Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded

Rahandusministeerium 29.05.2024 nr 5.1-2.3/24/1 Riigikontroll Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded Saadame teile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded. Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruanne on koostatud koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Kliimaministeeriumiga, haridus- ja teadusministri allkiri on kehtiv tulemusvaldkonna üldosale ning peatükkidele „Teadussüsteemi programm“ ja „Teadmussiirde programm“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded Meelis Aunap 735 0105 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2023. aasta tulemusaruanne Tartu 2024 1 Sissejuhatus Käesolev Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aruanne annab 2023. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud olulisematel valdkonna väljakutsetel. Aruandes on samuti välja toodud seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisega. Joonisel 1 on näha strateegiadokumendid, millest tulemusvaldkonna tegevus lähtub. Joonis1. HTMi strateegiadokumendid Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskeskkond 2023. aastal 2023. aasta märtsis toimusid Riigikogu korralised valimised ning ametisse astunud Eesti Reformierakonna, Eesti 200 ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonivalitsus seadis oma valitsemisajaks uued sihid. Suurimate uute reformidena lepiti kokku kohustusliku kooliea pikendamine, kutsekeskhariduse sisuline muutmine ja õpingute pikendamine neljale aastale, aga ka koolivõrgu reform koos väikekoolide toetamisega. Lisaks on ministri fookus tugevalt õpetajate palgatõusul ja pikaajalise haridusleppe läbirääkimistel. Jätkub eestikeelsele õppele üleminek ning alushariduse ja lapsehoiu koondamine ühtseks süsteemiks. Pärast valimisi, kui oli selgunud riigieelarve seis ja majanduse väljavaated järgmistel aastatel, teravnes HTMi ja Eesti Õpetajate Liidu vaheline palgavaidlus – õpetajad olid valmis oma palganõudmiste kaitseks streigi välja kuulutama. Sellele järgnes töötülile lahenduste otsimine. Majanduslangus ja elukalliduse tõus on raskendanud olukorda kogu haridussektoris – kärpe- või kokkuhoiukohti on pidanud otsima nii ministeerium, omavalitsused kui ka teised haridus- ja noorteasutuste pidajad. Kokkuhoiu ja targa majandamisega samaaegselt tuleb silmas pidada ka rohereformi eesmärke. Lisaks tõusis 2023. aastal selgemalt päevakorda hariduskulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse teema. 2 Endiselt on aktuaalne küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Rekordmadalad sündivuse numbrid tõstsid teema taas tulipunkti ja osutasid vajadusele leida pikaajalisi lahendusi. Lahenduste leidmist raskendab üha teravam puudus kvalifitseeritud haridustöötajatest. Tehnoloogilised muutused, eriti suurte keelemudelite lai levik ja kättesaadavus alates 2023. aasta esimesest poolest, on päevakorda toonud tehisintellektiga seotud teemad. Tehisaru mõjutab oluliselt õppimist ja õpetamist – tuleb leida võimalused, kuidas tehistaipu õppeprotsessi toetavalt kasutada. HTMi valitsemisala arengu teadlikumaks planeerimiseks kutsus minister kokku tehisintellekti töörühma. Ukraina sõja mõju on Eesti haridus- ja noortevaldkonnas jätkuvalt tunda, kuigi rõhuasetused on mõnevõrra teisenenud. Kui eelmisel aastal pidi haridussüsteem kohanema suurte põgenike hulkadega ja leidma kiirelt lahendusi õpivõimaluste pakkumiseks, siis nüüdseks on fookus nihkunud Ukraina noorte kaasamisele, et nad ei jääks haridusest ja noorsootööst eemale. 2023. aastal sõja kaasnähuna haridusasutusele tehtud massilised pommiähvarused testisid asutuste kriisiplaanide toimivust. Endiselt on päevakorral sõjapõgenike keeleõppe küsimused. 3 1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Mida tahame saavutada? Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikute ülevaade Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Eesti 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2035 Siht Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste osakaal (%), kokku 11,2 8,5 9,8 10,8 9,7 9,6 9,3 mehed 14,4 10,7 12,0 14,3 11,4 12,5 12,0 naised 8.0 6,3 7,6 7,5 7,8 6,7 6,6 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal (%) 73 74,1 73,5 74,7 74,9 74,5 75 80 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr, formaal- ja mitteformaalõppes (%) 20,2 17,1 18,4 21,1 23,2 19,4 19,4 25 Allikas: Eurostat, Statistikaamet Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise Metoodika väljatöötamisel määr, informaalõppes(%) Aasta pärast lõpetamist nutika Andmed spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute 1 11,6 12,9 27,3 26,7 2024 III 29 29 osakaal kõigist hõivatutest (%)i kv Allikas: Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija Mõõtmist alustatakse 2023 Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), funktsionaalne lugemisoskus 13,7 10,6 - - - - - matemaatiline kirjaoskus 15,5 13,1 loodusteaduslik kirjaoskus 12,2 11,6 Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%), lasteaiaõpetajad 86 85 81 81 92 85 92 üldhariduskooli õpetajad 112 112 106 105 120 111 120 kutseõppe õpetajad 108 110 103 102 117 111 120 Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet 1 2022. a muudeti nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumise tõttu näitaja arvutamise metoodikat. 2021. aasta tase on mõõdetud juba uue metoodika järgi. 4 Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Eesti 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 2035 Siht Noorte usaldus riigi vastu (%) 56 - - 57 - - - (2016) PISA tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige suurem oli langus funktsionaalses lugemisoskuses. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA tulemuste poolest maailma tippriikide hulka ja siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega võrreldes suhteliselt vähem. Eestis oli lisaks positiivne, et eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilased parandasid keskmisi tulemusi lugemises ja loodusteadustes. Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste inimeste osakaal on võrreldes 2022. aastaga kokkuvõttes vähenenud ja seda meeste vastava näitaja arvelt. Naiste puhul näitaja 2023. aastal veidi tõusis, samuti näitas halvenemise tendentsi põhikooli kolmandast kooliastmest väljalangenud tüdrukute näitaja. Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 75% juures. See ei anna lootust, et 2035. aastaks on võimalik saavutada 80%-le seatud siht. Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, jõudes 2023. aastaks juba 23,2% juurde. Sellise arengu valguses on 2035. aastaks seatud 25% siht teostatav. Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest on aastaga pisut vähenenud. Vähenemine on toimunud meeslõpetajate arvelt, sest nutika spetsialiseerumise kasvualal rakendunute osakaal nende hulgas on vähenenud 29%-lt 27%-ni; naiste hulgas püsis näitaja varasemaga samal tasemel (26%). Kuigi osakaaluna on nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades rakendunud lõpetajate osakaal vähenenud, kasvas 2022. aastal absoluutarvudes neis valdkondades tööleasujate arv (+169 töötajat). Üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga tõusis 2023. aastal 120%-ni. 2023. aastal tõsteti õpetajate palga alammäära 23,9%. Riigieelarvelisele palgafondile lisandus kohalike omavalitsuste panus 13,1 mln eurot ning septembrist rakendus Ida-Virumaa koolides eesti keeles õpetavate õpetajate 1,5-kordne tasu, mille toel saavutati 120% tase. Eesmärgi saavutamist mõjutas ka Eesti keskmise palga aastane muutus 11%, mis jäi õpetajate omale alla. Lasteaiaõpetajatel oli keskmise töötasu näitaja võrreldes Eesti keskmisega 92% ja kutseõppeasutuste õpetajatel 117%. 5 2023. aasta olulisimad edusammud Valmis alushariduse ja Eelnõuga suurendatakse alushariduse kättesaadavust, määratletakse lapsehoiu seaduse selgemalt tugiteenuste osutamine ja hariduslike erivajadustega laste eelnõu. toetamine, sätestatakse eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse nõue, tõstetakse direktori ja lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeid ning kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele, lisaks täpsustakse rühmade moodustamise regulatsiooni. Üldhariduses kiideti Põhikooli riikliku õppekava, gümnaasiumi riikliku õppekava ja põhikooli heaks riikliku õppekava lihtsustatud riikliku õppekava muudatused said valitsuses heakskiidu, sh muudatused. kinnitati põhjalikult uuendatud ainevaldkonnakavad. Muudetud riikliku õppekava alusel muudavad koolid oma õppekavu, toetamaks nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist. Riikliku õppekava juurde valmisid soovituslikud õppeprotsesside kirjeldused, mis toetavad õpetajaid nende töös. Jätkati haridusasutuste Alates septembrist 2023 toetatakse Ida-Virumaal eestikeelsete toetamist eestikeelsele haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele palgatoetust. õppele üleminekul, Ida-Virumaa haridusasutuste pidajatele algas väärtuspõhise uuendati ülemineku hariduskultuuri kujundamise programm. Lisaks pakuti 2023. a tegevuskava. keeleõppekursusi nelja linna haridustöötjatele. Koolidele pakutakse tuge asendusõpetajate palkamisel ja üliõpilastest abiõpetajate näol. Kooli- ja lasteaiapidajatel oli võimalik taotleda toetust eesti keele lisaõppeks, suurendatud mahus eestikeelse õppe läbiviimiseks ja uussisserändajate õppeks. Õpetajate järelkasvu Õpetajate töötasu alammäär kasvas 2023. aastal 1412 eurolt 1749 toetamine. eurole. Lisaks suurendati Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel vastuvõttu. Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekavadel täiskoormusega õppivatele üliõpilastele hakati maksma stipendiumi 400 eurot kuus. Uuendati õpetaja kutseaasta programmi, mis alustava õpetaja tugiprogrammina toetab nüüdsest kõiki õpetajaametis uusi inimesi sõltumata kutse olemasolust. Kutsehariduses alustati Reformi eesmärk on muuta põhikoolilõpetajatele pakutav kutsehariduse reformi kutsekeskharidusõpe mitmekesisemaks, paindlikumaks ja õppekavad ettevalmistamist. valdavalt nelja aasta pikkuseks, suurendades üldoskuste osa õppekavades. Kinnitati toetuse andmise tingimused „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“, mille raames toetatakse inseneeria ja IKT valdkonna tasemeõpet kutsekoolides. 6 Kõrghariduses Kõrgharidusõppe läbiviimiseks suurendati tegevustoetust 15% võrra ning suurendati kõrgkoolidele kahekordistati üliõpilaste vajaduspõhist õppetoetust, mis ulatub nüüd tegevustoetust ja vastavalt perekonna sissetulekutele kuni 440 euroni kuus. Lisaks loodi üliõpilaste vajaduspõhist haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele õppetoetust. rakenduskõrgkoolidele rahastusinstrument esmase ajakohase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Roheoskuste Eesti ettevõtete rohepöörde toetamiseks on kõrgkoolide, arendamine ja kutseõppeasutuste ning kutse- ja erialaliitude koostöös alustatud kõige kliimaneutraalse olulisemate roheoskuste väljaselgitamise ja õpiväljundite majanduse toetamine. sõnastamisega. 2023. a toimus õiglase ülemineku fondi teadus- ja haridusmeetmete ettevalmistamine ja käivitamine Ida-Virumaal koostöös kohalike partneritega. Meetmed aitavad toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja majanduskeskkonna mitmekesistumist. Täiskasvanuhariduse Uuendati riikliku täienduskoolituse tellimise korda. riikliku koolitustellimuse fookusse võeti digioskuste arendamine. Noortevaldkonna Valmis teenuste kvaliteedijuhtimist ja hindamist toetav digitaalne teenuste kvaliteedi keskkond, mis võimaldab andmete põhjal luua hindajale eeltäidetud arendamine. graafikuid ja tabeleid omavalitsuste noortevaldkonna kohta. 7 Olulisimad väljakutsed Eestikeelsele õppele Eestikeelsele õppele üleminek võimendab õpetajate järelkasvu üleminek. probleeme, sest õpetajate keeleoskusnõuete lisamine kvalifikatsiooninõuetesse teravdab õpetajate puudujääki. Tegeleda tuleb ülemineku laiemate haridusmõjudega (nt mõju õppe tulemuslikkusele, rahulolule, erivajadusega õppijate toetamine, väljalangemise ennetus, edasiõppimine jne). Kvalifikatsioonile Õpetajaskonna vananemise ja üldise õpetajate puuduse tingimustes on mittevastavate õpetajate õppeasutused sunnitud palkama töötajaid, kellel puudub õpetajatööks osakaalu suurenemine. nõutav pädevus. See ohustab hariduse kvaliteeti jm tulemuslikkuse näitajaid. Õpilaste vähenev rahulolu Rahulolu väheneb ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi õpilaste seas. kooliga. Rahulolematuse üks põhjusi on koolides esinev sage kiusamine. Probleemi osaliseks väljenduseks võib olla ka 2023. aastal suurenenud tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes. Teema vajab lähemat analüüsi ning võimalikke uusi või suuremas mahus tugimeetmeid. Nüüdisaegse õpikäsituse Nüüdisaegne õpikäsituse rakendamine on seatud strateegiliseks rakendamine õppeasutustes. eesmärgiks, kuid võetud meetmed pole andnud ootuspäraseid tulemusi. PISA uuringu (2022, 2018 ja varasemad) ning riigiüleste rahulolu ja koolikeskkonna küsitluse kohaselt on Eesti õppeasutustes olulisi vajakajäämisi õppijakeskse koolikultuuri loomisel ning õppija eripära ja vajadusi arvestaval õpetamisel. Tähelepanu vajab üliõpilaste Toetus- ja laenusüsteem peab tagama ligipääsu kõrgharidusele ka toetus- ja laenusüsteem. madalama sotsiaalmajandusliku taustaga noortele ja vähendama vajadust õpingute ajal töötada. IT ja LTT õppesuuna Teist aastat järjest on vähenenud LTT erialade lõpetanute osakaal lõpetajatega seotud kõrghariduses, muret teeb ka IT suuna lõpetanute oodatust väiksem tulemusnäitajate oodatust arv. madalam tase. Noortevaldkonna Välja on küll töötatud noorsootöötaja kutsestandard ja töötajaskonna kvalifikatsioon. noorsootöötajatele pakutakse kõrghariduse tasemel õpet, kuid noorsootöös ja huvihariduses töötamiseks ei ole seatud kvalifikatsioonilävendit. Kvalifikatsiooninõude kehtestamine aitaks tagada teenuse kvaliteeti. 8 2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine Tabel 1. Haridus- ja noorteprogrammi ülevaade Programmi nimi Haridus- ja noorteprogramm (HNP) 2023−2026 Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega) Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul. Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, SA Kutsekoda, Keeleamet Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Meetme eesmärk: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Tabel 3. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 3a kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud 91,1 91,6 91,2 91,6 88,2 92 92,5 koolieelses lasteasutuses (%) Vähemalt keskharidusega 20−24a osakaal (%) 82,6 85,7 85,9 83,2 83,3 85,4 85,6 Kolmanda taseme haridusega 25−34a osakaal (%)* 42,8 43,1 43,2 43,9 43,5 43,5 43,6 Allikas: Eesti tööjõu-uuring Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%) 2,3 6,9 Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute 8,0 8,3 8,0 6,7 7,3 9,0 9,3 osakaal (%) Allikas: EHIS * Eesti 2035 mõõdik. Sihttase 2035: 45%. Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. 9 Mis on hästi? Riigigümnaasiumide rajamine on läinud oodatud tempos – 2023. aasta lõpuks oli riigigümnaasiume kokku 25. Paranemise märke näitas ka keskhariduse omandanute näitaja – 82% õpilasi jõudis neli aastat peale põhikooli lõpetamist keskhariduse diplomini. Mittestatsionaarses üldharidusõppes on õppetööst väljalangevuse määr selgelt vähenenud – 2023. aastal oli väljakukkujaid 26% varasema 32% asemel. Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19-64aastaste hulgas on ka aastaga pisut kasvanud, jõudes 4,7%ni. Kutseõppest esimesel õppeaastal väljalangemise määr vähenes märkimisväärselt 10,7%-lt 8,6%-le. Kolmanda taseme haridusega 25-34a inimeste osakaal püsib viimastel aastatel ühtlasel tasemel 43% juures, täites seatud eesmärgi. Kõrgharidusõppest esimesel astmel esimesel õppeaastal väljalangemine näitab pikaajalise vähenemise märke – 2023. aastal langes see 13%ni (vrl 17% 2019. a). Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud lühiajalises õpirändes osalenud õppijate arv. Eriti jõudsalt on suurenenud näitaja kutseõppe lõpetanute seas, kelle puhul on kasv olnud lausa kolmekordne võrreldes 2022.a aastaga. Mis vajab tähelepanu? Kolmeaastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses, on langenud alla 90%, jäädes selgelt maha seatud 92% eesmärgist. Kõige suurem osalemise langus on toimunud 6aastaste laste seas – põhjused, miks selline muutus on toimunud, vajavad täpsemat väljaselgitamist. Kui põhikooli kolmandast kooliastmest väljalangejate osakaal jäi kokkuvõttes eelmise aastaga võrreldes muutumatuks, siis tüdrukute osas on märgata väljalangevuse suurenemist. Samuti suurenes gümnaasiumist väljalangemine esimesel õppeaastal. Vähemalt keskharidusega 20−24a inimeste osakaal on püsinud võrreldes eelmise aastaga sisuliselt muutumatu ja ei ole liikunud seatud eesmärgile lähemale. 25−64aastate madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr on aastaga pisut langenud ja ei täida seatud sihti. 10  Doktorikraadini jõudnuid on loodetust vähem – kui 2022. aastal jõudis kraadini 250 õppijat, siis 2023. aastal oli neid 237. Seatud sihist – 300 – ollakse jätkuvalt kaugel maas. Eestis õppivate välisüliõpilaste osakaal on kiiresti langenud. Ühelt poolt on see mõjutatud Ukraina sõjast (Venemaa päritolu isikud ei saa siin kõrgkooli astuda, Euroopa kodanikud ei julge sõjakoldele lähedale õppima tulla), teiselt poolt aga muutunud viisapoliitikast – vähem antakse õppimiseks elamislubasid kolmandate riikide kodanikele. 2023. aasta kõige olulisemad arengud Ligipääs ja õppimisvõimaluste arendamine Alushariduses valmis alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, millega suurendatakse alushariduse kättesaadavust, määratletakse selgemalt tugiteenuste osutamine ja hariduslike erivajaduste lapse toetamine, sätestatakse eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse nõue, tõstetakse direktori ja lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeid ja kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele ning täpsustakse rühmade moodustamise regulatsiooni. Üliõpilaste vajaduspõhiseid õppetoetusi tõsteti alates 2023/24. õppeaastast kaks korda, kuni 440 euroni kuus. Vajaduspõhise õppetoetuse määrad olid püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Vajaduspõhise õppetoetuse saamine ja toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest kuusissetulekust pereliikme kohta. 2023. aastal kasvas riigi poolt eraldatav kõrghariduse tegevustoetus 15%, 175 miljonilt eurolt 201,5 miljoni euroni. Tegevustoetuse kasv võimaldas eeskätt vähendada õppejõudude palkade mahajäämust võrreldes üldhariduskoolide õpetajate palgakasvuga. Haridusvõrk 2023. a alustas tööd viis uut riigigümnaasiumi: Mustamäe Riigigümnaasium, Pelgulinna Riigigümnaasiumis, Tõnismäe Riigigümnaasium, Narva Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium. Valmis ka Rae riigigümnaasiumi õppehoone, kuid õppetöö algab seal 1. septembril 2024. a. Põhikoolide õppehoonetest valmisid Narva Eesti Põhikooli, Hariduse Kooli, Tartu Kroonuaia (Pärli) Kooli ja Võru Järve koolide õppehooned. Kohtla-Järve Kesklinna kooli õppehoone avamine lükkus 2024.a jaanuari. Riigi pidamisele tulid Sillamäe Gümnaasium, Sillamäe Eesti Põhikool, Kiviõli 1. Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja Lüganuse Kool. 11  Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Tabel 4. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 PISA uuringus alla kolmanda tasemeii saavutanud õpilaste osakaal (%), 32,3 - - - 36,2 - - funktsionaalne lugemisoskus Allikas: PISA PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste osakaal (%), 31,0 - - - 38,2 - - matemaatiline kirjaoskus Allikas: PISA PISA uuringus alla kolmanda taseme saavutanud õpilaste osakaal (%), 30,2 - - - 32,0 - - loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16-24a osakaal (DESI) (%) - - 47,5 - Täpsustamisel Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate 24,5 24,4 24,6 23 20,1 25 25 õpilaste osakaal (%), 8. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate 33,6 35,4 39,6 33,4 30,1 40 40 õpilaste osakaal (%), 11. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate 52,4 - 54,8 52,7 45 55 55 õpilaste osakaal (%), kutsekeskharidus Allikas: Rahulolu-uuring Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu: tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate - - 84,2 - 85 85 õpetajate osakaaliii (%) Allikas: Rahulolu-uuring Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute 67,8 - 57,9 55,6 52,3 66 68 osakaal (%) Allikas: EHIS, EIS 12  Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B2-taseme saavutanute uus mõõdik, metoodika töötatakse välja osakaal (%) Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist hoida 57 51 55 62 56 56 õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) taset Allikas: EHIS Õpetaja kutsekindlus: esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse hoida asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel 46 50 51 50 52 52 taset aastal (%) Allikas: EHIS Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. Mis on hästi? Õpetajakoolituse kutsekindluse mõlema indikaatori 2023.a näitajad on saavutanud 2024. aastaks seatud sihi: eelmise aastaga võrreldes suurenes esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (siiski oli märgatav kukkumine nende seas, kes on pärast lõpetamist töötanud viiel järjestikusel aastal). Õpetajakutse populaarsusele viitab ka asjaolu, et 2023. aastal suurendati õpetajakoolituse üliõpilaste vastuvõttu märgatavalt (vastu võeti 1518 õppijat varasema 1173 asemel), kuid konkurents kohtadele ei vähenenud. Kõige kõrgemad on sisseastumiskonkursid alushariduse pedagoogi erialal ja klassiõpetaja õppesse. Kaasava hariduse näitajad paranevad järk-järgult, pidevalt on kasvanud tavaklassi ja tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal. 2023. aastal õppis tavakoolis juba 72,8% tuge vajavatest õpilastest; tavaklassi kaasatuse osakaal tõusis 38%ni. Eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilaste tipptasemel PISA tulemused on viie aasta taguse ajaga paranenud loodusteadustes ja lugemises, eriti märgatavalt on edenenud muukeelsete õpilaste tulemused lugemises. Mis vajab tähelepanu? Õpilaste rahulolu kooliga on langenud nii 8. ja 11. klassis kui ka kutsekeskhariduse tasemel. Silmatorkavalt suur on rahulolematus 8. klasside õpilaste seas – vaid iga viies õpilane kinnitas, et tunneb end koolis hästi. Tüdrukud on poistest rahuolematumad ja madalamad on ka nende õpilaste rahulolunäitajad, kelle pere rahalised võimalused on piiratumad. Õpilaste rahulolu languse tagamaad vajavad selgelt põhjalikumat analüüsi. Mõõdikud osutavad, et oma osa mängib rahulolus vähene turvatunne, sest koolikiusamise näitaja on samuti halvenenud. Vähenenud on nende õpilaste osakaal, keda ei ole viimase nädala jooksul korduvalt kiusatud. 40% neljanda klassi õpilastest on öelnud, et neid on viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud. Vanemates klassides ja kutseõppes kogetakse vähem kiusamist, kuid ka seal on kiusamise kogemine sagenenud. Rahulolus mängib olulist rolli ka õpilaste 13  hinnang kooli liikumisvõimalustele – selles näitajas ei ole viimastel aastatel olulist edasiminekut toimunud. Üldhariduse ja alushariduse õpetajate hulgas langeb kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal (2023/24. õppeaastal vastavalt 79% ja 85%). Meie õpetajaskond vananeb – viimase viie aastaga on 60aastaste ja vanemate õpetajate osakaal tõusnud juba 24%le, noorte osakaal aga ei näita kasvu märke. Tähelepanuväärne on, et alustavate õpetajate seas on kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate osakaal madalam kui ametist lahkujate seas, mis omakorda võimendab kvaliteediprobleeme. Õpetajate puuduse leevendamiseks annavad lootust õpetajakoolituse õppekohtade konkursid. Kuigi üldine pilt suurenenud vastuvõtu valguses on positiivne, valmistavad muret aineõpetajate koolituse õppekavad, kuhu on juba pikemat aega vähe soovijaid. Eesti keele kui teise keele õpitulemused on jätkuvalt halvad, jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha. Eriti halb on olukord gümnaasiumi lõpuks B2-keeletaseme saavutanute osas – viimasel neljal aastal on vajaliku keeletaseme omandanute osakaal järjest vähenenud. 2023. a olulisimad arengud Õpetajad ja koolijuhid Õpetajate töötasu alammäär kasvas 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole. Lisaks töötasu alammäärale eraldab riik koolipidajatele õpetajate tööjõukuludeks 17% ulatuses täiendavaid vahendeid (nn diferentseerimiskomponent), mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär oli 2023. aastal kohalike omavalitsuste otsusel vähemalt 90% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, kui õpetaja vastab keelenõuetele, ning 100%, kui tal lisaks on magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Lasteaiaõpetaja töötasu toetuseks eraldati kohaliku omavalitsuse üksustele 15 miljonit eurot riigieelarvelist toetust. Koolis tööd alustanud õpetajate toetamiseks loodud kutseaasta programm on läbinud uuenduse – alates 1. septembrist 2024 pakuvad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool alustava õpetaja tugiprogrammi. Kuna koolides töötab õpetajaid, kes pole õpetaja kutset omandanud, kuid vajavad oma töös samuti tuge, laiendati programmi sihtrühma kõigile alustavatele õpetajatele. Tartu Ülikool pakub programmi ka alustavatele tugispetsialistidele. Programmis osaleja saab tuge kooliellu ja ametisse sisseelamisel, samuti asjatundlikku nõu edasisteks õpinguteks ja kutse taotlemiseks. Programmi sisu ja vormi aja- ja eesmärgikohasena hoidmiseks tegutseb alates 2023. aasta algusest nõukoda, kuhu kuuluvad valdkonna eksperdid Tallinna ja Tartu ülikoolist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. 2023. aastal, mil lõppesid kahe Euroopa Liidu struktuuritoetusest õpetajate ja juhtide professionaalse arengu ning nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise toetamisele suunatud meetme tegevused, tehti kokkuvõtteid toetuste andmise tulemustest. Tulemused näitasid, et täiendusõppes (kestvusega üle 30 tunni) osales üle ootuste rohkem õpetajaid. Kokku osales 39 409 õpetajat ja 5456 haridusasutuse juhti. Mõttekoja Praxis poolt läbiviidud meetmete tulemuslikkuse ja mõju hindamine näitas samuti, et eesmärkide raames planeeritud 14 tegevused on valdavalt olnud tulemuslikud. Siiski osutas hindamine, et kasutusel olevad näitajad ei võimalda programmi sisulist tulemuslikust väga hästi hinnata ja need tuleks uuel perioodil üle vaadata. Hindamine osutas, et nüüdisaegne õpikäsitus ei ole Eestis veel laialdaselt rakendunud, kuid liikumine selles suunas on tuvastatav. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise näitaja ja õpetajate täienduskoolitustel käimise aktiivsuse vaheline seos ei leidnud kvantitatiivset tõendust, kuid nii koolituste läbiviijad kui ka nendes osalejad hindavad neid valdavalt (pigem) tulemuslikuks. Hindamise tulemusi võetakse arvesse uue ESF+ meetme „Haridus- ja noortevaldkonna täiendusõpe ning järelkasv“ planeerimisel. Selleks et õpetajate ja noortevaldkonna töötajate enesetäiendamise võimalused oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad, töötas Haridus- ja Teadusministeerium 2023. aastal koostöös partneritega välja haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooni. Kõikide õppetasemete ja -liikide sidusus ja paindlikkus on muutunud üha olulisemaks, seetõttu on haridus- ja noortevaldkonda kontseptsioonis käsitletud koos. Arvestades lõppenud meetmete hindamise tulemusi, määratleb kontseptsioon täiendusõppe üldised põhimõtted: korralduses on mitu osalist (üksikisik, asutus, asutuse pidaja, riik ja ülikoolid) ning igal osalisel on oma ülesanded ja vastutus, riiklikult rahastatud täiendusõpe põhineb täiskasvanute koolitamise seadusel, kutsestandarditel ja uuringutel, toetab valdkonna ametites vajalike oskuste ja teadmiste arendamist ning haridus- ja noortevaldkonna asutuste arengut. Oluline täiendus võrreldes eelmise kontseptsiooniga on täiendusõppe osaliste ülesannete ja vastutuse sõnastamine. 