3. isiku vastus

Lp riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 30.05.2024.a Vaidlustusasi riigihankes nr 274659 VAIDLUSTAJA: OMA Fassaad OÜ registrikood 11357142 A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn, 11316 [email protected] VAIDLUSTAJA ESINDAJA: vandeadvokaat Martin Männik Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi [email protected] HANKIJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet registrikood 75023823 Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn [email protected] [email protected] KOLMAS ISIK: OÜ ARUNA-EHITUS registrikood 10886001 aadress Peterburi tee 46, 11415 Tallinn KOLMANDA ISIKU ESINDAJA: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid aadress Volta tn 1, Tallinn e-post: [email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS OMA FASSAAD OÜ VAIDLUSTUSELE 1. Asjaolud ja senine menetlus 1.1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi „hankija“) viib läbi riigihanget „Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse III etapp“ (viitenumber 274659). 1.2. Hankes esitas pakkumuse kaks pakkujat: 1.2.1. OÜ ARUNA-EHITUS (edaspidi „kolmas isik“) esitas pakkumuse maksumusega 477 901 eurot; 1.2.2. OMA Fassaad OÜ (edaspidi „vaidlustaja“) esitas pakkumuse maksumusega 748 246,18 eurot. 1  1.3. Hankija 16.05.2024.a käskkirjaga tunnistas hankija vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 27.05.2024.a laekus riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustaja vaidlustus, millega vaidlustaja taotleb hankija käskkirja kehtetuks tunnistamist põhjusel, et vaidlustaja hinnangul on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madal ning hankija oleks pidanud selle tagasi lükkama RHS § 115 alusel. 1.4. VAKO edastas kolmandale isikule vaidlustuse 27.05.2024.a ning kohustas kolmandat isikut vastama esitatud vaidlustusele hiljemalt 30.05.2024. Käesolevaga esitab kolmas isik vastuse vaidlustaja vaidlustusele. 2. Õiguslikud seisukohad 2.1. Vaidlustaja on vaidlustuse esitanud põhjusel, et vaidlustaja hinnangul on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madal. Kolmas isik ei nõustu vaidlustajaga, vaidleb vaidlustusele tervikuna vastu ja palub jätta vaidlustus rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2.2. Vaidlustaja jätab esmalt tähelepanuta RHS § 115 lõike 2 punkti 1, mille kohaselt on hankija kohustatud ehitustööde hankelepingu korral nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada selgitust juhul, kui riigihanke alusdokumentidele vastavaks on tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksusumusest vähemalt 10% võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20% võrra madalam. 2.3. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et hankes esitati kaks pakkumust – kolmanda isiku oma ning vaidlustaja oma. Vaidlustaja peamiseks argumendiks selle kohta, miks hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal on see, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli oluliselt madalam vaidlustaja enda pakkumuse maksumusest. Kolmanda isiku hinnangul on käesolevas vaidluses äärmiselt oluline rõhutada, et vaidlusaluses riigihankes esitatigi vaid kaks pakkumust. Seetõttu ei saa selle üle otsustamisel, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal, lähtuda võrdlusest konkureeriva pakkumuse, s.o vaidlustaja pakkumuse maksumusega, sest miski ei kinnita, et vaidlustaja pakkumuse maksumus pole põhjendamatult kõrge. VAKO on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kaks pakkumust ei ole piisavalt representatiivne valim, tegemaks järeldust selle kohta, millises suurusjärgus maksumus on „tavaline“ ja turuhinda kajastav ning milline on „põhjendamatult madal“. Ainult kahe pakkumuse korral tähendaks neist ühe maksumuse põhjendatusele esmahinnangu andmine teise pakkumuse maksumuse valguses seda, et selle teise pakkumuse maksumus loetakse automaatselt „õigeks“ või turuhinda näitavaks. Selleks aga puudub igasugune alus. Ühe pakkuja hinnapakkumist ei saa pidada ainuõigeks ja põhjendatuks, võttes selle etaloniks 2  teiste pakkumuste maksumuse põhjendatuse hindamisel. Pakkujad tegutsevad konkurentsisituatsioonis, teiste pakkujate pakutud hinnad on neile teadmata kuni pakkumuste avamiseni ning iga pakkuja hinnastab oma pakkumuse lähtuvalt temale iseloomulikest asjaoludest. Sellest tuleneb, et ühe pakkumuse maksumust ei saa vaikimisi pidada „õigeks“ või „mõistlikuks“ ning sellest erinevat maksumust „vääraks“ (vt näiteks VAKO 13.09.2023.a otsus vaidlustusasjas 118-23/263089, p 19; VAKO 26.04.2022.a otsus vaidlustusasjas 46-22/246825, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei pidanud hankijal tekkima kahtlust kolmanda isiku maksumuse põhjendatuses üksnes seetõttu, et vaidlustaja pakkumuse maksumus oli sellest oluliselt suurem. 2.4. Kolmanda isiku pakkumus moodustab vaidlustaja pakkumusest 36%. Samas on kolmanda isiku pakkumus kõigest 6,29% madalam kui hankija poolt määratud riigihanke eeldatav maksumus (510 000 eurot). Tegemist on nii tööde mahtu kui ka tööde maksumust arvestades marginaalse erinevusega. Seega tõendab hankija poolt kindlaks määratud hanke eeldatav maksumus ühelt poolt nii seda, et hankija on eeldatava maksumuse korrektselt kindlaks määranud kui ka seda, et kolmanda isiku pakkumus ei saa olla põhjendamatult madal. 2.5. Eeltoodut arvesse võttes on täiesti asjakohatud ja käesoleva vaidlustusasja lahendamisel tähtsust mitteomavad vaidlustuses esile toodud arvukad väljavõtted Euroopa Kohtu praktikast, Riigikohtu praktikast, alama astmete kohtupraktikast ning VAKO praktikast seoses põhjendamatult madalate maksumustega pakkumuste hindamisel. Vaidlustaja on teadlikult vaadanud mööda asjaolust, et käesolevas hankemenetluses esitati üksnes kaks pakkumust ning ka sellest, et kolmanda isiku pakkumus oli sisuliselt sama, mis hankija poolt kindlaks määratud hanke eeldatav maksumus. 2.6. VAKO on oma varasemas praktikas samuti leidnud, et sellisel juhul, kui hankes on esitatud vaid kaks pakkumust, siis on alternatiivseks võrdluspunktiks, mille valguses oli/on hankijal võimalik anda kolmanda isiku pakutud hinna põhjendatusele oma prima facie hinnang, hankelepingu eeldatav maksumus (vt pakkumuse maksumuse ja hankelepingu eeldatava maksumuse kõrvutamise kohta ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-19-2248, p 13. [] Praegusel juhul on võrdlus hankelepingu eeldatava maksumusega adekvaatne seetõttu, et hankija ei ole eeldatava maksumuse määramisel teinud ilmselget viga (VAKO 26.04.2022.a otsus vaidlustusasjas 46-22/246825, p 14). 