Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

29.05.2024 TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Ida-Virumaa turismi turunduskampaaniad Eesti, Soome ja Läti turul 2024-2026“ viitenumber: 276434 Vaidlustaja: Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Alpha Baltic Media" registrikood: 40103170420 aadress: Rīga, Stabu iela 19 - 21, LV-1011 AlphaAgency OÜ registrikood: 16183698 aadress: Vikerlase 17-43, 13616 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus registrikood: 90003367 aadress: Keskväljak 4, 41531 Jõhvi e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Mõista Sihtasutuselt Ida-Viru Ettevõtluskeskus välja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Alpha Baltic Media" ja AlphaAgency OÜ lepingulise esindaja kulu summas 3636 eurot ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Sabiedrība ar ierobežotu atbildību "Alpha Baltic Media" ja AlphaAgency OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Sihtasutuse Ida-Viru Ettevõtluskeskus (hankija) riigihankes „Ida-Virumaa turismi turunduskampaaniad Eesti, Soome ja Läti turul 2024-2026“ (vr 275897) (riigihange) tehtud otsusele tunnistada vaidlustaja pakkumus riigihanke osades 1, 2 ja 3 riigihanke alusdokumentidele (RHAD) mittevastavaks. 1.2. 24.05.2024 esitas hankija vastuse vaidlustusele. 1.3. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohti kuni 29.05.2024. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse kõikides osades tagasi põhjusel, et vaidlustaja on RHAD vormi 2 (pakkumuse vorm) ja RHAD vormi 3 (maksumuse vorm) täitnud puudulikult. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et hankija ei saanud sel põhjusel vaidlustaja pakkumust tagasi lükata, kuna kõik vormidel nõutud teave on vaidlustaja pakkumuses olemas. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2.2. Vaidlustaja ei ole nõus hankija vastusega vaidlustusele ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu, jäädes seejuures kõikide vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. A. MAKSUMUSE VORMI TÜHJAD LAHTRID EI OLE SISULINE PUUDUS 2.3. Hankija põhjendused seoses maksumuse vormiga on osades 1, 2 ja 3 identsed. Vaidlustaja ei käsitle neid argumente seega eraldi, vaid sama peatüki all koos. 2.4. Hankija ei vaidle vastuses vaidlustusele vastu, et kõikide maksumuse vormide kõikide tühjade lahtrite sisu on vaidlustaja pakkumuses olemas. Vaidlustuses on selgitatud, kuidas on pakkumusest tuletatav iga tühja lahtri sisu ega hakka seda üle kordama. 1 2.5. Hankija väidab, et isegi kui tühjade lahtri sisu on tegelikult pakkumuses olemas, on ainuüksi lahtrite täitmata jätmine sisuline puudus, kuna RHADis on kirjas, et kõik lahtrid tuleb täita. Hankija väidab, et ta ei saanud küsida vaidlustajalt selgitust, kuna sellega kaasneks pakkumuse muutmine.2 Hankija eksib. 2.6. Vaidlustusasjas nr 81-23/261717 oli pakkuja jätnud täitmata kõik pakkumuse vormi lahtrid ning oli selle asemel esitanud pakutavate toodete kohta tootelehed. Hankija lükkas pakkumuse tagasi, kuna RHADis oli nõue, et „Pakkuja täidab vormi kõik tühjad lahtrid“. VAKO selgitas pikalt, et ainuüksi vormi täitmata jätmine ei ole pakkumuse sisuline puudus, kui vormilt puuduolev teave on pakkumusest tuvastatav. VAKO otsus on asjassepuutuv kogu mahus, kuid vaidlustaja esitab sellest mõned väljavõtted: a. „Vaidlustaja pakkumuses on puudus, pakkumus ei vasta RHAD p-is 5.7. toodud nõudele täita vormi tühjad lahtrid pakutavate seadmete tehniliste näitajate kohta. Selles ei saa olla vaidlust.“3 b. „Hankija pole pidanud puudust vaidlustaja pakkumuses selgitatavaks ega kõrvaldatavaks. Kui nõustuda hankijaga (mida vaidlustuskomisjon ei tee) tähendaks see, et ükskõik milliste andmete või dokumentide pakkumuses esitamata jätmine tähendab pakkumuse tagasi lükkamist.