e Teie 02.03.2022 nr 1-5/2075
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 30.03.2022 nr 1-5/3142
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu osas arvamuse esitamine
Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) arvamuse avaldamiseks kohtute
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
1. Kohtumajade teeninduspiirkonna kaotamine ja kohtupõhise kohtualluvuse loomine
tsiviilkohtumenetluse seadustikus
1.1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt kaotatakse kohtumaja teeninduspiirkonnad. Kohtumajade asukohad
jäävad alles. Eelnõu § 8 punkti 2 kohaselt muudetakse TsMS § 74 lõikeid 2 ja 3 kaotades ära viited
kohtu teeninduspiirkondadele ning sätestades asjade varasema kohtumajade vahelise jaotuse
asemel istungi pidamise reeglid kohtualluvuse aluseks olnud asukohale kõige lähimas kohtumajas.
Muudatuse eesmärk on kaotada kohtumajad struktuuriüksusena ja asendada tsiviilosakonna ja
süüteoosakonnaga. Kuna TsMS § 74 muudatuste tulemusel ei jaotata asju enam kohtumajadesse
vaid sätestatakse maakohtu tööpiirkonnapõhine kohtualluvus tsiviilasjades, siis tuleks kaaluda TsMS
§ 74 pealkirja muutmist, mida hetkel eelnõust ei nähtu. Alternatiivselt võiks kaaluda istungi pidamise
asukoha sätete viimist TsMS § 74 lg 2 ja 3 alt TsMS 42. peatükki ning tunnistada kehtivad TsMS § 74
lõiked 2 ja 3 kehtetuks.
1.2. Eelnõust nähtub, et kohtualluvus muudetakse kohtupõhiseks üksnes tsiviilkohtumenetluses ja
halduskohtumenetluse seadustikust kaotatakse ära viited kohtumajale kui teeninduspiirkonnale.
Mõistame muudatust selliselt, et edaspidi esitab menetlusosaline nii maa- kui halduskohtule
avaldused, kaebused, hagid jne valides kohtu (nt Pärnu Maakohus), mitte kohtumaja (Pärnu
Maakohtu Paide kohtumaja) ning kohtule esitatud kohtuasjad jagatakse lahendamiseks kohtu, mitte
kohtumaja kohtunike vahel. Täna ei ole menetlusosalisel võimalik halduskohtule ega maakohtule
kohtuasja alustavat menetlusdokumenti esitata avalikus e-toimikus selliselt, et kohtumaja jäetakse
valimata. Maakohtutes on kasutusel täna kohtumajapõhised e-posti aadressid menetlusposti
edastamiseks ja kohtule esitatud menetlusdokumentide registreerimine infosüsteemis toimib
kohtumajapõhiselt.
Selleks, et menetlusdokumente oleks võimalik esitada kohtumaja asemel kohtule ning registreerida
edaspidi kohtupõhiselt ja jagada kohtuasju kohtupõhiselt, mitte kohtumaja põhiselt, on vaja teostada
muudatusi eelkõige kohtute infosüsteemis (KIS), e-toimikus (ET) ja avaliku e-toimikus (AET).
Kohtumaja kaotamisega seotud muudatustest on puudutatud ka maksekäsu kiirmenetluse
infosüsteem (MKMKIS), prokuratuuri infosüsteem (PRIS), riigi õigusabi infosüsteem (RIS),
väärteomenetluse portaal (VMP), menetlusinfosüsteem (MIS), Riigi Teataja (ERT), Eesti
kohtuekspertiisi instituudi kasutatavat infosüsteemi (KEIS), rahvastikuregistrisse (RR) andmete
edastamist (abielulahutuste andmete edastamisel pannakse kaasa ka kohtumaja) ja Ametlike
Teadaandeid (AT), kus on kohtukasutajatele on õigused antud kohtumajapõhiselt ja andmevahetuse
andmekooseisus on samuti olemas kohtumaja. Välistatud ei ole, et muudatus puudutab lisaks ka
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
kinnistusraamatut (KRIS), äriregistrit (ÄR) ja vanglate infosüsteemi (KIR) jt süsteeme, kes hetkel
analüüsivad või on alustamas analüüsi andmete pärimiseks e-toimiku infosüsteemist (ET-st).
