Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (vaimse tervise teenus)

EELNÕU 06.05.2024 Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (vaimse tervise teenus) § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) käesoleva seaduse § 156 lõikes 39 nimetatud vaimse tervise teenuse osutamise andmed;“; 2) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 39 ja 310 järgmises sõnastuses: „(39) Riigieelarvest määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarve võimalustest lähtuvalt toetus vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise korraldamiseks selleks asjakohase ettevalmistusega isiku kaudu. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta oleks vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust. (310) Käesoleva paragrahvi lõikes 39 nimetatud toetuse kasutamisel peab kohaliku omavalitsuse üksus lähtuma põhimõttest, et vaimse tervise teenuse toetusega ei asendata oma eelarvest kaetavaid kulusid.“. § 2. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ja 1301“ tekstiosaga „, 1301 ja § 156 lõikes 39“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024. a Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a  Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga sätestatakse toetusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) finantseerimine vaimse tervise teenuse1 korraldamiseks kogukonna tasandil. Seoses COVID-19 pandeemiaga eraldas Riigikogu 2021. aasta riigieelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse tervise toetamiseks eesmärgiga parandada vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavust. Ministeerium kogus KOV-idelt tagasisidet elanikele vaimse tervise teenuse pakkumise praktika ja vajaduste, sealhulgas abi vajavate sihtrühmade kohta.2 Sama aasta sügisel testis Sotsiaalministeerium vaimse tervise teenuse osutamist, võimaldades KOV-idel taotleda määruse alusel vaimse tervise teenuse toetust ja psühholoogi palga- ja juhendamistoetust. Eelnõu järgi viiakse rahastus riigieelarvest KOV-ile määratava toetusfondi vahenditesse, mis loob KOV-ile võimaluse rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist. Muudatusega luuakse eeldused, et kõikidel KOV-idel oleks võimalus pakkuda oma elanikele kodulähedast vaimse tervise teenust ja seeläbi paraneks selle teenuse kättesaadavus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected], tel 5913 7973) ja vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli ([email protected], tel 5911 8463) koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõuniku Andrus Jõgiga ([email protected], tel 5885 1311). Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Tiina Linno ([email protected], tel 5919 2738). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]; tel 626 9199). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärkega RT I, 14.12.2023, 4; 2) käibemaksuseadus (KMS) avaldamismärkega RT I, 21.11.2023, 11. 1 Vaimse tervise teenus – KOV-i elanikele pakutav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi:  psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud;  psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu. 2 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Sotsiaalministeerium: 2021. 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2023–2027 punktiga 9.2.4. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on luua eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav. Selleks on vaja muuta olemasolevat praktikat ehk anda KOV-idele võimalus iseseisvalt vaimse tervise teenuseid korraldada, kasutades selleks KOV-i toetusfondi vahendeid Sotsiaalministeeriumi korraldatud iga-aastaste taotlusvoorude asemel. Muudatus on seotud Sotsiaalministeeriumi laiema sihiga luua regulatiivsed eeldused, et sisustada terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, sealhulgas selle puuduolevad komponendid – madala lävega kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed ja psühholoogilised teenused nii abivajajale kui tema lähedastele kogukonna tasandil. 2.1. Terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, kogukonna tasandi teenused ja kohaliku omavalitsuse roll selles Vaimse tervise teenuste süsteemi kirjeldamisel lähtutakse kõige sagedamini Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) optimaalset teenuste kombinatsiooni kirjeldavast püramiidist3, mille Eestile kohandatud versiooni tutvustab ka vaimse tervise roheline raamat4. Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–20265 koostamisel lähtuti võrreldes 2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu jaoks kohandatud visiooniga mõnevõrra täpsustatud ülesehitusest. Täpsustamisel juhinduti WHO vaimse tervise parandamise kogukonna juhendist6 ning eelkõige puudutabki erinevus kogukonnateenuste sisu ja paiknemist püramiidil: kui vaimse tervise rohelises raamatus on kogukonnateenused näidatud esmatasandi teenuste ja mitteformaalse kogukonnatoe vahel, ei arvesta selline asukoht püramiidis sellega, et formaalseid vaimse tervise teenuseid pakutakse kogukonna tasandil praeguse visiooni järgi nii esmatasandi tervishoius, töö- ja koolitervishoius ning haridustugiteenuste näol kui ka KOV-ide poolt. Sellest tulenevalt on need praeguses püramiidis asetatud ühele tasandile kõrvuti. Nii lähtus Sotsiaalministeerium vaimse tervise tegevuskava koostamisel püramiidist (joonis 1), mis on kombinatsioon kaasaegsetest suundumustest ja Eesti praegusest olukorrast. Siiski ei ole kõik püramiidi tasandid ja komponendid Eestis praegu ammendavalt sisustatud ning selle arendamisega tuleb tegeleda. Eelkõige on puudulikud või ebaühtlaselt kaetud püramiidi keskmised kihid (mitteametlik kogukonna tugi ning kogukonna- ja esmatasandi teenused), mistõttu kasutavad spetsialistid eelviidatud vaimse tervise püramiidi kirjeldamiseks liivakella-metafoori ja rõhutavad vajadust muuta see püramiidikujuliseks. 3 The optimal mix of services. WHO (2007). Improving health systems and services for mental health. WHO (2009). 4 Vaimse tervise roheline raamat, Sotsiaalministeerium (2020), lk 24. 5 Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. Sotsiaalministeerium (2022). 6 Vaimse tervise parandamise kogukonna juhend: WHO vaimse tervise parandamise tegevuskava (mhGAP) (2022), lk 5. 