LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti
Tel.+ 372 619 1630
[email protected]
leadell.com
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Lõkke 5, Tallinn 27. mai 2024. a nr 1/106
[email protected]
Vaidlustaja: Eastconsult OÜ
registrikood: 12972814
Oru, AA kula, Luganuse vald
Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste
LEADELL Pilv Advokaadiburoo
Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn
Tel: (+372) 619 1630
E-post:
[email protected]
Hankija: Transpordiamet
Registrikood: 70001490
Valge 4/1, 11413 Tallinn
e-post:
[email protected]
VAIDLUSTUS
Transpordiameti riigihankes „Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48
maanteeviadukti eel- ja tööprojekti koostamise ja ehitamise omanikujärelevalve,
liiklusohutus auditeerimiste ja ekspertiiside teostamine“ (viitenumber 277499)
I TAOTLUS
1) Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Transpordiameti 17.05.2024
korraldus nr 1-3-2/24/011, mille p-s 2.1 tunnistati riigihankes edukaks Insten
Projekt OÜ (reg kood 11479187) pakkumus.
2) Tunnistada kehtetuks Transpordiameti 20.05.2024 korraldus nr 1-3-2/24/012
osas, milles hankija otsustas jätta Insten Projekt OÜ hankemenetlusest
kõrvaldamata ja kvalifitseeris Insten Projekt OÜ.
3) Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja jaotus ning jätta kõik
käesoleva vaidlustusega seonduvad menetluskulud hankija kanda.
II FAKTILISED ASJAOLUD
1. Transpordiamet (edaspidi hankija) viis labi avatud hankemenetlust „Riigitee
nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tooprojekti koostamise
ja ehitamise omanikujarelevalve, liiklusohutus auditeerimiste ja ekspertiiside
LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.
teostamine“ (edaspidi hange). Hanke sisuks oli riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti
km 1,48 maanteeviadukti eel- ja tooprojekti koostamise ja ehitamise
omanikujarelevalve, liiklusohutus auditeerimiste ja ekspertiiside teostamine vastavalt
riigihanke alusdokumentides satestatud tingimustele (riigihange nr 277499)1.
Hanketeate p 2.1.3 kohaselt oli hankelepingu kogumaksumus ilma
käibemaksuta summas 90 000 eurot. Hanke hindamiskriteeriumiks on madalaim
hind, s.o „Riigitee nr 14202 Mullavere–Visusti km 1,48 maanteeviadukti eel- ja
tooprojekti koostamise ja ehitamise omanikujarelevalve, liiklusohutus auditeerimiste
ja ekspertiiside teostamise maksumus“ (osakaal „100%“, kogus „15“, uhik „kuud“).
2. 17.05.2024 allkirjastatud korralduse nr 1-3-2/24/011 (edaspidi vaidlustatud
korraldus; vt lisa 1) alusel otsustas hankija tunnistada edukaks Insten Projekt OÜ
(edaspidi kolmas isik) pakkumuse. Vaidlustatud kaskkirja kohaselt on kolmas isik
pakkunud hankes maksumuseks 25 200 eurot ilma kaibemaksuta.
3. Vaidlustatud korralduse p-de 1.1-1.8 oli hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste
maksumused ilma kaibemaksuta paremuse jarjekorras alljargnevad:
Pakkumuse
Jrk
Pakkuja maksumus,
nr
eurodes
1. OÜ Insten Projekt (reg kood 11479187) 25 200,00
2. OÜ Eastconsult (reg kood 12972814) 44 985,00
3. AS Taalri Varahaldus (reg kood 10238323) 57 750,00
MK3 OÜ (reg kood 16509544) ja OÜ Lindvill (reg kood
4. 69 525,00
12851387)
Projektiburoo Jarelevalve OÜ (reg kood 16816790) ja OÜ
5. 69 750,00
Projektiburoo (reg kood 14426010)
6. AS Infragate Eesti (reg kood 10845129) 76 785,00
7. OÜ Esprii (reg kood 12566284) 80 100,00
8. OÜ Entecon (reg kood 16286145) 198 000,00
4. Kõigi hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste aritmeetiline keskmine on
77 761,88 eurot, millest kolmanda isiku pakkumus on silmatorkavalt madalam.
5. 20.05.2024 allkirjastatud korraldusega nr 1-3-2/24/012 (vt lisa 2) otsustas hankija
jatta kolmas isik hankemenetluses korvaldamata ning kvalifitseerida Insten Projekt
OÜ.
