Lp Ulvi Reimets
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Tallinn Registrikood: 12984303
Estonia pst 9, Solaris keskus
22.05.2024 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Veiko Vaske
Marika Mugur
Arsi Pavelts, PhD
Kristjan Tamm Heili Püümann
Veikko Puolakainen Laura Raadik
ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Kristiina Koll
[email protected] Indrek Niklus Liis Kikas
Madis Abel
Sten Tikerpe
Mart Parind Andra Olm
KOLMANDA ISIKU REPLIIK VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE
SEISUKOHTADELE
&
TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustusasja nr: 83-24/276797
Riigihange: „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning bussioote-
alade hooldus“ (viitenumber 276797)
Vaidlustaja: RPE haldus OÜ
Registrikood 14719812
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
e-post
[email protected]
Hankija: Viimsi Vallavalitsus
Registrikood 75021250
e-post
[email protected]
Hankija esindaja: Õigusosakonna peaspetsialist Gunnar Kender
e-post
[email protected]
Kolmas isik: Haldo haldus OÜ
Registrikood 16680988
Kolmanda isiku esindaja: Advokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
e-post
[email protected]
NOVE - 2/6 -
I ASJAOLUD
1. 06.05.2024 esitas RPE haldus OÜ („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustuskomisjonile
(„VAKO“) vaidlustuse Viimsi Vallavalitsuse („Hankija“) riigihankes „Viimsi valla teemaade ja halja-
kute niitmine ning bussiootealade hooldus“ (viitenr 276797, „Hange“). Vaidlustusega nõutakse
Haldo haldus OÜ („Kolmas isik“) pakkumuse edukaks tunnistamise ning Haldo halduse kvalifitsee-
rimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist.
2. 10.05.2024 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele.
3. 17.05.2024 esitas Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad („Seisukoht“).
4. VAKO menetlusjuhiste järgi on Hankijal ja Kolmandal isikul võimalik Seisukohale vastata kuni
22.05.2024. Käesolevaga Kolmas isik kasutab seda võimalust.
II VASTUVÄITED VAIDLUSTAJALE
5. Kolmanda isiku hinnangul ei muuda Seisukoht võrreldes vaidlustusega Vaidlustaja nõudeid
kuidagi tugevamaks või paremini argumenteerituks. Vaidlustaja etteheited olid ja on jätkuvalt üld-
sõnalised, tõendamata ja seega alusetud. Oma Seisukohas on Vaidlustaja asetanud põhirõhu
asjasse mittepuutuvatele süüdistustele ja konspiratsioonidele, nähtavasti püüdes riigihanke
vaidlustusmenetlusest teha maksumenetlust või hoopis mingit kõikehõlmavat ja lausalist kontrolli
Kolmanda isiku tegevuse üle. Selline käitumine ei ole mitte üksnes menetluslikult asjakohatu, vaid
ka mõistmatu, sest tekib küsimus, milliselt moraalselt positsioonilt Vaidlustaja Kolmanda isiku
suunas seesuguseid kahtlustusi õhku viskab, kui tal endal on maksuvõlg (vt lisa) ning erinevate
märkide järgi on ta formaalselt juhitud ja omatud nn tankistide poolt, et teha katet ühingu arvatavale
de facto juhile, pehmelt öeldes probleemse äriajalooga Hando Hanschmidtile.
