NJORD Advokaadibüroo_vastus

Ann Tarkin Teie 02.10.2023 nr vandeadvokaat NJORD Advokaadibüroo OÜ Meie 26.10.2023 nr 6-1/231471/2305466 [email protected] Elamisloa taotlemine elukaaslasele Austatud Ann Tarkin Palusite kontrollida, kas välismaalaste seadus on kooskõlas põhiseadusega, sest välismaalaste seadus lubab elamisluba taotleda ainult Eesti kodaniku abikaasale, aga mitte elukaaslasele. Samas võimaldab Euroopa Liidu kodaniku seadus asuda Eestisse elama nii Euroopa Liidu kodaniku abikaasal kui ka elukaaslasel. Abstraktse normikontrolli raames ei saa neid küsimusi reguleerivaid välismaalaste seaduse sätteid pidada ilmselgelt põhiseadusega vastuolus olevaks. Välismaalaste seaduse kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa, et ta saaks elama asuda Eestis elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa juurde või elamisloa alusel Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde (VMS § 118 p 1, § 137 jj). Sama regulatsiooni kohaldatakse ka samasoolise registreeritud elukaaslase suhtes, kuna Riigikohus on tunnistanud välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mille järgi ei ole võimalik anda elamisluba Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalase samast soost registreeritud elukaaslasele.1 Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS) kohaselt loetakse Euroopa Liidu kodaniku pereliikmeks ka inimene, kes on Euroopa Liidu kodaniku ülalpeetav või tema leibkonnaliige lähteriigis (ELKS § 3 lg 1 p 4). ELKS § 3 lõike 3 kohaselt loetakse leibkonnaliikmeks selle seaduse tähenduses 1) riikliku statistika seaduse § 24 lõikes 4 nimetatud inimene, kes elab Euroopa Liidu kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek; 2) inimene, kellel on Euroopa Liidu kodanikuga tõendatud püsiv ja faktiline kooselu. Riikliku statistika seaduse § 24 lõike 4 esimese lause kohaselt on leibkond selle seaduse tähenduses koos elavad inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine. Euroopa Liidu õiguses on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete ring määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. Selle direktiivi kohaselt loetakse pereliikmeks abikaasa ning partner, kellega Euroopa Liidu kodanik on sõlminud liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kooselu. Selleks peab vastuvõtva 1 RKÜKo 21.06.2019, nr 5-18-5/17; RKPJKo 28.09.2021, nr 5-21-4/13.  2 liikmesriigi õigustik käsitama registreeritud kooselu abieluga võrdsena, kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi asjaomastes õigusaktides sätestatud tingimustega (direktiivi art 2 punkti 2 alapunktid a ja b). Direktiivi järgi loetakse soodustatud isikuteks muud pereliikmed (sõltumata nende kodakondsusest), kes ei kuulu artikli 2 punkti 2 määratluse alla ja kes on esmase elamisõigusega liidu kodaniku ülalpeetavad või leibkonna liikmed lähteriigis, või kui tõsised tervislikud põhjused nõuavad vältimatult, et liidu kodanik peab pereliiget isiklikult hooldama; ning partner, kellel on liidu kodanikuga püsiv ja nõuetekohaselt tõendatud suhe (direktiivi art 3 lg 2 punktid a ja b). Euroopa Liidu kodanikud saavad oma pereliikmeid Eestisse elama kutsuda soodsamatel tingimustel kui Eesti kodanikud, kes peavad lähtuma välismaalaste seadusest, kui nad soovivad Eestisse kutsuda oma pereliikmed, kes on kolmandate riikide kodanikud. Sellega piiratakse Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust. Samuti on piiratud perekonnapõhiõigust. Perekonnapõhiõigus tuleneb põhiseaduse §-dest 26 ja 27. Põhiseaduse § 26 esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse § 27 lõike 1 järgi on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Perekonnapõhiõigus laieneb ka eri soost elukaaslastele, kes ei ole abielus, kuid kelle vahel on sisuliselt peresuhted. Riigikohus on sedastanud, et põhiseadusega kaitstava perekonnapõhiõiguse kaitsealasse kuuluvad ka need partnerid, kes ei ole oma kooselu seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistanud.2 Riigikohus on aga asunud seisukohale, et abielu nõue tähtajalise elamisloa andmise