Mart Võrklaev Teie 10.09.2023 nr 1.1-10.1/5751-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 05.10.2023 nr 18-2/231306/2305113
Arvamus hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud rahandusminister
Küsisite arvamust hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta. Tänan Teid.
Tõhus finantsjärelevalve ja finantsvaldkonna läbipaistvuse suurendamine võimaldavad vältida
hoiu-laenuühistute kasutamist pettuste korraldamiseks. On hea ja vajalik, et
Rahandusministeerium on selle teemaga tegelema asunud.
Laenude (sh tarbijakrediidi) valdkond peab olema kontrollitud ja inimeste usaldust tuleb kaitsta.
Tõin oma 4. jaanuari 2023 kirjas välja aspektid, mis tuleks läbi mõelda, et plaanitavad muudatused
oleksid proportsionaalsed ja põhiseaduspärased (põhiseaduse §-d 11, 31 ja 32).
On kiiduväärt, et eelnõus on varasemast paremini selgitatud Rahapesu Andmebüroo ja
Finantsinspektsiooni kontrollipädevuse erinevust ja seda, miks ei ole olnud senine Rahapesu
Andmebüroo järelevalve hoiu-laenuühistute üle piisavalt tõhus, et hoida ära suuri pettusi.
Kahjuks ei anna eelnõu jätkuvalt vastust järgmistele küsimustele:
1) Mis õigustab seda, et ka need hoiu-laenuühistud, kes on aastaid tegutsenud ja kellega ei ole
olnud probleeme, peavad oma tegutsemise senisel kujul lõpetama? Ka eelnõu autorid ise
möönavad, et uuetele nõuetele suudavad vastata üksnes kuni kolm hoiu-laenuühistut
(seletuskirja lk 49).
2) Miks ei piisa valdkonna korrastamiseks nn teise etapi muudatustest? Miks on nn kolmanda
etapi meede (ühistupangaks kujundamine, milleks on seletuskirja kohaselt võimelised 21-
st hoiu-laenuühistust ainult kolm) vältimatult vajalik? Seletuskirja 124. leheküljel on
sellele Kaubandus- ja Tööstuskoja küsimusele püütud vastata, kuid see vastus on
üldsõnaline ega ole kuigi veenev.
3) Kas eelnõu koostades kaaluti ka 2020. aasta eelnõus pakutud lahenduste sobivust? Miks
varasemas eelnõus pakutud lahendused ei sobi praegu?
2
Täiendavalt märgime eelnõu osas veel järgmist:
Eelnõust ei saa välja lugeda selget seisukohta, kuidas vastab senine regulatsioon
pangandusdirektiivile. Eelnõu põhjendustes (seletuskirja lk 7) on viidatud võimalikule vastuolule
pangandusdirektiiviga, kuid selget seisukohta pole väljendatud. Seletuskirjas (leheküljed 67 ja 76)
toodud selgitustes esitatud küsimustele pole samuti väljendatud ühemõttelist seisukohta, kas
praegune olukord on direktiiviga kooskõlas või mitte.
On oluline vahe, kas muudatus on tehtud seetõttu, et on vaja parandada ära olukord, kus Eesti
õigus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega või on tehtud poliitiline valik direktiiviga lubatu
raames. Esimesel juhul on muudatus rikkumismenetluse vältimiseks tõenäoliselt hädavajalik.
Teisel juhul saab Riigikogu otsustada, kas seadusemuudatused on üldse vajalikud, sest eelnõu
ajendiks on siseriiklik mure hoiu-laenuühistute tegevusega seoses mitte Euroopa Liidu õigus. See
peab olema selge, enne kui Riigikogu hakkab seadust vastu võtma.
Kooskõlastustabelis on korduvalt viidatud, et kavandatakse veel muudatusi, kuid ei ole välja
toodud, millised need muudatused on. Näiteks leheküljel 88 on märgitud: „Ühistupankadele
kohaldatakse kogu krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga
tegevust reguleerivas peatükis. Samas mööname, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad
täiendavat reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise krediidiasutuste seadust muutva
seaduseelnõuga.“
Täiendavale reguleerimisvajadusele on viidatud ka seletuskirja leheküljel 92. Kolmanda
kooskõlastusringi tabelist võib aru saada, et osa muudatusi on ka sisse viidud. Kui soovitakse teha
sedavõrd ulatuslikke ja põhimõttelisi muudatusi, tuleks need muudatused, mis on kindlasti
vajalikud, kohe eelnõusse sisse viia.
Võimalik, et vastused toodud küsimustele on olemas, kuid kahjuks ei kajastu need seletuskirjas.
See teeb eelnõu eesmärgipärasuse ja põhiseaduspärasuse hindamise keeruliseks.
Lõpetuseks tuleb öelda, et eelnõuga seotud kaasamisprotsess ei ole olnud turuosaliste suhtes aus
ega läbipaistev. Eelnõust võib jääda mulje, et kaasamine on näilik, mitte sisuline. Kahjuks kinnitab
seda kahtlust ka eelnõu edasine menetluskäik (seda on kirjeldatud seletuskirja 123. leheküljel).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Karolin Soo 693 8410
[email protected]