6. Eastconsult OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas samuti riigihankes pakkumuse, mis jai
paremuselt teiseks. Vaidlustaja pakutud pakkumuse maksumus oli 44 985,00 eurot.
7. Vaidlustatud korraldusega tutvumise jargselt poordus vaidlustaja hankija poole
kusimusega, kas hankija on pakkuja Insten Projekt OÜ suhtes labi viinud
pohjendamatult madala maksumuse kontrolli.
8. 21.05.2024 selgitas hankija vaidlustajale lakooniliselt, et „hankija küsis RHS § 115 lg 1
alusel edukalt pakkuja selgitusi madala maksumuse kohta“ (vt lisa 3). Taiendavaid
1 Vaidlustaja ei ole vaidlustusele lisanud hanke alusdokumente ja hanketeadet, sest need on registrist
kattesaadavad.
2
selgitusi, kas voi kuidas hankija veendus, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei
ole pohjendamatult madal vastusest ei nahtu.
9. 17.05.2024 sai Vaidlustaja teada vaidlustatud korraldusest. Seega saabub 17.05.2024
korralduse vaidlustuse esitamise tahtaeg 27.05.2024. Jarelikult on kaesolev vaidlustus
esitatud tahtaegselt.
III PÕHJENDUSED
Vaidlustaja õiguste rikkumine ning kaebeõigus
10. RHS § 185 lg 1 kohaselt voib pakkuja, taotleja voi hankemenetluses osalemisest
huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete
vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et
kaesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema oigusi voi kahjustab tema
huvisid. Vaidlustuse voib esitada mh pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele
(RHS § 185 lg 2 p 5 ja 7). Pakkumuse pohjendamatult madal maksumus on
vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu.
11. Vaidlustaja esitas vaidlustatud hankes paremuselt teise pakkumuse. Seega kui
kolmanda isiku pakkumus on pohjendamatult madala maksumusega, siis lasub
hankijal kohustus pakkumus tagasi lukata ning vaidlustajal oleks voimalik jouda
hankelepinguni. Jarelikult tuleb jaatada vaidlustaja kaebeoiguse esinemist kaesolevas
olukorras. Vaidlustajal on pohjendatud huvi hanke vaidlustamise vastu, sest sedasi on
vaidlustajal oigusparane voimalus jouda hankelepingu solmimiseni.
Hankija ei teavitanud vaidlustajat Insten Projekt OÜ pakkumust iseloomustavad
andmetest, mis andsid kolmanda isiku pakkumusele (hinna)eelise võrreldes
vaidlustaja pakkumusega
12. RHS 115 lg 1 jargi peab hankija tegema eduka pakkumuse suhtes pohjendamatult
madala maksumuse kontrolli ja kusima pakkujalt selgitust, kui ta leiab, et pakkumuse
maksumus on hankelepingu eset arvestades pohjendamatult madal. Riigikohus on
otsuse 3-3-1-87-10 p-s 19 leidnud, et kaebuse esitanud isikul lasub toendamiskoormis
toendamaks, et vaidlustatud pakkumises margitud hind on liiga madal.
13. Riigikohus on otsuse nr 3-20-924 p-s 18 selgitanud, et pakkumuse põhjendamatult
madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud kahtlus, et
pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (vt ka RKHKo nr 3-19-1825/50,
p 14). Kuivord hankija on kinnitanud, et ta teostas kolmanda isiku pakkumuse osas
pohjendamatult madala maksumuse kontrolli, siis ilmselgelt tekkis ka hankijal
pohjendatud kahtlus. Vaidlustaja toob esile, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus
on vaieldamatult silmatorkavalt ehk vahemalt kolm korda soodsam kui koigi hankes
vastavaks tunnistatud pakkumuse aritmeetiline keskmine (77 761,88 / 25 200 =
3,09).