6. Alljärgnevalt ei hakka Kolmas isik kordama seda, mida ta on oma vastuses vaidlustusele
juba öelnud. Kinnitame, et Kolmas isik jääb kõigiti oma varasemate seisukohtade juurde. Ka ei pea
Kolmas isik mõistlikuks ega vajalikuks Seisukohas esitatud väiteid ükshaaval kommenteerida ja
ümber lükata – selle asemel keskendume Seisukoha põhilistele puudustele
II.a Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatus
7. Vaidlustaja Seisukoht (nt p 2.2) näitab läbivalt ja ilmekalt, et Vaidlustaja peab Kolmanda isiku
pakkumuse maksumuse (väidetavat) põhjendamatust juba eos kindlaks ja tõendatud faktiks. See
on põhimõtteline viga, sest on Vaidlustaja kohustus tõendada konkurendi pakutud hinna põhjenda-
matust. Hankija ega Kolmas isik ei pea asuma tõendama, et Kolmanda isiku pakkumuse hind on
põhjendatud. Antud juhul ei ole Vaidlustaja oma tõendamiskoormust ligilähedaseltki täitnud. Selle
asemel Vaidlustaja lähtub lihtsalt erinevatest „eeldustest“ (Seisukoha p 2.2.2), ootab, et tõendamis-
koormust täidaks hoopis Kolmas isik (p 2.2.5) ning lihtsalt norib Kolmanda isiku poolt Hankijale
antud selgituste kallal (nt p 2.2.11), selmet ise aktiivselt asjakohaseid tõendeid ja väiteid ette tuua.
8. Vaidlustaja moonutab Kolmanda isiku argumente. Kolmas isik ei ole öelnud, et „põhjenda-
matult madala maksumusega pakkumuse hindamise eesmärk on üksnes selgitada, kas asjaomase
hinna puhul esineb hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk“ (Seisukoha p 2.2.2). Kolmanda
isiku vastuse p 11, millele Vaidlustaja viitab, puudutab käesoleva vaidluse fookust ehk seda,
millisele küsimusele tuleb niisuguses kaasuses nagu praegune vastata. See on hoopis teine
teemapüstitus kui see, mis on alapakkumuse regulatsiooni üldine eesmärk või eesmärgid. Muidugi
on alapakkumuse regulatsioonil mitmeid eesmärke, need on õiguskirjanduses ja kohtupraktikas
hästi dokumenteeritud1 ning Kolmas isik kindlasti ei eita neid. Regulatsiooni teoreetilised eesmärgid
ei puutu aga selles vaidluses kuigivõrd asjasse, nende üle pole vaidlust ega saakski mõistlikult
1
Vt neid kokkuvõtlikult K. Matteus, T. Väljaots. RHS § 115 komm. 3. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
NOVE - 3/6 -
võttes olla. Küsimus on selles, mida käimasolevas vaidlustusmenetluses tuleb hinnata ja kes peab
mida tõendama.
9. Mis puudutab ettevõtjate võrdset kohtlemist ja konkurentsimoonutuste vältimist, millele
Vaidlustaja viitab, siis need on kindlasti põhimõtted, mis tuleb riigihankes tagada. Antud juhul aga
neid põhimõtteid rikutud ei ole. Rikkumine esineks siis, kui Hankija jätaks tagasi lükkamata põhjen-
damatult madala maksumusega pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus seda ei ole. Pakkujaid ei
kohelda ebavõrdselt ja konkurents ei saa moonutatud pelgalt põhjusel, et ühe pakkumuse hind on
teis(t)est odavam – nii on see alati.
10. Põhimõtteliselt väär on Vaidlustaja Seisukoha p-s 2.2.2 öeldu, et „Kolmas isik pakub teenust
sedavõrd odava hinnaga, millega ükski teine pakkuja ei saa seda pakkuda“ (allakirjutanu rõhutus).
Kindlasti „saavad“ ka teised pakkujad madalamat hinda pakkuda – küsimus on selles, kas nad seda
ka tahavad. Võti on siinkohal selles, et ettevõtjatel on erinevad ärimudelid, võimekus, riskialtisus
jne ehk hinnapakkumised sünnivad individuaalselt ja tihtipeale väga erinevalt lähtepositsioonilt.