2.7. Vaidlustaja on eraldiseisvalt tuginenud VAKO 07.12.2023.a lahendile asjas 176- 23/268290 ning järeldanud, et selles lahendi tõttu oleks hankijal olnud kohustus igal juhul alustada kontrollimenetlust kolmanda isiku pakkumuse osas. Kolmas isik peab vajalikuks rõhutada, et viidatud VAKO asjas oli tegemist teistsuguste tehioludega, sh ei suutnud hankija VAKO menetluses tõendada, et ta oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumust sisuliselt kontrollinud. Praegusel juhul puudus hankijal vastav kohustus, kuna riigihanke menetluses esitati vaid kaks pakkumust ning kolmanda isiku pakkumus oli oma sisult samaväärne riigihanke eeldatava maksumusega. 3 2.8. Juhul kui nõustuda vaidlustaja väidetega ning möönda hankija kohustust ka kahe pakkumisega hankemenetluses igal juhul algatama põhjalik RHS § 115 järgne kontroll pakkuja pakkumuse üle, avab see kolmanda isiku hinnangul võimaluse pakkuja poolseks õiguste kuritarvitamiseks. Kahe pakkujaga menetluse puhul piisab sellisel juhul ühel pakkujal esitada kas kunstlikult või ebamõistlikult kõrget kasumimarginali sisaldav pakkumus, mis suure tõenäosusega ületab ülekaalukalt teise pakkuja poolt tehtud pakkumuse ning seejärel saab oluliselt kõrgema maksumusega pakkumuse teinud pakkuja asuda hankijale ette heitma seda, et hankija ei ole kontrollinud teise pakkuja poolt esitatud pakkumuse põhjendatust, eriti olukorras, kus teise pakkuja poolt tehtud pakkumus on sisult samaväärne kui hanke eeldatav maksumus. Vaidlustaja püüab kolmanda isiku hinnangul praegusel hetkel oma õigusi kuritarvitada. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et vaidlustaja heidab hankijale vaidlustuse punktis 1.3. selgelt ette seda, et hankija ei edastanud vaidlustajale kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tabelit, mis on aga ilmselgelt kolmanda isiku ärisaladuse osaks. Kolmas isiku hinnangul ei ole välistatud, et kogu vaidlustuse esitamise motiiv vaidlustaja poolt ongi kantud eesmärgist tutvuda kolmanda isiku ärisaladusega, kuivõrd on vaidlustaja ja kolmanda isiku näol tegemist otseste konkurentidega. 2.9. Seega kokkuvõttes ei olnud hankijal kohustust algatada RHS § 115 alusel põhjendamatult madala maksumuse kontrolli, kuivõrd puudusid kolmanda isiku pakkumusel objektiivselt põhjendamatult madala maksumuse tunnused. 2.10. Eeltoodule vaatamata – ning suure tõenäosusega just vaidlustaja poolt esitatud taotluste alusel (vt vaidlustuse punktid 1.3 ja 1.4) – viis hankija läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrolli RHS § 115 lõike 1 alusel ning hankija on õiguspäraselt järeldanud, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal. 2.11. Hankija esitas kolmandale isikule 10.04.2024.a riigihangete registri kaudu päringu (esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 1), milles palus põhjendust pakkumuse maksumusele. Kolmas isik esitas hankijale põhjaliku selgituse pakkumuse maksumuse kujunemisest (esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 2). Kolmanda isiku poolt välja toodud olulised põhjendused pakkumuse maksumuse osas on muuhulgas järgmised (tegemist on näitlikustava loeteluga): • Kolmas isik omab kvalifitseeritud tööjõudu, mis võimaldab juhtida ja koordineerida tööprotsesse optimaalsemalt ning organiseerida ehitustöid vahetumalt, mis võimaldab ära jätta kasumit taotleva vahelüli; • Kolmas isik kasutab kuuepäevaseid töönädalaid, mis samas lühendab tööperioodi ja vähendab organiseerimisega seonduvaid kulusid; • Kolmas isik on orienteeritud ja omab pikaajalist kogemust suuremahuliste ehitiste ehitus-, rekonstrueerimis- ja restaureerimistöödele ning keeruliste 4  ja mahukate objektide teostamisel, kus esinevad ka logistilised kitsendused. Seetõttu oskab kolmas isik täpsemini ja efektiivsemini hinnastada selliste objektide puhul vajalike tööde mahtu; • Kolmanda isiku koostööpartnerid on pikaajalisest koostööst tulenevalt nõus tegema kolmandale isikule suuremaid allahindlusi võrreldes tavapärasega, mis tagab materjalide soodsama maksumuse; • Kolmas isik omab talle kuuluvat raske- ja tõstetehnikat, tööde teostamiseks vajalikke seadmeid, piirdeid ning ehitussoojakuid, mis võimaldavad kogumis oluliselt säästa rendi- ja transpordikuludelt ning seda nii materjaliveos kui ka objektil tööde teostamisel; • Kolmandal isikul on kogemus sama objektiga seonduvalt, kuivõrd teostas kolmas isik Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse I etapi riigihanke järgsed tööd ning saavutas hankija poolt püstitatud eesmärgi, mistõttu on kolmandal isikul selgelt olemas arusaam, kogemus ja läbitöötatud tehnoloogia käesoleva riigihanke esemeks olevate tööde kvaliteetseks ja kuluefektiivseks teostamiseks, võimaldades vältida materjali üleliigset kulu ning planeerida ressursse maksimaalse efektiivsusega. 2.12. Kohtupraktikas on rõhutatud, et põhjendamatult madalale maksumusele tuginedes peab vaidlustaja oma väidete tõendamiseks esitama konkreetsete kulukomponentide põhise hinnavõrdluse või muu matemaatilisel arvutusel põhineva selgituse, millest nähtuks, et kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuses märgitud hinnaga ei ole võimalik osutada hanke objektiks olevat teenust. Selliseid asjaolusid vaidlustaja praegusel juhul tõendanud kuidagi ei ole. 2.13. Vaidlustaja on leidnud, et kolmandal isikul ei ole võimalik teostada hankes töid hinnaga 477 901 eurot järgmistel põhjustel: 2.13.1. Vaidlustaja väidab, et tulenevalt Skoone bastoni restaureerimise ja heakorrastuse II etapi kogemusele on eelduslik inimtundide arv vähemalt 19 000 tundi, millest 14 000 inimtundi on eskarp- ja rinnatismüüride ehitusega seotud ajakulu ja 5000 inimtundi haljastuse, kaeve- ja muude pinnasetöödega seotud ajakulu. Kolmanda isiku hinnangul on selline väide täiesti meelevaldne ning põhineb vaidlustaja subjektiivsel väärhinnangul. Sellist inimtundide arvu vajadust ei nähtu kuidagi hanke alusdokumentidest ning vaidlustaja ei ole tõendanud, millele tuginedes on vaidlustaja asunud väitma, et eelduslik inimtundide arv on vähemalt 19 000 tundi. Kui lähtuda vaidlustaja poolt esitatud meelevaldsest hinnangust, et hangitavate tööde jaoks on vajalik vähemalt 19 000 inimtöötundi, teeb see tulemuseks, et 8-kuulise tööde teostamise perioodi jooksul 8-tunniseid tööpäevi arvestades peab töödeks olema rakendatud kokku 13,5 töötajat, mis on ebaproportsionaalselt suur arv töötajaid. Kolmas isik on võimeline hankija poolt seatud eesmärgi saavutada oluliselt väiksemate 5  inimtundide arvuga, kuivõrd on kolmas isik enda pikaaegset praktikat arvestades võtnud kasutusele töömeetodid, millega on tagatud kvaliteetne tööde teostamine optimaalsema ajakuluga. Vaidlustaja väide, et hankes ettenähtud tööde teostamiseks on vajalik minimaalselt 19 000 inimtöötundi on kas teadlikult ja pahatahtlikult VAKO-t eksitav või on vaidlustaja oluliselt eksinud inimtöötundide vajaduse hindamisel. Kolmas isik kinnitab – ning on vajadusel valmis seda VAKO-le ka selgitama eeldusel, et antud infot käsitletakse kui kolmanda isiku ärisaladust – et hankija poolt seatud eesmärki ning hankega kavandatud tööd on võimalik teostada oluliselt väiksema inimtöötundide arvuga. 