2023. aasta sügisel tõusis päevakorda õpetaja karjäärimudeli teema – oktoobris moodustati õpetaja karjäärimudeli loomise töögrupp, kuhu kuuluvad õpetajate, pidajate, juhtide, mittetulundusühingute ja ministeeriumi esindajad. 2024. aastal jätkub ekspertgrupi töö haridusleppe raames. Töörühma ülesandeks on haridusleppe läbirääkimiste jaoks ette valmistada õpetajate karjäärimudeli visioon. Haridus- ja Teadusministeerium alustas 2023. aastal koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega koolijuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendusplaani väljatöötamist. Soodustamaks haridusuuenduste levikut ja rakendamist ning vaimset ja füüsilist tervist ning heaolu toetava turvalise õppekeskkonna loomist, valmib 2024. aasta lõpuks koolijuhtide hindamise süsteem. 2023. aasta lõpus esitas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsekojale taotluse abiõpetaja kutsestandardi loomiseks, et ühtlustada abiõpetaja tööülesanded ning kirjeldada abiõpetaja kui pedagoogilise töötaja töö olemus. Kutsekoja kutsenõukogu otsustas abiõpetaja kutsestandardi loomise ja õpetaja kutsestandardite uuendamise protsessi ühendada. Kutsekomisjon alustab tööd 2024. aastal ja uued kutsestandardid hakkavad kehtima 2025. aastal. Tartu Ülikooliga ja Tallinna Ülikooliga sõlmiti rahastuskokkulepped vastuvõtu suurendamiseks õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel. Prioriteetideks on vastuvõtu suurendamine eesti keele õpetaja (sh eesti keel teise keelena), loodus- ja täppisteaduste õpetaja (sh matemaatika) ning klassiõpetaja erialadel. 2023/24. õa vastuvõtuks suurendati õppekohtade arvu Tartu Ülikoolis 287 ja Tallinna Ülikoolis 155 võrra. 2024/25. õa vastuvõtuks on kokku lepitud suurendada õppekohtade arvu Tartu Ülikoolis 270 ja Tallinna Ülikoolis 175 võrra võrreldes 2021/22. õa vastuvõtuga. Alates 2023/24. õa õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppima asunud üliõpilastele makstakse täiskoormusega õppimise korral stipendiumi 400 eurot kuus. Stipendiumi saavate üliõpilaste 15 osakaal on õppekavati erinev, lähtutud on valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest. Loodus- ja täppisteaduste ning keeleõpetajaid ettevalmistavatel õppekavadel, kus õpetajate puudus on kõige teravam, hakkavad stipendiumi saama 80% üliõpilastest. Eestikeelsele õppele üleminek 11. detsembril 2023 kinnitati täiendatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030. Olulisimad täiendused oli järgmised: Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppekvaliteedi seiramiseks luuakse eesti keele kui teise keele, loodusõpetuse, matemaatika ja vene keele kui emakeele taseme hindamise vahendid ning erivajadustega laste ja õpilaste eestikeelsele õppele ülemineku õppetöö toetamiseks töötatakse välja juhendmaterjal; Tartu Ülikooli eetikakeskuse Ida-Virumaa haridusasutuste pidajatele ja lasteasutustele suunatud programm „Väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamine Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks“ perioodil 2023–2024; Ülemineku toetamiseks saavad koolid vajaduse korral taotleda asendusõpetajat MTÜ Asendusõpetajate programmist ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli üliõpilased pakuvad tuge abiõpetajana. Alates septembrist 2023 toetab HTM Ida-Virumaal eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele palgatoetust. Kokku said meetmest toetust 1151 haridustöötajat, lisaks ca 150 direktorit ja õppejuhti. Meetme kavandatud maksumus ühes kalendriaastas on ca 15 mln eurot. 2023.a maksumus oli 4,2 mln. Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli haridusteadlased koostöös alushariduse õpetajatega koostasid 100 tehnoloogiaga rikastatud õppemängu lasteaedadele eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste eesti keele õppeks. Loodud digiõppevara võimaldab lisaks eesti keelele omandada teadmisi eesti kultuuri kohta, lõimides erinevaid koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kehtestatud üldoskuste ja õppe-kasvatuse valdkondi. Projektis osales 20 pilootlasteaeda, kus õpetajad õppematerjale katsetasid. Mängud on kättesaadavad E-koolikotis. HTMi ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös pakuti 2023. a keeleõppekursusi nelja linna haridustöötjatele. B1-, B2- ja C1-taseme keeleõppekursustel Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Tallinnas osales kokku 297 inimest. Haridustöötajate keeleõpet pakub 2024. aastast alates edasi Eesti Keele Instituut. Koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega algatati kutsehariduses erivajadusega õppijate lõimitud aine- ja keeleõppe arendamise projekt, mille eesmärk on toetada õppijat eestikeelses keskkonnas õppimises, saades vajalikud teadmised ja praktilised oskused tööks ja iseseisvaks eluks. Projekti tegevuse raames avati õppekursus eesti keelest erineva emakeelega õppijale, et piloteerida väljatöötatud keelemudelit ja õppekava. Lisaks loodi toetav keeleõppe keskkond, mis arvestaks ühtaegu õppijate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse toe vajadusega. 16 Kooli- ja lasteaiapidajatel oli võimalik taotleda toetust eesti keele lisaõppeks, suurendatud mahus eestikeelse õppe läbiviimiseks ja uussisserändajate õppeks. Kokku eraldati 2023. aastal keeleõppetoetusi summas 5 064 124 eurot. 32 rahvusvähemuste huvikoolile eraldati oma emakeele ja kultuuri õppe toetamiseks toetust summas 217 150 eurot. Õppe kvaliteet, õppekava ja võrdsed võimalused Detsembris 2023 valmisid põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ning gümnaasiumi riikliku õppekava juurde soovituslikud õppeprotsesside kirjeldused. Loodud materjalid on tehtud kättesaadavaks HTMi Confluence’i keskkonnas. Õppeprotsesside kirjeldustes on avatud õpitulemused ja õppesisu klassiti ning esitatud soovitused õppemeetodite ja õppematerjali valikuks. Uute õppekavade rakendamise toetamiseks toimusid kevadel esimesed infotunnid koolidele, kus selgitati peamisi muudatusi valdkondade ainekavades. Detsembris 2023 allkirjastasid haridus-ja teadusminister, justiitsminister, siseminister ja sotsiaalminister lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2024–2027. Tegevuskava valmis HTMi osalusel. 28. novembril 2023 avalikustati 2022. aasta kevadel läbi viidud IEA kodanikuhariduse uuringu tulemused. Uuringu teostas Tallinna Ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumi toel. Uuring annab ülevaate 8. klasside õpilaste kodanikuhariduse- ja ühiskonnaalastest teadmistest ja hoiakutest. Kokku osales ICCS 2022 uuringus 3961 õpilast 254st Eesti koolist. Lisaks õpilastele koguti andmeid 8. klasse õpetavatelt õpetajatelt ja koolijuhtidelt, et koguda kontekstiteavet selle riigi õpilaste tulemuste paremaks tõlgendamiseks. Eesti on osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus alates 1999. aastast ning erinevate uuringuvoorude (1999, 2009, 2016) tulemused on andnud olulise sisendi õppekava ja ühiskonnaõpetuse kui õppeaine arendamisse. Uuringus mõõdetakse õpilaste ühiskonnaalaseid teadmisi testiga. Seejuures ei ole põhirõhk õpilaste faktiteadmistel, vaid võimel arutleda ja argumenteerida ning omandatud teadmisi erinevates kontekstides rakendada. Uuring näitas, et Eesti õpilaste ühiskonna-alased teadmised on head, kuid valmidus ühiskonnaelus osaleda on madal, eriti kõrgemate ühiskonnateadmistega noorte hulgas. Tüdrukute ja poiste hoiakute vahel olid suured erinevused, eriti soolise võrdõiguslikkuse küsimuses. Uuendati avatud õppematerjalide portaali E-koolikott. Materjalide kättesaadavuse parandamiseks viidi õppekirjanduse õppematerjalide vaatest eraldi õppekirjanduse registrisse. Õppematerjalide kvaliteedikontrolli käigus parandati ka materjalide kohta käivaid andmeid. Lisandus uus funktsionaalsus, mille abil kasutajad saavad anda tagasisidet probleemsetest ja ebasobivatest materjalidest, ning kogumikele viite lisamise funktsionaalsus, mis võimaldab suuremate õppematerjalide osi paremini koondada ja muudab need paremini leitavaks. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel viidi digikujule kultuurilooline õppematerjal (17 raamatut: maakonnad, Tallinn, Tartu). Kultuuriobjektid on leitavad interaktiivselt kaardil, infotekstid ja ülesanded on sisestatud H5P ülesandemallidele. Õppematerjal toetab kohalike näidete kasutamist ajaloo õpetamisel ja kohaliku kultuuriloo valikkursuse õpetamist. 17 Programmi “Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses” raames töötati sihtgruppe kaasates välja üldhariduse kvaliteedikriteeriumid ja kvaliteedi hindamise mudel, mida 2024. aastal koolides piloteeritakse. Programmi eesmärk on suunata õppeasutusi rohkem eneseanalüüsile, mis toetaks iga õppija arengut. Valmisid toetuse andmise tingimused „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“, mis toetavad inseneeria ja IKT valdkonna tasemeõpet kutsekoolides, sealhulgas töötatakse välja 4-aastased õppekavad. Lisaks arendatakse üld- ja huvihariduses MATIK õpet ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstide valdkonna praktilist õpet. Kinnitati toetuse andmise tingimused tegevuste „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ ning „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks. Esimese toetuse eesmärk on kõrgkoolide parema koostöö kaudu tõsta kõrgharidusõppe kvaliteeti, parendada kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja - paindlikkust ning suurendada Eesti kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet. Teise meetmega soovitakse tõsta doktoriõppe kvaliteeti ülikoolideülese ühise doktorikooli kaudu, sh toetades teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning kogemuse vahetamise kaudu. HTMi valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele loodi rahastusinstrument esmase ajakohase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks. Kuna kõrgharidusõpe on tõenduspõhine, tuleb ka rakenduskõrgkoolides tagada kõrghariduse kvaliteedi kindlustamiseks vajalik teadus- ja arendustegevuse võimekus. Sihttoetuse eraldamise eelduseks on rakenduskõrgkooli arengukava ja selle alusel koostatav tegevuskava, mis sätestab kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse eesmärgid, oodatavad tulemused ja tegevused. Toetuse suurus on 5% kõrgharidusseaduse § 45 lõike 1 alusel rakenduskõrgkoolile eraldatud tegevustoetuse mahust. Kutsehariduses alustati kutsehariduse reformi ettevalmistamist, et suurendada põhikooli lõpetajate pakutava kutsekeskharidusõppe mitmekesisust ja paindlikkust ning muuta õpe valdavalt nelja-aastaseks, suurendades üldoskuste osa õppekavades. 18  Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele Tabel 5. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega Andmed 20–34a inimeste hulgas üks aasta pärast 78,4 73,5 75,2 78,9 2023 III 77 77 lõpetamist (%) kv Allikas: „Edukus Tööturul“ Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega Andmed 20–34a inimeste hulgas viis aastat pärast 74,4 72,5 73,9 75,1 2023 III 75 75 lõpetamist (%) kv Allikas: „Edukus Tööturul“ Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74a osakaal (%)* - - 28 Täpsustamisel Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. Mis on hästi? Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34aastaste kutse- või kõrghariduse lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head. Praeguseks on hõivenäitajad ületanud ka pandeemiaeelse taseme. Mis vajab tähelepanu? Teist aastat järjest on vähenenud LTT erialade lõpetanute osakaal kõrghariduses. Mõõdiku puhul tuleb samas silmas pidada, et Eesti näitaja on juba rahvusvahelises võrdluses eeskujulike OECD riikide seas, mis võib osutada selle, et ehk on vajalik üle vaadata näitaja sihid. Lähiaastate prognoos ei anna samuti põhjust optimismiks, sest kuigi LTT valdkondade tudengite arv on kasvanud, on muude õppevaldkondade õppurite juurdekasv olnud märksa suurem, andes aimu, et osakaalu näitaja tõus ei ole tõenäoline. Nii kõrg- kui kutsehariduses oli IT õppesuuna lõpetanuid oodatust vähem. Eesmärgist on rohkem kaugenenud lõpetajate arv kõrghariduses, kus see jääb sihist maha 182 lõpetajaga. Kõrghariduses on IT õppesuunas vastuvõetud üliõpilaste arv vähenenud kolmandat õppeaastat järjest, sh vähenenud on nii valdkonda vastu võetud välisüliõpilaste arv kui ka Eesti päritolu üliõpilaste arv. Samal aja on katkestamine veidi vähenenud. Kutsehariduses oli võrreldes eelmise aastaga märgata lõpetajate arvu suurenemist, kuid seatud siht 520 lõpetajat jäi siiski saavutamata (496 lõpetajat 2023. aastal). IT valdkonna vastuvõtt kasvas 2023. aastal ligi 8%. 19  Töökohapõhise õppe lõpetajate osakaal on viimasel kahel aastal vähenenud ja langenud tänaseks alla 12% (eesmärk 19%). Langus tulenes toetuse vähenemisest kahe toetusperioodi vahel. 2023. a olulisimad arengud 2023. a kinnitati toetuse andmise tingimused „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrghariduse tasemeõppe sisu koostöös tööandjatega ning suurendada nende valdkondade populaarsust ja kandepinda, et vastata tööturu vajadustele. Insenerihariduse valdkonna edendamiseks moodustati laiapõhjaline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tööandjate Keskliidu ning erialaliitude esindajad. Kinnitati toetuse andmise tingimused „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“. Toetust antakse kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamiseks ja laiendamiseks. 2023. a valmistati ette ja käivitati õiglase ülemineku fondi teadus- ja haridusmeetmed Ida-Virumaal koostöös kohalike partneritega. Meetmed aitavad toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja majanduskeskkonna mitmekesistumist. Teadusmeetme tegevused toetavad piirkonna teadus- ja arendustegevuse võimekust ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites järgmistel uurimissuundadel: 1) üleminek taastuvenergiale ja hajuslahendusetele energeetikas; 2) tööstus 4.0; 3) keemiliste protsessidega väärindamine; 4) siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal ning uued juhtimismudelid üleminekul taastuvenergiale. Teadus- ja arendustegevuse toetused aitavad omakorda tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ning arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua uusi töökohti. Haridusmeede on kavandatud tööealise elanikkonna oskuste arendamiseks Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt. Õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks arendatakse Ida-Virumaal õppekavasid ja pakutakse nii tasemeõpet kui täienduskoolitusi. 2023. a käivitusid meetme toel esimesed tasemeõpe õppekavad kutse- ja kõrghariduses. 2023. a kevadel käivitunud täiskasvanute riikliku koolitustellimuse voorus keskenduti digioskuste arendamisele: digibaasoskused, küberturvalisus, andmeanalüüs, erinevate valdkondade töötajate erialaste IKT-oskuste arendamine ning e-teenuste arendamise oskuste koolitused. Uuendati riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise korda, et Eesti kõrgkoolid ja kutseõppeasutused saaksid 2024. aastal jätkata tööturu vajadustest lähtuvate koolituste pakkumist. Eesti ettevõtete rohepöörde toetamiseks on algatatud kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ning kutse- ja erialaliitude koostöös kõige olulisemate roheoskuste väljaselgitamist ja õpiväljundite sõnastamist. Selleks moodustati 2023. a üheksa konsortsiumit, kes on alustanud valdkondlike roheoskuste määratlemisega, millele järgneb tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekavade arendus. 20 Täiskasvanuhariduse valdkonnas valmis 2023.a „Õppepuhkuste kasutatavuse uuring“ (teostaja Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE), mis andis esmakordse ülevaade õppepuhkuste taotlemise ja võimaldamise praktikatest Eestis. Uuringu järgi kasutatakse õppepuhkuse võimalust suhteliselt vähe, õppepuhkuse võtmine on levinum suure tööalase enesetäienduse vajadusega sektorites, nagu tervishoid ja haridus, ning õppepuhkuste regulatsioon vajab täpsustamist ja paremat kommunikatsiooni tööandjate ja kasutajate teadlikkuse tõstmiseks. HTMi tellimisel koostas Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringu „Täiskasvanute gümnaasiumide kutseõppeasutustega liitmise mõjuanalüüs“, kust selgus, et liitmise sujuvusel mängib väga olulist rolli kommunikatsioon. Oluline on hoida liitumise eel ja protsessi käigus selget suhtlust ning toetada kõiki osapooli. Kokkuvõttes tõdeti, et esimese viie liidetud kooli näitel on liitmine olnud edukas keskhariduseta täiskasvanute osakaalu vähendamiseks ühiskonnas ning täiskasvanutele rohkemate võimaluste ja paremate õppetingimuste pakkumiseks. Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Meetme eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks, elamiseks ja eneseteostuseks. Tabel 6. Meetme mõõdikud ja nende täitmine Tegelik Sihttase Mõõdik 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) - 15 20 24 40,5 37 45 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1. Mis on hästi? Noorsootöö ja huvihariduse korralduse kvaliteedi hindamise läbinud omavalitsuste osakaal kasvab. Omavalitsused rakendavad vabatahtlikku kvaliteedijuhtimise mudelit üha regulaarsemalt – viimase nelja aasta jooksul on hindamise läbi viinud 40,5% omavalitsusi, seejuures liitub omavalitsusi, kes varem hindamisi teinud ei ole või on teinud väga ammu. Noorte osalusvormide ring on jätkuvalt mitmekülgne, kuigi vähenes eelmise aastaga võrreldes kolme võrra (89-le), seda eeskätt omavalitsuste juures tegutsevate noorte aktiivgruppide arvelt. Riigi tasandil on noorte kaasamine üha levinum ning aasta-aastalt luuakse uusi noorte nõukogusid ministeeriumide juurde. 2023 alustas noorte nõukogu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juures. Kokku on aruandeaastal viis ministeeriumi noortenõukogu, neli maakondlikku osaluskogu, 59 KOV noortevolikogu ja 21 aktiivgruppi. 21  Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET-staatuses) 15–29-aastaste noorte osatähtsus vanuserühmast langes 9,6%-ni ja sellega seatud eesmärk (11,1%) saavutati. Hoolimata langusest püsib aga näitaja alates 2017. aastast 10−11% juures. Noorte vabatahtlikus tegevuses osalemine kasvab. 2023. aastal panustas organiseeritud vabatahtlikku tegevusse 27,2% (eesmärk 23%) 15–26-aastastest noortest, mis on 0,7 protsendipunkti enam kui eelnenud aastal. Uuringud näitavad üha enam, et noored soovivad ühiskonnaelus osaleda pigem mitteformaalsete algatuste kaudu ja panustada oma aega neid isiklikult puudutavatel teemadel2. Mis vajab tähelepanu? Kuigi noorte kaasamist otsuste tegemise protsessi on noortevolikogude seadustamise algusaastatest alates riiklikult koordineeritud ja toetatud ning noorte kodanikuosaluseks on loodud mitmekülgseid formaate, on noorte mõtestatud kaasamine endiselt väljakutse. Toimivate ehk aktiivselt ja noori esindavalt tegutsevate noorte osaluskogudega omavalitsuste osakaal on vähenenud 62%-ni (2022. a 68%). Noorte osaluskogud (noortevolikogud või mitteformaalsed aktiivgrupid) on küll enamiku (75) omavalitsuste juurde loodud, kuid sisulisi tegevusi (nt kohtumised volikogu esindajatega, koosolekud, arutelud jmt) toimus aruandeaastal 49 omavalitsuse osaluskogus. Noorte ettevõtlikkuse võimestamiseks toetatakse noorte omaalgatust ehk noorte ideedest ja vajadustest väljakasvanud projekte. Mõnevõrra on langenud esitatud projektitaotluste arv, kuid toetatud taotluste osakaal on kasvanud 69%ni. Jätkuvalt on noortevaldkonnas väljakutseks spetsialistide väärtustamine, sh neile väärika töötasu maksmine. Noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate palgatase jääb märkimisväärselt alla Eesti keskmise – 70% täiskoormusega töötajate palk on alla 1500 eurot (bruto). 2023. a olulisimad arengud HOOG 2023. a lõppes kolmeaastane mitteformaalõppe (MFÕ) ja formaalhariduse (FÕ) lõimimise edendamiseks käivitatud koostööprojekt „Noorte edu toetuseks - võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega“. Projekt tõi esile mitmed kitsaskohad, mis lõimingut takistavad. Mh selgus et osaliste teadlikkus lõimingust on madal ja arusaamad erinevad, mis teeb keeruliseks nende motiveerimise lõiminguprotsessis osalema. Lõimingut takistab ka MFÕ ja FÕ õppekavade erinev ülesehitus, mistõttu on õpiväljundeid keeruline võrrelda. Ka olemasolev digitaristu ei toeta lõimingut. Projekti tulemuste põhjal alustati ja 2024. a jätkatakse lõimingu kontseptsiooni ja tegevuskava koostamist, luuakse metoodiline 2 Vt nt 2020−2023 väldanud „Noorte osaluse suurendamine“ projekti raporteid https://haridusportaal.edu.ee/noorteseire/noortevaldkonna-teenuste-arendamine-0#noorte-osaluse-suurendamine 22 juhendmaterjal, arendatakse huvihariduse õppekavu ning valmistatakse ette EHIS-e arendusi, mis toetavad eelnimetatud murekohtade lahendamist. Lõppes EMP ja Norra toetusmeetme „Nutikad lahendused noorsootöös“ projekt „Noortevaldkonna digihüpe“ (03.2022−12.2023), mille eesmärk oli suurendada kohalike omavalitsuste võimalusi ja võimekust kasutada noorsootöös digilahendusi. Projekti tulemusel omandasid 207 noorsootöötajat uusi teadmisi-oskusi digilahenduste, nt kujundusprogrammide, sotsiaalmeedia kasutamise, digiohtude, noorteinfo jmt teemal. Projekti raames loodi viis kirjalike juhiste ja videoõpetustega õppematerjali noorsootöötajatele, nt erinevate digilahenduste nagu taskuhäälingute, Canva, Instagram Reels, TikToki, E-mängude ja ChatGP kasutamiseks noorsootöös. Ühtlasi loodi noorsootöötajate ja noorsootööasutuste digipädevus- ja digiküpsusraamistik koos hindamisvahenditega, mille abil noorsootöötajad saavad hinnata oma digioskuste taset ning kavandada enesetäiendamist. OSA3 Perioodil 2020−2023 viidi koostöös Tallinna Ülikooliga ellu ESFist kaasrahastatud projekt „Noorte osaluse suurendamine“. Eesmärk oli teaduspõhiselt lahti mõtestada noorte kodanikuosaluses toimunud muutused, mis toetaks nii poliitika kujundajat kui praktikut noorte osaluse arendamisel noorte vajadustele vastavamaks. Projekti tulemusel valmis mitmekülgne vaade noorte kodanikuosalusele, mh osaluse sõlmprobleemidele (nt uussisserändajate kaasamine, sotsiaalmeedia osalus), millele tuleb noorte aktiivseks kodanikuks kujunemise toetamisel tähelepanu pöörata. Loodud materjal on mh sisendiks noorte osaluse kontseptsiooni väljatöötamisele. Strateegilise partneri, Eesti Noorteühenduse Liidu (ENL) eestvedamisel alustati noortevolikogude kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist. Eesmärk on parendada noortevolikogude kui ühe noorte kaasarääkimise formaadi tööd noorte sisulisema osaluse suunas. Huvirühma eestvedamisel ja ministeeriumi toel luuakse toimivate noortevolikogude nn miinimumnõuded. Alustati ka koostööd ENLi ja noorsootöö kõrgharidust pakkuva Tallinna Ülikooli vahel, et koolitada noorsootöö tudengeid noorte osaluse valdkonnas ja anda tulevastele praktikutele enam oskusi noorte osaluse edendamiseks. ISE 2023. aastal alustati ettevalmistusi noorsootöö seaduse muutmiseks. Valdkonna alusseadus on suuremate sisuliste muudatusteta püsinud 2010. aastast. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) kirjeldatakse lahendust vajavate probleemkohtadena riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete ja vastutuste ajakohastamist, noorsootöötajatele esitatavate nõuete reguleerimist ja/või kaasaajastamist, noorsootöö teenustele esitatavaid kvaliteedinõudeid ja üleriigiliselt ühtse andmekogumise reguleerimist. VTK koostamisel on arvestatud mh 2023. a noortevaldkonna foorumi sisendit, valdkonna esindusühingutelt saadud mitteformaalset sisendid ning viimaste aastate uuringute, sh kvalifikatsiooninõuete kehtestamise reformi uuringu järeldusi (ilmub 2024.a). 3 Noorte osaluse kohta loe rohkem ka tulemusaruande analüütilisest lisast. 23 Ettevalmistusi tehti huvihariduse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks, mis tulevikus asendab kehtivat huvikooli seadust. Peamised probleemid, mida VTK-s käsitletakse on huvihariduse olemuslik erinevus noorsootööst; huvikooli õpetajate kvalifikatsiooninõuete puudumine; andmepõhiseks poliitikakujundamiseks vajalike huvihariduse andmete vähesus ja ebaühtlane kvaliteet; riigi ning omavalitsuse rolli ja rahastuse ebaselgus huvihariduse korraldamisel jm. 2023. aastal jõudis lõpule noorsootöö kutsestandardi uuendamine. Standard jõustus 01.01.2024. Uuendatud standardi olulisimad muudatused on täiendusõppe kohustuse lisamine igale kutsetasemele, haridustasemete nõuete muutused, sh loobuti 4. kutsetasemest, mille asemele loodi kõrgem, 5. taseme kutse, ning kutsetase 7 nimetati noorsootööjuhi kutsetasemeks jpm. Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooni, sh kutse omandamise toetamiseks töötati koostöös partneritega välja haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooni. Selle eesmärk on määratleda haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe üldised põhimõtted ning osapoolte ülesanded ja vastutus. Kontseptsioon aitab kaasa noortevaldkonna töötajate koolitusvajaduste katmisele – nii on näiteks kahe valdkonna ülesed täienduskoolitused edaspidi avatud mõlema valdkonna töötajatele. Valmis suuremahuline uuring „Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused“, mis esmakordselt võttis üle Eesti vaatluse alla huvihariduse ja noorsootöö spetsialistid. Uuring tõi välja, et huvihariduses ja noorsootöös töötab kokku ligikaudu 12 300 inimest, kellest enamik saab Eesti keskmisest märksa madalamat palka. 70% täiskohaga töötajate brutokuupalk jääb alla 1500 euro ning 55% palk alla 1300 euro. Uuringu tulemustele toetudes alustati nt haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ametite atraktiivsuse kasvu kontseptsiooni koostamist (valmib 2024). KINDLUS Käivitus Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastuse uus periood noortevaldkonnas (2023−2029), mille raames on keskseteks tegevusteks noortevaldkonna teenuste kvaliteedi tõstmine, NEET-staatuses noorte toetamine, noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tõhustamine ning noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine. Haridussilma valmis noortevaldkonna korralduse kvaliteedi hindamise digikeskkond kohalikele omavalitsustele. Digitaalne hindamismoodul koosneb kolmest hindamise etapist: hindamise planeerimine, enesehindamine ja välishindamine. Alates 2024. aastast saavad omavalitsused hinnata noortevaldkonna korraldust digikeskkonnas, mis võimaldab luua Haridussilmas olevate andmete põhjal graafikuid ja tabeleid omavalitsuse noortevaldkonna kohta. Valmisid teaduspõhised mudelid noortevaldkonna teenuste parendamiseks. Tartu Ülikool töötas välja mudeli N-TELG noortele suunatud teenuste ja tegevuste noorest lähtuvaks korraldamiseks. Tallinna Ülikool lõi noorte sotsiaalset kaasatust toetava mudeli nimega TASK-U, mis keskendub tõrjutusriskis noorte toetamise meetmete parendamisele ja spetsialistide jõustamisele. Tallinna Ülikool lõi ka „Noorte osaluse suurendamise“ mudeli, mis vaatleb, kuidas on poliitiline osalus muutunud ja peaks muutuma, et vastata tänapäeva noorte vajadustele ja huvidele. Loodud teaduspõhised mudelid sisaldavad lisaks teoreetilisele 24 käsitlusele ka praktilisi töölehti ning on kasutusel ülikoolides noorsootöö tudengite õpetamisel. Mudelid on eeskätt suunatud noortevaldkonna praktikutele ja spetsialistidele nende teadmiste suurendamiseks ja praktiliste oskuste kasvatamiseks. Valmis Statistikaameti koostatud analüüs „Mis mõjutab noorte langemist NEET-staatusesse?“, mis toob KOV lõikes esile noorte tööturult ja õpingutest eemalejäämist enim mõjutavad tegurid. Analüüsi põhjal on suurem risk NEET-staatusesse sattuda noortel, kes on välispäritolu (eriti Eestist väljapool sündinutel), töökogemuseta, põhiharidusega või nt ka madala haridustasemega vanemate lastel (vt ka lisaanalüüsi). Analüüsi tulemusi rakendatakse tõrjutusriskis noortele suunatud riiklike meetmete ja ennetustegevuste kavandamisel. Korraldati rahvusvaheline noortevaldkonna foorum ehk Noorum „Noortevaldkonna muutuvad mustrid“. Foorum tõi valdkonna spetsialistid kokku arutlema noortevaldkonna oluliste väljakutsete üle nagu töötajaskonna töötingimused ja kvalifikatsioon, valdkondlik ühtsus ja erinevused, tulevikutrendid. Arutelude tulemused talletati raportis ning on sisendiks valdkonna alus- ja arengudokumentides, nt noorsootöö seaduse muutmise ja huvihariduse seaduse väljatöötamise protsessis. 