Kultuuriministeerium Meie 16.12.2020 nr 1.1-11/8886-1
[email protected]
Kultuuriministri määruse “Laulu-
ja tantsupeoliikumises osalevate
kollektiivide juhendajate
tööjõukulu toetuse määramise
tingimused ja kord ”
Austatud Tõnis Lukas
1. Seletuskirjast tulenevalt tegutsevad reeglina laulu- ja tantsupeoliikumises osalevad
kollektiivid mittetulundusühingutena (edaspidi MTÜ) või tegutsetakse kohaliku omavalitsuse
(edaspidi KOV) ametiasutuse hallatava asutuse all. Palume seletuskirjas täpsustada, kas
MTÜ-na tegutsevad kollektiivid on reeglina KOVide asutatud või tegutsevad eraldiseisvalt
eraõiguslikena kollektiivi liikmete poolt asutatuna. Lisaks palume panna arvulised näited, kui
palju kollektiive on seotud KOVide allasutuste või KOVide asutatud MTÜ-dega.
2. Seletuskirjas on öeldud, et kollektiivide juhtide puhul kasutatakse võlaõiguslikke
lepinguid 32% juhtudel ja töölepinguid 22% juhtudel. Kuidas on töösuhe korraldatud
ülejäänud 46% juhtudest?
3. Seletuskirjas on märgitud, et asjaomaseid kollektiivide juhte on ca 2000. 90%
kollektiivide juhendajatest on see kõrvaltöö. Kas 10% põhitööd tegevatel juhendajatel on kõik
sotsiaalsed garantiid tagatud ja kas kõrvaltööd tegevatele juhendajatele on mingis osas
sotsiaalsed garantiid tagatud? Kas KOVide hallatavate asutuste all tegutsevate kollektiivide
puhul on oma töötajast juhendajale põhitöökohal sotsiaalsed garantiid taganud? KOV avaliku
õigusliku isikuna peab lepingute sõlmimisel lähtuma seadustest ja kõik maksud tasuma. Või
KOV allasutuste all tegutsevate kollektiivide juhendajate puhul on probleemiks
mittekonkurentsivõimeline palk? Kuna meetme eesmärk on juhendajatele palgatoetusega
väärilise palga maksmine ja sotsiaalsete garantiide tagamine, siis palume teha ka analüüs kui
paljudel juhtudel on sellised tingimused juba tagatud ja kui paljudel juhtudel mitte.
4. Kui riik sekkub toetusmeetmega kohaliku elu korraldamisse, siis reeglina KOV võtab
sellest valdkonnast oma eelarve raha vähemaks. Kui pool kollektiivi juhendaja palgast tuleb
riigilt, võib KOV seni oma eelarvest panustatud osa vähendada. Palume analüüsida, kui suure
protsendi meetme eesmärgiks olevast juhendaja palgamäärast 15,5 eurot per kontaktund
KOVid keskmisena juba ära katavad. Valdkonna arendamisel oleks mõistlik võtta eesmärgiks,
et KOVid suurendaksid panust kultuuri valdkonna rahastamisel, selle asemel, et anda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
KOVidele hea ettekääne oma raha asendada riigilt tuleva toetusega. Seega KOVide puhul
peaks kohustuslik omaosalus olema eeldatavasti suurem kui 50% eesmärgiks olevast
palgamäärast.
5. Taotluste esitamise protseduur on väga bürokraatlik. Kas riiklikes infosüsteemides ei
ole kirjas infot kollektiivide kohta? Kui üleriigilist infosüsteemi ei ole kollektiivide kohta, siis
võiks teatud püsivama iseloomuga infot küsida pigem ühekordselt ja paluda uuesti esitada
andmeid nende muutumisel. Tõenäoliselt töölepingute kohta peab infot küsima taotlejatelt.
6. Määrusest ei selgu, kas on võimalik ka olukord, kus abikõlblikke taotlusi on rohkem
kui eelarve toetada lubab ning kuidas sellel juhul valitakse toetuse saajad taotlejate hulgast. §
10 kohaselt on üheks taotluse rahuldamata jätmise aluseks mittenõustumine osalise
rahastamise otsusega, kuid puudub selgitus, mis juhtudel tehakse ettepanek osaliseks
rahastamiseks.
7. Palume määruse eelnõu seletuskirja punkti 5 lisada lause: „Kaasnevad kulud kaetakse
Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest või olemasoleva eelarve piires.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Helme
rahandusminister
Kärt Kallion 6113111
[email protected]
2