Võrdse kohtlemise põhimõttele viitamine pole siinkohal asjakohane. VAKO on sel teemal tabavalt
öelnud: „[Ü]kski pakkuja ei saa väita, et tema hinnakujundus on ainuvõimalik ning tema pakutav
hind on selline, millest madalamat ükski teine pakkuja pakkuda ei saa.“2 Niisamuti on VAKO
selgitanud: „Pakkujad tegutsevad konkurentsisituatsioonis, teiste pakkujate pakutud hinnad on
neile teadmata kuni pakkumuste avamiseni ning iga pakkuja hinnastab oma pakkumuse lähtuvalt
temale iseloomulikest asjaoludest (varasem kogemus, teadmised, personali kompetents,
kokkulepped koostööpartneritega jne). Sellest tuleneb juba olemuslikult, et ühe pakkumuse
maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning sellest erinevat maksumust
„kahtlaseks“ või „vääraks““.3
11. Vaidlustaja annab mõista, et Kolmanda isiku põhjendused tema pakutud hinna kohta ei ole
„faktidele tuginevalt tõendatud“ (Seisukoha p 2.2.4). Sellest nähtub Vaidlustaja väärarusaam nagu
oleks pakkumuse maksumus midagi objektiivset (justkui faktiväide), mis saab olla kas õige või vale
ning mille õigsust või väärust saab tõendada. See ei ole nii. Nagu on selgitanud VAKO: „Toote
[hind] ei saa põhimõtteliselt kätkeda endas valeinfot. Kui ettevõtja määrab, et tema laud maksab n
eurot, siis see nii ongi ja see on ettevõtja otsusel „õige info“. Toote hind on pakkuja määrata. Kellelgi
pole alust väita, et pakkuja määratud hind on „vale“.“4 Sama põhimõte kehtib ka siin: Kolmanda
isiku pakutud hind saab olla, peabki olema ning ongi veenvalt selgitatud ja põhistatud, kuid hinna
„õigsust“ ei ole võimalik „faktidega tõendada“. Seda nõudes ootab Vaidlustaja Kolmandalt isikult
võimatut. Kolmas isik jääb selle juurde (sisu kordamata), et ta on oma vastuses Hankija teabe-
päringule piisava põhjalikkuse ja veenvusega lahti seletanud, millistel kaalutlustel on põhjendatud
tema konkurentidest madalam hind. Nii hindab olukorda ka Hankija.
12. Vaidlustaja viide Hanke osa nr 3 eeldatavale maksumusele (Seisukoha p 2.2.5) on asja-
kohatu. Nagu VAKO on varem korduvalt selgitanud, siis RHS § 115 lg 8 kohaldamist puudutavas
vaidluses (ehk vaidluses, kus küsimus on, kas hankija jõudis alapakkumuse kontrollimenetluse
tulemusel õiguspärase otsuseni) ei puutu asjasse mingid pakkumusevälised võrdlevad tegurid,
vaid lähtuda tuleb individuaalselt ja konkreetselt asjaomasest pakkumusest ning seda iseloomus-
tavatest andmetest. Seega on põhimõtteliselt ebakorrektne tembeldada teatava pakkumuse
maksumust põhjendamatuks võrdluses teiste pakkumuste maksumustega või hankelepingu
eeldatava maksumusega. Viimati toodud võrdlused võivad tähtsust omada vaid RHS § 115 lg 1
kohaldamise situatsioonis, kus hankija peab hindama, kas tal tekib esialgne kahtlus pakutud hinna
võimaliku põhjendamatuse osas.5
13. Vaidlustaja käsitleb kohtupraktikat valikuliselt, kui toob välja, et „hankijal ei ole põhjenda-
matult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamisel kaalutlusõigust“ ning peatub oma
mõttekäiguga seal (Seisukoha p 2.2.5). Jah, eelöeldu on RHS § 115 lg 8 sõnastuse ja nende kohta
2
VAKOo 164-22/254784, p 15.1.
3
VAKOo 46-22/246825, p 13.
4
VAKOo 98-21/227914, p 19.
5
Vt nt VAKOo 87-21/233412, p 25.