2 Joonis 1. Vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste korralduse optimaalne jaotus Allikas: Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, Sotsiaalministeerium, 2022 Ka WHO näeb inimeste vaimse tervise vajaduste ja kättesaadavate teenuste vahel lõhet üle kogu maailma ning selle ühe peamise lahendusena just ennetavate ja kogukonnateenuste (community- based mental health care) mahu suurendamise. Seejuures defineerib WHO kogukonnateenustena kõiki teenuseid, mida pakutakse väljaspool eriarstiabi.7 Seega kuuluvad sinna nii esmatasandi tervishoius (nt perearsti, pereõe, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi) ja regionaalsete üldhaiglate (nt vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi, sotsiaaltöötaja) pakutavad teenused kui ka asjassepuutuvate sotsiaalsüsteemi teenused. Need hõlmavad ka laia spektrit kogukonna tasandi vaimse tervise teenuseid, mida pakutakse kohalikes tervise-, pere- ja päevakeskustes. Ka väljatöötamiskavatsuse tagasiside sisaldas küsimusi ja kommentaare, mis puudutasid KOV-i pakutavate vaimse tervise teenuste seost ja haakuvust esmatasandil pakutavate teenustega ning vastutuse selgust riigi ja KOV-i pakutavate teenuste suhtes, aga ka teenusepakkujate piisavuse küsimusi. Nii esmatasandil kui kogukonna tasandil, sealhulgas KOV-i pakutavad teenused kuuluvad vaimse tervise püramiidi mõttes ühele tasandile. See aga ei tähenda vastutuse hajumist. Riigil on ikka vastutus tagada inimesele vajalikud tervise-, sealhulgas vaimse tervise teenused esmatasandil (kus perearstidele on loodud võimalused vaimse tervise spetsialistide kaasamiseks alates vaimse tervise õest kuni psühhiaatrilisele ravile suunamiseni). KOV-ile tekitatakse eelnõuga võimalus pakkuda oma elanikele madala lävega ehk prekliinilisi vaimse tervise teenuseid – psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi. See lähenemisviis ei liiguta süsteemis teenuseid või vastutust ringi, vaid loob täiendava võimaluse seni puuduolevaid teenuseid sisustada ja pakkuda. Eelnõuga loodav täiendav võimalus ei asendaks juba KOV-i rahastatavaid ja pakutavaid teenuseid. Väljatöötamiskavatsuse tagasisides väljendati muret, et teenusepakkujaid ei pruugi piisata ning võib tekkida täiendav surve ühtedele ja samadele juba praegu mittepiisavalt esindatud spetsialistidele (nt psühholoog-nõustajad, kliinilised psühholoogid). KOV-i võimalus pakkuda mittekliinilisi vaimse tervise teenuseid on ühtlasi võimalus kaasata spetsialiste, keda senine süsteem piisavalt ei rakenda. Nii on võimalik haarata kaasa vaimse tervise spetsialiste, kes ei kuulu erineva spetsialiseerumisega kutsega psühholoogide hulka, kuid kellel on asjakohane ettevalmistus pakkuda mingit konkreetset 7 World mental health report: transforming mental health for all. Geneva: World Health Organization; 2022.LK 189. 3 psühhosotsiaalse või psühholoogilise abi teenust. Vastavad definitsioonid on esitatud seletuskirja peatükis 4. osas (eelnõu terminoloogia) ning näitlik teenuste nimekiri ja asjakohased spetsialistid on esitatud seletuskirja 3. osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). 2.2. Senine praktika ja selle muutmise vajadus Riigikogu eraldas 2021. aastal Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse tervise toetamiseks seoses COVID-19 pandeemiast tuleneva survega. Loodi valdkondadeülene vaimse tervise staap, mis kaardistas vajadusi ja probleeme, aga ka pakutavaid lahendusi.8 KOV- ides korraldatud uuring9 keskendus elanikkonna abivajaduse muutustele seoses pandeemiaga, KOV-ide vaimset tervist toetavate teenuste korraldusele ning KOV-ide ootustele ja vajadustele elanike vaimse tervise toetamiseks (sh millised sihtrühmi nähti peamiste abivajajatena). Küsitlusuuringu tulemustele tuginedes valmistati 2021. aasta sügisel riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel KOV-idele ette taotlusvoorud ning nendega on jätkatud 2024. aastani. Kuna seni on taotlusvooru kaudu vaimse tervise teenuste rahastuse taotlemine KOV-ide poolt pidevalt kasvanud, võib öelda, et KOV-id on meetme omaks võtnud. Esmatasandi tervisekeskustel on võimalik kasutada psühholoogi palga- ja juhendamistoetust, et palgata kogukonnapsühholooge, kuid seda võimalust on kasutanud vaid 2–3 tervisekeskust. Seega tuleb tõdeda, et see meede pole esmatasandi tervisekeskuste jaoks muutunud hästi toimivaks. Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel taotlusvooru korraldamine on siiski ajutine lahendus seaduses seni reguleerimata valdkonna rahastamiseks, mistõttu on vajaduse säilimise korral oluline reguleerida tegevuse rahastamist püsivamalt. Taotlusvooruga kaasnevad nii rahastamise järjepidevuse kui ka jätkuvuse probleem, millele on viidanud ka Riigikontroll COVID-19 kriisiga seotud meetmeid analüüsides järgmiselt: „kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla toetuse andmise mõõdupuu“10. Sarnaselt senisega jääb ka toetusfondi vahendite jaotamisel teenuse pakkumine KOV-i otsuseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 144 lõiget 1 punktiga 17, millega luuakse õiguslik alus, et KOV saaks kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise kohta. Andmete STAR-i kandmine võimaldab teha statistikat ja andmeanalüüsi, mis on aluseks nii ülevaate saamiseks kui ka teenuste edasiseks kavandamiseks ja arendamiseks. Muudatusega ei kaasne STAR-i arendusvajadust. KOV-id saavad STAR-i ka praegu luua asjakohase abinõu, mis käesoleval juhul oleks nimetusega „vaimse tervise teenus“. Teadaolevalt on KOV-id seda võimalust kasutanud ka ajal, kui rahastust anti taotlusvooru kaudu. Selleks, et STAR-ist oleks võimalik saada koondväljavõtet, lepitakse kokku ühine abinõu nimetus (vaimse tervise teenus). Eelnõuga ei nähta ette KOV-i kohustust hinnata inimese individuaalset abivajadust ega teenust saama suunamist. KOV määrab peamised abi vajavad sihtrühmad ja neile sobivad teenused ning planeerib need vastavalt, arvestades olemasolevaid ressursse (sihtrühmade suurus ja proportsioon, rahalised vahendid, teenusepakkujad piirkonnas jm). Kuivõrd muudatusega luuakse alused ja eeldused toetusfondi rahaliste vahendite kasutamiseks, on KOV-il võimalik ise otsustada, millistel 8 Kroonviiruse epideemia psühhosotsiaalsete tagajärgedega toimetulek. 2. eksperdiarvamus. Lk 4. Lisa: Vaimse tervise staabi tegevused elanike vaimse tervise toetamiseks ja kriisi õppetunnid. 9 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. (Sotsiaalministeerium, 2021). 10 Koroonakriisi viis õppetundi. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule (2021). 4 tingimustel hakkab inimene teenust saama (nt pöördub teenuse saamiseks otse teenusepakkuja poole või suunab teenust saama KOV). Kui KOV ei ole isikut ise teenust saama suunanud, edastab teenuseosutaja vastavalt teenuse pakkumise lepingule KOV-ile info selle kohta, kellele on teenust pakutud. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 156 lõikega 39, mis annab aluse kasutada toetusfondi vahendeid. Vahendid on mõeldud KOV-ile vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et aidata parandada teenuste kättesaadavust. KOV võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o psühholoogilise ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavuse edendamiseks KOV-i elanikele kooskõlas SHS § 5 lõikega 1. Sellega on muu hulgas hõlmatud ka näiteks üldhooldusteenust saavad inimesed, kelle elukohana on vastav KOV kantud rahvastikuregistrisse. Kuivõrd toetusfondist rahastamisel on tegemist KOV-i korraldatava abiga, hindab KOV ise teenuste vajadust ja KOV-i võimalusi (eelarve, teenusepakkujad piirkonnas) ning sõlmib koostööleppe teenusepakkujaga, kes osutab elanikele vaimse tervise teenuseid KOV-i poolt etteantud mahus. Teenuse korraldamisel on KOV seotud nõudega, et teenust saab pakkuda üksnes asjakohase ettevalmistusega isik. Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia bakalaureuse- või magistrikraadiga, kutsetunnistusega spetsialist) psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus. Psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse piisavat hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud ettevalmistuse (sh tasemeharidus, täiendkoolitus, praktika ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse osutamise korral. Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal. Töökogemuse hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused vaimse tervise teenuse pakkumiseks iseseisvalt ja tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning tunda seejuures ära kutsealased piirid abi osutamisel. Teenusepakkujad ei pea olema tingimata kutsega või magistrikraadiga psühholoogid, vaid tegemist võib olla ka teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad, tugigrupid, kogemusnõustamine jm) pakkujatega, kellel on vastav ettevalmistus nende teenuste pakkumiseks. Täpsemalt kirjeldatakse soovituslikke nõudeid toetuse andmise juhendis, mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada. Juhend on mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste planeerimise protsessis. Seniste taotlusvoorude raames on KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks on pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, esmast vaimse tervise kriisinõustamist ja psühhosotsiaalset kriisiabi, hingehoidlikku nõustamist, grupiteraapiat lapsevanematele, kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat (muusika-, kunsti-, liikumisteraapia) ja mänguteraapiat. KOV peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja selle osutamise korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2, kehtestades teenuse pakkumise tingimused ja korra. Toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. Seaduses nähakse ette põhireeglid ja määrad. Toetus jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus KOV-i kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust. Selliselt on võimalik ka kõige väiksemates KOV-ides luua eeldused teenuste pakkumiseks. Näiteks 2025. aasta eelarve on planeeritud selliselt, et toetuse summa jääb KOV-i kohta vahemikku 7000–111 000 eurot. Muudatusega liiguvad vahendid eesmärgipäraseks kasutamiseks KOV-i eelarvesse ning KOV-il on endal võimalus 5 otsustada teenuse pakkumine. Kuna tegemist on KOV-i korraldatava abiga, vajab muudatus KOV- i poolt korra kehtestamist ehk läbimõtlemist, kas ja kuidas seda ressurssi eesmärgist lähtuvalt kasutada. Toetuse summa osas, mida KOV ei ole eelarveaasta jooksul ära kasutanud, tuleb üle kanda järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks (riigieelarve seaduse § 52). Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 156 ka lõikega 310, mis piirab KOV-ide õigust kasutada toetusfondist vaimse tervise teenuse osutamiseks ette nähtud vahendeid sellisteks kuludeks, mida KOV juba katab oma eelarvest. SHS § 156 lõikes 39 sätestatud toetusfondi rahastus ei ole näiteks mõeldud vaimse tervise teenuse või psühholoogilise abi osutamiseks üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena. Nimetatud tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana rahastama riigieelarvest saadavast selleks ettenähtud tulust. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega SHS § 156 lõikele 39. Nimetatu annab aluse lisada vaimse tervise teenus käibemaksuga mittemaksustavate sotsiaalteenuste loetellu. KMS § 16 lõikes 1 on välja toodud kaupade ja teenuste käive, mida ei maksustata. Viidatud lõike punktis 4 on sätestatud SHS-is nimetatud sotsiaalteenused, mida käibemaksuga ei maksustata, sealhulgas ka need teenused, mida osutavad KOV-id. Tulenevalt sellest, et eelnõuga lisatakse SHS- i uue teenusena vaimse tervise teenus, täiendatakse eelnõuga ka KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega SHS § 156 lõikele 39 (vaimse tervise teenus). Vaimse tervise teenuse käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et teenuse hinnale ei lisata käibemaksu ning teenuseosutajal (maksukohustuslasel) puudub maksuvaba käibe tarbeks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õigus. Eelnõu §-s 3 nähakse ette, et eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on piisavalt pika ajaga, et KOV-id jõuaksid kavandada võimaliku korra kehtestamise ning läbi mõelda vajaduse teenuse pakkumiseks nii teenuse tüübi kui ka mahu osas. Kuna tegemist on KOV-i võimalusega rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist, on KOV-il sõltumata sätete jõustumisest võimalik teenuse pakkumisega alustada ka hiljem. Kui KOV-il läheb aega hindamaks kogukonna võimalusi ja vajadusi ning teenuseosutajate valmidust pakkuda vaimse tervise teenust ning alles seejärel kavandatakse ja kehtestatakse teenuste osutamise kord, saab teenuse osutamisega alustada peale korra kehtestamist. Toetusfondist on aga KOV-ile asjakohased vahendid juba eraldatud ning need saab vastava korra valmimisel igal ajal kasutusele võtta. Samuti on KOV-il võimalik planeerida omapoolseid täiendavaid vahendeid, et toetada vaimse tervise teenuse terviklikumat või suuremahulisemat osutamist. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud määruste11 alusel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele uus termin „vaimse tervise teenus“. Vaimse tervise teenus on selle seaduse tähenduses KOV-i elanikele pakutav abi, mille komponendid on psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi järgmises tähenduses: • psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud; • psühholoogiline abi on psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 11 Sotsiaalkaitseministri 7. veebruari 2024. a määrus nr 5 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ ja sotsiaalkaitseministri 12. veebruari 2024. a määrus nr 6 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal“. 