25 3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Haridus- ja noorteprogrammi lõplik eelarve suurenes esialgse eelarvega võrreldes ca 100,9 miljonit eurot (14%). Suurima osa sellest ehk 49,3 miljonit eurot moodustasid eelmisest eelarveaastast üle kantud vahendid (sh 2022. aastal lisaeelarvega eraldatud sõjapõgenikega seotud meetmete jääk 25,7 miljonit eurot ning investeeringud 2,7 miljonit eurot). Valitsemisala asutuste hulgas moodustas suurima osa ehk 32,4% (248,9 miljonit eurot, sh investeeringud 3,9 miljonit eurot) programmi eelarve täitmisest riigi üldhariduskoolide, riigi kutseõppeasutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide tegevus. Välisvahendite kulude ja investeeringute osakaal programmis oli 17,9% (137,7 miljonit eurot), millest omakorda kasutati riigigümnaasiumide, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide ja põhikoolide ehitamiseks ja remondiks 71,7 miljonit eurot (programmitegevus „Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine“). Programmi meetmetest moodustas olulisema osa „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“. 67 % meetme mahust (514,8 miljonit) on seotud üld- ja kutsehariduse ning kõrgharidusega, 15% (113,7 miljonit) haridusvõrgu korrastamise ja arendamisega, 6% (45,2 miljonit) täiskasvanuhariduse arendamise ja õpivõimaluste loomise ning hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamisega. 9% (71,8 miljonit) eelarve täitmisest moodustavad meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkond tegevused, sh õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“ (34,2 miljonit), „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses“ (33,6 miljonit) ning „Õpetajate ja koolijuhtide arengu toetamine“ (4 miljonit). Kõige väiksema osakaaluga on meetmed „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ (2%, s.o 11,8 miljonit) ja „Noortevaldkonna arendamine“ (1%, 10 miljonit). 2024. aastasse ei kanta kasutamise tähtaja või tegevuse lõppemiste tõttu enam üle järgmisi eelarvejääke (17,4 miljonit): 2022. aasta Ukraina sõjapõgenikega seotud lisaeelarve 16,5 miljonit eurot; taaste- ja vastupidavusrahastu käibemaksu toetus 0,5 miljonit eurot; reservist eraldatud vahendite jäägid 0,3 miljonit eurot. 2024. aastasse kantakse üle 49,3 miljonit eurot, sh mahukamad: Programmi tegevusest „Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine“ 3,7 miljonit eurot Lääneranna valla kooli renoveerimiseks (1,1 miljonit); riigikoolide IKT ja mööbli soetused, kohalikelt omavalitsustelt ületulevate Narva Täiskasvanute Kooli ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi sisustuse, Narva Eesti Põhikooli projekteerimine ning IKT ja kinnisvara kulud (2 miljonit). Ülejäänud jääk on kavandatud mh tegevusteks, mis võimaldaksid edaspidi kulusid kokku hoida: tehnosüsteemide ehitus ja hooldus, automaatika- ja digioperaatori rakendamine, energiatõhusus (sh LED). 26  „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses“ hõlmas mh tegevusi eesti keelsele õppele üleminekuks. Eelarve jääk summas 6,3 miljonit eurot tekkis eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavast kolme tegevussuuna välja jätmise tõttu. Jääk suunatakse kasvavate mahupõhiste kuluvajaduste (Ida- Virumaa täiendav tööjõukulu, õpetajakoolituse stipendiumid, õpilaste/laste pearahapõhised täiendavat eesti keele õppe toetused jms) katteks eestikeelsele õppele ülemineku perioodi lõpuni, st aastani 2030. Ministeeriumi kaudsete kulude jääk 2,5 miljonit eurot on tekitatud, hoides kokku majandus- ja personalikulusid. Asutuse kaudukulude jääki on 2024. aastal kavas kasutada ühekordseteks arendustegevusteks, milleks kokkuhoiu tõttu ei ole 2024. a eelarves vahendeid (sh Eesti infoturbestandardi (E-ITS) kasutuselevõtu ettevalmistus, konsultatsioonid ja audit, IT süsteemide infoturbe ründetestide läbiviimine, HTM-i siseveebi, ühistöökaustade ja tööplaani infosüsteemi arendamine, lisafunktsioonide vajaduse analüüs, turvalisuse tõstmine ja arendustööd). *Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja „2023. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2024. aastasse“ seletuskirjas. Tabel 7. Haridus- ja noorteprogrammi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine Haridus- ja noorteprogramm eelarve eelarve % Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus 709 642 810 546 673 810 83% 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja Kulud 67 689 63 337 59 134 93% arendamine Investeeringud 81 848 65 914 54 673 83% 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja Kulud 264 720 304 578 269 666 89% kutseharidusele Investeeringud 615 1 167 878 75% 1.3. Juurdepääsu tagamine Kulud 242 560 251 085 242 621 97% kõrgharidusele Investeeringud 692 2 887 1 660 57% 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine Kulud 15 189 8 741 5 753 66% ja õppimisvõimaluste loomine Investeeringud 0 9 9 100% 1.5. Hariduse rahvusvahelise Kulud 36 328 112 840 39 428 35% konkurentsivõime edendamine Investeeringud 0 12 12 100% Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, 97 236 101 024 71 741 71% õpikäsitus ja -keskkonnad 2.1 Õppekava ja koolikorralduse Kulud 33 274 35 153 28 666 82% arendustegevused Investeeringud 2 233 6 834 5 530 81% 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine 55 185 53 722 33 608 63% hariduses Kulud 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste 6 543 5 316 3 937 74% juhtide arengu toetamine Kulud Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu 31 787 23 456 11 754 50% seosed 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja 3 420 3 210 3 159 98% oskuste prognoosisüsteem OSKA Kulud 27  Esialgne Lõplik Täitmine Täitmine Haridus- ja noorteprogramm eelarve eelarve % 3.2. Õppe seostamine tööturu Kulud 28 219 20 011 8 560 43% vajadustega Investeeringud 149 235 35 15% Meede 4. Noortevaldkonna arendamine 13 123 15 524 10 013 64% 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja Kulud 2 554 6 471 3 052 47% omaalgatuste toetamine (HOOG) Investeeringud 0 1 1 100% 4.2. Noorte kodanikuosaluse 853 853 815 96% toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Kulud 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja 4 664 5 593 4 350 78% kvaliteedi arendamine (ISE) Kulud 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete Kulud 5 053 2 312 1 520 66% võimaluste tagamine (KINDLUS) Investeeringud 0 293 274 94% Kulud 766 251 873 223 704 270 81% Haridus- ja noorteprogramm kokku Investeeringud 85 537 77 327 63 048 82% 28 LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega Meede 1 tegevusmõõdikud Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 157 158 158 158 156 153 150 Riigigümnaasiumide arv (tk) 16 16 18 20 25 25 26 Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,3 0,2 0,25 0,3 0,3 0,3 0,3 kooliastmes (%), kokku Allikas: EHIS Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,4 0,3 0,3 0,4 0,4 0,4 0,4 kooliastmes (%), poisid Allikas: EHIS Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,2 0,1 0,2 0,2 0,3 0,2 0,2 kooliastmes (%), tüdrukud Allikas: EHIS Gümnaasiumist väljalangejate määr esimesel õppeaastal (%) 1,2 0,7 0,9 1,2 1,3 1,2 1,2 Allikas: EHIS Kutseõppest väljalangejate määr kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%) 10,6 9,4 8,9 10,7 8,6 8,6 8,4 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist 81,2 82,1 81,9 81,2 82,1 82 82 Allikas: EHIS Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist (%) 23 22,4 22,3 21,6 21,2 22,7 22,9 Allikas: EHIS * Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. 29 Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel 17,0 15,2 14,5 15,1 13,2 16,2 16,0 aastal) (%) Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 235 221 222 250 237 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) 51,4 52,3 55,0 56,1 54,8 53,6 54 Allikas: EHIS Osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ja õpetamise ning 79,6 - - 81,4 - - juhendamisegaiv Allikas: Vilistlaste uuring Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 25−64a madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse 8,6 6,5 8,6 10,7 9,95 10,1 10,8 määr* (%) Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal - 4,6 4,8 4,5 4,7 3,2 3,3 keskhariduseta 19−64aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes** (%) 32 28 30 32 26 32 31 Allikas: EHIS Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) formaal- - - - 48,1 - 39 ja mitteformaalõppes*** Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise Täpsus- määr viimase 12 kuu jooksul (%) - - 59,6 62,6 67,8 - tamisel informaalõppes**** * Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). ** Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes *** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, v.a juhendatud töökohapõhine õpe 30 **** Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes. Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2022 2022 2023 2023 2024 Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 12,2 11,6 11,4 11,0 9,7 11,0 11,0 Allikas: EHIS Meede 2 tegevusmõõdikud Tegevus 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide arv 78 148 148 184 194 204 Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programmv Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul 26,3 31,6 31,8 30,7 31,7 32 32 või väga rahulvi (%), 4. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul 12,3 14,7 16,3 16,1 15,5 16 17 või väga rahul (%), 8. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul 13,8 16,3 15,8 15,5 16,5 16 16 või väga rahul (%), 11. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 4. 65,4 67,8 66,0 63,5 60,9 66 66 klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 8. 74,0 74,2 79,3 76,7 69,9 80 80 klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 11. 89,5 89,1 92,4 90 88,1 92 92 klass Allikas: Rahulolu-uuring 31  Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 87,6 - 92,4 87,8 86 92 92 kutseõppeasutuste õppijad Allikas: Rahulolu-uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, . - 87,5 - - - 89 lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: Rahulolu uuring Andeka õppija toetamine uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Koolivälise nõustamismeeskonna soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal põhihariduses 69 72 74 76 75 76 77 (%) Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest 31,1 32,1 34,4 36,2 38 35 36 õpilastest (%) Allikas: EHIS Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja erituge saavatest 63,5 64,9 68,4 70,8 72,8 70 71 õpilastest (%) Allikas: EHIS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksami keskmine tulemus 69 - 65 60 58,9 75 75 Allikas: Harno Eesti keele kui teise keele gümnaasiumi riigieksami keskmine 75 74 73 67 72,2 75 75 tulemus Allikas: Harno Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi statsionaarses 81,8 83,1 77,3 75,5 69 76 77 õppes (%) Allikas: Harno Tipptasemel oskustega õpilaste 5,3 5,9 - - - - osakaal eesti keelest erineva vs vs 32  Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 õppekeelega koolis võrreldes 14,6 13,3 eestikeelse kooliga, loodusteadused Allikas: PISA Tipptasemel oskustegavii õpilaste osakaal eesti keelest erineva 5,7 7,3 õppekeelega koolis võrreldes vs - - vs - - eestikeelse kooliga, lugemisoskus 16,7 11,6 Allikas: PISA Tipptasemel oskustega õpilaste osakaal eesti keelest erineva 9,8 7,8 õppekeelega koolis võrreldes vs - - vs - - eestikeelse kooliga, matemaatika 17,5 14,7 Allikas: PISA Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks - 46,3 - - - 47 ja/või toetamiseks, alusharidus Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks 43 - - - 44 ja/või toetamiseks, üldharidus Allikas: Rahulolu uuring Alushariduse õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et lasteaed ja erinevad lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid, tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning 59,2 - - - 60 politsei jt, teevad erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, kes leiavad, et kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, 65,3 - - - 67 psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Allikas: Rahulolu uuring Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks 15,7 - - - - 20 mitmekultuurilises või -keelses (2018) keskkonnas Allikas: TALIS 33 Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Koolijuhtide osakaal, kes võtsid meetmeid, toetamaks õpetajate 45 koostööd uute õpetamispraktikate - - - - - 55 (2018) väljaarendamisel (%) Allikas: TALIS Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27,0 27,0 26,5 26,4 26,4 28 28 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele 1,1 1,0 1,2 1,1 1,2 1,3 1,3 Allikas: SAIS, EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et õpetajaamet on ühiskonnas 26,4 - - - - - 35 väärtustatud (2018) Allikas: TALIS Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord 21,5 kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%) - - - - - 25 (2018) Allikas: TALIS 34  Meede 3 tegevusmõõdikud Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Mõõdik(ud) väljatöötamisel mõõdikud töötatakse välja Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste 82,7 80,3 70,6 75,1 84,6 80 81 tööhõive määr (%) Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste 87,6 85,7 92,4 87,3 96,7 88 88 tööhõive määr Allikas: Eurostat LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate 27,9 27,4 28,1 27,5 26,5 30 30 osakaal kõrghariduses (%) Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 718 766 975 847 793 975 975 Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kutsehariduses 507 486 499 424 496 520 520 Allikas: EHIS Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustegaviii, bakalaureuseõpe 58,0 - - 66,2ix - - (%) Allikas: Vilistlaste uuring Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega, magistriõpe (%) 61,3 - - 58,8x - - Allikas: Vilistlaste uuring Töökohapõhises õppevormis lõpetajate osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest 12,4 15,2 17,2 13,2 11,6 19 21 (%) Allikas: EHIS 35  Meede 4 tegevusmõõdikud Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine (HOOG) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 18-26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal andmed 4,2 2,0 1,8 2,3 2,6 3 aktiivsetest mittetulundusühingutest (%) mais Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7– andmed 26-aastastest noortest (%) 29,9 30,3 32,3 32,9 32,9 33,2 mais Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (ja toetatud projektide osakaal (%)) 164 179 32 168 111 hoida Allikas: Harno, Eesti Avatud (71%) (74%) (50%) (42%) (69%) taset Noortekeskuste Ühendus4 Noorte ettevõtjate osakaal 18–26- andmed aastastest noortest 3,8 4,0 4,3 4 4,7 5,0 mais Allikas: Statistikaamet Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Osalusvormide arv hoida hoida 79 82 91 92 89 Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit taset taset Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal kõigist 89,9 94,0 92,0 68 62 vähemalt vähemalt omavalitsustest (%) 90% 90% Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit 18-26a kandidaatide osakaal kõigist kohalike omavalitsuste volikogu - - 5,4 - - - - valimiste kandidaatidest (%) Allikas: Statistikaamet 15-26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus - - 22 26,5 27,2 23 >23 tegevuses (%) Allikas: Statistikaamet 4 Alates 2023. aastast viib noorte omaalgatuste taotlusvooru läbi strateegilise partnerluse raames Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus. 36 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused on vähemalt andmed kasvab kasvab 59,0 69,6 34,2 39,2 edasijõudnu tasemel (%) juunis (>35) (40) Allikas: RM, minuomavalitsus.ee Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) hoida - 90 - - - - Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate taset noorte rahulolu noorsootööga" Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegelik Sihttase Programmi tegevuse mõõdikud 2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024 15-26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%) Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel Allikas: Statistikaamet 15-29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses 9,8 11,7 11,2 10,6 9,6 11,1 10,8 noored) (%) Allikas: Statistikaamet i 2020.aasta lõpetajad aastal 2021, kõrghariduse I ja II aste. Näitaja arvutamise metoodika on 2022. a muutunud seoses nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade muutmisega. ii Mõõdetakse skaalal 1-6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. iii Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. iv 2019. a tulemus muudetud seoses metoodika muutusega. Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti"). v Liikuma Kutsuva Kooli programm (projekt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames) vi Allikas: Rahulolu uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul st õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). vii PISA 5. ja 6. tase viii Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti". ix 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 6. taseme lõpetajate andmed (nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud). x 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 7. taseme lõpetajate andmed (nii magistriõppe kui ka integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanud). 37  Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ 2023. aasta TULEMUSARUANNE Koostatud 2024 Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja Kliimaministeeriumis 1 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND ........ 3 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo .......................................................................................... 3 1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ..................................................................................... 4 1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ........................ 4 1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ...................................................... 5 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs .......................................................................... 5 2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM ........................................................................................12 2.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................12 2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs ...............................................................................12 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................14 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine............................19 3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM ...........................................................................................21 3.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................21 3.2. Programmi mõõdikud.................................................................................................21 3.3. Programmi olukorra analüüs ......................................................................................23 3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................25 3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine............................30 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM .......................................................................31 4.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................31 4.2. Programmi mõõdikud.................................................................................................31 4.3. Programmi olukorra analüüs ......................................................................................33 4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................34 4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine............................37 5. EHITUSE PRORGAMM .....................................................................................................38 5.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................38 5.2. Programmi mõõdikud.................................................................................................38 5.3. Programmi olukorra analüüs ......................................................................................40 5.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................41 5.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine - täpsustamisel ...47 LISA. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ...............48 2  1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND 1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo Valdkondlikest arengukavadest panustab tulemusvaldkonda Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). TAIE on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt elluviidav arengukava, mida viiakse ellu erinevate programmidega. Lisaks kuulub tulemusvaldkonda ehituse programm, mis 2023. aastal toimunud valitsemisalade ümberkorralduste tõttu liikus 1. juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Tulemusvaldkonna eesmärk peegeldab TAIE üldeesmärki: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tulemusvaldkonnaga on strateegia „Eesti 2035“ sihtidest enim seotud sihid: • Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond • Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Tulemusvaldkond Programm sh vastutavad (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused ministeeriumid jms) 1. Teadussüsteemi programm – vastutaja haridus- ja teadusministeerium 2. Teadmussiirde programm – Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning vastutajad haridus- ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). teadusministeerium ning Teadus- ja Lisaks on tulemusvaldkonna programmide majandus- ja arendustegevus ning sisendiks ehitusvaldkonna strateegiad „Ehituse kommunikatsiooniministeerium ettevõtlus pikk vaade 2035“ ja „Hoonete 3. Ettevõtluskeskkonna programm – rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ ning vastutaja majandus- ja turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia kommunikatsiooniministeerium 2022-2025" 4. Ehituse programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, alates 01.07.2023 kliimaministeerium 3 1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2035* Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,75 1 1 1 ≥1 osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)** 0,99 1 -*** 1,1 1,30 2 Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 84 80,7 77,5 88 90,0 110 keskmisest (%)**** Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni Tugev Mõõdukas Mõõdukas tulemustabelis (koht Tugev Tugev innovaator innovaator innovaator tulemusrühmas) innovaator innovaator (9. koht) (12. koht) (12. koht) Allikas: Euroopa Komisjon * Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga ** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) *** Andmeid ei ole veel avaldatud **** Andmeid on tagantjärele redigeeritud vastavalt Eurostatis tehtud korrektsioonidele 1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna kulude eelarve jaotus 2023. aasta kohta ja programmide lõikes on esitatud sektordiagrammina. -83,0 mln eurot Teadussüsteemi programm -184,3 mln Teadmussiirde programm -82,7 mln eurot eurot Ettevõtluskeskkonna programm -138,8 mln Ehituse programm eurot 4 1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 78% (tabel 2), enim vastab täitmine lõplikule eelarvele teadussüsteemi programmi korral (94%). Täpsemalt on programmide eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides. Tabel 2. 2023. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes. Esialgne eelarve, tuh Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh eurot Täitmine eurot eurot (%) Kulud 528 857 488 723 378 872 78% 1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Valdkonna toimimiskeskkond 2023. aastal 2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 3 protsenti, mis oli oluliselt sügavam kui aasta varasem 0,5-protsendiline langus. Kiire hinnatõusu tõttu jätkasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu. Jooksevhindades oli SKP 2023. aastal 37,7 miljardit eurot. Aasta arvestuses tulid suurimad positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side tegevusalalt. Suurem langus oli ka energeetikas ja töötlevas tööstuses. Tegu on kõige laiapõhjalisema majanduslangusega alates 2008. aasta finantskriisist. Eratarbimine vähenes aastaga 1,5 protsenti ja valitsussektori tarbimine 0,9 protsenti. Seejuures vähenesid kulutused kaupadele, kuid teenuseid osteti veidi rohkem kui aasta varem. Tarbimist pidurdas kiire hinnakasv, mis aasta lõpus küll oluliselt aeglustus, kuid kogu aasta peale jäi siiski 9,2 protsendi juurde. Netoeksport oli 2023. aastal kolmandat aastat järjest negatiivne. Kokku kahanes kaupade ja teenuste ekspordi aheldatud väärtus aastaga 6,9 protsenti, sh kaupade eksport kukkus lausa 12,3 protsenti. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris, mille peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas väliskaubandus 86 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2023. aasta lõpuks vähenes see aga 78 protsendi peale. Valdkonna olukorra analüüs Kulutused teadus- ja arendustegevusele. Lähtudes 2018. a detsembris sõlmitud ühiskondlikust kokkuleppest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamiseks tegi Teadus- ja Arendusnõukogu 2019. aasta veebruaris valitsusele ettepaneku tõsta teadus- ja arendustegevuse 5 ning innovatsiooni (TAI) rahastamine riigieelarvest 1%-ni SKPst. Alates 2021. aastast on riigieelarves TAI rahastamist hoitud 1% juures SKP prognoosist. 2022. ja 2023. aastal TAI rahastamise tase säilitati1, teadus- ja arendustegevuseks kavandatud vahendid moodustasid 2023. a riigieelarves kokku 390,7 mln eurot. 2023. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2024. aasta detsembriks. 2022. aasta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jäid statistika kohaselt riigieelarve eraldistele oluliselt alla (0,78% SKP-st). Näitajate vahe tuleneb erinevast arvestuse metoodikast, ent paranemisruumi on ka avaliku sektori kulude arvestuses. Statistikas võetakse teadus- ja arendustegevuse kulutustena arvesse üksnes rahvusvaheliselt kokkulepitud kulutusi OECD Frascati käsiraamatu2 kohaselt. Eestis kasutatakse riigieelarves valdkonnale eraldatud vahendeid ka teadus- ja arendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks (näiteks teadusasutuste tegevustoetuste, teaduspreemiate või teaduse populariseerimisega seotud tegevuste rahastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse võttes arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi. Tegelik SKP erineb prognoosist ja võib tuua kaasa mõningast kõikumist 1% tasemest. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud. Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist. 2022. aastal raporteeris statistikaametile teadus- ja arendustegevuse kulutusi 399 ettevõtet, mis on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud ettevõtete arv. Ligi pooled teadus- ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk 250 ja enama hõivatuga ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 miljonit eurot, mida oli 53 miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Erasektori kulutused osakaaluna SKP-st on viimastel aastatel kasvanud, ületades 2022. aastal ühe protsendi piiri. Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses proportsioonini üks kahele. Nüüd, kui avaliku sektori 1 protsendi eesmärk on saavutatud, tuleb erasektorit tagant tõugata 2 protsendi saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem investeerima. Eesti innovatsioonisuutlikkus. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta. Selle mõõdiku näitaja oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid aastatel 2022 ja 2023 on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). Eesti majandus langes, kuid see ei peegeldunud tööturul. Ettevõtted hoidsid oma töötajaid viimase võimaluseni tööl ning seetõttu tootlikkus hõivatu kohta vähenes. 1 Rahandusministeerium. Riigieelarve. 2 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en. 6 Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2023. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele, mis oli kaks aastat varem saavutatud. Napilt jäi aga Eesti sarnaselt eelmisele aastale ka 2023. aastal mõõdukaks innovaatoriks3, olles siiski viimase kaheksa aasta jooksul läbi teinud suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises konkurentsis. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani tõusis Eesti innovatsiooniindeks 24 protsenti, kuid 2023. aastal tegi läbi hoopis 15-protsendilise languse. Kukkumine tulenes suuresti asjaolust, et tulemustabelisse pandi uue Community innovation survey’i tulemused, kus innovaatiliste ettevõtete arv Eestis kukkus erinevate segmentides. Parema tulemuse saavutas Eesti valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Endiselt on nõrk keskkonnasäästlikkuse osa. Positiivsed arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks ja hoidnud riigieelarves teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastust vähemalt 1% juures SKPst. 2023. a kavandati teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku 390,7 mln eurot. • 2023. a käivitusid mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed. Mobilitas 3.0 ja TeaMe 3.0 tegevused toetavad teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamist. SekMo, RITA+ ja Õiglase Ülemineku fondi teadusvõimekuse toetamise sekkumised panustavad teadmussiirde programmi eesmärkide täitmisesse. • Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. Alates 2022. a sügisest võimaldatakse doktorantidel ülikoolides tööle asuda nooremteaduri ametikohal ning neile makstakse Eesti keskmist palka. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses. Struktuurivahenditest rahastatud SekMo meetme abil on doktorantidel võimalik töötada ka ettevõttes või avaliku sektori asutuses (teadmussiirdedoktorantuuris). Muudatus aitab ette valmistada doktorikraadiga tippspetsialiste ja teadus- ja arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete, avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd. • 2023. aastal töötati välja ja kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimused. Kui varasemalt on mõlemaid tegevusi rahastatud EL-i struktuurivahenditest, siis alates 2024. aastast rahastatakse ka neid teadussüsteemi põhiinstrumente riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuste toetuse andmise eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisel. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on kindlustada taristu jätkusuutlik majandamine ja kasutus ning pakkuda taristuteenuseid teadusasutustele, kõrgkoolidele, ettevõtjatele ja avalikule sektorile. 3 Peamiselt on langus toimunud tooteinnovatsiooni vähenemise tõttu. Indeksisse lisatud uue alamindikaatori „environment-related technologies“ osas on Eestil samuti palju arenguruumi. 7 • Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute teemadena käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda. • 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Rakendusuuringute keskuses käivitatakse 5 ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. • Käivitusid või alustasid teist toimimisaastat mitmed teadmusmahukat iduettevõtlust soodustavad tegevused (äriarenduse meede, CDL, NATO DIANA, AI arenguprogramm jts), mis panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava ambitsioonikasse eesmärki: kasvatada jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete arvu. • Rakendati erinevad ettevõtete arendustoetused (nt innovatsiooni- ja arendusosak, tootearenduse toetus, arenduskeskuste investeeringutetoetus, ettevõtte arenguprogramm jt)struktuurivahenditest. Et ettevõtete jaoks vahendid võimaldada võimalikult kiiresti, siis avati enamik vahenditest 2023. aasta esimeses pooles. • 2023. aastal käivitati ka kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri). Ühtlasi lõpetati edukalt 2014-2020 periood ja REACT-EU tootearenduse ning kesksete digilahenduste meede, mis tõid turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõi eeldused ettevõtete digitaliseerimisele. • Käivitusid õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed (suurinvesteeringute toetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus, Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus) • Eesti taastekava raames käivitus ettevõtja varutuskindluse toetus. • Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi ruumipoliitika ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja Ruumiameti loomisel. • Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu enam kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse. • BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat 2024. aastal, valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe esimese maailma riigina). • Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot. • Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot. 8 • Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete energiatõhususe määruste uuendamine. • Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud. Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava mõõdikud on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta. Erasektori kulutuste kohta 2023. aasta andmeid veel avaldatud ei ole, mistõttu on analüüsitud 2022. aastat. Üldiselt võib mõõdikute osas märgata ootuspärast paranemist, kuigi nominaalne tööjõutootlikkus kukkus 2023. aastal tagasi 2018. aasta tasemele. Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist ka majandusele keerulistel aastatel. Avaliku sektori 1 protsendi kokkulepe on lubanud käivitada uued riigipoolseid meetmed erasektori TAI võimekuse kasvatamiseks ja erasektori võimestamiseks 2 protsendi eesmärgini jõudmisel. Erasektori investeerimisjulguse tõstmiseks on oluline aidata neil teadus- ja arendustegevusega seotud riske maandada. . Võrreldes 2021. a on oluliselt kasvanud erasektori teadlaste ja inseneride arv, jõudes 2022. a. 2,23-ni 1000 elaniku kohta (2021. a. 1,81 täistöökohta 1000 elaniku kohta). Sellega ületab näitaja ka oluliselt TAIE arengukavas 2022. a seatud eesmärki (1,9 ametikohta 1000 elaniku kohta). Ehkki progress on märgatav, on näitaja 2035. a sihttaseme saavutamine (4,53 töötajat 1000 elaniku kohta) veel kaugel ning seetõttu tuleb jätkata teadlaste ja inseneride arvu kasvatamist erasektoris. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. Nii eespool loetletud tulemusvaldkonna 2023. aasta kõige olulisemad edusammud kui ka HTMis ja MKMis käivitatud uued toetusmeetmed on otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega. Ka järgnevalt käsitletud tulemusvaldkonna väljakutsed on seotud tegevuskava majandust ja kliimat ning riigivalitsemist käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega. Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalise arengustrateegia elluviimisest on leitav Riigikantselei dokumendist „Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2023. aastal“4, mis keskendub „Eesti 2035” sihtide ning valitsuse prioriteetsete üldeesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevustele 2023. aastal. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalike muutuste 4 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/%C3%9Clevaade%20Vabariigi%20Valitsuse%20tegevusest%202023.%20aastal.pdf 9 saavutamiseks ellu kutsutud meetmeid ja tegevusi on pikemalt käsitletud järgnevate programmiaruandluse peatükkide raames. Väljakutsed • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Eestis napib väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline töötajaskond. Juba mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud, üha suuremaks probleemiks on kujunenud siinsete noorte vähene huvi doktoriõppe vastu. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele. • Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus. Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, uurimisprojektide ja eesliini teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade rahastamist, heal tasemel teadustaristu kindlustamist, nii rahvusvahelise kui riigisisese teaduskoostöö edendamist. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus ning kindlustada EL rahastuse lõppedes jätkuv tugi riiklikes rahastusskeemides. • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel on liiga vähe sünergiat ja üksteise rollide mõistmist. Selle muutmiseks tuleb jätkata teadusasutuste ja ettevõtete koostöö soodustamist nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel ning veelgi enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. Senisest enam tuleb rõhku panna ka teadustaristu avamisele välistele kasutajatele, mis võimaldab Eesti heal tasemel teadustaristut kasutada ka ettevõtjate ja avaliku sektori poolt. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. • Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõimee kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks et suurendada ettevõtjate investeeringuid suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute elluviimisse (sh ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute sõlmimist on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) rahastamisvahendite pakkumise võimekust • Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele. 10 • Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tekitada tihedad strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega. • Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse. • Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. • Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda. • Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika. • Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on vaja riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut koordineerivat arengukava. • Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu riigieelarve rahastuse tõusu. • Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest. Uue Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna, sh taristu arendamiseks. 11 2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM 2.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) (valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (Harno) asutused) 2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs Tabel 3. Teadussüsteemi programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 9,4* 8,7* 8,8 9,6 8,9 Allikas: European Innovation Scoreboard Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta 39 343 40 404 ** 29 800 38 077 (eurodes) Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet Meede 1 (mõõdikud ühilduvad tegevuste omadega) Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,7 1,5 ** 1,4 1,4 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet Teaduse mitmekesisuse mõõdik *** Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse 5. koht 4. koht 3. koht Top 5 Top 5 raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses (252) (273) (376) 12  võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta, % EL keskmisest (EL = 100) Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv 255**** 99***** 156***** 70***** 118 Allikas: eCorda Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv****** 920,38 1101,27 1176 ≥827,58 - Allikas: EL tõukefondide meetme aastaaruannete alusel * Korrigeeritud aegrida vastavalt EIS andmebaasi andmetele. ** Andmeid ei ole veel avaldatud. *** Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024. a lõpus. **** Kumulatiivselt, 2021. a osas vastavalt perioodil 2014-2021. ***** Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi (2014‒2020) näitajat. ****** Mõõdik kasutusel kuni 2023. a, kui lõppeb SF toetusperiood. Alates 2024. a võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks. Teadusartiklid. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni tulemustabelis riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal aastate lõikes pisut kõigub, 2022. a ja 2023. a saavutatud tasemed (vastavalt 8,7% ja 8,8%) jäävad mõnevõrra alla TAIE arengukavas seatud sihttasemetele (vastavalt 9,0% ja 9,6%). Siiski tuleb arvesse võtta, et publikatsioonide andmete eripäradest tulenevalt võivad näitajate tasemed aastate lõikes mõnevõrra varieeruda. Näitaja eesmärkide täitmisesse panustab 2023. a kinnitatud teaduse tippkeskuste toetusmeede, mille eesmärk on kõrge tasemega ja suure läbimurdepotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse toetamine. Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. Mõõdik näitab TA-asutuste osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös avaliku sektori, erasektori ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab TA-asutuste valmisolekut pakkuda era- ja avalikule sektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja Eesti TA-asutuste tegevuste asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Alates 2021. a on positiivselt evalveeritud teadusasutuste lepingulise koostöö maht hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 2022. a 104 miljoni euro juurde. Tõusu tulemusena on näitaja oluliselt ületanud TAIE arengukavas seatud eesmärke (40 404 eurot/akadeemilise töötaja kohta vs 28 300 eurot/akadeemilise töötaja kohta). Kõrgetasemeliste publikatsioonid. Näitaja on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju. Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on 2022. a mõnevõrra vähenenud (1,5 artiklit/töötaja kohta) kuid ületab siiski TAIE arengukavas seatud eesmärki. Rahvusvaheline teaduskoostöö. Välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku sektori teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem välisrahastaja 13 Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Eesti teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht teadusrahastuses kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse (3. koht EL-i võrdluses). EL raamprogrammi Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on eelmisel aastal oluliselt tõusnud, kuid jääb veel alla 2020. ja 2021. a tasemetele. Näitaja tasemete kõikumine on tingitud EL raamprogrammi perioodilisusest (vana perioodi lõpp, uue algus). Võrreldes lõppenud perioodiga, oodatakse uuel perioodil organisatsioonide arvu kasvu eelkõige lisanduvate ettevõtete, riigiasutuste jt arvelt. Teadustaristu kvaliteet ja kättesaadavus. Mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga asutustes. Mõõdiku algne sihttase on tublisti ületatud (algne siht 2023. aastaks oli 750). Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna täistööajale. 2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs Teadussüsteemi programmi eesmärk on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sealhulgas kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Teadussüsteemi programmi tegevusi viidi ellu plaanipäraselt ja tulemuslikult. Tegevuste elluviimine oli võimalik tänu teadus- ja arendustegevuse rahastamisele 1% ulatuses SKP-st, sealjuures võimaldas teadus- ja arendustegevuseks eraldatud lisanduv rahastus ellu viia doktoriõppe reformi ning teha ettevalmistusi mitmete teadus- ja arendustegevuse rahastamisskeemide väljumiseks EL struktuurivahendite rahastamisest. 2023. a programmi tegevuste elluviimisel oli olulisel kohal eelmise struktuurivahendite perioodi meetmete lõppemine ning uute toetusmeetmete käivitamine. Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes. Siiski tuleb arvestada, et teadus- ja arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjusate rakendusteni võib võtta aastaid või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus. Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Olulisemad arengud ja väljakutsed Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada Eesti teadlastele võimalused osaleda rahvusvahelises koostöös. Programmi tegevused keskenduvad eelkõige teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele, selleks vajaliku keskkonna tagamisele ja uue teadmise loomise toetamisele. 14  2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.1. eesmärkide täitmisesse: • Doktoriõppe reform. 2022. aasta II poolaastal käivitus doktoriõppe reform, mille põhieesmärk on kujundada doktoriõpe ümber nii, et enamusele doktorantidele oleks tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolis või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Lisaks ülikoolides nooremteadurite töökohtade rahastamisele, toetab Haridus- ja Teadusministeerium alates 2023. aastast nooremteadurite palkamist ka positiivselt evalveeritud TA asutustes (toetuse tingimused on kinnitatud 25. novembril 2022. a haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“). 2023. a lõpuks töötas seitsmes teadus- ja arendusasutuses kokku 12 nooremteadurit. Tegevus panustab teadlaste järelkasvu kindlustamisse, tõstab doktoriõppe atraktiivust ning kindlustab doktorantidele sotsiaalsed tagatised ja püsiva sissetuleku. • Teaduse tippkeskuste toetamine. 2023. a töötati välja teaduse tippkeskuste toetusmeetme uued tingimused (kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. mai 2023. a määrusega „Teaduse tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“) ning viidi läbi taotlusvoor uute tippkeskuste nimetamiseks. Võrreldes eelnevate teaduse tippkeskuste toetusmeetmetega, seati uues meetmes fookusesse kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse toetamine ning tippteaduse kooskõla suurendamine ühiskonna ja majanduse vajadustega. Sellest lähtuvalt toetati 2023. a taotlusvoorus tippkeskusi, kes panustasid „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse, sealhulgas TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse. 10 uut teaduse tippkeskust alustasid tegevust 2024. a alguses5. Teaduse tippkeskused panustavad mitmete teadussüsteemi programmi eesmärkide ja näitajate (sh 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal) tulemuste saavutamisse, tippkeskused toetavad teadusrühmade interdistsiplinaarset ja asutusteülest koostööd. • Teadussüsteemi põhiinstrumentide mahu kasvatamine. Teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamisel on olulisel kohal kahe põhiinstrumendi, uurimistoetuste ja baasfinantseerimise, stabiilne rahastamine ja rahastusmahu kasvatamine. Sealjuures on võetud eesmärgiks hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise omavahelist suhet 50:50 proportsioonis. 2023. a. kasvas nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuse maht 3 mln euro võrra, jõudes mõlemas rahastusinstrumendis 55 310 000 euroni. Baasfinantseerimine võimaldab teadus- ja arendusasutustel seada ja täita asutuse strateegilisi eesmärke, rakendada asutuses akadeemilist karjäärimudelit, leevendada tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse rahastamisel ning tulla toime ka kiire hinnakasvuga. Uurimistoetused on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks (sh järeldoktori teadustöö toetamiseks) antav toetus. 2023. a. alustati 39 uue rühmaprojektiga, 18-ne stardiprojektiga ning anti välja 9 granti järeldoktori projekti läbiviimiseks välisriigis. 2023. a jätkati uurimistoetuste hindamist rahvusvahelistes eksperdikomisjonides. Uurimistoetused toetavad teadussüsteemis akadeemilist vabadust, toetusmeede panustab teadussüsteemi programmi eesmärgi (Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine) saavutamisse. • TeaMe 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. a lõpus kinnitati sekkumise „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (edaspidi TeaMe 3.0) toetuse andmise tingimused. TeaMe 3.0 meetmest toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine 5 https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/teaduse-tippkeskuste-toetus/teaduse-tippkeskuste- toetuse-taotlusvooru-tulemused-2023/ 15  laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Tegevuse eesmärgiks on suurendada Eesti inimeste (eelkõige laste ja noorte) teadlikkust teadus- ja arendustegevusest, sh teadlase ja inseneri elukutsest ja töö sisust. Oodatud tulemusena nähakse, et noored valivad suurema tõenäosusega õppimiseks LTT valdkonna, sooline lõhe LTT valdkonnas on vähenenud ning elanikkonna teadlikkus teadus- ja arendustegevuse olulisusest on suurenenud. • Mobilitas 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. aastal käivitus struktuuritoetustest rahastatav sekkumine „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ (edaspidi Mobilitas 3.0). Mobilitas 3.0 tegevusega toetatakse Euroopa Teadusnõukoja (European Research Council, ERC) teadusgrandi edukuse tõstmist, Marie Skłodowska Curie järeldoktori grandi projektide elluviimist, rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemist, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindust ning Eesti teaduse välisturundust „Research in Estonia“. Meetme sihtrühmaks on Eestis teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla soovivad teadlased ja teadusrühmade liikmed ning teadus- ja arendusasutuste tugipersonal, kes toetavad teadlaste osalemist teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes. Meetme tegevused toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine, teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja tugevdada Eesti teaduse kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades rahvusvahelises teadmusringluses osalemist. • Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus. Rakenduskõrgkoolidele on kõrgharidusseadusega antud ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid siiani ei ole rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust eraldi toetatud. Alates 2023. aastast eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse toetust. Toetuse suurus on 5% rakenduskõrgkoolile eraldatud kõrghariduse tegevustoetuse mahust. Toetuse abil avaneb rakenduskõrgkoolidel võimalus tõsta asutuse võimekust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, värvates selleks inimesi, täiendades taristut ning rahastades valdkonna jaoks oluliste rakendusuuringute läbiviimist. Teadus- ja arendustegevusega tegelemine toetab rakenduskõrgkoolides ka teaduspõhise kõrgharidusõppe andmist. Meede on seotud teadussüsteemi programmiga, aidates kaasa Eesti teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamisele ning selle mitmekesisuse tagamisele. • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamine. 2023. a jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (edaspidi TAIKS) väljatöötamisega. Oluliste sihtrühmade eriarvamuste tõttu peatus eelnõu menetlemine Riigikogus pärast esimest lugemist, kui lõppesid eelmise Riigikogu volitused. Jätkusid arutelud erinevate sihtrühmadega evalveerimise, teaduseetika riikliku korralduse ning teadus- ja arendusasutuste rahastamise üle. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus loob senisest selgema raamistiku teadus- ja arendustegevuse riiklikuks korraldamiseks ning toob selgemalt esile ka erinevate osapoolte rollid innovatsiooni riiklikul korraldamisel. Uute teemadena on võrrelduna kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sisse toodud teaduseetika ning avatud teaduse teemad ning osapoolte ülesanded seoses nende teemadega. Seaduse eelnõu loob õigusliku raamistiku, mille jõustumine on aluseks 16  mitmete TAIE arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks (sh baasfinantseerimise ümberkujundamine teadus- ja arendustegevuse toetuseks, teaduseetika riiklikuks reguleerimiseks jm). Valdkonna olulisemad väljakutsed • Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab järjekindlat ja sihipärast riigipoolset tuge. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda uue teadmise rakendamiseni ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Sellest lähtuvalt on vaja jätkata nii asutuste baasfinantseerimisega, uurimistoetuste väljaandmisega, rahvusvahelise teaduskoostöö toetamisega, teaduse populariseerimisega kui ka teiste teadussüsteemi baasvõimekust tagavate toetuste eraldamisega. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi peetakse riigieelarve koostamisel kinni 1% kokkuleppest. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitmeid kordi rohkem teadus- ja arendustöötajaid ning insenere, kui meil hetkel on. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses maha juhtivatest innovatsiooniriikidest ning eriti suur erinevus on erasektori teadlaste ja inseneride hõivatuse osas. TAIE arengukavas on seatud eesmärgiks jõuda erasektoris 2035. a 4,53 teadustöötajani 1000 elaniku kohta, seetõttu tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ning teadus- ja arendustöötajate sektoritevahelisele liikumisele. • Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eesti jaoks oluline osaleda rahvusvahelises teadusloomes ja -võrgustikes. Nii on võimalik Eestisse tuua maailma eesliiniteadust ja uusi tehnoloogiaid, samuti panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Kuigi Eesti teadlaste ja ettevõtete osalemine EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont tegevustes on silmapaistev, vajab jätkuvalt tugevdamist Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelises koostöös juhirolli. Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Olulisemad arengud ja väljakutsed Teadussüsteemi programmi tegevuse 1.2. eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ning teadustaristu teenuste arendamine ja pakkumine teadusasutustele, era- ja avalikule sektorile. Tegevuse raames toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid, juurdepääsu rahvusvahelistele teadustaristutele, samuti ligipääsu andmetele ja teadustulemusele. 2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.2. eesmärkide täitmisesse: • Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimuste kinnitamine. 28. septembril 2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri määrus „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“. Siiani on riiklikult olulisi taristuid toetatud struktuurifondide rahastustest, siis selle määrusega luuakse esimene riigieelarveline rahastus Eesti teadustaristutele. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine. Lisaks sellele on oluline pakkuda taristuteenuseid nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Määrus annab aluse ka riikliku tähtsusega teadustaristu teekaardi uuendamise protsessi käivitamiseks, 17  selle raames saavad teekaardile kandideerida juba olemasolevad teekaardiobjektid kui ka uued konsortsiumid. Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut, ning seetõttu ajakohastatakse teekaarti regulaarselt (samm 5 aastat). Mitte kõik teadustaristud ei asu Eestis, sest arvestades teadustaristute kõrgeid investeerimis ja ülalpidamiskulusid on Eestil mõistlik osaleda ka taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel rahvusvahelisele taristule. • Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga liitumine. 