14. VAKO on oma varasemas praktikas selgitanud, et juba alustatud kontrollmenetlus
tuleb viia nouetekohaselt lopuni (vt nt VaKo 87-21/233412, p 22). Antud juhul
hankijal kahtlus tekkis, kontrollimenetlus kolmanda isiku suhtes algatati RHS § 115
lg 1 alusel, kusimused kolmandalt isikult kusiti (vt lisast 3). Samal ajal ei ole kolmanda
isiku poolt hankijale antud selgituste sisu vaidlustajale teada. Hanke teabevahetuse
3
raames palus Eastconsult OÜ tapsustavaid selgitusi, kuid hankija vastusest nahtuvalt
on kolmas isik esitanud vaid selgitused, kuid mitte toendeid (vt teabevahetuses vastsu
edukaks tunnistatud pakkuja on piisavalt põhjendanud oma pakkumuse madalat
maksumust). RHS § 47 lg 4 p 3 kohustab hankijat teavitama ebaedukaid pakkujaid
sellest, millised eelised olid edukal pakkujal. Erialases kirjanduses on rohutatud, et
viidatud satte ja koosmojul RHS § 47 lg 1 p-ga 10 tuli hankijal esitada vaidlustajale
uksikasjalik teave muuhulgas selle kohta, miks hankija leidis, et edukaks tunnistatud
pakkuja pakkumuse maksumus pole pohjendamatult madal.2 Antud juhul ei ole
hankija teabevahetuse teel esitatud selgitustes andnud tagasisidet, miks ta leidis, et
kolmanda isiku pakkumus ei ole pohjendamatult madal ning millistele toenditele
hankija oma otsuse rajas. Olgu rohutatud, et korvaldamise aluste puudumise ega
kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontroll (nagu hankija teabevahetuses mainis)
ei asenda pohjendamatult madala maksumuse sisulist kontrollimist ja toendite sisulist
hindamist. Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et hankija irdus vaidlustaja
pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teavitamisel RHS §-s 47 sätestatust.
Hankijal on kohustus Insten Projekt OÜ pakkumus tagasi lükata
15. Etteruttavalt avaldab vaidlustaja, et hankijal on kohustus lukata kolmanda isiku
pakkumus tagasi RHS § 115 lg-te 8 ja/voi 9 alusel. RHS § 115 lg 8 kohaselt hankija
kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral
pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on pohjendamatult
madal, voi kui pakkuja ei esita hankijale noutud selgitust, lukkab hankija pakkumuse
pohjendatud kirjaliku otsusega tagasi. RHS § 115 lg 9 kohaselt hankija lukkab
pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse pohjendamatult madal maksumus
on tingitud hankelepingu taitmise kohas kehtivate mh tööõiguse valdkonda
reguleerivate satete eiramisest.
16. Vaidlustajale ei ole teada, milliseid selgitusi kolmas isik esitas voi milliseid toendeid
kolmas isik esitas (vt ka eelnevalt 14), kuid vaidlustaja hinnangul ei ole hankija
sisuliselt kontrollinud pakkumuse pohjendamatult madalat maksumust. Esiteks,
margib vaidlustaja, et VOS § 28 lg 1 kohaselt kehtib eeldus, et majandus- voi
kutsetegevuses solmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kolmas isik
peab solmima majandustegevuse osutamiseks lepingu fuusilise isikuga ning tootamise
korral tuleb tootajale tootasu maksta. Tootajale voi fuusilisele isikule tasu maksmiselt
peab juriidiline isik kinni pidama nii tulumaksu kui ka arvestama tootasult
sotsiaalmaksu ja selle riigile kandma. Juhul kui juriidiline isik ametlikult tootajaid ei
registreeri, siis jatab ta tootasu maksmata ja riigile maksud deklareerimata. Kolmanda
isiku pakkumus on niivord madal, et ei voimalda tootajatele tootasu maksta.
17. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lg 3 p 1 kohaselt on tootamine too tegemine
toolepingu voi volaoigusliku lepingu alusel, ariuhingu voi fuusilisest isikust ettevotja
majandushuvides too tegemine tasu saamata jms. Koik volaoiguslikud lepingud (st nii
toolepingud kui ka volaoiguslikud lepingud) tuleb registreerida tootamise registris.
Kolmas isik osaleb kull hankel, mille eesmargiks on teenuse osutamine, kuid Insten
Projekt OÜ-l puuduvad tootajad (vt lisa 4). Tanu asjaolule, et kolmas isik on jatnud
2 Viira, A. Pohjendamatult madala maksumusega pakkumuse olemusest tulenevad alapakkumuse
kontrollimehhanismi erinevad tahud riigihangetes. Magistritoo. . Juhendaja M. A. Simovart. Tartu: Tartu
Ülikool 2022, lk-d 60-64 – https://dspace.ut.ee/items/3b0e315d-9d96-49f6-b1ee-1d583955f40e.
(27.05.2024).
