dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse seaduste muutmisele

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 30. märts 2022
Viit
1-5/3142
Registreeritud
30. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine ja planeerimine
Sari
1-5 Memod
Toimik
1-5-2/2022
Vastutaja
Merle Sirje Tael (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎1-53142 30.03.2022 Väljaminev kiri.asice428 KB

Sisu (failidest)

e Teie 02.03.2022 nr 1-5/2075 Justiitsministeerium [email protected] Meie 30.03.2022 nr 1-5/3142 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas arvamuse esitamine Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) arvamuse avaldamiseks kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 1. Kohtumajade teeninduspiirkonna kaotamine ja kohtupõhise kohtualluvuse loomine tsiviilkohtumenetluse seadustikus 1.1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt kaotatakse kohtumaja teeninduspiirkonnad. Kohtumajade asukohad jäävad alles. Eelnõu § 8 punkti 2 kohaselt muudetakse TsMS § 74 lõikeid 2 ja 3 kaotades ära viited kohtu teeninduspiirkondadele ning sätestades asjade varasema kohtumajade vahelise jaotuse asemel istungi pidamise reeglid kohtualluvuse aluseks olnud asukohale kõige lähimas kohtumajas. Muudatuse eesmärk on kaotada kohtumajad struktuuriüksusena ja asendada tsiviilosakonna ja süüteoosakonnaga. Kuna TsMS § 74 muudatuste tulemusel ei jaotata asju enam kohtumajadesse vaid sätestatakse maakohtu tööpiirkonnapõhine kohtualluvus tsiviilasjades, siis tuleks kaaluda TsMS § 74 pealkirja muutmist, mida hetkel eelnõust ei nähtu. Alternatiivselt võiks kaaluda istungi pidamise asukoha sätete viimist TsMS § 74 lg 2 ja 3 alt TsMS 42. peatükki ning tunnistada kehtivad TsMS § 74 lõiked 2 ja 3 kehtetuks. 1.2. Eelnõust nähtub, et kohtualluvus muudetakse kohtupõhiseks üksnes tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluse seadustikust kaotatakse ära viited kohtumajale kui teeninduspiirkonnale. Mõistame muudatust selliselt, et edaspidi esitab menetlusosaline nii maa- kui halduskohtule avaldused, kaebused, hagid jne valides kohtu (nt Pärnu Maakohus), mitte kohtumaja (Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja) ning kohtule esitatud kohtuasjad jagatakse lahendamiseks kohtu, mitte kohtumaja kohtunike vahel. Täna ei ole menetlusosalisel võimalik halduskohtule ega maakohtule kohtuasja alustavat menetlusdokumenti esitata avalikus e-toimikus selliselt, et kohtumaja jäetakse valimata. Maakohtutes on kasutusel täna kohtumajapõhised e-posti aadressid menetlusposti edastamiseks ja kohtule esitatud menetlusdokumentide registreerimine infosüsteemis toimib kohtumajapõhiselt. Selleks, et menetlusdokumente oleks võimalik esitada kohtumaja asemel kohtule ning registreerida edaspidi kohtupõhiselt ja jagada kohtuasju kohtupõhiselt, mitte kohtumaja põhiselt, on vaja teostada muudatusi eelkõige kohtute infosüsteemis (KIS), e-toimikus (ET) ja avaliku e-toimikus (AET). Kohtumaja kaotamisega seotud muudatustest on puudutatud ka maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem (MKMKIS), prokuratuuri infosüsteem (PRIS), riigi õigusabi infosüsteem (RIS), väärteomenetluse portaal (VMP), menetlusinfosüsteem (MIS), Riigi Teataja (ERT), Eesti