eeldusena ei ole iseenesest ebaproportsionaalne perekonnapõhiõiguse piirang. Riigikohus on leidnud, et elamisloa taotlemise tingimusena on naise ja mehe vahelise suhte puhul registreeritud abielu nõue üldjuhul proportsionaalne, sest eri soost partneritel on võimalik abielluda.3 Kohtu hinnangul võib abiellumise nõue osutuda ebaproportsionaalseks, kui koos elavad inimesed (vabaabielupaar) ei saa abielu sõlmida mõne neist sõltumatu õigusliku takistuse tõttu (õiguslik takistus, mida elamisloa taotleja ei saa kõrvaldada).4 Riigikohus on leidnud, et põhiseadusega ei ole vastuolus ka see, et tähtajalist elamisluba ei ole võimalik saada juhul, kui erinevast soost elukaaslased on sõlminud kooselulepingu.5 Riigikohus märkis samas asjas, et võib „[…] põhiseaduspärasuse küsimuses jõuda teistsuguste asjaolude korral praegusest erinevale seisukohale. Riigikohus kontrollib kohtu algatatud normikontrollis asjassepuutuva sätte põhiseadusele vastavust ennekõike konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal ehk kaaludes seda, kas konkreetse kaebaja puhul on tema vaidlusalust põhiõigust proportsionaalselt piiratud […]“.6 Niisiis tuleks Teil vajaduse korral taotleda konkreetse kohtuasja raames välismaalaste seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Selle kohtuasja käigus on võimalik võtta arvesse Teie esindatavate inimeste olukorda. Samuti on võimalik ühe argumendina esitada see, et Riigikogu on kehtestanud Euroopa Liidu kodanikele soodsamad tingimused oma pereliikmete Eestisse kutsumiseks. Märkisite, et välismaalaste seaduse alusel ei ole võimalik tähtajalist elamisluba taotleda Eesti kodaniku Ühendkuningriigi kodanikust elukaaslasel, kellega Eesti kodanik on Ühendkuningriigis 2 RKHKo 19.06.2000, nr 3-3-1-16-00, p 1. 3 RKHKo 09.11.2009, nr 3-3-1-61-09, p 33; RKPJKo 16.11.2021, nr 5-21-10/18, p 65. 4 RKHKo 09.11.2009, nr 3-3-1-61-09, p 33. 5 RKPJKo 16.11.2021, nr 5-21-10/18. 6 Samas, p 67.  3 koos elanud 7 aastat ja kellega koos ta kasvatab ühist last (avaldusest ei selgu siiski, kas see puudutab Teie esindatavaid inimesi). Euroopa Kohus on olnud seisukohal, et vaba liikumise õigus ning selle õiguse kasutamisega olemuslikult seotud õigused kehtivad ka nende liidu kodanike kohta, kes on kasutanud vaba liikumise õigust ja pöörduvad tagasi oma päritoluliikmesriiki.7 Kodakondsusriiki naasmisel on pereliikmetel õigus asuda sinna elama vähemalt samadel tingimustel, mis kehtivad teise Euroopa Liidu liikmesriiki elama asumisel (Euroopa Liidu õigus ei takista soodsamate tingimuste kehtestamist).8 Need põhimõtted kohalduvad siis, kui liidu kodanik viibis teises liikmesriigis tegelikult, nii et tal on võimalik alustada või elada selles liikmesriigis perekonnaelu.9 See õigus tuleneb vahetult Euroopa Liidu aluslepingutest. Kuna aluslepingud ei reguleeri selle õiguse kasutamise üksikasjalikke tingimusi, võib analoogia alusel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004 direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. PPA on varem teatanud, et amet järgib Euroopa Kohtu otsuseid olukorras, kus Eesti kodaniku tagasipöördumisel tuleb temaga koos liikuvate perekonnaliikmete suhtes rakendada direktiivi 2004/38. Kuigi Ühendkuningriik on Euroopa Liidust välja astunud, võib olla võimalik kohaldada Euroopa Kohtu praktikat, kui Eesti kodanik asus oma vaba liikumise õigust kasutades sinna elama ajal, kui Ühendkuningriik kuulus veel Euroopa Liitu. Selle väljaselgitamiseks peaks esmalt selle kohta esitama taotluse PPA-le ning vajadusel pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohtul on võimalik vajaduse korral küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Loodan, et neist selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Agarmaa õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristiina Albi 693 8404 [email protected] 7 C-370/90 Surinder Singh, 07.12.1992, punktid 19−21, 23; C-291/05 Eind, 11.12.2007, p 45; C-60/00 Carpenter, 11.07.2002, p 46. 8 C-370/90 Surinder Singh, 07.12.1992, punktid 19−21, 23. 9 C-456/12 O. ja B., 12.03.2014, punktid 50−63.