4
tootajad registreerimata, siis saabki ta pakkuda niivord odavat hinda. Samal ajal aga
ilma tootajateta ei saa kolmas isik nimetatud hankel teenust osutada.
18. Eelnevast jareldub, et kui hankija oleks pohjendamatult madala maksumuse kontrolli
tegelikkuses tohusalt labi viinud, siis oleks hankija RHS § 115 lg 8 alusel olnud
kohustatud kolmanda isiku pakkumuse tagasi lukkama.
Insten Projekt OÜ on rikkunud tööõigusele kohalduvaid norme
19. On fakt, et kolmandal isikul ei ole registreeritud tootajaid, kuigi MKS sellise kohustuse
selgesonaliselt ette naeb (vt eelnevalt p-s 17).
20. Isegi juhatuse liige, kui ta osutab ariuhingule tasuta teenust, peab olema töötamise
registris registreeritud. MKS § 251 lg 4 p-s 3 kohustab tootamise (ehk tasu saamata
too tegemise) registreerima kui tegemist on juriidilise isiku juhtimis- voi
kontrollorgani liikmega. Jarelikult kui naiteks kolmanda isiku juhatuse liige osutaks ka
ariuhingule teenust selle eest tasu saamata, siis oli kolmandal isikul kohustus
registreerida juhatuse liige tootamise registris. Eelnevat selgitust kinnitab Maksu- ja
Tolliameti koduleht, kus on margitud: tasuta töötamine eeldab töötamise registris
registreerimist. Samas on MTA rõhutanud, et tasuta töötamine kasumi teenimisele
suunatud ärisektoris saab olla ikkagi üksnes erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks
pikema perioodi vältel tööd ilma selle eest tasu saamata.3 MTA on taiendavalt
selgitanud, et selliseks tasuta teenuse osutamiseks saab olla erandlikes olukordades
pereliikmete abistamine voi alustava ettevotte loomisel teeb juhatuse liige tasuta tood.
Muudel juhtudel lahtub MTA eeldusest, et tegemist tasulise too tegemisega. Järelikult
ei saa olla vaidlust, et Insten Projekt OÜ on rikkunud MKS § 252 tulenevat
kohustust registreerida tööd tegevad isikud (sh juhatuse liige) töötamise
registris.
21. Vaidlustaja viitab siinkohal, et hankel seatud vastavustingimus eeldab hanke taitmisel
konkreetsetele nouetele vastava insenerimeeskonna kaasamist. Hankija enda seatud
tulevikku suunatud nouded votmeisikutele on sonastatud hankelepingu lisas 1
jargnevalt:
„Inseneri meeskond peab sisaldama vähemalt järgmisi võtmeisikuid: Teede
järelevalveinsener; Silla järelevalveinsener; Abiinsener teedeehituse või sillaehituse alal.
…
Võtmeisikute kandidaatide CV-d esitab Insener Tellijale 5 tööpäeva jooksul alates
Lepingu sõlmimisest.
…
Teede- ja silla järelevalveinsenerina võib kasutada sama isikut kui ta vastab nii Lepingu
lisa 1 p 2.1 ja 2.2 esitatud kvalifikatsiooni nõuetele.
…
Teede järelevalveinsener peab omama õigust teede ehituse omanikujärelevalve
teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti
Vabariik ja kellele ei ole väljastatud teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt
tasemega 6 (teedeinsener; spetsialiseerumine – teeehitus ja -korrashoid; valitud
kompetents - omanikujärelevalve) või sellega samaväärne, esitatakse tema
3 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-register/tootamise-
registreerimine#tasuta-tootamine (27.05.2024).
5
elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust tee
ehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele.
…
Silla järelevalveinsener peab omama õigust silla ehituse omanikujärelevalve
teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti
Vabariik ja kellele ei ole väljastatud teedeehituse kutseala kutsetunnistust vähemalt
tasemega 6 (teedeinsener; spetsialiseerumine – sillaehitus ja -korrashoid; valitud
kompetents - omanikujärelevalve) või sellega samaväärne, esitatakse tema
elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et ta omab õigust
sillaehituse omanikujärelevalve teostamiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele“.4
22. Sihtasutuse Kutsekoda avalikel andmetel puuduvad kolmanda isiku juhatuse liikmel,
kelleks on Irina Lužetskaja (isikukood 47912193728) valjasatud kutsed (vt lisa 5).