2.13.2. Vaidlustaja on võtnud aluseks täiesti teise riigihankega (nr 268290) seotud vaidluse raames kolmanda isiku poolt VAKO-le esitatud seisukohad ning teinud täiesti meelevaldse järelduse kolmanda isiku tööjõukuludest, saades minimaalseks ajakuluks 20,4 EUR/h. Tegemist on asjassepuutumatu ja meelevaldse seosega, kuivõrd oli riigihankes nr 268290 teostatud tööde iseloom ja maht erinev käesoleva riigihanke raames hangitavatest töödest. On ilmselge, et sõltuvalt konkreetsete tööde iseloomust ja mahust, sh raskusastmest võib erinevatel objektidel erineda ka tööde minimaalse ajakulu maksumus. Kolmas isik rõhutab, et vaidlustaja väide kolmanda isiku minimaalse ajakulu osas on selgelt tõendamata ja paljasõnaline – kolmas isik ei ole avaldanud vaidlustajale enda töötajate tunnitasu ning seega on igasugused vaidlustaja poolt tehtud arvutused ebaõiged ja tõendamata. Riigihankes nr 268290 esitas kolmas isik (ARUNA-EHITUS OÜ) VAKO-le üksnes arvutuse riigihanke nr 268290 vaidlustusele esitatud kolmanda isiku (Meisel Ehitus OÜ) poolt esitatud väidete alusel. Praegusel hetkel on vaidlustaja poolt täiesti meelevaldne teha teises vaidlustusasjas esitatud menetlusdokumendi pealt mingeid järeldusi ARUNA-EHITUS OÜ tööjõukuludega seonduvalt. Samuti lähtub vaidlustaja jätkuvalt ka ebaproportsionaalselt kõrgest inimtöötundide arvust, mis on selgelt ülepaisutatud. 2.13.3. Vaidlustaja on uue paekivi maksumusega seoses toonud hinna 210 EUR/m3 kohta ning paekivi kulub 20m3. Vaidlustuse punktis 2.7.2.1. on vaidlustaja leidnud, et seega on uue paekivi maksumus kokku 52 500 EUR+KM. Kolmas isik juhib VAKO tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja on nimetatud punktis teinud äärmiselt suure arvutusvea, kui on asunud väitma, et uue paekivi maksumus moodustab kokku 52 500 EUR+KM. Lähtudes vaidlustaja poolt esitatud andmetest (210 EUR/m3 x 20m3) on uue paekivi maksumus kokku 4200 EUR+KM ehk enam kui 10 korda väiksem kui väidab vaidlustaja. 2.13.4. Haljastuse, kaeve ja maa-ala töödega seotud minimaalne kulu 5 kuu peale arvestades on vaidlustuse hinnangul 70 000 EUR + KM. Vaidlustaja ei ole tõendanud, millele tuginedes on vastav kulusuurus saadud ehk vaidlustaja ei ole esitanud tõendeid, mille järgi ei oleks antud tööd võimalik teostada odavamalt. 6  2.13.5. Müüritöödega seotud materjalide minimaalne maksumus on vaidlustaja hinnangul ca 60 000 EUR+KM. Vaidlustaja ei ole jällegi tõendanud, millele tuginedes on vastav hinnang antud. 2.13.6. Ehitusplatsi korraldus ja üldkulu suurus on vaidlustaja väitel ca 100 000 EUR+KM Järjekordselt on tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega ning selgelt ebaproportsionaalse ja ülepaisutatud kuluga. 2.14. Kolmas isik esitab käesoleva menetlusdokumendi lisas 3 kolmanda isiku 2022.a majandusaastaaruande ning lisas 4 vaidlustaja 2022.a majandusaastaaruande. Kolmas isik juhib tähelepanu asjaolule, et kolmandale isikule kuuluva materiaalse põhivara väärtus on oluliselt suurem kui vaidlustajal, mis tõendab muuhulgas seda, et kolmandale isikule kuulub tööde teostamiseks vajalik tehnika – rasketehnika, tõsteseadmed, tõstemasinad, ehitussoojakud, piirded jne - mis võimaldab oluliselt säästa rendi- ja transpordikuludelt (vt ka käesoleva menetlusdokumendi punkti 2.11). Kolmanda isiku majandusaastaaruanne on läbinud ka sõltumatu vandeaudiitori kontrolli ja kinnitatud vandeaudiitori poolt. Kolmandale isikule teadaolevalt kasutab vaidlustaja suuresti tööde teostamisel teistele isikutele kuuluvat tehnikat ja vahendeid, sh on vaidlustaja näiteks ehituspiirdeid rentinud ka kolmandalt isikult. See on kolmanda isiku hinnangul ka põhjuseks, miks vaidlustaja on oluliselt eksinud tööde teostamiseks vajalike kulude hindamisel. 2.15. Kolmas isik peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et nii vaidlustaja kui ka kolmas isik on osalenud kõigil kolmel Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastustööde riigihangetel. Kui kolmanda isiku pakkumuste suurusjärk ja hinnastamine, sh ühikhindade maksumus on olnud üldjoontes sarnane, siis vaidlustaja pakkumuste maksumus on läbi kolme hanke oluliselt erinenud. Näiteks võitis vaidlustaja Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse II etapi riigihanke (riigihange nr 257502) kogumaksumusega 483 576,32 eurot. Juhul kui lähtuda vaidlustaja enda poolt vaidlustuses välja toodud hinnastamise põhimõtetest ja väidetavatest töömahtudest, oleks vaidlustaja pakkumus, mis II etapi riigihanke võitis samuti äärmiselt madal alapakkumus. Kuna aga ei ole eluliselt usutav, et vaidlustaja oleks teostanud II etapi töid alla tööde teostamise minimaalse kulu, siis on vaidlustaja poolt käesolevas vaidlustuses esitatud kulude suurus ja maht ilmselgelt ülepaisutatud ja ebaproportsionaalne. 2.16. Kolmas isik rõhutab eeltoodule lisaks, et vaidlustaja kohustus tõendada konkreetsete kulukomponenteide põhiselt, et kolmanda isiku poolt pakkumuses märgitud hinnaga ei võimalik hanke objektiks olevat teenust osutada, ei tähenda seda, et vaidlustaja vabaneks enda tõendamiskohustusest sellega, et esitab üksnes paljasõnalised ja subjektiivsed hinnangud teatud liiki tööde osas. Vaidlustaja tõendamiskohustus tähendab, et vaidlustaja peab suutma objektiivselt, dokumentaalselt ja usutavalt ära tõendada, et kolmanda isiku poolt pakutava 7  hinnaga ei ole võimalik riigihanke objektiks olevat teenust osutada või töid teostada. Vaidlustaja ei ole praegusel hetkel seda ilmselgelt teinud, vaid on esitanud üksnes nn laest võetud numbrid mingite tööde teostamise maksumuse osas. Kolmas isik väljendas juba eespool kahtlust, et käesolev vaidlustus võib olla tegelikkuses esitatud eesmärgiga kaudselt või otseselt tutvuda kolmanda isiku ärisaladusega, millega kaotaks kolmas isik oma konkurentsieelise. Seega võib kolmanda isiku hinnangul olla vaidlustaja tegelik soov, käies välja tõendamata ja meelevaldsed hinnad mingite tööde teostamiseks, olla saada informatsiooni kolmanda isiku poolt kasutatavate töömeetodite, koostööpartnerite jm pakkumuse kujunemise hinda mõjutavate tegurite kohta. 2.17. Käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 5 esitab kolmas isik ärisaladust sisaldava dokumendi – kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse hinnatabeli, mille alusel on võimalik VAKO-l jälgida kolmanda isiku pakkumuse kujunemist. Kolmas isik rõhutab, et tegemist on kolmanda isiku ärisaladust sisaldava tõendiga, mis on mõeldud tutvumiseks üksnes VAKO-le (hankija on vastava dokumendiga saanud tutvuda kolmanda isiku pakkumuse avamisel). Lisas nr 5 esitatud tõendiga soovib kolmas isik tõendada, et tema pakkumuse maksumus on põhjendatud ning kooskõlas RHS-s sätestatuga. Vaidlustaja vastupidised väited on tõendamata ja paljasõnalised. 