6 Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalteenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud. 6. Seaduse mõjud Seadusemuudatuse keskne siht on luua regulatiivsed eeldused, et sisustada vaimse tervise teenuste süsteemi puuduolevad komponendid – madala lävega kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed teenused kohalikul tasandil. Muudatuse toel luuakse vaimse tervise kogukonnateenuste tasandil kas peamine või täiendav võimalus inimestele abi saamiseks. Seadusemuudatuse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad) Seadusemuudatuse rakendamisel on potentsiaal mõjutada kõiki Eesti KOV-e (79) ja elanikke, kuna õigus teenust saada on võrdselt kõigil inimestel üle Eesti. Seda eeldusel, et KOV otsustab vaimse tervise teenust pakkuda. Kaudsemalt mõjutatakse vaimse tervise teenuse pakkujaid ja nende personali. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatuse otseseks sihtrühmaks on inimesed, kes suurenenud stressi tõttu otsivad tõenäoliselt esmalt kohalikul tasandil (kogukonnas) tuge paremaks emotsionaalseks toimetulekuks (tõsisemate probleemide korral aga võivad vajada ka kõrgema tasandi tuge). Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise seire (märts 2024) andmetel on Eestis viimase 30 päeva jooksul enda hinnangul suurt või väga suurt stressi kogenud 15-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 35% (seejuures meestest 31% ja naistest 38%), mis on suurim viimase 12 kuu jooksul (27% märtsis 2023). Seega võib hinnanguliselt erineva, sealhulgas kohaliku tasandi tuge vaimse tervise või emotsionaalse enesetunde toetamiseks suuremal või vähemal määral vajada 368 000–429 000 inimest. Seadusemuudatuse otsene positiivne mõju vahetutele abisaajatele võib seega olla keskmine kuni suur. Arvestades, et vaimse tervise teenuse korraldajana jääb KOV-ile koos teenusepakkujatega vastutus tagada teenuste kvaliteet teenusepakkujate asjakohase ettevalmistuse kaudu, ei kaasne muudatuse rakendamisega elanikkonnale ebasoovitava mõju riski. Mõju majandusele ja regionaalarengule Seaduse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste valdkonda ligi 1,7 miljonit eurot aastas ning elavdab nii kohalikul tasandil teenusepakkujate turgu kui ka pakub erialast rakendust ja sissetulekut meetme raames teenusepakkujaks kvalifitseeruvatele vaimse tervise teenust pakkuvatele spetsialistidele. Vaimse tervise teenuse arendamine varasema projektipõhise toetuse asemel toetusfondi püsirahastuse toel võimaldab pakkuda piirkonniti senisest ühtlasemat ja stabiilsemat abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise häire. Sellega vähendatakse survet psühholoogilisele abile eriarstiabi tasemel, mis on kallim teenus. Lisaks on vaimse tervise seire (märts 2024) andmetel oluliseks riskirühmaks majanduslikult halvasti toime tulevad inimesed. Sageli on selle põhjuseks töö kaotus, sealhulgas pikaajaline töötus ja vaimse tervise murede teke või kuhjumine võivad konkurentsivõimet tööturul veelgi halvendada. Seire andmetel koges 50% neist, kellel on enda hinnangul majanduslikult raske või väga raske hakkama saada, samuti 56% töötutest viimase 30 päeva jooksul ka suurt või väga suurt stressi. Toetades võimalikult vara nende inimeste vaimset tervist, suureneb oluliselt ka võimalus, et töötud või majandusraskustes inimesed suudavad tööturule tagasi pöörduda või seal rohkem panustada, mis avaldab positiivset mõju nii majandusele kui ka inimressurssi ühiskondliku panuse 7 suurenemisele. Sissetulekute tase, tööpuudus ja suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on püsinud piirkonniti ebaühtlane ja on teravam probleem eelkõige Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja suurematest linnapiirkondadest kaugemal paiknevates piiriregioonides ja maapiirkondades. Seeläbi võib eeldada, et eelnõu loob kaudse mõjuna mõnevõrra soodsamad eeldused just nende piirkondade elanikkonna vaimse tervise paranemisele, tööjõus osalemisele ja majandusarengule. Mõju väljendumises on kesksel kohal otsus, kas KOV hakkab teenust pakkuma või ei. Varasemate taotlusvoorude põhjal on teenust osutanud 60% KOV-idest, kelle hulka kuuluvad nii linnalised (Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere) kui ka väiksemad KOV-id (Muhu, Saarde, Luunja). Arvestades toetusfondi eelarve jaotuse põhimõtteid, on tagatud teenuse potentsiaalne rahastus kõigile KOV- idele selliselt, millega on võimalik pakkuda vähemalt minimaalsel tasemel teenust. Seega on loodud eeldused teenuste osutamiseks kõigis KOV-ides. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu eesmärk on parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust. Vaimse tervise teenuse pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on olnud KOV-ide vabatahtlik ülesanne, mida enne 2024. aastat pakkus 60% KOV- idest. Muudatus suurendab tõenäoliselt seni taotlusvoorude kaudu rahastust saanud KOV-ide valmidust jätkata vaimse tervise teenuste pakkumisega. Olulise mõjuna annab see seni taotlusvoorude kaudu rahastust mittesaanud KOV-idele võimaluse hakata korraldama vaimse tervise teenuste pakkumist, kuivõrd toetusfondi vahendid kantakse eesmärgipäraseks kasutamiseks üle kõikidele KOV-idele, kes saavad ise otsustada, kas soovivad teenuse osutamise korraldada. Paraneb vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavus ja see aitab leevendada vajadust Tervisekassa rahastatavate psühholoogilise ravi ja psühhiaatrilise eriarstiabi teenuste järele. Kuna tegemist on varasema taotlusvooru põhiselt toimunud tegevusega, ei kaasne KOV-idele täiendavat koormust. Olukorras, kus KOV ei soovi mingil põhjusel ette nähtud vahendeid kasutada, jäävad vaimse tervise teenuse pakkumiseks mõeldud ressursid kasutamata ning inimesed vastava teenuseta. Mõju teenusesaajatele Vaimse tervise abi vajadusega sihtrühmale luuakse eeldused saada kodulähedasi vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil. Varajane sekkumine ja kodulähedane teenus aitavad ära hoida probleemide kuhjumise ja süvenemise, mis on positiivse mõjuga. Kui KOV otsustab kasutada toetusfondi vahendeid vaimse tervise teenuse pakkumiseks, on muudatuse otsene positiivne mõju vahetutele abisaajatele keskmine kuni suur. Mõju teenuseosutajatele Mõju teenuseosutajatele võib hinnata keskmiseks kuni suureks. Kui KOV-ides kujunevad jätkusuutliku toetusfondi kaudu ja rahastamise toel välja vaimse tervise teenuste pakkumise võrgustik ja järjepidev korraldus (traditsioon), on see oluliseks positiivseks signaaliks. See motiveerib uusi, nõutava kvalifikatsiooniga teenusepakkujaid, kellest praegu on puudus, täiendavalt turule tulema ning seniseid teenusepakkujaid oma teenuste pakkumist laiendama ja selle mahtu suurendama. Püsirahastus annab KOV-ile võimaluse sõlmida teenuseosutajatega pikemaajalised lepingud, mis tagab neile püsivama teenusevajaduse ning suurendab nende kindlustunnet. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu seadusena jõustumisel töötlevad KOV ja teenuseosutaja vaimse tervise teenuse saajate andmeid. Teenuse saamisel sisestab KOV STAR-i vaimse tervise teenust saanud isiku juurde märke. Teabe selle kohta, et inimene on teenust saanud, saab KOV eelkõige teenusepakkujalt, sest inimene on otse teenusepakkuja poole pöördunud (eelkõige on inimesel õigus ja võimalus ise 8 otsustada selle üle, kas ta teenuse saamiseks KOV-i võimaldatud pakkuja poole pöördub ja selleks ei ole tal vaja KOV-i suunamist), või ka omapoolsest suunamisotsusest, kui KOV on ise teenusevajaduse tuvastanud. Kui isik on pöördunud otse teenusepakkuja poole, edastab asjakohase teabe teenusepakkuja vastavalt KOV-iga sõlmitud lepingule. SHS § 144 lõike 1 punkt 17 ja sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 8 lõige 1 sätestavad, milliseid andmeid STAR-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana kasutab. Nimetatud sätetest nähtub, et STAR-i kantakse osutatava abi eesmärgist lähtuvalt ja tulenevalt SHS § 156 lõikest 39 andmed isiku kohta, kellele on teenust osutatud. Kuivõrd teenusesaaja abivajadust ei ole vaja hinnata, on sellisteks andmeteks STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt isikuandmed ja punkti 12 kohaselt isikule osutatud teenuse, s.o vaimse tervise teenuse andmed. Kui isiku suunab teenust saama KOV, kantakse STAR-i ka STAR-i põhimääruse § 8 lõike 1 punkt 11 kohaselt teenust saama suunamise otsuste andmed. Eelnõuga nähakse ette, et KOV kannab teenusesaajate andmed STAR-i, mille turvatase on keskmine. Register on piiratud ligipääsuga ja registriandmed on ette nähtud vaid ametialaseks kasutamiseks. Ligipääsu registrile annab asutuse STAR-i administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik ennast autentida ja autoriseerida ainult ID-kaardiga. Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid volitatud töötleja, kelleks on KOV-i ametnik. KOV-i ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Tuleb tagada, et andmesubjektidel (nt teenusesaajatel) on võimalik teostada oma õigusi seoses oma andmetega, muu hulgas juurdepääs, parandamine, kustutamine ja andmetöötlusele vastuväidete esitamine. Tulenevalt asjaolust, et STAR-i kantakse vaid teenusesaaja isikuandmed ja teenuse andmed ning tegemist on isiku enda soovil saadava teenusega (st isikul on põhimõtteliselt õigus andmetöötlusest loobuda) ning volitatud töötleja STAR-is (KOV) jääb sotsiaalteenuse vaates samaks, võib andmekaitsealast riivet pidada väikeseks. Andmetöötlus toimub riiklike andmekogude vahel, mille turvaklass on keskmine. Andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Seega rakendatakse ka isikuandme kaitse üldmääruse artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas avaram või piiratum ja töötlustoimingud kontrollitud. Kokkuvõttes saab öelda, et kuna eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel kantakse STAR-i minimaalsed andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise kohta vaid üldistavalt, võib eelnõuga tehtavate muudatuste andmekaitselist mõju pidada väheseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala vaimse tervise edendamise programmi tegevuse all on planeeritud kulud KOV-i vaimse tervise teenuse toetuseks, psühholoogi palga- ja juhendamistoetuseks ja hoolekandeasutustes pakutava hingehoiuteenuse osutamise toetamiseks: 2025. aastal 1 748 424 eurot, 2026. aastal 1 728 106 eurot ja alates 2027. aastast 1 713 000 eurot. 9 Seaduse rakendamisel suunatakse eespool nimetatud vahendid KOV-i toetusfondi ning rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“; Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud määruste alusel. 10. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamise avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud märkused on koondatud kooskõlastustabelisse, mis on esitatud seletuskirja lisas 1. 10  Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskirja lisa 2 Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses: „§ 33. Vaimse tervise teenuse korraldamise toetus (1) Vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise korraldamiseks mõeldud toetuse jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 310. Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste elanike arv vastava aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma sotsiaalhoolekande seaduse § 155 lõikes 39 sätestatud tingimustest. Psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi osutab oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isik.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a. Kaja Kallas Peaminister Piret Hartman Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Justiitsministeerium Meie 24.05.2024 nr 1.2-2/56-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1. SHSi muutmise VTK kooskõlastustabel Lisa 2. Rakendusaktide kavand Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Kaidy Aljama [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri LISA 1 Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Eesti Linnade 1) VTK üheks eesmärgiks on vaimse tervise abi 1) Selgitame. Muudatuse eesmärk on rahastada KOV-i ja valdade Liit kättesaadavuse korrastamine. Omavalitsused leiavad, et tegevust iga-aastase toetusmeetme asemel toetusfondi vaimse tervise osade teenuste rahastamine KOV-ide poolt vahenditest, et anda KOV-idele võimalus iseseisvalt ja seda eesmärki ei täida. Vaimse tervise abi vajava inimese madalama halduskoormusega teenuseid pakkuda. Tegemist jaoks on abi saamine jätkuvalt killustatud ja jääb ebaselgeks, ei ole vaimse tervise teenuste korrastamise, vaid seni millise abi saamiseks tuleb kuhu pöörduda. Hägustub (nagu puudolevate kogukonna tasandi teenuste täitmisega. on VTK väljatöötajad esile toonud) riigi vastutus vaimse Tervikliku vaimse tervise teenuste korraldamise süsteemi1 tervise abi korraldamisel. poole liikumisel on üheks oluliseks teenuste kihiks kogukonnas pakutavad vaimse tervise teenused. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib kogukonna– teenustena kõiki eriarstiabist allpool pakutavaid teenuseid (sh ka nt esmatasand)2. Selle meetmega tekib KOV-idel võimalus rahastada toetusfondi kaudu vaimse tervise teenuseid, mis ei asenda tervishoius pakutavaid vaimse tervise teenuseid. Seega on tegemist senise tühimiku katmisega täiendava võimaluse näol, mida varasemalt pole olnud ning viimastel aastatel on täitnud SoM toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele. 2) Vastuoluline on, et ühelt poolt rõhutatakse vaimse tervise 2) Selgitame. Muudatusega tekib KOV-ile võimalus abi andmise vabatahtlikkust KOV-ide poolt, teisalt rahastada toetusfondi kaudu vaimse tervise teenuseid kohustatakse KOV-e välja arendama vaimse tervise teenuste kohalikul tasandil. Kuna tegemist on SHSI-i muudatusega, 1 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026, lk 8. 