Seega ei ole vaidlusalusel hankel teenuse osutamine (st hankelepingu täitmine)
võimalik ilma töötajata – ilma pädeva isikuta, kellel oleks hankija poolt nõutud
kutsetase. Vaidlustajale teadaolevalt on vajalik padevus olemas kolmanda isiku
osanikul Oleg Lužetski´l (isikukood 37708042717; vt lisa 6), mistottu eeldab
vaidlustaja, et kolmas isik pakub votmeisikuks Oleg Lužetski´t. Samas osanik ei saa
oma ettevottes teha tood, ilma toolepinguta ja ilma selle eest tootasu saamata.
23. Vahemarkusena margib vaidlustaja, et tema hinnangul on kummaline, et Oleg Lužetski
saaks uldse Transpordiameti hangetel osaleda, kuivord tegemist on Tartu
Linnavalitsuse teede teenistuse juhatajaga.
24. Hankelepingus kindlaksmaaratud ulesannete taitmise tahtaeg on hankelepingu p 3.2.
kohaselt „75 kuud, millest 15 kuud on Lepingus kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks
enne garantiiperioodi algust ja 60 kuud alates garantiiperioodi algusest.“ Hankelepingu
lisades 1-6 satestatust nouetest tulenevalt joudis vaidlustaja pakkumuse
ettevalmistamisel veendumuseni, et hankelepingu taitmisel peab arvestama vahemalt
uhe tookohaga koormusega 0,75-1,0 vahemalt 15-kuulise perioodi jooksul.
25. Infoportaali www.teatmik.ee avalikel andmetel on kaesoleva hankes vastavaks
tunnistatud pakkujate hinnanguline uhe kuu keskmine brutopalk 2024. a. I kv tasutud
maksude analuusi andmetel alljargnev:
Keskmine
Jrk
Pakkuja brutokuupalk,
nr
eurodes
1. OÜ Insten Projekt (reg kood 11479187) 0,00
2. OÜ Eastconsult (reg kood 12972814) 1 990.95
3. AS Taalri Varahaldus (reg kood 10238323) 2 131.85
MK3 OÜ (reg kood 16509544) ja OÜ Lindvill (reg kood
4. 3 184,26*
12851387)
Projektiburoo Jarelevalve OÜ (reg kood 16816790) ja OÜ
5. 2 417.46*
Projektiburoo (reg kood 14426010)
6. AS Infragate Eesti (reg kood 10845129) 2 755.64
7. OÜ Esprii (reg kood 12566284) 2 690.67
8. OÜ Entecon (reg kood 16286145) 1 624.04
Allikas: Infoportaal www.teatmik.ee
4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7148532/documents/source-
document?group=B&documentOldId=17054172
6
* uhispakkujate aritmeetiline keskmine palk
Hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste (va kolmas isik, kellel puuduvad tootajad)
uhe kuu aritmeetiline keskmine brutokuupalk on 2 399,27 eurot, millele tasumiseks
peab tooandja arvestama palgafondiga summas 3 210,22 eurot kuus (vt lisa 7).
26. Teistel pakkujatel, sh vaidlustajal, on tootamise registris tootajad registreeritud ja
toojoumaksud riigile tasutud. Nii nagu nahtub vaidlustatud edukaks tunnistamise
otsusest, siis koigi teiste pakkujate pakkumused olid silmatorkavalt kallimad kui
Insten Projekt OÜ pakkumus. Seega on ilmne, et kolmas isik saab nii odavat hinda
pakkuda üksnes seetõttu, et ta ei tasu töötajatele töötasu ega riigile
tööjõumakse.
27. Kolmanda isiku poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses sisaldub
tooandja kuluna palgafond summas 1 680 eurot kuus (25 200 eurot/ 15 kuud) ehk
bruto tootasu, koos tooandja palgamaksudega. Vaidlustaja rohutab, et tema poolt
hankes esitatud ja teiseks jaanud pakkumuses sisaldub palgafond summas 2 999 eurot
(44 985 eurot / 15 kuud). Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustaja seisukohal, et
kolmas isik ei saa koiki hankelepingu tingimusi nouetekohaselt taita ilma, et ta jataks
hankelepingu taitmisel inseneri meeskonda tootamise registris registreerimata ja
toojoumaksud tasumata. Teisisõnu on vaidlustaja veendumusel, et kolmanda
isiku pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud Eesti Vabariigis
kehtivate sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest RHS
§ 115 lg 9 tähenduses.