“4 c. „Pakkumusest teatud andmete puudumine ei pea tingimata tähendama, et tegemist on sisulise puudusega, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise. Riigikohtu otsuse asjas 3- 3-1-44-13 (p 21.4) kohaselt: „[---] Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (vt analoogselt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 20 ja seal viidatud Euroopa Kohtu 29. märtsi 2012. a otsus asjas nr C-599/10: SAG ELV Slovensko jt, p-d 36–40).“5 d. „Kõik pakutavad seadmed on vaidlustaja pakkumusest tootelehtede kaudu tuvastatavad. Tehnilised näitajad konkreetselt ära nimetatud seadmete kohta ei saa tekkida alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva või pärast nimetatud tähtpäeva muutuda. Seadmete tehnilised näitajad olid/on täpselt samad nii enne kui pärast pakkumuse esitamist. Järelikult ei ole RHAD lisa 2 vormis 4 tegu teabega, mis saaks pärineda ajast pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ning mille tagantjärele esitamisega kaasneks lubamatu uue pakkumuse esitamine.“6 e. „RHS § 46 lg 4 alusel pakkumuse kohta selgituste küsimine on hankija kaalutlusõigus, 1 Vaidlustus, p-d 2.4—2.12 (osa 1), p-d 2.23—2.27 (osa 2) ja p-d 2.32—2.36 (osa 3). 2 Hankija vastus vaidlustusele, ptk 2.1. 3 VAKO 81-23/261717, p 10.1. 4 VAKO 81-23/261717, p 10.2. 5 VAKO 81-23/261717, p 10.6. 6 VAKO 81-23/261717, p 10.6. 2/7  mitte kohustus. See aga ei tähenda, et hankija võiks ilma kaalutlemata öelda, et ta on otsustanud pakkujalt selgitusi mitte küsida ning seega võimalust puuduolevat teavet tagantjärele esitada mitte anda (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-21-722, p 13). Hankija peab talle antud kaalutlusõigust reaalselt kasutama ja seda tuleb teha kooskõlas kaalutlusreeglitega, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus (Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-24-13, p 22). Vaidlustuskomisjonile pole sellise kaaluka põhjuse esinemine käesoleval juhul tuvastatav.“ 7 2.7. Kõik viidatud vaidlustusasjas esitatud seisukohad on asjakohased ka praegu. Maksumuse vormi tühjade lahtrite sisu on pakkumusest tuvastatav ning vaidlustaja oleks saanud seda hankijale selgitada, kui hankija oleks selle kohta küsinud. Puuduse tagantjärele kõrvaldamisega ei kaasneks uue pakkumuse esitamist, kuna vaidlustaja ei asuks sellega pakkumuse kogumaksumust ega ühtegi maksumuse komponenti muutma. Pole mingit kaalukat põhjust, miks ei võiks hankija vaidlustajalt kõrvaldatava puuduse kohta selgitust küsida. 2.8. Ainuüksi asjaolu, et hankija ei ole kaalunud selgituse küsimist, vaid on ebaõigesti järeldanud, et tal selgituse küsimise õigust ei ole, kuna sellega kaasneks pakkumuse muutmine, on oluline kaalutlusviga. Vaidlustusasjas nr 92-23/259599 oli pakkuja pakkumuses samuti selgitustega kõrvaldatav puudus. Hankija väitis, et tal ei olnud võimalik küsida pakkujalt täpsustavaid küsimusi, kuna uue info esitamisel oleks tegemist pakkumuse muutmisega. VAKO selgitas: „Kohtupraktikat arvestades võib käesoleval juhul olla tegemist olulise kaalutlusveaga, mis võis mõjutada otsuse tegemist. Kui Hankija oleks andnud Vaidlustajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, siis oleks Vaidlustaja saanud selgitada Hankijale M.O. „CV – välisriigi mentor“ esitamata jätmisega seonduvaid asjaolusid, sh seda, kas dokument oli olemas enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, ning Hankija oleks otsuses saanud võtta seisukoha selles, kas seda dokumenti ning selles esitatud andmeid saaks pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvesse võtta või mitte.