Eelviidatud süsteemidel tuleb vajadusel juba analüüsifaasis arvestada eelnõus kavandatavate
muudatustega. Olenevalt sellest, millist statistikat soovitakse, võib puudutatud olla ka kohtute
statistika keskkond ÕSA/JAAK.
Teised süsteemid võivad andmevahetuses kohtute infosüsteemiga või ET-ga kasutada kohtumaja
andmestikku ja iga andmevahetuseks loodud teenus, sh teenuse andmekoosseis tuleb kohtumajade
kaotamisega seoses üle vaadata. Välistatud ei ole see, et muudatusi on vaja teostada puudutatud
infosüsteemide kasutajaliideses. Hetkel ei ole veel selge, kuidas muutuvad kohtumajapõhised
otsingud Riigi Teatajas ja kohtute infosüsteemis. Kui kohtumaja üksusena infosüsteemidest
eemaldatakse, siis edaspidi kohtumaja järgi näiteks lahendeid otsida ei ole võimalik. Eelnõust ei
tulene, kas enne seaduse muudatuse jõustumist tehtud lahendeid ja muud kohtuteavet peab olema
võimalik edaspidi otsida kohtumaja alusel või mitte ja kas edaspidi on vaja kohtumajapõhist statistikat
või osakonnapõhist statistikat või piisab üksnes kohtupõhisest statistikast.
1.3. Eeldatavad analüüsi- ja/või arendusvajadused on kirjeldatud tabelis nr 1:
Analüüsi- ja/või arendusvajaduse kirjeldus Mõjutatud süsteemid
Õiguste kontroll ETs käib asutuse ja struktuuriüksuse kaudu, vaja teha KIS, ET
kohtu põhiseks. Vajab analüüsi ja arendust.
Andmevahetus teiste infosüsteemidega ja dokumentide esitamine KIS, ET, AET, PRIS,
teistest süsteemidest kohtute infosüsteemi peab edaspidi toimuma kohtu RIS, VMP, MIS,
põhiselt mitte kohtumaja põhiselt. Vajab kõikide mõjutatud MKMKIS, AT, RR, KIR,
infosüsteemide analüüsi konkreetse arendusvajaduse ÄR, KRIS, KEIS
väljaselgitamiseks. Näiteks avalikus e-toimikus valib menetlusosaline
täna kohtu ja kohtumaja, kuhu ta hagiavalduse esitab. Edaspidi peaks
menetlusosaline valima üksnes kohtu.
Teavitused saadetakse kohtumaja asemel kohtu nimel. Vajab analüüsi KIS, AET
ja arendust.
Dokumentide edastamisel kohtute infosüsteemi siseselt edastatakse KIS
dokument edaspidi teisele kohtule mitte kohtumajale. Vajab analüüsi ja
arendust.
Pabertoimiku haldamine peab jääma kohtumaja põhiseks, ehk KIS
kohtumaja asukohana peaks säilima. Vajab analüüsi ja võib vajada
arendust sõltuvalt analüüsitulemusest.
Vaja analüüsida, kas ja millistest KIS ja ERT otsingutest kaotatakse ära KIS, ERT, ET
võimalus otsida kohtumaja järgi 1) lahendeid, 2) istungeid, 3)
kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aegu, jättes alles üksnes
kohtu järgi otsimise võimaluse. Hetkel on selgusetu, kas enne
muudatuste jõustumist tehtud lahendeid peab saama peale muudatuste
jõustumist kohtumaja alusel otsida või mitte. Sõltuvalt analüüsi
tulemustest selgub arendusvajadus.
Menetluse suunamine peab muutuma kohtu põhiseks. Vajab analüüsi ja KIS
arendust.