2 World mental health report: transforming mental health for all. Geneva: World Health Organization; 2022. 1 Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja osutamise regulatsiooni ja kehtestama vastavat korda. KOV siis vajab muudatus KOV-i poolt korra kehtestamist ehk läbi kehtestatud korra alusel tekib inimestel põhjendatud ootus mõtlemist, kuidas seda ressurssi kasutada. KOV-lt vaimse tervise teenuseid saada. Toetusfondi kaudu KOV-le tulev rahastus abivajadust kindlasti ei kata ja seega kasvab surve KOV-i eelarvele. 3) Seda, et KOV-ide rahastus ei pruugi inimeste abivajadust 3) Selgitame. Muudatus ei ole seotud vaimse tervise katta, põhjustab ka olukord, et kliiniline vaimse tervise abi teenuste korraldamise püramiidi ülemiste kihtide ehk nn on ebapiisavalt ja ebaühtlaselt kättesaadav. Inimesed, kes kliiniliste teenustega psüühikahäirete diagnoosimiseks ja kliinilist abi vajavad, aga seda ei saa, pöörduvad KOV-i raviks. Selle reguleerimisega tegeleb Tervishoiuteenuste poole, et saada alternatiivina KOV-i korraldatavaid vaimse korraldamise seadus (TTKS), defineerides tervishoiu- (ja tervise teenuseid, mis võib ebakohase teenuse korral kasu nendega võrdsustatud) töötajad, kes pakuvad asemel hoopis kahju tuua. psühholoogilise ravi ja eriarstiabi (psühhiaatria) teenuseid. KOV-i poolt korraldatavad teenused on psühholoogiline ja psühhosotsiaalne abi. Seni ei ole toetusmeetmetest olnud lubatud dubleerida keskselt rahastatavaid, sh kliinilisi teenuseid, ning ka toetusfondi rahastus on mõeldud kasutamiseks psühholoogilise ja psühhosotsiaalse teenuse rahastamiseks. On oluline, et kui teenusepakkuja märkab, et inimesel on vajadus teenuse järele, mille pakkumiseks tal puudub kvalifikatsioon ja väljaõpe, siis on tema kohustus sellest inimest teavitada - spetsialist saab pakkuda vaid teenust, milleks tal on olemas piisav ettevalmistus. Hinnang, et kliiniline abi on ebapiisav ja ebaühtlane, on õigustatud, kuid ei puuduta praeguse SHS muudatuse sisu ega ole vastuargumendiks muudatusele. 2  Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja 4) Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt selgitab KOV välja 4) Selgitame. KOV ei hinda inimese individuaalset abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abivajadust, vaid mõtestab ja määratleb oma elanike abi ulatuse ning korraldab abi osutamist. VTK-s ei ole peamised abivajavad sihtrühmad3 ning neile sobivad puudutatud teemat, kas KOV spetsialistid on piisavalt teenused ning kavandab nende teenuste pakkumise sõlmides pädevad, et tuvastada vaimse selleks sobivate teenusepakkujatega lepingud. Tegemist on tervise teenuse vajadust ja teenuse liiki. Täpsustamist vajab, psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi alla kuuluvate kuidas peaks KOV tagama, et abi on kvaliteetne? VTK-s teenustega ning konkreetse teenuse pakkumiseks peab märgitakse, et inimese vaimset tervist ja heaolu toetaks teenusepakkujal olema vastav ettevalmistus. kvaliteetsed ja (kulu) tõhusad sekkumised ning tugisüsteemide koostöö. 5) VTK kohaselt on üheks vaimse tervise teenuseks 5) Selgitame. Teenusepakkujad ei pea olema tingimata psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või kutsega või magistrikraadiga psühholoogid, vaid sobiva inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga ettevalmistusega psühhosotsiaalsete ja psühholoogiliste leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja teenuste (nt hingehoidjad, teraapiad, tugigrupid, heaolu. Samuti märgitakse VTK-s, et 2023. a lõpus kogemusnõustajad jm) pakkujad. Psühholoogiline toimunud vaimse tervise seire andmetel tunnevad inimesed nõustamine, mida saab pakkuda kutsega psühholoog- kõige rohkem puudust psühholoogi ja psühhoterapeudi nõustaja ja mille eelduseks on vähemalt magistrikraad vastuvõtust. Kohalike omavalitsuste tagasiside kohaselt on psühholoogias, on üks võimalik teenus teiste seas. psühholoogi vastuvõtule väga raske aega saada, sest teenuse osutajaid ei ole piisavalt ja seda juba aastaid. Eriti terav on probleem maapiirkondades, kus üldjuhul puudub vastav teenus kodulähedal. VTK-st ei selgu, kuidas kavandatavate muudatustega soovitakse eeltoodud probleemi lahendada. 6) VTK-s tuuakse negatiivsena välja, et taotlusvoorude 6) Selgitame. Varasemalt pidid KOV-id läbi mõtlema oma põhine rahastus tõi nii Sotsiaalministeeriumile, Riigi peamiste sihtrühmade vajadused, esitama taotlused, Tugiteenuste Keskusele kui ka KOV-idele kaasa sõlmima teenusepakkujatega lepingud, esitama aruande. Muudatusega jääb ära senine taotluse esitamine, kõik 3 Heaks näiteks, kuidas KOVid on seda teinud, on esitatud küsitlusuuringu kokkuvõttes Vaimse tervise toetamine KOV tasandil (Sotsiaalministeerium, 2021), mis oli ka Sotsiaalministeeriumile KOVidele mõeldud toetusmeetmete väljatöötamisel. 3 Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja märgatava halduskoormuse. Kahjuks on hindamata, milline ülejäänud etapid jäävad samaks, seetõttu hindame, et selle on lisanduva ülesande mõju KOV-le juhul, kui rahastamine muudatusega halduskoormus ei suurene. toimub läbi toetusfondi. Ebaselgeks jääb, millele toetudes oletatakse VTK-s üldsõnaliselt, et kavandatavad muudatused võimaldavad KOV-il teenuseid pakkuda madalama halduskoormusega. Täpsustamist vajaks ka VTK-s olev viide, et KOV hakkab sõlmima teenusepakkujaga koostööleppeid. 7) Kuivõrd on ootus, et vaimse tervise teenused oleksid 7) Selgitame. Muudatusega tekib kõikidel KOV-idel inimestele kodulähedaselt kättesaadavad üle riigi, jääb võimalus kodulähedasi psühhosotsiaalseid ja ebaselgeks, kuidas KOV-ides pakutavad teenused (millele ei psühholoogilisi teenuseid pakkuda, mistõttu näeme, et ole kehtestatud standardeid ja milliseid KOV-id korraldavad liigume senisest olukorrast, mil kõik KOV-id seda võimalust vabatahtlikult) tagaksid kasutada ei saanud, sammu edasi ühtlasema kogukonna inimestele ühtlase kättesaadavuse kõigis Eesti erinevates tasandi vaimse tervise teenuste kättesaadavuse poole. paikades. 