2023. aastal jõudis lõpule Eesti liitumise protsess maailma juhtiva molekulaarbioloogia organisatsiooni Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga (edaspidi EMBL). Eesti sai selle organisatsiooni 28. täisliikmeks. Enne täisliikmeks saamist läbis Eesti kolmeaastase EMBLi eeldatava liikme perioodi, mis avas võimaluse tasuta osaleda organisatsiooni tegevustes. Eesti vastuvõtmine EMBLi täisliikmeks kinnitab Eesti eluteaduste kõrget taset ning avardab veelgi meie teadlaste koolitus- ja koostöövõimalusi. Paraneb meie teadlaste, eriti aga kraadiõppurite, ligipääs spetsiifilisele uurimistaristule – aparatuurile, oskusteabele ja andmebaasidele EMBLi teaduskeskustes. Eesti vastuvõtmine EMBL-i täisliikmeks tuli põneval ajal, mil algas EMBLi uus tänapäeva väljakutsetele suunatud teadusprogramm „Molekulidest ökosüsteemini“. Eesti koostöö EMBLiga on edukalt käivitunud. Möödunud aasta suvel jõudis Tallinnasse EMBLi ekspeditsioon TREC, mis uurib ranniku ökosüsteeme ja nende reaktsiooni keskkonnale molekulidest kogukondadeni. Ekspeditsioonis osalesid teiste seas Eesti teadlased, et lahendada paljudele riikidele ühiseid keskkonna-alaseid väljakutseid. Valdkonna olulisemad väljakutsed • Stabiilse rahastamise toel on Eestisse tekkinud heal tasemel teadustaristud ning Eesti teadlastel ja teadus- ja arendusasutustel on ligipääs mitmetele olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele. Siiski on valdkonna väljakutseks teadustaristu arendamine väliste kasutajate huvidest lähtuvalt ning taristu teenuste kättesaadavaks tegemine era- ja avalikule sektorile. TAIE arengukava eesmärgiks on siduda Eesti kõrgetasemelised teadustaristud rohkem ühiskonna ja majanduse vajaduste ja ootustega, eesmärgi saavutamine vajab jätkuvalt riigipoolset sihistatud suunamist ja tuge. 18 2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Teadussüsteemi programmi eelarve oli 2023. a 205,6 mln eurot, millest 183,8 mln eurot panustas tegevus 1.1. (teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine) eesmärkide saavutamisse. Programmi tegevus 1.2. (teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine) eelarve oli kokku 21,8 mln eurot. Programmi eelarve täideti 85% ulatuses. Eelarvest jäi 14 miljonit eurot kasutamata, kuna riigieelarve seaduse muudatusega suunati teadmussiirde programmist 14 miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse 1.1. teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine. Vahendite ületõstmine oli vajalik, kuna esialgu kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus oleks dubleerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas käivitatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse killustamisest ning ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks sh energiatõhusate nutikate roheinvesteeringute toetamiseks, mille eesmärk on teadussüsteemi jaoks oluliste arenduste ja vajaduste katmine. Vahendid kasutatakse ära 2024. aastal. Teadussüsteemi programmi lõplik eelarve suurenes 18 miljoni euro võrra, sh eelmisest perioodist üle kantud vahendite arvelt 10,2 mln eurot, seaduse muudatusega lisandunud vahendite arvelt 14 mln eurot ning välistoetuste ja omatulude laekumise arvelt vähenes eelarve 6,2 mln euro võrra. Teadussüsteemi eelarve kulude jääk on 31,2 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused ja omatulud – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 28,9 mln eurot. Lisaks eespool nimetatud 14 mln eurole, kantakse 2024. aastasse üle 2,3 mln eurot teadusraamatukogude teavikute soetamise toetust, et katta järgmise aasta vajadused täies mahus. Haridusteaduste programmi projektid ei käivitunud 2023. aastal, vahendid summas 1,2 mln eurot on samaks otstarbeks vajalikud 2024. aastal. Tegevused jätkuvad juba sõlmitud lepingute alusel ning kasutatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna sihttoetusteks ning strateegilise analüüsi võimekuse kasvatamiseks. Rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 2,7 mln oli reserveeritud rahvusvaheliste liikmemaksude tõusuks, mis ei rakendunud. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal rahvusvahelistumiseks ja rahvusvahelisteks liikmemaksudeks vajalikeks tegevusteks, sh osalemiseks Ukraina teadussüsteemi ülesehituses koostöös USA-ga ning osaliselt suunatakse 2024. aastal ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate uue perioodi tegevuste olulisemad jäägid on mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevustes ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise tegevustes, mille käivitumine uuest perioodist viibis. Planeeritud oli selleks 5,5 mln eurot. Mõlemad toetusmeetmed kinnitati 2023. a ning tegevused viiakse ellu struktuurivahendite rakendusperioodi jooksul. 19 Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes (esialgne, täiendatakse enne kinnitamist) Teadussüsteemi Esialgne eelarve, tuh Täitmine, tuh Lõplik eelarve, tuh eurot Täitmine, % programm eurot eurot Programmi kulud 186 829 205 653 174 450 85% kokku Programmi tegevus 1.1.Teadusasutuste 167 136 183 796 155 563 85% ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja 19 692 21 857 18 887 86% kättesaadavuse kindlustamine 20 3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM 3.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi täpsusega) Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja (ministeerium) Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) (valitsemisala Haridus- ja Noorteamet (HARNO) asutused) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) AS Metrosert 3.2. Programmi mõõdikud Tabel 5. Teadmussiirde programmi, meetmete ja tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta 1,81 2,23 -* 1,9 2,1 erasektoris, arv 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 7,3%** 3,3% 3,0 % 3,2% põhivarasse osakaaluna -* ( 2,3 mld) (1,2 mld) (1 mld) (1,1 mld) SKP-st (%, mld eurodes) Allikas: Statistikaamet Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine (MKM vastutusalas) Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja Meede 1 valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest. 21  Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Innovaatiliste ettevõttete osakaal, % -* -*** -*** >75 >75 Allikas: The Community Innovation Survey (CIS) Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe kogu -* -*** -*** >15 >16 müügitulusse), % Allikas: Statistikaamet Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 14. 13. -**** Top 7 Top 10 Allikas: DESI Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut Riskikapitali maht eurodes 962 1333 395 >500 >500 Allikas: Startup Estonia Kiirendites osalevate ettevõtete arv 44 53 51 40 40 Allikas: Startup Estonia Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse Meede 2 (mõõdikud võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas) ühilduvad tegevuse Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja omadega) arendustegevuse võimekuse kasvatamine Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste 5,3 7,2 -* 8,0 9,0 osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,5 3,7 -* 3,4 3,45 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine 191 198 183 - 189 = 100) %***** Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele 19 25 -* 25 28 rakendustele suunatud 22  Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM * Andmeid ei ole veel avaldatud ** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast. *** Andmed avaldatakse maikuus. **** Antud kujul on indikaatori avaldamine lõpetatud. ***** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma järgmises teadmussiirde programmis ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele, sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi uuendamisel. Seoses EISil põhineva mõõdiku metoodika muutusega ei kehti 2022. ja 2023. a seatud sihttasemed. Alates 2024. a on mõõdiku sihttasemed järgmised: 2024 – 189%; 2025 – 195%; 2035 – 250%. 3.3. Programmi olukorra analüüs Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks. Teadlased ja insenerid. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud6. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski ootuspäraselt kasvanud (2022. a 3,7), samuti on kasvanud teadlaste ja inseneride arv erasektoris (2022. a 2,23). Seoses doktoriõppe reformi elluviimisega, näeme doktorikraadide kaitsmiste trendi muutust ilmselt alles mõne aasta pärast. Vaatamata positiivsetele muutustele viimastel aastatel jääb Eesti teadlaste ja inseneride arvult EL keskmisele selgelt alla (Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%, sh erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest)7. Teiste EL riikidega võrreldes on selge, et edukamates riikides on erasektoris hõivatud märksa rohkem teadlasi kui avalikus sektoris. Teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris 2022. a kasvas, kokku oli teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajaid 5 164, kellest 3 373 olid teadlased ja 6 2022. a oli 250, 2021.a 222 ja 2020.a 221 doktorikraadi kaitsmist. 7 Eurostat 23 insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 4 188,6 ning teadlaste ja inseneride täistööaja ekvivalent 2 924,2. 2023. aastal tehtud OSKA uuringus ettevõtlussektori teadus- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajaduse kohta tõdeti, et 84% erasektori teadustöötajatest koondus kümnele tegevusalale (info ja side, energeetika, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötleva tööstuse tegevusaladest keemia, farmaatsia, elektroonika, elektriseadmed, mootorsõidukid, muud transpordivahendid, masinad ja seadmed), mille arvele langes 21% ettevõtlussektori kogu hõivest ja 26% loodavast lisandväärtusest. Teadustöötajate äärmiselt madal või lausa olematu osatähtsus iseloomustab aga pea pooli Eesti töötleva tööstuse tegevusalasid, tooraine hankimisega tegelevat sektorit ning valdavat osa teenuste pakkumisega seotud aladest. Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha ja teadustöötajad koonduvad jätkuvalt piiratud tegevusaladel tegutsevatesse ettevõtetesse. Seetõttu on oluline jätkuvalt suurendada teadlaste ja inseneride arvu erasektoris, pöörata erilist tähelepanu just teadlaste ja inseneride järelkasvule ning leida võimalusi teadusvõimekuse kasvatamiseks uutes sektorites Teadmussiire ja innovatsioon. Innovatsiooni indikaatoritega müügitulu uutest toodetest ja teenustest ning innovatiivsete ettevõtete osakaal ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. Riskikapitaliinvesteeringutes oli 2023. aastal oluline tagasilangus. Eelnevatel aastatel väga kõrgel tasemel püsinud investeeringute maht kukkus mullu enam kui kolm korda, jäädes üle pika aja alla 400 miljoni euro. Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine. Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2023. aastal toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Tehisintellekti kasutanud ettevõtete osakaal kasvas ligi kaks korda, ERP-i kasutanud ettevõtet osakaal kasvas 2023. aastaks 30,4 protsendini võrreldes 22,6 protsendiga kaks aastat varem. Vähemalt minimaalsel tasemel digitaliseeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal kasvas aastaga 54% pealt 66,9%ni. Samas EL-is oli kasv veelgi kiirem ning liidu keskmisest jäime veelgi rohkem maha. Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv, jõudes 2023. a 183%-ni EL-i keskmisest. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv. Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust. Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh 24 valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest ja uue perioodi käivitamisest. 2022. a moodustas sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarve TA eraldistest 25%, täites 2023. a sihttaseme. Eelduste kohaselt tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st, eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks. 3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs8 Programmi tegevused 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine ja 1.2 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas) Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks sihis „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ olulisemad tegevused 2023. aastal: • 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Töö jätkub 2024. aastal ning edaspidi. Rakendusuuringute keskuses käivitatakse esialgu viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse ülesanne on anda hoogu ettevõtete arendustegevusele, toetada nende konkurentsivõimet globaalsel turul ja muuta Eesti majandust nutikamaks. • Jätkus aina suureneva populaarsusega ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekust kasvatav rakendusuuringute programm. • Toimus esimene konkurss kahese kasutusega tehnoloogia arendust edendavasse NATO DIANA kiirendisse, kuhu pääses ka üks Eesti ettevõte. Eestis asuvas kiirendiprogrammis alustab 2024. aastal tööd üheksa ettevõtet üle alliansi. NATO DIANA raames rajatakse üle Alliansi iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali andmebaas. Samal ajal jätkus töö NATO Innovatsioonifondi mehitamisega ning investeerimisstrateegia koostamisega. NATO Innovatsioonifondi eesmärk on säilitada ja tugevdada NATO liikmesriikide tehnoloogilist eelist ning investeerida kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtetesse. Lisaks jagavad London ja Tallinn DIANA Euroopa peakontorit. • Teist toimimisaastat alustas Creative Destruction Lab, mille eesmärk on kiirendada digitaalseid tehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid. Creative Destruction Lab-Estonia (CDL- Estonia) programm on kohordipõhine Tartu Ülikooliga seotud üheksakuuline (mentorlus- )programm, mida rakendatakse aastatel 2022-2026. CDL-Estonia aitab teadusprojektidel liikuda kiiresti kasvavateks ettevõteteks. CDL-Estonia programmi läbiviimine tugineb Toronto Ülikooli poolt välja töötatud metoodikal, mis on kokku lepitud Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli vahel 4. märtsil 2022. aastal sõlmitud lepingus. CDL tegutseb kaheteistkümnes erinevas 8 Siin kirjeldatakse aruandeaastaks kavandatud olulisi, s.h. eelarvet nõudnud tegevusi, seostatult aruandeaasta riigieelarve seletuskirja ja riigi eelarvestrateegiaga sh kas ja mil määral jõuti soovitud tulemus(te)ni, võimalusel kasutada viiteid mõõdikutele. Tuua välja tegevused, mis otseselt panustasid strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalikesse muutustesse. 25  asukohas, kus igal asukohal on oma unikaalne ressurss, et toetada varajase faasi ettevõtteid skaleerimisel. Eesti haru fookus on Digital Society’il ehk Digitaalse Ühiskonna valdkonnal. • Struktuurivahenditest käivitati 2023. aasta alguses kõik ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvu toetavad meetmed (innovatsiooni- ja arendusosak, tootearendus, TAI teadlikkuse kasvatamise teenused, Start-Up Estonia tagevused ning innovatsioonihangete-suunalised omategevused). • Töötati välja Seal of Excellence, mis võimaldab Eesti riiklikest vahenditest rahastada tugevaid ettevõtete projekte, mis jäävad Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendiprogrammi väga suure konkurentsiga rahastusest napilt ilma. Ettevõtete jaoks vähendab see taotlemisega kaasnevad halduskoormust. • 2023. aasta alguses avati esmakordselt inseneritudengite toetusmeede, mille eesmärk on innustada tudengeid koostöös ettevõtetega arendama konkreetseid rakenduslikke projekte nagu seda on nt Solaride, EstCube, Tudengivormel jpt. • Käivitusid ka küberkaitse kompetentsikeskuse meetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtetes kübertehnoloogiate arendamist ja enamat kasutuselevõttu. • Koostöös Tööandjate Keskliiduga toimus Innovatsioonitrepi arendus ja testimine, sh veebiplatvormi arendus, eesmärgiga avalikustada see 2024. aasta I kvartalis. Innovatsioonitrepi eesmärk on pakkuda klassikalise majanduse ettevõtetele samm-haaval innoveerimise teel abi, diagnoosides esmalt nende innovatsioonivõimekuse taseme. Innovatsioonitrepi eri astmetelt üles liikumiseks on EIS-il ja eraturu konsultantidel teenused, mis on sel teel abiks. • Tööstuse erialaliitude arendusnõunike meede liikus HTMi eelarvest MKMi eelarvesse. EIS korraldas konkursi, mille tulemusel valiti välja 13 arendusnõunikku, kes on EISile ja MKMile partnerid ettevõtete arendusmahukuse kasvatamisel. Lisaks aitavad arendusnõunikud toetada enda erialaliite kui organisatsioone innovatsioonivõimekuse kasvu teel. • 2023. aasta alguses kinnitati Süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava9 ja juba testiti ka tegevuskavas meedet – süvatehnoloogia start-up’ide äriarenduse toetust. Piloot oli edukas ning meetmega jätkatakse. • Lisaks alustasid MKM ja EIS koostööd New Nordic Deep Tech Valley sisustamisel ja põhjamaade partneritega läbirääkimisel. Töö jätkub 2024. aastal. • Toimimist jätkas tehisintellekti programm Tehnopolis, mis toetas andmepõhiste AI (artificial intelligence – ingl k) lahenduste kasutuselevõttu tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes ning AI tehnoloogiatel põhinevate uude toodete ja idufirmade tekkimist. • Smartcapi kaudu tegevust alustanud Rohefond tegi oma esmased investeeringud. Rohefondi peamine eesmärk on suurendada riskikapitali kättesaadavust kõrge kasvupotentsiaaliga Eesti varase faasi rohetehnoloogia ettevõtetele. • Reaalajamajanduse valdkonnas liiguti edasi mitme olulise projektiga: jätkati 2022. aastal valminud tehisintellekti baasil ettevõtja elujõulisuse hindamise tööriista esmase versiooni täiendamise ja eesti.ee keskkonda toomisega, et katsetada lahendust ettevõtjatega. Andmepõhise aruandluse raames jätkus asutuste (enam kui 20) ülese ühtse taksonoomia 9 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/DeepTech%20tegevuskava_01032023.pdf 26  loomine rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Jätkus ka laiapõhjaline andmete korrastamine ja standardiseerimine, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu- , vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse aruandluse esitamise lihtsustamiseks tulevikus. Kutsusime ellu ettevõtjatele erinevad toetusmeetmed nii uudse äritarkvara kui ka andmepõhise aruandluse lahenduste arenduseks, äriprotsesside innovatsiooni ja uute teenuste piloteerimiseks ja testimiseks koostöös avaliku sektori asutustega. Ettevõtjate toetamiseks viisime läbi laialdaselt koolitusi ning ülikoolidega koostöös toetatud uute ideede ja lahenduste uurimist ja katsetamist läbi teaduspreemia konkursi. Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas) Teadmussiirde programmi tegevuse 2.1. eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevusega luuakse eeldused sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ning toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. 2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 2.1. eesmärkide täitmisesse • SekMo toetusmeetme käivitamine. 16. mail 2023. a kinnitati toetuse andmise tingimused tegevuse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks, mille eesmärgiks on teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA-alast võimekust, parandada asutuste suutlikkust teadustulemuste rakendamisel ja kohandamisel, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites, paremini seostada tööturu vajadusi õppe- ja teadustööga ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust, et vastata ühiskonna vajadustele. Meetme raames toetatakse teadlaste liikumist positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusest ettevõttesse või avaliku sektori asutusse tegema rakendusuuringu või tootearendusega. Samuti toetatakse tippspetsialistide liikumist ettevõtlusest või avalikust sektorist positiivselt evalveeritud ülikooli või akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli läbi viima õppe-, teadus- või arendustegevust. Kolmanda olulise tegevusena toetatakse teadmussiirdedoktorantide palkamist ettevõttesse, avaliku sektori asutusse või riigi rakenduskõrgkooli. Tegevuse põhifookus on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI ühiskondlikku kasu. Teadmussiire toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluse ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate uurimissuundade kujundamist. • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetusmeetme käivitamine. 04.07.2023 allkirjastas haridus- ja teadusminister käskkirja „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida- Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“. Eesmärk on toetada sihtpiirkonna ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide 27  ja ettevõtete vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Meetme raames toetatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli konsortsiumi tegevusi Ida-Virumaal (TalTech Virumaa Kolledžis ja TÜ Narva Kolledžis) vastava tegevuskava alusel. Elluviijaks on Harno. Tegevuskava alusel rahastatakse aastatel 2023-2029 alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendusi (22 uurimisprojekti), taristuinvesteeringuid laborivõimekuse loomiseks sihtpiirkonnas teadus- ja arendustegevuse pakkumise edendamiseks, kõrgel teaduslikul tasemel teadlaste kaasamist Ida-Virumaal tegutsevatesse üksustesse ning TA- tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele ning tegevuskava elluviimise koordineerimist. Tegevuste elluviimise tulemusena on piirkonnas loodud jätkusuutlik võimekus teadus-, arendus- ja innovatsioonialaste teadmiste, teenuste ja taristu pakkumiseks ettevõtetele. • RITA+ toetusmeetme käivitamine. 21. novembril 2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri käskkiri nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks (edaspidi RITA+). Tegemist on eelmise struktuurivahendite perioodi meetme „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ jätkutegevusega. Võrreldes eelmise meetmega on RITA+ fookuses senisest enam pädevuse kasvatamine ning ühiskonna suurtele ja valdkonnaülestele väljakutsetele uuenduslike lahenduste leidmine. Sekkumise raames toetatakse nelja tegevust: 1) suurte interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimist ja seiret; 3) ministeeriumide teadusnõunike ning erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist. Sekkumine panustab TAIE arengukava järgmiste eesmärkide saavutamisse: suurendada ministeeriumide võimekust ja vastutust teadus- ja arendustegevuse alal, suurendatakse riigi rolli teadus- ja arendustööde tellijana ja uuenduste eestvedajana. • Teaming tippkeskuste toetamine. Teaming on EL raamprogrammi konkurentsipõhine toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi tippkeskusi riikidesse, kelle innovatsioonivõimekus on veel Euroopa tipptasemega võrreldes madal. Teaming projektide eesmärk on tagada riigis mõjus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, teadmussiire ning aidata kaasa riigi arengule. Teaming projektide kaudu on Eesti teadus- ja kõrgharidusasutustel, ettevõtjatel ja avalikul sektoril võimalik osaleda Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabas ringluses. Vabariigi Valitsuse otsusega kaasrahastatakse kolme Euroopa Komisjoni poolt programmist Horisont 2020 ja Euroopa Horisont osaluse laiendamise meetmest Teaming toetatud projekti. Finest Targa Linna tippkeskuse projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool ning seda rahastatakse perioodil 2019-2027. 2023. a sai toetust kaks uut Tartu Ülikooli Teaming tippkeskust – Bioinseneeria tippkeskus ja Personaalmeditsiini tippkeskus. Neid rahastatakse perioodil 2023-2029. • TAIE arengukava fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi kinnitamine. 1. novembril 2023. a kiitis Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika komisjon (TAIE juhtkomisjoni ülesannetes) heaks TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi. TAIE juhtkomisjoni heakskiidu alusel kinnitas teekaardi haridus- ja teadusminister. Teekaart koosneb ühiskonna, keele, kultuuri ja hariduse 28  valdkondadest ja on fookusvaldkonna arendamise ja juhtimise alusdokument. Keele ja kultuuri valdkondade sisustamisel toimusid kaasamisüritused, haridusvaldkonna sisu järgib teekaardis otseselt 2023. aasta alguses kinnitatud „Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023-2027“ sisu. Ühiskonna protsesside valdkonna sisustamine liigub hilisemas tempos ja valmib 2024. a sügisel. TAIE fookusvaldkondi eelisarendatakse teadmussiirde tegevuste raames. Elujõulise Eesti valdkond hõlmab erinevaid eluvaldkondi ja teemasid, mida ühendab asjaolu, et need keskenduvad otseselt Eesti ühiskonnale, eesti rahvusele ja kultuuriruumile. Valdkonna arendamine on Eesti ühiskonna ja riigi toimimise seisukohalt vajalik ka siis, kui sel puuduvad otsesed siirded majandusse. • Nutikate roheinvesteeringute toetus. 2023. aasta alguses töötati välja „Toetuse eraldamise kord teadus-arendusasutustele ja nende tööd toetavatele asutustele hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks“, mille alusel oli asutustel võimalik taotleda toetust hoonete energiatõhusust parandavateks nutikateks investeeringuteks kokku ca 15 miljoni euro ulatuses. Toetuse eraldamise eesmärk oli parandada asutuste hoonete energiatõhusamaks muutmist, sisekliimat ning elektrienergia varustuskindluse tõstmist. Lisaks tõsta hoonete energiatõhusaks muutmise mõju nähtavust ja sellealast teadlikkust ühiskonnas. Toetati päikesepaneelide soetamist; energiasäästlike valgustuslahenduste kasutuselevõttu, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiasäästlikumaks ehitamist; küttesüsteemide parendamist jmt, mis toetab taastuvenergiatehnoloogia lahenduste kasutusele võtmist, sisekliima parandamist, elektrienergia varustuskindlust ning energiasäästu. Toetuse eraldamise tulemusena on asutustes saavutatud märkimisväärne energiatõhusus ja parem sisekliima, väheneb energiatarbimine ja energiale tehtud kulutused, kasvab teadlikum energiatarbimine ning tagatud on asutuste elektrienergia varustuskindlus. Toetust anti 16-le asutusele (7-le HTMi hallataval asutusele ning 9 avalik-õiguslikul TA asutusele). Valdkonna olulisemad väljakutsed • Kuigi teadus- ja arendustegevus ettevõtetes on kasvutrendis (nt erasektori kulutused TA-le, teadlaste ja inseneride arv erasektoris) ning teadusasutuste lepinguline koostöö era- ja avaliku sektoriga on suurenenud, on valdkonna jätkuvaks väljakutseks teadusasutuste ja ettevõtete koostöö suurendamine ning teadustulemuste rakendamine majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Seetõttu tuleb Eestil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks teadmisi loovate asutuste ning teadmisi rakendavate asutuste koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti rohkem kvalifitseeritud teadus- ja arendustöötajaid. Teadlaskarjäär ei ole piisavalt atraktiivne, doktoriõppes ei ole siiani saavutatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui ka teadlaskarjääri atraktiivsuse suurendamisele (sh väljaspool akadeemiat). 29  3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Teadmussiirde programmi tegevuse 2.1. (sektoritevahelise teadmussiirde toetamine) 2023. a eelarve oli 27,8 mln eurot. HTM vastutusala eelarve kulude jääk on 4,1 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 1,8 mln eurot. Eelarves moodustasid suurima jäägi Teaming projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks planeeritud vahendid (1,8 mln eurot), kuna projektide käivitumine oli planeeritust aeglasem. Vahendid suunatakse 2024. aastal Teaming projektide kaasrahastamiseks, projektid on pikaajalised ja kestavad kuni 2029. aastani. Välistoetuste kasutamine ei realiseerunud oodatus mahus, kuna uue perioodi toetusmeetmete käivitamine võttis planeeritust rohkem aega. 2023. aasta lõpul kinnitati mitmed toetuse andmise tingimused ning kavandatud eelarved kasutatakse ära struktuurifondide rakendusperioodi jooksul. Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Teadmussiirde programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku (HTM+MKM) Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM) Programmi tegevus 1.2. Teadus- ja arendusmahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde 38 543 27 777 23 698 85% toetamine (HTM) 30  4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM 4.