsitlev õigusakt või leping näeb ette andmete töötlemise eesmärgi ja ulatuse.
Põhimääruses sätestatakse iga fondi kohta detailsemalt, mis isikuandmeid töödeldakse,
andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad. Erilist
tähelepanu peab pöörama eriliiki andmetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
3
Virge Aasa 5885 1493
[email protected]
4