“8 B. PAKKUMUSES ON OLEMAS KÕIK PAKKUMUSE VORMIL NÕUTUD TEAVE 2.9. Hankija põhjendused seoses pakkumuse vormiga on sisult analoogsed: a. osas 1 (Eesti) väidab hankija, et pakkumuses ei ole 4 erineva kampaania (talv, kevad, parim seiklus, maitseseiklus) kohta eraldi toodud välja tegevuse sisu kirjeldust (tegevused, reklaamid, kanalid, kontaktide kasvatamise tegevused, jm asjakohane) ega põhjendust, miks annavad need tegevused parima tulemuse; b. osas 2 (Läti) väidab hankija, et pakkumuses ei ole 3 erineva kampaania (talv, kevad, sügis) kohta eraldi toodud välja tegevuse sisu kirjeldust (tegevused, reklaamid, kanalid, jm asjakohane) ega põhjendust, miks annavad need tegevused parima tulemuse; c. osas 3 (Soome) väidab hankija, et pakkumuses ei ole kevadkampaania kohta tegevuse sisu kirjeldust (tegevused, reklaamid, kanalid, jm asjakohane) ega põhjendust, miks annavad need parima tulemuse. Samuti ei ole kajastatud edasimüüjate kaasamist, milliseid hankija ostab neljast tutvumisreisist kaks. 2.10. Kõik hankija põhjendused on ebaõiged. Kuna põhjendused on analoogsed igas osas ning vaidlustaja vastuargumendid sisult kattuvad, käsitleb vaidlustaja kõike koos ühes peatükis. ▪ Hankija ei ole osutanud mittevastavusele 2.11. Hankija on tunnistanud vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida läbi selle, kas pakkumus vastab sellistele RHADis esitatud nõuetele, mis on 7 VAKO 81-23/261717, p 10.7. 8 VAKO 92-23/259599, p 16. 3/7  käsitatavad pakkumuse vastavustingimusena. Vastavustingimused on RHAD sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule.9 2.12. Hankija ei ole vastuses vaidlustusele osutanud, millisele pakkumuse vastavustingimusele on vaidlustaja pakkumus mittevastav. Isegi kui vastaks tõele, et vaidlustaja ei ole erinevaid kampaaniaid oma pakkumuses eristanud – ei vasta tõele –, ei ole RHADis sellist nõuet niikuinii olemas. Mitte miski RHADis ei välistanud pakkujal koostamast turundustegevuse kava, mis on igale kampaaniale identne. 2.13. Hankija on jätnud tähelepanuta, et turundustegevuse kava sisu hinnatakse hindamise kriteeriumis „Turundustegevuse kava“. Hankija väidab näiteks igas kolmes osas, et „meediaplaan on sisu poolest väga üldine“, kuid see saaks olemuselt olla põhjendus vaid hindamisel (hankija võtab RHADi järgi punkte maha mh siis, kui „turunduskanalite valik on ühekülgne“), mitte pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel. Vaidlustaja ei nõustu hankija etteheidetega turundustegevuse kava sisule, kuid ei hakka neid eraldi käsitlema, kuna neil puudub vastavuse vaidluses asjakohasus. 2.14. Põhimõtteliselt oleks mis tahes pakkuja võinud koostada iga osa iga kampaania kohta ühe lakoonilise, 5-leheküljelise turundustegevuse kava. Tõenäoliselt annaks hankija sellisel juhul hindamise kriteeriumis „Turundustegevuse kava“ pakkumusele 46 maksimaalsest punktist 0 punkti („pakutud lahendusega ei ole reaalne saavutada tehnilises kirjelduses seatud eesmärke ja tulemusi“), kuid see ei oleks siiski aluseks tunnistada pakkuja pakkumus mittevastavaks, kui pakkumus kõikidele vastavustingimustele vastab. ▪ Vaidlustaja pakkumus sisaldab kõiki osi, mida hankija väidab sellest puuduvat 2.15. Hankija väidab, et kampaaniate kohta ei ole välja toodud tegevuse sisu kirjeldust (tegevused, reklaamid, kanalid, jm asjakohane) ega põhjendust, miks annavad need tegevused parima tulemuse. See on kategooriliselt ebaõige. 2.16. Osas 1 (Eesti) on vaidlustaja esitanud: a. tegevused: meediaplaanis10 on esitatud kõik tegevused detailselt nädalate kaupa kogu lepingu 28-kuulise perioodi kohta, s.t kõikide kampaaniate kohta. On ilmselge, et kui tegevused on planeeritud perioodi märts—mai, siis on nt tegemist kevadkampaaniaga. Vaidlustaja on arvestanud nelja kampaaniaga aastas. Pakkumuse ettepanekus 11 on esitatud lisaks mh järgmised tegevused: loominguline ettepanek (ptk 5), sotsiaalmeedia ettepanekud (ptk 6), mõjutajaturunduse ettepanekud (ptk 7), avalike suhete ettepanekud, s.t pressireisid (ptk 