8) VTK-s on kinnitatud: „Muudatusega jääb vaimse tervise 8) Selgitame. Tõlgendus pole korrektne. Kavandatava teenuste pakkumine jätkuvalt KOV-le vabatahtlikuks ning muudatusega tekib kõikidel KOV-idel võimalus pakkuda KOV saab ise otsustada kuidas ja millises ulatuses tegevusi toetusfondist oma elanikele psühhosotsiaalseid ja teeb ning kohustusi sellega ei panda“. Samas sõnastus: psühholoogilisi teenuseid. VTK keskne siht on luua „VTK keskne siht on luua regulatiivsed eeldused, et sisustada vaimse tervise teenuste regulatiivsed eeldused, et sisustada vaimse tervise teenuste süsteemist puuduolevaid komponente – täpsemalt madala süsteemi puuduolevad komponendid – madala lävega lävega ehk kliinilist kompetentsi mittenõudvad kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed psühhosotsiaalsed ja psühholoogilised teenused kohalikul teenused (sh abivajaja lähedastele) kohalikul tasandil, mis tasandil, mis aitavad jõuda lähemale RTA-s nimetatud aitavad jõuda lähemale eesmärgile. Rahvastiku Tervise Arengukavas 2020-2030 nimetatud eesmärgile.“, viitab sellele, et muudatustega kavandatakse sätestada ka KOV-ile kohustuslikud konkreetsed ülesanded, millega kaasneb täiendavate eelarveliste vahendite vajadus. 4 Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja 9) Vastavalt SHS-le tegeleb kohalik omavalitsus 13 9) Selgitame. Tõlgendus pole korrektne. Kavandatava kohustusliku sotsiaalteenuse korraldamisega. Kui panna veel muudatusega tekib kõikidel KOV-idel võimalus pakkuda kohalikule omavalitsusele kohustuseks vaimse tervise toetusfondist oma elanikele psühhosotsiaalseid ja teenuste korraldamine, siis kindlasti peaks olema vaimse psühholoogilisi teenuseid. Abivajadust on selgitatud punktis tervise teenuse kinnitatud kirjeldus ja standardiseeritud 4. Teenuse korraldamise tagab KOV, kelle on kohustus abivajaduse hindamisinstrument ning väljatöötatud nõuded teostada järelevalvet teenuse osutaja kvaliteedi üle. teenuseosutajatele, et vajadusel saab teostada ka järelevalvet teenuse osutamise üle. Samuti rahastamine toetusfondi kaudu peaks katma kõiki teenuse kulusid. Kuna vaimse tervise teenuseosutajaid palju pole, siis planeeritav seaduse muudatus ei too koheselt tulemusi ka, sh teenuse vajaduse paindlikust. Loogilisem oleks seda teenust korraldada tervisekeskuste kaudu, eriti praegu, kui käib sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimise ja arendamise katseprojekt. Justiitsministee 10) Palume eelnõu etapis mõjuanalüüsis kajastada, kuidas 10) Arvestatud. Täpsustatakse eelnõus ja seletuskirjas. rium hakkab toetuse suurus KOV-de vahel jagunema, kuidas täpsemalt toetuse kasutamist reguleerima hakatakse, millised on toetuse kasutamise nõuded ja kuidas näeb välja kontroll raha kasutamise üle. 11) Samuti vajaks käsitlemist see, kuidas on korraldatud 11) Selgitame. Teenusepakkujad ei pea olema seotud ühe vaimse tervise teenuste pakkumine väiksemates KOV-des, konkreetse KOV-iga. Ka senine praktika näitab, et osa kus vastavaid spetsialiste pole või napib (nt on VTK-s teenusepakkujaid pakuvad oma teenuseid mitmes (sageli viidatud, et vaimset tervist toetavaid teenuseid pakkuvaid lähestikku asuvas) KOV-is. Teenuste ja teenuste pakkujate organisatsioone on ca 60-80, KOV-e on kokku aga 79). spekter on lai. 12) Kuidas haakub KOV-de poolt pakutav ja rahastatav 12) Selgitame. Kogukonna formaalsed teenused ja vaimse tervise teenus esmatasandi arstiabiga? esmatasandi teenused kuuluvad vaimse tervise teenuste optimaalse korralduse raamistiku ehk vaimse tervise püramiidi järgi ühele ja samale kihile, mis täiendavad 5  Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja teineteist4. Kavandatav SHS muudatus ei tegele selle piiri määratlemisega, mis täpsemalt kuulub kogukonna ja mis esmatasandi teenuste sekka, vaid pakub KOV-ile võimaluse pakkuda oma elanikele psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi. Seni on psühholoogi palga-ja juhendamistoetust saanud taotleda KOV-de kõrval ka esmatasandi tervisekeskused, kuid kuna SHS ei reguleeri TTO-de rahastamist, siis need küsimused tuleb lahendada mujal. Alates 01.04.24 on võimalik psühholoog-nõustajaid rahastada taotlusvooru asemel Tervisekassa eelarvest (https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024012), mis ei asenda senist esmatasandi tervisekeskuste poolt kasutatud psühholoog-nõustaja palkamise praktikat, kuid leevendab vajadust psühholoog-nõustajaid tervishoius kasutada. 13) Eelnõu mõjuanalüüsis palume analüüsida sihtgruppidele 13) Arvestatud. Lisatakse eelnõu seletuskirja. avalduvat mõju läbi järgmiste kriteeriumite: mõju Täpsustame, et ressurss jääb senisega samaks, kuid avaldumise ulatus – ehk kas ja kuivõrd eeldab muudatus muudatusega muudame ressursi jagamise korraldust. Vt sihtrühma kohanemist (nt kuidas täpsemalt KOV teenuseid vastavaid selgitusi punktis 6. pakkuma hakkab, kuidas muutub vaimse tervise Teenusepakkujate ja teenuse saajate vaatest ei muutu senise spetsialistide senine töö, kuidas elanikud teenust kasutada korraldusega võrreldes midagi. Potentsiaalse sihtrühma saaksid jms); mõju avaldumise sagedus (sh millises mahus suurust on täpsustatud punktis 4 ja 16. on toetusfondist võimalik teenust pakkuda) ning võimalike ebasoovitavate mõjude avaldumise risk. Rahandusminis 14) VTK-st ei selgu, kes on KOV elanikest sihtrühm, kellele 14) Selgitame. Sihtrühma kirjeldus on esitatud punktis 4. teerium vaimse tervise teenus suunatakse. Tegemist on vaimse tervise kogukonna tasandi teenustega, 4 Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026, lk 8. 6 Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja VTK mõjude osa kohaselt on muudatuse rakendamisel mis ei dubleeri KOV-i asutustes sihitatult pakutavaid potentsiaal mõjutada kõiki Eesti teenuseid. elanikke (1,36 miljonit). Samas on KOV-l asutusi, nt koolid ja hooldekodud, kus peaks see teenus olema olemas teiste allikate arvelt. Kuidas VTK-ga reguleeritav vaimse tervise teenus haakub nende ülejäänud teenustega? 15) Selgitame. SHS muudatus annab KOV-ile võimaluse 15) VTK 3. osas on lahendustena välja pakutud kaks peamist pakkuda psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi, mille võimalikku regulatiivset lahendust. Variandiks A on viia teenusepakkujateks ei pea tingimata olema kutsega või rahastus kohalikule tasandile läbi KOV toetusfondi, st luua magistrikraadiga psühholoogid. Seega laieneb teenuse– selleks õiguslik alus sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) ning pakkujate ring senise eriarstiabi teenuste ja selle pakkujate variandiks B on panna kohalikele omavalitsustele poole kaldu oleva olukorraga võrreldes. Senine praktika asjakohases regulatsioonis otsene kohustus vaimse tervise näitab ka vastupidist – KOV-idel on õnnestunud leida teenuse pakkumiseks. Välja pakutud variant A puhul, kus psühhosotsiaalsete ja psühholoogiliste teenuste KOV-le antakse vahendid toetusena KOV toetusfondi pakkumiseks vastavad teenusepakkujad ning sõlmida kaudu, kuid samas jääb vaimse tervise teenuse pakkumine nendega lepingud nende teenuste pakkumiseks. KOV-le vabatahtlikuks, kaasnevad riskid, et kas teenust ei