NOVE - 4/6 -
käivate Riigikohtu seletuste valguses õige, kuid „võrrandi“ teine pool on, et hankijal on hindamis-
ruum otsustamaks, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatu.6 Teisisõnu, hankija kohustus
pakkumus tagasi lükata tekib alles siis, kui ta on jõudnud järelduseni, et pakkumuse maksumus ei
ole põhjendatud. Seadus ei luba seda, et hankija hindab maksumuse iseenesest põhjendamatuks,
kuid jätab pakkumuse siiski tagasi lükkamata. Praegu aga ei ole tegu niisuguse olukorraga.
14. Jälgimatu ja loogikavaba on Vaidlustaja argument, et „tööjõumaksude mittemaksmine on
võimaldanud Kolmandal isikul esitada alapakkumuse“ (vt seisukoha p 2.2.6). Isegi kui ettevõtja
pole mingitel perioodidel omanud palgalisi töötajaid ja pole seetõttu tasunud tööjõumakse, siis see
ei saa mitte kuidagi anda tulevastes riigihangetes eelist. Siin puudub igasugune loogika.
Vaidlustaja ei ole oma mõtet ka selgitanud. Riigihankes pakkumust hinnastades ei saa lähtuda
mingitest mineviku asjaoludest. Pakkumus tehakse vaatega tulevikule.
15. Kuigi see ei puutu käesolevas vaidluses asjasse ning Kolmas isik kindlasti ei soostu lihtsalt
Vaidlustaja uudishimu tõttu avama oma ettevõtte siseelu, siis olgu lühidalt märgitud, et Kolmanda
isiku 2024. a I kvartali käive, mis nähtavasti Vaidlustajat häirib (vt Seisukoha p 2.2.7 ja 2.2.8), ei
ole seotud tööde või teenustega, mida oleks sel perioodil tehtud või osutatud töölepinguliste
töötajatega. Antud kontekstis piisab kui lühidalt nentida, et käive saab tekkida ka muudel alustel
kui tingimata palgatöötajate abiga mingite teenuste osutamine. Vaidlustaja maksuteoreetilised
mõttearendused (eeskätt Seisukoha p 2.2.8) on käesolevas vaidluses ühemõtteliselt irrelevantsed.
16. Meelevaldne on Vaidlustaja tuletus, nagu tähendaksid „minimaalsed administratiivkulud“,
millest Kolmas isik Hankijale rääkis, „suure tõenäosusega“ kavatsust tööjõumakse mitte maksta
(Seisukoha p 2.2.11 alap c ja p 2.2.16). Tööjõukulud ei kuulu ei üldiselt ega ka Kolmanda isiku
leksikas „administratiivkulude“ alla. Administratiivkulud on kulud, mis seonduvad ettevõtte üldise
juhtimise ja haldamisega ning nende alla kuuluvad nt: kontorikulud, IT ja telekom, õigusabi ja
auditid, kindlustus, personali koolitus, reklaam ja turundus jmt.
17. Seisukoha p-s 2.2.13 toodud võrdlused ja teemaarendused on suuresti asjakohatud (ise-
äranis teatava talihoolduslepingu saamise lugu). Veelgi enam, neis on otseseid faktivigu. Viimsi
valla pakendipunktide talihoolduse lepingu kogumaksumus ei olnud 229 eurot. See summa oli ühe
hoolderingi maksumus. Ka ei ole keegi kusagil väitnud, et Kolmanda isiku varasemad tööd pidid
olema või on Hanke osas nr 3 sõlmitava lepinguga võrrelduna 100% samad – Vaidlustaja aga
panustab sellele teemale olulist leheruumi. Alapakkumuse kontrollimenetlus ei ole varasema koge-
muse detailse kontrolli vahend (selleks võiks vastava kvalifitseerimistingimuse olemasolul olla
eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontroll). Hankija on oma varasemale positiivsele koostöökogemu-
sele Kolmanda isikuga viidanud kontekstis ja põhjusel, et vastavalt kohtupraktikale võib hankija
head kogemust pakkujaga arvestada kogumis muude asjaoludega pakkumuse maksumuse
põhjendatuse hindamisel.7 Seega võis positiivsel koostöökogemusel olla ja oligi Hankija analüüsis
reaalne ja legitiimne kaal.
