3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotlus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber 273869 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 22.05.2024 nr 1/40 Kolmanda isiku vastus Nordlin Ehitus OÜ 17.05.2024 seisukohale Kolmas isik 1: Ehitus5ECO OÜ Registrikood: 11715995 Aadress: Mustamäe tee 4, 10616 Tallinn e-mail: [email protected] Kolmas isik 2: Tera Ehitus OÜ Registrikood: 11993524 Aadress: Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu e-mail: [email protected] Kolmanda(te) Vandeadvokaat Britta Oltjer isiku(te) esindaja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ Aadress: Rävala pst 2, 10145 Tallinn Telefon: +372 6555 052 e-post: [email protected] Vaidlustuse Nordlin Ehitus OÜ esitaja: Registrikood: 11966711 Aadress: Keemia 15, Tallinn 10616 Vaidlustaja vandeadvokaat Keidi Kõiv esindaja: Advokaadibüroo RASK Aadress: Rotermanni 8, 10111 Tallinn Tel: 6 180 820 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood: 10788733 Aadress: Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] [email protected] Asi: Nordlin Ehitus OÜ vaidlustus riigihankes „Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus“ (viitenumber 273869) Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1. Faktilised asjaolud 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka kui VAKO) menetluses on Nordlin Ehitus OÜ (edaspidi ka kui vaidlustaja) 07.05.2024 vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (edaspidi ka kui hankija) poolt avaldatud riigihankes viitenumbriga 273869 „Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus“ (edaspidi viidatud ka kui riigihange või hange) tehtud hankija otsustele. 1.2. Asja menetlusse on kolmandate isikutena kaasatud Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ (edaspidi koos või eraldi ka kui kolmas isik/kolmandad isikud või ühispakkujad), kes esitasid 13.05.2024 VAKO-le oma seisukoha ja menetluskulude nimekirja. 1.3. Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teatega määrati menetlusosalistele tähtaeg täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks kuni 17.05.2024. Viidatud kuupäevaks esitatud seisukohtadele on kirjaliku menetluse teate kohaselt võimalik vastata kuni 22.05.2024. 1.4. Vaidlustaja esitas oma täiendava seisukoha 17.05.2024, millele kolmas isik peab käesolevaga vajalikuks täiendavalt vastata. 1.5. Kolmanda isiku hinnangul ei anna vaidlustaja 17.05.2024 seisukoht põhjust vaidlustuse rahuldamiseks. Kolmas isik jääb kõigi oma 13.05.2024 esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning palub jätta Nordlin Ehitus OÜ vaidlustus täies ulatuses rahuldamata ja mõista vaidlustajalt kolmandate isikute kasuks välja kolmandate isikute poolt kasutatud lepingulise esindaja kulud. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta sisuliselt alljärgnevalt. 2. Kolmanda isiku vastuväited vaidlustaja 17.05.2024 seisukohale 2.1. Kolmanda isiku seisukohad hankija poolt kehtestatud hindamissüsteemi osas 2.1.1. Kolmas isik ei nõustu vaidlustaja seisukohtade p-s 2.1 kuni 2.6 väljatoodud väitega nagu oleks hankija vaidlustaja pakkumuse hindamisel eiranud enda kehtestatud hindamiskriteeriumeid. Vaidlustaja sellekohased väited on kunstlikud ja otsitud iseloomuga. 2.1.2. Samuti jääb kolmandale isikule arusaamatuks vaidlustaja seisukoht, mille kohaselt: „ei saa kuidagi pidada põhjendatuks hankija selgitusi töökorralduskava hindamise eesmärkidest, kuivõrd riigihanke alusdokumentides ei ole hankija eesmärke määranud viisil nagu hankija esitleb vaidlustusmenetluses.