Avaldamiseks esitamine

Lisa 1 kaart Simmu talu vesiveski asukoht ja kaitsevöönd Mälestise nurgapunktide koordinaadid: Nr X Y 1 6449558 390974,1 2 6449558 390967,9 3 6449564 390968,1 4 6449564 390974,3 Kaitsevööndi nurgapunktide koordinaadid: Nr X Y 1 6449518 390992,9 2 6449530 390978,8 3 6449538 390966,1 4 6449544 390953,6 5 6449546 390945,3 6 6449546 390938,3 7 6449596 390963,1 8 6449595 390994 9 6449574 390998,8 10 6449543 391005,6  \*00000000000000000000Times New Roman;\*00000000000000000000Arial; \*02040503050406030204Cambria Math;\*00000000000000000000Calibri;\*00000000000000000000Tahoma; \*00000000000000000000Times New Roman;\*00000000000000000000Times New Roman; \*00000000000000000000Cambria;\*00000000000000000000Times New Roman; \*00000000000000000000Times New Roman;\*00000000000000000000Times New Roman; \*00000000000000000000Calibri;\*00000000000000000000Times New Roman;Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Arial; Arial CE;Arial Cyr;Arial Greek;Arial Tur; Arial (Hebrew);Arial (Arabic);Arial (Vietnamese);Cambria Math; Cambria Math CE;Cambria Math Cyr;Cambria Math Greek;Cambria Math Tur; Cambria Math (Vietnamese);Calibri;Calibri CE;Calibri Cyr; Calibri Greek;Calibri Tur;Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic); Calibri (Vietnamese);Tahoma;Tahoma CE;Tahoma Cyr; Tahoma Greek;Tahoma Tur;Tahoma (Hebrew);Tahoma (Arabic); Tahoma (Vietnamese);Tahoma (Thai);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Cambria; Cambria CE;Cambria Cyr;Cambria Greek;Cambria Tur; Cambria (Vietnamese);Times New Roman;Times New Roman CE; Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek;Times New Roman Tur; Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);Times New Roman; Times New Roman CE;Times New Roman Cyr;Times New Roman Greek; Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew);Times New Roman (Arabic); Times New Roman (Vietnamese);Calibri;Calibri CE; Calibri Cyr;Calibri Greek;Calibri Tur; Calibri (Hebrew);Calibri (Arabic);Calibri (Vietnamese); Times New Roman;Times New Roman CE;Times New Roman Cyr; Times New Roman Greek;Times New Roman Tur;Times New Roman (Hebrew); Times New Roman (Arabic);Times New Roman (Vietnamese);;;;;; ;;;;;;;;;;; ;\*\* Normal; heading 1; heading 2;\*Default Paragraph Font;\* Normal Table;\* Pealkiri 1 Märk;\*Pealkiri 2 Märk;\* Table Grid;\* Sisu;\*Placeholder Text; Balloon Text;\* Jutumullitekst Märk; header;\*Päis Märk; footer;\*Jalus Märk; Normal (Web);\* Aila SchmidtMerle Põld \*Justiitsministeerium\*\*delta_docName{Pealkiri}delta_regNumber {viit}delta_regDateTime{reg.kpv}delta_signerName{allkirjastaja}delta_signerJobTitle{ametinimetus} delta_accessRestrictionBeginDate{kehtiv alates}delta_accessRestrictionEndDate{kehtiv kuni}delta_accessRestrictionEndDesc{kirjeldus }delta_accessRestrictionReason{alus}\*http://schemas.microsoft.com/office/word/2003/wordml \*2450\* \* \* \* \*.\* .\*.\*)\*()\* ()\*()\*()\*() Simmu talu vesiveski kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud kultuuriministri 30. novembri 2020. a käskkirjaga nr 179 Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel. 1. Tunnistan kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ ehitismälestis“ Simmu talu vesiveski (asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Möldri küla, Simmu, KÜ 72101:001:0271). Mä lestise asukoht on märgitud kaardil käskkirja lisas\~1. 