18. Vaidlustaja argumendid on ebakoherentsed. Kui Seisukoha p-s 2.2.13 väidab ta (vääralt), et
Hankija ainuke argument Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuks lugemisel oli
varasem nn Kuusalu leping (Seisukoha p 2.2.13), siis teisal (nt Seisukoha p 2.2.9) möönab ta
Hankija poolt teistelegi argumentidele tuginemist. Seda, et Hankija ei ole teinud oma järeldusi
lihtsalt mingi üksiku hinnangu või asjaolu pinnalt, saab lugeda ka vaidlusalusest otsusest endast.
Hankija otsustus sündis erinevate asjakohaste kaalutluste koosmõjus.
19. Seisukoha p-s 2.2.15 esineb ränk faktiviga. Kolmas isik loodab siiralt, et tegu on õnnetu
näpuveaga või tähelepanematusest tingitud hooletusega ja mitte VAKO teadliku eksitamisega.
Viga seisneb selles, et Vaidlustaja väidab Hanke osas nr 3 olevat kokku 115 bussipeatust ning
teeb selle pinnalt kaugeleulatuvaid järeldusi ja arvutusi. Nagu VAKO võib veenduda Hanke
alusdokumendist pealkirjaga „Lisa 5 – III piirkond (Randvere, metsakasti ja Muuga)“, hõlmab osa
nr 3 tegelikult kokku 15 bussipeatust, seda on 100 (!) tk ja 87% (!) vähem kui väidab Vaidlustaja.
6
RKHKo 3-20-924, p 25.
7
TlnRKo 3-17-2544, p 14.
NOVE - 5/6 -
Sealjuures asuvad enamik neist 15 peatusest ühes ja samas kohas teisel pool teed, nii et
teenuseosutajal on vaja läbi sõita u 7-8 asukohta. Enesestmõistetavalt muudab see automaatselt
täiesti kõlbmatuks ka kõik Vaidlustaja kalkulatsioonid ja etteheited Kolmanda isiku aadressil.
20. Ka laiemalt on Seisukoha p-s 2.2.15 esitatud argumendid paljasõnalised ja ainetud. Esiteks
viitab Vaidlustaja millegipärast praegu asjasse puutumatu isiku Krausberg Eesti OÜ väidetavale
kogemusele. Tekib palju küsimusi alates sellest, kas see „kogemus“ on üldse tõene, kui seda ei
ole avaldanud Krausberg ise, vaid jutt pärineb Vaidlustajalt endalt, ilma et juurde oleks lisatud
ühtegi tõendit (nt Krausbergi allkirjastatud kinnituskiri vmt). Näiteks Kolmas isik on samasuguste
juttude tasandil kuulnud, et Krausberg kasutas terve Viimsi valla peale vaid kahte autot ja nelja
meest. Olgu sellega kuidas on, igal juhul ei ole ka Krausbergi väidetav kogemus „ainuõige“. Selgelt
liialduslik on ka Vaidlustaja jutt, et ühe bussipeatuse koristamiseks kulub min. 20 minutit. Kolmanda
isiku hinnangul ja ka praktilises kogemuses on see ajakulu vähemalt poole väiksem.
21. Lõpetuseks, mis puudutab Seisukoha p-s 2.2.16 ja lisas 11 ette toodud „detektiivitööd“, siis
tegu on inimlikult inetu teoga ja pahatahtliku spinniga. Kolmas isik ei soovi sellel tasemel kaasa
mängida, kuid selgitab lühidalt järgmist. Esiteks, salvestatud telefonikõne ei olnud suunatud
Kolmandale isikule (Haldo haldus OÜ) käesolevasse hankevaidlusse puutuvais asjus, vaid
Kavepro Kinnisvarateenused OÜ-le, kel on Töötukassas üleval trimmerdaja tööpakkumine8 (kahe
ettevõtte telefoninumber on sama). Teiseks, Eesti õigus ei keela töötasu maksta sularahas (TLS
§ 29 lg 3) ning sellest automaatse järelduse tegemine, et järelikult toimuvad maksupettused, ei ole
korrektne.