“ 2.1.3. Esiteks. Hankes kehtestatud hindamise süsteemi kirjeldus tuleneb: - RHAD Vormilt 5, s.o. Töökorralduskava, mis seadis pakkujatele raamid kirjeldava iseloomuga vastuste esitamiseks seoses projekti- ja ehitusjuhtimisega seotud küsimustele; - pakkumuse esitamise ettepanekust (vt p 5.3.); - pakkumuse esitamise ettepaneku lisast 3, s.o. Töökorralduskava hindamise juhend, mis tõi välja hindamisel kasutatava nn võrreldava põhjalikkuse ja detailsuse astmed. 2 2.1.4. Vaidlustaja on oma vastuse p-s 2.6 ise välja toonud, et hanke eesmärgiks on peatöövõtu korras, tähtaegselt ja optimaalsete kuludega rajada hanke objektiks olevad hooned ja sinna juurdekuuluvad rajatised, mis vastavad hankija poolt kehtestatud nõuetele ja seadustele. Sealhulgas peab olema tagatud rajatava objekti funktsionaalsus, energiasäästlikkus, vastupidavus ja kauakestvus. 2.1.5. Kolmanda isiku hinnangul ei ole hindamiskriteeriumitega vastuolus, kui hankija hindab pakkujate poolt Vormil 5 esitatud vastuseid pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 3 kohaselt ja kujundades seisukoha, kas pakkumuses esitatud vastused võimaldavad saavutada hankija jaoks parimal võimalikul moel hanke resultaadi (eesmärgi). 2.1.6. Hanke resultaadi saavutamise efektiivsus ongi selles kontekstis peamine hindamise eesmärk ja see pidi olema objektiivselt arusaadav kõigile hankes pakkumuse esitanud pakkujatele. Seetõttu puudus ka hankijal vajadus eraldi RHAD-is üle rõhutada, et töökorraldusega seotud kirjeldava iseloomuga küsimustele vastuste andmist hinnatakse eeskätt selles kontekstis, kuivõrd efektiivselt need võimaldavad hanke eesmärkide elluviimist. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 5 ettenähtud üldpõhimõttega saavutada riigihankes tulemus parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Kahtlemata on üheks võimalikuks kvaliteedi garantiiks ka pakkuja poolt esitatud nägemus protsesside juhtimisest ja koostööst hankijaga. 2.1.7. Kolmanda isiku hinnangul on vaidlustaja oma seisukoha p-s 2.6 ajanud omavahel segamini hankija poolt hankega taotletava eesmärgi ja selle saavutamise vahendid (töökorraldus). Hankija eesmärgiks on saavutada Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus kiiresti, kvaliteetselt, säästlikult ja nõuetekohaselt. Hankija on töökorralduskavas projekti- ja ehitusjuhtimise täpsemaks kirjeldamiseks püstitanud küsimused eesmärgiga selgitada välja, kuidas töövõtja seda kavatseb saavutada. Hankijal pidi olema esitatud vastuste põhjal võimalik võrrelda ja hinnata erinevaid pakutud lahendusi kvaliteetse resultaadi saavutamiseks vajaliku töökorralduse ja sujuvuse kirjelduste kaudu, mis omakorda teenib hankemenetluses parima hinna ja kvaliteedi suhte eesmärki. 2.1.8. Teiseks. Kolmas isik ei nõustu ka vaidlustaja seisukoha p-s 2.7. esitatud käsitlusega, mis näib rõhutavat, et hankija poolt kehtestatud hindamise kriteeriumid (ja nende rakendamine) ei olnud läbipaistev. Kolmanda isiku hinnangul oli nii RHAD Vorm 5, pakkumuse esitamise ettepanek kui ka selle lisa 3 riigihangetel pidevalt osalevatele ehitusettevõtjatele piisavalt detailne ja võimaldas pakkujatel mõista, mida hankija iga küsimuse kirjelduse juures soovib ja mismoodi seda hinnatakse. 