Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine

Riigikantselei Meie 28.05.2024 nr 1.1-10.1/2038-2 Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. VV määruse 10.09.2014 nr 44 muutmine_EN 2. VV määruse 10.09.2014 nr 44 muutmine_SK Janno Luurmees 611 3045 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5, § 70 lõike 5 ja § 72 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruses nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 nimetatule paigutada ka sellistesse börsil kaubeldavate indeksfondi osakutesse, mille alusvaraks on Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Jaapani, Šveitsi, Norra, Uus-Meremaa, Hong Kongi, Suur-Britannia, Iisraeli, Singapuri või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi aktsiad. (4) Stabiliseerimisreservi vahendeid ei ole lubatud paigutada börsil kaubeldavate indeksfondide osakutesse, mis kasutavad võimendust aktsiahindade liikumisele panustamisel või mis panustavad aktsiahindade langusele.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Stabiliseerimisreservi tururiski juhtimiseks on lubatud kasutada aktsiaindeksite futuure. (32) Stabiliseerimisreservi valuutariski juhtimiseks on lubatud kasutada välisvaluuta hetke-, vahetus-, forvard- ja optsioontehinguid.“; 3) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tururisk.“; 4) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „emitendi“ sõnadega „või emitendi emaettevõtja“; 5) paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 nimetatule paigutada ka pandikirjadesse, mille krediidireiting on Aaa (Moody’s) või AAA (Standard & Poor’s ja Fitch) ja mille emitendi krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch), ning üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi emaettevõtja krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch).“; 6) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Stabiliseerimisreservi paigutused: 1) riigivõlakirjadesse peavad moodustama vähemalt 65% reservi vahendite turuväärtusest; 2) börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse moodustavad nende ostu hetkel kuni 10% stabiliseerimisreservi vahendite turuväärtusest.“; 7) paragrahvi 17 lõike 7 punktis 1 asendatakse arv „600“ arvuga „800“; 8) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Tururiski juhtimine (1) Tururisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et börsihindade muutumine mõjutab finantsvarade ja -kohustuste väärtust. (2) Stabiliseerimisreservi tururiski mõõdetakse ja piiratakse § 8 lõikes 4 nimetatud normportfelli suhtes volatiilsusriskiga.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on avardada võimalusi stabiliseerimisreservi vahendite investeerimisel, et oleks võimalik võtta rohkem riski ja teenida kõrgemat tulu. Riigikogu otsustas 7. detsembril 2023 muuta Riigieelarve seaduses stabiliseerimisreservi haldamise eesmärki nii, et esikohal on pikaajaliselt vahendite väärtuse kasvatamine. Vahendite paigutamisel peaks reservi tulusus olema pikaajalise keskmisena vähemalt sama kõrge kui riigikassa võlaportfelli kulukusemäär. See tagab, et stabiliseerimisreservi hoidmine ei tekita riigile täiendavat intressikulu. Olulisemate muudatustena lubatakse edaspidi investeerida 10% reservi vahenditest arenenud riikide aktsiaturgude börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse. Samuti alandatakse krediidireitingute piiranguid, kuid need jäävad siiski kõrgele vähemalt A- tasemele. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ([email protected]; tel 6113 045). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 5885 1493). Eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 5885 1468). 3. Märkused Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse kehtivat redaktsiooni RT I, 26.06.2020, 17. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 3 muutmine Paragrahvile lisatakse lõige, mis lubab stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse. Samas sätestatakse, et osta võib ainult selliseid börsil kaubeldavaid indeksfondide osakuid, mis koosnevad loetletud arenenud riikide aktsiatest. Lõige 4 keelab osta kõrge riskiga indeksfondide (hedge funds) osakuid. Määruse § 5 muutmine Paragrahvi täiendatakse lõigetega 31 ja 32. Lõige 31 annab võimaluse kasutada stabiliseerimisreservi tururiski juhtimiseks aktsiaindeksite futuure. See on vajalik juhtumitel, kui on vajalik kiiresti ja ajutiselt muuta aktsiariski osakaalu stabiliseerimisreservi paigutustes. Lõige 32 annab võimaluse kasutada erinevaid valuutade tuletistehinguid. Muudatus annab võimaluse osta vajadusel välismaises valuutas noteeritud finantsinstrumente ning maandada 1 tehingute valuutarisk kuna määruse § 13 lõige 5 ei luba stabiliseerimisreservi vahenditega tehingute tegemisel valuutariski võtta. Kuna mitmed börsil kaubeldavad indeksfondid ei ole noteeritud eurodes, siis võib olla vajalik osta selliste fondide osakuid ka teistes valuutades. Määruse § 8 muutmine Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 „tururisk“. Tururisk on täpsemalt kirjeldatud §-s 19. Määruse § 16 muutmine Lõikes 1 lisatakse punktile 2 sõnad „või emitendi