Välised süsteemid peavad saama luua uusi menetlusi kohtumaja asemel AET, ET, PRIS, RIS,
kohtusse. Vajab mõjutatud süsteemide analüüsi ja arendust sõltuvalt VMP, MIS, MKMKIS,
analüüsi tulemusest. AT, RR, KIR, ÄR, KRIS,
KEIIS
Menetleja määramisel tuleb siduda menetlus kohtumaja asemel KIS
kohtuga. Vajab analüüsi ja arendust.
Mallid - Kohtudokumentides tuleb hakata kasutama kohtumaja asemel KIS
kohut. Vajab mallide analüüsi ja arendust sõltuvalt analüüsi tulemustest.
Hetkel on kasutajaprofiilid kohtumajapõhised, tulevikus peaksid olema KIS
kohtupõhised. Vajab analüüsi ja arendust.
Vajadusel täiendav analüüs KIS ja AET osas kohtumaja viidete KIS, AET
kaotamiseks (nt AET kuvab menetlusosalisele ka kohtumaja, kus
menetlus toimub). Sõltuvalt analüüsi tulemustest selgub
arendusvajadus.
Juhul kui muutuvad kohtute e-posti aadressid menetlusposti saatmiseks, KIS, ET
siis nende muutmine infosüsteemis.
Tabel nr 1. Kohtumaja teeninduspiirkonnana kaotamisega seotud eelduslikud arendusvajadused
1.4. Analüüsi- ja arenduse maht sõltub konkreetsest arendusvajadusest ning arendusmaht täpsustub
analüüsi käigus. Esmasel hinnangul on analüüsi- ja arendustööde maht järgmine:
Päris avaliku e-toimiku (PAET) ja Riigi Teataja poolt kasutatavate teenuste osas muutmisvajadust
tõenäoliselt ei ole. E-toimiku RT teenused juba praegu oskavad asutusi kokku põimida (nt Harju
Maakohtu järgi otsides kuvatakse vastuses ka Tallinna ja Liivalaia kohtumajade lahendeid). E-toimiku
osas on esialgselt hinnatav äri- ja arendustundide maht 120h ning koos testimisega on tööde
teostamise ajaline raamistik 3-4 kuud. Avaliku e-toimiku osas on esialgselt hinnatav analüüsi- ja
arendustööde maht ca 8-10 nädalat ja tööd saab ette võtta vastavalt infosüsteemile seatud
arendusprioriteetidele. Prokuratuuri infosüsteemi osas on esialgselt hinnatav analüüsi- ja
arendustööde maht umbes 2 kuud ja tööd saab ette võtta vastavalt infosüsteemile seatud
arendusprioriteetidele.
Kohtute infosüsteemi jaoks tähendab muudatus mahukat arendustööd, mille ärianalüüsi mahuks on
ligikaudu üks kuu. KIS arendusmahtu ei ole võimalik hinnata enne ärianalüüsi valmimist. Analüüsi- ja
arendustööd saab ette võtta vastavalt infosüsteemile seatud arendusprioriteetidele.
Kõigi puudutatud infosüsteemide analüüs- ja arenduskulu ei ole käesolevas arvamuses kajastatud,
kuivõrd kaasnevate muudatuste sisu on praeguses etapis üksnes abstraktselt hoomatav.
1.5. Seaduse rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas ja kuidas muutuvad kohtute e-posti
aadressid menetlusposti saatmiseks. Seadusemuudatus võib vajada muudatusi kohtute veebilehel
juhul kui seal soovitakse kaotada kohtumajade põhine kontaktide esitlemine.
2. Maakohtu tsiviilosakonna ja süüteoosakonna loomine
2.1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt moodustatakse maakohtus tsiviilosakonnad ja süüteoosakonnad.
Eelnõu kohaselt asendatakse maakohtutes kohtumajad osakondadega. Juhul kui kohtutel kohtute
infosüsteemis ja avalikkusel Riigi Teatajas puudub vajadus otsida kohtuteavet osakonnapõhiselt,
kohtutel puudub vajadus jagada kohtuasju osakonnapõhiselt ja näidata kohtute infosüsteemis
kohtunikku kuskile konkreetsesse osakonda kuuluvana, siis osakondade moodustamiseks
struktuuriüksusena pole vaja teha arendusi kohtute infosüsteemis, Riigi Teataja veebilehel sh e-
toimiku infosüsteemis.