2.1.9. Hankija on oma vastuses viidanud Riigikohtu lahendile 3-17-2718/30. Nimetatud lahend tugineb olulises osas omakorda Euroopa Kohtu lahendile C-6/15: Dimarso. Nimetatud lahendi punktis 27 on Euroopa Kohus sedastanud: „direktiivi säte ei pane hankijale kohustust teha võimalikele pakkujatele hanketeates või hankedokumentides teatavaks hindamismeetod, mida hankija antud juhul kohaldab pakkumuste hindamiseks ja järjestamiseks edukaks tunnistamise kriteeriumide alusel“. Sama otsuse punktis 29 on rõhutatud alljärgnevat: „Euroopa Kohus on otsustanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume.“ Lahendis on muuhulgas rõhutatud, et: „Seda hankija vabadust õigustavad ka praktilised kaalutlused. Hankija peab saama pakkumuste 3  hindamiseks ja järjestamiseks kohaldatavat hindamismeetodit kohandada konkreetse juhtumi asjaoludele.“ (vt C-6:15 Dimarso, p 30). 2.1.10. Kolmas isik rõhutab eelmärgitud kohtupraktika valguses, et vaidlustaja etteheite aluseks ei ole antud juhul mitte eduka pakkuja väljaselgitamiseks kehtestatud hindamiskriteeriumid (mida hankija ei ole muutnud), vaid hindamise metoodika. Hindamise metoodika osas on Euroopa Kohus ülalviidatud lahendis selgelt rõhutanud, et metoodika ülidetailne kirjeldamine hankija poolt ei ole vajalik ega kohustuslik. 2.1.11. Kolmandaks. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks vaidlustaja läbiv seisukoht (vt nt seisukoha p 2.9.), nagu hankija ei oleks järginud RHAD-is kehtestatud nõuet hinnata pakkumusi lähtudes Vorm 5 küsimustest ja hanke eesmärgist. Kolmas isik ei tea küll täpselt kõiki detaile, mida vaidlustaja oma pakkumuses esitas, kuid rõhutab, et hankijal oli hanke Vormi 5 küsimuste ja pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 3 kohaselt avar kaalutlusruum hindamaks seda, millise teenuse juhtimise kvaliteediastmega konkreetne pakkuja suudab või on planeerinud teenust osutada. 2.1.12. Neljandaks. Kolmas isik ei näe hankija tegevuse osas etteheidetavust selles, et hankija oli küsimustele vastamiseks määranud mittesiduva tähemärkide arvu (seisukoha p 2.10.). Nagu vaidlustaja ka ise möönab, on tegemist soovitusliku suunisega, mille eesmärk oli tagada teatav mahuline võrreldavus pakkumuste vahel ja mis oli seatud selleks, et pakkujad oskaksid ligikaudu planeerida pakkumuse koostamisega seotud ajaressurssi. 2.2. Kolmanda isiku seisukohad seoses hindamisega küsimustiku p 1.1. alusel 2.2.1. Esiteks. Kolmas isik ei saa nõustuda vaidlustaja vastuse p-s 2.11. kuni 2.13. välja toodud üliteoreetiliste ja otsitud nn juhtimiskontseptsioonidega. 2.2.2. Vaidlustaja seisukohad võiksid olla relevantsed juhul, kui vaidlustaja pakkumus oleks tõesti sisaldanud (lisaks vastavustingimustes nõutud projekti- ja objektijuhi kogemusele) mingisuguseid detailseid innovaatilisi personali mittekaasavaid juhtimismetoodikaid või AI kasutamist (kolmas isik kahtleb sellise pakkumuse sisu esitamises vaidlustaja poolt). Välistades sellise võimaluse, taandub lepingu täitmise protsessi juhtimine ikkagi eelkõige inimressursi ülesannete kirjeldamisele, mille puudumist on hankija vaidlustaja pakkumuse hindamisel põhjendatult arvestanud. 2.2.3. Teiseks. Samuti on otsitud iseloomuga ja tavapärast ehitustegevuse praktikat ja RHAD ülesehituse detailsust ja põhimõtteid eirav vaidlustaja käsitlus, et oluline on teha vahet sellele, „kuidas pakkuja töid teeb“ ja „kes milliseid töid teeb“ (vt vaidlustaja seisukoha p 2.14.). 