2.18. Vaidlustuse punktis 2.9. on vaidlustaja asunud spekuleerima, et kolmas isik võib olla jätnud arvestamata teatud töödega, millega sai tutvuda vaid ehitusobjektil reaalset olukorda ja mahte hinnates. Kolmas isik kinnitab, et ta on kõigi käesoleva riigihankega hangitavate tööde ja nende mahtudega kursis. Kolmas isik peab vajalikuks rõhutada, et samalt objektilt ei ole olemas varasem kogemus mitte ainult vaidlustajal, kes teostas Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse II etapi töid, vaid ka kolmandal isikul, kes teostas Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse I etapi töid. Seega tuleb jätta tähelepanuta vaidlustuse punktide 2.7 ja 2.9 alapunktides tehtud viited sellele, et vaidlustajal on all Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse II etapi tööde kogemus, sest samasugune kogemus on ka kolmandal isikul I etapist. Kolmas isik on teadlik kõigist asjaoludest, mis võimaldavad tal täita hankija poolt seatud eesmärke. Eraldi peab kolmas isik vajalikuks rõhutada, et kuivõrd on kolmandal isikul tööde teostamiseks isiklikud seadmed ja mehhanismid (s.t kolmas isik ei pea tegema täiendavaid kulutusi sellise tehnika rentimiseks ega transpordiks), siis on ilmselgelt kolmas isik ka arvestanud müürikivide tõstekuludega (vastuseks vaidlustuse punktis 2.9.4. toodule). 2.19. Kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas RHS-s sätestatuga ning järgib hanke alusdokumentides toodud tingimusi ja hankija poolt käesoleva hanke raames seatud eesmärki. Kolmas isik ei ole pakkumuse koostamisel teinud valekalkulatsiooni ega ammugi lähtunud lootusest, et lepingu hinda õnnestub tulevikus muuta. Kolmas isik rõhutab veelkord, et tal on pikaajaline kogemus sellist tüüpi tööde teostamisel ning kolmanda isiku maine erinevate hankijate ees, sh käesolevas hankemenetluses oleva hankija ees on laitmatu ja eeskujulik. 3. Menetluslikud küsimused 8  3.1. Kolmas isik taotleb vaidlustuse läbivaatamist VAKO istungil, kuivõrd on võimalik istungil kolmandal isikul vahetult VAKO-le selgitada – juhul kui VAKO peab seda vajalikuks – kolmanda isiku poolt rakendatavaid spetsiifilisi töömeetodeid ja - põhimõtteid, mis võimaldavad kolmandal isikul pakkuda hanke esemeks olevaid töid pakkumuses toodud hinnaga. 3.2. Kolmanda isiku lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on VAKO-le esitatud juba varasemalt koos 29.05.2024.a e-kirjaga. 4. Taotlused 4.1. Jätta OMA Fassaad OÜ vaidlustus rahuldamata. 4.2. Jätta vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud OMA Fassaad OÜ kanda ja mõista OMA Fassaad OÜ-lt välja OÜ ARUNA-EHITUS poolt vaidlustusmenetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ ARUNA-EHITUS lepinguline esindaja Menetlusdokumendile lisatud: 1. Hankija 10.04.2024.a päring kolmandale isikule 2. Kolmanda isiku 17.04.2024.a vastus hankijale 3. OÜ ARUNA-EHITUS 2022.a majandusaastaaruanne 4. OMA Fassaad OÜ 2022.a majandusaastaaruanne 5. Kolmanda isiku pakkumuse aluseks olev hinnatabel täidetuna (SISALDAB KOLMANDA ISIKU ÄRISALADUST – TUTVUMISEKS ÜKSNES VAKO-le) 9  ARUNA-EHITUS OÜ ______________________________________________________ Hankija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (75023823) Riigihanke: Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse III etapp Viitenumber: 274659 17.04.2024 SELGITUS Aruna-Ehitus OÜ kinnitab, et meie esitatud pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Kinnitame, et meie esitatud pakkumine on hästi läbi kalkuleeritud ja hinnastatud. Oleme hinnanud adekvaatselt töö keerukuse astet ning arvestanud reaalset töö ja materjalide maksumust ning selle teostamiseks kuluvat aega. Kinnitame, et teostame tööd tähtaegselt. Siinkohal anname mõned selgitused: 1. Me omame oma kvalifitseeritud tööjõudu. See võimaldab meil juhtida ja koordineerida tööprotsesse võimalikult optimaalselt ja organiseerida ehitustöid vahetult. Sellest tulenevalt jääb vahelt ära üks kasumit taotlev lüli. Lisaks üks meede, mida oleme üldiselt kasutanud, on näiteks kuuepäevased töönädalad, mis lühendab tööperioodi, vähendades nõnda organiseerimiskulutusi. 2. Me oleme tööde teostamisel efektiivsed. Kuna oleme orienteerunud suuremahuliste hoonete ehitus-, rekonstrueerimis- ja restaureerimistöödele, omame suurt kogemuste pagasit keeruliste ja mahukate objektide teostamisel, kus esinevad ka logistilised kitsendused. 3. Soodne materjalide tarne. Nimelt on meie materjalide tarnijad nõus tegema tavapärasest suuremaid allahindlusi, kuna meil on väga hea kauaaegne koostöö. 4. Omame oma rasketõstetehnikat. See võimaldab oluliselt kokku hoida rendi- ja transpordi teenustasususid, seda nii materjalide transportimisel ja tõstmisel objektil. Peterburi tee 46-515, Reg.nr. 10886001 Tallinn 11415 KMKR EE100776564 [email protected] Tel: (+372) 50 20 380 A/a EE192200221019742701 www.arunaehitus.ee  ARUNA-EHITUS OÜ ______________________________________________________ 5. Oleme edukalt teostanud Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse I etapi tööd, seega meil on olemas arusaam ja läbitöötatud tehnoloogia tööde sujuvaks teostamiseks. Antud kogemus võimaldab meil vältida materjalide raiskamist, planeerida ressursse maksimaalse efiktiivsusega ning säilitada madalamad kulud, mis kajastuvad meie pakkumise odavamas hinnas. 6. Viimase repliigina kinnitame, et mitte meie pakkumise hind ei ole ebaharilikult madal, vaid konkurendi oma ebaharilikult kõrge. Seda, et konkurendi hind on ebaharilik, tõestab ka pakkumiste ebaharilikult suur maksumuste vahe. Kinnitame, et Hankija on saanud endale hea mainega ja suure kogemusega pakkuja. Kinnitame, et Hankija saab täidetud hanke täismahus ja tähtajaks. Lugupidamisega, Arunas Buga juhatuse liige Peterburi tee 46-515, Reg.nr. 10886001 Tallinn 11415 KMKR EE100776564 [email protected] Tel: (+372) 50 20 380 A/a EE192200221019742701 www.arunaehitus.ee  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: osaühing ARUNA-EHITUS registrikood: 10886001 tänava/talu nimi, Peterburi tee 46 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11415 telefon: +372 5020380, +372 5025409 e-posti aadress: [email protected] osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Kasumiaruanne 6 Raamatupidamise aastaaruande lisad 7 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 7 Lisa 2 Raha 8 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 9 Lisa 4 Varud 10 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 Lisa 6 Muud nõuded 10 Lisa 7 Laenunõuded 10 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 11 Lisa 9 Kapitalirent 11 Lisa 10 Laenukohustised 12 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 13 Lisa 12 Osakapital 13 Lisa 13 Müügitulu 13 Lisa 14 Muud äritulud 14 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 14 Lisa 17 Tööjõukulud 15 Lisa 18 Muud ärikulud 15 Lisa 19 Intressikulud 15 Lisa 20 Muud finantstulud ja -kulud 15 Lisa 21 Tulumaks 16 Lisa 22 Seotud osapooled 16 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 16 Aruande allkirjad 17 Vandeaudiitori aruanne 18 2 Tegevusaruanne 2022. AASTA TEGEVUSARUANNE Ettevõtte tegevus Osaühing ARUNA-EHITUS põhitegevusalaks on: Elamute ja mitteeluhoonete ehitus, mälestiste ning maailmapärandi objektil asuva ehitiste konserveerimine ja restaureerimine. Ehitusteenuste osutamine projektijuhtimise, peatöövõtu ning alltöövõtu meetodil. Üldhinnang 2022a. majandusaastale Juhatus hindab 2022. a. majandusaasta tulemust heaks. Ettevõtte neto müügitulu oli 2022. aastal 3 201 021 eurot. 