8), veebilehe täiustamise ettepanekud (ptk 9), uudiskirja ettepanekud (ptk 10), reklaamistrateegia (ptk 11), täiendavad ideed (ptk 15); b. reklaamid: meediaplaanis on esitatud andmed nii digi-, raadio- kui ka välireklaami kohta (lisaks AirBaltic ajakirjas reklaam). Ettepanekus on põhjendatud reklaamistrateegiat (ptk 11); c. kanalid: meediaplaanis on digireklaami kohta esitatud kanalid, raadioreklaami kohta raadiojaamad ja välireklaami kohta välireklaami pakkuja. Ettepanekus on põhjendatud meediakanalite valikut (ptk 12) ja meedia taktikaid (ptk 13); d. kontaktide kasvatamise tegevused: 12 meediaplaanis on esitatud iga turundustegevuse juures kuvamised/vaatamised/klikid/kontaktid (olenevalt tegevusest, nt välireklaami puhul on õige tärmin „kontaktid“, digimeedia puhul „kuvamised“ ja „klikid“). Iga turundustegevuse eesmärk on kasvatada kontakte; 9 VAKO 245-20/228390; VAKO 186-20/213197, p 10. 10 Vaidlustaja pakkumuse dokument „Meediaplaan_274499_Ida-Viru_Eesti“. 11 Vaidlustaja pakkumuse dokument „Estonia proposal. ALL. EE.“. 12 Vaid osas 1. 4/7  e. põhjendused, miks annavad tegevused parima tulemuse: ettepanekus on selgitatud eesmärke (ptk 1) ja toodud välja statistika, millest lähtuvalt turunduskampaania läbi viiakse (ptk 2), tehtud sihtgrupi (ptk 3) ja konkurentide analüüs (ptk 4). Vaidlustaja on esitanud ettepanekus läbivalt erinevate tegevuste põhjendused: ptk-s 5 on põhjendatud visuaalset keelt, ptk-s 6 sotsiaalmeedia strateegiat, ptk-s 7 mõjutajaturunduse valikut, ptk-s 9 miks ja kuidas tuleks veebilehte täiendada, ptk-s 10 kuidas aitab uudiskiri kaasa kampaania eesmärkidele, ptk-s 11 reklaamistrateegiat, ptk- s 12 meediakanalite valikut ja ptk-s 13 meedia taktikaid. 2.17. Osas 2 (Läti) on vaidlustaja samuti esitanud: a. tegevused: meediaplaanis13 on esitatud kõik tegevused detailselt nädalate kaupa kogu lepingu 28-kuulise perioodi kohta, s.t kõikide kampaaniate kohta. On ilmselge, et kui tegevused on planeeritud perioodi märts—mai, siis on nt tegemist kevadkampaaniaga. Vaidlustaja on arvestanud kolme kampaaniaga aastas. Pakkumuse ettepanekus14 on esitatud lisaks mh järgmised tegevused: loominguline ettepanek (ptk 5), sotsiaalmeedia ettepanekud (ptk 6), mõjutajaturunduse ettepanekud (ptk 7), avalike suhete ettepanekud, s.t pressireisid (ptk 8), veebilehe täiustamise ettepanekud (ptk 9), uudiskirja ettepanekud (ptk 10), reklaamistrateegia (ptk 11), täiendavad ideed (ptk 15); b. reklaamid: meediaplaanis on esitatud andmed nii digi-, raadio- kui ka välireklaami kohta. Ettepanekus on põhjendatud reklaamistrateegiat (ptk 11); c. kanalid: meediaplaanis on digireklaami kohta esitatud kanalid, raadioreklaami kohta raadiojaamad ja välireklaami kohta välireklaami pakkuja. Ettepanekus on põhjendatud meediakanalite valikut (ptk 12) ja meedia taktikaid (ptk 13); d. põhjendused, miks annavad tegevused parima tulemuse: ettepanekus on selgitatud eesmärke (ptk 1) ja toodud välja statistika, millest lähtuvalt turunduskampaania läbi viiakse (ptk 2), tehtud sihtgrupi (ptk 3) ja konkurentide analüüs (ptk 4). Vaidlustaja on esitanud ettepanekus läbivalt erinevate tegevuste põhjendused: ptk-s 5 on põhjendatud visuaalset keelt, ptk-s 6 sotsiaalmeedia strateegiat, ptk-s 7 mõjutajaturunduse valikut, ptk-s 9 miks ja kuidas tuleks veebilehte täiendada, ptk-s 10 kuidas aitab uudiskiri kaasa kampaania eesmärkidele, ptk-s 11 reklaamistrateegiat, ptk- s 12 meediakanalite valikut ja ptk-s 13 meedia taktikaid; 2.18. Osas 3 (Soome) on vaidlustaja samuti esitanud: a. tegevused: meediaplaanis15 on esitatud kõik tegevused detailselt nädalate kaupa kogu lepingu 28-kuulise perioodi kohta, s.t kõikide kampaaniate kohta. On ilmselge, et kui tegevused on planeeritud perioodi märts—mai, siis on nt tegemist kevadkampaaniaga (mida osas 3 