II.b Kolmanda isiku kvalifikatsioon
22. Vaidlustaja väide, et vaidlustus on Kolmanda isiku kvalifitseerimist ja kõrvaldamata jätmist
puudutavas osas „üheselt arusaadav“ (Seisukoha p 2.3.3), on tõsine liialdus. Alles Vaidlustaja
täiendavad seletused aitavad pilti mõnevõrra klaarida. Just „mõnevõrra“, sest kuigi Vaidlustaja on
nüüdseks paiguti võtnud selge seisukoha (Seisukoha p 2.3.3 ja 2.3.5), et ta vaidlustab eraldiseisvalt
Kolmanda isiku kvalifitseerimist „puuduliku referentslepingu tõttu“, siis kohati räägib ta ikkagi veel
sellest, et Kolmas isik „ei pruugi vastata kvalifitseerimistingimusele“ (Seisukoha p 2.3.3). Vaidlus-
tuses kasutaski Vaidlustaja ainult „ei pruugi“ sõnastust, mistõttu on vale tema väide Seisukoha
p-s 2.3.4, et ta on „välja toonud ühe konkreetse tingimuse, millele kolmanda isiku pakkumus ei
vasta“9.
23. Vastuseks Seisukoha p-s 2.3.6 toodud spekulatsioonidele vastab Kolmas isik veekord: ta
täitis referentslepinguna esitatud lepingut isiklikult, st sealt saadud kogemus on täielikult omistatav
Kolmandale isikule. See kõik on kontrollitav ja tõendatav. Hankija ongi võtnud ühendust
referentslepingu tellijaga Kuusalu vallaga ning saanud vajaliku kinnituse.
III TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
24. Kolmas isik esitas 17.05.2024 VAKO-le enda menetluskulude nimekirja summas 1551,67
eurot (käibemaksuta). Pärast seda kuupäeva, seonduvalt Vaidlustaja täiendavate seisukohtade
läbitöötamisega ja nendele vastuse koostamisega, on Kolmandal isikul tekkinud lisakulusid. Käes-
olevaga esitab Kolmas isik VAKO-le enda täiendava menetluskulude nimekirja.
25. Kolmandale isikule on pärast 17.05.2024 osutatud õigusabi 6 tunni ja 35 minuti ulatuses
tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis on esitatud alljärgnevas
tabelis (kõik summad esitatud eurodes ja käibemaksuta):
8
Vt https://www.tootukassa.ee/et/toopakkumised?otsisona=kavepro&eestiToopakkumine=1
9
Olgu öeldud, et see lause on vigane ka põhjusel, et kvalifitseerimise tingimusele vastavus (ehk kvalifikatsioon) ei puuduta mitte
pakkumust, vaid pakkumuse tegija ehk pakkuja isikut.
NOVE - 6/6 -
Kuupäev Toiming Kestus Summa
20.05.2024 Vaidlustaja 17.05 dokumentide ja tõenditega tutvumine, 1h25m 269,17
esmane analüüs, küsimused kliendile
21.05.2024 Repliigi koostamine vaidlustaja täiendavatele seisukohta- 1h25m 269,17
dele, nõupidamine kliendiga
22.05.2024 Repliigi koostamine vaidlustaja täiendavatele seisukohta- 3h45m 712,50
dele, kirjavahetus kliendiga, repliigi viimistlemine ja VAKO-
le esitamine
KOKKU: 6h35m 1250,84
26. Kokkuvõtlikult ja võttes arvesse ka Kolmanda isiku esimest menetluskulude nimekirja, taotleb
Kolmas isik, et VAKO mõistaks Vaidlustajalt Kolmanda isiku kasuks välja viimase menetluskulud
summas 2802,51 eurot (käibemaksuta).
Lugupidamisega
Mart Parind
Advokaat
Lisa: kuvatõmmis RPE haldus OÜ maksuvõla infost.