Regionaal- ja Teie 18.09.2023 nr 5.4-4/979-1
Põllumajandusministeerium
[email protected] Meie 05.10.2023 nr 6-3/230419/2305106
Ettevõtjate võrdne kohtlemine püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmisel
Austatud minister
Tänan Teid selle aasta 18. septembri (vt 18.09.2023 kiri nr 5.4-4/979-1) analüüsi eest, kus
käsitlesite põhjalikult püsirohumaa säilitamise kohustuse tekkimise tagamaid ja statistikat.
Vastuseta on siiski 6. juuni kirjas (vt õiguskantsleri 06.06.2023 kiri nr 6-3/230419/230304)
viidatud ja põhiõiguste tagamise seisukohalt olulised küsimused.
Kirjutate, et Eesti põllumajandusmaa on mitmekesine ning mullastiku tüüp ja mullaviljakus
piirkonniti väga erinev. Väljakujunenud maakasutus väljendab piirkondlikke võimalusi (Kesk-
Eestis enam põllumaid ning Lääne-Eestis enam püsirohumaid). Seega on Eestis võimalused
tootmissuuna valimiseks ka piirkonniti erinevad, kuid püsirohumaa säilitamise nõue on
üleriigiline. Ühtlasi möönate, et alates sellest aastast toob püsirohumaa ülesharimine kaasa
varasemast rangemad tagajärjed, sest püsirohumaa säilitamise kohustuse rikkumisel vähendatakse
kõiki taotletavaid pindala- ja loomatoetusi, millele rakendub tingimuslikkuse süsteem. Seega on
põllumajandustootja jaoks püsirohumaa säilitamise kohustuse rikkumise korral sanktsioonid
võrreldes varasemaga suuremad.
Nagu juba eelviidatud kirjas välja tõin, siis põllumaa, millel tuleb säilitada püsirohumaa, on
omandi põhiõiguse kaitsealas (PS § 32 lg 1). Omandipõhiõiguse kitsendused peavad olema
kehtestatud seadusega ning need ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke
ebamõistlikult. Omandipõhiõiguse piirangud ei tohi minna vastuollu ka võrdse kohtlemise
põhimõttega (PS § 12), sealhulgas moonutada ausat konkurentsi (PS § 31).
Põllumajandustootjate põhiõiguste kaitse seisukohalt saab määravaks, kas tootja, kes peab
säilitama püsirohumaa, kuna tema valduses juhtumisi oli püsirohumaa teatud ajahetkel, saab
põllumajanduses varasemaga võrreldaval tasemel konkurentsivõimeliselt edasi tegutseda või
mitte. Selleks on vajalik aru saada, kui palju mõjutab varasemaga võrreldes sel aastal kehtima
hakanud püsirohumaa säilitamise kohustus omandi väärtust, kui tootja soovib tootmissuunda
muuta (nt kasvatada edaspidi tera-või kaunvilja kasvatuseks sobiva mullaga põllumaal
mahepüsirohumaa asemel tera- või kaunvilja) või maa võõrandada. On oluline kindlaks teha, kas
põllumajandustootja käes oleva põllumaa väärtus (nt arvestades mullaviljakust) koosmõjus
saadavate toetuse tingimustega võimaldab ka avaliku võimu poolt kehtestatud püsirohumaa
säilitamise kohustuse nõudeid täites põllumajandustootjal konkurentsivõimeliselt edasi tegutseda.
2
Palun selgitage (vajadusel eelnevalt analüüsides), kas ja kuidas on ministeerium üldise
püsirohumaa säilitamise kohustuse kehtima hakkamisel võtnud põllumajandustoetuste tingimuste
kehtestamisel arvesse seda, et tagatud oleks üheaegselt püsirohumaa säilitamise kohustus ja
põllumajandusettevõtjate riigisisene aus konkurents. Palun selgitage, kas põllumajandusettevõtjate
võrdne kohtlemine on sellises olukorras faktiliselt võimalik, kui osadele tootjatele on kehtestatud
põllumajandustoetuste taotlemisel põllumaa kasutamisel ja tegevussuuna valikul teistega
võrreldes rohkem piiranguid. Juhul, kui põllumajandustootjad on faktiliselt ebavõrdses olukorras,
siis palun selgitage, kuidas riik kavatseb tootjate ebavõrdset kohtlemist leevendada.
Võimalusel vastake palun hiljemalt 15. novembril 2023. a.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldaja
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]