3. Kohtumajapõhine erialluvus kriminaalasjades
3.1. KrMS § 498 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on kriminaalmenetluses loovutamisotsuse vastuvõtmiseks pädev
asutus määratud kohtumaja põhiselt. Kohtumajade üleüldisel kaotamisel vajaks ülevaatamist ka
KrMS § 498 lg 1 ning arendusskoobi täpsustamiseks on vaja täpsustada ka seda, kas kohtumajad
jäävad kriminaal- ja väärteomenetluses alles või mitte, sh kas ja milliseid muudatusi see toob kaasa
olemasolevates kohtuvälise menetleja ja kohtu vahelises tööprotsessides.
4. Muud muudatused
4.1. Muude muudatuste osas ei tuvastatud muudatuste rakendamisele rangelt eelduseks olevat
arendusvajadust. Välistatud ei ole, et teatud arendustööde tegemine hõlbustaks muudatustega
kavandatud uute protsesside ja tegevuste paremat ja sujuvamat juurutamist ja rakendamist, kuid
nende puudumine ei sega otseselt seaduses sätestatu rakendamist ja seetõttu nendel pikemalt ei
peatuta.
5. Eelnõu mõjud
5.1. Mõjude osas ei ole analüüsitud töökorralduse muutumist kohtumajade kantseleides. Hetkel võivad
kohtute töölõigud olla infosüsteemis jagatud kohtumajade põhiselt (nt sissetulevate dokumentide
registreerimine, jõustamine jne). Ilmselt tööprotsess selles osas muutub, kuivõrd ülesannete jaotus
kohtumajade põhiselt peaks kaduma. Uus tööprotsess võib samuti kaasa tuua tänasel hetkel
ettenägematuid arendusvajadusi. Määramatusest tuleneva riski minimeerimiseks ja vajalike
arendusvajaduste täpsemaks planeerimiseks oleks vaja sisendit lisaks võimaliku uue tööprotsessi
kohta.
6. Eelnõu jõustumine
6.1. Seaduse eelnõu järgi on planeeritud seaduse jõustumine 01.08.2022. Eelnõu jõustumise ajaks ei ole
võimalik teostada mõjutatud infosüsteemide osas analüüsi- ja arendustöid, mis on kirjeldatud punktis
1.3. ja on eelduseks kohtumajade teeninduspiirkondade kaotamisele. Punktis 1.3. toodud
arendustööde osaline tegemine ei anna soovitud tulemust, sest muudatused on tõenäoliselt
omavahelises seoses. Näiteks juhul kui kohtumaja võetakse välja kohtute infosüsteemi
kasutajaprofillist, siis tõenäoliselt läheb katki kohtuasjade jagamise loogika ning kaotades avalikust e-
toimikust kohtumajapõhine uue kohtumenetluse alustamine, siis vaja on ET ja KIS poolseid arendusi
selleks, et kohtute infosüsteem oskaks dokumente vastu võtta ja registreerimiseks kuvada kohtu,
mitte kohtumajapõhiselt jne.
6.2. Seaduse muudatustega seotud arendustööd valmimiseks seaduse jõustumise ajaks, tuleks seaduse
jõustumise aeg planeerida 2023. aasta II poolaastasse ning tööde prioriseerimisega ja
ettevalmistamisega tuleks alustada hiljemalt 2022. aasta II poolaastal. Ehk seaduse eelnõu
vastuvõtmise ja jõustumise vahele peaks jääma ca 1 aastane rakendusperiood seaduse
rakendamiseks vajalike arendustööde teostamiseks.
Lugupidamisega
Piret Meelind
Asedirektor direktori ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostanud: Kohtute infosüsteemide talituse juhataja Merit Kõlvart (
[email protected])