kohtuekspertiisi instituudi kasutatavat infosüsteemi (KEIS), rahvastikuregistrisse (RR) andmete edastamist (abielulahutuste andmete edastamisel pannakse kaasa ka kohtumaja) ja Ametlike Teadaandeid (AT), kus on kohtukasutajatele on õigused antud kohtumajapõhiselt ja andmevahetuse andmekooseisus on samuti olemas kohtumaja. Välistatud ei ole, et muudatus puudutab lisaks ka A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee kinnistusraamatut (KRIS), äriregistrit (ÄR) ja vanglate infosüsteemi (KIR) jt süsteeme, kes hetkel analüüsivad või on alustamas analüüsi andmete pärimiseks e-toimiku infosüsteemist (ET-st). Eelviidatud süsteemidel tuleb vajadusel juba analüüsifaasis arvestada eelnõus kavandatavate muudatustega. Olenevalt sellest, millist statistikat soovitakse, võib puudutatud olla ka kohtute statistika keskkond ÕSA/JAAK. Teised süsteemid võivad andmevahetuses kohtute infosüsteemiga või ET-ga kasutada kohtumaja andmestikku ja iga andmevahetuseks loodud teenus, sh teenuse andmekoosseis tuleb kohtumajade kaotamisega seoses üle vaadata. Välistatud ei ole see, et muudatusi on vaja teostada puudutatud infosüsteemide kasutajaliideses. Hetkel ei ole veel selge, kuidas muutuvad kohtumajapõhised otsingud Riigi Teatajas ja kohtute infosüsteemis. Kui kohtumaja üksusena infosüsteemidest eemaldatakse, siis edaspidi kohtumaja järgi näiteks lahendeid otsida ei ole võimalik. Eelnõust ei tulene, kas enne seaduse muudatuse jõustumist tehtud lahendeid ja muud kohtuteavet peab olema võimalik edaspidi otsida kohtumaja alusel või mitte ja kas edaspidi on vaja kohtumajapõhist statistikat või osakonnapõhist statistikat või piisab üksnes kohtupõhisest statistikast. 1.3. Eeldatavad analüüsi- ja/või arendusvajadused on kirjeldatud tabelis nr 1: Analüüsi- ja/või arendusvajaduse kirjeldus Mõjutatud süsteemid Õiguste kontroll ETs käib asutuse ja struktuuriüksuse kaudu, vaja teha KIS, ET kohtu põhiseks. Vajab analüüsi ja arendust. Andmevahetus teiste infosüsteemidega ja dokumentide esitamine KIS, ET, AET, PRIS, teistest süsteemidest kohtute infosüsteemi peab edaspidi toimuma kohtu RIS, VMP, MIS, põhiselt mitte kohtumaja põhiselt. Vajab kõikide mõjutatud MKMKIS, AT, RR, KIR, infosüsteemide analüüsi konkreetse arendusvajaduse ÄR, KRIS, KEIS väljaselgitamiseks. Näiteks avalikus e-toimikus valib menetlusosaline täna kohtu ja kohtumaja, kuhu ta hagiavalduse esitab. Edaspidi peaks menetlusosaline valima üksnes kohtu. Teavitused saadetakse kohtumaja asemel kohtu nimel. Vajab analüüsi KIS, AET ja arendust. Dokumentide edastamisel kohtute infosüsteemi siseselt edastatakse KIS dokument edaspidi teisele kohtule mitte kohtumajale. Vajab analüüsi ja arendust. Pabertoimiku haldamine peab jääma kohtumaja põhiseks, ehk KIS kohtumaja asukohana peaks säilima. Vajab analüüsi ja võib vajada arendust sõltuvalt analüüsitulemusest. Vaja analüüsida, kas ja millistest KIS ja ERT otsingutest kaotatakse ära KIS, ERT, ET võimalus otsida kohtumaja järgi 1) lahendeid, 2) istungeid, 3) kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aegu, jättes alles üksnes kohtu järgi otsimise võimaluse. Hetkel on selgusetu, kas enne muudatuste jõustumist tehtud lahendeid peab saama peale muudatuste jõustumist kohtumaja alusel otsida või