emaettevõtja“. Sarnaselt arvestatakse emaettevõtja reitingut ka lühiajaliste võlakirjade puhul sama lõike punktis 1. Muudatus suurendab mõnevõrra krediidiriski kuna emitendi emaettevõtja reiting ei pruugi alati kajastada piisavalt täpselt emitendi riski. Muudatuse tulemusena on võimalik osta ka üle ühe üheaastase lunastustähtajaga võlakirju, mille emitendil krediidireiting puudub, kuid see on olemas emaettevõttel. Lõikes 3 lisatakse võimalus paigutada stabiliseerimisreservi vahendeid ka üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi emaettevõtja krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). Varasemalt pidi see reiting olema vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s ja Fitch) vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. Määruse § 17 muutmine Lõige 2 sõnastatakse ümber ja lisatakse 2 punkti. Punkt 1 sisu jääb samaks, mis oli enne lõikes 2. Punkt 2 määrab ära börsil kaubeldavate indeksfondide osakaalu stabiliseerimisreservi vahendite turuväärtuses. 10% on riskide juhtimise komitee hinnangu põhjal optimaalne aktsiafondide osakaal, et tasakaalustada võlakirjade turuväärtuse kõikumisest tekkivat riski ning pikemas horisondis tõsta piisavalt reservi keskmist tulusust. Lühemaajaliselt kasvab selle tulemusena reservi turuväärtuse volatiilsus. Täpselt 10% osakaalu ei ole võimalik finantsinstrumentide turuväärtuste muutuste tõttu hoida ning seda korrigeeritakse korra kvartalis indeksfondide osakuid vajadusel ostes või müües. Lõike 7 punktis 1 oleva summa suurust suurendatakse 200 miljoni võrra. Likviidsusreservi ja riigi kulude tase on alates 2020. aastast oluliselt kasvanud ning 600 miljonit ei ole enam piisav summa. Kui likviidsusreservi turuväärtus langeb alla 800 miljoni euro (varasema 600 asemel), ei kehti enam sama paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud piirangud. See on minimaalne vajalik summa, et piisava kindlusega katta igapäevased riigi rahavoogude vajadused ning nõudeid vahendite hajutamiseks erinevate krediidiasutuste või emitentide vahel ei ole suure tõenäosusega võimalik sellises olukorras täita. Määruse täiendamine §-ga 181 Määrusele lisatakse täiendav paragrahv, millega määratakse tururiski juhtimise põhimõtted. Lõikes 1 defineeritud tururisk, tuleneb sellest, et börsil kaubeldavate indeksfondide hind muutub pidevalt ning see mõjutab ka stabiliseerimisreservi turuväärtust. Lõikes 2 on täpsustatud, et tururiski juhitakse sarnaselt intressiriskiga normportfelli abil. Normportfell on teoreetiline võrdlusportfell, mis koostatakse vastavalt rahandusministri 2 käskkirjaga kinnitatud põhimõtetele. Normportfell koosneb erinevatest investeerimiseks lubatud finantsinstrumentidest selliselt, et võimalikult suure tõenäosusega saavutatakse etteantud horisondis eesmärgiks seatud tulusus. Käskkirjas kehtestatakse piirangud kui palju võib tegelik investeerimisportfell normportfellist erineda kasutades selle erinevus mõõtmiseks volatiilsusriski mõõdikuid (näiteks inglise keeles VaR ehk Value at Risk). III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Määruse muudatused tõstavad stabiliseerimisreservi riski taset ning suurendavad pikemas horisondis keskmist tulusust. Kõrgem riski tase tähendab, et reservi turuväärtus on volatiilsem ja tulusus lühemas ajahorisondis (aasta) võib olla ka negatiivne. Näiteks 50% globaalse arenenud riikide aktsiaturgude languse korral väheneb reservi turuväärtus 5% võrra. Tegelikkuses oleks selline kaotus siiski väga ebatõenäoline kuna võlakirjade turuväärtus portfellis samal ajal suure tõenäosusega kasvaks. Aktsia- ja võlakirjaturud on suuremate aktsiaturgude kriiside korral ajalooliselt liikunud vastassuundades. Samas keskmiselt on aktsiaturu tulusus võlakirjadest kõrgem ning see aitab kogu reservi tulusust parandada. Eesti Panga ekspertide poolt koostatud analüüsi kohaselt peaks stabiliseerimisreserv sisaldama vähemalt 6% aktsiafondide osakuid, et tulusus ületaks pikemas horisondis võlaportfelli keskmist kulukuse määra. Börsil kaubeldavate indeksfondide lisamise ja reitingupiirangute alandamise korral ei alane oluliselt stabiliseerimisreservi likviidsus ning vajadusel on võimalik neid lühikese aja jooksul maha müüa. Arvestama peab, et kõrgema tururiski tõttu on suurem tõenäosus, et investeeringuid tuleb müüa ebasoodsates turuoludes madalama turuhinnaga. Eeldatav vajalik müügiperiood on siiski vähemalt 2-3 kuud kuna esmase likviidsusvajaduse katab likviidsusreserv ja stabiliseerimisreservi vahendeid on vaja kasutada ainult väga erakordsete stsenaariumite korral. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks peab täiendama rahandusministri käskkirja vastavalt määruse § 8 lõikele 4. Täiendavaid kulusid määruse muudatuste rakendamine kaasa ei too. Riigieelarves ja riigieelarve strateegias on juba arvestatud stabiliseerimisreservi intressitulude kasvuga 2 miljoni euro võrra aastas. VI. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisele on kaasatud Eesti Panga eksperte ning eelnõuga on tutvunud riskide juhtimise komitee liikmed. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Eesti Pangale. 3