2023 aaatal plaanime müügitulu hoida samal tasemel. Ehitustegevus Ehitusteenuste müügi mahult kuulub osaühing ARUNA-EHITUS Eesti ehitusturul tegutsevate väikse suurusega ehitusettevõtete hulka. Osaühing ARUNA-EHITUS pakub ehitusteenust projektijuhtimise, peatöövõtu ning alltöövõtu meetodil. Ettevõte teostab enamuse ehitustöödest oma tööjõuga. Osaühing ARUNA-EHITUS tellimuste portfellist 2022. aastal moodustasid enamus riigiasutuste tellimused. 2022. aasta suurimad sõlmitud Lepingud ja töös olevad objektid:  Keri tuletorni rekonstrueerimine, I etapp  Mikitamäe peretüüpi hooldekodu ehitamine  Rataskaevu 7, Tallinn fassaaditööd  Kivi 1, Klooga Pansionaadi üldehitustööd  Kopli 79 korterelamu katuse ja fassaadi ehitus  Tallinna Skoone bastioni restaureerimise ja heakorrastuse I etapp  Siselinna kalmistu kivimüüride restaureerimistööde II etapp  Kopli Rahvamaja (Kopli 93) remondi-ja konserveerimistööd  Lai tn 51 taguse haljasala trepi ja tugimüüri restaureerimine   Teatri väljak 1, Tallinn fassaaditööd Kvaliteedi-, keskkonnajuhtimise-, töötervishoiu- ja tööohutuse süsteemid Osaühing ARUNA-EHITUS konkurentsivõime, majandusliku ja juhtimisalase võimekuse tõstmiseks on ettevõttes alates 2020. aastast juurutatud ja kasutusel dokumenteeritud keskkonna-, kvaliteedi-, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem. Juhtimissüsteemi loomisel on aluseks võetud standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 nõuded, õigusaktid, klientide nõuded ning muudes asjakohastes rahvusvahelistes standardites ja normatiivsetes aktides olevad regulatsioonid. Peamised finantssuhtarvud: 2022 2021 Müügitulu (euro) 3201021 5051571 Puhas kasum/kahjum -370901 978686 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,19 4,2 (kordades) ROA (%) -24,91% 50,88% ROE (%) -33,62% 66,39% Suhtarvute arvutamisel kasutatud valemid: * Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused * ROA (%) = puhaskasum/ varad kokku * 100 * ROE (%) = puhaskasum/ omakapital kokku * 100 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 140 005 594 485 2 Nõuded ja ettemaksed 719 280 1 087 297 3 Varud 346 962 0 4 Kokku käibevarad 1 206 247 1 681 782 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 54 000 56 000 3 Materiaalsed põhivarad 228 818 185 786 8 Kokku põhivarad 282 818 241 786 Kokku varad 1 489 065 1 923 568 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 24 073 8 209 10 Võlad ja ettemaksed 263 588 391 520 11 Kokku lühiajalised kohustised 287 661 399 729 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 98 211 49 745 10 Kokku pikaajalised kohustised 98 211 49 745 Kokku kohustised 385 872 449 474 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 556 2 556 12 Kohustuslik reservkapital 1 289 1 289 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 470 249 491 563 Aruandeaasta kasum (kahjum) -370 901 978 686 Kokku omakapital 1 103 193 1 474 094 Kokku kohustised ja omakapital 1 489 065 1 923 568 5 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 3 201 021 5 051 571 13 Muud äritulud 1 412 134 982 14 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 160 296 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 123 781 -2 851 861 15 Mitmesugused tegevuskulud -193 567 -131 402 16 Tööjõukulud -1 355 645 -1 177 774 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -56 925 -30 248 8 Muud ärikulud -387 -9 622 18 Ärikasum (kahjum) -367 576 985 646 Intressikulud -3 377 -1 560 19 Muud finantstulud ja -kulud 52 -149 20 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -370 901 983 937 Tulumaks 0 -5 251 21 Aruandeaasta kasum (kahjum) -370 901 978 686 6 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Oü Aruna-Ehitus 2022 majandusaasta väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Aruande on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumus (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1000,- euro. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest: • Muud masinad ja seadmed 5-20 aastat Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1000 Rendid Ettevõte kui rentnik. Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud renditehinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. 7 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenusemüügist kajatatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusatsme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemisest intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Aruandeperioodi kulude hulka kuuluvad perioodi jooksul realisseritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud, käibe-ja põhivara allahindlus,põhivara kulum, valuutakursi muudatustest tingitud kahjum,kahjum põhivara Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab, kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas emaettevõtjat, sidusettevõtet, teisi samasse kontserni kuuluvaid ettevõtteid, nõukogu ja juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ja ettevõtteid, mille Aruna Ehitus OÜ üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või olulist mõju. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Pangakontod 116 234 568 736 Kassa 23 771 25 749 Kokku raha 140 005 594 485 8 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 612 858 612 858 Ostjatelt 612 858 612 858 laekumata arved Maksude ettemaksed 934 934 5 ja tagasinõuded Laenunõuded 54 000 54 000 7 Muud nõuded 67 097 67 097 6 Intressinõuded 1 380 1 380 Viitlaekumised 65 717 65 717 Ettemaksed 22 631 22 631 Muud makstud 22 631 22 631 ettemaksed lühiajalised deposiidid 15 760 15 760 Kokku nõuded ja 773 280 719 280 54 000 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 1 060 206 1 060 206 Ostjatelt 1 060 206 1 060 206 laekumata arved Maksude ettemaksed 0 0 5 ja tagasinõuded Laenunõuded 56 000 56 000 7 Muud nõuded 27 091 27 091 6 Intressinõuded 2 174 2 174 Viitlaekumised 24 917 24 917 Ettemaksed 0 0 Tulevaste 0 0 perioodide kulud Muud makstud 0 0 ettemaksed lühiajalised deposiidid 0 0 Kokku nõuded ja 1 143 297 1 087 297 56 000 ettemaksed 9 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lõpetamata toodang 346 962 0 Ehitised müügiks 346 962 0 Kokku varud 346 962 0 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 5 251 Käibemaks 934 -54 0 44 076 Üksikisiku tulumaks 24 586 26 918 Sotsiaalmaks 47 025 44 054 Kohustuslik kogumispension 1 185 972 Töötuskindlustusmaksed 3 446 3 121 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 934 76 188 0 124 392 Lisa 6 Muud nõuded (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Intressinõuded 1 380 1 380 Viitlaekumised 65 717 65 717 Kokku muud nõuded 67 097 67 097 3 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Intressinõuded 2 174 2 174 Viitlaekumised 24 917 24 917 Kokku muud nõuded 27 091 27 091 3 Lisa 7 Laenunõuded (eurodes) 31.12.2022 1 - 5 aasta jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Laenunõuded 54 000 54 000 5% EUR 2025 31.12.2021 1 - 5 aasta jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Laenunõuded 56 000 56 000 5% EUR 2023 10 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud Transpordivahendid Arvutid ja seadmed materiaalsed Muud arvutisüsteemid põhivarad masinad ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 107 145 8 052 10 166 125 363 2 296 127 659 Akumuleeritud kulum -68 944 -6 495 -4 727 -80 166 -1 718 -81 884 Jääkmaksumus 38 201 1 557 5 439 45 197 578 45 775 Ostud ja parendused 23 575 1 512 124 000 149 087 149 087 Muud ostud ja parendused 23 575 1 512 124 000 149 087 149 087 Amortisatsioonikulu -2 391 -50 -6 635 -9 076 -9 076 31.12.2021 Soetusmaksumus 130 720 9 564 134 166 274 450 2 296 276 746 Akumuleeritud kulum -71 335 -6 545 -11 362 -89 242 -1 718 -90 960 Jääkmaksumus 59 385 3 019 122 804 185 208 578 185 786 Ostud ja parendused 91 671 2 300 93 971 2 548 96 519 Muud ostud ja parendused 91 671 2 300 93 971 2 548 96 519 Amortisatsioonikulu -29 686 -1 040 -21 814 -52 540 -947 -53 487 31.12.2022 Soetusmaksumus 222 391 9 564 136 466 368 421 4 844 373 265 Akumuleeritud kulum -101 021 -7 585 -33 176 -141 782 -2 665 -144 447 Jääkmaksumus 121 370 1 979 103 290 226 639 2 179 228 818 Lisa 9 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalirent juriidiliste 3/6 kuu euribor 122 284 24 073 98 211 EUR 2026-2027 isikutelt + 1,89%-2,29% Kapitalirendikohustised 122 284 24 073 98 211 kokku 11 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Kapitalirent juriidiliste 6 kuu euribor + 57 954 8 209 49 745 EUR 2026 isikutelt 2,29% Kapitalirendikohustised 57 954 8 209 49 745 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2022 31.12.2021 Masinad ja seadmed 145 499 73 865 Kokku 145 499 73 865 Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 122 284 24 073 98 211 9 kokku Laenukohustised 122 284 24 073 98 211 kokku 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendikohustised 57 954 8 209 49 745 9 kokku Laenukohustised 57 954 8 209 49 745 kokku Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus 31.12.2022 31.12.2021 Masinad ja seadmed 145 499 73 865 Kokku 145 499 73 865 12 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 132 644 132 644 Võlad töövõtjatele 49 477 49 477 Maksuvõlad 76 188 76 188 5 Reserv tarnijatele 5 279 5 279 Kokku võlad ja ettemaksed 263 588 263 588 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 155 248 155 248 Võlad töövõtjatele 43 125 43 125 Maksuvõlad 124 392 124 392 5 Reserv tarnijatele 68 755 68 755 Kokku võlad ja ettemaksed 391 520 391 520 Lisa 12 Osakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital 2 556 2 556 Osade arv (tk) 1 1 Lisa 13 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 3 100 393 5 008 004 Soome 100 628 43 567 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 3 201 021 5 051 571 Kokku müügitulu 3 201 021 5 051 571 Müügitulu tegevusalade lõikes Elamute ja mitteeluhoonete ehituse EMTAK kood 41201 3 201 021 5 051 571 Kokku müügitulu 3 201 021 5 051 571 13 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 412 3 672 Aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate 0 131 306 Muud 0 4 Kokku muud äritulud 1 412 134 982 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Tooraine ja materjal -2 123 781 -2 851 861 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -2 123 781 -2 851 861 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent -64 459 -52 653 Mitmesugused bürookulud -13 046 -20 828 Lähetuskulud -20 886 -10 030 Koolituskulud -378 -354 Riiklikud ja kohalikud maksud -889 -2 627 Panga teenustasud -781 -1 080 Sõidukite kulud -53 616 -32 686 Kindlustus -17 957 -9 827 Valve kulud -18 249 0 Muud -3 306 -1 317 Kokku mitmesugused tegevuskulud -193 567 -131 402 14 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu -1 015 679 -880 359 Sotsiaalmaksud -339 965 -297 414 Kokku tööjõukulud -1 355 644 -1 177 773 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 50 40 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 16 12 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 34 28 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Lisa 18 Muud ärikulud (eurodes) 2022 2021 Trahvid, viivised ja hüvitised -3 0 Eelmiste paruandeperioodide kulu 0 -344 Vastuvõtukulud -213 -2 056 Muud -171 -7 222 Kokku muud ärikulud -387 -9 622 Lisa 19 Intressikulud (eurodes) 2022 2021 Intressikulu kapitalirendilt -3 377 -1 560 Kokku intressikulud -3 377 -1 560 Lisa 20 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2022 2021 Muud finantskulud 0 -171 Muud finantstulud 52 22 Intressid 0 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 52 -149 15 osaühing ARUNA-EHITUS 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2022 2021 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 0 0 32 258 5 251 Eesti 0 0 32 258 5 251 Kokku 0 0 32 258 5 251 Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes) OSTETUD 2022 2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 30 000 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 0 7 297 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 0 37 297 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 30 488 19 739 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24. veebruaril 2022 algas laiaulatuslik Venemaa Föderatsiooni relvajõudude rünnak Ukraina vastu. See võib mõjutada negatiivselt ettevõtte majandustegevust, kuid kuna olukord on ebakindel ja kiiresti muutuv, ei pea juhtkond praegu otstarbekaks anda sõja võimaliku mõju kohta kvantitatiivseid hinnanguid. Juhtkond jälgib kaasnevate majanduskeskkonnas toimuvate sündmuste kulgu ning kohandab oma tegevust vastavalt olukorrale. Aruande koostamise hetkel ei ole juhtkonnal infot, mis annaks alust arvata, et Ukraina sõja mõju seab tõenäoliselt ohtu ettevõtte tegevuse jätkuvuse 12 kuu jooksul aruandekuupäevast. Käesolev juhtkonna hinnang aruandekuupäeva järgsetele sündmustele on asjakohane ja kehtiv ka tegevusaruandes viidatud ühinemisprotsessi toimumisel. 