2. Kehtestan käskkirja punktis 1 nimetatud mälestise kaitsevööndi vastavalt käskkirja lisale\~1 . Kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestise vaadeldavus. 3. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja piir maa-ameti kaardile. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Simmu talu vesiveski on taluarhitektuuri ilmeka s näide ning vesiveskite erandlik näide . Veski sisaldab endas 1900. aastate paiku ehitatud puidust hollandi tuulikut, mis on 1932. aastal praegusesse asukohta üle toodud ja ümber ehitatud vesiveskiks. Sarnane ümberehitus tuulikust vesiveskiks on Eestis teadaolevalt ainukordne. Praeguseks on vesiveskeid Eestis kokku säilinud alla 300 ( lisaks varemed). Nendest ligikaudu üks kolmandik on puidust veskihooned (vä hemalt 50% puithoone). Sealjuures pole teada, kui paljudes on praeguseks säilinud vesk i sisseseade. Endisaegset funktsiooni kandev ja praegu töökorras vesiveskite esinduslikum näide on Hellenurme mõisa vesiveski Tartumaal. Simmu veskile sarnased väiksemat tüü pi talukompleksi kuuluvad puidust veskihooned on külamaastikus pigem haruldus. Lisaks Simmu talu vesiveskile on Saaremaal säilinud ainult kolm vesiveskit Pidula mõisa vesiveski (ehitatud u 1820, kultuurimä lestis), Leisi alevikus M. Kadarik & Ko jahu- ja saeveski (ehitatud 1937) ning Küdema küla Möldriveski (ehitatud 1920). Simmu talu vesiveski on viimane säilinud talu-vesiveski Saaremaal. Saaremaa kontekstis tõstab vesiveski väärtus t seegi, et seal on vilja jahvatatud peamiselt tuulikutes. 19. sajandi lõ pus oli Saaremaal ligikaudu 1250 tuulikut, olles seega kõige tuulikuterohkem maakond Eestis. Seevastu vesiveski kohti on Saaremaal olnud läbi aegade teadaolevalt ligikaudu 50. Ettepanek Simmu talu vesiveski mälestiseks tunnistamiseks tehti hoone omaniku V. I., Tuulikute Meistrikoja eestvedaja M. Koppeli ja koduloo-uurija J. Holmi ühise pöö rdumisena 2018. aastal. Ettepanekule oli lisatud M. Koppeli koostatud põhjalik ülevaade vesiveski ajaloost, kultuuriväärtusest ja hetkeseisukorrast . Esitatud ettepanekule toetudes algatas Muinsuskaitseamet hoone mälestiseks tunnistamise menetluse. Veski erilisust on rõ hutanud lisaks Rahvusvaheline Molinoloogia Selts (The International Molinological Society) oma 2017. aasta pöördumises Muinsuskaitseametile. Vesiveski on eraomandis. Muinsuskaitseameti esindajad kohtusid veski omanikuga kohapeal 17.09.2019. Arutelu kä igus tutvustati hoone omanikule planeeritava kaitsevööndi ulatust ning inventeeriti veski sisseseade detailid. Omanik tutvus kaitsevööndi ettepanekuga ja avaldas soovi, et kõrval asuvad taluhooned (ait, garaaþ ja kelder) jääksid kaitsevööndist välja. Muinsuskaitseamet teavitas 26.09.2019 kirjaga Saaremaa Vallavalitsust ja planeeritavasse kaitsevööndisse jääva Lause kinnistu (KÜ 72101:001:0388) omanikke tehtud ettepanekust ning küsis arvamust veski mä lestiseks tunnistamise ja kaitsevööndi loomise kohta. Muinsuskaitseamet kaasas menetlusse ka Keskkonnaameti, sest Simmu talu vesiveski paikneb vooluveekogu Möldri oja kõrval. Saaremaa Vallavalitsus nõustus ettepanekuga. Keskkonnaametil vastuväited puudusid, kaitsevööndisse jääva Lause kinnistu omanikud arvamusi ei esitanud. Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja mälestiseks tunnistamise põhjendus Muinsuskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt \*para10lg1\*para10lg1on riikliku kaitse alla võtmise eelduseks, et kultuuriväärtusega asi võ i maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest. Simmu talu vesiveski mälestiseks tunnistamisel on hinnatud selle vastavust riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ja ehitismälestise liigi kriteeriumitel e. Esiteks on määrava tähtsusega hoone haruldus Veski sisaldab 1900. aastate paiku ehitatud puidust hollandi tuulikut, mis on 1932. aastal praegusesse asukohta üle toodud ja ümber ehitatud vesiveskiks. Sarnane ü mberehitus tuulikust vesiveskiks on Eestis teadaolevalt ainukordne. Ehitise arhitektuurses kompositsioonis peegeldub hoone funktsionaalsus. Vesiveski vundament on rajatud oja kaldale, raudkividest alusele. Vesiveski on ülesehituselt puitsõ restikehitis, mis koosneb puitkonstruktsioonil ehitatud kahest korrusest. Vesiveski on seest võrdlemisi ruumikas, mehhanismid hõlmavad mõlemal korrusel ainult alla poole põranda pindalast. Nii hoone ülesehituses kui ka seadmete paigutamisel on oluli ne roll olnud kasutada olnud materjalil hollandi tuuliku kujul . Kaaluka kriteeriumina saab käsitleda ka originaalsubstantsi säilivust. Veskihoone on säilinud ehitusaegses mahus, valdavalt originaalkujunduse, -konstruktsiooni ja -detailidega. Vanimast kihistusest (tuulikust) pärineb enam ik kandekonstruktsioonist ja sisustusest. Ümberehitusi ega suuremaid remonttöid pärast vesiveski rajamist tehtud ei ole. 2017. ja 2018. aastal tehtud avariitööde käigus sai hoone uue konserveeriva katuse taaskasutatud eterniidi kujul ning suleti hoone säilimist ohustavad läbijooksud. Lisaks on oluline, et vesiveski sisseseade on säilinud suures osas komplektsena. S isseseade algsest komplektist puudub vaid altvoolu vesiratas. Vesiratta vee pealevoolulüüs paiknes vahetult vesiveski põhjapoolsel ehitusjoonel ojas. Vesiratta võll koos õues oleva laagriga on säilinud, võlli vä limine osa on siiski ulatuslike kahjustustega. Veski alumisel korrusel paiknevad jahukirst, pilljalg koos kammrattaga ja vesiratta laager. Esimeselt korruselt pääseb trepi kaudu teisele korrusele, kus paiknevad kaks paari veskikive, laes kotivinn ja põrandas sepishingedel kotiluugid. Mehhanismidest on säilinud veel kivitangid koos kivikraanaga, kahed krantsid, tõ rred, kingapukid koludega ja kingad. Alumisel korrusel laes on jahutoru, mis suunas vilja jahukirstu. Jahukirst on sõelte, sõelaraputaja ja ventilaatoriga. Püstvõll on ligikaudu 1,5 m pikkune, selle küljes on kammratas ja vä rkel. Suurratas paikneb vesiratta võlli küljes. Eraldiseisvana paikneb kaanega suletav tangude kast. Oja pool lääneviilus on olnud laudluuk, kust mölder on saanud vesiratast töö ajal kontrollida. Eeltoodule tuginedes esindab Simmu talu vesiveski Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa ning vastab riikliku kaitse eeldusele. Mälestiseks tunnistamisel on kaalutud riikliku kaitse kehtestamise vajalikkust ja kaitse ulatust. Eestis on pisut üle 5000 ehitismälestise, millest suurem osa esindab baltisaksa ehitustraditsiooni ning on seotud mõisa- või kirikukultuuriga. Taluarhitektuur, mis on Eesti ehit uspärandi oluline osa ja kohaliku ajaloo peegeldaja, on kultuurimälestiste nimistus alaesindatud. Kultuurim älestisena on praegu kaitse all 62 vesiveskit. Kaitsealuseid veskihooneid, mis on ehitatud kas täielikult v õi vähemalt 50% ulatuses puidust, on kokku 13. Kaitsealuste veski te, mis on ka praegu käsitletavad selgelt talukompleksi osana, arv on 15. Simmu talu veski puhul on tegemist ühega vä hestest selgelt