2.2.4. Töökorralduskava (või vaidlustaja sõnastatud tööde teostamise kirjeldus) taandub ehitustegevuses ikkagi suuresti kasutatava personali ja nende tööülesannete konkretiseeritud kirjeldusele. Sellele viitab ka töökorralduskava pealkiri „Projektijuhtimine ja ehitusjuhtimine“. Jättes kõrvale üliteoreetilised viited võimalikele innovaatiliste lahenduste kasutamisele juhtimises või AI-d sisaldavatele personali mittekaasavatele tegevustele (mida kolmas isik peab ülimalt ebatõenäoliseks), ei saa ehitustegevus üldjuhul toimuda ilma personalita. Eeltoodust tulenevalt oli kõigil mõistlikel ehitusvaldkonnas tegutsevatel pakkujatel võimalik aru saada, et Vorm 5 4  küsimusele 1.1. vastates saab kõrgemad punktid pakkuja, kes toob detailsemalt välja tööd teostavate isikute tööülesannete täpsema kirjelduse. 2.2.5. Kolmandaks. Ebarealistlik on vaidlustaja poolt seisukoha p-s 2.14. esitatud väide, et hankija oleks pidanud personali tööülesanded ja töökorralduse tuletama pakkuja poolt esitatud objekti- ja projektijuhi kutsekvalifikatsiooni üldisest kirjeldusest. 2.2.6. Hankija hindas Vormi 5 alusel tööprotsesside kirjeldust, mitte seda, milline on kutsestandardis ette nähtud projekti- ja objektijuhi kutsekirjeldus. Kolmanda isiku hinnangul ei välista kutsekvalifikatsiooni kirjeldus täiendavate tööülesannete täitmist ja selle kirjeldust, eriti ülesandeid juhtimis-, koordinatsiooni- või tellijaga koostöö osas, mida hankija ongi pakkujatelt küsinud. Näiteks: kui kutsekirjelduse kohaselt on diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 on spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest, tulnuks pakkujal välja tuua ja kirjeldada, kuidas ehitusinsener seda teeb. 2.2.7. Neljandaks. Kolmas isik ei nõustu väitega, et töökorralduskava ei ole seotud hankelepingu täitmisega (vt vaidlustaja seisukoha p 2.16.). Töökorralduskava Vorm 5 küsimused on seotud hankelepingu üldtingimustega (nt p 3.2. – tööprojektide koostamine; 4.3 – töövõtja kohustused ehitustööde juhtimisel jne)1 ja esitatud kirjelduste põhjal on hankijal võimalik aru saada pakkuja tegelikust kavandatavast töökorraldusest hankelepingu täitmise perioodil. 2.2.8. Viiendaks. Vaidlustaja on oma dokumentides esitanud mitmeti mõistetava seisukoha personali töökorralduse ja tööülesannete jaotuse osas. Seetõttu jääb arusaamatuks ka vaidlustaja positsioon sellest, kas vaidlustaja hinnangul: (i) ei olnud töökorraldus ja tööülesannete jaotus Vormi 5 küsimusele 1.1 vastates üldse oluline või (ii) on vastus sellele küsimusele tuletatav pakkumuse muudest dokumentidest (vt nt 17.05.2024 seisukoha p 2.15). Kolmas isik on seisukohal, et kuna hindamiseks kasutati pakkujate Vormil 5 antud vastuseid, on selge, et vaidlustaja vastavas kirjelduses sellist personali tööülesannete kirjeldust välja ei toonud. 2.3. Kolmanda isiku seisukohad seoses hindamisega küsimustiku p 1.3. alusel 2.3.1. Esiteks. Arusaamatuks jääb vaidlustaja keskendumine „vahetu naabri“ definitsioonile. 2.3.2. Vorm 5 küsimusele 1.3. vastamine ei eeldanud vahetute naabrite väljatoomist. Kolmas isik on seisukohal, et häiringud „vahetutele naabritele“ (eeldades nende kinnistute piirnemist ehitusobjektiga) on üldiselt ühesugused. Seetõttu asjaolu, millised kinnistud on Vormi 5 küsimusele 1.3 antud vastustega hõlmatud, on oma olemuselt sisutu vaidlusküsimus. Vahetute naabrite häiringud on ühesugused sõltumata vahetute naabrite kogumist. 2.3.3. Teiseks. Kolmas isik vaidleb kategooriliselt vastu vaidlustaja selgituste p-s 2.21. välja toodud väitele, mille kohaselt: „kui pakkuja vastas küsimusele, siis tuli talle punktid omistada“. 