Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 31 Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel. Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 13 asendatakse arv „1 100 000“ arvuga „1 175 000“; 2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suuruse arvutamisel juhindutakse treeningtundide summast 1 175 000 alates 2021. aastaks toetuse eraldamisest.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega suurendatakse treeningtundide summat, mille alusel arvutatakse treeneri tööjõukulu toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suurus, 1 100 000 treeningtunnilt 1 175 000 treeningtunnini. Kõnealune muudatus pidurdab toetuse saajate omaosaluse järsku kasvu ning tagab toetusmeetme jätkusuutlikkuse. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi treeneri toetuse kord) redaktsioone avaldamismärgetega RT I, 05.05.2020, 21 ja RT I, 05.05.2020, 22. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1 – treeneri toetuse korra paragrahvi 7 lõikes 13 asendatakse arv „1 100 000“ arvuga „1 175 000“. Tegemist on treeningtundide summaga, mille alusel arvutatakse toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suurus. Kui taotluseid esitatakse nimetatud summast suuremas ulatuses, väheneb vastavalt toetuse osakaal ja suureneb toetuse saaja omaosaluse suurus treeneri tööjõukulu katmisel. 2020. aastal on toetuse suurus 24-treeningtunnise nädalakoormusega töötava treeneri kohta 630 eurot kuus. Treeneri toetuse korra kohaselt tuleb sellises mahus toetatavale treenerile tagada 1 020 euro suurune brutokuupalk. Toetus moodustab käesoleval aastal treeneri tööjõukulust 46,16% ja spordialaliidu, -klubi või -kooli omaosaluseks jääb 53,84%. Arvestades asjaolu, et 2021. aastaks toetuse saamiseks esitati taotluseid 1 298 475 treeningtunni ulatuses, kasvaks spordialaliidu, -klubi või -kooli omaosalus 57,64%-ni. Toetus väheneks 630 eurolt 578 eurole ehk 52 eurot kuus. Toetuse ja omaosaluse suuruse arvutamise aluseks olevate treeningtundide piirmäära tõstmisel 1 100 000 tunnilt 1 175 000 tunnini nii suurt omaosaluse kasvu ei toimuks. Treeningtundide piirmäär mõjutab ka seda, kui suure töötasu treenerile maksmist toetuse saajalt eeldatakse. Et piirmäära suurendamine ei vähendaks treeneri eeldatavat töötasu suurendatakse treeningtundide piirmääaga proportsionaalselt samas ulatuses ka toetusmeetme 1 eelarve mahtu. Selleks nähakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarves treeneri toetuse maksmiseks ette 500 000 euro võrra suurem summa, kui käesoleva aasta eelarves. Eelnõu punkt 2 – treeneri toetuse korra rakendussätteid ehk paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 8, milles nähakse ette, et uut treeningtundide piirmäära kohaldatakse esimest korda 2021. aastaks eraldatava toetuse ning spordialaliidu, spordiklubi ja spordikooli omaosaluse suuruse arvutamisel. Säte on vajalik õigusselguse huvides. Kuigi kavandatav muudatus jõustub 2020. aastal, ei arvutata selle alusel ümber käesolevaks aastaks eraldatud toetust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus puudutab kõiki toetust saavaid spordialaliite, spordiklubisid ja spordikoole. 2021. aastaks on tunnistatud treeneri toetuse korras sätestatud nõuetele vastavaks 410 spordialaliidu, -klubi ja -kooli taotlus. Kõigist äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. detsembri seisuga 284 858, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid ja asutusi 0,14%. Spordiregistris on andmed kokku 3 171 spordiorganisatsiooni ja -kooli kohta, millest 410 organisatsiooni ja kooli moodustavad 12,93%. Toetuse taotlejate näol on seega tegemist pigem väikese sihtrühmaga. Sihtrühma jaoks on tegemist positiivse muudatusega, sest 2021. aastal makstakse toetus neile välja plaanitust suuremas summas. Kui seni kehtiv piirmäär jääks püsima ja riik lisaks süsteemi lisaraha kohustaks see toetust saavaid spordiorganisatsioone ja -koole ka treenerite palka sama protsendi võrra tõstma. Treeningtundide piirmäära tõstmine ja toetusmeetme eelarve suurendamine tähendab kõikidele toetuse saajatele suuremat toetussummat iga taotluse kohta kui senise süsteemi kehtima jäämise korral. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: avaliku sektori rahastamine, sh kulud ja tulud Muudatus mõjutab Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel toetuse andjana tegutseva Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse eelarvet. Kuna mõjutatud on vaid üks riigi osalusel asutatud sihtasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Treeneri toetuse korra § 7 lõike 12 kohaselt võib toetuse andja kasutada kuni 0,5% treenerite tööjõukulu katteks ettenähtud vahenditest järelevalve teostamisega kaasnevate kulude katteks. Kuna lisaks treeningtundide piirmäära tõstmisele suurendatakse toetusmeetme eelarvet, suureneb ka Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele järelevalveks ette nähtud summa. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2 Toetusmeetme eelarvet suurendatakse 500 000 euro võrra. Täiendavad vahendid eraldatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on koostatud koostöös Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega. 3