Kiri

Riigikogu kultuurikomisjon Teie 11.11.2020 nr 1-1/14-283 [email protected] Meie 16.12.2020 nr 1-12/2105-4 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) Austatud kultuurikomisjoni esimees Riigikogu liige Kalle Grünthal on algatanud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE). Vabariigi Valitsus arutas eelnõu 10.12.2020 istungil ja otsustas seda mitte toetada. Eelnõu mittetoetamise peamised põhjused on järgmised. - Eelnõu ettevalmistaja hinnangul tuleks Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi rahvusringhääling) tele- ja raadioprogrammide kohustuslikku miinimumarvu tervise- ja majanduskriisi tingimustes vähendada. Ettepanekuga ei saa nõustuda, sest praeguses tervisekriisis on väga oluline, et adekvaatne informatsioon jõuaks operatiivselt võimalikult paljude Eesti inimesteni. Samuti tuleb arvestada, et vabalevis on praegu tasuta kättesaadavad ainult rahvusringhäälingu teleprogrammid. Nende hulga vähendamine piiraks eriti just majandusraskustesse sattunud inimeste võimalusi rahuldada enda demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. - Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et muudatuste aluseks on võetud kuni 31.12.2006 kehtinud ringhäälinguseadus (edaspidi RingHS) ja sageli on muudatusi põhjendatudki sellega, et RingHS-is oli asjaomane regulatsioon olemas. Kunagise RingHS-i reguleerimisala katavad praegu Eesti Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS) ja meediateenuste seadus (edaspidi MeeTS). Kehtiv ERHS-i § 2 lõige 2 näeb ette, et ERHS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse MeeTS-is meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides rahvusringhäälingu tegevuse kohta sätestatut. Sama põhimõtet kinnitab MeeTS-i § 2 lõike 4 esimene lause, mille kohaselt kohaldatakse rahvusringhäälingule MeeTS-i niivõrd, kuivõrd ERHS ei sätesta teisiti. Seega on mitmed eelnõu kohaselt lahendamist vajavad küsimused (näiteks alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine ja vastutava toimetajaga seonduv) praegu MeeTS-is juba reguleeritud ja kohalduvad ka rahvusringhäälingule ning nende dubleerimine ERHS-is pole vajalik. - Mõnel juhul on soovitud regulatsioon ERHS-is juba olemas (näiteks saadete poliitilise tasakaalustatuse nõue ja vastulause esitamise õigus). Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  - Eelnõus pakutud lahendustega ei ole võimalik saavutada olukorda, milleni seletuskirja kohaselt soovitakse jõuda. Näitena võib tuua teleülekande ainuõiguse kasutamise piirangut puudutava regulatsiooni. Eelnõu koostaja on kõnealuse muudatuse vajalikkust seletuskirjas põhjendanud sellega, et rahvusringhääling ei kajasta olulise tähtsusega riiklikke küsimusi ja leidnud, et Vabariigi Valitsusel peab olema võimalik rahvusringhäälingu programmi mõjutada. Esiteks tuleb arvestada, et ERHS-i § 3 kohaselt on rahvusringhääling oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu. Teiseks ei ole ainuõiguse kasutamise piirangu eesmärk kohustada konkreetset ringhäälinguorganisatsiooni (antud juhul rahvusringhäälingut) teatud sündmusi kajastama. Teleülekande ainuõiguse kasutamise piirang on sätestatud MeeTS-i §-s 49. Ainuõiguse kasutamise piirangut puudutav regulatsioon tuleneb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist ja selle eesmärk on tagada, et ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta sündmusi, mida riik käsitleb ühiskonnale väga tähtsatena, ainuõiguslikult ega viisil, millega võetakse oluliselt osalt kõnealuse riigi elanikkonnast võimalus jälgida selliseid sündmusi otseülekande või hilisema edastusena tasuta televisioonis. Ainuõiguseks loetakse seega sellist õigushüve, mille alusel on võimalik ainult ühel meediateenuse osutajal sündmusest ülekanne teha. - Kavandatavad muudatused sisaldavad vastuolusid. Näiteks nähtub eelnõu seletuskirjast ühelt poolt soov tagada tõhus sisekontroll ERHS-is sätestatu, sh saadete poliitilise tasakaalustatuse nõude täitmise üle, ent samas tehakse põhjendamatult ettepanek kaotada rahvusringhäälingust eetikanõunik. - Arusaamatu on seletuskirjas märgitud eesmärk viia rahvusringhäälingu juhtimine kooskõlla äriseadustikuga. Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema juhtimine toimub ERHS-i 2. peatüki kohaselt. Kuna tegemist ei ole äriühinguga, ei juhita rahvusringhäälingut äriseadustikus sätestatud põhimõtete alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Riigikantselei Justiitsministeerium Karin Ligi 628 2254 [email protected]