2.3.4. Selline seisukoht piiraks ebamõistlikult hankija õigust pakkumusi sisuliselt hinnata, mis kindlasti ei saa olla eesmärgiks. Hankija pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 3 määrab selgelt, et hankijal on kaalutlusruum pakkujate poolt esitatud kirjelduste hindamiseks ja mingisugust kohustuslikku 1 https://www.rkas.ee/sites/default/files/users/user56/ehituse_toovotulepingute_uldtingimused.pdf 5  punktide omistamise kontseptsiooni seal välja toodud ei ole. Juhul kui vaidlustajal olnuks etteheiteid või vastuväiteid töökorralduskava hindamise juhendile, tulnuks see vaidlustada seaduses ettenähtud korras vaidlustuse esitamisega riigihanke alusdokumentide peale. Seda vaidlustaja ei teinud. 2.3.5. Hankija on Vorm 5 küsimuse 1.3. osas palunud: „kirjeldada, kuidas Pakkuja kavandab vähendada ehitustegevuse aegseid häiringuid kinnistu vahetutele naabritele ja linnaruumis. Nimetada vähemalt 3 peamist häiringut ning Pakkuja tegevused nende häiringute vähendamiseks või häiringute mõju leevendamiseks.“ Hanke alusdokumendi sõnastusest lähtuvalt eeldanuks see kriteerium seega nii linnaruumi häiringute kui ka (kasutatud on sidesõna „ja“) vahetute naabrite häiringute väljatoomist. 2.3.6. Hankija on vaidlustajale selgitanud, et vastava hindamiskriteeriumi eest vähendati vaidlustajale antavaid hindepunkte seetõttu, et vaidlustaja nimetas üksnes linnaruumi häiringuid ja nende leevendusmeetmeid, kuid ei toonud välja ühegi konkreetse naabri võimalikku häiringut ega leevendusmeedet (vt vaidlustuse p 2.15. ja p 2.24.). 2.3.7. Kolmandale isikule on vaidlustaja pakkumuse sisu detailsemalt teadmata, kuid juhul, kui vaidlustaja pakkumuses ei toodud välja häiringuid vahetutele naabritele, on selge, et esitatud kirjeldus ei vastanud sellisena hankija soovitud detailsusastmele ega hankija poolt kehtestatud sisunõudele ja punktide vähendamine hankija poolt oli igati õigustatud. 2.3.8. Kolmandaks. Vaidlustaja on vastuse p-s 2.22. väitnud järgnevat: „keelatud on kogemuse ja kompetentsi kohaldamine korraga nii kvalifitseerimise tingimusena, kui hindamiskriteeriumina. Kuivõrd hankes olid nii varasem kogemus, kui kompetents, sh kvaliteedi tagamisel ja juhtimisel nõutud kvalifitseerimistingimusena, ei saa hankija nimetatud asjaolusid kuidagi hindamisel rakendada (RHS § 85 lg 1).“ 2.3.9. Esiteks ei ole vaidlustaja täpsustanud, millist kvalifitseerimistingimust ta väidetavalt hindamiskriteeriumiga kattuvaks peab. Kolmanda isiku hinnangul ei ole hankija kehtestanud korraga nii kogemuse kui kompetentsi kohaldamist kvalifitseerimise tingimuse ja hindamiskriteeriumina. 2.3.10. Teiseks täpsustab kolmas isik, et mis puudutab vastavustingimusi, siis selles osas on hankija pakkumuse esitamise ettepanekus välja toonud, et juhul kui esitatud isiku vastavustingimuses nõutud töökogemus kattub hindamise tõenduseks esitatud täiendava töökogemuse andmetega, hindamise etapis töökogemuse eest punkte ei anta. 2.3.11. Keelatud ei ole erinevate kompetentside puhul ühe seadmine vastavustingimusena (teatud kompetents peab kindlasti teatud kvaliteedis olemas olema) ja vastavustingimusest erineva kompetentsi küsimine selle ulatuse ja põhjalikkuse hindamiseks pakkumuse sisulise kvaliteedi määramisel. 2.3.12. Riigihanke alusdokumendid ei ole käeoleval hetkel vaidluse objektiks. Peale pakkumuste esitamise tähtaega tuleb hankijal enda poolt kehtestatud tingimustest lähtuda. 