28. Eelnevast jareldub, et kui hankija oleks pohjendamatult madala maksumuse kontrolli
tegelikkuses tohusalt labi viinud, siis oleks hankija RHS § 115 lg 9 alusel olnud
kohustatud kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. See omakorda tahendab,
et hankija otsus, tunnistada Insten Projekt OÜ pakkumus edukaks, on oigusvastane.
Kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamine
29. Lisaks Insten Projekt OÜ pakkumuse edukaks tunnistamisele on hankija teinud ka
otsused eduka pakkuja (st kolmanda isiku) korvaldamata jatmiseks ja
kvaliftseerimiseks (hankija 20.05.2024 korraldus nr 1-3-2/24/012). Lahtudes otsuste
jargnevuse pohimottest, kui kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine hankes
on olnud oigusvastane, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka hankija otsustused, millega
edukaks tunnistatud pakkuja jaeti hankemenetlusest korvaldamata ja Insten Projekt
OÜ kvalifitseeriti. Vaidlustaja seisukohta toetab nii asjaomane kohtu- kui ka VAKO
praktika.
30. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 3-18-657 leidnud, et kuigi pakkumuse vastavuse
ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning
võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg-d 2 ja 3), on
õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks
hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam
hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt
järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta.
31. VAKO on samuti oma praktikas tunnistanud ka ajaliselt hilisemad otsused kehtetuks
(vt nt VAKO 10.03.2023 otsus nr 20-23/258767; VAKO 17.05.2021 otsus nr 87-
21/233412). VAKO on sedastanud, et lähtuvalt otsuste järgnevuse põhimõttest tuleb
7
automaatselt õigusvastaseks lugeda ja kehtetuks tunnistada ka kolmanda isiku
kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused (vt VAKO 10.07.2020 nr 138-
20/222733).
32. Konesoleva juhul on tegemist olukorraga, kus hankija on kontrollinud nn
poordmenetluses (RHS § 52 lg 3) edukaks tunnistatud pakkujal korvaldamise aluste
puudumist ja kvalifitseeris Insten Projekt OÜ. Jarelikult on hankija 20.05.2024
korraldus nr 1-3-2/24/012 ajaliselt jargnenud kolmanda isiku edukaks tunnistamise
otsusele. Kui hankija oleks pakkumuse kooskolas RHS § 115 lg-tega 8 ja/voi lg 9 tagasi
lukanud, siis ei oleks hankija saanud Insten Projekt OÜ-d enam kvalifitseerida.
33. Otsuste jargnevuse pohimottest tulenevalt tuleb kehtetuks tunnistada ka hankija
otsused jatta kolmas isik korvaldamata ja kvalifitseerida kolmas isik vaidlustatud
hankel.
Hankelepingut on hankes võimatu sõlmida põhjusel, et hankelepingu täitmise
algus on jäigalt fikseeritud
34. Riigihanke alusdokumendi p 2.1 kohaselt: „Lepingus kindlaksmääratud ülesannete
täitmise tähtaeg alates Tellija Projektijuhi kirjalikus korralduses
(Alustamisekorralduses) märgitud kuupäevast on 75 kuud, millest 15 kuud on Lepingus
kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks enne garantiiperioodi algust ja 60 kuud alates
garantiiperioodi algusest.“ Sama dokumendi p 2.2. lisab, et „Lepingu täitmist
alustatakse Tellija Projektijuhi kirjalikus korralduses (Alustamisekorraldus) märgitud
kuupäeval.“
35. Hankelepingu p 3.2 kordab riigihanke alusdokumendi p-s 2.1 satestatud. Hanke-
lepingu p 3.3 satestab: „Kõik muud tähtajad sätestatakse Lepingu Lisas 2.“
36. Hankija on hanketeate p 5.1.3 satestanud jargneva:
„Eeldatav kestus
Alguskuupaev: 2024-06-03+03:00
Kestus: 75 MONTH“
37. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe
vahel lahtutakse hanketeates esitatust (RHS § 77 lg 9). Seega takistab hankes
hankelepingu solmimist asjaolu, et hankelepingu taitmise algus (teenuse osutamisega
alustamise aeg) on hankes jaigalt fikseeritud (03.06.2024). Seejuures riigihanke
alusdokumentides ei ole äratuntavalt sätestatud teenuse osutamisega
alustamise tähtpäeva edasilükkavat tingimust ning hanketeade on ulimuslik.