Tõsi, et selle muudatusega ei lahenda me valdkonna tööjõu pakuta üldse (kuna teenuse pakkumine on vabatahtlik) või puuduse küsimusi, milleks käib paralleelne töö, kuid selle KOV-l võib küll olla hea tahe kasutada toetust vaimse muudatusega seonduvalt olukord ei halvene, vaid pisut tervise teenuse pakkumiseks, kuid ei leia sobivaid leeveneb. kvalifitseeritud inimesi, kes seda teenust pakuks. Psühholoogide põud pole saladus. Seega ei pruugi ainult raha KOV-dele juurde andmine tagada teenuse kättesaadavust Eesti kõigis 79-s omavalitsuses. VTK-s on küll viidatud Vaimse tervise rohelise raamatu 4. osas „Ettepanekud“ toodud punktile 11, mille kohaselt on Sotsiaalministeeriumile pandud ülesanne tugevdada vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil ja tervishoius erinevate sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimeste elukoha lähedane, õigeaegne ja kvaliteetne abi. Kuid seda ei saa vaadelda lahus punktiga 5 pandud ülesandest tagada piisav 7  Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja hulk spetsialiste, et ennetada vaimse tervise probleeme, toetada varajast märkamist ja kompleksset ravi. Ülesanne seab eesmärgiks ka põhjalikult analüüsida ja vajaduse korral täiendada nende väljaõppe ja täiendõppe korraldust, arvulist vajadust ning teenuste pakkumise rolli ja vastutust. Regionaal-ja 16) Arvestatud. Lisame eelnõu seletuskirja. 16) VTK on seotud ReM-i kohalike omavalitsuste poliitika Põllumajandus Varasemalt on kogukonna teenuste pakkumine KOV-ide kujundamise ülesannetega ja leiame, et VTK-s võiks ministeerium poolt olnud puudu, mida täitsid osaliselt alates 2021. aastast olemasoleva info põhjal ära kirjeldada teenuse tegeliku SoMi pakutavad toetusmeetmed ning KOV-ide endi poolt vajaduse, sh kui suure osa toetusfondi antud vahendid sellest vabatahtlikult tehtud pingutused oma elanikele vajadusest katavad. Praeguses VTK eelnõus jääb ebaselgeks, mittekliinilisi vaimse tervise teenuseid pakkuda. Punktis 4 kas hetkel on mitte-kliinilise vaimse toe pakkumine täiesti on kirjeldatud, kuidas määratlesid ja hindasid KOVid katmata (või üksnes KOV-ide vabatahtlikul ja/või riigi peamisi sihtrühmi, kellele vaimse tervise teenuseid oleks projektipõhise toetuse alusel)? vaja pakkuda. Üldistatult võib öelda, et tegemist on vaimse tervise mõttes riskirühmadega, kelle puhul toetavate tegurite/meetmete suurendamine on oluline5. Abivajajate hulk ei ole konstantne suurus, see sõltub mitmetest konkreetse elanikkonda puudutavatest ja ka keskkondlikest teguritest. Kindlasti aga ei ole formaalsete teenuste kiht mõeldud katma kõikide inimeste vajadusi, suure osa igapäevastest vaimse tervise vajadustest katab inimene isiklike ressursside ja kogukonna toega (baasilised kihid vaimse tervise teenuste optimaalse korralduse püramiidist). 17) Arvestatud. Lisame eelnõu seletuskirja. 17) VTK-s võiks olla kirjeldatud, miks see projektipõhisus üldse tekkis ja kas on mingid regulatiivsed või KOV-ide võimekusega seotud "augud", mida siin riigi teenusega ei saa 5 Vaimse tervise probleemide riski- ja kaitseteguritest on kokkuvõtlik ülevaade esitatud Rahvastiku vaimse tervise uuringu lühikokkuvõttes lk 10-11. 8 Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja või ei ole mõistlik katta, s.t. on vaja tagada kohapealne toetav tugi kõikides KOV-ides. 18) Arvestatud. Kaasame lisaks veel ühe ReM-i esindaja. 18) Kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 9.2.4 tõttu on tegemist kiireloomulise VTK kooskõlastusega ja samas KOV-ide võimekuse ning nii sotsiaalsete, majanduslike, riigihalduslike kui ka regionaalsete mõjude hindamisega seotud andmed vajavad täpsustamist, siis teeme ettepaneku kaasata ReM-i esindajad seaduse eelnõu väljatöötamisse juba varakult, enne ametlikku kooskõlastamise etappi. Sotsiaalkindlus 19) SKA ei ole kavandatud muudatuse vastu ja näeme, et 19) Selgitame. tusamet tegu on inimeste jaoks positiivse muudatusega. Samas kui VTK-s välja toodud muudatuse eesmärk on rahastada muudatus tekitab vaimse tervise abi osutajates suuremat vaimse tervise teenuseid kohalikul tasandil iga-aastase konkurentsi ja ka traumast taastumist toetava vaimse tervise toetusmeetme asemel toetusfondi vahenditest. Muudatusega abi (TTTVT) teenuse osutajad peaksid asuma soovitakse luua eeldused, et kõikides KOV-ides oleks seal omavalitsustele teenust pakkuma, võib see avaldada mõju elavatele inimestele kättesaadav kodulähedane TTTVT teenuse kättesaadavusele. Seejuures oleks oluline psühholoogiline ja psühhosotsiaalne abi. vaadata, kas KOV vaimse tervise abi osutamisel seatakse Tagasiside puudutas mainitud eesmärkide kontekstis ootused ka kvalifikatsiooninõuetele. Juhul kui sellised teenuste kättesaadavuse, teenuseosutajate nõuded seatakse ja need erineksid ohvriabi seaduses toodud kvalifikatsiooninõuete ja järelevalve küsimusi. Need on nõuetest, siis piirkondades, kus TTTVT teenuse osutajaid kõik olulised ja vajavad tähelepanu. Murekohana tõite välja, täna napib, tekiks võimalus pakkuda inimestele muid vaimse et muudatus võib avaldada mõju traumast taastumist toetava tervise toetamise võimalusi. Ühtlasi näeme, et SHS-i vaimse tervise (TTTVT) abi kättesaadavusele. KOV-i muutmisel tuleks läbi mõelda ka muudatusega kaasneva toetusmeetmete üks põhimõte on olnud see, et riiklikult tegevuse järelevalve korraldus ja näha ette sellekohased pakutavaid teenuseid ei dubleerita. Seega me otseselt seda erisused. Ehk kui vaimse tervisega seonduvates küsimustes murekohana ei näe. Käesoleva eelnõuga ei ole planeeritud on pädevus ennekõike tervisevaldkonna asutustel, siis meie SHS-s sätestatud haldus- ja riikliku järelevalve menetluse hinnangul ei peaks muudatusega kaasnev järelevalve reeglite muutmist. Leiame, et kui selles muudatusi teha, siis 9 Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja langema SKA ülesandeks. Seetõttu vajaks SHS-i muutmisel vajaks see täiendavat analüüsi ja sisulist otsust üldisemalt täpsustamist ka antud tegevusega seonduv riiklik- ja mitte üksnes käesoleva eelnõuga kehtestatava regulatsiooni haldusjärelevalve. vaates. Vajadusel saab selle teema eraldi arutlusele võtta. Eelnõuga nähakse ette üldise kvalifikatsiooni nõudena "asjakohane ettevalmistus" mida avatase nii seletuskirjas, kui ka koostatakse KOVide juhend teenuste paremaks ja efektiivsemaks rakendamiseks. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/24-0547 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadus (vaimse tervise teenus) Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46942a57-0456-4b49-820b-69cd7de8eaf5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46942a57-0456-4b49-820b-69cd7de8eaf5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main