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Strateegia „Eesti Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik 2035“ siht (alasihi Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik täpsusega) Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) valitsemisala Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) asutused) 4.2. Programmi mõõdikud Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Eesti positsioon Doing Business indeksis (koht -* -* -* -* -* edetabelis)* Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste eksport (mld eurot) 24,6 30,9 29,5 27 30 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest (%) 64,4 -62,4 -** 45 62,05 Allikas: Eurostat (MET_10R_3GDP) Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine Meede 1 Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Eesti positsioon IMD World 31. 22. 25. 25. 21. Competitiveness indeksi 31  Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 alamkategoorias „Äritegevuse efektiivsus“10 Allikas: IMD konkurentsivõime raport Digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris 14. 13. -* 8. 12. (Eesti koht DESI indeksis) Allikas: Digitaalmajanduse ja - ühiskonna indeks (DESI)11 Tark ja õiglane tarbimiskeskkond (Eesti näitaja EL tarbijatingimuste -*** -*** -*** -*** -*** indeksis)*** Allikas: Euroopa Komisjon, Tarbijatingimuste tulemustabel Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € -** 1256 -** 1200 1400 (kolme aasta keskmisena) Allikas: Äriregister Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon Allikas: Rahvusvaheliste 20. 20. 20. 22. 24. talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt Eesti toodete ekspordihind Kasv oli Kasv oli kasvab kiiremini kui kiirem aeglasem Euroopas keskmiselt (2020 Kasv oli kiirem Kasv kiirem Kasv kiirem Eesti 21,8% EL +1,6% kuni sihtaasta) ja EL 15,6% Eesti -4,4% Allikas: Eurostat Turismiteenuste eksport (mld/EUR) Allikas: 0,77 1,6 1,7 1,5 2,1 Statistikaamet Tööstustoodangu mahuindeks, 2020 = 100 112,8 110,2 98,4 110 110 Allikas: Statistikaamet Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevus 1.3. Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile 10 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 11 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938 32  Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 3,3 3,9 4 3,8 4**** lühiaajastatistika mld eurot) Allikas: Statistikaamet Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld 3,4 4 3,6 4,0 4,2 eurot) Allikas: Eesti Pank12 *Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta sügisel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. **Andmeid ei ole veel avaldatud. *** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata. **** 2023-2027 aastate programmi sihttase. 4.3. Programmi olukorra analüüs Kokkuvõtte on programmi eesmärkide täitmine küllaltki varieeruv. 2023. aasta oli Eesti majanduse jaoks väga keeruline aasta ning ettevõtlussektori areng tegi vähikäiku. Kõige tugevamalt oli see tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 1,6 protsenti allapoole 2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Nõudlus Eesti tööstustoodetele oli maailmaturul nõrk ning langust soodustas Rootsi krooni madal kurss, kuna Rootsi on üks olulisi sihtturge Eesti tööstusele. Lisaks näitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime langust ekspordihindade langus, mis ulatus 4,4 protsendini. Samal ajal Euroopa liidus ekspordi ühikuhinnad kasvasid mõne protsendi võrra. Üheks suuremaks põhjuseks on siin Eesti ekspordi struktuur, kus aasta varasemaga võrreldes kaotasid hinnas nii põlevkiviõli, puit kui ka elekter. Vastupidisel kaupade ekspordile läks väga hästi teenuste ekspordil, kus maht ületas 0,2 miljardi võrra oodatud taset. Edaspidi on oluline leida viise siia tulevate turistide kulutuste suurendamiseks, et eesmärk saaks täidetud. Kokku aitaski teenuste ekspordi kasv kaasa, et indikaatori kaupade ja teenuste eksport kokku sihttase sai varuga täidetud. Ühest küljest toetas seda inflatsiooniline keskkond, kuid teisalt püsis ka tugev nõudlus Eestis IT-teenuste järele. Negatiivselt panustas siin logistika sektor, kus teenuste müük vähenes. Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse indeksis, me 2023. aastal küll kukkusime 3 kohta, kuid sellegipoolest vasta tulemus prognoositule. Talentide atraktiivsuse osas säilitasime 20nda koha, mis oli samuti parem oodatust. Kohalike investeeringute esikohalt vastasid arengud ootustele. Ettevõtete investeeringud kokku olid esialgsetel andmetel 4 miljardit eurot, mida oli veidi rohkem kui oodatud. Samas 12 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 33 välisinvesteeringuid suutis töötleva tööstuse sektor kaasata 400 miljoni euro võrra vähem kui oodatud. Arvestades üldist konteksti ja hetke globaalseid arenguid siis võib tulemust pidada heaks. Eesti on siiski väga lähedal Venemaale ja meie peamiste kaubanduspartnerite majandused on languses, mistõttu ongi raske olla välisinvesteeringutele ahvatlev sihtkoht. Sellegipoolest jäime ootustele alla vaid kümnendiku võrra. Samas järgnevatel aastatel võib investeeringute kaasamine olla jätkuvalt keerukas. 4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs13 Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide kaupa): 1. Siht Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik • Ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks suurendati EISi sihtkapitali 100M € ulatuses, mille tulemusena on võimalik täiendavalt käendada ettevõtete investeeringuid kuni 25 miljoni euro ulatuses. • 2023. aastal avanesid Euroopa struktuurifondide uue rahastus perioodi toetusmeetmed. • Õiglase ülemineku fondi raames avanesid toetusmeetmed ettevõtete teadmusmahukuse ja investeeringute toetamiseks Ida-Virumaal. • Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames avati toetusmeede ettevõtjate varustuskindluse toetamiseks 20 miljoni euro ulatuses. • Edendati toodete turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust, et Eestis müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks järgiti riikliku turujärelevalve strateegia 2022-2025 täitmist ning korraldati turujärelevalve nõukogu kohtumise, mis tõi kokku tööstustoodete üle turujärelevalvet teostavate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad. • Vähendati väärismetalltoodete valdkonda reguleerivaid nõudeid ettevõtjatele ning arendati (jätkuvalt töös) ettevõtjate vajadustele vastavat e-teenust (nimemärgise registreerimine). Selleks ajakohastati väärismetalltoodete seaduse nõudeid ning esitati vastav eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks. • Elektrivaldkonnas tagati kahelt paralleelselt süsteemilt kutsesüsteemile üleminek, et tagada kõrge ja kvaliteetne elektritööde tase. 2031. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidel elektrivaldkonnas elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused. • Suures mahus liiguti edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise hõlbustamiseks eelduste loomisega. 2023. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike teenuste liikumise hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG) rakendamiseks vajalikud arendustegevused. Lisaks on ette valmistatud SDGks vajalikud õigusmuudatused. 13 Siin kirjeldatakse aruandeaastaks kavandatud olulisi, s.h. eelarvet nõudnud tegevusi, seostatult aruandeaasta riigieelarve seletuskirja ja riigi eelarvestrateegiaga sh kas ja mil määral jõuti soovitud tulemus(te)ni, võimalusel kasutada viiteid mõõdikutele. Tuua välja tegevused, mis otseselt panustasid strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalikesse muutustesse. 34  • Toetati ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Selleks töötati välja halduskoormuse definitsioon ja juhend mõjuhindamiste jaoks. • Tagati tarbijate huvide kaitse vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisel. Esitati Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad seoses Euroopa Komisjoni vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisega ja kaitseti neid seisukohti Euroopa Liidu aruteludes. • Alustati ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmise protsessiga. Selleks koostati tarbijakaitse seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus ning analüüsiti turuosalistelt ja puudutatud ministeeriumitelt saadud tagasisidet. • Jätkati Turismistrateegia 2022-2025 elluviimist, et tutvustada Eestit kui atraktiivset turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada sektori kohanemisvõimet. Valmis 2022. a turismistrateegia elluviimise seirearuanne, mille kohaselt on jätkuv väljakutse neli aastat kestnud välis- ja siseturistide proportsiooni muutus välisturistide kahjuks. Seda näitab ka turismiteenuste vähenemine Eesti teenuste ekspordis, turismi sesoonsus ja vähene regionaalsus, hariduse ja oskuste mittevastavus ettevõtjate vajadustele, oskustöötajate puudus, kuigi olulist ajutist leevendust on pakkunud Ukraina põgenikud, multifunktsionaalse konverentsikeskuse osas jätkub segadus ning paljud andmeallikad pole kiirelt kättesaadavad. • Turisminõukojas kinnitati VVTP eesmärgi täitmiseks turismi pika vaate 2035 väljatöötamise aja- ja tegevuskava14 ning alustati selle väljatöötamist koostöös turismisektori ja seotud osapooltega. • Lõpetati edukalt ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 perioodi elluviimine. Eesti turismi arendus- ja turundustegevusi toetati lõppenud perioodil kokku ligi 90 miljoni EL ja Eesti riigi vahenditega. Korraldati arvukalt võrgustikuüritusi, koolitusi, seminare, konverentse, infopäevi, arenguprogramme, meistriklasse ja õppereise. Teostati mitmeid uuringuid ja analüüse, nt festivalide uuring, testostude uuring, diginomaadide uuring, sihtturgude elanikkonna uuringud, konverentsiturismi uuring, mobiilpositsioneerimise uuring jt. Korraldati kontaktüritusi, tootetutvustusreise, pressireise ja nii B2B kui B2C turunduskampaaniaid, korraldati ja osaleti messidel, tehti sotsiaalmeedia jm digiturundust. Koostöös kommunikatsioonipartneritega ilmus arvukalt pressiteateid ja meediakajastusi. Ettevõtjate ja sihtkohtade kasutuses oli terve perioodi vältel VisitEstonia turismiinfosüsteem seitsmes keeles ning ReviewPro online jalajälje mõõtmise tööriist. Peamiste tulemustena saab välja tuua ettevõtjate ja sihtkohtade teadlikkuse kasvu, ülemineku 40-lt killustunud organisatsioonilt seitsme võimeka sihtkohajuhtimisorganisatsiooni (DMO) mudelile, loodus-, kultuuri- ja toiduturismi teemastrateegiad, tegevuskavad ja koostöövõrgustikud, roheliste sihtkohtade (Green Destinations) võrgustik ja tunnustused, Rohelise võtme (Green Key) märgise levik turismiettevõtetes.Kokku osales arendustegevustes ca 2000 turismiettevõtjat ning nende rahulolu teenustega oli viiepallisüsteemis üle 4,5. VisitEstonia veebilehte külastas üle 15 miljoni külastaja. Turundustegevusi tehti kokku ligi 2000 ning meediakajastusi ilmus Eesti 14 www.mkm.ee/turism2035 35  kohta ligi 8000. REACT-EU meetmetest valmis üle 70 uut kvaliteetset tootearendusprojekti ning “Turismi kesksete digilahenduste toetuse" raames sai 7 projekti kokku 2 miljonit eurot, et arendada ja juurutada uusi keskseid tarkvaratooteid Eesti turismiteenuste pakkujatele. • Turismi ettevõtluskeskkonna panustati Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 meetmetest ja riigieelarvest nii toetusmeetmete välja töötamise kui ka regulatiivse keskkonna arendamise ja andmeanalüüsi kaudu. Töötati välja ja kinnitati rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri, suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomise programmid ning turismisektori digitaliseerimise eesmärgil tarkvaradega liitumis- ja liidestamistoetus. Lisaks kaardistati turismile sobivad toetusmeetmed ja seisti laiemalt teenussektori abikõlblikkuse eest erinevates teiste ministeeriumite toetusmeetmete väljatöötamisprotsessides. Euroopa Liidu lühiajaliste üüriteenuste määrus vastab meie VV seisukohtadele. Tänu nende tegevuste ja välja töötatud meetmete elluviimisele EAS ja Kredexi ühendasutuse poolt on turismisektori konkurentsivõimet tugevdatud ja saavutatud 2023. a järgmised tulemused: o Eesti restoranide arv kasvas Michelini tunnustussüsteemis (34 restorani); o Eesti oli 2023. aastal kestliku turismi edetabelis (Sustainable Travel Index) maailmas neljandal kohal; o Tallinn oli Euroopa roheline pealinn; o Sauna-aasta oli nii edukas, et tegevustega jätkatakse ka tulevikus; o Platvorm Kongres Magazine valis Tallinna 2023. a Euroopa parimaks konverentsisihtkohaks; o Eesti on soovitatud reisisihtkohana 2024 edetabelites (Lonely Planet, Wanderlust, National Geographic, CNN jne); o Rahvusvaheline lennujaamade ühendus ACI World valis kuuendat korda Tallinna lennujaama parimate lennujaamade sekka 2-5 miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias. 2. Siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik • 2023. aastal jõudsid ettevõtjateni järgmised ärisündmusteenuse ja kesksete komponentide esmased versioonid: pääsuhalduse ja postkasti keskne komponent, ettevõtja andmekardi lahendus ning ettevõtete finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste sündmusteenus. 36  4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine 37  5. EHITUSE PRORGAMM 5.1. Programmi üldinfo Programmi nimi Ehituse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Strateegia „Eesti Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne 2035“ siht (alasihi elukeskkond. täpsusega) Programmi periood 2023-2026 Peavastutaja Kliimaministeerium (KliM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma - valitsemisala asutused) 5.2. Programmi mõõdikud Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 61% * -* 64% 66% Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine 6 TWH 5,9 TWh -* 5,3 TWh 5,2 TWh (5,951) Allikas: Statistikaamet Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Meede 1 Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. 38  Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 61%* -* 64% 66% Allikas: Eurostat E-ehitus Programmi tegevus 1.1 Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti. Ehitusloa menetlemise aeg 32 päeva päevades alates selle 35 päeva 37 päeva (30 päeva 30 päeva 29 päeva sisestamisest ehitisregistrisse ilma Allikas: Ehitisregister Tallinnata) Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevus 1.2 Eesmärk: Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine, tk 6907 tk 7127 tk 9960 tk 7000 tk 7000 tk Allikas: Ehitisregister Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meede 2 Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju. Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele Jah Jah Jah Jah Jah strateegiale Allikas: Kliimaministeerium Eluasemepoliitika Eesmärk: Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad Programmi tegevus 2.1 kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv 6048 7060 5942 6189 9000 Allikas: Kliimaministeerium * Andmed ei ole avaldatud 39 5.3. Programmi olukorra analüüs Ehituse programm panustab strateegia “Eesti 2035” sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks aga panustab programm ka “Eesti 2035” sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” läbi ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste. 2022-2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine VV-s kinnitamiseks. Projekt lähtub „Eesti 2035“ koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine on terviklikult organiseeritud. Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus EU keskmise suhtes, mis seni on järjepidevalt tõusnud (2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le. Ehitussektori tootlikkust arvutatakse järgmiselt)1 tootlikkus = lisandväärtus/töötajate arv, kusjuures lisandväärtus = ärikasum + tööjõukulud + kulum. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes EU keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035“ toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks. Mitte ükski neis pole veel realiseerunud, kuigi algatused on tehtud. Olulisemate sammudena tuleks nimetada E1.1. Kvaliteetse elukeskkonna arengukava kokku leppimist (otsustatud on luua uus TUV „Elukeskkond ja liikuvus“, koostatud on arengukava alusuuring, kuid arengukava ise valmiks alles 2028), E1.5. Maa- ja Ruumiameti loomine (MaRu loomine on otsustatud, kuid amet ise alustab tööd 2025 alguses), E2. Ehitusinvesteeringute pikaajalise plaani koostamine (algatused on tehtud, 2024 alguses kokku tulnud innotiim on loonud esialgse prototüübi, kuid edasine tegevus on veel otsustamisel), E3.2. Avalik sektor on targa tellijana eestvedajaks ja eeskujuks (alustatud on esimeste allianss-hangetega, kuid ükski neist pole lõpuni jõudnud ja tulemusi andnud). Ka ülejäänud arengud käivituvad aeglaselt. Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi eelmise aasta kohta Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete vaatamise tuleb jälgida vähemalt viimase 2-3 aasta keskmist ja pikemaajalist trendi, mille järgi trend on pigem stabiilne. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmetest teguritest sh nii energia hinnast kui ka välitemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise kerget suurenemist saab selgitada fossiilsete soojusallikate välja vahetamisega soojuspumpade ning kaugkütte baasil toimivate küttelahenduste vastu. Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt langeb, mis näitab, et eesmärgiks seatud ehitusvaldkonna digitaliseerimine ja loamenetluste läbipaistvaks muutumine edeneb hästi. 2022. aastal oli ehitusloa menetlemise pikenemise põhjuseks uuele ehitisregistrile üleminekuga seotud vana registrirakenduse tingitud andmeprobleemid. Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest, peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut eluruumi. 2023. aastal sai kasutusloa 9960 uut nõuetele vastavat eluruumi. Keskmisest oluliselt suur arv on seletatav 2020.ndate alguse inflatsioonieelse kinnisvarasse investeerimise ja väikese ehitusbuumi järelmina. Kuna eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastusel, siis riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv sõltub aastas jagatavatest toetussummadest. 2023 aastal 40 jagati toetusteks kogu plaanitud ressurss. 2024. aasta sihttase on ligi kaks korda kõrgem, sel aastal on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks jagada kaks korda suurem summa. Programmi binaarne mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viime ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh elukeskkonna kvaliteedi parandamine. Soodustame eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreerime oma toetustingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi. Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud. 2023. aasta programmis rõhutatud väljakutsetest oleme osaliselt lahendanud keskkonnasäästliku ehituse valdkonna arendamise vajaduse (välisvahendite arvelt) ja osaliselt tõusis ehitisregistri baasrahastus riigieelarvest (kuid mitte piisavalt, arvestades Targa ettevõtluse programmi rahastuse lõppemist ja E-ehituse RRF-i lõppemist 2025. aasta lõpus). Kuna 2026. aastal lõppevad korterelamute välistoetused, on vajalik elamute renoveerimistegevuse toetamise jätkamine riigieelarvest. Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendutegevus ning tulemuste elluviimine. Samuti investeeringutes lähtumine kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest ning nende juurutamine Eesti ruumiloomes. 5.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs Tegevus 1.1 E-ehitus Peamised tegevused • Paljuski olid 2023. aasta tegevused suunatud seesmiste protsesside ja arenduskvaliteedi tõstmiseks – muuhulgas uus raamhange, andmehalduse ja arendusprotsesside ning arenduskeskkondade korrastamine – et 2024. ja 2025. aastal oleks võimalik tarkvaraprojekte võimalikult tõhusalt läbi viia. Arendustöödest olulisemad teemad: o Vanast EHRist uude toodud täiendav funktsionaalsus: näiteks arestid/keelud, KOV otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtestuks tunnistamine. o BIM-ehitusloa funktsionaalsus piloteeritud 1 omavalitsusega ja ettevalmistused tehtud selle avalikuks kasutuselevõtuks 2024. aasta 14. veebruaril. o Veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse projekt Päästeametiga ette valmistatud nii et selle funktsionaalsusega saaks välja tulla 2024. aasta märtsi lõpuks. o Energiamärgiste vanast EHRist uude toomine ettevalmistatud, et nendega oleks võimalik muudetud skoobis välja tulla 1. mail 2024. aastal. o e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide välja vahetamise ettevalmistus mobiilisõbralikuma ja VEERA-kokkusobiva teegi vastu läbi viidud (rakendatakse 2024. aasta juunis kui toimub vana EHRi lõplik sulgemine). o Tõime välja 3D kaksiku täiendava funktsionaalsuse, muuhulgas renoveerimistööde kiireks arvutamiseks vajaliku horisontaalsete ja vertikaalsete välispindade arvutamine LOD2 kujudelt, tänaval navigeerimine, radoonikaart. 41  • Käivitus e-ehituse platvormi 3D kaksiku järgmine arendusetapp, millega teeme mh senisest veelgi enam infot avalikult kättesaadavaks (sh andmed, mis oma olemuselt ongi ruumilised nagu nt haljastus või muinsuskaitse vaatekoridorid) ja laiendame võimalusi kasutada kaksikut ruumiotsuste tegemiseks (visandamistööriist) ning hoonestust puudutava statistika saamiseks. 3D kaksikus on ühendatud erineval detailsuse tasemel ja allikates pärit informatsiooni kuvamine ja allalaadimine, mis aitab kaasa projekteerijate töö tootlikkusele. • 2023. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi "ehituse e-hüpe“ II voor, mille maht on 1,5 miljonit eurot. Ehituse e-hüpe on rahastusprogramm, mis toetab innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on tänu Euroopa taaste– ja vastupidavusrahastust Next Generation EU jagada 4,5 miljonit eurot. Väljakutsed • EL taasterahastu (RRF) ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023-2027 a mahus 2,2M€ (võrreldes eelmise tulemusaruandega on vajadust õnnestunud vähendada tänu täiendavatele allikatele ja platvormi arhitektuurist tulenevale arendusprotsessi efektiivsusele) ennekõike platvormi jooksvaks evolutsiooniliseks arendamiseks. • E-ehituse platvorm on oluline keskkond ehitusvaldkonna (kõige laiemalt ehk kaasaarvatud planeeringud, kinnisvara, jne) avalike teenuste koondamiseks ühte keskkonda, mis a) hõlbustab süsteemide kooskasutamist, b) väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes, c) hõlbustab andmete ja tarkvarakomponentide ristkasutust ning d) lühendab kasutajate õpikõverat kuna erinevad süsteemid on sarnase kasutusloogikaga. • E-ehituse platvormi tõhusamad protsessid hoiavad kokku nii pädevate asutuste (92 000 tundi (1,1M€) aastas) kui erasektori tööaega ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust kuni 750M€ aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168M€). Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Peamised tegevused • 2022. a sügisel alustati Riigikantselei juhtimisel koostöös Rahandusministeeriumi (täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumiga (täna Kliimaministeeriumiga) taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks auditi koostamist. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis eelduslikult võetakse vastu 2024. aasta teises kvartalis. Sellega luuakse ühendloa menetlemise võimalus merel ning muudetakse keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Lisaks on juba töös ehitisregistri arendus hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimaluseks. Taastuvenergia kiirema kasutusele võtmisega seoses on alustatud koostöös energeetika osakonnaga taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätete väljatöötamist. • Ehitusseadustiku tervikmuudatusteks on varasemalt viidud läbi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning VTK. 2022 jätkus ehitusseadustiku 42  muudatustega töö ning viidi läbi 3 ümarlauda sektoriga, et arutada varasemalt edastatud VTK-le tulnud tagasisidet ning võimalikke lahendusi. Esimene eelnõu mustand esitati sektorile tagasisidestamiseks 2022 suvel. 2023. aastal hinnati saadud tagasisidet ning valmistati ette rahvusvahelise õiguse analüüsi hange, mis hindab kvaliteetse ruumi kriteeriumise ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. Eelnõule on oodata sisendit ka ehitusprojekti hankest ning ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüsist ja otsustest. 2024. aasta lõpus koostatakse lõplik eelnõu, mis esitatakse turuosalistele juba EIS-i kaudu tutvumiseks. • 2023. aastal hinnati ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmise vajadust ning praktilisi probleeme. Tegemist on ehitusõiguses ühe kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. Ministeerium koostas 2023. aastal hanke alusmaterjalid ning avaldas 2024. aasta veebruaris hanke põhimõtteliste küsimuste analüüsimiseks. Selle töö tulemused annavad vajaliku sisendi nii ehitusseadustiku tervikmuudatuste tarbeks kui ka määruse uue versiooni koostamiseks. • 2023 aastal avati määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Sellel aastal koostatakse määruse lõplik terviktekst koos seletuskirjaga ning edastatakse EIS-i kaudu turuosalistele tutvumiseks. • Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomist. Vastavalt valitsuse otsusele hakkab amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOV-dele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna. • 2022.a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2023. aasta suveni toimusid intensiivsed läbirääkimised (kokku 27 töörühma koosolekut), kus osales vastavalt käsitletavatele teemadele atašee või Eesti ekspert. 2023.a juulis jõudis CPR eelnõu triloogidesse, mille käigus küsiti liikmesriikidelt pidevat tagasisidet ja ettepanekuid kolmepoolsete kompromisside sõnastamisel. 2. veebruaril kinnitati alaliste esindajate komitee poolt lõplik kompromisstekst. 7. veebruaril 2024 esitas eesistuja riik eelnõu koos lisadega Euroopa Parlamendile. 2024. aasta kevadel (eeldatavalt aprillis) jõuab eelnõu parlamendis arutamisele, võimalik on corrigendum menetluse algatamine eelnõu teksti kärpimiseks. Eelnõu vastuvõtmist oodatakse 2024. aasta esimeses pooles. • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (täna Kliimaministeerium) tellis 2022. aastal ehitusgiidi rakenduse loomise ja 2023. aastal selle lahenduste testimise ja täiendamise. Kaasatud on nii haldusorgand kui ka turuosalised. Tegemist on ehitusalaste õigusaktide sisu koondamisega ühele veebilehele, mis aitab lihtsamalt orienteeruda ehitamist ja ehitisi puudutavates normides. Ehitusgiid on täiendatud visuaalse materjaliga ning kirjutatud tavakasutuses olevate mõistete ja sõnadega. Ehitusgiid on kavas avalikustada kevade lõpus/suve alguses. 43  • 2021. a detsembris esitas Euroopa Komisjon oma muudatuseelnõu ja -ettepanekud hoonete energiatõhususe direktiivi kohta. 2022. a kujundas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudatusettepanekutele Eesti seisukohad, mida tutvustati nii Riigikogu majanduskomisjoni kui ka Valitsuses. 2022. a lõpuks jõuti liikmesriikide vahel kokkuleppele üldises lähenemises, mis tagas liikmesriikidele paindlikuma lähenemise kui algselt pakutud Komisjoni ettepanek. Alates 2023. a juunist toimusid kolmepoolsed läbirääkimised, mille tulemusena jõuti esialgse poliitilise kokkuleppeni 2023. a detsembris.. Hetkel toimetatakse direktiivi tõlgetega ning Euroopa Parlament kinnitab direktiivi kevadel 2024. Hinnanguliselt avaldatakse direktiiv uues sõnastuses EL Teatajas kevadel, hiljemalt suvel 2024. • Aastatel 2023-2024 uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe seotud ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on nõrgalt soojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustas 2021. a ligi 53% energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris märkimisväärselt suurendada energiasäästu, muutes majad energiatõhusamaks. Olemasolevaid hooneid korda tehes, uusi hooneid tõhusalt ning säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik oluliselt energiatarbimist vähendada ja seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju keskkonnale ja kliimale. • Jätkus 2022. aastal käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2023. a valmis mitu uuringut elamute renoveerimisvõimekuse kohta, mis koondati kokku koos välisriikide rekonstrueerimise kogemusega üheks lõppraportiks. Samuti valmis uuring rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara mahu, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu osas. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mille eesmärk on läheneda naabruskonnapõhiselt ning töötada välja sekkumismudelid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Ringmajanduse osas valmis renoveeritavate ja lammutavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaali käsitlev uuring ning samuti kliimakindluse alusarvutuste raport. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning väljenduma ka konkreetsemalt rekonstrueerimist puudutavates meetmetes. • Algas Tänavaruumi standardi ning selle eel Tänavaruumi giidi koostamise protsess, kus Kliimaministeerium koos Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning MTÜga Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus veab tänavaruumi projekteerimise aluste uuendamist. 2023. aastal leidis aset standardi ja giidi hanke ettevalmistus, et kõigile avaliku ruumi ja liikumisruumi kujunemise huvilistele mõeldud, ruumilahenduste printsiipe tutvustav giid saaks valmida 2024. ning projekteerijatele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud standard 2025. aastal. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid. Tulemused Tänu eelnimetatud tegevustele suurendame ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks ja praktikas ilmnenud kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Võtame ehitusvaldkonnas järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035 44 tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisel kui ka jäätmetekkel. Süsinikujalajälje arvutamismetoodika väljatöötamine oli esimeseks sammuks teel süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Süsinikujalajälje arvutamisnõue suunab juba hoone projekteerimisfaasis läbi mõtlema hoone ja/või ehituse mõjule keskkonnale ning vähendada seda läbi teadlikkuse tõusu. Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja jahutamisele ning seeläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet ja negatiivset mõju kliimale. Selleks, et Eesti hoonefond saaks kliimaneutraalseks ning hooneid oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe ja -märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Tagamaks hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele ja kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kanda kliimamuutustega kohanemisel. Hooned peavad pakkuma kaitset mitte ainult külma, tuule ja vihma, vaid ka kuumuse ja kuumalainete eest. Energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtutakse kuluoptimaalsetest tasemetest, arvestatakse tehnoloogiliste muutustega ehitussektoris, täpsustatakse arvutusmetoodikat, viiakse sisse liginullenergiahoone kohustus ka väikeelamutele, mis toob kaasa ka uute väikeelamute energiatõhususe kasvu (energiatarbimise vähenemise). Uuenevad energiatõhususe arvutuses kasutatavad kliimaandmed, mis aitab suurendada hoonete kliimakindlust, tuues paremini esile hoonete jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi tuleks kasutada, et saavutada hea sisekliima. KOVide halduskoormuse vähendamiseks, energiamärgise kvaliteedi parandamiseks ning valminud hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks uuendatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise korda. Uue korra järgi tuleb energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul enne kasutusloa või kasutusteatise taotlemist vastavalt tegelikult välja ehitatud hoonele. See ühtlustab KOVide halduspraktikat ning tagab, et projekteerimisel määratud energiaklass vastab reaalselt valminud energiaklassile. Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika Peamised tegevused • 2023. aastal suunati Kredexi kaudu elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit eurot, tehaselise rekonstrueerimise toetuseks 2,3 miljonit eurot, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit eurot ning üürielamutele 5 miljonit eurot. Lisaks pakuti Kredexi kaudu elamute rekonstrueerimistegevuse toetuseks laenu (4,2 milj eurot), käendust (3,2 milj eurot) ja lammutustoetust (0,55 milj eurot). Käendusega toetati ka eluasemete kättesaadavust summas 23,2 miljonit eurot. • 2023. aastal lisandus 366 mln eurot EL struktuurifondide raha. Kujundamaks Eestist rahvusvahelist renoveerimise kompetentsikeskust, on käivitatud LIFE IP BuildEst teadus- 45  ja arendusprogrammi mahus 16,3 mln eurot (6 aastat). Sellest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Välja on töötatud meetmed korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks. Meetmete kujundamisel lähtutakse kvaliteetse elukeskkonna tervikkäsitlusest, mille järgi hea elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ühtlasi ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. See vajadus ei tulene mitte ainult Eesti siseriiklikest arengusihtidest ja strateegilistest dokumentidest vaid ka Euroopa Liidu suunalt. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudutavad elukeskkonna sh taristu arendamist. Tulemused Korterelamutele vajame täiendavalt eesmärkide täitmiseks riigieelarvest 2024-2027. a perioodil 193 mln eurot. Rahastust vajavad ka teised hoonekategooriad, näiteks väikeelamud mahus 108 mln eurot (graafik). Selle tempoga saame 2050. a-ks hoonete aastast energiatarbimist vähendada 7 TWh ehk 43% ja süsinikujalajälge 90% võrra, mis vastab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkidele. Säästame energiat, kulusid ning vähendame energia impordi ja tootmismahtude tõstmise vajadust. Graafikud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuse lisavajaduse kohta 46 5.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine - täpsustamisel Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Ehituse programm Esialgne eelarve, Lõplik eelarve, tuh Täitmine, tuh Täitmine, tuh eurot eurot eurot % Programmi kulud kokku Programmi tegevus 1.1. E-ehitus Programmi tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine 47  Programmi tegevus 2.1. Eluasemepoliitika LISA. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse Positiivsed arengud • Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks hoida TAI rahastust vähemalt 1% juures SKPst. 2023. a kavandati teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku 390,7 mln eurot. • Käivitati mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed, mis toetavad teadussüsteemi ja teadmussiirde süsteemi eesmärkide saavutamist. • Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses ning SekMo sekkumise toel era- või avalikus sektoris. • Kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimused, mis toetavad murranguliste teadustulemuste loomist ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes valdkondades ning tagavad kõrgetasemelise teadustaristu jätkusuutlikku toimimise ja avamise välistele kasutajatele. • Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute teemadena käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda. • Aktsiaseltsis Metrosert asutati Eesti esimene rakendusuuringute keskus, mille eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Keskuses käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. • Teadmusmahukatest iduettevõtlust soodustavatest tegevustest avati äriarenduse toetus, käivitati NATO DIANA kiirendi, jätkati tehisintellekti pilootprojektide programmi ning CDL- Estonia mentorprogrammi rakendamisega, mis panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava ambitsioonikasse eesmärki kasvatada jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete arvu. • Rakendati struktuurivahenditest erinevaid ettevõtete arendustoetusi. • Käivitati kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmise toetus) ning lõpetati eelmise perioodi REACT-EU tootearenduse ja kesksete digilahenduste meetmed, mis tõid turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõid eeldused ettevõtete digitaliseerimisele. 48 • Käivitati õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed. • Eesti taastekava raames käivitati toetusmeede ettevõtete varustuskindluse toetamiseks. • Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi ruumipoliitika ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja Ruumiameti loomisel. • Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu enam kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse. • BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat 2024. aastal, valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe esimese maailma riigina). • Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot. • Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete energiatõhususe määruste uuendamine. • Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud. Väljakutsed • Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd ning teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Senisest oluliselt enam tuleb panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. • TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ja akadeemilise karjääri atraktiivsuse suurendamisele, et pakkuda kompetentsi ka ettevõtetes TA-töötajate ja inseneride palkamiseks. • Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ja teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele. • Ettevõtete üldine innovatsiooni võimekus on madal. Selle kasvatamiseks on oluline jätkata ettevõtjate arendusvõimekuse kasvatamisele suunatud toetustega. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10–12 protsenti sisemajanduse koguproduktist ehk ligikaudu kolm miljardit eurot aastas. • Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõime kasvuks vajalikke strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate investeeringuid suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute elluviimisse (sh ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste 49  eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahastamisvahendite pakkumise võimekust . • Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele. • Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada multifunktsionaalne, suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tekitada strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega. • Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks. Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse. • Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja järelevalve. • Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi kogutavate andmete ühtne süsteem, investeerida masinloetavate andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks. • Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda. • Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete süsinikujalajälje arvutamise metoodika. • Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on vaja riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut koordineerivat arengukava. • Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu riigieelarve rahastuse tõusu. • Ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste elluviimine vajab riiklikku tähelepanu. • Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest. Uue Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna, sh taristu arendamiseks. 50  Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ 2023. aasta tulemusaruanne Tartu 2024 1 Sissejuhatus Siinne Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tulemusaruanne annab 2023. aasta kohta ülevaate tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud valdkonna olulisematel probleemidel ja väljakutsetel ning toodud esile panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse. Tulemusvaldkonda panustab „Eesti keele arengukava 2021–2035“, mille lähtekoht on eesti keele staatus riigikeelena, mis on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja - kasutust reguleerivate õigusaktidega. Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Joonis 1. Tulemusvaldkond ja selle elluviimise strateegilised dokumendid Arengukava eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud keeleprogramm, mida koostatakse ja muudetakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames ning milles on arengukava struktuuri järgides esitatud meetmed ja programmi tegevused. HTMi juhitava keelevaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid 2023. aastal kolm suuremat mõjutegurit: 1) valitsuse üks peamisi prioriteete jätkata eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistustega; 2) Ukraina sõja tõttu jätkuv vajadus toetada sõjapõgenike keeleõpet ning 3) ühiskonnas tekkinud vajadus uuendada keelevaldkonna õigusruumi. Eestikeelsele õppele üleminek algab 2024. aasta sügisel. 2023. aastal tähendas see laialdasi tegevusi ülemineku ettevalmistamiseks: haridustöötajate keeleõppest koolituste, eri toetuste jm meetmete väljatöötamiseni. Endiselt on tuntav Ukraina sõja mõju keelevaldkonnale, eriti seoses täiskasvanute eesti keele õppega, mille järele on jätkuvalt suur nõudlus. Samuti on suurenenud huvi tasemeeksamite 2 sooritamise vastu. Põgenikele on vaja jätkuvalt pakkuda eesti keele õppe võimalusi, sh elektroonilisi, ning selgitada eesti keele oskuse nõudeid, mis on seotud nii töötamise kui pikemaajalise riigis viibimisega. Ühiskonnas toimunud arengud, näiteks tehnoloogia areng, rändesurve, muudatused haridussüsteemis jm, on põhjustanud arutelu eesti keele kasutamist ja oskamist reguleeriva õigusruumi üle. Nii avalikes esinemistes kui ka poliitilistes debattides on muret tuntud eesti keele kasutusala ahenemise üle. Näiteks üha enam kõlavad võõrkeelsed sõnumid avalikus ruumis, igas eluvaldkonnas pole võimalik saada eestikeelset teenindust ning kasvanud on ka järelevalvele tehtavate kaebuste hulk. Koos rände suurenemisega on ühiskonnas enam kõlama hakanud võõrkeeled. Seetõttu alustati kehtiva õigusraamistiku aja- ja asjakohasuse hindamist, et seda vajaduse korral muuta. 3 1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine Tulemusvaldkonna eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki: 1) eesti keele staatus on kindel ja maine on hea; 2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult; 3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. HTM hindab tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärkide poole liikumist üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide mõõdikute järgi (vt tabel 1). Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud „Eesti Mõõdik Algtase 2023 tegelik 2035“ sihttase1 Üldeesmärgi mõõdikud 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti Täpsustatakse Tulemused keeles PIAAC uuringu avaldatakse tulemuste põhjal. 2024. a lõpuks. Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust* 91 (2021) 91,7 > 91 1. strateegilise eesmärgi „Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea“ mõõdikud** Eesti keele maine ühiskonnas: eesti emakeelega inimeste hulgas Täpsustatakse Uuring viiakse eesti keele oskus ja maine eesti keelest erineva ema- või 2024. aastal. läbi 2024. a. kodukeelega inimeste hulgas 2. strateegilise eesmärgi „Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult“ mõõdikud Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus*** 150 (2021) Mitmekeelsete terminibaaside hulk**** 70 (2020) 115 Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline (2020) Osaline 3. strateegilise eesmärgi „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“ mõõdikud Eesti keele kui teise keele õppekorralduse Puudub (2020) Puudub keskkond täiskasvanud õppijale Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus***** Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal. 1 Kuna Eesti keele arengukavas ja ka riigieelarve strateegias puuduvad praegu mõõdikute vahepealsed sihttasemed, on tabelis esitatud ainult „Eesti 2035“ sihttase. 4 * Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. ** Allikas: Eesti keele maine uuring. 2023. aastal uuringut ei toimunud. *** Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 2023. a mõõdeti publikatsioonide hulka ning andmed on 2023. aasta oktoobri seisuga. **** Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. ***** Eesti elanike enesehinnangulise võõrkeeleoskuse kohta kogutakse infot Statistikaametis korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Täpsem metoodika töötatakse välja 2024. aastal. Arengukava üldeesmärgi mõõdik (ühtlasi Eesti 2035 mõõdik) näitab, et 2023. aastal oli eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91,7%. Viimasel kolmel aastal on eesti keelt kasutatavate inimeste osakaal taas tõusma hakanud. 2023. aasta seisuga oli riigi keskselt arendatavas Ekilexi terminihalduskeskkonnas 115 terminibaasi. Aastaga lisandus 15 uut terminibaasi, mis viitab sellele, et valdkondade terminitöö järele on endiselt suur vajadus. 2024. aastal on lõpuks ettevalmistamisel eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud ja keelekasutusvaldkondade eelistused. Plaanis on, et uuring valmib 2024. aasta lõpuks. 5 Olulisemad arengud tulemusvaldkonnas Eestikeelsele õppele Valmistati ette haridustöötajate eesti keele oskuse arendamist ülemineku toetamine toetavaid tegevusi: 2024. aastal käivituvad haridustöötajate uued ja suuremas mahus keelekursused, samuti korraldatakse haridustöötajatele B2- või C1-taseme eesti keele tasemeeksami lisasessioon keeleoskuse tõendamiseks. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi toetab 2023. aasta augustis kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfond+ kaasrahastatud programm „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“, mida viib ellu Eesti Keele Instituut (EKI). Programmi tegevused toetavad nii keele- kui ka haridusvaldkonna eesmärkide elluviimist. Programmist toetatavate tegevuste eelarve perioodil 2023−2029 on kokku 46 mln eurot. 2023. aastal kinnitati Tegevuskava koostasid EKI ja HTM koostöös ning vajadus selle „ÕSi ja EKI teatmiku järele tulenes ühiskonnas kerkinud arutelust uue ÕSi koostamise koostamise ümber. Selles on täpsustatud „Eesti keele arengukava 2021–2035“ tegevuskava 2022– täitmiseks tehtavaid eesti keele korraldamise ja arendamise 2025“ tegevusi EKIs. Tegevuskava laiem eesmärk on tagada info kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning selgus EKI tegevuse kohta uute keeleallikate koostamisel. Tegevuskava kohaselt ühendatakse osa EKIs koostatavad sõnastikud, et lihtsustada kasutaja juurdepääsu neile, samuti lepiti selles kokku, et ÕS ilmub nii paberil kui ka veebis. 2023. aastal kinnitati Tegevuskava koostamisse kaasati HTMi ja EKI juhtimisel nii „Eesti terminitöö terminikomisjonid ja kõrgkoolide esindajad kui ka teised tegevuskava aastateks terminitöö huvirühmad. Tegevuskava peamine eesmärk on 2023–2025“ tõhustada terminitööd, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Samuti on tegevuskavas esitatud arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul mitmekeelses inforuumis. Terminivara vajatakse üha rohkem ka keeletehnoloogia arenduses, näiteks valdkondliku masintõlke ja riigi Tõlkevärava (keskkond avaliku sektori tõlkeprojektide haldamiseks) arendamisel. EKI keeletehnoloogia EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskus (KTKK) koordineeris kompetentsikeskus riigiüleselt keeletehnoloogia valdkonda ja täitis teadmuskeskuse rolli, mh koostöös mitmete avaliku sektori ja erasektori asutustega keeletehnoloogiliste vahendite, näiteks kõnetuvastuse, masintõlke 6  ja tekstianalüüsi vahendite rakendamisel Riigi Teatajas, Ravimiametis, PERHis jm. Keeleseaduse Seoses Eesti muutumisega rände sihtriigiks ja murdekeelte toimekeskkonna staatuse küsimuse tõstatamisega kogukondade poolt on HTM analüüs alustanud keelevaldkonna ja eesti keele kasutusala analüüsi, selgitamaks välja probleemsed kohad keeleseaduse rakendamisel. Kohtutud on erinevate valdkondade esindajatega ja huvirühmadega. Analüüs valmib 2024. aasta suveks, ettevalmistamisel on keeleseaduse väljatöötamiskavatsus. „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine Keelevaldkonna elluviidud tegevused toetavad järgmiste „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide täitmist. „Eestis elavad arukad, Hea keeleoskus on harituse märk ja võimaldab inimestel tegusad ja tervist ühiskonnas tõhusalt tegutseda. Keeleprogrammi mitmed hoidvad inimesed“ tegevused on suunatud sellele, et Eesti elanike keeleoskus võimaldaks neil täielikult osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus. 2023. aastal jätkati eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimist. „Eesti ühiskond on Oluline on muu emakeelega inimeste keeleline lõimumine (sh läbi hooliv, koostöömeelne eestikeelsele õppele ülemineku), mis loob kõigile elanikele ja avatud“ võrdsed võimalused osalemaks majandus- ja kultuurielus. Mitmekeelsus ja võõrkeelte valdamine suurendavad ühiskonna avatust ja võimekust teha rahvusvahelist koostööd. Jätkati täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe edendamisega, mille eesmärk on elanikkonna riigikeele oskuse suurendamine. „Eestis on kõigi Eestis valitsev eestikeelne teaberuum soosib eestlaste naasmist vajadusi arvestav, kodumaale, samuti arvestatakse keeleliste erivajadustega turvaline ja kvaliteetne inimeste ja nende hakkamasaamisega. elukeskkond“ 7  „Eesti on Keeleprogrammi raames tehakse tööd keeletehnoloogia, uuendusmeelne, nüüdisaegse terminoloogia jm alal. Keeleoskuse ja keeletaristu usaldusväärne ja arendamine hoiavad eesti keelt ja kultuuri. inimesekeskne riik Tulemusvaldkonna olulisemad väljakutsed Täiskasvanute 2023. aastal jätkusid ministeeriumide jt seotud asutuste arutelud eesti keele õppe täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna korrastamise vajaduse valdkonna üle. Pakutavad keeleõppeteenused on eri ministeeriumide killustatus haldusalade vahel ära jaotatud ning riigil ei ole keskset süsteemset ja ajakohast ülevaadet täiskasvanute keeleõppest ega selle tulemuslikkusest. See tekitab ühelt poolt dubleerimist, teisalt on oht, et osad riigile olulised sihtrühmad jäävad vajaliku õppeta (vt järgmine punkt). HTM on alustanud valdkonna korrastamiseks vajaliku strateegia koostamist. Haridustöötajate Eestis on paar tuhat haridustöötajat, kes vajavad eesti keele õpet, eesti keele oskus et viia oma keeleoskus vastavusse neile seatud kui võtmekoht keeleoskusnõuetega. Kui seni piisas paljudel õpetajatel B2- eestikeelsele õppele tasemel keeleoskusest, siis arvestataval osal sihtrühmast tuleb üleminekul viia oma keeleoskus üleminekuperioodil C1-tasemele. Väljakutse on piisavas mahus õppekohtade pakkumine sihtrühma ootustele vastava paindlikkusega ja ka õppe tulemuslikkus, sh osalejate motivatsioon pikaajalises keeleõppes osaleda. Eesti Digiühiskonnas on eesti keele elujõulisuse tagamiseks esiteks keeletehnoloogiliste vaja võtta eesti keeletehnoloogia vahendid kasutusele võimalikult vahendite paljudes avaliku sektori teenustes ja infosüsteemides. Teiseks kasutuselevõtt on tuleks jõuda täieliku keeletehnoloogilise toeni. Rahvusvahelises tagasihoidlik võrdluses on eesti keele jaoks olemas keele töötlemiseks vajalikud baaskomponendid, tegeleti mitmete puuduolevate võtmekomponentide edasi arendamisega, nagu tekstide kokkuvõtja, tekstide lihtsustaja, ebasündsate väljendite 8  (vihakõne) tuvastaja, valeuudiste tuvastaja, semantikavahendid, dialoogimudelid jm. Mitmekeelsuse Eesti elanike mitmekeelsuse edendamiseks on oluline kujundada edendamine hoiakuid, soodustada (keele)õpetajate koostööd ning ajakohastada keeleõppe ja keeleoskuse hindamise metoodikaid. Otsus laiendada võõrkeeleõppe (B-võõrkeele) valikuid üldhariduskoolides on toonud kaasa vajaduse toetada koole valikute pakkumisel, sh B-võõrkeelte õppevara soetamisel ja eri keelte õppe populariseerimisel, samuti on oluline koolidesse lisanduvate õpetajate pädevus. Eesti keele arengukava ja keeleprogrammi eesmärkide täitmise seisukohast on oluline jätkata lisaks inglise keelele teiste keelte õppe ja oskuse populariseerimist. 9  Keeleprogrammi 2023–2026 eesmärk: eesti 2. Keeleprogrammi keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning eesmärkide saavutamine Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse ajakohane keeletaristu ja keeletehnoloogia, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Programmiga arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimise võimalusi, samuti toetatakse mitmekeelsuse arengut. Tabel 2. Keeleprogrammi ülevaade Programmi nimi Keeleprogramm 2023–2026 Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi Strateegiline üldsiht: „Demokraatlik ja turvaline riik, täpsusega) kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“ Siht: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ Programmi periood 2023–2026 Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium Kaasvastutajad (oma valitsemisala Keeleamet, Eesti Keele Instituut asutused) 2023. aasta kõige olulisemad arengud Eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamise toetamine. Eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. 2023. aastal jätkati eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimist. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe edendamine. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega jätkati tööd valdkonna korrastamiseks (sh valmis Kultuuriministeeriumi analüüs prioriteetsetest sihtrühmadest, Riigikeele nõukojas koostati täiskasvanute eesti keele õppe tegevuskava kavand). Jätkati tööd iseseisvate e-õppe kursuste arendamiseks ning täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondava e-keskkonna 10  arendamiseks. Haridus- ja Noorteamet jätkas täiskasvanute eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimise protsessi. Eesti keeletehnoloogia valdkonna tegevuskava tegevused liideti tehisintellekti valdkonna tegevuskavaga, et tagada suurem riigiülene vaade ning ühtlustada erinevaid toetusmeetmeid, sh välisrahastust. Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks jätkati koostööd kultuuriinstituutide ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga. 2023. aasta sügisest alates peavad koolid pakkuma B-võõrkeele valijatele valikut vähemalt kahe keele vahel – nõue on juba sel aastal oluliselt elavdanud võõrkeeleõpet koolides ning ministeeriumi strateegilised partnerid on jätkanud tööd haridusasutuste toetamisel, pakkudes koolitusvõimalusi, toetades õppematerjalide valikul ja korraldades ühisüritusi . Toetati keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetati Üleilmakooli tegevusi. Toimuvad regulaarsed kogunemised ja koolitused õpetajatele ning tagatakse õppevara. Eesti keele ja kultuuri õpet akadeemilisel tasemel pakutakse ca 30 kõrgkoolis eri riikides. Toimusid ettevalmistused uue õpetuskoha avamiseks Torontos. Kinnitati „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mille eesmärk on täpsustada „Eesti keele arengukava 2021–2035“ täitmiseks tehtavaid eesti keele korraldamise ja arendamise tegevusi EKIs . Kinnitati „Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025“, mille eesmärk on tõhustada terminitööd, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Samuti on tegevuskavas esitatud arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul mitmekeelses inforuumis. 2.1. Eesmärkide saavutamise ülevaade tegevuste lõikes Tabel 3. Meetme „Keelevaldkonna arendamine“ mõõdikud ja sihttasemed 2023 2024 2025 2026 2035 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne Uus mõõdik: täpsustatakse 2024. a PIAAC uuringu tulemuste lugemisoskus eesti keeles põhjal Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91 91,2 91,7 91 91 91 91 > 91 rahvastikust Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal. 11 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Tegevus hõlmab eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ja väärtustavaid tegevusi ning keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd. Tabel 4. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise tegevuse mõõdikud 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja 50 50 50 50 50 50 50 tunnustusüritused Eesti keele maine ühiskonnas eesti emakeelega inimeste hulgas Uuring on ettevalmistamisel; eesti keelest erineva emakeelega inimeste sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal. hulgas Maine ja staatuse tegevust mõõdetakse programmi kaudu ellu kutsutud ja läbi viidud keeleürituste ning Eesti elanike keelehoiakute kaudu. 