16 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 18.08.2023 osaühing ARUNA-EHITUS (registrikood: 10886001) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ARUNAS BUGA Juhatuse liige 18.08.2023 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE osaühing ARUNA-EHITUS osanikele Oleme üle vaadanud osaühing ARUNA-EHITUS raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022, nimetatud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta koostatud kasumiaruannet, raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Ülevaadatud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud lehekülgedel 5 kuni 16. Juhtkonna vastutus raamatupidamisaruannete eest Juhtkond vastutab selle eest, et see raamatupidamise aastaaruanne koostatakse ja esitatakse õiglaselt kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis on vaba olulisest, kas pettusest või veast tingitud väärkajastamisest. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada kokkuvõte raamatupidamise aastaaruande kohta. Ülevaatus viidi läbi kooskõlas ülevaatuse töövõttude rahvusvahelise standardiga (ISRE) (Eesti) 2400 (muudetud) Möödunud perioodide finantsaruannete ülevaatamise teenus. ISRE (Eesti) 2400 (muudetud) nõuab meilt kokkuvõtte tegemist selle kohta, kas me oleme saanud teadlikuks millestki, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne tervikuna ei ole kõigis olulistes osades koostatud kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. Selle standardi kohaselt oleme ka kohustatud järgima asjassepuutuvaid eetikanõudeid. Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kooskõlas ISRE (Eesti) 2400-ga (muudetud) on piiratud kindlust andev töövõtt. Ülevaatuse käigus viiakse läbi protseduurid, mis eelkõige tähendab järelepäringute tegemist juhtkonnale ja teistele isikutele majandusüksuses (nagu asjakohane) ja analüütiliste protseduuride rakendamist, ning hangitud tõendusmaterjali hindamist. Ülevaatuse käigus läbiviidud protseduurid on palju vähem mahukad kui rahvusvaheliste auditeerimise standarditega kooskõlas tehtud auditi käigus läbiviidud protseduurid. Seetõttu ei avalda me nende finantsaruannete kohta auditiarvamust. Kokkuvõte Ülevaatuse põhjal ei saanud me teadlikuks millestki sellisest, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne ei esita kõigis olulistes osades õiglaselt osaühing ARUNA-EHITUS finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Jelena Ivanova Vandeaudiitori number 363 ELAI audiitorbüroo OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 31 Tulika tn 17, Tallinn, Harju maakond, 10613 18.08.2023 Audiitorite digitaalallkirjad osaühing ARUNA-EHITUS (registrikood: 10886001) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg JELENA IVANOVA Vandeaudiitor 18.08.2023 Kahjumi katmise ettepanek (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 470 249 Aruandeaasta kasum (kahjum) -370 901 Kokku 1 099 348 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 41201 3201021 100.00% Jah Osanikud Isikukood / Osaluse suurus ja Nimi / ärinimi registrikood / Elukoht / Asukoht valuuta sünniaeg 2556 EUR Arunas Buga 37801184727 (Lihtomand) Sidevahendid Liik Sisu Mobiiltelefon +372 5025409 Mobiiltelefon +372 5020380 E-posti aadress [email protected]  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: OMA Fassaad OÜ registrikood: 11357142 tänava/talu nimi, Ehitajate tee 110 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 13517 telefon: +372 56688288 e-posti aadress: [email protected] OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 9 Lisa 3 Võlad ja ettemaksed 10 Lisa 4 Müügitulu 10 Lisa 5 Kaubad, toore, materjal ja teenused 11 Lisa 6 Mitmesugused tegevuskulud 11 Lisa 7 Tööjõukulud 11 Lisa 8 Seotud osapooled 12 Aruande allkirjad 13 2 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne OMA Fassaad OÜ alustas oma tegevust 2007.a alguses ja tegeleb peamiselt fassaaditöödega. Firma omab tegevusluba muinsuskaitse all olevate objektide restaureerimiseks. 2022.a oli OMA Fassaad OÜ tellijateks peamiselt korteriühistud, peatöövõtjad, riik (riigihanked) ja eratellijad. Tellijate osas jagunesid objektid järgmises vahekorras: KÜ-d 50%, riik 20%, peatöövõtjad 20% ja eratellijad 10%. Tulud, kulud ja kahjum: 2022. aastal moodustas OMA Fassaad OÜ müügitulu 3 010 038 eurot (2021 2 646 154 eurot) ja aruande aasta kasum oli 163 837 eurot. 2022 aasta tulemuse loeme Ukraina sõja mõjudest tulenevalt majanduslikult väga heaks. 2022 aastal töötas OMA Fassaad OÜ-s töölepinguga keskmiselt 4 töötajat ning 1 juhtimis- ja kontrollorgani liige. Palgakulu kokku 170 973 eurot. OMA Fassaad OÜ juhatusse kuulub üks liige. Juhatuse liikmele maksti aruandeaastal tasu 30 612 eurot. Juhatuse liikmele lahkumisel või vabastamisel täiendavaid kompensatsioone ja hüvitisi ette nähtud ei ole 2023.a kavatseme tegeleda põhiliselt üldehituse ja fassaaditööde peatöövõtuga. 2023.a tegevuse märksõnadeks on: Ukraina sõja mõjudest tingitud majanduslanguse üle elamine, efektiivne majandamine ja hea turundusstrateegia. Üritame olla paindlikud ja keskenduda võimalikult palju riigihangetele, kuid eelkõige orienteerume nendele objektidele, kus meil on konkurentidega võrreldes suurim eelis: ajaloolised sakraalhooned, ajaloolised kindlustusrajatised, stalinistliku perioodi hooned ja muud muinsuskaitsealused ehitised. Senine kvaliteedile orienteeritud ehitustöö on ettevõtte tuntust tõstnud ning seeläbi on turundamine olnud lihtsam. Eesmärk on edaspidi jätkata vähemalt sama hea kvaliteediga ja olla majanduslanguseks valmis. Teeme koostööd materjalide tarnijatega, kellel on pakkuda korrektseid süsteemilahendusi ja head kliendituge. Lisaks otsime ise aktiivselt uusi meie suunitlusele sobivaid kliente ja selleks uuendame pidevalt kodulehekülge. 2023 aastal keskendume muinsuskaitsealuste fassaadide ja rajatiste restaureerimisele. 3 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 370 708 62 287 Nõuded ja ettemaksed 243 931 399 744 2 Varud 29 232 3 402 Kokku käibevarad 643 871 465 433 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 13 359 13 359 2 Materiaalsed põhivarad 136 950 144 209 Kokku põhivarad 150 309 157 568 Kokku varad 794 180 623 001 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 6 096 8 579 Võlad ja ettemaksed 325 430 278 401 3 Kokku lühiajalised kohustised 331 526 286 980 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 14 825 18 307 Kokku pikaajalised kohustised 14 825 18 307 Kokku kohustised 346 351 305 287 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 570 2 570 Kohustuslik reservkapital 257 257 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 281 165 252 211 Aruandeaasta kasum (kahjum) 163 837 62 676 Kokku omakapital 447 829 317 714 Kokku kohustised ja omakapital 794 180 623 001 4 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 3 010 038 2 646 154 4 Muud äritulud 0 2 440 Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 620 108 -2 352 794 5 Mitmesugused tegevuskulud -40 307 -96 865 6 Tööjõukulud -170 973 -113 919 7 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -7 259 -7 201 Muud ärikulud -496 -4 423 Ärikasum (kahjum) 170 895 73 392 Intressikulud -465 -547 Muud finantstulud ja -kulud 11 7 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 170 441 72 852 Tulumaks -6 604 -10 176 Aruandeaasta kasum (kahjum) 163 837 62 676 5 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon OMA Fassaad OÜ 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamise tavaga. Hea raamatupidamise tava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raamatupidamise direktiivist tulenevalt kohalduvad Oma Fassaad OÜ-le väikeettevõtte raamatupidamise aastaaruande vormid. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit). Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud kuludest. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 639 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 639 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse 6 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 639 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Hooldustasud 7 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Juhul, kui hooldus seisneb ühekordses suuremas toimingus, kajastatakse tulu antud toimingu teostamise järel. Juhul, kui hooldust tehakse teatud pikema ajaperioodi jooksul, kajastatakse hooldustasud tuluna valmidusastme meetodil. Tulu kajastamine pikaajalistelt teenuslepingutelt Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Osutatava teenuse valmidusaste määratakse kasutades tehtud tööde ülevaatust. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et ettevõte suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe. Juhul kui bilansipäeval ületab ostjale esitatud vahearvete summa projektile tehtud kulutused ja sellele vastava tuluosa, kajastatakse vahe bilansis lühiajalise kohustuse real „Võlad ja ettemaksed”. Juhul kui ostjale esitatud vahearvete summa on väiksem kui projektile tehtud kulutused ja sellele vastav tuluosa, kajastatakse vahe bilansis real „Nõuded ja ettemaksed”. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemisest intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Seotud osapooled Aastaaruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud: 1. omanikke; 2. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; 3. eelpool nimetatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. 8 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 229 923 229 923 Ostjatelt 161 704 161 704 laekumata arved Ebatõenäoliselt 68 219 68 219 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 8 8 ja tagasinõuded Laenunõuded 10 400 10 400 Muud nõuded 15 692 2 333 13 359 Viitlaekumised 15 692 2 333 13 359 Ettemaksed 1 267 1 267 Tulevaste 1 267 1 267 perioodide kulud Kokku nõuded ja 257 290 243 931 13 359 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 386 873 386 873 Ostjatelt 318 654 318 654 laekumata arved Ebatõenäoliselt 68 219 68 219 laekuvad nõuded Laenunõuded 10 400 10 400 Muud nõuded 14 524 1 165 13 359 Viitlaekumised 14 524 1 165 13 359 Ettemaksed 1 306 1 306 Tulevaste 1 306 1 306 perioodide kulud Kokku nõuded ja 413 103 399 744 13 359 ettemaksed 9 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 247 744 247 744 Võlad töövõtjatele 12 586 12 586 Maksuvõlad 57 873 57 873 Muud võlad 7 227 7 227 Muud viitvõlad 7 227 7 227 Kokku võlad ja ettemaksed 325 430 325 430 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 248 409 248 409 Võlad töövõtjatele 9 469 9 469 Maksuvõlad 15 633 15 633 Muud võlad 4 890 4 890 Muud viitvõlad 4 890 4 890 Kokku võlad ja ettemaksed 278 401 278 401 Lisa 4 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 3 010 038 2 646 154 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 3 010 038 2 646 154 Kokku müügitulu 3 010 038 2 646 154 Müügitulu tegevusalade lõikes Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 3 010 038 2 646 154 Kokku müügitulu 3 010 038 2 646 154 10 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Tooraine ja materjal 974 512 689 843 Energia 5 710 2 413 Elektrienergia 413 1 127 Soojusenergia 0 1 286 Kütus 5 297 0 Alltöövõtutööd 1 012 755 1 163 651 Transpordikulud 7 670 2 528 Väikevahendid 19 790 13 222 Muud 599 671 481 137 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 2 620 108 2 352 794 Lisa 6 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent 6 230 5 850 Mitmesugused bürookulud 12 552 14 331 Lähetuskulud 0 859 Ostetud teenused 9 409 7 200 Transpordivahendite kulu 11 872 15 524 Reklaamikulu 0 1 607 Konsultasioonid, koolitused, juriidilised kulud 244 51 494 Kokku mitmesugused tegevuskulud 40 307 96 865 Lisa 7 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 128 086 85 384 Sotsiaalmaksud 42 887 28 535 Kokku tööjõukulud 170 973 113 919 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 3 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 3 2 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 11 OMA Fassaad OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 30 612 30 612 12 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 04.05.2023 OMA Fassaad OÜ (registrikood: 11357142) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MARTIN KÄRNER Juhatuse liige 05.05.2023 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 281 165 Aruandeaasta kasum (kahjum) 163 837 Kokku 445 002 Jaotamine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 445 002 jaotamist (katmist) Kokku 445 002 Kasumi jaotamise otsus (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 281 165 Aruandeaasta kasum (kahjum) 163 837 Kokku 445 002 Jaotamine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 445 002 jaotamist (katmist) Kokku 445 002 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 41201 3010038 100.00% Jah Osanikud Isikukood / Osaluse suurus ja Nimi / ärinimi registrikood / Elukoht / Asukoht valuuta sünniaeg 1285 EUR Martin Kärner 37612090307 Eesti (Lihtomand) 1285 EUR Marko Kozerenko 37606180213 Eesti (Lihtomand) Sidevahendid Liik Sisu Mobiiltelefon +372 56688288 E-posti aadress [email protected]