2.3.13. Neljandaks. Kolmas isik ei nõustu vaidlustaja keskendumisega hankija (või ka kolmanda isiku) spetsiifilisele lausestusele ja sõnakasutusele (seisukoha p 2.26.). 6 2.3.14. Hindamiskriteeriumi eest oli võimalik saada kas 15, 10, 5 või 0 punkti. Asjaolu, kas hankija on nimetanud vaidlustaja pakkumust mingis kontekstis „puudulikuks“ või „ebapiisavaks“ või kasutanud sõna „puudujäägid“ vms, on pakkumusele omistatud punktide sisulise õigsuse seisukohast ebaoluline. Samuti ei ole oluline, kas häiringut nimetatakse „häiringuks“ või „vahetuks häiringuks“. Häiring on häiring olenemata sellest, kas hankija on soovinud, et välja toodaks häiringud nende poolt mõjutatavate isikute ringi kaudu – kas üldised linnaruumi häiringud (mõjutatud isikute ring määramata) või naabrite vahetud häiringud (mõjutatud isikute ring määratletud). Juhul, kui vaidlustaja seda teinud ei ole (mida kolmas isik ei tea), on hankija hinnang õige sõltumata vastavast sõnakasutusest. 2.4. Kolmanda isiku seisukohad seoses hindamisega küsimustiku p 1.4. alusel 2.4.1. Esiteks. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustaja seisukoha punktid 2.27. kuni 2.30. Vorm 5 küsimuse 1.4 vastuse hindamise puhul (puithoonete niiskusturvalisus) kordavad suures osas juba vaidlustuses välja toodud seisukohti. Seetõttu kinnitab kolmas isik, et jääb selles osas kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. 2.4.2. Hankija on esitanud vaidlustajale (ja teistele pakkujatele) väga spetsiifilise küsimuse: „Millised on pakkuja varasemad puithoonete ehitusel tehtud vead/eksimused niiskusturvalisuse tagamisel? Kuidas pakkuja on neist vigadest õppinud ning kuidas kavatseb neid kavandatavate tööde juures vältida?“ 2.4.3. Sellise sõnastusega küsimus eeldab konkretiseeritud loetelu isiklikest varasematest vigadest ja eksimustest ning loetelu nende maandamistegevustest. Vaidlustaja väited nii vaidlustuses kui ka täiendavas seisukohas viitavad kolmanda isiku jaoks pigem asjaolule, et pakkuja ei ole esitanud isikustatud vigade ja eksimuste loetelu ja piirdunud isikustamata üldise nn akadeemilise lähenemisega niiskusturvalisusele ilma isikliku kogemuse kirjelduseta. Sellisena sõnastatud vastus ei ole kooskõlas hankija soovitud isikustatud lähenemisega vastuse esitamisel ja hankija hinnang ja omistatud punktid on sellisel juhul olnud õiged. 2.5. Kokkuvõtteks. Vaidlustaja ei ole toonud välja olulisi vormi, protsessi või kaalutlusvigu, mis annaks põhjuse eeldada, et hankija on teinud pakkumuste hindamisel vea. Vaidlustuses esitatud väited on kolmanda isiku hinnangul otsitud iseloomuga (nt tööprotsessi lahutamine inimkomponendist), keskenduvad sisu asemel ebaolulistele detailidele sh kontekstuaalselt sünonüümsele sõnakasutusele (nn „vahetu naabri“ küsimus, sõna „ebapiisav“ sisustamine vms) või õiguslikult väärad (nt vaidlustaja seisukohad hankija hindamismetoodika kaalutlusõiguse osas). 2.6. Eeltoodu põhjal on kolmas isik seisukohal, et Nordlin Ehitus OÜ vaidlustuse rahuldamiseks puudub alus ja see tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Kolmanda isiku täiendava seisukoha esitamise tähtaeg. Riigihangete vaidlustuskomisjon on andnud täiendavatele seisukohtadele omapoolse vastuse esitamiseks tähtaja 22.05.2024. Sellest lähtuvalt on kolmanda isiku käesolev seisukoht esitatud tähtaegselt. 7 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer Vandeadvokaat 8