talukompleksi kuuluva puidust veskihoonega, mis on suures osas terviklikuna säilinud tänaseni. Seega täiendab ja tasakaalustab vesiveski ehitismälestisena kultuurimälestiste nimekirja. Menetluse käigus on veski omanik välja toonud, et kaitsevöönd võiks hõ lmata veskihoone lähimat ümbrust ning taluhooned võiksid kaitsevööndist välja jää da. Omaniku andmetel on veskist kagus asuvat hoonet varasemate ümberehituste käigus oluliselt muudetud ning veskist idas asuva garaaþi puhul on tegemist oluliselt hilisem a ehitusega. Muinsuskaitseamet kaalus ettepanekut ja leidis, et kaitsevööndi ulatus, milleks on veski läh iümbrus, on vähim ala, mis tagab veskile sobiva ja toetava keskkonna. Kaitsevööndi sellesse alasse jäävad kaks hoonet: garaaþ ja ait. Garaaþ asub veskist kõigest kümne ja ait kahekü mne meetri kaugusel. Nende ehitiste mahulised või muul moel visuaalsed muutused võivad mõjutada (eeskätt vaadete mõttes) mälestisele sobivat keskkonda. Kaitsevööndisse jäävaid hooneid ei määrata kultuuriväärtuslikeks objektideks neil hoonetel puudub eraldiseisvatena veskiga tähenduslik seos. Kaitsevööndi alal tegevusi kavandades on vajalik järgida põhimõtet, mille kohaselt peab sä ilima mälestisele sobiv ja toetav ümbrus. Veskihoone ei paikne miljöövää rtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ning ei ole kaitstud muul viisil. Mälestiseks tunnistamine on sobiv meede kõrge kultuuriväärtusega objekti säilimise tagamiseks, sest ainult mälestisele saab riik anda muinsuskaitse eritingimused, millega antakse juhised, piirangud ja võimalused hoones ehitamiseks , et taga da selle käigus ajaloolise ja arhitektuurilise väärtuse säilimine. Neid muinsuskaitselisi nõ udeid tasakaalustab võimalus saada hoone restaureerimiseks riiklikku toetust. Kaitsevööndi eesmärk ja ulatus Muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtu des. Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning kinnismälestise vaadeldavus. Kaitsevööndi piiri määramisel on arvestatud olulisi vaatesuundi ja veski paiknemist maastikul. Lä htutud on põhimõttest, et veski oleks tajutav talukompleksi osana. Simmu talu veski puhul on tegemist külamaastikku ilmestava rajatisega, mis kuulub veskist ida poole jääva taluhoonestuse juurde osana talukompleksist. Kaitsevööndisse on haaratud veski lähimasse ümbrusesse jäävad taluhooned, mis ümberehituste korral võivad mõjutada mälestise säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas. Simmu talu vesiveski on hästi vaadeldav veskist lõuna poole jäävalt avalikult teelt. Suvisel ajal piirab vaadeldavust mõnevõrra teeäärne haljastus ning oja kaldal kasvav võsa. Sügistalvisel perioodil on veski väga hä sti vaadeldav. Ümbritsevat keskkonda silmas pidades on vesiveskite puhul oluline ka side vooluveekoguga. Seetõttu on kaitsevööndisse haaratud veskist lääne poole jääv Möldri oja lõik ja vastaskallas. Leevendused Muinsuskaitseseadusega sätestatud tööde tegemise loakohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii konserveerimine, restaureerimine, ehitamine kui ka ilme muutmine mõjutavad otseselt mälestise säilimist. Muinsuskaitseseadusega sätestatud kaitsevööndis kooskõlastamise ja teavitamise kohustusest vabastavate leevenduste tegemine ei ole asjakohane, sest nii ehitamine kui ka kõrghaljastuse rajamine mõjutavad otseselt mälestise säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas ning vaadeldavust. Tõnis Lukas Kultuuriminister