2023. aastal toimusid kõik planeeritud keeleüritused, mis olid piisavalt mitmekesised, et tõsta inimeste keeleteadlikkust, populariseerida keeleteadust, keeletehnoloogiat ja keeleõpet ning tunnustada keeleuurijaid, keeleõpetajaid, eestikeelsete kõrgkooliõpikute autoreid, piirkondlike keelte ehk murrete ning soome-ugri keelte ja kultuuride eestkõnelejaid, vabatahtlikke algatusi jm. Keelevaldkonna teemad olid meedias pidevalt kajastatud. Ettevalmistamisel on eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud ja keelekasutusvaldkondade eelistused. Selleks, et tugevdada eesti keele mainet ja staatust, viidi ellu järgmised olulised tegevused. Viidi ellu eesti keele mainetegevusi, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise, kasutamise või uurimise vastu. Korraldati keeleüritusi õpilastele ja õpetajatele: 2023. aastal peeti koolides 67 eesti keele päeva, millest võttis osa rohkem kui 2000 põhikooli- ja gümnaasiumiõpilast ning õpetajat, see on üle kahe korra enam kui 2022. aastal. Lisaks viidi läbi Sõnaveebi ja ÕSi tutvustavaid üritusi eri sihtrühmadele, keeletoimetamise seminarid, algatati noorlingvistide klubi, viidi läbi emakeeleolümpiaad ja lingvistikaolümpiaad, Vikipeedia töötoad jm. Jätkusid keeleõpetajate teabepäevad ja korraldati eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügiskonverents (nii kohapeal kui ka veebis), kus osales 130 õpetajat. Korraldati keeleüritusi üldsusele, selgitati välja aasta parimad keeleteod ja anti välja riigi F. J. Wiedemanni keelepreemia. Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav. 12 Osaleti rahvusvahelises keelepoliitikaalases koostöös: jätkus töö EFNIL-is ning CLARIN ERIC-us. Lisaks teeb KTKK suurte keelemudelite valdkonnas koostööd Sitra, Turu ülikooli ja SiloGeniga. Teostati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Keeleamet jälgis keeleseaduse täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Samas pole sunnimeetmed ilmselt piisavalt tõhusad, sest 2023. aastal vaid 7% järelkontrolli võetud isikutest on ettekirjutuse täitnud. Järelevalve tõhusust analüüsitakse ka keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel. Tagati eesti keele keelekorraldus ja keelehoole. Soovijatele anti keele- ja termininõu ning arendati keeleportaali Sõnaveeb, et igaüks saaks oma keeleküsimustele vastused iseseisvalt ja kiiresti. Viidi läbi Sõnaveebi arendamise järgmine etapp, võttes muu hulgas arvesse Sõnaveebi kasutajauuringu tulemusi. 2023. aastal täiendati Sõnaveebi kaheksa erialase terminibaasiga, viidi lõpule mahuka terminibaasi Esterm import. Korraldati seminare ja koolitusi ametiasutustele ja emakeeleõpetajatele. Tulemus: Eesti Keele Instituut (EKI) annab pidevalt keele- ja termininõu ning koolitab ja toetab terminikomisjone, kes koostavad oskussõnastikke, 2023. aastal tihendati kohtumiste sagedust ja alates sügisest korraldati üle nädala konsultatsioonitunde, et terminikomisjone veelgi enam toetada. Samuti värskendatakse ja korrastatakse keelehooldeallikaid. Jätkub avalik arutelu kirjakeele normi ja keelekorralduse üle. Korraldatud on arvukaid üritusi keelekorralduse teemal. 2023. aastal algatasid seto ja võru kogukonnad taas arutelu, et nende murdekeeli võiks iseseisvate keeltena tunnustada. Ka Eesti keelenõukogu märkis, et seto ja võru keelte elujõulisuse tagamiseks on vajalik tagada neile tugevam õiguslik staatus. HTM tellis sügisel keeleteadlastelt hinnangu, milliseid keeli võiks pidada murdekeelteks. Hinnang valmib 2025. aasta alguses. 13 Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Tegevus hõlmab keeleressursside loomist, keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite kasutuselevõttu, keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks . Tabel 5. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamise tegevuse mõõdikud 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Keeleressursside variatiivsus Korpused 115 120 160 125 130 135 140 Sõnavararessursid 85 88 120 95 100 105 110 Aktiivsete terminikomisjonide arv 45 46 46 45 45 50 70 Eesti keelt käsitlevate keeleressursside (tekstikorpuste ja sõnastike) variatiivsus on säilinud, suurem osa neist täieneb pidevalt (nt terminikogud ja veebitekstide sõelumisel saadud sõnakogud). Keeleressursside olemasolu ja kättesaadavus on äärmiselt oluline nii eesti keeletehnoloogia arendamisel, keeleteaduslikus töös kui ka keeleõppevahendite loomiseks. 2023. aasta lõpul avaldati eesti keele suurim keelekorpus (ühendsõnastik), mille maht on 3,8 miljardit sõna. Terminikomisjonide aktiivsus on püsinud samal tasemel (45 ringis), mida võib selgitada muu hulgas sellega, et töökeskkond Ekilex on kõigile komisjonidele tasuta kättesaadav. 2023. aastal oli terminitöö toetuse taotlejate seas viimaste aastate arvestuses ka kõige enam selliseid komisjone, kes alles alustasid terminibaasi koostamist. See viitab, et Sõnaveebis ei täiene üksnes seal varem esinenud valdkondade oskussõnavara, vaid lisandub ka uute erialade terminoloogiat. See kasv võib olla seotud suurenenud ja süsteemsema teavitustööga. Selleks, et tagada keelekasutajatele ajakohased vahendid keele kasutamiseks, õpetamiseks ja uurimiseks, viidi ellu järgmised olulised tegevused. Loodi ja arendati avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi. Lisaks arendati eesti viipekeelt, sh erialaviiped ja katsetati viibete automatiseerimist. Tulemus: keeleportaali Sõnaveebi on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest ning keeleinfo on kasutajatele leitav peamiselt ühe kanali kaudu. Sõnaveeb sisaldab mahukat ja pidevalt täienevat EKI ühendsõnastikku ja eesti keele sõnaraamatut ÕS 2025. 14 Arendati eesti terminivara ja teaduskeelt. Koordineeriti eesti terminitööd ning tagati eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomine, et oskussõnavara oleks pidevalt arendatud ja ajakohane. Korraldati terminitööd toetavaid ja populariseerivaid seminare, infopäevi ja konsultatsioonitunde, arendati terminihalduskeskkonda Ekilex. Kaasati uusi terminikomisjone, kes oma valdkonna termineid loovad ja levitavad. Korraldati seminare ja infopäevi teaduskeele ja terminoloogia kohta; viidi läbi avatud taotlusvoorud terminitöö arendamiseks ning eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Taotlusvoorude tulemusel arendatakse aktiivselt vähemalt 46 erialast terminibaasi. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. 2023. aastal ilmus programmi toel kolm kõrgkooliõpikut ning algatati kuus uut õpikuprojekti. Jätkati hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamist. Hõimurahvaste programmi kaudu toetati soome-ugri keelte ja kultuuride kestmiseks ja/või hoidmiseks ette võetud tegevusi. Soodustati rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. 2023. aastal toetati 5 teadus- ja arendusprojekti ning viidi läbi 23 haridus- ja kultuuriprojekti, aktiivsed projektide elluviijad on udmurdid, aga toetati ka maride, ingerisoomlaste ja karjalaste (lüütide) tegevusi oma keele ja kultuuri hoidmisel ja levitamisel. Teadus- ja arendusprojektid jagunesid keelevaldkonna ja kultuuriuuringute vahel, seejuures toetati vepsa, vadja, liivi ja ersa uuringuid ning kahe välisüliõpilase õpinguid soome-ugri keelte magistriõppekaval. Hõimurahvaste programmi auhindadega tunnustati inimesi, kelle tegevus on aidanud kaasa hõimurahvaste keelte ja kultuuride populariseerimisele, uurimisele, arendamisele ja pärandi säilitamisele ning omariikluste hõimurahvaste olukorra teadvustamisele rahvusvahelisel tasandil. Tulemus: korraldatud on hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. Seoses Venemaa täiemahulise sõjaga Ukrainas on koostöösuhted Venemaa Föderatsiooniga jätkuvalt katkestatud ning see mõjutab ka hõimurahvaste programmi. Programm on algselt loodud soome-ugri ja samojeedi põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks. Enamik neist rahvastest elab aga Venemaa Föderatsioonis. Sõja tõttu on nii Eesti kui ka Euroopa Liit kehtestanud Venemaa suhtes mitmeid sanktsioone ning asutustega Venemaal on katkestatud igasugune koostöö. Neid põhimõtteid järgitakse ka hõimurahvaste programmis, mistõttu keskendutakse siinpool piiri korraldatud sündmuste toetamisele ning auhindadega tunnustatakse siinpool piiri elavaid soome-ugri keelte, kultuuride ja teaduse eestvedajaid. Toetatud on eesti keeletehnoloogia arengut. Eesti keeletehnoloogia valdkonna tegevuskava tegevused liideti tehisintellekti valdkonna tegevuskavaga, et tagada suurem riigiülene vaade ning ühtlustada erinevaid toetusmeetmeid, sh välisrahastust. 2023. aasta lõpul valmis Tõlkevärava 1. etapi arendus ning nelja uue asutuse liitumine projektiga: riigi teenus ka tundlike tekstide masintõlkimiseks on heal tasemel ja kasutuses. 15  EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskus (KTKK) loodi selleks, et kindlustada eesti keele digitaalne jätkusuutlikkus, arendades ja integreerides keeletehnoloogilisi vahendeid võimalikult laia kasutajaskonna jaoks. Koguti ja töödeldi eri tüüpi keeleandmestikke, mis on kättesaadavaks tehtud kõigile huvilistele keeleandmestike registris. KTKK konsulteeris mitmeid asutusi: nt Riigikantselei innovatsioonivõimekuse meetme keeletehnoloogilisi hankeid (Riigikantselei projekt, Siseministeeriumi projekt), EASi eelkonsulteerimisvooru taotlusi, PERHi, kohtuid, jpt avaliku sektori asutusi ning sidusvaldkonna teadusharusid (peamiselt sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas). Lisaks on KTKK tegelenud keeletehnoloogia teavitustegevusega, mh avalikkuse teavitamisega. Kuna keelevaldkonna ja keeletehnoloogia arendamiseks on vaja rohkelt kvaliteetseid keeleandmestikke, siis on HTM koostöös EKI-ga 2023. aastal sellele teemale eraldi tähelepanu pööranud, hõlbustades masinloetavate keeleandmestike avaandmetena kättesaadavaks tegemist. Koguti eri tüüpi kõneandmestikke (kokku u 600 tundi) koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga: lühikese ajaga on lisandunud palju suulist teksti. Käivitati koostöö Harnoga keelematerjalide (eksamitööd) kogumisel: kaardistati vajalikud keeleandmestikud ja õiguslikud küsimused. Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele kui riigikeele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tabel 6. Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse toetamise tegevuse mõõdikud 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides 61,6 62,4 58 64 64 64 65 (maksimaalne 100) Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal 57,6 56,1 51,7 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 61 eksamil käinutest (%) Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv 5000 5300 5300 5050 5100 5100 5100 aastas) Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-keeleoskustaseme - 74,8 75,5 ≥ 64 ≥ 66 ≥ 66 ≥ 66 saavutanute osakaal (%)* *K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi. 16 Eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanute osakaal on võrreldes eelmiste aastatega märgatavalt langenud. Languse taga on eri tegurid. Et A2-taseme keeleoskus on osale isikutele vajalik riigis viibimiseks, on nad selle taseme eksamit teinud. Kõrgematel tasemetel (B2 ja C1) on osalenud rohkem haridustöötajaid, kellel on eestikeelsele õppele üleminekuga seoses vaja tõendada vastava taseme keeleoskust. 2023. aastal osales nelja taseme eksamitel kokku rekordarv inimesi – 8088 (2022. aastal 5208 osalejat). Kui varasematel aastatel on eksamile registreerunutest eksamil osalenud ligikaudu 85–87%, siis 2023. aastal oli see näitaja 92%. See koos väheneva eduka sooritamise protsendiga osutab tõsiasjale, et osa eksaminande tuleb eri põhjustele eksamile piisava ettevalmistuseta. Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli 2023. aastal samuti 2022. aastaga võrreldes madalam (58% vs 62,4%). Mõlemal juhul on tulemused sihttasemest madalamad. Kehvemini sooritavad igal aastal eksami mehed ja kutseõppe õpilased. Võõrkeele riigieksamil saavutas vähemalt B2-keeleoskustaseme 75,5% eksamil käinutest. Võrreldes eelmise aastaga on tulemus veelgi paranenud ning seega riiklikult seatud siht taas saavutatud. Valdav enamus võõrkeele riigieksami tegijatest valib inglise keele, kusjuures suur arv gümnaasiumilõpetajaid (2022/23. õppeaastal 4894) kasutab inglise keele oskuse tõendamiseks rahvusvahelist keeleeksamit (enamik riigi poolt tasuta võimaldatavat Cambridge Assessment English C1 Advanced eksamit). Noorte huvi inglise keelt õppida ja kasutada aitab kaasa sellele, et võõrkeele riigieksami tulemused on oodatust kõrgemad. Väliseestlaste osaluse mõõdikus on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivad lapsed kui ka emakeelepäevadel osalevad inimesed. Eesti keele õppes osales 2023. aastal 5300 väliseestlast. Õppes osalejate arv on kasvanud nii välismaal loodud eesti keele õpetuskohtade arvu kasvu tõttu kui ka taas aktiivselt toimuvate väliseesti keelepäevade tõttu. Stabiilset tegevustoetust saab HTMi rahastamisel umbes 55 õpetuskohta välismaal. Eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid õppematerjale on jagatud ca 35 õpetuskohta välismaal. Pariisis toimusid 13. emakeelepäevad eesti keele ja kultuuri õpetajatele, kus osales ca 100 õpetajat välismaa õpetuskohtadest. Igakuiselt toimusid keele ja kultuuri õpetamise teemalised Zoomi koolitused, mille salvestused on tehtud kõigile huvilistele kättesaadavaks. Pärast mitmeid aastaid toimus taas keeleõpetajate suvekool Eestis. Kõige suurema õpilaste arvuga on Üleilmakool, kus tegutsemise 11. õppeaastal õpib 350 õpilast. Õppetegevust pakutakse 32 ainekursusel 1.−9. klassis. Lisandunud on keeleõpe C1-tasemel. Eesti keele õppe ja mitmekeelsuse toetamiseks viidi 2023. aastal ellu järgmised tegevused. Jätkati tööd täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna e-teenuste arendamiseks. Olulisemate projektidena olid töös täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava elektroonilise keskkonna loomine ja B2-taseme e-õppe kursuse tellimise 17 ettevalmistamine. E-keskkonda soovitakse koondada ja ühtlustada täiskasvanutele pakutavad eesti keele õppe teenused, et seeläbi vähendada nende killustatust, parandada nende kättesaadavust ning anda poliitikakujundamiseks parem ülevaade teenuste kasutamisest ja tulemuslikkusest. Ärianalüüs valmis 2023. aasta kevadel ning selles tehtud ettepanekute alusel jätkatakse keskkonna loomist. Eestikeelsele õppele üleminekuks on prioriteet haridustöötajate eesti keele oskus, milleta üleminek ei ole võimalik. 2023. aastal pakuti ministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös B1-, B2 ja C1-taseme eesti keele õpet neljas linnas (Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe) kokku 297 haridustöötajale. 2024. aastal jätkuvad haridustöötajate keelekursused Eesti Keele Instituudi juures. Samuti valmistati ette haridustöötajate keelelähetuse programmi, et eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajad saaksid stažeerida eestikeelses töökeskkonnas. Lisaks hakkab instituut pakkuma metoodika- ja didaktikakoolitusi keelevaldkonnas, sest õpetajate oskused õpilaste keeleoskuse arendamisel ja mitmekeelsuse toetamisel on ülemineku elluviimiseks võtmetähtsusega. Jätkus strateegiline partnerlus kultuuriinstituutidega ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga, et toetada võõrkeelte õpet ja edendada mitmekeelsust. Mh soodustatakse haridusasutustes eri võõrkeelte õpetamist ja võõrkeelte valiku laiendamist, pakkudes selles tuge koolidele ja (alustavatele) võõrkeeleõpetajatele, korraldades ühisüritusi ja koolitusi, nõustades õppematerjali jm osas. Samuti tunnustatakse tulemuslikku võõrkeeleõpet (nt CertiLingua programmi tegevused, rahvusvahelised keeleeksamid, Euroopa keeleõppe tunnuskiri). Jätkati koostööd Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega. 18 3. Keeleprogrammi eelarve täitmine Tabel 7. Keeleprogrammi eelarve täitmise ülevaade (tuhandetes eurodes) Keeleprogramm Esialgne Lõplik eelarve Täitmine % eelarve Meede 1. Keelevaldkonna arendamine 10 539 10 331 8 026 78% Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse Kulud 994 1 007 931 92% tugevdamine Tegevus 1.2. Keeletaristu ja Investeeringud 22 22 11 49% keeletehnoloogia arendamine Kulud 5 254 5 910 4 720 80% Tegevus 1.3. Eesti keele Investeeringud 0 172 77 45% õppe toetamine ja oskuse hindamine ning Kulud 4 269 3 221 2 287 71% mitmekeelsus Investeeringud 22 194 88 45% Keeleprogramm kokku Kulud 10 518 10 137 7 938 78% KOKKU 10 539 10 331 8 026 Keeleprogrammi lõplik eelarve vähenes esialgse eelarvega võrreldes 0,2 miljoni euro võrra (2%) seoses uue perioodi välisvahendite planeeritust väiksemas mahus kasutusele võtmisega 2023. aastal. Eelarve mahtu suurendasid 0,9 miljoni euro võrra 2022. aastast üle kantud vahendid, sh 2022. aastal lisaeelarvega eraldatud investeeringute eelarve 172 tuhat eurot ukraina keele kui uue keeleõppe lähtekeele lisamiseks iseseisvat eesti keele õpet toetava e-kursuse Keeleklikk keskkonda. Tulu majandustegevusest oli EKI keelevaldkonna koolitustest 54 000 eurot, mida oli kavandatust 31 000 euro võrra vähem. Programmi investeeringute eelarve kujunes kaudsete kulude investeeringute 22 tuhandest eurost ja eelmisest aastast üle toodud 2022. a lisaeelarvega eraldatud 172 tuhandest eurost. Keeleklikk e- kursuse loomisel loobuti grammatikavideote lisamisest, mistõttu hanke tegelik maksumus jäi planeeritust väiksemaks. Eesti keele e-õppe kursusele kavandatud eelarve jääki summas 95 155 eurot üle ei kanta, vaid suunatakse riigituludesse. Programmi lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on 1,8 miljonit eurot (22%), sh ministeeriumi kaudsete kulude jääk 0,4 miljonit eurot, mis on tekkinud teadliku majandus- ja personalikulude kokkuhoiu arvelt. Asutuse kaudukulude jäägi kasutamine on 2024. aastal planeeritud ühekordseteks arendustegevusteks, milleks kokkuhoiu tõttu ei ole vahendeid 2024. aasta eelarves planeeritud. 19 Programmi tegevuse Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine eelarve jääk on ca 76 tuhat eurot, millest 68 tuhat eurot peamiselt Keeleameti personalikulude arvelt seoses aasta jooksul täitmata ametikohtade ja peatatud töösuhetega Jääk kantakse üle 2024. aastasse ja kasutatakse vastavalt programmi tegevuse eesmärkidele, sh keskendutakse eesti keele mainet tõstvatele keeleüritustele. Programmi tegevuse Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine otsekulude jääk on ca 0,8 miljonit eurot, millest 0,3 miljonit moodustavad eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetusmeetme ja hõimurahvaste programmi lepingute ettemaksed ning 0,1 miljoni euro ulatuses võetud kohutused tarkvara analüüsi- ja arendustööde teostamiseks. Eelarve kantakse üle 2024. aastasse ja on planeeritud juba võetud kohustuste katmiseks ning keele- ja kõnetehnoloogia toetamiseks 2024. aastal. Programmi tegevuse Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on 0,6 miljonit eurot, mis on teadlik kokkuhoid eesti keele tasemeeksamite eksaminandide arvu olulisest kasvust tingitud lisavajaduste katteks. Hoiti kokku uute ülesannete versioonide tellimiselt, edasi lükkusid kodakondsuseksamite arendustööd jms. Jääk viiakse üle 2024. aastasse ning kasutatakse eesti keele tasemeeksamite sisutöödeks (tellitakse juurde lisakoguses ülesandeid), kahe täiendava eesti keele tasemeeksami korraldamiseks EHIS-es registreeritud haridustöötajatele seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga, kodakondsuseksamite sisulisteks arendustöödeks ja eksaminandide arvu kasvust tuleneva eelarvevajaduse katmiseks. Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja „2023. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2024. aastasse“ seletuskirjas. 20  RA aruanne 2023 Tulemusvaldkond: tõhus riik (Rahvusarhiiv) Arhiivindusprogrammi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine 1. Programmi eesmärkide täitmine 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 40 44 63 50 55 60 70 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 88 88 88 88 88 Arhivaalide koguhulk 10 427 684 arhivaali (1.12.2023 seisuga) Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist* 25,8 33,6 36,2 28 29 30 31 *Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid • Digisündinud arhivaalide üleandmine asutuste poolt on hoogustunud, digitaalsena sündinud teavet võeti vastu 19 tegutsevalt asutuselt, kes digiteavet esmakordselt üle andsid. Hoogustumise taga on eelkõige kolm lõpusirgele jõudnud arendust. Esiteks ühendati novembris vastuvõtusüsteem ASTRA ja digihoidla Preservica, kuhu vastuvõetud teave nüüd automaatselt hoiule liigub. Teiseks on üks tarkvaraarendaja juurutanud võimekuse väljastada Rahvusarhiivi digiarhiivi andmestruktuurile vastavaid XML-faile digisündinud teabe arhiveerimiseks. Kolmandaks suudab vastuvõtukeskkond ASTRA hakkama saada ka asutuste failikataloogide ja vähem kvaliteetsete XML-pakettidega. • Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal jääb, nagu eelmistelgi aruandeperioodidel, muutumatuks kuni Rahvusarhiivi Tallinna keskuse kasutuselevõtuni. • Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus ka 2023. aastal prognoosidega võrreldes märkimisväärselt suurendada. Selle taga on digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023 raames Rahvusarhiivi juhitud ja lõpusirgele jõudnud kuus massdigiteerimise koostööprojekti Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 2. Ülevaade meetme elluviimisest Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine. 2023 2024 2025 2026 Mõõdik 2021 2022 2023 sihttase Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest 11 4330 5442 875 5000 5000 5000 5000 aastas) Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln 1,7 1,5 1,67 1,7 1,7 1,7 1,7 korda) Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas) 7 8 8 7 7 7 7 Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv on oluliselt suurem planeeritust. Märkimisväärse tõusu taga on suuresti Rahvusarhiivi filmiarhiivi aktiivne kuraatoritöö filmifestivalidel, varasemast rohkem  RA aruanne 2023 rahvast osales aga teisteski programmides. Virtuaalse uurimissaali külastuste arv õnnestus prognoosida enam-vähem täpsena. Nagu varemgi, toimus 99,6% Rahvusarhiivi külastustest virtuaalsetes kasutuskeskkondades. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks kujunes prognoosist ühe võrra suurem tulemus. Olulisemad tegevused Esiletõstmist väärivad kaks valdkonda. Kõigepealt, vahefinišini jõuti mitme keskse arendusega. Aprillis avati AISi ehk arhiivi infosüsteemi uus avalik liides, mis pälvis kasutajate sooja vastuvõtu. Fotode- filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis lõplikult üle Meediateek ja ka see muutus võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu. Kiirelt liiguti edasi ka filmipärandi voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus näiteks filmide ajajoon ja ingliskeelne osa, järgmisel aastal peaks valmima ka koolidele õppetööks mõeldud haridusliides. Need olid olulisimad edusammud, aga üsna hästi kulgesid ka teised arendusprojektid, mida seiretöölaual on hetkel kokku 21. Rahuloluga võib nentida, et mõne aasta eest langetatud juhtimisotsus projektide agiilseks käsitlemiseks on end täiel määral õigustanud, samuti on edu toonud arenduste juhtimisvastutuse selge üleandmine IT meeskonnalt sisuosakondadele. 2023. aasta teiseks märkimisväärseks tähiseks on viimaste suuremahuliste digiprojektide lõpuleviimine. Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava raames juhtis Rahvusarhiiv aastail 2018–2023 kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln kaadrit dokumendipärandit (sellest 4,5 mln kaadrit Rahvusarhiivi arhivaale), 245 tundi Rahvusarhiivi filmilintidel olevaid filme ja 24 erineva mäluasutuse 167 tuhat fotonegatiivi (neist 56 tuhat Rahvusarhiivi fotonegatiivi). Nende projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve pakub juba ülalmainitud Arkaader. Etteruttavalt saab öelda, et 2024. aastal algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetatava digipöörde raames arhiiviainese suuremahulise massdigiteerimise järgmine etapp, kus Rahvusarhiiv on osalemas kolme projektiga. 2023. aastal loendati Rahvusarhiivi uurimissaalides 1,7 miljonit külastust, mida on eelmise aastaga võrreldes veidi enam. Tegelikkuses on erinevate arhiiviteenuste kasutamine palju laiemgi. Näiteks ainuüksi Facebooki kaudu jõudis Rahvusarhiiv 2023. aastal ligi poole miljoni inimeseni, kiiresti kasvab arhiivihariduse programmides osalenute arv, arhiiv üllitab igal aastal kümmekond teadustrükist, mille lugejaskonda mõõta ei saa. Küll saab aga loendada ajalookultuuri ajakirja Tuna numbreid. Nimelt ilmus 2023. aastal kõige kõrgema (1.1) tähisega teadusajakirja Tuna 100. number ja ühtlasi tähistati 25 aasta möödumist ajakirja sünnist. Aruandlusaastal seati ka pikemaid arhiivinduslikke plaane, sõnastades arengusihid järgnevaks kolmeks aastaks ehk eelduslikult perioodiks, mis eelneb Rahvusarhiivi Tallinna üksuste Endla tn hoonesse kolimisele. Muude uuendatud eesmärkide seas väärib siinkohal märkimist kehtiva arhiivieeskirja kaasajastamise vajadus, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi. Eelduslikult on võimalik märkimisväärselt vähendada asutuste arhiivinduslikku halduskoormust, säilitades samal ajal arhiveeritava teabe kvaliteeti. Rahvusarhiivi 2023. aasta arhiivindusprogrammi eelarve koos eelmisest aastast üle kantud vahendite (0,2 mln eurot) ja projektitoetused ning majandustegevusest laekuv tulu (1 mln eurot) kokku moodustas 10,9 mln eurot, Arhiivindusprogrammi tegevuskulude jääk oli 1,2% lõplikust eelarvest (mahus 75 305,94 eurot) ning kasutatakse "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027" meetme 21.1.2.1 "Digiriik" KUM valdkondliku digipöörde partnerina kolme projekti raames digiteerimiseks ettevalmistamise tegevuste katmiseks (läbivaatus, korrastamine, konserveerimine, materjalid jm). Majandustegevusest saadud tulu eelarvejääk on vajalik järgmise aasta asutuse põhitegevuse kulude ja investeeringute katmiseks.  RA aruanne 2023 Arhiivindusprogrammi tegevuse 2023. a eelarve täitmine (tuhat eurot) Arhivaalide kogumine, Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine säilitamine ja juurdepääsu tagamine Kulud 9 823 10 924 9 607 3. Hinnang programmi tegevuste tulemuslikkusele Arhiivinduslikus vaates saab möödunud aastat pidada kordaläinuks. 2023. aastal pälvis Rahvusarhiiv kõrgeima koha „Unistuste Tööandja“ konkursil ning sai ühtlasi Kaitseministeeriumi märgi „Riigikaitse toetaja“. Sellest saab muuhulgas järeldada, et hea arhiiv ei seisne pelgalt hästi hoitud ja kiiresti leitavates andmetes, vaid samavõrra hästi hoitud ja märgatud inimestes, nii organisatsiooni sees kui väljaspool arhiivi. Ka selles tähenduses oli 2023. aasta edukas. LISA: Lühikokkuvõte riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande jaoks Arhiivinduses väärivad 2023. a saavutustest esiletõstmist ennekõike kaks valdkonda. Esiteks jõuti vahefinišini mitme keskse arendusega, sh avati arhiivi infosüsteemi uus avalik liides ning fotode- filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis üle Meediateek. Liiguti edasi ka filmipärandi voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus nt filmide ajajoon ja ingliskeelne osa. Nimetatud arendused võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu. Teiseks liiguti jõudsalt edasi suuremahuliste digiteerimisprojektidega. Rahvusarhiiv juhtis aastail 2018– 2023 kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln kaadrit dokumendipärandit, lisaks 245 tundi filme ja 167 tuhat fotonegatiivi. Projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve pakub ülalmainitud Arkaader. Väljakutsena võib esile tuua arhiivieeskirja kaasajastamise vajaduse, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi, mis aitaks vähendada asutuste arhiivinduslikku halduskoormust.