38. Hankija teatas pakkujatele Insten Projekt OÜ korvaldamata jatmise ja
kvalifitseerimise kohta 20.05.2024 (korraldus nr 1-3-2/24/012). Samas teatas
hankija pakkujatele, et hankelepingu solmimisele eelneb 14-paevane ooteaeg alates
paevast, mil hankija 20.05.2024 korralduse nr 1-3-2/24/012 pakkujatele teatavaks
tegi. Seega on nimetatud korraldus otsustus, millele jargneb hankelepingu solmimine
RHS § 120 lg 2 tahenduses. Ooteaja kulgemine algas TsÜS § 135 lg 2 kohaselt pakkujate
hankija 20.05.2024 korraldusest nr 1-3-2/24/012 teatamisele jargnevast paevast, so
alates 21.05.2024. Neljateistkümnepäeva pikkuse ooteaja viimane päev on
03.06.2024 ning hankeleping on võimalik sõlmida kõige varasemalt alates
04.06.2024. Enne ooteaja moodumist solmitud hankeleping on tuhine (RHS § 120
8
lg 4) ning parast 14-paeva moodumist ei ole hankelepingu solmimine voimalik, sest
siis ei solmitaks lepingut kooskolas RHAD-s satestatud tingimustega (nagu nouab RHS
§ 120 lg 1).
39. Tulenevalt RHS § 194 lg-st 4 ei ole hankijal oigust solmida vaidlustatud riigihankes
hankelepingut kuni RHS §-s 201 satestatud tingimuse saabumiseni. Vastasel juhul on
solmitud hankeleping tuhine. Tulenevalt eespooltoodust ei saa hankija vaidlustaja
hinnangul solmida hankes hankelepingut riigihanke alusdokumentide suhtes
primaarses hanketeates satestatud tingimustel, so teenuse osutamisega ei saa
alustada 03.06.2024.a. Vaidlustaja eesmargiks on solmida hankijaga oigusparane
hankeleping.
40. Seega ei ole valistatud, et hankija on sunnitud kogu hanke kehtetuks tunnistama, kuid
sellisel juhul on vaidlustajal voimalik uue hankemenetluse kaudu jouda oigusparaselt
hankelepingu solmimiseni. Ühtlasi uue hankemenetluse korraldamisega saaks hankija
valistada voimaluse, et hankel esitavad pakkumusi isikud, kes eiravad toooiguse
norme.
IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED
41. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 jargi peab vaidlustus olema laekunud
vaidlustuskomisjonile kumne paeva jooksul alates paevast, mil vaidlustaja sai teada
voi pidi teada saama oma oiguste rikkumisest, kuid mitte parast hankelepingu
solmimist. Kuna vaidlustaja sai hankija otsustest teada 17.05.2024, saabub RHS § 189
lg-s 1 nimetatud tahtaeg 27.05.2024. Seega on kaesolev vaidlustus esitatud
tahtaegselt.
42. Riigilõiv. Kooskolas RHS §-ga 186 ja RLS § 258 lg 1 p-ga 1 tuleb vaidlustuse esitamisel
tasuda riigiloivu summas 640 eurot (lisa 8). Riigiloivu tasumist toendav
maksekorraldus on lisatud kaesolevale vaidlustusele.
43. Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskolas RHS § 190 lg 1 p-ga 7 teavitab vaidlustaja, et
on nous vaidlustuse labivaatamisega kirjalikus menetluses.
44. Vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskolas RHS § 194 lg-ga 1
palub vaidlustaja koik kaesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid
hankijalt valja nouda.
45. Esindusõigus. Vaidlustaja kinnitab vandeadvokaat Epp Lumiste on tema volitatud
esindaja kaesoleva vaidlustuse esitamisel ja selle labivaatamisel vaidlustuskomisjoni
poolt kuni vaidlustusmenetluse loppemiseni. Advokaadi puhul eeldatakse
esindusoiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Epp Lumiste
9
Lisad:
1) 17.05.2024 korraldus nr 1-3-2/24/011;
2) 20.05.2024 korraldus nr 1-3-2/24/012;
3) Hankija vastus pohjendamatult madala maksumuse kahtluse tekkimise osas;
4) Insten Projekt OÜ ariregistri andmed tootajate puudumise kohta;
5) Irina Lužetskaja andmed kutseregistrist;
6) Oleg Lužetski kutsetasemed;
7) Insten Projekt OÜ palgafondi arvestus;
8) Riigiloivu maksekorraldus.
10