mitte. Sõltuvalt analüüsi tulemustest selgub arendusvajadus. Menetluse suunamine peab muutuma kohtu põhiseks. Vajab analüüsi ja KIS arendust. Välised süsteemid peavad saama luua uusi menetlusi kohtumaja asemel AET, ET, PRIS, RIS, kohtusse. Vajab mõjutatud süsteemide analüüsi ja arendust sõltuvalt VMP, MIS, MKMKIS, analüüsi tulemusest. AT, RR, KIR, ÄR, KRIS, KEIIS Menetleja määramisel tuleb siduda menetlus kohtumaja asemel KIS kohtuga. Vajab analüüsi ja arendust. Mallid - Kohtudokumentides tuleb hakata kasutama kohtumaja asemel KIS kohut. Vajab mallide analüüsi ja arendust sõltuvalt analüüsi tulemustest. Hetkel on kasutajaprofiilid kohtumajapõhised, tulevikus peaksid olema KIS kohtupõhised. Vajab analüüsi ja arendust. Vajadusel täiendav analüüs KIS ja AET osas kohtumaja viidete KIS, AET kaotamiseks (nt AET kuvab menetlusosalisele ka kohtumaja, kus menetlus toimub). Sõltuvalt analüüsi tulemustest selgub arendusvajadus. Juhul kui muutuvad kohtute e-posti aadressid menetlusposti saatmiseks, KIS, ET siis nende muutmine infosüsteemis. Tabel nr 1. Kohtumaja teeninduspiirkonnana kaotamisega seotud eelduslikud arendusvajadused 1.4. Analüüsi- ja arenduse maht sõltub konkreetsest arendusvajadusest ning arendusmaht täpsustub analüüsi käigus. Esmasel hinnangul on analüüsi- ja arendustööde maht järgmine: Päris avaliku e-toimiku (PAET) ja Riigi Teataja poolt kasutatavate teenuste osas muutmisvajadust tõenäoliselt ei ole. E-toimiku RT teenused juba praegu oskavad asutusi kokku põimida (nt Harju Maakohtu järgi otsides kuvatakse vastuses ka Tallinna ja Liivalaia kohtumajade lahendeid). E-toimiku osas on esialgselt hinnatav äri- ja arendustundide maht 120h ning koos testimisega on tööde teostamise ajaline raamistik 3-4 kuud. Avaliku e-toimiku osas on esialgselt hinnatav analüüsi- ja arendustööde maht ca 8-10 nädalat ja tööd saab ette võtta vastavalt infosüsteemile seatud arendusprioriteetidele. Prokuratuuri infosüsteemi osas on esialgselt hinnatav analüüsi- ja arendustööde maht umbes 2 kuud ja tööd saab ette võtta vastavalt infosüsteemile seatud arendusprioriteetidele. Kohtute infosüsteemi jaoks tähendab muudatus mahukat arendustööd, mille ärianalüüsi mahuks on ligikaudu üks kuu. KIS arendusmahtu ei ole võimalik hinnata enne ärianalüüsi valmimist. Analüüsi- ja arendustööd saab ette võtta vastavalt infosüsteemile seatud arendusprioriteetidele. Kõigi puudutatud infosüsteemide analüüs- ja arenduskulu ei ole käesolevas arvamuses kajastatud, kuivõrd kaasnevate muudatuste sisu on praeguses etapis üksnes abstraktselt hoomatav. 1.5. Seaduse rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas ja kuidas muutuvad kohtute e-posti aadressid menetlusposti saatmiseks. Seadusemuudatus võib vajada muudatusi kohtute veebilehel juhul kui seal soovitakse kaotada kohtumajade põhine kontaktide esitlemine. 2. Maakohtu tsiviilosakonna ja süüteoosakonna loomine 2.1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt moodustatakse maakohtus tsiviilosakonnad ja süüteoosakonnad. Eelnõu kohaselt asendatakse maakohtutes kohtumajad osakondadega. Juhul kui kohtutel kohtute infosüsteemis ja avalikkusel Riigi Teatajas puudub vajadus otsida kohtuteavet osakonnapõhiselt, kohtutel puudub vajadus jagada kohtuasju osakonnapõhiselt ja näidata kohtute infosüsteemis kohtunikku kuskile konkreetsesse osakonda kuuluvana, siis osakondade moodustamiseks struktuuriüksusena pole vaja teha arendusi kohtute infosüsteemis, Riigi Teataja veebilehel sh e- toimiku infosüsteemis. 