hangitaksegi). Vaidlustaja on arvestanud kevadkampaaniaga igas aastas. Pakkumuse ettepanekus 16 on esitatud lisaks mh järgmised tegevused: loominguline ettepanek (ptk 5), sotsiaalmeedia ettepanekud (ptk 6), mõjutajaturunduse ettepanekud (ptk 7), avalike suhete ettepanekud, s.t pressireisid (ptk 8), veebilehe täiustamise ettepanekud (ptk 9), uudiskirja ettepanekud (ptk 10), reklaamistrateegia (ptk 11), täiendavad ideed (ptk 15); b. reklaamid: meediaplaanis on esitatud andmed nii digi- ja välireklaami kui sisuturunduse kohta. Ettepanekus on põhjendatud reklaamistrateegiat (ptk 11); c. kanalid: meediaplaanis on digireklaami kohta esitatud kanalid, välireklaami kohta välireklaami pakkuja ja sisuturunduse kohta kanal ehk uudisteportaal. Ettepanekus 13 Vaidlustaja pakkumuse dokument „Meediaplaan_274499_Ida-Viru_Läti“. 14 Vaidlustaja pakkumuse dokument „Proposal_Latvia_EE“. 15 Vaidlustaja pakkumuse dokument „Meediaplaan_274499_Ida-Viru_Soome“. 16 Vaidlustaja pakkumuse dokument „Proposal_Finland_EE“. 5/7  on põhjendatud meediakanalite valikut (ptk 12) ja meedia taktikaid (ptk 13); d. põhjendused, miks annavad tegevused parima tulemuse: ettepanekus on selgitatud eesmärke (ptk 1) ja toodud välja statistika, millest lähtuvalt turunduskampaania läbi viiakse (ptk 2), tehtud sihtgrupi (ptk 3) ja konkurentide analüüs (ptk 4). Vaidlustaja on esitanud ettepanekus läbivalt erinevate tegevuste põhjendused: ptk-s 5 on põhjendatud visuaalset keelt, ptk-s 6 sotsiaalmeedia strateegiat, ptk-s 7 mõjutajaturunduse valikut, ptk-s 9 miks ja kuidas tuleks veebilehte täiendada, ptk-s 10 kuidas aitab uudiskiri kaasa kampaania eesmärkidele, ptk-s 11 reklaamistrateegiat, ptk- s 12 meediakanalite valikut ja ptk-s 13 meedia taktikaid. 2.19. Ebaõige ja asjakohatu on osas 3 hankija väide, et pakkumuses pole kajastatud edasimüüjate kaasamist, milliseid hankija ostab neljast tutvumisreisist kaks. Esiteks, edasimüüjate kaasamine toimub pressireiside raames, mis on esitatud lk-l 54. Teiseks, tegemist ei ole pakkumuse mittevastavuse alusega. 2.20. VAKO-l on võimalik vaidlustaja pakkumusest lihtsalt veenduda, et nt hankija väide, et vaidlustaja ei ole esitanud „põhjendust, miks annavad tegevused parima tulemuse“, piirneb pahatahtlikkusega. Kõikides ettepanekutes on läbivalt selgitatud, milliseid turundustegevusi tuleks rakendada ja miks. 2.21. Vaidlustaja pakkumus ei ole üheski osas puudulik. Asjaolu, et pakkumuse ettepanekus ei ole eraldi pealkirjastatud peatükki „Kevadkampaania“ vmt – hankija heidab seda ette –, ei tähenda, et ühegi kampaania puhul on tegevused, kanalid, reklaamid või põhjendused puudu. Pakkumuse vastavus ei sõltu sellest, kas kampaaniad on pakkumuses segmenteeritud või mitte. Sellist nõuet hankija RHADis ette ei näinud. Lisaks on niigi ebaõige, et pakkuja ei ole eraldi kampaaniaid eristanud, kuna meediaplaanis on iga turundustegevuse kohta näha, millal see kuupäevaliselt toimub ehk millise kampaania raames. 2.22. Kokkuvõttes, kuna vaidlustaja pakkumus vastab kõikidele RHADi tingimustele, on hankija pakkumuse ebaõigesti RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükanud. Vaidlustus tuleb rahuldada. 3. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 3.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TGS Baltic AS poolt osutatud õigusabi eest 20,20 töötunni ulatuses summas 3636 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 4916 eurot. 3.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1 ). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Tähtaegsus. VAKO andis täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäevaks 29.05.2024. Seisukoht on tähtaegne. 4.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja hankijale e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 6/7 LISAD Lisa 1 Ajaaruanne 7/7