3. Kohtumajapõhine erialluvus kriminaalasjades 3.1. KrMS § 498 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on kriminaalmenetluses loovutamisotsuse vastuvõtmiseks pädev asutus määratud kohtumaja põhiselt. Kohtumajade üleüldisel kaotamisel vajaks ülevaatamist ka KrMS § 498 lg 1 ning arendusskoobi täpsustamiseks on vaja täpsustada ka seda, kas kohtumajad jäävad kriminaal- ja väärteomenetluses alles või mitte, sh kas ja milliseid muudatusi see toob kaasa olemasolevates kohtuvälise menetleja ja kohtu vahelises tööprotsessides. 4. Muud muudatused 4.1. Muude muudatuste osas ei tuvastatud muudatuste rakendamisele rangelt eelduseks olevat arendusvajadust. Välistatud ei ole, et teatud arendustööde tegemine hõlbustaks muudatustega kavandatud uute protsesside ja tegevuste paremat ja sujuvamat juurutamist ja rakendamist, kuid nende puudumine ei sega otseselt seaduses sätestatu rakendamist ja seetõttu nendel pikemalt ei peatuta. 5. Eelnõu mõjud 5.1. Mõjude osas ei ole analüüsitud töökorralduse muutumist kohtumajade kantseleides. Hetkel võivad kohtute töölõigud olla infosüsteemis jagatud kohtumajade põhiselt (nt sissetulevate dokumentide registreerimine, jõustamine jne). Ilmselt tööprotsess selles osas muutub, kuivõrd ülesannete jaotus kohtumajade põhiselt peaks kaduma. Uus tööprotsess võib samuti kaasa tuua tänasel hetkel ettenägematuid arendusvajadusi. Määramatusest tuleneva riski minimeerimiseks ja vajalike arendusvajaduste täpsemaks planeerimiseks oleks vaja sisendit lisaks võimaliku uue tööprotsessi kohta. 6. Eelnõu jõustumine 6.1. Seaduse eelnõu järgi on planeeritud seaduse jõustumine 01.08.2022. Eelnõu jõustumise ajaks ei ole võimalik teostada mõjutatud infosüsteemide osas analüüsi- ja arendustöid, mis on kirjeldatud punktis 1.3. ja on eelduseks kohtumajade teeninduspiirkondade kaotamisele. Punktis 1.3. toodud arendustööde osaline tegemine ei anna soovitud tulemust, sest muudatused on tõenäoliselt omavahelises seoses. Näiteks juhul kui kohtumaja võetakse välja kohtute infosüsteemi kasutajaprofillist, siis tõenäoliselt läheb katki kohtuasjade jagamise loogika ning kaotades avalikust e- toimikust kohtumajapõhine uue kohtumenetluse alustamine, siis vaja on ET ja KIS poolseid arendusi selleks, et kohtute infosüsteem oskaks dokumente vastu võtta ja registreerimiseks kuvada kohtu, mitte kohtumajapõhiselt jne. 6.2. Seaduse muudatustega seotud arendustööd valmimiseks seaduse jõustumise ajaks, tuleks seaduse jõustumise aeg planeerida 2023. aasta II poolaastasse ning tööde prioriseerimisega ja ettevalmistamisega tuleks alustada hiljemalt 2022. aasta II poolaastal. Ehk seaduse eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma ca 1 aastane rakendusperiood seaduse rakendamiseks vajalike arendustööde teostamiseks. Lugupidamisega Piret Meelind Asedirektor direktori ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Koostanud: Kohtute infosüsteemide talituse juhataja Merit Kõlvart ([email protected])
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →