Kiri

EELNÕU 03.12.2020 RAHVASTIKU JA SIDUSA ÜHISKONNA ARENGUKAVA 2030 Eesti rahvastiku kestlikkus ja sidus ühtehoidev ühiskond on kõigi Eesti inimeste ühine vastutus – see on meie kõigi Eesti! Sisukord SISUKOKKUVÕTE ...............................................................................................................................................................3 1. ÜLDEESMÄRK JA MÕÕDIKUD ÜLDEESMÄRGI TÄITMISE HINDAMISEKS ............................................................................4 2. OLUKORRA ANALÜÜS.....................................................................................................................................................7 2.1. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonda iseloomustavad olulisemad näitajad .............................7 2.2. Tegevuskeskkonna olulisemad suundumused ....................................................................................... 11 3. ALAEESMÄRGID JA OLULISEMAD TEGEVUSSUUNAD .................................................................................................... 15 3.1. Kestlik Eesti..................................................................................................................................................... 17 3.2. Sidus Eesti ....................................................................................................................................................... 21 3.3. Üleilmne eestlus ............................................................................................................................................. 28 3.4. Kogukondlik Eesti .......................................................................................................................................... 31 3.5. Nutikas rahvastikuarvestus ........................................................................................................................ 36 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA MAKSUMUSE PROGNOOS ............................................................................................ 38 KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................................................................... 40 ARENGUKAVA LISAD ....................................................................................................................................................... 41 LISA 1. Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega LISA 2. Seosed läbivate teemadega LISA 3. Arengukava müüdikute metoodika ja allikate ülevaade LISA 4. Arengukava maksumuse prognoos LISA 5. Mõjude hinnang LISA 6. Ülevaade arengukava koostamisest ja kaasamisest 2  SISUKOKKUVÕTE Valdkonnale olulisima mõjuga suundumused S isukokkuvõte Eestis rahvastik Linnastumine jätkub, Ränne Ärimudelid ja töö Tehnoloogia ja tehnika vananeb ja piirkondlikud erisused suureneb olemus muutuvad areneb üha kiiremini, kaasneb kahaneb võivad suureneda erinevaid võimalusi ja ohte Olulisemad lahendamist vajavad probleemid Rahvastikuprognoosi järgi Eesti ühiskond ei ole Rahvus- Kodaniku- Rahvastikuregistri Eesti rahvaarv tulevikus piisavalt sidus, mitmes kaaslaste side ühiskonna tarkvara on kahaneb. Kuna sündimus on valdkonnas esineb Eestiga tegutsemis- vananenud ega alla järelkasvu tagamiseks keelepõhist eraldatust nõrgeneb, sest keskkond ei toeta vajaliku taseme, on loomulik ja sellest tingitud Eesti riik ei ole tänapäevaste IT- toeta piisavalt iive negatiivne. Prognoosi ebavõrdsust. piisava lahenduste sihipära- selle loomist. On kohaselt kahaneb rahvastik Ebavõrdsus ning järjepidevalt kõikjal väljaspool ühendavate väärtuste susega siiani elujõulisust. teenuseid, kus Tallinna ja Tartu piirkonda, kus nappus võib kaasa suhelnud oma andmete elanikkond kasvab sisserände tuua ühiskonna võõrsil asuva kogumise käik ei ning linnastumise tulemusel polariseerumise ning eestlas- taga kasutajate ka tulevikus. Sisserände suurendada konnaga. ootustele vastavat suurenemise tõttu on väärtuskonfliktide andmete kvaliteeti. viimastel aastatel eesti tekkimise tõenäosust emakeelega inimeste eri keele- ja osatähtsus rahvastikus kultuuritaustaga kahanemisele pööranud . inimeste vahel. Abinõud probleemide lahendamiseks ja suundumustega arvestamiseks Muudame Eesti elukeskkonna pere- ja lapsesõbralikumaks, sündimust, tervist ja regionaal- KESTLIK EESTI arengut toetavamaks. Pöörame tähelepanu, et erinevad lahendused aitaksid kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Aitame kaasa, et Eesti ühiskond oleks veelgi sidusam ja stabiilsem. Soodustame, et eri keele- SIDUS EESTI ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus, jagaksid demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunneksid ühtekuuluvust. Loome võrdseid võimalusi edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Aitame kaasa, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks jätkuvalt Eesti identiteeti. Loome ÜLEILMNE võimalusi osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning toetame tagasipöördumist. Tunnustame EESTLUS Eestit toetavate ja väärtustavate inimeste tegevust Eesti positiivset kuvandi kujundamisel maailmas, Eesti kultuuri tutvustamisel, majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisel. KOGUKONDLIK Toetame elanike aktiivsust ja sh ühiskondlikus elus osalemist. Suurendame kogukondade ja EESTI vabaühenduste võimekust. NUTIKAS Tagame kvaliteetsed rahvastikuandmed, mis toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike 3 RAHVASTIKU- ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. ARVESTUS 1. Üldeesmärk ja mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks ÜLDEESMÄRK: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond Eesti on peresõbralik ja kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eestis on hea perekonda luua ja lapsi kasvatada. Väärtustatakse ja toetatakse lapsevanemaid, tugevate ja kestvate peresuhete loomist ja hoidmist. Eesti on lasterikas ja tagatud on rahvastiku järelkasv. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtusstavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest või kultuuritaustast. Olenemata mitmekesisusest jagavad inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Rahvastiku- ja lõimumispoliitika on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka välismaal elades. Eesti rahvastiku kestlikkus ja sidus ühtehoidev ühiskond on kõigi Eesti inimeste ühine vastutus – see on meie kõigi Eesti! 4  EESTIT ISELOOMUSTAB Ühtne Eesti kultuuriruum EESTI INIMESI Rahvusriik ISELOOMUSTAB Inimesekeskne ja kaasav Eesti identiteet ja jagatud Kogukonnakeskne ühised alusväärtused Lõimunud ja sidus ühiskond Avatus Peresõbralikkus ja lasterikkus Kogukondlikkus Rahvastiku järelkasv Mitmekesisus Aktiivne osalus ühiskonnaelus, kultuuriruumis ja panus ühiskonna ja riigi arengusse EESMÄRGI SELGITUS sellele, et toetada ühtekuuluvustunnet, ühis- konnas jagatud väärtusi ja võrdseid võimalusi. Eesti inimesed – arengukava on suunatud Eesti ühine kultuuriruum – põhineb eesti keelel kõigile inimestele, kes elavad püsivalt või ja kultuuril. Eesti kultuuriruumi iseloomustavad ajutiselt Eestis, aga ka välismaal elavatele eesti traditsioonil põhinevad tavad käitumises, Eestiga seotud inimestele. suhetes, elukorralduses. Eesti kultuuriruum on Eesti identiteet – arengukavaga on võetud siht, laiemalt loodus- ja elukeskkond. Eesti kultuuri- et inimesed jagaksid põhiseaduslikke väärtusi ja ruum on ka eespool loetletud väärtuste arusaamu, väärtustaksid eesti kultuuri ning kujunemise taustsüsteem. Arengukava ellu- määratleksid end Eesti ühiskonna liikmena. viimisel aitavad eri meetmed hoida kultuu- Oluline on, et kõik Eesti inimesed siin ja riruumi elujõulisust ja seda arendada. Peamiselt välismaal tunnetaksid end Eesti riigi ja aitame kaasa sellele, et kõik Eesti inimesed siin kultuuriruumi osana ja väärtustaksid seda. ja välismaal tunneksid end osana Eesti Arengukava elluviimisel püüeldakse selle poole, kultuuriruumist. et eri meetmed soodustaksid ja toetaksid Eesti Rahvusriik – arengukava käsitleb Eesti riiki identiteeti. rahvusriigina, mille eesmärk on eesti rahvuse, Demokraatlikud väärtused – Eesti identiteedi keele ja kultuuri areng ning kestmine läbi kandmise kõrval on tähtis, et inimestel oleksid aegade. Eesti keel on riigikeelena peamine sarnased olulised alusväärtused, täpsemini teabe-, haridus- ja töökeel. Eestis on igaühele demokraatlikud väärtused, mis hõlmavad nii tagatud suhtlus ja asjaajamine riigikeeles. Eesti moraalseid kui ka sotsiaalseid aspekte: ühis- riik austab õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid konnas aktsepteeritud normide ja inimõiguste ning kõiki Eestis seaduslikult elavaid inimesi austamine, mõtte- sõna- ja usuvabadus, sõltumata nende emakeelest ja kultuurilisest usaldus, koostöömeelsus, tolerantsus, hoolivus identiteedist. Eesti elanikke seob ühine Eesti ja avatus teiste inimeste vastu olenemata identiteet. erinevustest jne. Inimeste individuaalsed Mitmekesisus – arengukavas on eelkõige väärtused ja baasväärtuste tõlgendamine on mõeldud kultuurilist mitmekesisust. Austame loomulikult mõnevõrra erinev, kuid oluline on, et inimeste erinevusi (keele- ja kultuuritaust, sh ühiskonnas poleks ühiskonda lõhestavaid religioon, uskumused, kombed, aga ka teisi väärtuskonflikte. Ühiskonna alusväärtuste kuju- igaühe eraelu puudutavaid valikuid) ja nemist mõjutavad nii riik kui ka iga inimene ise. arvestame nendega poliitikate kujundamisel. Arengukava elluviimisel pööratakse tähelepanu 5 Sealjuures peame silmas, et olenemata mitme- tööhõives, elukestvas õppes ja kodaniku- kesisusest jagaksid inimesed sarnaseid olulisi ühiskonnas, ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja väärtusi ja Eesti identiteeti nagu eespool soovi riigi arengule kaasa aidata. Arengukava kirjeldatud. elluviimisel keskendume nii vanemaealiste kui ka noorte ühiskondlikus elus osalemise Inimesekeskne ja kogukondade arengut toetav potentsiaali suurendamisele ja eesti keelt rahvastiku- ja lõimumispoliitika – arengukava mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsuse elluviimisel on läbiv põhimõte, et lahendused parandamisele. Eesti elanike ühiskondlik oleksid kooskõlas inimeste vajadustega ja aktiivsus on aluseks ka ühistegevustele ja teisalt toetaksid kogukonnakeskset lähenemist, tugevate kogukondade kujunemisele. kus paljude eri poolte (üksikisikud, kogukonna esindajad, mittetulundusühingud, eraettevõtted, kohalikud omavalitsused, kohalikud võrgus- MÕÕDIKUD1, MILLEGA HINNATA tikud, eksperdid jt) koostöös aidatakse välja ARENGUKAVA EESMÄRGI selgitada valdkonda puudutavad probleemid ja need koos ka lahendada. SAAVUTAMIST Kestlik rahvastik ning laste- ja peresõbralik riik – Kohortsündimuskordaja Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada 2030. a perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi. See tähendab, et Eestis ALGTASE 1,85 või enam on hea perekonda luua ja lapsi kasvatada ning 1,84 tänu sellele suureneb sündimus, mis tagab järelkasvu ja aitab peatada rahvastiku Tugeva või keskmise tugevusega kahanemist. Arengukava elluviimisel kesken- riigiidentiteedi kandjate osakaal dume sündimuse ja vanemluse toetamisele. Iga (eestlased/teisest rahvusest lapse heaolu on oluline. Väärtustame ja toetame inimesed) lapsevanemaid ja lasterikkaid peresid. Samuti 2030. a toetame tugevate ja kestvate peresuhete ALGTASE 90% loomist ja hoidmist. 79% / 86% Lõimunud ja sidus ühiskond – tähendab, et kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja kultuuri- taustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja Eesti kodanikuühiskonna peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvus- üldine elujõulisus tunnet, teevad koostööd, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Lõimu- ALGTASE nud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet 2,1 2030. a ning eesti keel ja kultuur. Samas on lõimunud 1,9 ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. Arengukava elluviimisega aitame vähendada sotsiaalset segregatsiooni. Kaasav ühiskond – inimestel on mitmekesised võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste ühiskondlikku aktiivsust, sh osalemist 1 Täiendav informatsioon mõõdikute kohta on Eesti kodanikuühiskonna indeksit mõõdetakse lisas 3. skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. 6 2. Olukorra analüüs2 2.1. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonda iseloomustavad olulisemad näitajad Eesti rahva kestlikkus ja areng sõltub demograafilistest alusprotsessidest (sündimusest, suremusest ja rändest), ühiskonna ühtekuuluvustundest ja sidususest, samuti ühiskonna võimekusest tagada kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast (sh elukoht, sugu, vanus, rahvus, erivajadus jms) võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskondlikus kui ka perekondlikus, kogukondlikus, ning kultuurielus. kahaneks rahvaarv ka edaspidi3, seades ohtu nii RAHVASTIKU KESTLIKKUSE Eesti riigi kui ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri SAAVUTAMINE JA NEGATIIVSE kestmise läbi aegade. Lisaks on sisserände suurenemise tõttu viimastel aastatel eesti LOOMULIKU IIBE VÄHENEMINE emakeelega inimeste osatähtsus rahvastikus ON VÕIMALIK EELKÕIGE LÄBI kahanemisele pööranud SÜNDIMUSE KASVU Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika Rahvaarvu muutus 1000 elaniku kohta oli toel on ühiskonnamuutustest tingitud 2019. aastal +3,13, mis näitab et iga tuhande sündimuse madalseis praeguseks ületatud. inimese kohta elab Eestis nüüd kolm inimest Siiski pole sündimus endiselt piisav, et tagada rohkem. Rahvaarvu kasv oli tingitud positiivsest positiivne loomulik iive. Eestis on seejuures rändesaldost ehk sisserände ülekaalust. võrdlemisi head väljavaated sündimuse Rahvastiku loomulik iive oli negatiivne (–1302 kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv inimest), kuigi eestlaste loomulik iive on ületab saadud laste arvu oluliselt. Naiste puhul viimased kaks aastat olnud ajutiselt positiivne on soovitud keskmine laste arv 2,59 4 ja meeste (+348 inimest). Eestis elavad teisest rahvusest puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid inimesed on keskmisest vanemad, mille tõttu on näitajaid, sarnanedes Põhjamaade, Läti ja surmasid nende hulgas enam kui sünde. Iirimaa samade näitajatega. See asjaolu annab Statistikaameti 2019. aastal koostatud lootust, et sündimust toetava perepoliitika abil rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on Eestis võimalik jõuda järelkasvu tagava väheneb 2080. aastaks Eesti rahvaarv sündimuseni või selle lähedale. negatiivse loomuliku iibe tõttu 145 000 inimese võrra. Seniste suundumuste jätkumise korral 2 Üksikasjalikum olukorra analüüs on arengukava koostamise ettepanekus ja arengukava elluviimiseks mõeldud programmide dokumentides, vt www.siseministeerium.ee, www.kul.ee. 3 Tulevikusuundumustest vt pikemalt peatükis 2.2. 4 Testa, M-R. (2012). Family Sizes in Europe: Evidence from the 2011 Eurobarometer Survey. [www] https://www.oeaw.ac.at/fileadmin/subsites/Institute/VID/PDF/Publications/EDRP/edrp_2012_02.pdf 5 Themas, A., Ainsaar, M., Soo, K., Sammul, M., Uusküla, A., Tarum, H., Hendrikson, R., Arak, T., Espenberg, K., & Varblane, U. (2015). Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome. Tartu: Tartu Ülikool. [www] https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/uuringud/meeste_uuring_2015_lopparuanne.pdf 7 ÜHTSE EESTI IDENTITEEDI kannab tugevat või keskmise tugevusega riigiidentiteeti8. Arengukava ellu-viimisel on KANDMIST JA ERI võetud sihiks neid näitajaid parandada. Selleks KODUKEELEGA INIMESTE on tarvis muu hulgas keskenduda ka kommunikatsioonile ja ühise inforuumi kujunda- OMAVAHELISI KONTAKTE misele ning teadlikkuse suurendamisele. PARANDADES LOOME EELDUSI Ühiskonna sidusus pole olulistes võtme- SIDUSAMAKS ÜHISKONNAKS valdkondades viimastel aastatel oluliselt muutunud: võrreldes teistest rahvustest Eestis elab erineva etnilise, kultuurilise ja elanikega on eestlastel Eesti tööturul parem keelelise tausta ja päritoluga inimesi. positsioon ning erinevused ei ole kümnendi Rahvastikuregistri 01.01.2020 andmete jooksul oluliselt vähenenud9. kohaselt elab Eestis 1 337 097 elanikku, kellest Üheks põhjuseks on jätkuv hariduslik eraldatus 1 132 022 on Eesti Vabariigi kodanikud. ning puudulik eesti keele õpe erinevatel Määratlemata kodakondsusega inimesi, kelle haridustasemetel, mis ei aita tagada piisavat elukoht on registreeritud Eestis, on 71 051 (5,3% keeleoskust. Kuigi aastate jooksul on eesti keele elanikest). Teiste riikide kodanikke, kelle elukoht oskuse tase teisest rahvusest elanike seas on registreeritud Eestis, on 134 024 (enim on kasvanud10 ning eesti keele tasemeeksamite Venemaa Föderatsiooni kodanikke (85 917). sooritus paranenud, ei ole umbes pooltel eesti 2015. aastal ületas sisseränne Eestisse esma- keelest erineva emakeelega täiskasvanutel kordselt väljarännet. Samuti on viimaste aastate aktiivset keeleoskuse taset, eesti keele ja jooksul kasvanud lühiajaline ränne Eestisse ning võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise kasvanud on ka Eestisse tagasipöördujate arv. tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt 1.10.2020 seisuga on kehtivat lühiajalist head ega ole eri sihtrühmadele piisavalt töötamist registreeritud 14 296 korral. kättesaadavad11. Mitmes piirkonnas (sh Harju- Uuringud näitavad, et ühendavad väärtused ja ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eesti ühine identiteet aitab maandada kultuurilise keele kasutamine ja suhtluskeskkond. mitmekesisusega seonduvaid võimalikke ohte Samas on paranenud teisest rahvusest ühiskondlikule rahule ja heaolule ja vältida inimeste enesehinnanguline informeeritus sotsiaalse kapitali langust6. Mitmekultuurilise Eestis toimuvast , samuti pakub ETV+ 12 ühiskonnaga toimetuleku eeldus ja ühtlasi venekeelsele elanikonnale varasemast ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti suuremat võimalust olla Eesti inforuumis. identiteet7, mille jaoks on mh vaja vähendada eri Venekeelse elanikkonna elukohapõhine segre- valdkondades segregatsiooni. 2017. aasta uuringu järgi, valdav osa (umbes 80%) nii eestlasi kui ka teisest rahvusest püsielanikke 6 Ehala, M. (2019). RITA RÄNNE projekt: püsielanike kohta, kuid edaspidi on uuringusse kavas Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja lisada veel sihtgruppe. 9 väljakutsed Eestis. [www] Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring 2017. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_m 10 nt EIM 2017 itmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_val 11 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud jakutsed_eestis_raport_m.ehala_.pdf (19.03.2020). eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: 7 Üldeesmärgi selgituse peatükis on selgitatud seda kvaliteet, mõju ja korraldus (2018). Eesti mõistet. Rakendusuuringute Keskus CentAR. [www] 8 Eesti Ühiskonna Integratsiooni Monitooring. https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva- Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja emakeelega-taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis- keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal oli ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus 2017. aastal vastavalt 39% ja 47%. Praegu on info (20.03.2010); EIM 2017 12 eesti kodanike ja pikaajaliste vähelõimunud EIM 2017 8 gatsioon kasvab13. Samuti on paranemisruumi KODANIKUÜHISKOND ON eri kodukeelega inimeste omavaheliste kontaktide tihendamisel. 2017. aasta „Eesti KAASAVA ÜHISKONNA ühiskonna integratsiooni monitooringu“ järgi on ALUSTALA vaid viiendikul teisest rahvustest elanikest (18%) nelja suhtlusringi (sugulased, sõbrad ja Ühiskondliku sidususe loomisesse annab oma lähedased tuttavad, äri- ja koostööpartnerid, osa ka kodanikuühiskond, võimaldades inimeste õpingu- ja töökaaslased) hõlmav kontakt omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgi- eestlastega, sama näitaja eestlaste puhul on miseks, avalike asjade arutamises ja otsusta- 11%. Uussisserändajatest suhtleb eestlastega mises osalemiseks ning muuks ühistegevuseks. aktiivselt ehk iga päev 28% ja mõnel korral Kodanikuühenduste – mittetulundusühingute, nädalas 21%. Aktiivne suhtlus eestlastega sihtasutuste ja usuliste ühenduste ning mitte- puudub aga pooltel uussisserändajatel (51%). ametlike ühenduste, võrgustike ja seltsingute Suhtlusvaldkonniti suheldakse eestlastega tegevus kindlustab, et suur osa elanikest võtab töökohal või koolis (55% peaaegu iga päev ja osa demokraatlikest protsessidest ning on 17% mõnel korral nädalas). Väljaspool töökohta kaasatud otsuste langetamisse ja elukeskkonna või kooli kahaneb kokkupuude ja suhtlus kujundamisse. Kodanikuühiskonna arendamisel eestlastega mitmekordselt. Etnilist segre- ongi tähtis leida viise, kuidas ühelt poolt gatsiooni võimendavad vene keele oskusega väärtustada ja võimestada üksikisikute, uussisserändajad, kes valivad elupaigad, kus kogukondade ja vabaühenduste tegevust ning põhirahvusega puututakse vähe kokku.14 teiselt poolt tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul. Eeltooduga on vaja arvestada eelkõige tõhusa Eestis on 22 868 mittetulundusühendust ehk kohanemis- ja lõimumispoliitika kujundamisel. mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust Lisaks on oluline tagada efektiivsete ja (SA)15. Neist 805 on sihtasutused ja üle 500 usu- proaktiivsete kohanemist ja pikemaajalist lised ühendused. Võrreldes varasemate uuringu- lõimumist toetavate teenuste olemasolu ja tega on vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de kättesaadavus, samuti võrdne juurdepääs osakaal vähenenud, langedes viie aasta taguse avalikele teenustele, mis on vajalikud iga- ajaga 68%-lt 53%-le. 2019. aasta uuringus päevaseks asjaajamiseks ja täisväärtusliku selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus ühiskonnaliikmena toimimiseks (nt tervishoiu- tegevuses osalenud inimeste osakaal samas teenused, juhiload, tööturu- ja karjääriteenused, suurenenud ligi viiendiku võrra (18%), kuid haridus jne). Ühtlasi vajab tähelepanu kohaliku vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlus- emakeelega inimesed on keskmisest vähem suhete arendamine. aktiivsed. Eesti kodanikuühiskonna üldist Arengukava elluviimisel on vaja kavandada elujõulisust mõõdetakse Ameerika Ühendriikide tegevusi, mis aitavad suurendada positiivseid arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga kontakte eri kodukeelega inimeste vahel. järgmise seitsme mõõdiku alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid 14 13Kadi Mägi (2018). Ethnic residential segregation Uussisserändajate kohanemine Eestis (2019). and integration of the Russian-speaking population [www] in Estonia. [www] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/ http://dspace.ut.ee/handle/10062/62344 uussisserandajate-kohanemine-eestis-2019-ee_1.pdf 15 (19.03.2020). Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. juuni 2020 seisuga. 9 sama ja seetõttu on siht kodanikuühenduste NUTIKAS RAHVASTIKU- elujõulisust märkimisväärselt parandada. ARVESTUS TOETAB RIIGI RAHVUSKAASLASED ON EESTI TOIMIMIST ESINDAJAD MAAILMAS Eelmiste teemade kõrval on rahvastiku ja sidusa ühiskonna ja ka teiste valdkondade eesmärkide Eesti arengule ja kestmisele aitavad kaasa ka toetamiseks oluline rahvastikutoimingute vald- väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased 16. kond, kus on järgmistel aastatel ülitähtis käia Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll Eesti tehnoloogia arenguga kaasas, kasutada selle iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel võimalusi ja maandada riske. Eesti elanikud on ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja harjunud kasutama e-teenuseid, mistõttu arendamisel ühistegevuse kaudu. Praegugi on vajavad edasiarendamist ka rahvastikuregistri rahvuskaaslased Eesti esindajad maailmas, kes andmetega seonduvad e-teenused. Osa aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada teenuseid ei ole võimalik õiguslikel ja tehno- majandus- ja kultuurisidemeid. Välismaal loogilistel põhjustel e-teenustena pakkuda. elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt Minna ise kohapeale ei ole aga e-riigis kuni 200 000, kes moodustavad ligikaudu 15% otstarbekas, sest see kulutab nii elanike kui ka kõikidest eestlastest17. Viimastel aastatel on ametnike aega. Seetõttu on tarvis muuta kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasi- võimalikult palju e-teenuseid mugavaks ja pöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja lihtsalt kasutatavaks. Lisaks on vaja üle vaadata perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja ümber teha kogu rahvastikuregistri tarkvara. ja kestmisele. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane tegevus välismaal asuva eestlaskonnaga, et sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvus- kaaslaste ja Eesti sõpradeni. 16 17 Rahvuskaaslaste all peetakse siin dokumendis Kaja Kumer-Haukanõmm, Keiu Telve. Eestlased silmas eelkõige välismaal elavaid eestlasi ehk maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 väliseestlasi (kasutatakse ka sõna „ulgueestlased“), „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. aga samuti teisi Eestiga pikalt seotud olnud, kuid väljarännanud inimesi ja nende järeltulijaid. 10 2.2. Tegevuskeskkonna olulisemad suundumused Nõudlus kohanemis- Kliimapagulaste EL-i rahvastik Rändevood Euroopasse hulk suureneb ja lõimumisteenuste SELGITUS Maailma rahvastiku arv kasvab ebastabiilsest lähipiirkonnast järele kasvab vananeb Poliitilised ja 2035. aastaks 8,8 miljardini ja Aafrikast suurenevad seadusandlikud Tööränne pikemas Mitmekultuurilisus, Nõudlus erinevate perspektiivis ühiskonna tervise- ja hoolekande- suureneb heterogeensus Sotsiaalsed teenuste järele suureneb jätkuvalt suureneb Ränne ja Majanduslikud Eestis jätkub linnastumine, Maailma rahvastik Elanike ühiskondlik aktiivsus linnastumine maapiirkondade rahvaarvu ja kodanikuühiskonna kasvab, eluiga tähtsus võib väheneda kasvab, vähenemine ja Tehnoloogilised pikeneb piirkondlikud hõreasustusalade kasv Eesti rahvastik vananeb ja Ökoloogilised kahaneb Statistikaameti erisused võivad Tallinna, Tartu andmetel 145 000 inimese suureneda rahvastiku kasv jätkub võrra 2080 aastaks Ühiskondlik ja ruumiline, sh Olulisemad Sündimus on piirkondlik ebavõrdsus kasvab. suundu- 15–64-aastaste inimeste Maapiirkondade Nt Ida-Virumaa, Kagu- ja Kesk- mused kogu maailmas osakaal väheneb, suureneb rahvasiku Eesti ja keskusest kaugemate vähenemas 65+ inimeste osakaal vananemine Etniline ja keeleline maapiirkondade ebasoodsam jätkub eraldatus süveneb olukord süveneb Tööea tähendus Trendikaardil on ülevaade muutub Paindlikke töövorme Tööturg muutub trendidest, millega rahvastiku Inimeste info- kasutatakse rohkem rahvusvahelisemaks ja sidusa ühiskonna tarbimise ja eesmärkide seadmisel ja ja globaliseerub suhtlus- lahenduste väljatöötamisel harjumused arvestada. Osa suundumusi Osakoormusega töötavate inimeste, eakate, vähenenud töövõimega Tehnoloogia ja muutuvad, sh on võimalik ka arengukava mitme- elluviimisega mõjutada inimeste, hoolduskoormusega inimeste tehnika areneb soodsamas suunas. Ärimudelid ja töö töötamise võimalused paranevad üha kiiremini kesisemaks olemus muutuvad Paremad võimalused töö- ja Aruteluareenid mitmekesistuvad, pereelu ühitamiseks sh suureneb sotsiaalmeedia roll Tööprotsesse automatiseeritakse ja Jätkub digitaalne eraldatus, töövormid mitmekesistuvad Suureneb oht väheneb ühine infoväli ja polariseerumiseks, kattuvaid infovälju on vähem Rohkem on lühiajalist töörännet ja diginomaadlust (sh Eesti kui valdkonna suunanäitaja rolli muutumine olulisemaks) 11 väärtuskonfliktide tekkeks  rahvastikuga ühiskonnas eeldada elanike MAAILMA RAHVASTIK KASVAB, ühiskondliku aktiivsuse ja kodanikuühiskonna ELUIGA PIKENEB tähtsuse vähenemist, mistõttu tasub sellele kasvavale sihtrühmale pakkuda enam sobivaid Maailma rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt osalusvõimalusi. 2035. aastaks 8,8 miljardini, samal ajal Euroopa Liidus rahvastik kahaneb ja vananeb18 ning Eesti Rahvastiku vananemisega võib suureneda seisab silmitsi samade suundumustega19. Alla nõudlus erinevate tervise- ja hoolekandeteenuste 65-aastaste elanike osakaalu vähenemine järele. Sellega seonduvate probleemide rahvastikus muudab lähi-kümnendil üha leevendamiseks on vaja järgmisel kümnendil teravamaks küsimuse, kuidas tagada tööturule enam tähelepanu pöörata meetmetele, mis piisavalt töötajaid. Üks võimalik lahendus on toetaks inimese toimetulekut terve elukaare kaasata tööturule praegu mittetöötavaid või jooksul. tööga vähem hõivatud elanikerühmi ja võõrtööjõudu20. Pikemas plaanis on abi RÄNNE JA LINNASTUMINE sündimust toetavatest meetmetest. Seda ka KASVAB, PIIRKONDLIKUD põhjusel, et kogu maailmas on sündimus ERISUSED VÕIVAD SUURENEDA vähenemas (maailma keskmine laste arv naisel 2,5) ning maailma rahvastiku kasvu põhjustab Euroopa seisab lähikümnenditel tõenäoliselt juba praegugi valdavalt eluea pikenemine.21 silmitsi ulatuslike rändevoogudega ebastabiilsest Eestis on praegu sündimus 10–15% alla lähipiirkonnast ja Aafrikast, samuti süveneb taastetaseme. Järgmisel 20 aastal võib sündide tööränne ning kliimapagulus26. Rändetrendid27 ja arvu mõjutada sünnitusea jätkuv tõus ja sellega kaasnev suurem mitmekultuurilisus toob pereloomeeas rahvastiku vähenemine 22. kaasa vajaduse ühiskonna paremaks lõimi- Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhi- miseks. Eeltoodud suundumused võivad oluliselt stsenaariumi järgi elab aastal 2080 Eestis mõjutada Eesti rahvastiku, eesti keele ja kultuuri 1,18 miljonit inimest23, mis tähendab rahvaarvu jätkusuutlikkust. Eesti rahvusvahelistumine toob vähenemist umbes 145 000 inimese võrra24. kaasa ka uusi võimalusi näiteks majanduse Seniste suundumuste jätkumise korral kahaneks elavdamiseks ja Eesti kultuuri laiahaardelisemaks rahvaarv ka edaspidi. Seetõttu on oluline tutvustamiseks, mistõttu on oluline leida tasakaal rahvastikupoliitika kavandamisel analüüsida eri majandus- ja rahvastikupoliitika eesmärkide võimalusi, millega soodustada pere loomist ja seadmisel. suurema arvu laste kasvatamist. Kui praegu elab linnades veidi üle poole maailma Eestis osalevad 55-aastased ja vanemad rahvastikust (55%), siis ÜRO prognooside järgi vabatahtlikus tegevuses vähem kui teised sihtrühmad.25 Seetõttu võib vananeva 18 Ageing. United Nations. [www] /publications/pdf/family/World_Fertility_and_Family_ https://www.un.org/en/sections/issues- Planning_2020_Highlights.pdf. 22 depth/ageing/ Eesti 2035 taustapaber „Maailm aastal 2035“, 19 Statistikaameti 14. veebruari 2014. a pressiteade Statistikaamet. 23 nr 22 „Statistikaamet koostas uue Prognoos ei näita rahvastiku etnilist koostist, kuid rahvastikuprognoosi aastani 2040“. lähtub eeldusest, et rände tõttu kasvab rahvaarv [www] https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022 aastas 1500 inimese võrra. 20 24 Puur, A., et al. Integreeritud rahvastiku- ja Statistikaameti 20. juuni 2019. a pressiteade nr 77. hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu [www] https://www.stat.ee/pressiteade-2019-077. 25 toimetised 38/2018 [www] Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- Tartu: Balti Uuringute Instituut. [www] content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja- https://www.ibs.ee/publikatsioonid/vabteg/ 26 h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.- Eesti 2035 taustapaber „Maailm aastal 2035“. 27 Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf Rändestatistika ülevaade 2015–2019. [www] 21 World Fertility and Family Planning 2020. [www] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/r https://www.un.org/en/development/desa/population andestatistika_est_pdf.pdf; Programm „Siseturvalisus“ [www] www.siseministeerium.ee/stak2030. 12 2050. aastal juba 68%28. Ka Eestis tekib jätkuva elanike osatähtsus alla viie protsendi33. Elukoha linnastumise ja maapiirkondade rahvaarvu erinevused põhjustavad omakorda segre- vähenemise tõttu hõreasustusega alasid aina gatsiooni tööturul. Elukoha ja tööturu etniline juurde ja see seab uued väljakutsed teenuste eraldatus ja selle püsimine on mh seotud eesti pakkumisele ja riigi suutlikkusele äärealadel. haridussüsteemiga, kus enamik vene ema- Sealjuures tuleb arvestada, et maapiirkondade keelega lastest õpivad vene õppekeelega koolides rahvastik vananeb intensiivselt, noori peresid on ning eesti emakeelega lapsed eesti õppekeelega vähe. Statistikaameti rahvastikuprognoosi koolides. kohaselt väheneb kõigi maakondade, v.a Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik 15–35% ÄRIMUDELID JA TÖÖ OLEMUS aastaks 204529. Kui senised regionaalsed MUUTUVAD rahvastikutrendid jätkuvad, väheneb rahvastik maapiirkondades veelgi, samas kui Tartu ja Paindlike töövormide levik on kasvutrendis, mis Tallinna ning nende maakondade rahvastik parandab ka osalise koormusega töötada kasvab ka edaspidi. Praegused rahvastiku- soovivate inimeste (nt eakad, vähenenud muutused mõjutavad enim Ida-Virumaa, Kagu- ja töövõimega inimesed, hoolduskoormusega Kesk- Eesti ning keskustest kaugemate maa- inimesed) eneseteostusvõimalust ja majandus- piirkondade pikemaajalisi arenguvõimalusi. likku toimetulekut34. Paindlik töökorraldus võib Eeltoodu võib veelgi süvendada piirkondlikku avada uusi võimalusi töö- ja pereelu ühildamiseks ebavõrdsust ja eraldatust. Ühiskondlik ja ja toetada sündimuse suurenemist. Samas võib ruumiline sh piirkondlik ebavõrdsus on viimastel ärimudelite ja töö olemuse muutumine tuua kümnenditel Eestis ja enamikus Kesk- ja Ida- kaasa ka erinevaid väljakutseid. Näiteks võib olla Euroopa riikides süvenenud30. Piirkondliku ohustatud Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi jätku- ebavõrdsuse teke on otseselt seotud rahvastiku suutlikkus, väheneda võib sotsiaalkaitsega kahanemisega ja majandustegevuse vähe- inimeste osakaal.35 nemisega ääremaal – maakohtade ja väike- linnade elanikel kaob elukoha lähedusest töö ja TEHNOLOOGIA MUUTUSTEGA eluks vajalik31. See ilmsetab, et üha olulisem on KAASNEVAD ERINEVAD kavandada rahvastikupoliitika eesmärke ja VÕIMALUSED JA OHUD regionaalpoliitilika meetmeid käsikäes. Samuti tasub eelistada piirkondade eripäradega Tehnoloogia kiire areng aitab toime tulla vähene arvestavaid ja neid leevendavaid lahendusi. va tööjõuga nii tööprotsesside automatiseeri- Eestis on süvenemas ka etniline elukoha- mise kui töövormide mitmekesistamise abil. segregatsioon32, mille üks põhjuseid on Tehnoloogia arengu mõjul muutub tööturg enam nõukogude ajast pärinev elukohtade paiknemine. rahvusvahelisemaks ja globaalsemaks. Tööandja Enamik venekeelsest elanikkonnast elab ka või kliendi füüsiline asukoht ei pea kokku langema praegu samades asulates, kuhu sisserändajad töötegija asukohaga ja kasvab selliste tööde algselt saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti osakaal, mida saab teha igal ajal ja igas kohas linnades ja maapiirkondades jääb venekeelsete 28 31 United Nations. Department of Economic and Social Samas 32 Affairs. 68% of the world population projected to live in Ethnic residential segregation and integration of the urban areas by 2050, says UN (16.05.2018). [www] Russian-speaking population in Estonia. Mägi, K. https://www.un.org/development/desa/en/news/pop (2018) [www] ulation/2018-revision-of-world-urbanization- https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/62344/ prospects.html. magi_kadi.pdf?sequence=1&isAllowed=y. 29 33 Prognoositav rahvaarv aastani 2045 maakonna ja Inimarengu aruanne 2017/2018. [www] vanusrühma järgi (aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). https://www.2017.inimareng.ee/. 34 Statistikaameti andmebaas RV087. [www] Eesti 2035 taustapaber „Maailm aastal 2035“. TÖÖ shorturl.at/loGH4 (11.03.2020). JA OSKUSED 2025. Sihtasutus Kutsekoda. (2016) 30 35 Inimarengu Aruanne 2019/2020. [www] Samas. https://inimareng.ee/. 13 (virtuaalne töö).36 Kaudselt soodustab see ka ja eelistatumaks uudise liigiks41. Peale noorte on lühiajalise töörände ja diginomaadluse levikut. internet mõjutanud traditsioonilise meedia Nendes valdkondades on Eesti juba praegu kasutamist ka teistes vanuserühmades 42. maailmas suunda näitavaid samme astunud, E-lahenduste levik toob paljudele võimaluse näiteks võib tuua diginomaadi viisa ja isakeda ühiskonnas senisest aktiivsemalt (nt e-residentsuse. Väljatöötamisel on lahendused, liikumispuudega inimesed saavad kergemini mis võimaldavad ühildada diginomaadi viisaga teenuseid tarbida)43. Üha olulisem on riigi teisi Eesti e-riigi lahendusi. Esialgse prognoosi teenuste kujundamisel arvestada inimeste kohaselt võiks diginomaadi viisat taotleda muutuvate vajaduste ja harjumustega ning maksimaalselt u 1800 inimest aastas.37 Ees- muuta e-teenused kasutajale senisest lihtsamaks märgiks on seatud, et e-residente võiks aastaks ja tõhusamaks – seda toetab ka rahvastiku- 2025 olla koguni 10 miljonit.38 2019. aasta lõpus registri andmete kvaliteedi ja olulisuse olid e-residendid loonud Eestisse ka üle 1300 suurendamine teenuste pakkumisel. töökoha, mille töötajate keskmine palk oli Eesti Seoses uute infokanalitega võivad aga suureneda keskmise palga suurusjärgus.39 Nende suundu- ohud sotsiaalmeedia vahendajate rolli tõttu mustega on oluline arvestada ka edaspidi nii teemade ja ühiskondliku tähenduse kujunda- üleilmse eestluse idee mõtestamisel kui ka Eesti misel44. Näiteks võivad infovahendajate ees- rahvusvahelistu-misega seonduvate võimaluste märgid ja tegutsemispõhimõtted jääda varjatuks kasutamisel. ja olla ka pahatahtlikud ning polariseerida eri Tehnoloogia areng ja kasutamine puudutab ka gruppe, tekitada ja süvendada väärtuskonflikte 45. inimeste infotarbimise ja suhtlemise harjumuste Võib eeldada, et järgmisel kümnendil muutusi. Sotsiaalmeediaajastul on avalike aruteluareenide mitmekesistumine jätkub ja arutelupindade hulk märkimisväärselt mitme- digitaalne eraldatus võib suureneda. Seetõttu on kesistunud40. Eriti just nooremad eelistavad riigil üha keerulisem oma tegevustega aidata avalike teemadega kursisolekuks peamise kaasa ühise infovälja tekkele ja mõjule sidusa kanalina sotsiaalmeediat ega pea ajakirjandusliku ning lõimunud ühiskonna kujunemisel. töö tulemusena valminud tekste enam põhiliseks 36 40 Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja – Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. 41 stsenaariumid. Arenguseire Keskus. (2018). [www] Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Vihalemm ja https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- Kõuts-Klemm 2017, lk 256, 258; Opermann 2018. 42 content/uploads/2017/09/tooturg_2035_tooturu_tule Eesti inimarengu aruanne 2019/2020; „Mina. vikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf. Maailm. Meedia“ (lühidalt MeeMa) uuring 2002– 37 Eesti loob ühena esimestest riikidest maailmas 2014). MeeMa uuringu aluseks on viiel korral – 2002, diginomaadi viisa. [www] 2005, 2008, 2011 ja 2014 – tehtud sotsioloogiline https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/eesti- küsitlus ja intervjuud. 43 loob-uhena-esimestest-riikidest-maailmas- Tulevikuraport: Kuidas jõuda sotsiaalselt tõrjutute ja diginomaadi-viisa. vähe kaasatuteni ning miks see vajalik on? [www] 38 Ettevõtluse arendamise sihtasutus. [www] https://heakodanik.ee/wp- https://www.eas.ee/teenus/e-residentsus/. content/uploads/2014/02/Torjutud-ja-vahe-kaasatud- 39 Riigikontrolli auditiaruanne „E-residentsuse huviryhmade-kaasamise-raport.pdf. 44 programmi tulemuslikkus“ Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 45 https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDeta Samas il/FileDownloader.aspx?AuditId=2507&FileId=14645 14 3. Alaeesmärgid ja olulisemad tegevussuunad Järgmistes alapeatükkides on täpsemini kirjeldatud rahvastiku ja sidusa ühiskonna eesmärke aastatel 2021–2030, antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest ja selgitatud olulisimaid tegevussuundi, mida aastatel 2021–2030 on vaja koostöös ellu viia, et eesmärkideni jõuda. Kestlik Eesti EESMÄRK: Eesti elukeskkond on pere- ja lapsesõbralik, toetab sündimust, tervist ja regionaalarengut ning aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. TEGEVUSSUUND 1.1.: Rahvastikupoliitika TEGEVUSSUUND 1.3.: Lasterikkuse kavandamine ja koordineerimine valdkondade väärtustamine ja toetamine üleselt TEGEVUSSUUND 1.4: Turvaliste ja kestlike TEGEVUSSUUND 1.2.: Sündimust ja lastega paarisuhete toetamine perede heaolu toetava perepoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine Sidus Eesti EESMÄRK: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. TEGEVUSSUUND 2.1.: Kohaliku tasandi TEGEVUSSUUND 2.4.: Ühtekuuluvustunnet toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine arendamine TEGEVUSSUUND 2.5.: Uuendusmeelse ja TEGEVUSSUUND 2.2.: Tänapäevaste, nutikate ja vastutustundliku tööturu toetamine tulemuslike kohanemis- ning TEGEVUSSUUND 2.6.: Eesti keele oskuse, riigi ja lõimumisteekondade arendamine kultuuriruumiga sideme suurendamine TEGEVUSSUUND 2.3.: Ühine, arusaadav ja TEGEVUSSUUND 2.7.: Avatud, kõigi vajadusi usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum arvestava, hooliva elukeskkonna ja haridussüsteemi toetamine 15 Üleilmne eestlus EESMÄRK: Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. TEGEVUSSUUND 3.1.: Eesti identiteedi TEGEVUSSUUND 3.3.: edendamine ja säilitamine välismaal Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine TEGEVUSSUUND 3.2.: Välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Kogukondlik Eesti EESMÄRK: Aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega tugev kodanikuühiskond. TEGEVUSSUUND 4.1.: Elanike teadlikkuse ja TEGEVUSSUUND 4.4.: Kodanikuühiskonnale aktiivsuse tõstmine soodsa tegutsemiskeskkonna loomine TEGEVUSSUUND 4.2.: Kogukondade võimekuse TEGEVUSSUUND 4.5.: Usuliste ühenduste rolli suurendamine suurendamine kogukondade toetamisel TEGEVUSSUUND 4.3.: Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine Nutikas rahvastikuarvestus EESMÄRK: Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. TEGEVUSSUUND 5.1: Rahvastikuregistri TEGEVUSSUUND 5.2.: andmete kvaliteedi tagamine Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine 16 3.1. Kestlik Eesti EESMÄRK Eesti elukeskkond on pere- ja lapsesõbralik, toetab sündimust, tervist ja regionaalarengut ning aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. MÕÕDIKUD46 Noorte osatähtsus, kelle Summaarne Kolmandate Laste suhteline vanemad pole sündimuskordaja sündide osatähtsus vaesus lahutanud või lahku läinud 1,66  > 1,66  > 1,75 19,7%  > 19,7%  > 20% 17,2%  < 17%  < 16,5% 60%  > 60%  > 60% Rahvastiku Teadlikkus Perepoliitika kulude Eesti keelt ema- osatähtsus ebapiisavast osakaal riigieelarves keelena kõnelevate väljaspool Harju- ja järelkasvust inimeste osatähtsus Tartumaad (alg- ja sihttase 49%  > 49%  > 49% 68%  > 67%  > 67% 42,8%  > 40%  > 40% seatakse 2021. aastal) KESKNE PROBLEEM Rahvastikuprognoosi47 järgi Eesti rahvaarv tulevikus kahaneb. Kuna sündimus on alla järelkasvu tagamiseks vajaliku taseme, on loomulik iive negatiivne. Prognoosi kohaselt kahaneb rahvastik järjepidevalt kõikjal väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda, kus elanikkond kasvab sisserände ning linnastumise tulemusel ka tulevikus. Sisserände suurenemise tõttu on viimastel aastatel eesti emakeelega inimeste osatähtsus rahvastikus kahanemisele pööranud. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas tagada, et erinevad poliitikavaldkonnad aitaksid kaasa rahvastikupoliitika eesmärkide ja kestliku Eesti saavutamisele? Kuidas juhtida rännet tasakaalustatult, edendada rahvatervist, toetada noorte iseseisvumist, aidata maapiirkonnas kaasa elukvaliteedi säilimisele ja arengule, suurendada tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade, sh noorte ja vanemaealiste tööhõivet, koguda ja analüüsida järjepidevalt rahvastiku arengut kajastavaid demograafilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, sh piirkondade kaupa? ❷ Kuidas suurendada sündimust ning vähendada lõhet soovitud ja tegeliku laste arvu vahel? ❸ Kuidas suurendada lasterikaste perede osatähtsust? ❹ Kuidas suurendada kestvate ja õnnelike paarisuhete osatähtsust? ❺ Kuidas muuta elukeskkonda ja teisi elukorralduslikke tingimusi (nt töö- ja pereelu ühitamisvõimalused) peresõbralikumaks ja laste kasva(ta)mist enam toetavaks? 46 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, keskmine number tähistab eesmärki aastaks 2025 ja viimane number eesmärki aastaks 2030. Lisainformatsioon mõõdikute kohta on lisas 3. 47 Statistikaameti 2019. aasta rahvastikuprognoosi põhistsenaarium. 17  3.1.1. Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Pensioni- ja hoolekandesüsteem lähtub Peredel on sageli võimatu maale suuresti panusest palgatöösse, mitte laste kodu luua, kuna kodulaen pole maa- kasvatamisse. See vähendab pereloome piirkonnas kättesaadav stiimuleid Eakamad töötajad ja mitmed teised rahvastiku- rühmad tunnevad end tööturul tõrjutuna, mis piirab Erinevad poliitika- olemasolevate inimvara kaasamist Eesti elu valdkonnad ei toeta edendamisse piisavalt Rahvastikupoliitika rahvastikupoliitika Alushariduse ja huvihariduse võimalused ning kavandamine ja kättesaadavus vajavad arendamist, et parandada koordineerimine eesmärkide töö- ja eraelu tasakaalu ning tagada kõigile lastele valdkondade saavutamist head arenguvõimalused üleselt Viimase kolme aastaga on Eestisse elama Kõigi maakondade, va Harju- ja jäänud 15 300 teiste riikide kodanikku ehk Tartumaa elanikkond väheneb umbes Rakvere linna jagu inimesi. See paneb 15–35% aastaks 2045 Eesti lõimimisvõime surve alla Elukorralduslikud Elukeskkonna kujundamisel Lastega peredele tingimused ei toeta ei arvestata piisavalt laste ja laste kasvatamist mõeldud teenused ja lapsevanemate vajadustega nende kvaliteet ei ole Sündimust ja piisavalt lastega perede 16–19-aastastest piisavad, et heaolu toetava Ligi 90% naisi soovib enda noortest vaid 49% vähendada lõhet perepoliitika perre vähemalt kahte last, kuid 40. eluaastaks on leiab, et Eestis sünnib soovitud ja tegeliku kavandamine ja sündinud kaks last vaid 62% liiga vähe lapsi laste arvu vahel ning elluviimise naistest tagada lastega koordineerimine Laste suhtelise vaesuse määr oli 2018. aastal 17,1% perede heaolu Lasterikkaks pereks 52% naistest peab ideaaliks 3 või 16–19- enam last peres, kuid tegelikult saab aastastest kasvamine ei ole riigi kolme ja enama lapse emaks vähem noortest 50% on ja ühiskonna poolt kui veerand naisi kasvanud kolme piisavalt toetatud ja või enama väärtustatud ning see Ühiskonna hoiakud ei väärtusta lapsega peres mõjutab negatiivselt tööalast eneseteostust ja lasterikka Lasterikaste perede laste arvuga pere kasvatamist võrdväärselt perede Rasedus, mille väärtustamine ja seotud valikuid Pärast lasterikka pere tulemusena oleks toetamine toetuse rakendamist (2017. sündinud perre Olemasolevad teenused ja a suvel) on kolmandaid lapsi neljas või järgmine toetused ei vasta piisaval sündinud ligi veerandi võrra laps, lõpevad 39% määral lasterikka pere rohkem juhtudest abordiga ootustele ja vajadustele Perenõustamist vajab aastas u 5% lastega peresid, kuid terviklik ülevaade tegelikult Vanemlust ja pereelu toetavate teenusele saanud perede arvu kohta ning paarisuhet tugevdavate puudub teenuste kättesaadavus ei toeta Turvaliste ja 16–19-aastastest noortest piisavalt, et Eestis oleks rohkem kestlike 35% on vanemad lahutanud või õnnelikke ja kestvaid kooselusid, paarisuhete lahku läinud kuhu saaksid sündida lapsed toetamine Raseduskriisi nõustamisel Gümnaasiumi vältel on õppekavas ette nähtud osales 2019. aastal 2487 35 akadeemilist tundi perekonnaõpetust inimest 18 3.1.2. Olulised tegevussuunad Rahvastikupoliitika kavandamine ja koordineerimine valdkondade üleselt Soovime saavutada olukorra, kus rahvastikupoliitika on valdkondade üleselt hästi koordineeritud, mis aitab kaasa rahvastiku kestlikkusele ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmisele ning arengule. OLULISIMAD Suurendame erinevate poliitikavaldkondade rolli rahvastikupoliitika eesmärkide TEGEVUSSUUNAD toetamisel. Selleks teeme valdkondade vahel koostööd:  sisserände juhtimisel, et vältida Eestile jõukohase sisserände mahu ületamist; TEGEVUSI AITAVAD ELLU VIIA HTM,  pensioni- ja pikaajalise hoolduse valdkonnas, et tagada perekonna ja KUM, RAM, SOM, järeltuleva maksumaksjate põlvkonna kasvatamise panusega arvestamine MKM süsteemi arendamisel;  üleriigilise asustuse säilimise ja arengu saavutamiseks ning konkurentsivõimelise elukeskkonna ja kvaliteetsete elutähtsate teenuste kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti;  vaimse tasakaalu ja tervise tõhusamaks toetamiseks ning laste ja lapsevanemate vajaduste arvestamiseks;  valdkondade ülese ennetuse valdkonnas, et tõhustada lastega peredega arvestamist ennetustöös;  hariduse valdkonnas, et paremini toetada õppimise ja pereelu ühitamist, avardada täiendõppe ja ümberõppe võimalusi, rakendada paindlikumaid õppevorme;  alushariduse süsteemi arendamiseks ning paindlikke õppevormide kasutusele võtmiseks üldhariduskoolis, et tagada head võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks;  tööturu valdkonnas eakate ja teiste tööturul nõrgemal positsioonil olevate ühiskonnarühmade tööhõive edendamiseks;  lapsevanematele ja omastehooldajatele paremaks töö- ja pereelu ühitamiseks paindlike töötingimuste loomiseks;  andmete kogumise ja kättesaadavuse parandamiseks ning riikliku statistika arendamiseks, et tagada rahvastikuprotsesside juhtimiseks ja perepoliitika kujundamiseks vajalik info;  keskkonnasäästliku eluviisi edendamiseks, et säilitada hea elukeskkond järeltulevatele põlvedele. Sündimust ja lastega perede heaolu toetava perepoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine Soovime saavutada olukorra, kus lastega peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele. OLULISIMAD Kujundame perepoliitikat nii, et see toetaks paremini lastega perede heaolu ja TEGEVUSSUUNAD sündimust. Selleks:  väärtustame igat last ning arvestame perede vajaduste ja eelistuste mitmekesisust ning muutumist laste kasvatamise aja kestel; 19  TEGEVUSI AITAVAD  väärtustame mõlema vanema, nii ema kui ka isa rolli laste kasvatamisel ELLU VIIA SOM, ning tagame valikuvabaduse ja paindlikkuse pereelu korraldamisel; SOM SKA  toetame ja väärtustame vanavanemate rolli ja põlvkondade vahelist sidusust;  parandame laste ligipääsetavust, sh kujundame keskkonda lapsesõbralikumaks;  täiustame lastega peredele mõeldud toetuste ja teenuste süsteemi (sh lapsetoetus, sünnitoetused, elatisabi, perede nõustamine);  arendame vanemahüvitise süsteemi;  loome riikliku perelepitussüsteemi;  täiustame elatisabi süsteemi. Lasterikkuse väärtustamine ja toetamine Soovime saavutada olukorra, kus lasterikaste perede elukvaliteet on võrdväärne teiste peredega ning Eestis on rohkem lasterikkaid peresid ja lasterikkus on ühiskonnas väärtustatud. OLULISIMAD Väärtustame ja toetame lasterikkust. Selleks: TEGEVUSSUUNAD  kujundame lasterikkust väärtustavaid hoiakuid, sh parandame lasterikaste perede ligipääsu erinevatele teenustele, sh huviharidusele, kultuuriüritustele TEGEVUSI AITAVAD jts; ELLU VIIA SOM, SOM SKA  väärtustame koduse lasterikka pere vanema panust ühiskonda, sh pensionisüsteemi ja ravikindlustuse kaudu;  arendame lasterikastele peredele suunatud toetuseid ja teenuseid;  arendame lasterikaste perede eluaseme meetmeid. Turvaliste ja kestlike paarisuhete toetamine Soovime saavutada olukorra, kus on tagatud vanemlust toetavate ja paarisuhet tugevdavate teenuste kättesaadavus, et Eestis oleks rohkem õnnelikke ja kestvaid kooselusid. OLULISIMAD Arendame turvalisi ja kestlikke paarisuhteid toetavat keskkonda ja teenuseid. TEGEVUSSUUNAD Selleks:  arendame inimeste oskust vägivalda ära tunda, seda õigel ajal märgata ja kohaselt sekkuda48; TEGEVUSI AITAVAD ELLU VIIA HTM,  parandame perenõustamise teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti; KUM, RAM, SOM  arendame raseduskriisi nõustamise süsteemi;  parandame paarisuhet ja vanemlust toetavate tõenduspõhiste koolitusprogrammide (nt PREP, sade programmid jts) kättesaadavust;  arendame vanemahariduse süsteemi;  teeme koostööd noortele mõeldud tunnetus- ja suhtlemisoskuste õppe ja perekonnaõpetuse arendamiseks. 48 Seda teemat on täpsemini käsitletud siseturvalisuse arengukavas. 20 3.2. Sidus Eesti EESMÄRK Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. MÕÕDIKUD49 Teisest rahvusest Eesti keelt kasutavate inimeste hulgas tugeva Ühiskonnarühmade inimeste osakaal riigiidentiteediga vahelised kontaktid rahvastikust inimeste osakaal (mõõdik on (mõõdik on 39%  44%  45% väljatöötamisel) väljatöötamisel) Teise Eesti elanike Avatud teadlikkus ja Informeeritus kodukeelega inimeste hoiakutega inimeste valmisolek toetada Eestis toimuvast eesti osalemine tööhõives, osakaal eestlaste ja kohanemist ja ja muu kodukeelega kultuurielus, spordis ja teisest rahvusest lõimumist elanike seas vabatahtlikus töös inimeste seas (mõõdik on (mõõdik on (31% ja 57%  (89% ja 81%  väljatöötamisel) väljatöötamisel) 40% ja 60%) 89% ja 89%) KESKNE PROBLEEM Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus, mitmes valdkonnas esineb keelepõhist eraldatust ja sellest tingitud ebavõrdsust. Ebavõrdsus ning ühendavate väärtuste nappus võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas kõrvaldada segregatsiooni selle eri vormides? Kuidas tulla toime piirkondliku, sotsiaalse ja virtuaalse segregatsiooniga? Kuidas rakendada haridussüsteemi keelepõhise segregatsiooni ületamiseks? Kuidas toetada keskkonda, mis soodustab eri rahvusest inimeste koosõppimist? Kuidas toetada haridussüsteemis asjaosalisi toime tulema keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega, et see tagaks eesti keele omandamise, aga võimaldaks arendada ka õpilaste emakeeleoskust ja päritolukultuuri tundmist? ❷ Kuidas luua paindlikud, tänapäevased, süsteemsed ja sihtrühmapõhised kohanemis- ja lõimumisteekonnad? 49 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, keskmine number tähistab eesmärki aastaks 2025 ja viimane number eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta on esitatud lisas 3. 21 ❸ Kuidas juhtida kohanemise ja lõimumise kommunikatsiooni ning kujundada sihtrühmadele ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum? ❹ Kuidas suurendada sotsiaalsete kontaktide teket, sh kuidas luua ühtekuuluvustunnet ning kontakte ja võrgustikke eri rahvusest inimeste vahel? ❺ Kuidas tagada eri sihtrühmade edukus tööturul, sh kriiside ajal, ning toetada tööandjaid ja töötajaid toime tulema mitmekultuurilise keskkonnaga? ❻ Kuidas suurendada eesti keelt mittevaldavate inimeste aktiivset eesti keele oskust ning panna neid seda kasutama? Kuidas suurendada teiskeelsete ja teisest rahvusest inimeste aktiivsust kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning tugevdada sidet Eestiga? ❼ Kuidas kaasata lõimumis- ja kohanemispoliitikasse ja tegevustesse rohkem kõiki Eestis elavaid inimesi ning eri pooli, nagu KOVid, ettevõtjad, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalasutused, vabaühendused? Kuidas panna neid tihedamalt koostööd tegema? 3.2.1 Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Haridussüsteem on 11% eesti keelest Piirkondlik, keeleliselt jaotunud ega erineva emakeelega toeta suhtlust ja koos- õpilastest õpib eesti sotsiaalne ja tööd eesti ja muust virtuaalne Avatud, kõigi õppekeelega koolis vajadusi rahvusest laste vahel segregatsioon arvestava, hooliva kasvab elukeskkonna ja Vene emakeelega õpilaste eesti keele oskus on põhi- ja kutsekooli lõpus ebapiisav, et olla haridussüsteemi konkurentsivõimeline edaspidises töö- ja Haridusasutustel on toetamine hariduselus. Vene õppekeelega põhikooli keeruline toime tulla keelelise ja kultuurilise lõpetajatest 62,5% valdavad eesti keelt mitmekesisusega B1 tasmel Eestis oli 2019. aastal ligikaudu Kohanemis- ja 90 riiklikku kohanemis- ja Tänapäevaste, lõimumisalast teenust lõimumisteenused kohati nutikate ja dubleerivad üksteist, tulemuslike Peamine mitteosalemise liikumine nende vahel ei ole kohanemis- ning põhjus oli sihtrühmade sujuv, sihtrühmad ei ole lõimumis- teadmatus kohanemis- ja nendest teadlikud teekondade lõimumisteenustest arendamine Teisest rahvusest inimesed Eesti inimeste Eesti riigiasutustel jälgivad eesti meediakanaleid oskus meediat on raske jõuda eesti vähe ega usalda neid kriitiliselt hinnata keelest erineva on väike Uussisserändajatel emakeelega puuduvad sobivad Eestlaste ja Ühine, elanikkonnani, et infokanalid, kust muust rahvusest arusaadav ja anda nt infot asjakohast infot hankida, inimeste usaldusväärne pakutavate teenuste sh on informatsioon meediaruum kommunikatsiooni killustunud kattub vähe - ja inforuum kohta jne. Eesti venekeelsed elanikud on korraga nii Meediatarbimises kohaliku venekeelse, Venemaa kui ka vähesel on üha suurem roll määral eestikeelse meedia mõjuväljas ning sotsiaalmeedial saavad meediast vastuolulist teavet 22 PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Eri rahvusest Ligi kolmandiku eestlaste (28%) Väljaspool suhtlusringis pole ühtegi venelast töökohta või ja erineva ja kümnendikul muust rahvusest Ühtekuuluvus- kooli on emakeelega elanikul ühtegi eestlast kokkupuude ja tunnet toetavate inimesed suhtlus sotsiaalsete Uussisserändajatest suhtleb eestlastega suhtlevad aktiivselt ehk iga päev 28% ja mõnel korral eestlastega mitu kontaktide omavahel nädalas 21%, aktiivne suhtlus puudub korda väiksem soodustamine vähe pooltel Tööjõuturul rahvuslik ja Pikaajalistel teisest keeleline segregatsioon Tööturul esineb rahvusest püsielanikel soolist ja on Eesti tööturul Pererändega välis- nõrgem positsioon keelepõhist töötajaga kaasa tulnud (töötuse kõrgem segregatsiooni, Uuendusmeelse abikaasa võib olla määr, madalad palgad kohanemisel halvemas mis väljendub mh ja vastutus- jne) olukorras, kuna tal palgalõhes ning tundliku tööturu puudub nt tööandja ebavõrdsuses toetamine Töötuse määr erines poolne tugi ja võrgustik eestlaste ja teisest Tööandjad ei ole teadlikud rahvusest elanike vahel Romade olukord pakutavatest teenustest ja 2019. aastal 1,55 korda tööturul on keeruline mitmekesisusest Eesti inimesed siin ja Täiskasvanute eesti keele Paljud eesti võõrsil ei tunne end alati õppe riiklik korraldus on keelest osana Eesti keeruline ja killustunud eri kultuuriruumist erineva pakkujate vahel emakeelega Teistest rahvustest elanike (püsi)elanikud eesti keele oskus on veidi Eesti keele Määratlemata ei valda eesti kodakondsusega paranenud. Üle 15-aastastest oskuse, riigi ja keelt piisavalt inimesi on palju teistest rahvustest Eesti kultuuriruumiga (2020. a u 70 000) elanikest peab end aktiivseks sideme hästi eesti keele oskajaks 41%, suurendamine üldse ei oska eesti keelt Nõudlus eesti keele õppe järele ja kümnendik tasuta koolituste pakkumine ei ole tasakaalus: täiskasvanuid, kes Umbes 80% eestlasi ja soovivad lähema kolme aasta teisest rahvusest püsielanikke jooksul eesti keelt õppida, on kannab tugevat või keskmise tunduvalt rohkem kui võimalusi tugevusega riigiidentiteeti Kohanemis- ja Kohalike omavalitsuste teadlikkus lõimumisvaldkonna uussisserändajatest on kasvanud, kuid jätkuvalt pole selget arusaama, mida koostööpartnerid ei peaksid omavalitsused uussisserändajate Kohaliku suuda alati osutada sihtrühma osas ette võtma tasandi toetamine efektiivselt kohanemis- ja partnerlus- ja lõimumisteenuseid suhete Enamik Eesti omavalitsusi ei pööra arendamine ning nende piisavalt tähelepanu kohanemis- ega omavaheline koostöö ei lõimumisküsimustele, valdkonda ei ole tõhus analüüsita kohalikul tasandil regulaarselt 23 3.2.2. Olulised tegevussuunad Avatud, kõigi vajadusi arvestava, hooliva elukeskkonna ja haridussüsteemi toetamine Soovime saavutada olukorra, kus ühiskond toetab erineva emakeelega inimeste koos õppimist, Eesti haridussüsteem toetab mitmekeelse ja -rahvuselise õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda, mis tagab eesti keele omandamise ning võimalused õpilaste emakeeleoskuse ja kultuuritundmise arendamiseks. Läbimõeldud avalik ruum tugevdab kogukondi, vähendab segregatsiooni ja kasvatab üksteise mõistmist ja arvestamist. OLULISIMAD Muudame haridussüsteemi rohkem lõimumist toetavaks. 50 Selleks TEGEVUSSUUNAD  viime haridussüsteemi ja huvihariduse, sh noorsootöö ühtseks eestikeelseks süsteemiks. TEGEVUSI AITAB Edendame valdkonnas teadmistepõhist poliitikakujundamist ja toetame ELLU VIIA HTM, RAM, süsteemselt teise emakeelega õppijat kui ka lapsevanemat. Selleks ELVL, HARIDUS- JA NOORTEAMET  nõustame üldhariduskoole, omavalitsus- ja haridusasutusi valdkondlikes küsimustes (sh huviharidus ja noorsootöö51)52;  nõustame lapsevanemaid;  töötame välja ja rakendame terviklähenemist rändetaustaga õppija juhtumipõhiseks toetamiseks.53 Vähendame piirkondlikku, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni. Selleks  nõustame kohalikke omavalitsusi ja teisi avaliku ruumi ja elukeskkonnaga tegelevaid organisatsioone hea ruumiloome põhimõtete teemal;  arendamise edasi lisaprogramme (nt Ida-Virumaa, Kagu-Eesti programmid) piirkondadele, kus on palju eesti keelest erineva emakeelega inimesi. Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine Soovime saavutada olukorra, kus vajaduspõhised kohanemis- ja lõimumisteenused on korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud konkreetsed teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul. OLULISIMAD Loome selge kohanemis- ja lõimumisteenuste koordineerimis- ning TEGEVUSSUUNAD monitoorimissüsteemi. Selleks  loome kohanemis- ja lõimumisrajad, lähtudes sündmusteenuste metoodikast. TEGEVUSI AITAVAD Suurendame siht- ja sidusrühmade teadlikkust teenustest. Selleks ELLU VIIA HTM, MEM, RAM, SOM,  koondame info kohanemis- ja lõimumisteenuste kohta ühtsesse MKM veebiväravasse ning levitame seda infot avalikus, era- ja kolmandas sektoris; 50 Teemat on käsitletud haridusvaldkonna arengukavas. 51 Teemat on käsitletud noortevaldkonna arengukavas. 52 Teemat on käsitletud haridusvaldkonna arengukavas. 53 Ibid. 24   levitame eri kanalite kaudu infot teenustest (sh veebiväravast), arvestades inimeste harjumusi ja vajadusi. Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum Soovime saavutada olukorra, et Eestis elavad inimesed on ühises, arusaadavas ja usaldusväärses eesti kommunikatsiooni- ja inforuumis ning tänu mitmesugustele vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge ja faktitäpne kohanemis- ja lõimumisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine kohanemis- ja lõimumisvaldkonnast, inimõigustest ning võrdsest kohtlemisest ja ühiskonna polariseerumise vähenemine. Eesti elanike hoiakud toetavad kohanemist ja lõimumist 54. OLULISIMAD Arendame arusaadavat ja usaldusväärset kommunikatsiooni- ja inforuumi. TEGEVUSSUUNAD Selleks  toetame meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning TEGEVUSI VIIVAD tõstame teadlikkust nendest kanalitest eesti keelest erineva emakeelega ELLU KUM JA SIM JA inimeste hulgas. AITAVAD ELLU VIIA KÕIK TEISED Arendame kohanemis- ja lõimumisalast kommunikatsiooni ja soodustame MINISTEERIUMID JA teabevahetust. Selleks RIIGIKANTSELEI  töötame välja avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriista / keskkonna kohanemis- ja lõimumisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks;  loome avaliku sektori kohanemis- ja lõimumisalase kommunikatsiooni- ja teabevõrgustiku. Tagame ametliku kvaliteetse (riigi)info kättesaadavuse inglise ja vene keeles. Selleks  toetame (riigi)asutusi ja organisatsioone muukeelse infovahetuse parandamisel. Aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Selleks  parandame Eesti inimeste meediakirjaoskust ja õpetame allikakriitilisust. Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine Soovime saavutada olukorra, kus erineva emakeelega inimeste vahel on usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet. OLULISIMAD Tagame kohalikul tasandil toimuvate algatuste avatuse (st ühisloome ja TEGEVUSSUUNAD osalusvõimalused) ka eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. Selleks  toetame kohalikke omavalitsusi kohalike kogukondade määratlemisel ning TEGEVUSI AITAVAD eesti keelest erineva emakeelega inimeste suuremal kaasamisel kohaliku ELLU VIIA HTM, tasandi algatustesse; MEM, RAM, SOM  toetame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist erinevates kodanikuühendustes;  toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist eestikeelsete üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse. 54 Kohanemist ja lõimumist toetavate hoiakute kohta on täpsemalt kirjas üldeesmärgi selgituse juures. 25 Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine Soovime saavutada olukorra, kus tööturuga seotud sotsiaalmajanduslikud näitajad eestlaste ja eri keele- ning kultuuritaustaga inimeste vahel ei erine, tööturul koheldakse inimesi võrdselt ning tööandjad oskavad toime tulla mitmekultuurilise keskkonnaga. OLULISIMAD Tõhustame ja parandame tööturuteenuste kättesaadavust ja vajaduspõhisust eri TEGEVUSSUUNAD keele- ning kultuuritaustaga inimestele. Selleks  suurendame valdkondliku poliitikakujundaja koosloome suutlikkust ja TEGEVUSI AITAVAD teenusepakkujate operatiivsust. ELLU VIIA MINISTEERIUMID, Toetame eesti keelest erineva emakeelega potentsiaalsete töötajate värbamist TÖÖTUKASSA, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse55. Selleks MAAKONDLIKUD  toetame ministeeriume ja teisi avaliku sektori asutusi eesti keelest ARENDUSKESKUSED erineva emakeelega inimeste värbamisel;  julgustame eesti keelest erineva emakeelega noori kandideerima ja töötama avalikus teenistuses. Parandame tööandjate suutlikkust toime tulla mitmekultuurilise ja mitmekeelse keskkonnaga. Selleks  pakume tööandjatele infot, koolitusi ja asjakohast tuge, et osata töökohal toime tulla keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega;  edendame võimalusi, et tööandjad saaksid vahetada parimaid kogemusi keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse teemal. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Soovime saavutada olukorra, kus eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge ning eesti keelest erineva emakeelega inimesed osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus. OLULISIMAD Parandame eesti keele oskuse taset.56 Selleks TEGEVUSSUUNAD  arendame edasi ja loome uusi digiplatvorme keeleõppeks ja keeleõppe korraldamiseks; TEGEVUSI VIIVAD ELLU SIM JA KUM  toetame ja loome mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas; TEGEVUSI AITAVAD  jätkame keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, ELLU VIIA HTM, tegevus eesti keele majades jm). KEELEAMET Tugevdame eesti keelest erineva emakeelega inimeste sidet riigiga. Selleks  loome Eesti kodakondsuse taotlemiseks ettevalmistavate teenuste terviklahenduse ja tagame inimeste teavitamise sellest.57 Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks 55 Avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamine muukeelsele elanikkonnale. Analüüs ja ettepanekud. [www]https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/vvtp_avaliku_sektori_toohoive_muu keelsetele_17102019docx_003.pdf?download=1 56 Tegevussuund on kooskõlas eesti keele arengukavaga. 57 Planeeritud tegevused on kooskõlas ja avatud siseturvalisuse arengukavas. 26   jätkame rahvusseltside ja kultuuriomavalitsuste toetamist;  toetame eri töökeelega rahvusseltside ja kultuuriorganisatsioonide koostööd;  toetame kultuuri- ja noorsootööasutusi lõimumisse panustamisel. Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Soovime saavutada olukorra, kus kõik avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste 58 vajadustega. Kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest. OLULISIMAD Suurendame avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide suutlikkust TEGEVUSSUUNAD pakkuda tulemuslikult teenuseid eesti keelest erineva emakeelega inimestele (sh KOVid pakuvad senisest enam kohanemis- ja lõimumisteenuseid). Selleks  suurendame KOVide teadlikkust kohanemisest ja lõimumisest, TEGEVUSI võimestame neid tulemuslike kohanemis- ja lõimumisteenuste AITAVAD ELLU VIIA arendamisel ja pakkumisel; HTM, RAM, SOM,  toetame ja nõustame avaliku, era- ja kolmanda sektori asutusi59 , kes MKM, ELFVL uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanikega kohalikul tasandil kokku puutuvad ja neile (avalikke) teenuseid pakuvad;  suurendame avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust romade kogukonnast, võimestame roma kogukonna liikmeid, nende sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, arendame välja roma mentoriteenuse. Parendame partnerlussuhteid. Selleks  toetame kohanemis- ja lõimumisvaldkonna sektoriüleste koostööpartnerite võrgustike toimimist;  kaasame ja võimestame rahvusvähemuste kultuuriseltse teenuste (sh uussisserändajatele ja ajutistele viibijatele mõeldud teenuste) väljatöötamisel ja pakkumisel 58 Mõeldud on uussisserändajaid ja teisest rahvusest püsielanikke. 59 Näiteks kultuuri- ja spordiasutused, muuseumid, raamatukogud, noorteühendused, erialaliidud / ametiühingud, MTÜde katusorganisatsioonid. 27 3.3. Üleilmne eestlus EESMÄRK Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. MÕÕDIKUD60 Ühtekuuluvustunne Tagasipöördujad Eestiga (mõõdik (mõõdik väljatöötamisel) väljatöötamisel) KESKNE PROBLEEM Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, sest Eesti riik ei ole piisava sihipärasusega siiani suhelnud oma välismaal elava eestlaskonnaga. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas määrata selgemad rollid riikliku, kohaliku ja kogukondliku tasandi vahel ja arendada nendel tasanditel koostööd väliskogukondadega? ❷ Kuidas toetada välismaal elavate rahvuskaaslaste, ennekõike laste ja noorte sidet eesti keele ja kultuuriga, Eesti identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks? ❸ Kuidas säilitada välismaal elava eestlaskonna kultuuripärandit asukohamaa või Eesti mäluasutustes ning tuua seeläbi kultuuri- ja teaduskäibesse uut informatsiooni rahvuskaaslaste kogukondade kohta? ❹ Kuidas kaasata rahvuskaaslasi Eesti ühiskonna arengusse? ❺ Kuidas tekitada enam huvi ning kaasata rahvuskaaslasi ja Eesti sõpru Eesti eesmärkide saavutamiseks kultuuris, majanduses ja rahvusvahelistes suhetes? ❻ Kuidas luua ühine infoväli, mis on interaktiivne ja loob parema teadlikkuse Eestis toimuvast, Eesti võimalustest ning tekitab suurema huvi Eesti vastu ja muudab seeläbi infovahetuse tõhusamaks? ❼ Kuidas soodustada eestlaste tagasipöördumist kodumaale ning toetada tagasitulijaid Eesti eri piirkondadesse naasmisel ja (taas)kohanemisel? 60 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, keskmine number tähistab eesmärki aastaks 2025 ja viimane number eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta on esitatud lisas 3. 28  3.3.1. Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Eesti on üks väiksemaid riike Euroopas. Rahvuskaaslaste kogukonnad Kolme väljarändelaine tulemusena on Eestil erinevad nii suuruse, võimaluste suur ja hajali paiknev väliskogukond – kui ka tausta poolest ning nende hinnanguliselt kuni 200 000 Eesti juurtega vajadused ja ootused riigile on inimest isesugused Suurimad rahvuskaaslaste Seotus eesti kogukonnad asuvad Soomes, Eesti identiteedi kultuuriruumiga väheneb Rootsis, Venemaal, USAs ja edendamine ja ning see toob kaasa Kanadas säilitamine identiteedi muutumise 2019. aastal rändas Eestist välja välismaal ja sideme nõrgenemise 6500 eestlast, peamiselt Soome, Eestiga Suurbritanniasse ja Saksamaale Väliseesti kogukonnad ei saa Eesti keele oskus piisavalt kergelt kätte neile Eestluse säilimist vajalikku praktilist teavet, kahaneb, ei kasutata toetavaid tegevusi suhtlus omavahel ja side piisavalt mitme- tehakse, kuid neid Eesti meediaruumiga ei külgseid keele- oleks vaja enam sobi sihtrühma õppevõimalusi vajadustega Välismaal asuva Väljaspool Eestit elavate eestlaskonna huvi eestlaste seas kasvab Eesti riik ei ole Eesti ühiskonna nõudlus avalike Välismaal asuva piisava arengusse panustada teenuste järele eestlaskonna ja Eesti kasvab süsteemsusega sõprade kaasamine Teadlikkus olemasolevatest siiani suhelnud ühiskonna ellu ja Väljaspool Eestit e-teenustest ja nende kätte- välismaal asuva saadavusest pole piisavalt suur arengusse, koostöö elavate eestikeelsete eestlaskonnaga edendamine ning laste Üleilmakoolis ning mõnikord pole võimalusi neid ning kasutanud kvaliteetsete õpib 2020. aastal teenuste 260 last 29 riigist teenuseid kasutada nende potentsiaali tagamine Oluline roll välismaal asuva eestlaskonna ja eesti sõprade kokku toomisel on inimeste endi algatustel. Näiteks korraldas 2020. aastal Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik esmakordselt noorte virtuaalpäevad, et tuua kokku eesti juurtega noori kõikjalt maailmast. Osales üle 75 noore 28 riigist Teenused ja Tagasipöördujatele on Tagasipöördumine tugivõrgustikud on hoogustunud ei toimi veel ebapiisavalt teenuseid, piisava mis toetaksid nende süsteemsusega Eestisse tagasipöördumist ja Nõudlus tagasipöördumist tagasipöördumise (taas)kohanemist Eestis ja kohanemist toetavate ning Eesti eluga teenuste järele on kasvanud (taas)kohanemise toetamine Tagasipöördumist pärsib Tihti pöördutakse tagasi seda toetava info hajutatus – koos perega, mistõttu keskkondi palju, kuid vajalik vajavad toetavaid teenuseid info raskesti leitav kõik pereliikmed 29 3.3.2. Olulised tegevussuunad Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal Soovime saavutada olukorra, kus välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum, eesti keele ja kultuuri elujõulisus välismaal ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. OLULISIMAD Edendame ja säilitame Eesti identiteeti välismaal. Selleks TEGEVUSSUUNAD  arendame ühist infovälja; TEGEVUSI AITAVAD  edendame ja säilitame eesti keelt ja kultuuri; ELLU VIIA SIM, HTM,  säilitame vaimset ja materiaalset eesti kultuuripärandit. KUM Välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine 61 Soovime saavutada olukorra, kus Eesti side välismaal elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega. Nende teenuste kaudu suureneb välismaal elavate eestlaste panus Eesti ühiskonna arengusse. OLULISIMAD Kaasame üleilmset eestlaskonda ühiskonna ellu ja arengusse, edendame koostööd TEGEVUSSUUNAD ning tagame kvaliteetsed teenused. Selleks  tagame kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes; TEGEVUSI AITAVAD  laiendame ja mitmekesistame eesti keele õppimisvõimalusi välismaal; ELLU VIIA SIM, HTM,  kaasame enam välismaal elavaid Eesti päritolu noori; VÄM, KUM  aitame kaasa eesti kultuuri rahvusvahelistumisele;  edendame rahvadiplomaatiat. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Soovime saavutada olukorra, kus on toetatud ja soodustatud eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks. OLULISIMAD Toetame Eestisse tagasipöördumist ning Eesti eluga (taas)kohanemist. Selleks TEGEVUSSUUNAD  tagame tagasipöördumist toetavad teenused ja nende arenduse; TEGEVUSI AITAVAD  koondame teadmuse diasporaapoliitika ja tagasipöördujate kohta ning ELLU VIIA SIM, KUM, suurendame teadlikkust ühiskonnas; VÄM  kaasame enam kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust sihtrühmaga töötamisel, sh teavitustöö tegemisel ja vajalike teenuste pakkumisel tagasipöördujatele (eriti piirkondades väljaspool Tallinna ja Tartut). 61 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused, Eesti side eestlaskonnaga välismaal. 30 3.4. Kogukondlik Eesti EESMÄRK Aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega tugev kodanikuühiskond. MÕÕDIKUD62 Eesti Kodanikuühiskonna Vabatahtlikus tegevuses kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond osalemise määr üldine elujõulisus (alg- ja sihttasemed 49%  50%  50% 2,1  2.0  1,9 täpsustuvad) KESKNE PROBLEEM Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas toetada vanemaealiste, noorte ja eesti keelest erineva emakeele ning määratlemata kodakondsusega inimeste ühiskondlikus elus osalemist? ❷ Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi ning neid võimestada? ❸ Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust? ❹ Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindades kaasa rääkida? ❺ Kuidas suurendada usuliste ühenduste rolli kogukondade toetamisel? 62 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, keskmine number tähistab eesmärki aastaks 2025 ja viimane number eesmärki aastaks 2030. Täiendav informatsioon mõõdikute kohta on lisas 3. Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond. Mõõdik väljatöötamisel. Riigi roll kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkonna loomisel, nt ministeeriumite partnerite rahulolu tegutsemiskeskkonna ja poliitika kujundamise läbipaistusega. Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr. Osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. Allikas: Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring. Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus. Indeks koosneb seitsmest komponendist: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Indeksit mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Allikas: Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur (USAID). 31  3.4.1. Ülevaade valdkonnast PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD Kõigile pole sobivaid Vanemaealised, noored ja teiskeelsed elanikud osalusvõimalusi osalevad ühiskondlikus elus vähem kui teised vanuserühmad ja eestikeelsed elanikud Teiskeelsetel pole piisavalt infot Elanike 45% 55-aastaste ja teadlikkuse ja uussisserändajaid vanemate elanike Eraisikud ja pole vabatahtlikus kaasatus vabatahtlikku ettevõtted annetavad aktiivsuse tegevusse on Eestis suurendamine tegevuses osalenud, kodanikuühiskonnale kuid sooviks seda teha üks väiksemaid vähe Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses Püsiannetajate osakaal osalemisel passiivsemad võrreldes teiste elanikkonnast on 12%, Euroopa Liidu liikmesriikide noortega kuid 18–60 aastastest on (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%) valmis raha annetama üheksa inimest kümnest Kohalikes omavalitsustes 14% inimesi peab Riiklikult ei ole oluliseks lasta elanikel seni kogukondade ei kaasata ega võimestata Kogukondade kaasa rääkida võimestamisega kogukondi süsteemselt ja süsteemselt võimekuse riigiasjades ja igapäevaselt kaitsta sõnavabadust tegeletud suurendamine 1/3 MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat Otsuste tegemisse Vaba- Omatulu teenivaid kaasamine ei ole ühenduste Juriidiliste isikute tehtud MTÜ-sid oli 2017. aastal piisavalt võimaldatud, ja sotsiaalsete annetuste summa ei ole 57%. Palgalisi töötajaid ettevõtete eri aastatel kasvanud huvirühmade oskus võimekuse on 36% MTÜ-del ja see on osaleda on kasin aastatega veidi kasvanud suuren- damine Eesti vabaühenduste Vabaühenduste huvikaitsevõimekus on riigieelarveline Kodaniku- Poliitikakujundamisse hea võrreldes rahastamine ei ole ühiskonnale piirkonna teiste kaasamine on tihti piisavalt läbipaistev, formaalne ja selleks ei soodsa organisatsioonidega, mõjus ega kõigile tegutsemis- ent see on püsinud võimalik anta piisavalt aega viimased viis aastat keskkonna muutumatuna loomine Usuliste ühenduste rolli Eestis tegutseb umbes 500 usulist Usuliste tugevdamine kogukonnatöös ühendust. Usulistest ühendustest ühenduste rolli vajab enam tuge ja enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse suurendamine tähelepanu kogukondade toetamisel 32 3.4.2. Olulised tegevussuunad Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine Soovime saavutada olukorra, kus vanemaealised, noored ja teiskeelsed elanikud osalevad vabatahtlikus tegevuses ja kodanikuühenduste tegevuses vähemalt sama palju kui teised vanuserühmad ja eestikeelsed elanikud. Neil on piisavalt infot osalemisvõimalustest. Eraisikud annetavad kodanikuühendustele süsteemselt ja teadlikult. OLULISIMAD Suurendame vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete elanike osalemist ühiskondlikus TEGEVUSSUUNAD elus. Selleks  parandame inimeste teadlikkust ja teadmisi osalusvõimalustest; TEGEVUSI  pakume kodanikuühiskonna praktikat koolihariduses; AITAVAD ELLU VIIA  suurendame teiskeelsete elanike teadlikkust võimalustest HTM, KUM, RAM, kodanikuühiskonnas osaleda; SOM  suurendame vabaühenduste valmisolekut teiskeelsete elanike, vanemaealiste ja noorte kaasamiseks vabatahtlikena. Innustame eraisikuid ja ettevõtteid annetama. Selleks  loome seadustes eeldusi, millega soodustada annetamist, sh maksusoodustusi;  edendame vabaühenduste oskust koguda annetusi, sh pakkuda tuge ja nõustamist vabaühendustele;  levitame vabatahtlikus tegevuses ja annetuskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö arendamise vormi nii avalikus kui ka erasektoris. Kogukondade võimekuse suurendamine Soovime saavutada olukorra, kus kogukondi tunnustatakse oluliste osalistena ja nad osalevad aktiivselt elu- ja toimekeskkonna kujundamisel. Toimib eri poolte võrgustamine ja koostöö. Juurutatakse ja arendatakse süsteemset võrgustikupõhist kaasamist ja kogukondade võimestamist. OLULISIMAD Võimestame kogukondi otsustusprotsessides osalema. Selleks TEGEVUSSUUNAD  kaasame noori senisest enam ja sisulisemalt otsuste tegemisse nii kohalikul kui ka riigi tasandil; TEGEVUSI AITAVAD  arendame asumi- ja külaseltside tegevust ning arvestame linnaruumi ELLU VIIA HTM, kujundamisel kogukondade vajadustega; MEM, RAM SOM  muudame KOV-ides vabaühenduste rahastamine läbipaistvamaks ja suurendame KOV-i ametnike teadlikkust kodanikuühiskonnast;  kohalikel omavalitsustel määratleda ja kaardistada koos kohalike elanikega oma kogukonnad ning kaasata neid otsustusprotsessidesse pakkudes selleks senisest mitmekesisemaid võimalusi. 33 Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine Soovime saavutada olukorra, et Eestis on võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted, kellel on head finantsmajanduslikud oskused ja mitmekesine tulubaas. Vabaühendustele on loodud raha saamiseks eri võimalusi. Vabaühendused rakendavad mõju- ja teaduspõhist hindamist ning panustavad innovatsiooni loomisesse Eestis. OLULISIMAD Toetame vabaühenduste võimekuse kasvu. Selleks TEGEVUSSUUNAD  kasutame koosloome, disainmõtlemise jm meetodeid, et koos vabaühendustega probleeme tuvastada ja neile lahendusi välja töötada; TEGEVUSI AITAVAD ELLU VIIA JUM,  mitmekesistame vabaühenduste rahastusallikaid ja vähendame MKM, RAM, SOM vabaühenduste sõltuvust projektitoetustest, rakendades eri finantsinstrumente . Loome soodsad tingimused vabatahtlike ja annetuste kaasamiseks. Selleks  vähendame vabatahtlike kaasamisega seotud kulusid, riske ja teisi takistusi – vabatahtlike kindlustamine, riigisisene lähetamine jm. Toetame sotsiaalsete ettevõtete teket ja tegutsemist. Selleks  lepime kokku sotsiaalse ettevõtluse tähenduses;  kohandame õigusruumi selliseks, mis arvestab sotsiaalse ettevõtlusega;  laiendame ettevõtlustoetusi sotsiaalsetele ettevõtetele ja majandustegevusega tegelevatele vabaühendustele. Kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine Soovime saavutada olukorra, kus otsuseid tehakse koos huvirühmadega, keda otsus mõjutab või kes kindla valdkonna arengule kaasa aitavad. Kaasamine on sisuline ja mõistliku ajakavaga, jättes osalistele piisavalt aega reageerida. Vabaühenduste huvikaitsevõimekus on kasvanud ja riigiasutustes kasutatakse strateegilise partnerluse koostöövorme. Vabaühenduste rahastamine on läbipaistev ja mõjus ning sellele pääsevad ligi eri vabaühendused, kuid mõistliku halduskoormusega. OLULISIMAD Tõhustame ja parandame poliitikakujundamise käiku63 ministeeriumites ja kohalikul TEGEVUSSUUNAD tasandil. Selleks  edendame kaasamisprotsesse, rakendades selleks tõhusamalt TEGEVUSI AITAVAD ministeeriumite kaasamiskoordinaatoreid ja kaasamiskoordinaatorite ELLU VIIA võrgustikku; MINISTEERIUMID, RIIGIKANTSELEI,  suurendame poliitikakujundajate kaasamissuutlikkust; KOHALIKUD  suurendame poliitikakujunduses osalevate vabaühenduste OMAVALITSUSED huvikaitsevõimet. Muudame vabaühenduste rahastamise läbipaistvaks. Selleks  juurutame riigiasutustes strateegilist partnerlust vabaühendustega;  edendame koostööd vabaühenduste rahastajate vahel ja ergutame kasutama „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“. 63 Täpsemad tegevused kavandatakse „Avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas“. 34 Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondade toetamisel Eesti Vabariigis on usuvabadus tagatud individuaalsel ja kollektiivsel tasandil nii seadustes kui ka praktiliselt igapäevaelus. Usuvabaduse tagamisel kujundatakse poliitikat teadmistepõhiselt ja arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega. Usuliste ühenduste roll kogukondade toetamisel on kasvanud. OLULISIMAD Edendame valdkonnas teadmistepõhist poliitikakujundamist ja süsteemselt TEGEVUSSUUNAD toetame usuliste ühenduste tegevust. Selleks  nõustame riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone Eesti religioonisituatsiooni TEGEVUSI AITAVAD küsimustes; ELLU VIIA SIM, KUM  toetame usuühendusi enesekorralduse teostamisel ja kogukondade toetamisel;  edendame usuühenduste koostööd. 35  3.5. Nutikas rahvastikuarvestus EESMÄRK Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. MÕÕDIKUD64 Rahvastiku- registris olevate Rahvastikuregistrisse Rahvastikuregistri Rahvastikuregistri elukohaandmete tehtud päringute arv e-teenuste rahulolu e-teenuste arv tegelikkusele vastavate (miljonites) soovitusindeks andmete osakaal 75%  ˃ 75%  ˃ 75% 119  ˃ 119  ˃ 119 11  ˃ 11  ˃ 11 59  ˃ 69  ˃ 69 KESKNE PROBLEEM Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. KESKENDUME JÄRGMISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMISELE ❶ Kuidas tagada rahvastikuregistris kvaliteetsed elukohaandmed, mis on aluseks riigi ja kohalikel omavalitsuste teenuste pakkumisel Eesti elanikele? ❷ Kuidas tagada rahvastikuregistri tarkvara ajakohasus ja sobivus, et selle abil mugavalt pakkuda osutavaid teenuseid? ❸ Kuidas aidata kaasa, et rahvastikuregistri andmetega seonduvad e-teenused oleksid mugavad, lihtsalt üles ehitatud ja loogiliselt seotud? ❹ Kuidas tagada, et kõigi riigiga kokkupuutuvate välismaalaste andmeid hoitaks keskselt? 64 Mõõdikute algtase on viimane teadaolev info, keskmine number tähistab eesmärki aastaks 2025 ja viimane number eesmärki aastaks 2030. Lisainfo mõõdikute kohta leiab lisast 3. 36 3.5.1. Ülevaade valdkonnast LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS TEGEVUSSUUNAD On teenuseid, kus Paljud rahvastikuregistri andmetega Rahvastiku- andmete kogumise seotud e-teenused ebamugavad registri protsess ei taga kasutajate andmete ootustele vastavat Elanikud on harjunud kvaliteedi andmete kvaliteeti kasutama e-teenuseid tagamine Rahvastikuregister on ka edaspidi Rahvastiku- Eesti kui e-riigi toimimiseks keskse Rahvastikuregistri registri tähtsusega tarkvara on vananenud andmete ega toeta tänapäevaste kätte- Üha suurenev surve arendada tarkvara IT-lahenduste loomist saadavuse tagamine 3.5.2. Olulised tegevussuunad Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine Soovime saavutada olukorra, kus rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Tagame, et rahvastikuregistrisse kantavad andmed oleksid võimalikult kvaliteetsed. OLULISIMAD Suurendame rahvastikuregistri andmete olulisust teenuste pakkumisel. Selleks TEGEVUSSUUNAD  loome rahvastikuregistris tehtavatele menetlustele uue tarkvara;  loome tervikteenuseid (sündmusteenused); TEGEVUSI AITAVAD ELLU VIIA SIM (PPA,  võimaldame ametniku osaluseta teenuseid; SMIT), JUM, VÄM, HTM,  ajakohastame rahvastikuregistri menetlusi; RAHVUSARHIIV, RAM (MTA), MAA-AMET,  vähendame paberdokumente; MAANTEEAMET,  loome uusi e-teenuseid; KOV-ID JT.  parandame elukohaandmete kvaliteeti. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine Soovime saavutada olukorra, kus rahvastikuregister on töökindel ja võimaldab osutada paindlikke teenuseid. Kindlustame, et rahvastikuregistri andmed on kättesaadavad. Selleks tagame OLULISIMAD TEGEVUSSUUNAD  rahvastikuregistri tarkvara uuendamise; TEGEVUSI AITAVAD  rahvastikuregistri tarkvara vastavuse e-riigi nõuetele; ELLU VIIA SIM, SMIT,  rahvastikuregistri õiguspärase kasutamise; MKM  rahvastikuregistri turvalisuse;  ajakohase tehnoloogia kasutuselevõtu ja kooskõla tööprotsessidega. 37 4. Arengukava elluviimine ja maksumuse prognoos 4.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja viiakse ellu lähtudes riigieelarve seadusest ja suunamisel on arengukava elluviimise üldine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja ühtlustamine, arengukava aruannete ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, uuendamise korraldamine. Samuti arengukava hindamise ja muutmise kord“. Arengukava elluviimiseks ja aruandluse toetamiseks vajaliku eesmärgi ja alaeesmärkide elluviimiseks on juhtkomisjoni või muu töörühma või nõukoja programmid. Programmid on kooskõlas riigi moodustamine ja selle tööülesannete eelarvestrateegiaga ning on rulluvad, mis määramine, et aidata kaasa teemadevahelisele tähendab, et igal aastal lisandub programm- prioriseerimisele ning parimate võimaluste midesse üks planeeritav aasta. Programm leidmisele üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks. kooskõlastatakse ministeeriumitega, kellel on Vajaduse korral moodustatakse programmide vastutus või kaasvastutus programmi koostamise ja elluviimise seiramise ning alaeesmärkide saavutamisel. Programm koos- valdkonnakomisjoni tegevuse tarbeks teabe kõlastatakse ministeeriumidega, kes planeerivad andmiseks eksperdirühmasid. oma teenuste raha just selles programmis, kuid Teised arengukava elluviimises osalevad esitatakse arvamuse avaldamiseks ka nendele, ministeeriumid ja nende allasutused viivad kes planeerivad oma teenuste raha mõne teise strateegiat ellu arengukava programmi(de) valdkondliku arengukava programmi kaudu, aga kohaselt. Arengukava elluviimises osalevad kellel on samas oluline roll rahvastiku ja sidusa Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ühiskonna arengukavaga seatud eesmärkide ministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonna- saavutamisel. ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Programmi kinnitavad ühise käskkirjaga Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluminis- ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid teerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalminis- planeerivad programmi kaudu oma teenuste teerium, Välisministeerium. Arengukava ellu- maksumust. viimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused, teemaga seotud vabaühendused ja Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava huvirühmad. elluviimist koordineerivad Rahvastikuminister ja Kultuuriminister. Siseministeeriumi ja Kultuuri- 4.2. Aruandlus ja arengukava uuendamine Arengukava eesmärkide saavutamisest ülevaate Kultuuriministeeriumile. Esitatud kokkuvõtete saamiseks hinnatakse igal aastal selle täitmist alusel koostatakse Siseministeeriumi ja tulemusvaldkonna aruandluse raames. Selleks Kultuuriministeeriumi koordineerimisel tulemus- tuleb arengukava elluviimises osaleval valdkonna aruanne. Arengukava ja selle ministeeriumil koostada igal aastal oma programmid vaadatakse läbi ning aja- vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste kohastatakse vajaduse korral kord aastas rakendamise kohta ülevaade ja esitada see riigieelarve koostamise protsessi käigus. kokkulepitud tähtajaks Siseministeeriumile ja Arengukava täitmise aruannete ja lõpparuande 38 koostamisel lähtutakse asjakohastest Vabariigi Valitsuse määrustest. 4.3. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seosed teiste arengu- dokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga seatud eesmärgid. Ülevaade seostest aidatakse kaasa mitme teise arengudokumendi arengudokumentide vahel on esitatud järgmisel eesmärkide saavutamisele ja seatakse vald- joonisel65 ja üksikasjalikumalt on neid seoseid kondade üleseid sihte. Samuti avaldavad teised selgitatud lisas 1. arengukavad mõju ja loovad eeldusi, et saavutada Arengukavas arvestatakse ka Euroopa Liidu rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas õiguse ja poliitikatega, sh sihtidega RAHVASTIKU JA SIDUSA ÜHISKONNA ARENGUKAVA 2021–2030 Eesti 2035 (koostamisel) Säästev Eesti 21 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ üldised suunad, eeldused üldised suunad heaolu sidusa ja kestliku kasvuks, ühiskonna tasakaalustatud ja kestlik eesmärkide saavuta- sidususeks, kultuuriruumi, asustuse areng, tugi miseks rahvuse elujõulisuseks lõimumise sihtidele aitab vähendada piirkondlikku täpsustab seatud sihte, aitab neid eesmärke ja sotsiaalset segregat- valdkondade rolli saavutada siooni, toetab kestliku asustuse arengut Eesti riikliku integratsiooni- Eesti keelevaldkonna poliitika lähtekohad mitte- arengukava 2021–2035" Heaolu arengukava eestlaste integreerimiseks (koostamisel) 2016–2023 Eesti ühiskonda aitab parandada keelte- sotsiaalne turvalisus, sotsiaal- lõimumispoliitika üldised oskust, laiendada keele kaitse, aitab vähendada põhimõtted, eesmärgid õppe võimalusi, sh välis- naiste ja laste vaesus- maal, toetab lõimumise ja riski, loob eeldusi sündi- kohanemise eesmärke muse suurendamiseks kohanemise ja lõimumise täpsemad tegevussuunad eesti aitab parandada inimeste tegevussuunad on koos- keele oskuse, riigi ja elukvaliteeti, edendab kõlas lõimumispoliitika kultuuriruumiga sideme kodanikuaktiivsust, aitab eesmärkidega suurendamiseks, keele kaasa kohanemisele ja säilitamiseks võõrsil lõimumisele 65 ↘ – tähistab teise arengudokumendi mõju ↖ – tähistab rahvastiku ja sidusa ühiskonna rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonnale. arengukava mõju teise arengudokumendi sihtidele. 39  RAHVASTIKU JA SIDUSA ÜHISKONNA ARENGUKAVA 2021–2030 Kultuuri arengukava 2030 Haridusvaldkonna arengukava Noortevaldkonna arengukava (koostamisel) 2021–2035 2021–2035 (koostamisel) (koostamisel) edendab mitmekesisust aitab kujundada inimeste tegevussuunad, et noori väärtustavat ja kultuuri- ühiset kultuuri- ja väärtus- võimestada, toetab list enesemääratlemist ruumi; sihiks eestikeelne kodanikuühiskonna, võimaldavat, kaasamist õpe, kvaliteetsed õpivõi- ühiskonna sidususe ja innustavat kultuuriruumi malused kõigis maakondades üleilmse eestluse sihte toetab ühiskondlikku aitab kaasa nendele aktiivsust, sidusust, eri sihtidele lõimumise ja ühise kultuuri ja väärtus- keele- ja kultuuri- kodanikuühiskonna ruumi kujundamine taustaga noorte osalust, tegevussuundadega laste ja perede heaolu Siseturvalisuse arengukava Põllumajanduse ja kalanduse 2020–2030 Eesti julgeolekupoliitika alused valdkonna arengukava (koostamisel) aastani 2030 (koostamisel) loob turvalisusega eeldusi ühiskonna kerksuse ja sidususe sidusaks ühiskonnaks, põhimõtted; sallivate, maa- ja rannapiirkonna sündimuseks; aitab hoolivate, kaasavate, areng, sh elanike suurendada inimeste hoiakute, lõimituse, aktiivsus, elujõulisus aktiivsust, vähendada vägivalda regionaalarengu suunad aitab vältida teravate loob eeldusi maa- ja ühiskondlike pingete esile- aitab eeltoodule kaasa, rannapiirkondade arenguks tõusu, vähendada vastu- eriti sidususe loomise ja nii kodanikuühiskonna võtlikkust lõhestuspoliiti- kodanikuaktiivsuse aktiveerimise, kale, toetab inimeste alga- tõstmisega rahvastikupoliitika tuslikku hoiakut, aitab kaasa kui ka tagasipöördumise turvalistele paarisuhetele tegevussuundadega Eesti välispoliitika arengukava Digiriigi ja küberturvalisuse Rahvastiku tervise arengukava 2030 arengukava 2030 2020–2030 (koostamisel) (koostamisel) tegevussuunad eestlaskonna valdkondadeülesed digiriigi kaasamiseks võõrsil ja tõhusad ja küberturvalisuse edendab seksuaal- ja konsulaarteenused nii suunad, sh avalike reproduktiivtervist välispoliitika kui ka üle- teenuste edendamiseks puudutavat sh teadlikku ilmse eestluse ees- vajaminev pereplaneerimist märkide saavutamiseks rahvastikutoimingute ja sündimust ja lastega üleilmse eestlusega rahvastikuregistri perede heaolu toetav seoses täpsustab, kuidas arendamisega loob perepoliitika, sh üksik- eestlaskonda kaasata eeldusi digiriigi eesmärkidele asjalikumad põhimõtted Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 edendab ühistegevust ja lõimumist, regionaal- arengut, tervist soodustab eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste omavahelist suhtlust ja ühist inforuumi 40 4.4. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos Arengukava programmi rahastatakse riigi- vastupidavusinstrument ning aastatel 2021– eelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha 2027 Euroopa Sotsiaalfond+ ja EL Varjupaiga- ja eraldamist on täpsustatud „Riigi eelarve- Rändefond. strateegia 2021–2024“ lisas 2 „Riigi Kuna arengukava maksumuse prognoosis eelarvestrateegia 2021–2024 rahastamiskava“. nimetatud summa ei kata kõiki tegevussuundade Selles on näidatud riigi raha planeerimine jaoks vajalikke kulusid, siis programmide valitsemisalade ja programmide kaupa. koostamisel tehakse eesmärkide saavutamiseks Arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu saavutamiseks kasutatakse riigieelarvet, aga vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. lisaks sellele aitavad edaspidi eesmärkide saavutamisele kaasa ka EL-i taaste- ja Kasutatud lühendid ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit HTM Haridus- ja Teadusministeerium JUM Justiitsministeerium KOV Kohalik omavalitsus KUM Kultuuriministeerium MEM Maaeluministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MTA Maksu- ja Tolliamet PPA Politsei- ja Piirivalveamet RAM Rahandusministeerium SMIT Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SOM Sotsiaalministeerium SOM SKA Sotsiaalkindlustusamet VÄM Välisministeerium Arengukava lisad LISA 1. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA EUROOPA LIIDU POLIITIKATEGA LISA 2. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA LISA 3. ARENGUKAVA MÕÕDIKUTE JA ALLIKATE ÜLEVAADE LISA 4. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS LISA 5. MÕJUDE HINNANG LISA 6. ÜLEVAADE ARENGUKAVA KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST 41  Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit 04.12.2020 nr 1-13/147-1 Eelnõu „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ esitamine kooskõlastamiseks ja avalikuks konsulteerimiseks Lugupeetud koostööpartnerid ja teised kaasamõtlejad Täname senise koostöö eest arengukava väljatöötamisel. Esitame kooskõlastamiseks, arvamuse avaldamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ eelnõu. Arengukavas on kokku lepitud täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. Arengukava üldeesmärk on: „Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond“. Keskendutakse viiele teemale: „Kestlik Eesti“, „Sidus Eesti“, „Üleilmne eestlus“, „Kogukondlik Eesti“ ja „Nutikas rahvastikuarvestus“. Eesmärkide saavutamiseks on vaja kõigi valitsemisalade abi, arengukava elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused, teemaga seotud vabaühendused, huvirühmad ja erasektori esindajad. Materjalid on lisatud kirjale, kuid on kättesaadavad ka eelnõude infosüsteemis EIS aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee. Palume ettepanekuid hiljemalt nelja nädala jooksul. Samuti palume ministeeriumide ettepanekuid arengukava maksumuse prognoosi täiendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman Tõnis Lukas rahvastikuminister kultuuriminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu 2. Arengukava eelnõu 3. Arengukava eelnõu lisa 1. „Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega 4. Arengukava eelnõu lisa 2. „Seosed läbivate teemadega“ 5. Arengukava eelnõu lisa 3. „Arengukava mõõdikute ja allikate ülevaade“ 6. Arengukava eelnõu lisa 4. „Arengukava maksumuse prognoos“ 7. Arengukava eelnõu lisa 5. „Mõjude hinnang“ 8. Arengukava eelnõu lisa 6. „Ülevaade valdkonna arengukava koostamisest ja kaasamisest“ 9. Seletuskiri Maia Eskla 6125238 [email protected] Olga Sõtnik 628 2261 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa LISA 1. Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga aidatakse kaasa mitme teise arengudokumendi eesmärkide saavutamisele ja seatakse valdkondade üleseid sihte. Samuti avaldavad teised arengukavad mõju ning loovad eeldusi rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava eesmärkide saavutamisele. RIIGI PIKAAJALINE Strateegias „Eesti 2035“ on kokku lepitud eri valdkondade ühtsed suunad. Strateegia STRATEEGIA üldeesmärk on „Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja „EESTI 2035“ kultuur“. See aitab luua eeldusi, et eri valdkondades aidataks rahvastiku ja sidusa (KOOSTAMISEL) ühiskonna arengukava eesmärkide saavutamisele kaasa. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas 2021–2030“ on täpsustatud tegevussuundi ja eri valdkondade rolli, et saavutada strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärke rahvastikupoliitika ja sidusa ühiskonna vajadustest lähtudes. Arengukava on kooskõlas kõigi „Eesti 2035“ eesmärkidega, kuid eelkõige aidatakse kaasa üldeesmärgi saavutamisele ja strateegilistele sihtidele: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. EESTI SÄÄSTVA „Säästev Eesti 21“ on Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030. Strateegia ARENGU RIIKLIK eesmärk on ühendada ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edukuse eeldused säästva STRATEEGIA arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia kohaselt on „SÄÄSTEV EESTI 21“ Eesti olulised arenguvajadused heaolu kasv ja ühiskonna sidusus. Säästva arengu riiklikus strateegias toodud sihid annavad suuna ja aitavad luua eeldusi rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava eesmärkide saavutamisele, kuna valdkondlikes arengukavades peaksid eri pooled strateegias esitatud sihtidega arvestama. Näiteks on „Säästvas Eestis 21“ eesmärk 1: „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“, millega seoses on kokku lepitud indikaatoreid ja analüüsitud, mis võib ohustada Eesti kultuuriruumi säilimist ja rahvuse püsimist elujõulisena. Eesmärk 2: „Heaolu kasv“ aitab üldiselt raamistada võimaluste mitmekesisuse ja inimeste materiaalse heaoluga seonduvat. Eesmärk 3: „Sidus ühiskond“ toob välja üldised suunad seoses sotsiaalse kaasatuse, regionaalse tasakaalu ja kodanikuühiskonnaga. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga 2021–2030“ aidatakse kaasa eespool mainitud eesmärkide saavutamisele, selleks täpsustatakse nende eesmärkide ja tegevustega seonduvat. Täpsem ülevaade seostest ÜRO säästva arengu eesmärkidega on dokumendi lõpus. EESTI RIIKLIKU „Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohad mitte-eestlaste integreerimiseks INTEGRATSIOONI- Eesti ühiskonda“ määrab lõimumispoliitika eesmärgid: POLIITIKA  hoiakute muutumine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel; LÄHTEKOHAD MITTE-  Eesti haridussüsteemi kujunemine keskseks integratsiooniteguriks; EESTLASTE  mitte-eestlaste eesti keele oskuse järsk paranemine lähiaastatel; INTEGREERIMISEKS  mitte-eestlaste adaptatsioon eesti kultuuriruumi, nende kaasamine aktiivsesse EESTI ÜHISKONDA ühiskonnaellu;  mitte-eestlaste regionaalse isoleerituse vähendamine;  kodakondsuse määratlemine;  mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerumine seadusandliku ja täidesaatva võimu struktuuridesse. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kohanemise ja lõimumise alaeesmärk ja sellega seotud tegevussuunad on kooskõlas eeltoodud eesmärkidega ning aitavad nende saavutamisele kaasa. ÜLERIIGILINE „Üleriigiline planeering „Eesti 2030+““ sisaldab üldiseid eesmärke ja põhimõtteid, PLANEERING „EESTI millega kohaliku tasandi planeeringute koostamisel tuleb arvestada. Üleriigilises 2030+“ planeeringus keskendutakse tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu tagamisele, see toetab kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamist. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas 2021–2030“ on lõimumise ja kohanemise eesmärkide saavutamiseks lepitud kokku tegevussuunad, et vähendada 1 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa piirkondlikku ja sotsiaalset segregatsiooni. Samuti toetavad kestliku asustuse arengut tegevused, mis aitavad soodustada pere ja kodu loomist ka maapiirkondades, ning tagasipöördumise ja taaskohanemisega seotud tegevused, mis on suunatud KOVide suutlikkuse suurendamisele eri Eesti regioonides, et soodustada tagasipöördumist rohkem ka väljaspoole Tallinna ja Tartut. „EESTI „Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035“ on suunatud eesti keele staatuse ja KEELEVALDKONNA maine hoidmiseks ja suurendamiseks, keeletaristu ja keelteoskuse parandamiseks. ARENGUKAVA Eelkõige keelteoskuse parandamisega seotud eesmärgid ja tegevused (nt keeleoskuse 2021–2035“ parandamine mh piirkondades, kus riigikeeleoskus on madal, eesti keele õppe võimaluste (KOOSTAMISEL) laiendamine välismaal) toetavad rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kohanemise ja lõimumise ning üleilmse eestluse eesmärkide saavutamist ning on suures osas eesmärkide saavutamise eeldus. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas 2021–2030“ on lepitud kohanemise ja lõimumisega seoses kokku täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad muu emakeelega inimeste eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamiseks. Nimetatud arengukava üleilmse eestluse alaeesmärgiga seosed on täpsustatud ja on sõnastatud, kuidas on vaja edendada ja säilitada võõrsil eesti keelt ja kultuuri ning laiendada seal eesti keele õppimise võimalusi. „HEAOLU „Heaolu arengukavas 2016–2023“ on keskendutud sotsiaalse turvalisuse ARENGUKAVA 2016– suurendamisele, sotsiaalkaitse abil riskide ennetamisele, naiste ja laste vaesusriski 2023“ ennetamisele ja muule taolisele, luues sellega eeltingimusi, et saavutada kestliku Eesti eesmärke, sh suuremat sündimust ja ühiskonna toimetulemist rahvastiku vananemisega. Nimetatud arengukava aitab luua ka eeldusi sidusa Eesti eesmärkide saavutamisele. Näiteks selle kaudu, et heaolu arengukavaga edendatakse tööhõivepoliitikat, vähendatakse sotsiaalset ebavõrdsust, vaesust ja edendatakse soolist võrdsust. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ aitab heaolu arengukava eesmärkidele kaasa eelkõige parandades inimeste elukvaliteeti (peredele suunatud abinõud), edendades kodanikuaktiivsust ning viies ellu kohanemis- ja lõimumispoliitika meetmeid. „EESTI „Eesti spordipoliitika põhialustes aastani 2030“ on kokku lepitud Eesti spordipoliitika SPORDIPOLIITIKA eesmärgid ja arengusuunad aastaks 2030. Sport ja liikumine aitavad kaasa nii PÕHIALUSED AASTANI majanduskasvule kui tööhõivele ulatusliku ning kasvava teenuste ning toodete turu kaudu. 2030“ Spordipoliitika põhialuste elluviimine aitab kaasa inimeste tervelt elatud aastate suurenemisele, hariduse, noorsootöö, kultuuri, regionaalarengu, turismi ning riigi kaitsevõime arengule ja sotsiaalsele kaasatusele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mis aitab laiendada ühistegevusi ja soodustab ühiskonna lõimumist. Sporditegevuste kaudu on võimalik luua uusi suhteid ning kasvatada usaldust erineva taustaga inimeste vahel. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ toetab spordipoliitika eesmärkide saavutamist eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste omavahelise suhtluse ning ühise inforuumi soodustamisega. „KULTUURI „Kultuuri arengukava 2030“ on suunatud mitmekesisust väärtustava ja kultuurilist ARENGUKAVA 2030“ enesemääratlemist võimaldava kultuuriruumi edendamisele, samuti kaasava ja osalema (KOOSTAMSEL) innustava kultuuriruumi loomisele. Need üldised põhimõtted loovad raamistiku rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavale. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ on kooskõlas kultuuripoliitika arengudokumendiga ning aitab kaasa selles toodud sihtidele. „HARIDUSVALDKONN „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ aluspõhimõtetena on nimetatud eesti A ARENGUKAVA keele ja kultuuri säilimist ja arengut, ühiskonna sidusust, mis on olulised ka rahvastiku ja 2021–2035 “ sidusa ühiskonna arengukavas. Täpsemini aitab haridusvaldkonna arengukava kaasa, et (KOOSTAMISEL) kujundada inimeste ühist kultuuri- ja väärtusruumi ja tagada kvaliteetne eestikeelne õpe, õpivõimaluste kättesaadavus kõigis maakondades, Eesti kui talendikeskuse edendamine, luues sellega olulisi eeldusi sidusa ühiskonna, rahvastikupoliitika ja üleilmse eestluse eesmärkide saavutamiseks. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ omakorda aitab kaasa ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujundamisele. 2 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa „NOORTEVALDKONN „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärgid „noored on loov ja ühiskonda A ARENGUKAVA hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade 2021–2035“ edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning (KOOSTAMISEL) noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada. Need eesmärgid toetavad rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kodanikuühiskonna, ühiskonna sidususe ja üleilmse eestluse sihte. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ aitab üldisemalt kaasa kodanike, sh noorte ühiskondlikule aktiivsusele; ühiskonna sidususele ja sh eri keele- ja kultuuritaustaga noorte osalusele; laste ja perede heaolule. Arengukava tegevussuundade väljatöötamisel ja elluviimisel pööratakse seega noortele kui sihtrühmale eraldi tähelepanu. „SISETURVALISUSE „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aitab muuta elukeskkonda turvalisemaks ja ARENGUKAVA 2020– see on üks rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava eesmärkide saavutamise eeldusi. 2030 (KOOSTAMISEL) Samuti aidatakse kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise ja omaalgatuse suhtes positiivse hoiaku kujundamise kaudu. Nende teemadega tegelemine siseturvalisuse valdkonnas avaldab mõju kodanike aktiivsusele ja hoiakutele ka laiemalt. Siseturvalisuse arengukavas keskendutakse ka sellele, et vähendada vaimset ja füüsilist vägivalda sh kujundada hoiakuid, et vägivalda märgata ja seda ennetada, aidata ohvreid, vähendada vägivalla kordumist jne – need teemad aitavad kaasa ja loovad olulised eeldused, saavutamaks rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kestliku Eesti eesmärgid, mis puudutavad turvalisi ja kestlikke paarisuhteid. Tõhusa rahvastikuhalduse alaeesmärgid, sh rändepoliitikat puudutav, mõjutavad aga rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kohanemise ja lõimumise valdkonda, eeldades nende valdkondade poliitikakujundajate tihedat koostööd edaspidi. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ aitab siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele kaasa, suurendades ühiskondlikku sidusust ja vältides teravate ühiskondlike pingete esiletõusu. Täpsemini aitab siseturvalisuse eesmärkide saavutamisele kaasa lõimumispoliitika kujundamine nii, et selles kokku lepitu:  vähendab vastuvõtlikkust ühiskonda lõhestava ja informatsioonilise mõjutustegevuse suhtes;  laiendab ühist inforuumi;  suurendab ühiskonna sidusust ja jagatud riigiidentiteeti;  aitab toetada, kaasata ja informeerida rahvusvähemuste kogukondi;  aitab tagada eeldused keeleõppeks, et toetada teise emakeelega elanike ja uussisserändajate kohanemist ning vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu. Samuti toetab rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kodanikualgatuslikke hoiakuid ja võimestab kodanikuühiskonda. Mõlemad on olulised ka selleks, et kaasata siseturvalisuse valdkonda vabatahtlikke ja kujundada inimestes hoiakuid, mis suurendavad turvalisust. Kestliku Eesti eesmärkide saavutamiseks on seatud tegevussuund „Turvaliste ja kestlike paarisuhete toetamine“, mis omakorda aitab kaasa siseturvalisuse arengukavas seatud vägivalla vähendamise eesmärkide saavutamisele. „EESTI „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ üks tegevussuundi on ühiskonna kerksuse ja sidususe JULGEOLEKUPOLIITIK põhimõtete kokkuleppimine. Muu hulgas on välja toodud sallivate, hoolivate ja kaasavate A ALUSED“ hoiakute ja arusaamade olulisus, ühiskonna lõimitus, regionaalareng jmt teemad, millega on vaja arvestada arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ eesmärgid ja tegevussuunad aitavad julgeolekupoliitika alustes kokkulepitu saavutamisele kaasa eelkõige aidates luua ühiskonnas suuremat sidusust ja suurendades kodanikuaktiivsust. Vähemal määral aitavad kestliku Eesti tegevussuunad kaasa ka ühtlasemale regionaalarengule (kavandatavad tegevused aitavad soodustada pere ja kodu loomist maapiirkondades). „PÕLLUMAJANDUSE „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ tegevussuund 6: JA „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa aktiivse kodanikuühiskonna, KALANDUSE rahvastikupoliitika ja tagasipöördumisega seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja VALDKONNA rannapiirkonna arengu tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade ARENGUKAVA elanikkonna aktiivsus ja elujõulisus ning maapiirkondades kasvav lisandväärtusega AASTANI ettevõtlus. 3 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa 2030“ „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ aitab kaasa tugevale (KOOSTAMISEL) kodanikuühiskonnale, võimekatele kogukondadele ja vabaühendustele, mis on ka üks eeldusi maa- ja rannapiirkonna arenguks ning muudab lihtsamaks põllumajanduse ja kalanduse arengukava vastava eesmärgi saavutamise. Kestliku Eesti eesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused aitavad soodustada pere ja kodu loomist ka maapiirkondades. Üleilmse eestluse üks tegevussuund on tagasipöördujatele mõeldud teenuste arendamine ning see suund aitab kaasa maa- ja rannapiirkonna arengu eesmärkide saavutamisele. Näiteks suurendatakse eri KOVide suutlikkust toetada tagasipöördumist ja Eesti eluga kohanemist eri regioonides. „RAHVASTIKU „Rahvastiku tervise arengukavaga 2020–2030“ edendatakse mh seksuaal- ja TERVISE reproduktiivtervist, sealhulgas teadlikku pereplaneerimist, toetatakse sündimust. See aitab ARENGUKAVA kaasa rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kestliku Eesti alaeesmärgi 2020–2030“ saavutamisele. (KOOSTAMISEL) „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ keskendub eeltoodust veelgi täpsemini sündimust ja lastega perede heaolu toetava perepoliitika teemadele. Nimetatud arengukavas täpsustatakse rahvastikupoliitika eesmärkide täitmiseks olulisi põhimõtteid, millega omakorda on oluline arvestada rahvastiku tervise arengukava programmide planeerimisel ja kava elluviimisel. „EESTI „Välispoliitika arengukava 2030“ strateegiline suund 3: „eestlaskonna kaasamine VÄLISPOLIITIKA võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused“ aitab saavutada välispoliitika eesmärkide kõrval ka ARENGUKAVA 2030“ rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava üleilmse eestluse eesmärke. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi „Üleilmne Eestlus“ tegevussuund „Võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine“ kattub suuresti välispoliitika arengukava kolmanda strateegilise suunaga. Selguse huvides on eesmärgid ja olulisemad tegevussuunad kirjas mõlemas arengukavas, kuna teema on üsna võrdselt seotud nii välispoliitika kui ka üleilmse eestluse eesmärkidega. „DIGIRIIGI JA „Digiriigi ja küberturvalisuse arengukava 2030“ dokumendis on esitatud KÜBERTURVALISUSE valdkondadeülesed tegevussuunad, sh need, mis on seotud avalike teenuste edendamisega. ARENGUKAVA 2030“ „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ nutika rahvastikuarvestuse (KOOSTAMISEL) alaeesmärgi saavutamise tegevussuunad (nt rahvastikuregistri arendamisega seonduv) loovad eeldusi digiriigi eesmärkide saavutamiseks. EUROOPA LIIDU Euroopa Ülemkogu kiitis 20. ja 21. juunil 2019. a peetud kohtumisel heaks Euroopa Liidu POLIITIKAD (edaspidi EL) strateegilise tegevuskava aastateks 2019–20241. Tegevuskavas on seatud EL-i institutsioonidele üldine raamistik ja suunised EL-i poliitikate kujundamiseks kõnealusel perioodil. See keskendub neljale prioriteedile:  kodanike ja vabaduste kaitsmine;  tugeva ja elujõulise majandusliku baasi arendamine;  kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine;  Euroopa huvide ja väärtuste edendamine ülemaailmsel tasandil. Vabariigi Valitsus kiitis 13. juuni 2019. a istungil heaks Eesti seisukohad strateegia- dokumendi kohta ja 21. novembril 2019 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021. Edaspidi on Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaaegsed sihid lõimitud nii riigi strateegiasse „Eesti 2035“ kui ka valdkondlikesse arengukavadesse. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ on kooskõlas nimetatud Euroopa Liidu strateegilise tegevuskavaga. Näiteks eesmärgi „kodanike ja vabaduste kaitsmine“ üks tegevussuund on terviklikus rände- ja varjupaigapoliitikas kokkuleppimine. Rändepoliitikas kokkuleppe saavutamine on lähiaastatel üks Euroopa Komisjoni prioriteet ning ka Eesti toetab tervikliku ja kestliku lahenduse saavutamist antud valdkonnas. Lisaks on Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide dokumendis2 sama teema kohta nenditud, et rändepoliitilised meetmed peavad toetama majanduse arengut, ühiskonna sidusust ja siseturvalisust. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kohanemise ja lõimumisega seotud 1 Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024. https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/20/a-new- strategic-agenda-2019-2024/ 2 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021. https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related- files/eesti_el_poliitika_prioriteedid_2020-2021.pdf 4 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa tegevussuundade elluviimisel on vaja selle valdkonna arengusuundadega arvestada, et aidata kaasa ühiskonna sidususele. Kohanemisel ja lõimumisel on oluline roll ka Euroopa Liidu poliitikates. Näiteks plaanib Euroopa Komisjon avaldada 2020. aasta lõpuks rändajate ja rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimise tegevuskava3. Sellega on kavas toetada liikmesriike vastavate poliitikate kujundamisel parimate praktikate vahetamise kaudu ja finantsvahendite pakkumisega. Euroopa Liidu strateegilises tegevuskavas on eesmärgi „kodanike ja vabaduste kaitsmine“ üks tegevussuundi ühiskonna kaitsmine hübriidohtude ja väärinfo eest. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aitab hübriidohtude ja väärinfo mõju vähendada ühiskonna sidususe suurendamise, sh ühtekuuluvust toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamise ning ühtse kommunikatsiooni ja inforuumi edendamise abil. Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava toob esile ka kodanike kaasamise ja kodanikuühiskonna edendamise olulisuse. Selle jaoks on loodud näiteks Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia voliniku ametikoht ning korraldatud Euroopa tuleviku konverents, mis annab inimestele suurema võimaluse ELi teemal kaasa rääkimiseks4. Inimeste kaasamine ja kodanikuühiskonna edendamine on olulisel kohal ka rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas, kus on mitu tegevussuunda vabaühenduste võimekuse suurendamiseks ning kodanikuühiskonnale soodsa tegevuskeskkonna loomiseks. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aitab kaasa ka eesmärgile „Kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine“, mille üheks tegevussuunaks on nimetatud tähelepanu pööramist sotsiaalküsimustele, ebavõrdsuse vähendamisele, sotsiaalsele kaitsele. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava kohanemise- ja lõimumise tegevussuunad, kestliku Eesti tegevussuunad ja kogukondliku Eesti tegevussuunad aitavad nendele sihtidele kaasa. Näiteks demograafia valdkond on hiljuti tõusnud ELis huviorbiiti, sest aina rohkemad riigid mõistavad, et vananeva ühiskonnaga kaasnevad väljakutsed5. Seetõttu on senisest enam hakatud tähelepanu pöörama väärikale vananemisele. millega on vaja varakult tegeleda. Ka rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava pöörab tähelepanu eakate kaasamisele ühiskonnaellu ning püüab edendada nende aktiivsemat osalemist tööturul, ent samas tagada nende hakkamasaamine ka pensionieas. Samuti on nii Euroopa Liidu kui ka Eesti jaoks oluline sotsiaalse ettevõtluse edendamine. Näiteks on Euroopa Komisjonil plaanis töötada 2021. aastal välja sotsiaalmajanduse tegevuskava, ka rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga on plaanitud tegevusuundi mh sotsiaalsete ettevõtete tekke ja tegutsemise toetamiseks. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetides on välja toodud sama alaeesmärgi kohta, et on oluline, et Euroopa Liidu tasandi koostöö ja programmid kultuuri- ning spordivaldkonnas panustaksid jätkuvalt sidusa ühiskonna kujundamisse, näiteks publiku arendamise ja kultuurile ligipääsu tagamise kaudu, sh digitaalsete vahendite ja digipädevuste arendamise abil. See teema on seotud rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga ühiskonna sidususega seoses, kuid kaudne kokkupuude on ka üleilmse eestluse tegevussuundadega, mille raames on kavas edendada ja säilitada Eesti identiteeti võõrsil sh arendada ühtset infovälja, säilitata Eesti vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. 3 Integration of migrants: Commission launches a public consultation and call for an expert group on the views of migrants. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_20_1364 4 Täpsemini ametikoha kohta: https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/suica_en 5 Näiteks on sel aastal ilmunud „Demograafiliste muutuste mõju Euroopas“: https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities- 2019-2024/new-push-european-democracy/impact-demographic-change-europe_et 5 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021– 2030 panus ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisesse „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga 2021–2030“ aidatakse kaasa eelkõige allolevas tabelis loetletud ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele. Peale tabelis loetletu on arengukava alaeesmärk „Kogukondlik Eesti“ seotud kõikide ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisega, kuna sellega toetatakse vabaühenduste võimekust ning vabaühendused aitavad moel või teisel kaasa kõikidele säästva arengu eesmärkide saavutamisele. RAHVASTIKU JA SÄÄSTVA ARENGU SÄÄSTVA ARENGU ALAEESMÄRK SIDUSA ÜHISKONNA EESMÄRK ARENGUKAVA PANUS 1.2. Vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende Alaeesmärk 1. meeste, naiste ja laste osakaalu, kes kannatavad vaesust Kestlik Eesti mistahes mõõtmes vastavalt riiklikule määratlusele. 1.5. Suurendada 2030. aastaks vaeste ja ebasoodsas Alaeesmärk 1. olukorras olevate inimeste toimetulekuvõimet ning Kestlik Eesti vähendada nende vastuvõtlikkust äärmuslikele kliimanähtustele ja muudele majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaga seotud vapustustele ja katastroofidele. 3.7. Tagada 2030. aastaks seksuaal- ja reproduktiivtervise Alaeesmärk 1. teenuste, sealhulgas pereplaneerimis-, teavitus- ja Kestlik Eesti haridusteenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervise lisamine riiklikesse tegevuskavadesse. 4.3. Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele naistele ja Alaeesmärk 1. meestele võrdselt kättesaadav taskukohane ja kvaliteetne Kestlik Eesti (töö ja tehniline, kutse- ja kolmanda astme haridus, kaasa arvatud pereelu ühitamisele kõrgharidus. kaasa aitamine) 6 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa 4.5. Kaotada 2030. aastaks sooline ebavõrdsus hariduses ja Alaeesmärk 2. Sidus tagada ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, Eesti sealhulgas puudega inimestele, põlisrahvastele ja ebasoodsas olukorras olevatele lastele, juurdepääs kõikidele haridusastmetele. 4.7. Tagada 2030. aastaks, et kõik õppurid omandavad Alaeesmärk 2. Sidus teadmised ja oskused, mis on vajalikud säästva arengu Eesti toetamiseks, pakkudes muu hulgas teadmisi säästvast arengust ja säästvast eluviisist, inimõigustest, soolisest võrdõiguslikkusest, rahu ja vägivallatu kultuuri edendamisest, maailmakodanikuks olemisest ja kultuurilise mitmekesisuse hindamisest ning kultuuri osast säästva arengu saavutamisel. 5.1. Lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine Alaeesmärk 1. mistahes kujul. Kestlik Eesti 5.3. Teha lõpp mistahes kujul esinevale naiste ja tütarlaste Alaeesmärk 1. vastasele vägivallale avalikus ja erasektoris, sealhulgas Kestlik Eesti inimkaubandusele ja seksuaalsele ning muul viisil ärakasutamisele. 5.4. Tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja Alaeesmärk 1. kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja Kestlik Eesti sotsiaalkaitse ning propageerides riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas. 5.6. Tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine Alaeesmärk 1. kättesaadavus ning reproduktiivtervisega seonduvad Kestlik Eesti õigused kooskõlas rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi ning Pekingi tegevusprogrammiga ning nende järelkonverentside aruannetega. 8.2. Saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades Alaeesmärk 2. Sidus mitmekesistamist, tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni Eesti ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. 8.8. Kaitsta töötajate õigusi ning toetada ohutute ja Alaeesmärk 2. Sidus turvaliste töötingimuste loomist kõikidele töötajatele, Eesti sealhulgas võõrtöötajatele, eelkõige naistele, ja ebakindlates töösuhetes olevatele töötajatele. 10.1. Saavutada 2030. aastaks järk-järgult sissetulekute Alaeesmärk 2. Sidus skaalal alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekute Eesti suurenemine riigi keskmisest kiiremini ning säilitada see kasv. 10.2. Suurendada 2030. aastaks kõikide inimeste Alaeesmärk 2. Sidus mõjuvõimu, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, Eesti rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist, ning toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist. 10.3. Tagada võrdsed võimalused ja vähendada Alaeesmärk 2. Sidus sissetulekute ebavõrdsust, tühistades muu hulgas Eesti diskrimineerivad seadused, tegevuspoliitikad ja tavad ning 7 EELNÕU 03.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ lisa toetades sobivaid õigusakte, tegevuspõhimõtteid ja meetmeid. 10.4. Võtta vastu tegevuspoliitikad, eelkõige maksustamist, Alaeesmärk 1. töötasu ja sotsiaalkaitset käsitlevad põhimõtted, ning Kestlik Eesti saavutada järk-järgult suurem võrdsus. Alaeesmärk 2. Sidus Eesti 10.7. Toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, korrapärast Alaeesmärk 1. ja vastutustundlikku rännet ja liikuvust, sealhulgas Kestlik Eesti planeeritud ja hästi hallatud rändepõhimõtete rakendamise Alaeesmärk 2. Sidus abil. Eesti Alaeesmärk 3. Üleilmne eestlus 16.1. Vähendada kõikjal oluliselt vägivalda mistahes kujul Alaeesmärk 1. ja sellega seotud surmade arvu. Kestlik Eesti 16.7. Tagada reageeriv, kaasav, osalemist võimaldav ja Alaeesmärk 4. esinduslik otsustusprotsess kõikidel valitsemistasanditel. Kogukondlik Eesti 16.9. Anda 2030. aastaks kõikidele inimestele õiguslikult Alaeesmärk 5. määratletud identiteet, sealhulgas registreerida kõik sünnid. Nutikas rahvastikuarvestus 16.b Toetada ja jõustada diskrimineerimisvastaseid Alaeesmärk 2. Sidus õigusakte ja säästvat arengut käsitlevaid tegevuspoliitikaid. Eesti 8  EELNÕU 12.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ LISA 2. Seosed läbivate teemadega Keskkonnahoid ja kliima Keskkonnahoiu ja kliima seos arengukavaga on pigem kaudne. Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused võivad aidata kaasa Eesti inimeste algatavale hoiakule ja luua eeldusi, et inimesed aitaksid enam keskkonda hoida. Paljud vabaühendused tegutsevad keskkonnavaldkonnas ning muu hulgas aitavad kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused kasvatada keskkonnavaldkonnas tegutsevate vabaühenduste suutlikkust. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks on kavas edendada ühist inforuumi, sh parandada avalike institutsioonide suutlikkust informeerida teiskeelseid elanikke neile arusaadavas keeles (nt inglise keeles) – tänu sellele võib suureneda teiskeelsete elanike teadlikkus keskkonnaprobleemidest ja nende hoiakuid võivad muutuda keskkonnasõbralikumaks. Seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega aastaks 2050 tuleb lähiajal korraldada Ida-Virumaa majandus ümber kliimaneutraalsemaks. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused (ühine inforuum, eesti keele parem oskus, lõimumist soodustav haridussüsteem) aitavad valmistada ette kõiki selle piirkonna ühiskonnagruppe, et CO2- neutraalsele majandusele üleminek oleks sujuv. Rahvastikutoimingute valdkonnas plaanitav aitab omakorda vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale näiteks tänu e-teenuste laialdasemale levikule ja elektrooniliselt säilitatavate andmete osakaalu suurenemisele. Võrdsed võimalused Positiivne mõju. Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest ning aitavad märkimisväärselt kaasa, et saavutada võrdsete võimaluste eesmärke, kuna arengukava ongi suunatud sidusa ühiskonna loomisele. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused aitavad suurel määral kaasa võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Samuti aitavad kohanemise ja lõimumise tegevused suurendada erineva etnilise taustaga inimeste võrdset juurdepääsu materiaalsetele ja mittemateriaalsetele ressurssidele, nagu töö, tervis, sotsiaalsed sidemed, vaba aeg, kultuur, osalus kodanikuühiskonnas, poliitilises elus jne. Kestliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatakse näiteks võimalusi töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks, perede toimetuleku parandamiseks ning sellega aidatakse kaasa ka soolise võrdsuse tagamisele. Kodanikuühiskonda puudutava alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab muu hulgas parandada naiste ja meeste osalemist otsustusprotsessis. Rahvastikuregistri arendamine parendab puuetega inimeste avalike teenuste juurdepääsetavust ja kättesaadavust. Ühest küljest seetõttu, et nad saavad üha suuremat hulka teenuseid kasutada kodust lahkumata e-teenusena, teisest küljest arvestatakse uute e-teenuste loomisel ning juba olemasolevate e-teenuste parendamisel puuetega inimeste vajadustega, luues teenuseid, mida neil on lihtsam ja mugavam kasutada. Infoühiskond Positiivne seos. Arengukava eesmärgi ja kõigi alaeesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada nutikalt ja läbimõeldult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) võimalusi. Eraldi tasub välja tuua nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks plaanitav, kuna IKT nutikas kasutamine selles valdkonnas näiteks rahvastikuregistri tarkvara uuendamisel aitab kaasa uute e-teenuste kasutuselevõtule eri valdkondades, toetades seega ka riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ning Eesti elanike ja ettevõtete lihtsat asjaajamist. Regionaalareng Positiivne mõju. Arengukava aitab kaasa tugevale kodanikuühiskonnale, võimekatele kogukondadele ja vabaühendustele, mis on ka üks eeldusi, et saavutada regionaalarengu eesmärgid. Kestliku Eesti eesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused aitavad soodustada pere ja kodu loomist ka maapiirkondadesse. See on väga tähtis piirkondlikke erinevusi tasakaalustava arengu jaoks. Üleilmse eestluse üks tegevussuund on arendada tagasipöördujatele mõeldud teenuseid, näiteks suurendatakse eri KOVide võimekust tagasipöördumise ja Eesti eluga kohanemise toetamisel eri regioonides. Suur osa arengukava poliitikainstrumente on suunatud piirkondadele, kus elab palju eesti keelest erineva emakeelega inimesi (Ida-Virumaa, Harjumaa). Piirkondlike erinevuste teadvustamine ja nende leevendamisele kaasa aitamine on oluline prioriteet lõimumisprotsessi sihtrühmakesksete poliitikate väljatöötamisel ning aitab kaasa regionaalarengu eesmärkidele. Riigivalitsemise areng Positiivne mõju. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aitab valdkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel kaasa koostööle nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektoriga, toetades seega ühtsemat riigivalitsemist. Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab riigivalitsemise arengule kaasa tänu sellele, et edendatakse kaasavat ja teadmispõhist poliitikakujundamist. Nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav toetab aga avalike 1 EELNÕU 12.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ teenuste kasutajasõbralikku osutamist. Arengukava Kestliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav sündimust toetav perepoliitika aitab peatada rahvastiku prognoositavat kahanemist, mis aitab kaasa majanduse jätkusuutlikkusele ning riigi ülalpidamiseks vajaliku maksubaasi tagamisele, samuti avalike teenuste osutamiseks vajaliku personali tagamisele tulevikus. 2  EELNÕU 03.12.2020 LISA 3. „RAHVASTIKU JA SIDUSA ÜHISKONNA ARENGUKAVA 2021–2030“ MÕÕDIKUD Arengukava üldeesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond Mõõdikud Algtase 2019/2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Allikas Eesti rahvastiku- Kohortsündimus-kordaja 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,84 > 1,85 register/ Statistikaamet Tugeva või keskmise eestlasi 79%; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 79; ≥ 90% kõikide Eesti Ühiskonna tugevusega teisest rahvusest rahvuste Integratsiooni riigiidentiteedi kandjate inimesi 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 86% esindajatest Monitooring (EIM) osakaal1 (2017) Ameerika Eesti kodanikuühiskonna Ühendriikide 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2,0 ≤ 2,0 ≤ 2,0 ≤ 2,0 ≤ 2,0 1,9 üldine elujõulisus arengu-koostöö agentuur USAID Kohortsündimuskordaja – näitab reproduktiivea vältel sündinud keskmist laste arvu naisel. Näitaja saab arvutada igas vanuses naiste kohta. Lõplikuks loetakse tulemust 49-aastaste naiste puhul, kuid sageli kasutatakse näitajat 40-aastaste kohta, sest peale seda vanust lisandub vähe sünde. Negatiivse loomuliku iibe ja rahvastiku kahanemise vältimiseks peaks lõplik keskmine laste arv naise kohta olema vähemalt 2,1 (taastetaseme sündimus). Muutuste kiirema märkamise huvides on antud juhul valitud mõõdiku väärtuseks konkreetse aasta alguseks 40-aastaste naiste keskmine laste arv, mis võib olla lõplikust keskmisest laste arvust u 0,05 võrra väiksem. Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal – algtase on mõõdetud Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2017. aastal2, kuid mõõdikut on kavas sihtrühmadega täiendada. Mõõdik näitab tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaalu nii eestlaste kui ka teisest rahvusest püsielanikke seas. Riigiidentiteedi mõõtmiseks kasutatakse indekseid, mis on erinevad eestlaste ja teisest rahvusest inimeste puhul. Teisest rahvusest inimeste puhul võtab indeks kokku hinnangud järgmisele kolmele väitele: a) kui mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?; b) Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid; c) tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu. Eestlaste puhul koosneb indeksi kolmest komponendist, mis võtavad kokku hinnanguid järgmisele kolmele väitele: 1. Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate? 2. Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik. 3. Mitte-eestlaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast. 3 1 Mõõdikut on kavas täiendada sihtrühmadega. 2 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring. Tallinn: Balti Uuringute Instituut, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf. 3 Täpsemalt indikaatori arvutamise käigust vt Raivo Vetik (2015). Eesti riigiidentiteet: eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2015, lk 24– 35. [www] http://www.kul.ee/sites/default/files/2peatykk.pdf. 1 EELNÕU 03.12.2020 Kodanikuühiskonna üldine elujõulisus – mõõdiku seiramine aitab hinnata muu hulgas ka seda, kui kaasav on ühiskond. Mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Indeksit mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. Alaeesmärk 1. Kestlik Eesti Eesti elukeskkond on pere- ja lapsesõbralik, toetab sündimust, tervist ja regionaalarengut ning aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2019) 2020 2024 2025 Sihttase (2030) Allikas Summaarne sündimuskordaja 1,66 > 1,66 > 1,66 > 1,66 > 1,75 Statistikaamet Kolmandate sündide osatähtsus 19,7 % > 19,7 % > 19,7 % > 19,7 % > 20 % Statistikaamet Laste suhteline vaesus 17,2 % (2018) < 17 % < 17 % < 17 % < 16,5 % Statistikaamet 2 EELNÕU 03.12.2020 Noorte osatähtsus, kelle vanemad pole 60 % > 60 % > 60 % > 60 % > 60 % Noorte pereuuring4 lahutanud / lahku läinud Teadlikkus ebapiisavast järelkasvust 49 % > 49 % > 49 % > 49 % > 49 % Noorte pereuuring Alg- ja sihttase lisatakse Perepoliitika kulude osakaal riigieelarves Siseministeerium 2021. aastal Eesti keelt emakeelena kõnelejate 68 % > 67 % > 67 % > 67 % > 67 % Statistikaamet osatähtsus rahvastikus Rahvastiku osatähtsus väljaspool Harju- ja 42,8 % > 40 % > 40 % > 40 % > 40 % Statistikaamet Tartumaad Summaarne sündimuskordaja – keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid kindla aasta sündimuse vanuskordajad. Näitaja iseloomustab sündimuskäitumist konkreetsel aastal, kuna arvutatakse vaadeldud ajavahemiku (aasta) sündimuse vanuskordajate alusel. Arengukava üks sihte on rahva kestlikkuse saavutamine ja negatiivse loomuliku iibe vähenemine ennekõike läbi sündimuse kasvu. Sündimuse summaarkordaja võimaldab jooksvalt hinnata eesmärgi poole liikumist. Näitaja on mõjutatud sünniajastuse muutumisest – kui laste saamise keskmine vanus kasvab, on näitaja väiksem (sh kohortsündimuskordajast). Kolmandate sündide osatähtsus – kolmanda lapsena sündinute osatähtsus kõigist sündidest. Laste suhteline vaesus – suhtelise vaesuse määr näitab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Laste hulka on arvatud 0-17-aastaste vanusrühm. Noorte osatähtsus, kelle vanemad pole lahutanud/lahku läinud – mõõdik aitab hinnata perede püsivust, mis on laste sündimise oluline eeldus. Uuringus küsiti: „Kas teie vanemad on lahutanud või lahku läinud?“ Tulemuse hulka on loetud eitavalt vastanute osakaal. Teadlikkus ebapiisavast järelkasvust – mõõdik aitab hinnata noorte teadlikkust laste sündimise olukorrast, millel on eeldatav mõju ka isiklikele pereplaneerimise valikutele. Uuringus küsiti: „Kas Teie arvates sünnib Eestis liiga vähe lapsi?“ Tulemuse hulka on loetud vastused „jah, kindlasti“ ning „pigem jah“. Perepoliitika kulude osakaal riigieelarves – mõõdiku metoodika on väljatöötamisel. Alg- ja sihttase lisatakse 2021. aastal. Eesti keelt emakeelena kõnelejate osatähtsus rahvastikus – eesti emakeelega rahvastiku osatähtsus kogurahvastikus. Mõõdik aitab hinnata rahvastikupoliitika positiivset mõju eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Rahvastiku osatähtsus väljaspool Harju- ja Tartumaad – Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb kõigi maakondade, v.a Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik 15–35% aastaks 2045. See tähendab, et kui senised regionaalsed rahvastikutrendid jätkuvad, väheneb rahvastik maapiirkondades veelgi, samas kui Tartu ja Tallinn ning nende maakondade rahvastik kasvab ka edaspidi. Arengukavas on seatud üldised sihid, millega on oluline eri valdkondade edendamisel arvestada, et saavutada suurem piirkondlik tasakaal. Mõõdik aitab hinnata üleriigilise asutuste säilimise eesmärgi saavutamist. Lisaks eeltoodud mõõdikutele jälgime erilise tähelepanuga järgmisi rahvusvahelisi näitajaid Euroopa Liidus Indikaator Eestis Eesti koht Allikas keskmiselt 4 Noorte pereuuring 2020. [www] https://peresihtkapital.ee/app/uploads/2020/07/2020-06-27-Aruanne_-Noorte-pereuuring-2020.pdf 3 EELNÕU 03.12.2020 Summaarne sündimuskordaja Eestis 1,67 (2018) 1,55 (2018) 7 Eurostat 75+ vanuses rahvastiku osatähtsus Eestis 9,54% (2019) 9,68% (2019) 20 Eurostat Elanikkonna keskmine vanus Eestis 42,1 (2019) 43,7 (2019) 11 Eurostat Alaeesmärk 2. Sidus Eesti Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Mõõdikud Algtase Sihttase Mõõdiku nimi 2020 2023 2025 Allikas 2019 või 2020 2030 Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal Alg- ja sihttase selgitatakse välja strateegia rahvastikust 2021. aastal „Eesti 2035“ Teisest rahvusest inimeste hulgas tugeva Eesti ühiskonna integratsiooni 39% (2017) ≥ 40% ≥ 42 ≥ 44 ≥ 45 riigiidentiteediga inimeste osakaal monitooring (EIM) Statistikaamet, Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid Alg- ja sihttase lisatakse 2021. aastal „Eesti 2035“ mõõdik Teise kodukeelega inimeste osalemine Alg- ja sihttase selgitatakse välja tööhõives, kultuurielus, spordis ja Eesti 2035 2021. aastal vabatahtlikus töös eestlased 89%, ≥ 89%, ≥ 89%, ≥ 89%, ≥ 89%, Eesti ühiskonna integratsiooni Informeeritus Eestis toimuvast teised rahvused 81% (2017) ≥ 83% ≥ 85% ≥ 87% ≥ 89% monitooring (EIM) Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek toetada Alg- ja sihttase selgitatakse välja siseturvalisuse uuring kohanemist ja lõimumist 2021. aastal 4 EELNÕU 03.12.2020 eestlased 31%, 32%, 34%, 36%, ≥ 40%, Eesti ühiskonna integratsiooni Avatud hoiakutega inimeste osakaal teised rahvused 57% 59% 60% ≥60% ≥ 60% monitooring (EIM) (2017) Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust – uus mõõdik, mille metoodika töötatakse välja ja algtase selgitatakse 2021. aastal. Teisest rahvusest inimeste hulgas tugeva riigiidentiteediga inimeste osakaal – algtase on mõõdetud „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2017“. Indeks koosneb kolmest komponendist, mis võtavad kokku teisest rahvusest inimeste hinnangud kolmele väitele: a) kui mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?; b) Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid; c) tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu. Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid – mõõdiku alg- ja sihttasemed selgitatakse välja 2021. aastal. Teise kodukeelega inimeste osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös – uus mõõdik, mille metoodika töötatakse välja ja algtase selgitatakse 2021. aastal. Informeeritus Eestis toimuvast eesti ja teise kodukeelega elanike seas – baastase on mõõdetud „Eesti ühiskonna monitooringuga 2017“ ning mõõdik näitab inimeste osakaalu, kes hindavad enesehinnangulist informeeritust Eestis toimuvast väga heaks ja pigem heaks. Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek toetada kohanemist ja lõimumist – uus mõõdik, mille metoodika töötatakse välja ja algtase selgitatakse 2021. aastal. Avatud hoiakutega inimeste osakaal – algtase on mõõdetud „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringuga 2017“. Indeksi alus on eestlaste ja teisest rahvusest inimeste osakaal, kes ei nõustunud väitega (1) „Kui riigis on erinevad rahvused, on nendevahelised konfliktid paratamatud“, ja nõustusid väitega (2) „Isegi väga erinevad rahvused võivad samas riigis elades hästi läbi saada ja teha koostööd“. Lisaks eeltoodud mõõdikutele jälgime erilise tähelepanuga järgmisi rahvusvahelisi näitajaid Kohanemise ja lõimumise edukuse ja tulemuslikkuse hindamiseks võrreldes teiste riikidega, oleme välja toonud olulisemad rahvusvahelised valdkondlikud näitajad. Alaeesmärgi „Sidus Eesti“ tegevussuunad kattuvad olulisel määral OECD kohanemise ja lõimumise indikaatoritega.5 Täpsemini: tööturg, sotsiaalsed kontaktid, keeleoskus ning juurdepääs täiskasvanuharidusele. Päritolust tulenevad hirmud ja takistused, mis on seotud tööturul osalemisega – 2018. aasta näitajate järgi oli Eesti ainuke riik, kus aktiivselt tööturul osalevad rändetaustaga6 inimesed ei tajunud suuremat tööturult eemale jäämise ohtu põhjustatuna nende taustast. Kõigis teistes riikides on tegemist statistiliselt olulise erinevusega. Eestis viibivad rändetaustaga inimesed (3,9%) toovad tööturul mitteosalemise põhjusena julguse puudumist ja hirmu esile rohkem, kui Eestis sündinud elanikud (2,7%). See näitaja on Eesti puhul kõrgem kui OECD keskmine (2,3%), aga samas madalam kui EL-i keskmine (4,4%). Sotsiaalsed kontaktid rändetaustaga ja Eestis sündinud7 elanike vahel – OECD raporti järgi on need elanikud, kellel on rändetaustaga inimestega kokkupuuteid rohkem, üldiselt koostööaltimad ja avatumad. 2018. aasta OECD raporti kohaselt: Eestis suhtleb 17,1% Eestis sündinud elanikke vähemalt kord nädalas rändetaustaga inimestega töökohas ja 18,1% töövälisel ajal. EL-i keskmine on vastavalt 28,2% ja 43,6%. Kahes teises Balti riigis on samad näitajad järgmised: Lätis töökohas 14,7% ja töövälisel ajal 21,3%; Leedus on näitajad oluliselt väiksemad: töökohas 7,7% ja töövälisel ajal 7,8%. 5 OECD raport käsitleb ja võrdleb nii Euroopa Liidu, OECD kui ka valitud G20 riike. Seni on raportit koostatud kolmel aastal: 2012, 2016 ja 2018. [www] https://ec.europa.eu/migrant- integration/librarydoc/settling-in-2018-indicators-of-immigrant-integration. 6 Rändetaustaga inimene selle raporti kontekstis on inimene, kes on sündinud välismaal või kelle üks vanematest on sündinud välismaal. 7 Eestis sündinud elanikud – dokumendis kasutatakse terminit „riigis sündinud” (ingl native born). Need on alalise elukoha riigis sündinud isikud, vt nt https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32010R0351&from=en 5 EELNÕU 03.12.2020 Keeleoskus ja keeleõppe võimalused – Eestis oli 21% selliseid rändetaustaga inimesi, kellel asukohariigi keele oskus oli väga hea, või siis oli asukohariigi keel nende emakeel (2014. aasta andmed), OECD keskmine oli 65,5% ja EL-i keskmine 66%. Võrreldes Eestiga oli Lätis ja Leedus sama keelenäitaja veidi suurem, vastavalt 36,6% ja 56%. Juurdepääs täiskasvanuharidusele – enamikus riikides osalevad rändetaustaga inimesed elukestvas õppes vähem kui Eestis sündinud elanikud. Kõige suuremad lõhed EL-is on Eestis, Lätis, Küprosel, Sloveenias ja Prantsusmaal. Eestis osaleb täiskasvanuhariduses üksnes 27,5% rändetaustaga elanikke, Eestis sündinud elanikke osaleb 46,4%. EL keskmised näitajad on vastavalt 42,1% ja 44,9%. Näiteks Soomes osalevad täiskasvanuhariduses peaaegu pooled välismaal sündinud töötajad. 6 EELNÕU 10.11.2020 Alaeesmärk 3. Üleilmne eestlus Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2019) 2020 2024 2025 Sihttase (2030) Allikas Mõõdik on Ühtekuuluvustunne Eestiga väljatöötamisel Mõõdik on Tagasipöördujad väljatöötamisel Ühtekuuluvustunne Eestiga – mõõdik on kavas välja töötada „Eesti väliskogukondade tagasipöördumise uuringu“ raames aastal 2021. Tagasipöördujad – mõõdik on kavas välja töötada „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2020“ raames aastal 2020. Alaeesmärk 4. Kogukondlik Eesti Aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega tugev kodanikuühiskond. Mõõdikud 7 EELNÕU 10.11.2020 Mõõdiku nimi Algtase (2019) 2020 2024 2025 2030 Allikas Alg- ja sihttase täpsustub Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond 2021. aasta I pooles vabatahtlikus tegevuses osalemise Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr 49% ≥ 49 ≥ 49 50% 50% uuring Eesti kodanikuühiskonna üldine Ameerika Ühendriikide 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2,0 1,9 elujõulisus arengukoostöö agentuur (USAID) Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond – mõõdik töötatakse välja 2021. a I pooles. Riigi roll kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkonna loomisel, nt ministeeriumite partnerite rahulolu tegutsemiskeskkonna ja poliitika kujundamise läbipaistusega. Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr – osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus – mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Indeksit mõõdetakse skaalal 1 kuni 7, kus 1 on väga hea ja 7 väga halb. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. Lisaks eeltoodud mõõdikutele jälgime erilise tähelepanuga järgmisi rahvusvahelisi näitajaid Vabaühendustele annetamine – Eestis annetati 2019. aastal vabaühendustele kokku 40 283 395 eurot. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti elanikud 126 riigi hulgast 66. kohal (27% inimestest on raha annetanud küsitlusele eelneval kuul), edestades Lätit (21%), kuid jäädes maha Soomest (39%). Edetabelit juhib Myanmar, kuid kümne parima hulgas on ka Eestist väiksema majandusega Malta ja kolmekümne hulgast Küpros. Eestiga kõige sarnasemad tulemused uuringu järgi on Pakistanil ja Prantsusmaal.8 Vabaühenduste elujõulisus – Ida-Euroopa ja Euraasia vabaühenduste elujõulisust võrdleva uuringu9 andmetel on Eesti kodanikuühiskond piirkonna tugevaim.. Muuhulgas on Eesti näitajatest heal tasemel „sektori taristu“, „huvikaitse“ ja „õigusruum“. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, mis seondub näitajaga „organisatsioonide võimekus“, „rahaline elujõulisus“ ja „teenuste pakkumine“. Kitsaskohana on välja toodud rünnakud vabaühenduse vastu paljudes riikides. Alaeesmärk 5. Nutikas rahvastikuarvestus Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase (2019) 2020 2024 2025 2030 Allikas Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele 75% > 75% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet vastavate andmete osakaal 8 World Giving Index 2018. [www] https://www.cafonline.org/docs/default-source/about-us-publications/caf_wgi2018_report_webnopw_2379a_261018.pdf 9 USAID Civil Society Organization Sustainability Index [www] https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2019/10/USAID-2018-Civil-Society-Oranization-Sustainability-Index.pdf 8 EELNÕU 10.11.2020 Rahvastikuregistrisse tehtud Siseministeerium, 119 > 119 > 119 > 119 > 119 päringute arv (miljonites) rahvastikuregister Siseministeerium, Rahvastikuregistri e-teenuste arv 11 11 > 11 > 11 > 11 rahvastikuregister Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu 59 69 > 69 > 69 > 69 Recommy, rahvastikuregister soovitusindeks (SI) Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal – elukohaandmed on aluseks riigi ja omavalitsuste toimimisel ja teenuste pakkumisel. Elukohaandmete täpsust mõõdetakse Statistikaameti tehtud uuringute alusel. Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) – rahvastikuregistrit kasutavad kõik kohalikud omavalitsused, enamik isikuandmeid töötlevaid riigiasutusi ja õigustatud huvi alusel neile andmetele juurdepääsu taotlenud erasektori ettevõtted. Päringute arv näitab rahvastikuregistri kasutamise aktiivsust. Rahvastikuregistri e-teenuste arv – rahvastikuregistrile loodi uus e-teenuste platvorm ja 2019. aasta detsembris avati uus elukoha registreerimise teenus. 2020. aasta jooksul loodi 11 e-teenust (nt sünni registreerimine, perekonnasündmuse tõendi väljastamine). Eesmärk on kasvatada rahvastikuregistri portaalis aadressil rahvastikuregister.ee pakutavate e-teenuste arvu. Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) – Rahvastikuregistri kasutajate rahulolu mõõdetakse e-teenuste puhul soovitusindeksi (SI) metoodikaga, kus kasutaja hindab teenuse soovitamise tõenäosust skaalal 0–10. Soovitajateks loetakse 9 ja 10 punkti andnud kasutajaid ja mittesoovitajateks 0–6 punkti andnud kasutajaid. Kasutuskogemuse mõõtmisega alustati detsembris 2019. 9  EELNÕU 13.11.2020 LISA 5. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ mõjude hinnang Mõjude analüüsi eesmärk on selgitada „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ rakendamisega kaasnevat mõju. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse nii rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Igale alaeesmärgile on välja töötatud peamised tegevussuunad ning seatud eesmärgid ja mõõdikud muutuste saavutamiseks ja nende hindamiseks. Arengukava rakendamisega kaasnevat mõju kirjeldatakse siinses analüüsis alaeesmärkide kaupa. Vajaduse korral tehakse arengukava rakendamisel konkreetsete tegevuste või muudatuste kohta põhjalikum mõjuanalüüs, lähtudes teadmistepõhise otsustusprotsessi tavadest ja mõjude hindamise metoodikast. Mõjude analüüsi on koostanud Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. Analüüsi tegemisel lähtuti Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud „Mõjude hindamise metoodikast“ (2012) ja selles eristatud mõjuvaldkondadest. Mõjude hindamisel tugineti valdkonna ekspertide arvamustele, varasematele uuringutele ja poliitikaanalüüsidele ning valdkondlikule statistikale. Kestlik Eesti Eesmärk. Eesti elukeskkond on pere- ja lapsesõbralik, toetab sündimust, tervist ja regionaalarengut ning aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Olulised tegevussuunad: 1. Rahvastikupoliitika kavandamine ja koordineerimine valdkondade üleselt 2. Sündimust ja lastega perede heaolu toetava perepoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine 3. Lasterikkuse väärtustamine ja toetamine 4. Turvaliste ja kestlike paarisuhete toetamine Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Alaeesmärgi „Kestlik Eesti“ tegevused on otseselt suunatud sotsiaalsete ja demograafiliste mõjude saavutamisele, vastavaid eesmärke ehk planeeritud mõjusid ning nende saavutamise viise on kirjeldatud põhjalikult arengukava olukorra analüüsi peatükis. Statistikaameti rahavastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi on rahvaarvu vähenemine küll aeglustumas, kuid siiski väheneb järgmise 60 aastaga 11%1. Rahva kestlikkuse saavutamine on võimalik eelkõige sündimuse kasvu kaudu, mistõttu on eesmärk suunatud taastetaseme lähedase sündimuse saavutamisele ja seda soodustavate tingimuste loomisele. Tegevussuunaga „Rahvastikupoliitika kavandamine ja koordineerimine valdkondadeüleselt“ suurendatakse erinevate poliitikavaldkondade rolli rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamisel. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on vaja koordineerida rahvastikupoliitikat valdkondadeüleselt ning kaitsta rahvastikupoliitika huvisid rände, pikaajalise hoolduse, regionaalarengu, rahvatervishoiu ja valdkondade-ülese ennetuse, hariduse ja tööturu valdkonnas. Programmi abil on täpsustatud viise, kuidas teistes poliitikavaldkondades täiendada nende meetmeid, et need toetaksid rahvastikupoliitika eesmärke. Tihti ongi rahvastikupoliitika elluviimine võimalik ainult teiste poliitikate meetmete kaudu (nt hariduse korraldamisel arvestada töö ja pereelu ühildamisega ja eluaseme poliitikate kujundamisel arvestada lastega perede vajadusi). Sündimust ja lastega perede heaolu toetava perepoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine mõjutab otseselt demograafilisi protsesse. Eesti kestlikkuse tagamiseks on oluline pakkuda peredele turvatunnet teenuste ja majanduslike meetmete (toetused) abil ning seeläbi suurendada nii meeste kui ka naiste võimalusi saada peresse soovitud arv lapsi. Tegevussuuna „Lasterikkuse väärtustamine ja toetamine“ abil soovitakse suurendada sündide arvu kolmandate ja järgmiste laste sündide arvu kasvu kaudu. Tegevused on suunatud lasterikaste perede elukvaliteedi parandamisele 1 Rahvastikuprognoos. Statistikaamet. [www] https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos. 1 EELNÕU 13.11.2020 ja lasterikkuse väärtustamisele ühiskonnas. Kuna sünnitusealiste naiste arv rahvastikus on vähenemas 1990ndatel sündinud väiksemate põlvkondade tõttu, ei too keskmine laste arvu kasv naise kohta kohe kaasa sündivate laste arvu kasvu, vaid aitab ära hoida selle vähenemist. Tegevussuuna „Turvaliste ja kestlike paarisuhete toetamine“ raames arendatakse peredele mõeldud tugiteenuseid, mis suurendavad perede kompetentsust, toimetulekut, tervemate valikute tegemise oskust ja vähendavad sattumist riskirühmadesse. Uuringud tõestavad, et konfliktide keskel elamine2 on kahjulik nii lastele kui ka täiskasvanutele. 2019. aastal lahutati 2790 abielu, neist 60% olid peres lapsed. Lahutuste suur arv näitab, et pered vajavad meetmeid, mis aitavad neil püsida perena koos pikka aega ja turvaliselt. Selleks on plaanis võimaldada peredele paremat tugiteenuste kättesaadavust, sealhulgas paarisuhet ja vanemlust toetavaid tõenduspõhiseid koolitusprogramme (vt PREP-programmide mõju ja efektiivsuse uuringud 3), varast märkamist ja sekkumist (nt raseduskriisi nõustamine), perenõustamisi ja -teraapiaid. Samuti on oluline analüüsida koolides suhtlus- ja tunnetusoskuste ning perekonnaõpetuse õppega seotud ainekavasid ning täiendada neid, et juba noored õpiksid oskuseid, mis aitavad neil tulevikus paarisuhtega paremini toime tulla. Kuluefektiivsem on pakkuda peredele ennetavat nõustamisteenust4 kui hiljem toime tulla tekkinud kahjudega (nt lähisuhtevägivald, vaimse ja füüsilise tervise häired). Eestis tehtud suitsiidiuuring5 leidis, et ärevus ja oskamatus probleeme lahendada, psühhosotsiaalse stressi kogemine ja peresuhetega toimuv mõjutab riskikäitumist. Suitsiidi kaitseteguritena on välja toodud perekonna ja kogukonna toetuse (sotsiaalsed suhted) olulisus, kultuuriline ja religioosne taust, mis ei soosi suitsiidi, probleemi lahendamise oskused, professionaalse toetuse ja abivõimaluste kättesaadavuse olulisus. 6 Selleks, et toetada laste elukeskkonda ja perede toimetulekut ning ennetada kriiside süvenemist ja pere lagunemist (sh vaimse tervise riske), teeme kättesaadavaks paarisuhteid ja vanemlust toetavad tõenduspõhised programmid üle Eesti. Turvatunde alus luuakse inimesel varases lapseeas. Vanemate toimetulek ja vaimne tervis mõjutavad seda, kuidas lapsed hiljem enda eluga toime tulevad. Lastele ebastabiilne ja -turvaline elukeskkond mõjutab negatiivselt laste vaimset tervist, koolikohustuste täitmist, koolist väljalangemist ja hiljem tööturul osalemist. Düsfuktsionaalsetest peredest pärit ja vägivalda näinud laste elukvaliteet on halvem kui heades peresuhetes kasvanud lastel. Probleemsed peresuhted põhjustavad lastel näiteks ärevust ja depressiooni, emotsionaalset pinget, söömis- ja unehäireid, foobiaid, keskendumisraskuseid, nad võtavad üle ebaturvalised käitumismustrid, satuvad ka ise vägivalla ohvriteks sagedamini ning võivad hilisemas elus vajada sotsiaalsüsteemi ja tervishoiusüsteemi tuge. 7 8 9 Pikemas perspektiivis on sündimuse kasvul positiivne mõju tööturule, kuna suureneb mõnekümne aasta pärast tööjõuturule siirduvate noorte arv. Lühemas perspektiivis mõjutavad planeeritud tegevused hõivatute osatähtsuse kasvu. Paindliku töötamise võimaldamisega luuakse eeldused lapsevanemate ja omastehooldusega hõivatud inimeste paremaks kohanemiseks tööturul. Pensionisüsteemi plaanitakse täiendada nii, et see väärtustaks laste kasvatamist. See vähendab mõnevõrra sugudevahelise pensionilõhe kasvu. Suurem sündimus võib pikas perspektiivis mõju avaldada ka haridussüsteemile, kuivõrd õpilaste arv suureneb. Samas kavandatakse meetmeid, et soodustada maapiirkondades elamist ning see aitab säilitada koolivõrku maakondade äärealadel. Kokkuvõtteks on alaeesmärgi „Kestlik Eesti“ tegevussuundade elluviimisel tervikuna oluline sotsiaalne mõju, tegevused mõjutavad sündimuse kasvu, turvalisust peresuhetes ja ühiskonnas, laste heaolu, elu- ja 2 Effects of domestic violence on children. [www] https://www.womenshealth.gov/relationships-and-safety/domestic- violence/effects-domestic-violence-children. 3 Eestist tehtud uuringud: PREP paarisuhtekoolituse mõju-uuring. (2016 ja 2020). [www] https://prep.ee/wp- content/uploads/2015/05/0_PREPraport-2.pdf ja https://prep.ee/wp-content/uploads/2020/04/0WMR-2020.pdf ; rahvusvahelised uuringud [www] https://prepinc.com/pages/effectiveness-research-abstracts. 4 Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. Kontseptsioon. Sotsiaalministeerium 2015 [www] https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_valmis_lo godega.pdf. 5 Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade. Lõpparuanne. Tartu 2018. 6 ibid. 7 Vargas, L. Cataldo, J., Dickson, S. (2005). Domestic violence and children. In G. R. Walz & R. K. Yep (Eds.), VISTAS: Compelling perspectives on counseling, 2005 (pp.67- 69). Alexandria, VA: American Counseling Association. 8 Effects of domestic violence on children [www] https://www.womenshealth.gov/relationships-and-safety/domestic- violence/effects-domestic-violence-children#8 9 https://www.facs.nsw.gov.au/domestic-violence/about/effects-of-dv-on-children 2 EELNÕU 13.11.2020 arengukeskkonda, vaimse ja füüsilise tervise riskide minimeerimist, tööturgu, sugudevahelisi suhteid, erikohtlemist vajavate või riskirühma kuuluvate inimeste õigusi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Alaeesmärgi saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju laste ja noorte riskikäitumise ja õigusrikkumiste vähenemisele. Noorukite püsivat rikkumiskäitumist ennustavad riskitegurid jaotatakse individuaalseteks ning peret ja keskkonda puudutavateks. Olulisimad peret puudutavad riskitegurid on kriminaalse või antisotsiaalse käitumisega vanemad, vähene vanemlik järelevalve ning katkised peresuhted.10 Kavas olevad tegevused (näiteks lapsevanemate koolitamine ja peredele tugiteenuste kättesaadavuse tagamine) mõjutavad oluliselt ja positiivselt perede turvatunnet ja suurendavad ka nende panust turvalise elukeskkonna kujundamisesse ja võimekust keeruliste olukordadega toime tulla. Vanemahariduse süsteemi arendamine toetab perede toimetulemist. Mõju majandusele Alaeesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused mõjutavad leibkondade toimetulekut. Mitu eesmärki on seotud peretoetuste ja pensionite kohandamisega lastega perede paremaks hakkamasaamiseks. Eri andmetel on Eestis ligikaudu 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatisraha. Samal ajal on elatisvõlgnikest lapsevanemaid, kes ülalpidamiskohustust lapse ees ei täida, enam kui 12 000 ja viimastel aastatel see arv oluliselt muutunud ei ole. 11 Õiguskantsler, viidates ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmise raportis elatise maksmise probleemidele, rõhutas, et probleemid elatise maksmisega vähendavad oluliselt ühe täiskasvanuga last või lapsi kasvatavate leibkondade heaolu. 12 Elatisabi süsteem ja selle täiendamine loob paremad võimalused toimetulekuks ühe vanemaga peredele ja toob suurema osa neist välja vaesusriskist. Praegu on selliste perede vaesusrisk enam kui poole suurem kui ühe- ja kahelapselistel kahe vanemaga peredel13. Justiitsministeeriumi andmetel oli seisuga 11.03.2020 elatisega seotud põhinõudeid 12 647 kogusummas 33 212 491,75 eurot. Peretoetuste süsteemi täiustamine parandab samuti perede hakkamasaamist ja ennetab vaesust. Enne lasterikka pere toetuse rakendamist 2017. aastal suurenes kolmanda lapse sünnil pere tõenäosus langeda vaesusesse. Pärast toetuse kehtestamist nende perede vaesusrisk vähenes ja on nüüd samal tasemel ühe- ja kahelapseliste peredega. Kui varem oli vähemalt kolme lapsega paaril tõenäosus sattuda vaesusesse olenevalt aastast umbes 20% ja enam, siis alates 2017. aastast on see umbes 15%14. See meede mõjutab suurt osa Eesti inimesi, sest kolme- ja enamalapselisest perest on pärit umbes pooled Eesti noored. Vanemlust toetavate ja paarisuhet tugevdavate teenuste kättesaadavusega soovitakse tagada, et Eestis oleks õnnelikke ja kestvaid kooselusid rohkem. 2017 avaldati Harvardi Ülikoolis milleeniumipõlvkonna pikaajalise uuringu15 tulemused. Need kinnitasid, et inimesed, kel on rohkem sotsiaalseid kontakte – nii pere, sõprade kui ka kogukonnaga –, on õnnelikumad, füüsiliselt tervemad ning nad elavad kauem. Kui inimesed on oma eluga rahul, siis suudavad nad panustada ühiskonda rohkem. Aktiivsem ja terve elanikkond tarbib rohkem teenuseid, see omakorda elavdab majandust. Teadmiste kasv mitmesuguste teavitustegevuste, koolituste ja nõustamiste kaudu võimaldab peredel ja üksikisikutel teha muu hulgas ka paremaid majanduslikke otsuseid. Ühiskonnas inimeste väärtustamine mõjutab ka majandust, sest ennast ja teisi väärtustavad inimesed on suutelised rohkem panustama perekonda, tööle, ettevõtlusse ja kogukonda. 10 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018). Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 11 Kaldur, K., Volmer, M., Sillak, S., Pertsjonok, N. (2016). Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas. Uuringuaruanne. Balti Uuringute Instituut 12 Eesti Vabariigi õiguskantsleri raport ÜRO lapse õiguste konventsiooni täitmisest (2015). Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei. [www] https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/L%c3%95K-i%20raport-eesti-FINAL.pdf 13 Statistikaamet. Statistikaameti andmebaas, tabel LES03 14 Statistikaameti andmebaas, tabel LES03: VAESUSE JA MATERIAALSE ILMAJÄETUSE MÄÄR 15 Good genes are nice, but joy is better. [www] https://news.harvard.edu/gazette/story/2017/04/over-nearly-80-years- harvard-study-has-been-showing-how-to-live-a-healthy-and-happy-life/ 3 EELNÕU 13.11.2020 Mõju regionaalarengule Meetme tegevused toetavad riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist. Eesti tasakaalustatud regionaalarengut ohustab ebaühtlase linnastumise trend, kus üksikud linnad ja linnastud (Tallinn, Tartu) kasvavad ning paljud maakonnalinnad koos tagamaaga kahanevad 16. Regionaalareng aitaks kaasa ka sündimuse kasvule. Sotsiaalkindlustusameti lasterikka pere toetuse saajate statistika näitab, et kui Harjumaal on suure pere toetuse saajaid alla 12 protsendi lastega peredest, siis Järva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal on selliseid peresid ligi 20 protsenti. Nelja ja rohkema lapsega perede osakaal Harjumaal on vaid 1,6 protsenti, aga Põlvamaal 6,1 protsenti. Statistikaameti tehtud siserände analüüs 2015–2019 tõi välja, et lastega pered kolivad rohkem elama suurtest keskustest kaugemale kui vastupidi. Kuigi eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegevusi arengukavas otseselt ei ole planeeritud, soodustatakse üldiselt maale kolimist, arendades paindliku töötamise võimalusi ja koostööd eluasemepoliitika kujundamisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Alaeesmärgi saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on mõju riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste töö korraldusele ning tervishoiusüsteemile. Avaliku sektori asutused (nt riikliku perelepituse süsteemi rakendamisel saab rakendusasutuseks Sotsiaalkindlustusamet; peredele universaalsete ennetavate tegevuste pakkumine on nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste korraldada, et täita lastekaitseseadust) saavad täiendavaid kohustusi ja võimalusi, et pakkuda lastega peredele vajalikke toetuseid ja teenuseid, et parandada lastega perede toimetulekut majanduslikult ja emotsionaalselt. Kuluefektiivsem on pakkuda ennetavaid teenuseid peredele17 kui hiljem tekkinud kahjudega toime tulla (nt lähisuhtevägivald, vaimse ja füüsilise tervise häired). Eesmärk on jõuda abivajavate inimesteni enne, kui kriis süveneb ja tekkinud probleemide tõttu jõutakse tervishoiusüsteemi. Abivajajateni jõudmiseks on parimad võimalused kohalikul omavalitsusel, kus märgatakse ja teatakse lastega perede vajadusi kõige paremini. Arengukava on seadnud eesmärgi, et kohaliku omavalitsuse üksused tagavad peredele esmased vajalikud ennetavad tegevused ning sekkumised. Perelepitust hakkab korraldama Sotsiaalkindlustusamet. Haigekassaga koostöös on vaja leida sobilik lahendus, et raseduskriisi nõustamine oleks peredele ja naistele kättesaadav nii tervishoiusüsteemis kui ka väljaspool seda. Seega lisandub kohustusi nii Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale kui ka kohalikele omavalitsustele. Sidus Eesti Eesmärk. Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Olulised tegevussuunad: 1. Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine 2. Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine 3. Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum 4. Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine 5. Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine 6. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine 7. Avatud, kõigi vajadusi arvestava, hooliva elukeskkonna ja haridussüsteemi toetamine 16 Sepp, V. (2019) Eesti regioonide majandusarengut mõjutavate uuenduste ja trendide analüüs. Arenguseire Keskus. 17Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi (2015). [www] https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/int_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamiseks_valmis_lo godega.pdf. 4 EELNÕU 13.11.2020 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kohanemis- ja lõimumispoliitika eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on märkimisväärne otsene ja positiivne mõju sotsiaalsetele ja demograafilistele protsessidele, täpsemalt tööturule ja töösuhetele, rahvastiku arengule, sugudevahelistele suhetele, kultuurile, haridusele ja kodanikuühiskonna arengule. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM 2017)18, mitmed teised uuringud19 ja Statistikaameti andmed on näidanud, et teistest rahvustest elanikel on võrreldes eestlastega madalam tööhõivemäär, kõrgem töötuse määr, väiksemad sissetulekud ja töötasu. Oma turvalisust tööturul hindavad nad väiksemaks, sagedamini tunnetavad ebaõiglast kohtlemist töö eest tasustamisel. Eesti inimarengu aruanne 2016/201720 tõi välja ka, et ebavõrdsus rahvusrühmade vahel ilmneb ka ametialases segregatsioonis. 2015. aastal töötas vaid kümnendik eestlasi ja alla kolmandiku muust rahvusest inimesi segakollektiivides, kus eestlasi ja teiste rahvuste esindajaid oli umbes pooleks. Avaliku teenistuse töötajaskonnas on teisest rahvusest inimesi 10,8%. Valdkonna poolest on teisest rahvusest teenistujaid kõige rohkem (15,3%) siseturvalisuse asutustes. Ministeeriumites töötab vaid 2,4% muust rahvusest inimesi. Tööturu rahvuslik segregatsioon takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, sest eri rahvustest inimesed ei tegutse koos ega lävi iga päev ühes olulisemas eluvaldkonnas ehk tööl. Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused (nt eesti keele tõhusam omandamine, lõimumist toetav koolisüsteem) avardavad eesti keelest erineva emakeelega inimeste valikuvõimalusi tööturul, võimestavad neid ning parandavad nende sotsiaal-majanduslikku olukorda. See omakorda aitab kaasa tugevama riigiidentiteedi kujunemisele, soovile rohkem panustada ühiskonda ning osaleda kultuuris, ühiskondlikus ja vabatahtlikus tegevuses. Tööandjate suurem teadlikkus mitmekesisusest ning sellega arvestamine aitab neil leida uusi töötajaid tööjõupuuduse tingimustes ja hoida olemasolevaid, samuti leida uusi kliente ja äripartnereid. Mitmekesised töökollektiivid aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja suurendavad kontakte eri emakeelega inimeste vahel. Rändestatistika näitab, et rändetrendid on muutunud: kui 2014. aastal lahkus Eestist rohkem inimesi, kui siia elama saabus, siis viimastel aastatel ületab sisserändajate ja tagasipöördujate arv väljarändajate oma. Selline trend võib jätkuda ka tulevikus erinevate tegurite koosmõju (tööjõupuudus, hargmaisus, globaliseerumine laiemas plaanis jm) tõttu.21 Viimastel aastatel hoogustunud uussisseränne suurendab Eesti elanike arvu. Eestisse saabub järjest rohkem välismaalasi nii tööle, õppima kui ka perekondlikel põhjustel. Eestisse tullakse nii teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest (peamiselt Läti, Soome, Saksamaa) kui ka kolmandatest riikidest (peamiselt Ukraina, Venemaa, India, Valgevene). Oluline osa uussisserändajaid ehk 58% plaanib oma tuleviku Eestiga siduda. Samuti on suurenenud tagasiränne – järjest rohkem on hakanud Eestisse tagasi pöörduma Eesti kodanikud, kes lahkusid varasematel aastatel. Kohanemis- ja lõimumismeetmed aitavad ühelt poolt vältida uussisserändjate ühiskondlikku tõrjutust, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt poolt tõrjuvate hoiakute teket. Nimetatud suundumuste vältimine on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Vähemusrahvustest inimeste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüs22 tõi välja, et vähemusrahvuste esindajatel on eestlastega võrreldes märkimisväärselt traditsioonilisemad hoiakud mehe ja naise rolli kohta perekonnas. Need süvendavad soolist ebavõrdsust nii tööturul kui ka kodutööde tegemisel. Lõimumist toetav haridussüsteem, ühtne inforuum ning avalike institutsioonide suurenenud võimekus informeerida teiskeelseid elanike nende emakeeles (või nendele arusaadavas keeles, nt vene või inglise keeles) aitavad suurendada teadlikkust oma õigustest ja võimalustest (sh töö- ja pereelu ühitamise kohta) ning muuta soostereotüüpe. 18 Kaldur, K., Vetik, R., Kirss, L., Kivistik, K., Seppel, K., Kallas, K., Masso. M., Anniste, K. 2017. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017. Uuringu aruanne. Balti Uuringute Instituut, Poliitikauuringute Keskus Praxis. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/eim2017.pdf. 19Piirits, M. (2018). Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated. Poliitikauuringute Keskus Praxis, Arenguseire Keskus. [www] https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/ASK_tööturu_ülevaade.pdf 20 Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. [www] https://www.2017.inimareng.ee/ 21 Kaldur, K., Kivistik, K., Pohla, T., Veliste, M., Pertsjonok, N., Käger, M., Roots (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. Uuringu aruanne. Balti Uuringute Instituut. 22 Vähemusrahvustest inimeste töö- ja pereelu ühitamise võimaluste analüüs: raport (2013). Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. [www] http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/www_ut/vahemusrahvuse_raport_25.09.2013.p. 5 EELNÕU 13.11.2020 Kultuuritarbimise analüüs23, mille 2015. aastal tegi Statistikaamet, näitas, et eestlased on võrreldes teiste rahvuste esindajatega tunduvalt aktiivsemad kultuuritarbijad ja seda igas kultuurivaldkonnas, kõige enam teatri (51% vs. 29%) ja raamatukogude (46% vs. 26%) puhul. Nii teater kui ka kirjandus on sõnapõhised kunstiliigid, mille pakkumine eesti emakeelega inimestele on laialdasem. Sama kinnitas 2018. aastal tehtud küsitlusuuring24, et vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed külastavad muuseume ja raamatukogusid vähem kui eestlased. Kohanemis- ja lõimumismeetmed, mis on suunatud kultuuriteenuste paremale kättesaadavusele (ühine inforuum, tõlkevahendid, kultuurikorraldajate teadlikkuse suurendamine, erinevad koostööprojektid regioonide ja eri töökeelega kultuuri-organisatsioonide vahel) aitavad sidustada kogukondi, loovad ühtekuuluvustunnet ja eeldusi kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ühiskonnas, tugevdavad ühtset kultuuriruumi ning aitavad kaasa Eesti kultuuri jätkusuutlikkusele. Positiivsed kontaktid eri rahvusest inimeste vahel parandavad üksteise-mõistmist ning vähendavad hirme ja eelarvamusi. Kultuurielus osalemine parandab inimeste vaimset võimekust, suurendab emotsionaalset intelligentsust ja eluga rahulolu. Kuigi aastate jooksul on eesti keele oskuse tase teisest rahvusest elanike seas kasvanud, ei ole umbes pooltel eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutel aktiivset keeleoskuse taset, eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase ei ole Eesti kõigis piirkondades ühtlaselt head ja eri sihtrühmadele võrdselt kättesaadavad. Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Puudulik eesti keele oskus on üks peamisi põhjuseid, miks teisest rahvusest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus, ei saa osa eestikeelsest inforuumist, samuti on nende usaldus riigi institutsioonide vastu väiksem kui eestlastel. Kavandatud meetmed aitavad suurendada eesti keele oskajate arvu ja parandada eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeele oskust. Eesti elanike parem eesti keele oskus aitab säilitada ja tugevdada eesti keele elujõudu, mainet ja toimimist avalikus suhtluses, hariduses, elukestvas õppes, huvitegevuses, meedias, poliitikas, ettevõtluses, majanduses, kultuuri- ja loometegevuses, avalikus ruumis. Enamik eesti emakeelega õpilasi õpib eesti õppekeelega koolides ja enamik vene emakeelega õpilasi vene õppekeelega koolides. Samas, igal aastal kasvab eesti õppekeelega koolides nende õpilaste osakaal, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid on vene, ukraina, inglise või mõni muu keel. Seetõttu vajab üha rohkem haridusasutusi abi, et toetada mitmekeelse ja -rahvuselise õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Eraldi koolides õppimine pärsib suhtlemist ja koostööd eesti ja (eelkõige) vene emakeelega laste vahel, süvendab regionaalset segregatsiooni ning takistab lõimumist. Vene õppekeelega haridusasutuste üks suurimaid probleeme on vene emakeelega õpilaste ebapiisav eesti keele oskus põhi- ja kutsekooli lõpus. Samuti ei ole neil noortel oma elukohas enamasti keelepraktika võimalusi. Eesti keele oskus on aga noortele vajalik, et olla Eesti haridus- ja tööturul konkurentsivõimeline. Kohanemis- ja lõimumismeetmed (KOV-ide ja vanemate nõustamine, õpilasvahetuse projektide korraldamine, eesti keele õpetamine) aitavad muuta praegust haridussüsteemi erineva koduse keelega õpilasi paremini lõimivaks ning aitavad täiskasvanutel omandada piisava keeleoskuse, et osaleda elukestvas õppes. Eestlased osalevad vabatahtlikus tegevuses sagedamini kui venelased25. Eesti keelt mittekõnelevad elanikud on vähem ühiskondlikult aktiivsed, sest vabaühendustel puuduvad oskused neid kaasata ja info osalemisvõimaluste kohta ei ole teistes keeltes alati kättesaadav. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur osa uussisserändajaid osaleb vabatahtlikuna mitmesuguses tegevuses, pole 45% uussisse-rändajaid kusagil osalenud, kuid sooviks seda tulevikus teha26. Kohanemis- ja lõimumismeetmed aitavad tugevdada ja kasvatada kodanikuühiskonda eesti keelest erineva emakeelega inimeste aktiivse kaasamise ja eri keeltes töötavate ühenduste koostöö tõhustamise kaudu. 23 Lukas, T. (2015). Võrdsema ühiskonna võimalikkus kultuuri näitel. – Sotsiaaltrendid 7, Statistikaamet 24 Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. 2018. AS EMOR. [www] https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_ja_raamatukogude_kulastajate_ja_mittekulastajate_uuringu_lopparuann e_0.pdf 25 Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, A., Kaldur, K., Nahkur, O. (2018). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring. Tartu: Balti Uuringute Instituut 26 Kaldur, K., Kivistik, K., Pohla, T., Veliste, M., Pertsjonok, N., Käger, M., Roots (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. Uuringu aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut 6 EELNÕU 13.11.2020 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja elanike turvalisusele. Määratlemata kodakondsusega isikute arv on küll vähenenud pidevalt, kuid siiski on neid veidi üle 70 000. Meetmete elluviimine soodustab Eesti kodanike arvu kasvu ning selle kaudu loob suuremale hulgale Eestis elavatele inimestele võimaluse osaleda riigielu küsimuste üle otsustamisel valimistel osalemise ja erakondadesse kuulumise kaudu. Kodakondsuseta inimeste arvu vähendamine vähendab sotsiaalset tõrjutust, suurendab turva- ja ühtekuuluvustunnet, suurendab inimeste usaldust riigi vastu. Riigi välissuhetega seonduvalt on meetmel ja tegevustel positiivne mõju Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisele sotsiaalsete õiguste tagamisel. Kohanemise ja lõimumise meetmed aitavad ühelt poolt vältida uussisserändjate ühiskondlikku tõrjutust, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt poolt tõrjuvate hoiakute teket, mis on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Mõju majandusele Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule. Hea eesti keele oskus aitab tööturul paremini toime tulla kõigil Eesti elanikel. See aitab ennetada töötuks jäämist ja toob suurema sissetuleku, mis omakorda annab võimaluse rohkem tarbida, reisida, aktiivsemalt osaleda kultuuris ja ühiskondlikus elus. Kavandatavatel tegevustel on mõju ka infoühiskonna arengule, sh e-teenuste kasutamisele ja kättesaadavusele. Tegevuste kaudu arendatakse juurdepääsu ja parandatakse sihtgrupi suutlikkust ja oskusi e-teenuseid kasutada. Kavandatavad meetmed aitavad suurendada teise emakeelega inimeste ettevõtlikkust ja teadlikkust mitmesugustest ettevõtlusega alustamise võimalustest. Keskkonnamõju Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel ei ole otsest mõju looduskeskkonnale. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu ühtsele inforuumile ja avalike institutsioonide suurenenud võimekusele informeerida teiskeelseid elanike neile arusaadavas keeles (nt vene või inglise keeles), suureneb nende teadlikkus keskkonnaprobleemidest ja nende hoiakud muutuvad keskkonnasõbralikumaks. Seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega aastaks 2050 tuleb lähiajal korraldada Ida-Virumaa majandus ümber kliimaneutraalsemaks. Kohanemis- ja lõimumismeetmed (ühtne inforuum, eesti keele parem oskus, lõimumist soodustav haridussüsteem) aitavad ette valmistada kõiki piirkonna ühiskonnagruppe sujuvaks üleminekuks CO2-neutraalsele majandusele. Mõju regionaalarengule Venekeelse elanikkonna elukohapõhine segregatsioon kasvab. Sellele on aidanud kaasa eri rahvusrühmade rändekäitumine ja teisest rahvusest inimeste nõrgem positsioon ja eraldatus tööturul. Enamik venekeelseid elanikke elab ka praegu samades asulates, kuhu nende rahvuse esindajad sisserändajatena saabusid, samal ajal kui ülejäänud Eesti linnades ja maapiirkondades on venekeelseid elanikke alla 5%. Etnilist segregatsiooni võimendavad eelkõige vene keele oskusega uussisserändajad, kes valivad etniliselt kontsentreerunud elupaigad, kus põhirahvusega kokkupuutepunkte on vähe. Selle lahendamist vajava ülesande ilmekas näide on Ida-Virumaa, kus elanike lõimumisnäitajad on võrreldes teiste piirkondadega palju väiksemad. Ida-Virumaa elanikel on napim eesti keele oskus, vähem kontakte eestlastega, nad osalevad Eesti kultuuri- ja ühiskondlikus elus vähem. Meetmete tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele, tugevdades eelkõige Ida-Virumaa sotsiaalset sidustatust muude Eesti piirkondadega. Peale Ida-Virumaa mõjutavad meetme tegevused aga ka muid linnu ja asulaid, kus on suur teise emakeelega elanike osakaal (näiteks Loksa, Maardu, Tapa, Paldiski). Hästi kohanenud uussisserändajad soodustavad suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise majandusliku konkurentsivõime parandamist. 7 EELNÕU 13.11.2020 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kohanemise ja lõimumise eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused mõjutavad oluliselt kohalike omavalitsuste tegevust, kuna nad saavad täiendavaid kohustusi ja võimalusi. Kohanemine ja lõimumine toimub suures osas kohalikul tasandil ja edukuse tagamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi, kus välispäritolu elanike osatähtsus on suurem. Edukas kohanemine ja lõimumine kohalikul tasandil suurendab kohalike omavalitsuste maksubaasi, mitmekesistab kogukondlikku elu ja suurendab turvatunnet kogukonnas. Samuti on vaja võimestada teisi avaliku, era- ja kolmanda sektori asutusi, kes tegelevad kohalikul tasandil uussisserändajate, tagasipöördujate ja teisest rahvusest püsielanikega ning pakuvad neile (avalikke) teenuseid. Eesmärk on seeläbi parendada kohanemis- ja lõimumisvaldkonna koostööpartnerite suutlikkust osutada efektiivselt kohanemis- ja lõimumisteenuseid nii uussisserändajatele, teisest rahvusest püsielanikele kui ka tagasipöördujatele. Koostööpartnerite kaasamise ja võimekuse suurendamise kaudu on võimalik parandada ka teavitustöö tegemist ning tagada, et teadlikkus olemasolevatest teenustest kasvab. Kogukondlik Eesti Eesmärk. Tugev kodanikuühiskond aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega. Olulised tegevussuunad: 1. Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine 2. Kogukondade võimekuse suurendamine 3. Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine 4. Kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine 5. Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondade toetamisel Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Tegevussuunad „Elanike teadlikkuse ja aktiivsuse suurendamine“ ja „Kogukondade võimekuse suurendamine“ aitavad oluliselt kaasa kodanike võimalustele osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada. Vanemaealiste, noorte ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud tegevused parandavad võimalusi tööturul (nt noorte töökogemuse omandamine vabatahtliku tegevuse kaudu, noorte kaasamine otsuste tegemisse nii kohalikul kui riigi tasandil), tervist (nt vanemaealiste kooskäimise edendamine) ning aitavad kaasa rahvastiku arengule ja ühtekuuluvustunde tekkimisele ühiskonnas (nt eesti keelest erineva emakeelega inimeste lõimumine ühiskondliku tegevuse kaudu). Viimase viie aastaga on Eestis vabatahtlike osakaal kasvanud 31%-lt 49%-le.27 Ennekõike on kasvanud nende elanike osakaal, kes soovivad panustada ühekordsetesse tegevustesse, kuid organisatsioonid tunnevad puudust just püsivabatahtlikest. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kõik tegevussuunad mõjutavad oluliselt ja positiivselt elanike turvatunnet ja suurendavad elanike panust turvalise elukeskkonna kujundamisse ja võimekust ohuolukordades toime tulla. Mõju majandusele Tegevussuunal „Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine“ on positiivne mõju majandusele. Tegevused, mis toetavad vabaühenduste võimekuse kasvu ja mitmekesistavad nende rahastusallikaid jm, aitavad vabaühendustel arendada olemasolevaid või luua uusi tooteid või teenuseid, panustades sel moel Eesti sisemajanduse kogutoodangusse (edaspidi SKT). MTÜ-de ja SA-de majandusaasta aruannete põhjal teenisid vabaühendused 2018. aastal 172 miljonit eurot ettevõtlustulu, sh sotsiaalsed ettevõtted 45,6 miljonit eurot, ning vabaühenduste panus Eesti SKT-sse on 2%. Tegevussuunaga on võetud siht hoida samasugust taset. 27 Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Tartu: Balti Uuringute Instituut 8 EELNÕU 13.11.2020 Kavandatav ei suurenda ettevõtete halduskoormust ega mõjuta ettevõtetevahelist konkurentsi. Samas on plaanis võtta siht leida võimalused laiendada olemasolevaid ettevõtlustoetusi ka majandustegevusega tegelevatele vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele ning see võib suurendada konkurentsi neile toetustele. Keskkonnamõju Tegevussuundadel ei ole olulist mõju looduskeskkonnale. Samas panustatakse tegevustega kaudselt elukeskkonda, sest paljud vabaühendused tegutsevad keskkonnavaldkonnas ja tegevused aitavad muu hulgas kasvatada selles valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust. Nii aidatakse tegevustega kaasa nimetatud vabaühenduste võimalustele viia ellu nende keskkonnaalaseid eesmärke. Mõju regionaalarengule Tegevussuunad „Kogukondade võimekuse suurendamine“ ja „Kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine“ aitavad kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele. Kogukondade arengule suunatud tegevused arendavad asumi- ja külaseltside tegevust ning muudavad kohalikes omavalitsustes vabaühenduste rahastamise läbipaistvamaks. Selle kaudu tugevdatakse kohaliku tasandi kodanikualgatust ning arendatakse kohaliku tasandi osalust kohaliku arengu kavandamises ja poliitikakujundamise protsessides. Oluline regionaalpoliitiline mõju on ka tegevussuunal „Usuliste ühenduste rolli suurendamine kogukondade toetamisel“, millega soovitakse toetada usuühendusi enesekorralduse teostamisel ja kogukondade toetamisel, edendades nende vahel koostööd. Samuti on oluline mõju kohalike ja riiklike institutsioonide nõustamisel religioonisituatsiooni küsimustes Siseministeeriumi korraldamisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Tegevussuundadel „Kogukondade võimekuse suurendamine“ ja „Kodanikuühiskonnale soodsa tegutsemiskeskkonna loomine“ on mõju riigiasutuste töökorraldusele. Tegevused on suunatud sellele, et suurendada kohaliku omavalitsuse võimekust kohalikke elanikke otsuste tegemisse kaasata. Selleks on vajalik, et KOV koos kohalike elanikega koostaks ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valiksid oma esindajad ja KOV kaasaks neid otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi koostööplatvorm, kus üheskoos uuritakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Annetuste kogumise soodustamisele suunatud tegevused mõjutavad maksulaekumist, sest iga algatus, mis muudab maksupoliitika soodsamaks, vähendab riigi maksutulusid. Üleilmne eestlus Eesmärk. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Olulised tegevussuunad: 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal 2. Välismaal asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Valdkonna tegevustel on positiivne mõju Eesti riigi sotsiaalsetele, sh demograafilisele olukorrale. 9 EELNÕU 13.11.2020 Eestil on välismaal märkimisväärselt suur kogukond. Hinnanguliselt kuni 200 000 Eesti juurtega inimest elavad Eestist väljas28, kuid nad saavad otseselt kaasa aidata Eesti arengule ja kestmisele läbi eesti keele ja kultuuri hoidmise ning arendamise väljaspool Eestit. Riigi tugevuse ja ühiskonna sidususe seisukohalt mõjub positiivselt Eesti päritolu inimeste tagasipöördumine Eestisse. Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel kasvanud Eestisse naasjate arv29. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane tegevus välismaal asuva eestlaskonnaga, et sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni, mis omakorda toetab rahvuskaaslaste tagasipöördumist Eestisse. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Valdkonna arendamine avaldab positiivset mõju riigi mainele ja välissuhtlusele ning sellel on kaudne positiivne mõju ka Eesti julgeolekule. Rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on Eesti saadikud maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid. Välismaal elava eestlaskonna seas on palju ühiskondlikult aktiivseid inimesi, kes saavad ja soovivad olla kasulikud Eesti positiivse kuvandi loomisel ja info jagamisel, näiteks tutvustades Eestit kui potentsiaalset turismisihtkohta või sobivat investeeringute ja ettevõtluskeskkonda. Nad saavad anda teavet Eesti kultuurist ja selle rahvusvahelisest mõjust ning Eesti ühiskonnast ja poliitikast laiemalt. Eestlased välismaal saavad aktiivselt elavdada välissuhtlust ning mõjutada oma asukohariigi poliitikat, avalikku arvamust ja rahvusvahelisi suhteid, millel võib Eesti jaoks olla ka julgeolekualane positiivne mõju. Mõju majandusele Valdkonnal on positiivne mõju Eesti riigi majandusele. Eesti majanduse käekäigule saab kaasa aidata rahvuskaaslaste aktiivne tegevus maailmas, aga ka nende tagasipöördumine ja elama asumine Eestisse. Majandusarengu oluline eeldus on ka välisinvesteeringud ja olulisim on keskenduda sellele, et soodustada kõrgemat lisandväärtust loovate uute välisinvesteeringute tegemist. Eespool loetletule aitab kaasa rahvuskaaslaste ja Eesti sõprade investeerimise motiveerimine ja nende kaasamine Eesti ekspordipoliitikasse. Siinkohal on riigil oluline roll arendada koostööd kodu- ja välismaal tegutsevate ettevõtlusorganisatsioonidega ning kaasata välismaall asuv eestlaskond äridiplomaatilistesse tegevustesse, nagu rahvuskaaslaste kaasamine äridelegatsiooniga visiitidele, rahvuskaaslastest ettevõtjate võrgustiku loomine jms. Lähituleviku kohta on prognoositud, et tööhõive tööealiste inimeste hulk Eestis väheneb30. Seetõttu on oluline, et Eesti riigil on rahvuskaaslaste ja tagasipöördujate näol olemas inimvara. Tähtis on silmas pidada, et tagasipöördujad naasevad uute kogemuste ja mitmekesiste teadmistega. Välismaal asuval eestlaskonnal on kasvanud huvi panustada Eesti ühiskonna arengusse ka välismaal olles31. Läbi aastakümnete on märkimisväärne roll Eest ühiskonna arengus olnud näiteks just Välis-Eesti päritolu heategevuslikel ettevõtmistel32, näiteks on loodud erinevaid toetusfonde ja tehtud annetusi. Mõju regionaalarengule Valdkonna tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele. Eesti piirkondlik ebavõrdsus on üks suurimaid Euroopas33, kuna elanikud on enamasti koondunud suurematesse linnadesse ja nende lähiümbrusesse. Tühjenenud piirkondadesse, kus ei ole tööealist elanikkonda, on keeruline 28Kumer-Haukanõmm, K., Telve, K. Eestlased maailmas. – Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 „Eesti rändeajastul“. Peatoimetaja Tiit Tammaru. 29 Statistikaamet 30 Tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2025. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 31 Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuring. Lõpparuanne 2015. Tartu: Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. [www] https://www.hm.ee/sites/default/files/rkp_moju-uuring_lopparuanne.pdf (14.07.2020). 32 Olga Kistler-Ritso eraannetus okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu (endine okupatsioonide muuseum), Aino Järvesoo erinevad heategevusprojektid, Vilhelm Fischmanni annetused SA-le Tartu Kultuurkapital, perekond Randpalude annetus Tallinna lastehaiglale jpt. 33 Eesti ja Läti olid kaks Euroopa riiki, kus piirkondlik ebavõrdsus oli suur. – Marii Paškov 2014. Majandusliku ebavõrdsuse roll enesekesksete ja solidaarsete väärtushinnangute kujunemisel. Doktoritöö. Amsterdam: Amsterdami Ülikool. 10 EELNÕU 13.11.2020 leida investeeringuid ja neis on raske arendada ettevõtlust. See suurendab piirkondlikku ebavõrdsust, mis pärsib ühiskonna sidusust ja sotsiaal-majanduslikku arengut. Kirjeldatud probleemi saavad aidata leevendada tagasipöördujad. Praegu valivad umbes pooled tagasipöördujatest elukoha suuremates linnades või nende läheduses. Sedamööda, kuidas Eesti eri piirkonnad arenevad ja kohalike omavalitsuste võimekus arvestada nimetatud sihtrühma vajadustega suureneb, võiks palju enam tagasipöördujaid valida elukoha väljaspool linnasid, toetades seeläbi riigi regionaalarengut ja parendades piirkondade konkurentsivõimet. Soovime valdkonna ühe tegevusena luua regionaalsete koordinaatorite ametikohad, kes saaksid abistada info edastamisega piirkondade võimaluste kohta ja aidata kaasa tagasipöördujate (taas)kohanemise protsessidele laiemalt. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Valdkonna tegevuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele võib hinnata oluliseks. Kohalikud omavalitsused saavad eelkõige seoses tagasipöördujate sihtrühmaga nii täiendavaid kohustusi kui ka võimalusi. Tegevused on suunatud sellele, et suurendada kohaliku omavalitsuse võimekust kujundada tagasipöördujatele vajalikud teenused ja sobivad tingimused taaskohanemiseks. Tagasipöördujad aitavad täita regioonis vabu töökohti ja aitavad kaasa ettevõtluse kasvule, seeläbi kaudselt suurendades ka piirkonna konkurentsivõimet. Valdkonna tegevuste eduka rakendamisega on seotud mitu riigiasutust ning see eeldab tihedat koostööd nii valitsemisala asutuste kui ka ministeeriumide vahel. Kuna plaanitavad tegevused mõjutavad asutuste töökorraldust, võivad need asutused vajada lisaraha. Mõju ulatus ja avaldumisega seotud asjaolud sõltuvad konkreetsest asutusest ja selle tegevusprofiilist. Nutikas rahvastikuarvestus Eesmärk. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Olulised tegevussuunad: 1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine 2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks suunatud tegevustel on kaudne positiivne mõju riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate avalike teenuste osutamise kvaliteedile ja kättesaadavusele. Kvaliteetsed rahvastikuandmed võimaldavad hinnata mitmeid rahvastikuga seotud näitajaid ja nende muutumist, samuti on need vajalikud ka riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavate juhtimisotsuste tegemiseks. Kvaliteetsete rahvastikuregistri andmete, sh elukohaandmete alusel osutatakse Eesti elanikele riigi ja kohalike omavalitsuste teenuseid. Näiteks hindab Eesti Haigekassa rahvastikuregistri põhjal, kas isik on Eesti resident, sest see on ravikindlustuse saamise eeldus. Ka riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava vanaduspensioni maksustamine sõltub inimese elukohast. Teatavasti ei rakendu välisriigis elava isiku pensionile tulumaksusoodustused. Kõik kohaliku omavalitsuse pakutavad teenused (lasteaiakoht, tasuta ühistransport, sotsiaalsed toetused jm) on otse seotud elukohaga. Selleks, et rahvastikuregistri andmed oleksid ka tulevikus kvaliteetsed ja aitaksid toetada riigi, kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist, tuleb luua uus tarkvara rahvastikuregistris läbiviidavatele menetlustele, ajakohastada rahvastikuregistri menetlusi, vähendada paberdokumentide osatähtsust, luua uusi e-teenuseid, vähendada teenuste killustatust ja võimaldada osa menetlusi teha ilma ametniku sekkumiseta. Paljude loetletud küsimustega praegu juba tegeletakse. Näiteks on koostamisel eelnõu, millega soovitakse luua õiguslik alus, et osa menetlustes saaks teha kande rahvastikuregistrisse ilma ametniku otsuseta (näiteks elukoha registreerimisel), pidevalt tehakse tööd rahvastikuregistri andmete kvaliteediga ja plaanis on loobuda kohustusest teha teatud kannetest väljatrükk. 11 EELNÕU 13.11.2020 Alaeesmärgi „Nutikas rahvastikuarvestus“ oluline tegevussuund on arendada rahvastikuregistri andmetega seonduvaid e-teenuseid, et need oleksid Eesti elanikele mugavad kasutada, lihtsalt üles ehitatud ja omavahel loogiliselt seotud. E-teenuste järjest suurem hulk muudab menetlused ja teenused inimestele lihtsamini kättesaadavamaks, eriti tähtis on see suurematest keskustest kaugemal elavatele inimestele. Teenuse mugavus omakorda toetab teenuse laialdasemat ja sagedasemat kasutamist. Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine võimaldab parandada olemasolevaid ja arendada uusi e-teenuseid. Näiteks, alates 2020. aastast saab e-teenuse vahendusel registreerida nii elukoha kui ka lapse sünni, küsida infot eesnime sobivuse kohta või küsida surmaandmeid. E-teenuste arendamine on kestev ülesanne, ees ootab suund arendada sündmusteenuseid34. Seega, nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste sotsiaalne mõju on oluline, seda mitte üksnes rahvastikuregistri pakutavate teenuste, vaid kõigi avalike teenuste, mida Eesti elanikele osutatakse, seisukohalt – rahvastikuregistrist saab andmeid enamik inimeste andmeid kasutavaid infosüsteeme. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatavatel tegevustel on kaudne mõju riigi julgeolekule. Rahvastikuregistri andmete kvaliteet mõjutab kaudselt ka õiguskaitseorganite tööd, sh suurendab õiguskaitseorganite võimalusi lahendada ja takistada kuritegusid ja väärtegusid. Korrektsed rahvastikuregistri andmed on olulised, sest need võimaldavad inimesega kiiresti kontakti saada. Näiteks võib neid andmed vajada politsei isiku elukoha kindlakstegemisel, et kaitsta teda või tema lähedasi. Kavandatavatel meetmetel on positiivne mõju ka välissuhetele. Usaldusväärsed ja kvaliteetsed rahvastikuregistri andmed võimaldavad laiendada koostööd ning sõlmida andmevahetuslepinguid teiste riikidega. Eesti on juba sõlminud valitsustevahelise lepingu rahvastikuregistri andmete vahetamiseks Soome, Leedu ja Lätiga. Läbirääkimised käivad, et sõlmida Eesti ja Soome valitsuse vahel uus leping. Plaanis on riikide loetelu kindlasti tulevikus täiendada, aga eelduseks on, et see riik on hinnanud Eesti rahvastikuregistri turvaliseks. Andmevahetusega saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid andmeid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Kuigi inimestel on kohustus esitada oma välisriigi elukoha andmed ja välisriigis toimunud perekonnasündmuste (perekonnaseisudokumentide) andmed Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks, siis tihti seda kohustust ei täideta. Nimetatud kohustuse täitmine on väga oluline näiteks teenuste ja inimesele makstavate sotsiaaltoetuste seisukohalt. Eesti riigis on teenused ja toetused inimesele tagatud üldjuhul siis, kui tema alaline elukoht on Eestis. Kui inimene aga ei teavita riiki, et tema elukoht on muutunud, võib tekkida olukord, kus talle makstakse toetust õigusliku aluseta. Kui on teada, et inimene elab välisriigis, on võimalik talle teenuste osutamine või toetuste maksmine kas peatada või lõpetada. Seega, kui riigid vahetavad andmeid, võimaldab see parandada rahvastikuregistri andmekvaliteeti ning tagada Eesti rahvastikuregistri andmete õigsuse. Mõju majandusele Nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks plaanitav mõjutab halduskoormust, vähendades nii inimeste kohustust edastada riigile teavet kui ka sellega kaasnevaid kulusid. Kui rahvastikuregistris on korrektsed andmed, ei pea inimene eri menetluste raames esitama andmeid erinevatele asutustele korduvalt. Automaatsed menetlused annavad võimaluse andmed kiiremini rahvastikuregistrisse kanda, kvaliteetsed andmed võimaldavad kiiremini riigi ja kohalike omavalitsuste teenuseid või toetuseid saada (juhul, kui ei ole vaja esitada lisadokumente). Samas, ebatäpsetel rahvastikuregistri andmetel võib olla negatiivne mõju kõigi rahvastikuregistri andmeid oma menetlustes kasutavate asutuste tegevusele. Mõju on ka infoühiskonna arengule, infoühiskonnateenuste kasutamisele ja nende kättesaadavusele. Üks eesmärk on järjest enamate menetluste puhul pakkuda alternatiivina e-teenuseid. Mõningaid kandeid rahvastikuregistrisse on võimalik teha ilma ametniku sekkumiseta. E-teenuste kasutamine eeldab, et inimesed oskavad infotehnoloogilisi seadmeid kasutada ja neil on selleks võimalused. 2020. aasta septembris Statistikaameti 34 Sündmusteenuse all mõistetakse riiklikku e-teenust, mis käivitub automaatselt vastavalt inimese elus toimunud sündmusele, nagu lapse sünd, elukoha- või nimevahetus, maja ehitamine või pensionile jäämine. Uusi teenuseid osutab riik nii, et inimene saab vajalikud tegevused tehtud ühe suhtluskorraga või täisautomaatselt. Sündmusteenused tuletavad ise kodanikule tema õigusi või kohustusi meelde. 12 EELNÕU 13.11.2020 avaldatud andmete alusel kasutab 89% Eesti 16–74-aastasi elanikke internetti35. Leibkondade osatähtsus, kus e- teenus ei ole kättesaadav teenuse ja seadmete maksumuse tõttu, on vähenemas. Suundumusel luua üha rohkem e- teenuseid võib olla negatiivne mõju neile inimestele, kel puudub võimalus infotehnoloogilisi lahendusi kasutada. Seetõttu ei kaotata e-teenuste arendamisega seniseid menetlusviise, vaid pakutakse tänapäevaseid lisavõimalusi, et rahvastikuregistri teenused oleksid inimesele lihtsamad, mugavamad ja kiiremad. Keskkonnamõjud Nutika rahvastikuarvestuse keskkonnamõju võib hinnata küll pigem väheseks, kuid mitte vähetähtsaks. Nutikas rahvastikuarvestus vähendab inimtegevuse mõju keskkonnale. Nimelt, praegu prindivad ametnikud enamasti igal tööpäeval kandeid paberile. Paberdokumentide osatähtsuse vähendamisel on positiivne mõju loodusressursside tarbimisele. Ebasoovitav mõju võib avalduda seoses andmete säilitamisega. Kui järjest enam hakatakse andmeid säilitama mitte paberil, vaid elektrooniliselt, tuleb rohkem rõhku pöörata sellele, et kindlustada andmete säilimine ja maandada elektroonilise säilitamisega kaasnevad riskid. See omakorda võib vajada lisaraha, et võtta kasutusele asjakohane tarkvara ja riistvara. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Nutikal rahvastikuarvestusel on mõju riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ülesannetele ja töökorraldustele. Kui luuakse üha enam e-teenuseid ja võimalus teha automaatkandeid, muutuvad ametnike tööülesanded ja nende ülesannete iseloom. Kui erinevad seaduses sätestatud nõuded on andmekogude vahendusel automaatselt kontrollitud, ei pea seda enam tegema ametnik. Tema ülesanne on vajaduse korral teha andmete ja otsuste järelkontroll. Seega, kasutades automaatmenetlust, muutuvad menetlused riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks vähem kulukaks. Kindlasti on sellised menetlused ka kiiremad. Nutika rahvastikuarvestuse eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused võivad pikemas perspektiivis vähendada ametnike arvu, kes menetlusi ellu viivad ja rahvastikuregistrisse kandeid teevad, kuid eeldatavasti ei vähene ametnike arv kuigipalju. Töökoormuse vähenemine jätab ametnikele rohkem aega tegeleda keerukamate juhtumitega, mille lahendamiseks on vaja rohkem töötunde, kui seni on olnud võimalik kasutada. Kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamise automatiseerimine mõjutab vahetult maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse perekonnaseisuametnikke. Neid on 16 maakonnakeskuse peale umbes 98. Aastas sisestavad perekonnaseisuametnikud 4000 kohtulahendit. Kuna ühe lahendi sisestamisele kulub ametnikul keskmiselt 40 minutit, kulutab iga maakonnakeskuse kohalik omavalitsus aastas kohtulahendite sisestamisele keskmiselt 167 tundi, st umbes 21 tööpäeva. Muudatus mõjutab märkimisväärselt ka rahvastikuregistri andmete kvaliteeti. Muudatuse tulemusel sisestavad kohtulahendite andmed kohtuametnikud ise ja neil on täpsem arusaam lahendi resolutiivosast. Samuti kantakse kohtulahendi andmed rahvastikuregistrisse kiiremini, sest ära jääb perekonnaseisuametniku tegevus lahendi sisestamisel. Sel moel võib väheneda inimlikust eksimusest tingitud vigade arv ja luuakse võimalus, et riik saab oma ülesannete täitmisel lähtuda võimalikult aktuaalsetest andmetest. Elukohamenetluse elluviijatele selleks õiguste andmiseks, asjakohase koolitussüsteemi loomiseks ja elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks tehtud RITA projekti36 ettepanekute eluviimise mõju ulatus on suur. Paremate erialateadmistega ametnikud viivad ellu õiguspäraseid menetlusi, lähtudes haldusmenetluse olulistest põhimõtetest, nagu eesmärgipärasus, kiirus, efektiivsus, lihtsus ja liigsete kulutuste ja ebameeldivuste vältimine. Muudatustest mõjutatud sihtrühm on suur – pärast koolitussüsteemi ja õiguste andmise süsteemi loomist allutatakse sellele kõik elukoha menetlemisega seotud ametnikud. RITA projekti ettepanekute elluviimisega tagatakse täpsemate elukohaandmete kandmine rahvastikuregistrisse. Täpsed elukohaandmed mõjutavad kõigi rahvastikuregistri andmeid kasutavate avaliku sektori asutuste tegevust. Kuna üks eesmärk on tagada rahvastikuregistri andmete kvaliteet, on tähtis, et ametnikud, kes rahvastikuregistrisse andmeid kannavad, tunneksid oma tööd ja selle nüansse. Nii peavad kõik perekonnaseisuametnikud tegema perekonnaseisuametnike eksami. Samuti on koostamisel eelnõu, mille kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse ametnikule isikukoodi andmise ja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlustega seoses rahvastikuregistrile juurdepääs üksnes siis, kui ametnik on läbinud koolituse. Koolituse eesmärk on parendada ametnike teadmisi nimetatud valdkonnas, et rahvastikuregistri kannete tegemisel oleks ebakorrektseid kandeid vähem ja rahvastikuregistri andmed oleksid kvaliteetsemad. 35 Statistikaamet. [www] http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=IT20 36 RITA programmi uuring „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ 13  EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ LISA 6. Ülevaade valdkonna arengukava koostamisest ja kaasamisest KOKKUVÕTE Arengukava koostamises osalesid kõigi ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. Teised olulisimad arengukava koostamises osalenud asutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Haigekassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Rahvusvaheline Maja, Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, MTÜ Balti Uuringute Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, Vabaühenduste Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Eesti Koostöö Kogu, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, SA Eesti Inimõiguste Keskus, Pere Sihtkapital SA, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Lastekaitse Liit, Eesti Pereteraapia Ühing, MTÜ Lasterikkad Isad, SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, SA Avatud Eesti Fond, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajad, Eesti Rahva Muuseum, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, MTÜ Eesti Muuseumiühing, MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Välis-Eesti Ühing, Välis-Eesti organisatsioonid (Üleilmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liit, Soome Eesti Noored, Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik). Arengukava tervikteksti koostamise eeltööna koostasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid koostöös analüüsid valdkonna probleemide ja võimaluste kindlakstegemiseks ning nende arutamiseks toimus 11. veebruaril 2020 seminar, kuhu kutsuti osalema nii avaliku sektori asutuste kui ka vabaühenduste esindajad. 8. mail 2020 toimus tulevikuseminar teadlaste ja ekspertidega, et koostada arengukava eesmärkide mõttepaber. Oluline ühisüritus, kus käsitleti kõiki arengukava teemasid, peeti 15. septembril 2020. Täpsemini arutati arengukava eesmärkide, lahendamist vajavate probleemide ja olulisemate tegevussuundade üle. Arengukava väljatöötamise eeltöö algas juba 2018. aastal, kui osades teemavaldkondades hakati pidama arutelusid teemadel, nagu 1) kohanemine- ja lõimumine (kaks töörühma); 2) kodanikuühiskond (neli töörühma ja nõuandev kogu); 3) rahvastikutoimingud (üks töörühm). 2019. ja 2020. aastal algas eeltöö järgmiste teemadega: 4) üleilmne eestlus (ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni loomine. Komisjoni juhtrühm pani käima kaheksa valdkondliku töörühma töö, mida koordineeris Siseministeerium. Koostööpartnerid olid neli ministeeriumi); 5) kestlik Eesti (teemapõhised arutelud). Teemavaldkondade arutelusid ja poolte koostööd koordineerisid ning tulemuste koondamise eest vastutasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi asjaomased asekantslerid, osakonnajuhatajad ja nõunikud. Teemavaldkondade arutelusid peeti ja koostööd tehti kohtumistel, kuid arvamusi koguti ka kirjalikult ning koostööd tehti meili vahendusel. ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „KESTLIK EESTI“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika Kestliku Eesti programmi koostamisega alustati 2020. aasta alguses. Eesmärkide ja tegevussuundade kokkuleppimiseks püsivaid töörühmi ei moodustatud, vaid peeti arutelusid koostööpartneritega. Kaasamise kava 1 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seminar 1 11.02.2020 Muu hulgas arutleti kestliku Eesti teemaga seonduvat olukorda, lahendamist vajavaid probleeme Sündimust toetava perepoliitika pikaajalise visiooni kavandi tutvustamine 2 12.06.2020 rahvastikuministrile Programmi „Kestlik Eesti“ teksti kavandi koostamine 3 juuni– august 2020 Sündimust toetava perepoliitika visiooni koostamine. Koostööavalduste edastamine 4 06.07– huvigruppidele, seal hulgas partnerite teavitamine, üldine info protsessist, ajakava 10.07.2020 Sündimust toetava perepoliitika visiooni edastamine olulisematele huvigruppidele ja 5 13.07.2020 ühise koostöö kohtumise aja kokkuleppimine (SOM, HTM ja huvigrupid) Sündimust toetava perepoliitika visiooni tutvustus Lastekaitse Liidule ja Eesti 6 6.08.2020 Lasterikaste Perede Liidule Sündimust toetava perepoliitika visiooni täiendamine saadud ettepanekute põhjal, 7 august 2020 tagasiside andmine partneritele 12.08–06.09 Sündimust toetava perepoliitika visiooni tutvustus ja edastamine arvamuse avaldamiseks 8 2020 Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ideede tutvustus ja alaeesmärgi „Kestlik 9 18.08– Eesti“ arutelu (osalesid Riigikogu esindajad, Pere Sihtkapital, demograafid, eksperdid, 19.08.2020 SiM) „Kestlik Eesti“ alaeesmärgi ja programmi kavandi tutvustus Eesti Naisteühenduste 10 25.08.2020 Ümarlaua suvekoolis Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar. 11 15.09.2020 Seminaril arutleti muu hulgas Kestliku Eesti alaeesmärgi teemade üle 2 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „SIDUS EESTI“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika 2018. aastal alustati nii kohanemise kui lõimumise arengudokumentide koostamisega. Esialgu käsitleti kohanemise teemat osana „Siseturvalisuse arengukavast 2020–2030“ ja lõimumise teemat osana toona kavandatud arengukavast „Lõimuv Eesti 2030“. Mõlema teema probleemidest ülevaate saamiseks, eesmärkide seadmiseks ja tegevussuundade kokkuleppimiseks moodustati töörühmad ning peeti laiemaid aruteluseminare sihtrühmade esindajate, partnerite ja ekspertidega. Kaasamise kava 1 aprill–mai Tegevuskeskkonna ja aruteluseminarid kohanemise teema analüüsimiseks 2018 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise raames arutleti mitmel seminaril rahvastikuhalduse (sh kohanemise teema) tegevuskeskkonna trendide, probleemide ja lahenduste üle. Küsiti ka kirjalikku tagasisidet 2 kevad 2018 „Lõimuva Eesti 2030“ koostamise algatamiseks toimusid kohtumised ja seminarid strateegiliste koostööpartneritega, nagu Integratsiooni SA, rahvusvähemuste kultuurinõukoda, arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ juhtrühm ja juhtkomitee jne Mitteametlik kirjalik arvamuste küsimine „Tõhusa rahvastikuhalduse“ teema kohta. 3 29.10.– Arvamuse avaldamiseks saadeti peatüki mustand mitteametlikult järgmistele 5.11.2018 organisatsioonidele: PPA, SMIT, KAPO, Sisekaitseakadeemia, RAM, MKM, KUM, HTM, SOM, VÄM, JUM, Riigikantselei, IOM, UNHCR, Punase Risti Eesti esindus, Eesti Inimõiguste Keskus, Pagulasabi, Tallinna Ülikool, Tööinspektsioon, Maksu-ja Tolliamet, Töötukassa, AS Hoolekandeteenused, EMOVL, ELL, ELVL, Eesti Kirikute Nõukogu, Johannes Mihkelsoni Keskus, Integratsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Elisa, Telia, Tele2, ITL, Tallinna Linnavalitsus, Vabariigi Valimiskomisjon, Rahvusarhiiv 4 23.11.2018 Lahenduste kokku leppimine ja koostöö edendamine Üheskoos kokkulepitu arutamiseks ja varasema tagasisidega arvestamiseks toimus 23. novembril 2018 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ aruteluseminar nii rahvastikuhalduse kui ka kohanemise teemal. Osalema kutsuti kõik Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna partnerid. Seminaril andsid eksperdid soovitusi uue arengukava raames kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldusvaldkondade kajastamiseks. Ettekanded tegid nende ministeeriumide esindajad, kellel on kõige suurem seos teemaga „Tõhus rahvastikuhaldus“ 5 08.01.2019 „Lõimuva Eesti 2030“ avaseminar huvirühmadele ja partneritele Seminari eesmärk oli tutvustada arengukava võimalikke fookusteemasid ja üldist strateegilist raamistikku; saada fookusteemade ja püstitatud probleemide kohta tagasisidet ja täiendusi; võimaldada huvilistel liituda loodavate teemarühmadega 6 12.02.2019 „Lõimuva Eesti 2030“ tutvustamine Eesti linnade ja valdade päeval, eesmärgiga saada teavet ja tagasisidet KOVide esindajatelt 7 kevad 2019 Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimus üheksa seminari, mille eesmärk oli kindlaks teha lõimumisega seotud kitsaskohad Eestis ja leida võimalikke lahendusi. Seminarid olid mõeldud järgmistele sihtrühmadele: 18.03.2019 – noorteorganisatsioonid ja noorsootööd korraldavad institutsioonid 19.03.2019 – tööandjad 20.03.2019 – meediaväljaanded 22.03.2019 – iduettevõtted ja tehnoloogiasektori ettevõtted 8.04.2019 – alushariduse esindajad 09.04.2019 – üldhariduse esindajad 10.04.2019 – kutsehariduse esindajad 11.04.2019 – kõrghariduse esindajad 12.04.2019 – spordi ja liikumisharrastuse valdkonna esindajad 3 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ 8 16.09.2019 Rahvusvahelises majas toimus „Lõimuvat Eestit 2030“ tutvustav seminar uussisserändajatele. Seminar peeti inglise keeles 9 sügis 2019 Kultuuriministeeriumi eestvedamisel toimusid arutelud maakondades, et tutvustada ja koguda sisendit „Kultuuri 2030“ põhialuste ning „Lõimuva Eesti 2030“ arengukava dokumentidesse. Arutelud toimusid järgmistes maakondades: 10.09.2019 Pärnumaa 13.09.2019 Läänemaa 17.09.2019 Harjumaa 20.09.2019 Raplamaa 1.10.2019 Hiiumaa 4.10.2019 Jõgevamaa 8.10.2019 Lääne-Virumaa 11.10.2019 Saaremaa 15.10.2019 Viljandimaa 18.10.2019 Järvamaa 29.10.2019 Tartumaa 1.11.2019 Ida-Virumaa 10 oktoober Projekti RITA-RÄNNE1 meeskonna eestvedamisel toimus mitu kohtumist 2019 rände- ja lõimumiskava visioonidokumendi koostamiseks 11 11.02.2020 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seminar Muu hulgas arutleti, mida on kohanemise ja lõimumise teemal varem kavandatud ja millega oleks vaja tulevikus arvestada 12 september Kohanemise ja lõimumise eesmärkide seadmine ja oluliste tegevussuundade 2020 kokkuleppimine järgmiseks kümnendiks Eesmärkide seadmisel ja tegevuste kavandamisel arvestati juba eelmistel aastatel tehtud tööga. Täiendav arutelu partneritega toimus 15. septembri 2020. a seminaril 1 Projekt RITA-RÄNNE aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele (vt https://ranne.ut.ee/). 4 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „ÜLEILMNE EESTLUS“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika Üleilmse eestluse programmi koostamist alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist juhtis rahvastikuminister koostöös ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga 2. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi veel esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist. Juhtrühma tööd koordineeris Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler. Programmi koostamisele kaasa aitamiseks moodustati 2019. aasta lõpus kaheksa valdkondlikku töörühma, milles osalesid ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ning mitmesuguste Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. Valdkondlikud töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt: 1) keeleõppe ja hariduse töörühm, 2) Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm, 3) kultuuriekspordi, kultuuripärandi, arhiivinduse ja kultuuriseltside koostöö töörühm, 4) majanduskoostöö ja investeeringute töörühm, 5) konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm, 6) noorte ja noorte täiskasvanute töörühm, 7) rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm, 8) tagasipöördujate töörühm. Lisainfo: https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/uleilmne-eestlus/uleilmse-eestluse-programm Kaasamise kava 1 juuni 2019 Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK) 2 18.09.2019 ÜEKK-i I koosolek Siseministeeriumis 3 oktoober Programmi koostamise eeltöö ja kokkulepete tegemine 2019 4 november Programmi eesmärkide arutelu partneritega (20.11.2019), töörühmade moodustamine ja 2019 kuni töörühmade tegevuse algus (analüüsid, arutelud). juuni 2020 Programmi töörühmades toimusid arutelud ja eeltöö programmi koostamisele kaasa aitamiseks 2019. aasta detsembrist 2020. aasta juunini 5 jaanuar ÜEKK II koosolek Siseministeeriumis (31.01.2020), dokumendi kavandi avalik arutelu 2020 6 veebruar „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar, kus anti 2020 ülevaade arengukavaga samal ajal koostatavast üleilmse eestluse programmist ja arutleti programmi eesmärkide üle 7 juuni 2020 Programmi teksti koostamine – oktoober 2020 8 17.06.2020 ÜEKK III koosolek Siseministeeriumis, programmi struktuuri ja eesmärgi tutvustamine ja arutelu 9 15.09.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar. 2 ülemaailmse eestluse koostöökomisjon, https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003 5 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ Seminaril arutleti arengukavaga samal ajal valmiva üleilmse eestluse programmi teemade üle 10 28.10.2020 ÜEKK IV koosolek Siseministeeriumis, programmi tutvustamine ja täpsustuste tegemine 6 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „KOGUKONDLIK EESTI“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika 2018. aastal alustati kodanikuühiskonna uue arengudokumendi (kodanikuühiskonna programm) koostamisega, mis pidi olema „Kodanikuühiskonna arengukava aastateks 2015–2020“ jätkudokument. Esialgu polnud teada, et see teema on edaspidi osa rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast. Kodanikuühiskonna programmi koostamiseks loodi nõuandev kogu ehk juhtrühm, kes jälgis programmi koostamist ja osales prioriteetide seadmisel. Programmi kiitis enne kinnitamist heaks valitsuse ja vabaühenduste ühiskomisjon. Programmi teksti koostamiseks moodustati neli töörühma, kus osalesid juhtrühma liikmed ja teised partnerid. Töörühmad kohtusid kevadeni 2019, lisaks toimusid sama aasta novembri lõpus ja detsembri alguses seitsmes kohas kodanikuühiskonna mõttetalgud. Loodi seoseid rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava teiste valdkondadega, teemad prioriseeriti 2020. aastal. Lisainfo: https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/kodanikuuhiskond/kodar Kaasamise kava 1 aprill–mai Tegevuskeskkonna ja aruteluseminarid 2018 Koos siseturvalisuse arengukava koostajatega tutvustas Siseministeerium kahel korral regionaalpoliitikaga ning inimeste hoiakute ja väärtustega seotud tulevikutrende. Kahel järgmisel aruteluseminaril aga arutati tegevuskeskkonna seminaridelt kogutud mõtteid kodanikuühiskonna arengu kontekstis, keskendudes tulevikule ja võimalikele lahendusteedele 2 mai– Hetkeolukorra ja arenguvajaduste ülevaade, visiooni sõnastamine august Seminaridel arutatu põhjal koostas Siseministeerium hetkeolukorra ja arenguvajaduste 2018 esmase ülevaate ning sõnastas kodanikuühiskonna programmi koostamise esialgse visiooni. Moodustati juhtrühm ja töögrupid. Suvekuudel koguti infot maakondlike arengukavade koostamise kohta ja algatati kodanikuühiskonna jaoks kahe olulise uuringu tellimine 3 september– Töögruppide kohtumised probleemide kindlaks tegemiseks oktoober Neljal teemal toimusid töögruppide kohtumised probleemide kindlaks tegemiseks. 2018 Töögruppide teemad ja osalejad oli järgmised: Tõhus poliitikakujundamine ja huvikaitse Töörühm keskendus märksõnadele, nagu huvikaitse, strateegiline partnerlus, korrastatud rahastamine, annetuste kogumine (vabaühenduste seisukohalt), kaasamine ja koostöö ettevõtjatega. Töörühma juhid: Alari Rammo ([email protected]) ja Kai Klandorf ([email protected]) Vabaühenduste Liidust. Osalesid: Eesti Noorteühenduste Liit, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo Sihtasutus, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Riigikantselei. Aktiivne elanik Töörühm keskendus teemadele, nagu kodanikuharidus, vabatahtlik tegevus ja annetamine (üksikisiku vaatenurgast). Töörühma juht: Marten Lauri, Siseministeerium ([email protected]) Osalesid: Haridus- ja Teadusministeerium, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Külaliikumine Kodukant ja Sihtasutus Domus Dorpatensis. Toetused ja tugiteenused vabaühendustele Töörühm keskendus küsimusele, milliseid toetusi ja tugiteenuseid vabaühendused vajavad. 7 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ Töörühma juht: Agu Laius, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital ([email protected]) Osalesid: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Külaliikumine Kodukant, Siseministeerium, Maiu Lauring, Kristina Mänd ja Maris Jõgeva. Sotsiaalne ettevõtlus ja (avalike) teenuste osutamine vabaühenduste poolt Töörühm keskendus sotsiaalsele ettevõtlusele ning teenuste ja avalike teenuste osutamisele vabaühenduste poolt. Töörühma juht: Jaan Aps, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ([email protected]) Osalesid: Tallinna Ülikool, Eesti Külaliikumine Kodukant, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Heateo Sihtasutus, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 4 november– Piirkondlikud seminarid detsember 26. novembrist kuni 13. detsembrini 2018 toimus Eesti seitsmes paigas arutelu 2018 kodanikuühiskonna tulevikust. Arutelule ootasime kaasa mõtlema nii aktiivseid vabaühendusi, kohaliku võimu esindajaid kui ka teisi seotud pooli. Arutelud toimusid Pärnus, Narvas, Paides, Tartus, Viljandis, Tallinnas ja Kuressaares 5 november Töögruppide kohtumised jätkuvad 2018 – Novembris 2018 kohtusid uuesti töögrupid, et vaadata üle piirkondlikelt seminaridelt veebruar kogutud info, see lahti mõtestada ja leida probleemidele võimalikke lahendusi. Veebruaris 2019 2019 leppis probleemide valikus kokku juhtrühm ja selgusid kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi esialgsed tulemused 6 märts–mai Programmi teksti koostamine 2019 Siseministeerium hakkas koostama kodanikuühiskonna programmi teksti. Vajaduse korral toimusid arutelud töögruppidega. Märtsis 2019 selgusid vabatahtliku tegevuse uuringu esialgsed tulemused. Mais esitas Siseministeerium esimese vahekokkuvõtte programmist kõigile kaasamõtlejatele ja ministeeriumitele 7 juuni 2019 Programmi kooskõlastamine juhtrühmas ja Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ühiskomisjonis 8 september Programmi avalikustamine ja avalik arutelu 2019 Siseministeerium avalikustas kodanikuühiskonna programmi ja pakkus kõigile huvilistele võimaluse programmi kohta tagasisidet anda, sh ministeeriumitele, partneritele jt-le. Mõnes piirkonnas tehti programmi tutvustavaid üritusi 9 oktoober Programmi lõppteksti koostamine laekunud tagasiside põhjal 2019 10 11.02.2020 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seminar Muu hulgas arutleti, kuidas kodanikuühiskonna teemad seonduvad teiste rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkondadega ning kuidas eesmärkide ja tegevussuundade ühisosa laiendada 11 aprill 2020 Rahvastikuminister esitas kodanikuühiskonna programmi arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks, pärast seda kinnitab kodanikuühiskonna programmi 12 juuni 2020 Programmi kinnitamiseks esitamise kiitis heaks vabaühenduste ja valitsuse ühiskomisjon (EKAK-i ühiskomisjon) 13 10. juuli Rahvastikuminister kinnitas „Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“ 2020 14 juuli– Aktiivse kodanikuühiskonna teemade prioriseerimine ja sel teemal peatüki september koostamine rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavasse. 2020 Teemade prioriseerimiseks ja täiendamiseks toimus väiksemaid arutelusid koostöös Kultuuriministeeriumiga ja 15. septembril peeti seminar, kus oli koostööpartneritega arutelu ka kodanikuühiskonna teemal 8 EELNÕU 13.11.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ ÜLEVAADE ALAEESMÄRGI „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ KOOSTAMISEST JA KAASAMISEST Koostamise üldine loogika Arutelud toimusid peamiselt 2018. aastal ning rahvastikutoimingute teemat käsitleti „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ tõhusa rahvastikuhalduse teema raames. Rahvastikuarvestuse eesmärkide ja tegevussuundade kokkuleppimiseks püsivaid töörühmi ei moodustatud, vaid viidi läbi arutelusid olulisemate koostööpartneritega: Tallinna Perekonnaseisuamet, Tallinna Linnavalitsus, Vabariigi Valimisteenistus, Perekonnaseisuametnike kutseliit, Rahvusarhiiv, Kohalikud omavalitsused. Kaasamise kava 1 aprill–mai Tegevuskeskkonna ja aruteluseminarid kohanemise teema analüüsimiseks 2018 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ koostamise raames toimus tegevuskeskkonna trendide, probleemide ja lahenduste arutamiseks mitu seminari, kus käsitleti eraldi ka rahvastikutoimingute teemat 2 23.11.2018 Lahenduste kokkuleppimine ja koostöö edendamine Üheskoos kokkulepitu arutamiseks ja varasema tagasisidega arvestamiseks toimus „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ rahvastikuhalduse teema aruteluseminar (sh rahvastikutoimingud), kuhu kutsuti osalema kõik Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna partnerid. Seminaril esinesid eksperdid soovitustega uue arengukava raames kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldusvaldkondade kajastamiseks. Ettekanded tegid nende ministeeriumide esindajad, kellel kõige suurem seos tõhusa rahvastikuhalduse teemaga. Rahvastikutoimingute arutelul osalesid lisaks Siseministeeriumile Tallinna Linnakantselei, Rahandusministeeriumi ja Tallinna Perekonnaseisuameti esindajad 3 22.– Rahvastikuregistri seminar 23.10.2019 Osalesid kohalike omavalitsuste ametnikud (perekonnaseisuametnikud, rahvastikuregistri pidajad, vallasekretärid), SMIT-i volitatud töötleja esindajad, Siseministeeriumi ametnikud (kokku u 250). Kuulati ettekanded valdkonna arenguteedest ja tulevikuplaanidest, toimusid arutelud väikestes gruppides. 4 26.– Perekonnaseisuametnike seminar 27.11.2019 Osalesid maakonnakeskuste kohalike omavalitsuste perekonnaseisuametnikud (u 40). Arutelu all olid praegu esile tulnud probleemid, nende lahendusvõimalused, valdkonna tulevikuplaanid 5 11.02.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar, osalejaid informeeriti rahvastikutoimingute teemat puudutavast, eraldi arutelusid teemal ei peetud 6 15.09.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ kaasamisseminar, Osalejaid informeeriti rahvastikutoimingute teemat puudutavast ja tutvustati võimalusi kaasa rääkida. Eraldi arutelusid sel teemal ei peetud 9  EELNÕU 03.12.2020 Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ (edaspidi ka arengukava) on ette valmistatud Vabariigi Valitsuse 05. novembri 2020. aasta protokollilise otsusega nr 75 „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine“ alusel. Arengukava katab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna (edaspidi TUV-i) „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Arengukava on tihedalt seotud ning sellega aidatakse kaasa teiste TUV-ide ja nendega seotud arengudokumentide eesmärkide saavutamisse. Arengukavaga seatakse eesmärke ja suunatakse rahvastiku kestlikkuse, kodanikuühiskonna, üleilmse eestluse ning kohanemise ja lõimumise valdkonda, kui ka nendega tihedalt seotud tulemusvaldkondi. Eestis puudub rahvastikupoliitikat kujundav ja suunav terviklik strateegiadokument. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtib aastani 2020 valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, perepoliitika valdkonna strateegiline dokument on „Laste ja perede arengukava 2012– 2020“. Uussisserändajate kohanemisvaldkonda suunatakse aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna valdkonnas on 2020. aasta lõpuni kehtivaks strateegiliseks dokumendiks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ ning üleilmse eestluse teemad on uue arengudokumendi valmimiseni olnud suures osas kajastatud dokumendis „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas 2021–2030“ ja selle programmides on kokku lepitud täpsemad eesmärgid ja tegevussuunad Eesti rahvastiku kestlikkuseks ja ühiskonna sidususe suurendamiseks ning määratud kindlaks pooled ja nende roll eesmärkide saavutamisel. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide saavutamiseks on üksikasjalikumad programmid, mille kaudu arengukava ellu viiakse. Programmides kirjeldatakse täpsemalt rollid ja oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Arengukava, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostamist koordineerisid Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler Raivo Küüt (tel t612 5010, [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman (tel 628 2355, [email protected]). Arengukava koostamise metoodilist tuge pakkus Siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna nõunik Maia Eskla (tel 5193 9788, [email protected]). Arengukava mõjude hinnangu koostamist koordineeris Siseministeeriumi strateegiaosakonna nõunik Krystiine Liiv (tel 612 5244, e-post [email protected]). Arengukava, eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]). Arengukava väljatöötamiseks koostati viie teemavaldkonna analüüsid ja peeti asjakohased arutelud. Teemavaldkondade töö koordineerimise, kaasamise ja sisu koostamise eest vastutavad järgmised kontaktisikud: 1 EELNÕU 03.12.2020 1) kestlik Eesti – Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg ([email protected]); 2) sidus Eesti – Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk ([email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Olga Sõtnik ([email protected]); 3) üleilmne eestlus – Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Keit Spiegel ([email protected]); 4) kogukondlik Eesti – Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Marten Lauri ([email protected]); 5) nutikas rahvastikuarvestus – Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ([email protected]). 2. PROTOKOLLI MÄRGITAVA OTSUSE EESMÄRK Eelnõuga esitatakse „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ arutamiseks Riigikogule. Arengukava menetlemisel Riigikogus esindavad Vabariigi Valitsust kultuuriminister ja rahvastikuminister. 3. ARENGUKAVA STRUKTUUR Sisukokkuvõte 1. Üldeesmärk ja mõõdikud üldeesmärgi täitmise hindamiseks 2. Olukorra analüüs 3.1. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonda iseloomustavad olulisemad näitajad 3.2. Väliskeskkonna olulisemad suundumused 3. Alaeesmärgid ja olulisemad tegevussuunad 3.1. Kestlik Eesti 3.1.1. Ülevaade valdkonnast 3.1.2. Olulised tegevussuunad 3.2. Sidus Eesti 3.2.1. Ülevaade valdkonnast 3.2.2. Olulised tegevussuunad 3.3. Üleilmne eestlus 3.3.1. Ülevaade valdkonnast 3.3.2. Olulised tegevussuunad 3.4. Kogukondlik Eesti 3.4.1. Ülevaade valdkonnast 3.4.2. Olulised tegevussuunad 3.5. Nutikas rahvastikuarvestus 3.51. Ülevaade valdkonnast 3.5.2. Olulised tegevussuunad 4. Arengukava elluviimine 4.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine 4.2. Aruandlus ja uuendamine 4.3. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega 4.4. Rahastamine ja arengukava maksumuse prognoos 2 EELNÕU 03.12.2020 Kasutatud lühendid LISA 1. Seosed teiste arengudokumentide ja Euroopa Liidu poliitikatega LISA 2. Seosed läbivate teemadega LISA 3. Arengukava mõõdikute ja allikate ülevaade LISA 4. Arengukava maksumuse prognoos LISA 5. Mõjude hinnang LISA 6. Ülevaade valdkonna arengukava koostamisest ja kaasamisest 4. ARENGUKAVA SISU ÜLEVAADE 4.1. Arengukava eesmärk Arengukava peatükkides 1 ja 2 on täpsemini selgitatud arengukava eesmärki, selle hindamise olulisimaid mõõdikuid ja hetkeolukorda. Arengukava üldeesmärk on „Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond“. Täpsemini on seda arengukavas selgitatud järgmiselt: Eesti on peresõbralik ja kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eestis on hea perekonda luua ja lapsi kasvatada. Väärtustatakse ja toetatakse lapsevanemaid, tugevate ja kestvate peresuhete loomist ja hoidmist. Eesti on lasterikas ja tagatud on rahvastiku järelkasv. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtusstavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest või kultuuritaustast. Olenemata mitmekesisusest jagavad inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Rahvastiku- ja lõimumispoliitika on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka välismaal elades. 4.2. Valdkonda iseloomustavad olulisimad näitajad, suundumused Arengukava 2. peatükis on kirjeldatud valdkonda iseloomustavaid olulisimaid näitajaid, sealhulgas neid, mida edaspidi kasutatakse selleks, et hinnata arengukava eesmärgi poole liikumist. Samuti on selgitatud olulisemaid suundumusi, mis mõjutavad valdkonda. Pikemalt on rahvastiku ja sidusa ühiskonna valdkonna keskseid probleeme ja olukorda analüüsitud arengukava koostamise ettepanekus ning programmide eelnõudes, mis on kättesaadavad Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi kodulehelt. 4.3. Arengukava alaeesmärgid, olulisemad abinõud nende saavutamiseks ja kesksed probleemid Arengukava 3. peatükis on valdkondade kaupa kirjeldatud rahvastiku ja sidusa ühiskonna eesmärke ja tegevussuundi aastatel 2020–2030 ning joonistel on antud üldine ülevaade seonduvatest probleemidest ja suundumustest. 1) Kestlik Eesti Eesmärk. Eesti elukeskkond on pere- ja lapsesõbralik, toetab sündimust, tervist ja regionaalarengut ning aitab kaasa eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on kavas aidata kaasa eri poliitikavaldkondade rolli suurendamisele rahvastikupoliitika eesmärkide toetamisel; kavandada ja koordineerida sündimust ja lastega perede heaolu toetavat perepoliitikat; töötada välja eri lahendusi, sh toetuseid, mille abil lasterikkust väärtustada ja toetada; toetada turvalisi ja kestlikke paarisuhteid. 3 EELNÕU 03.12.2020 Probleem. Rahvastikuprognoosi järgi Eesti rahvaarv tulevikus kahaneb. Kuna sündimus on alla järelkasvu tagamiseks vajaliku taseme, on loomulik iive negatiivne. Prognoosi kohaselt kahaneb rahvastik järjepidevalt kõikjal väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda, kus elanikkond kasvab sisserände ning linnastumise tulemusel ka tulevikus. Sisserände suurenemise tõttu on viimastel aastatel eesti emakeelega inimeste osatähtsus rahvastikus kahanemisele pööranud. 2) Sidus Eesti Eesmärk. Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Eesmärgi saavutamiseks on kavas toetada kohalikku tasandit ja sektoriüleseid partnerlussuhteid, et suurendada poolte suutlikkust kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkumisel; arendada tänapäevaseid, nutikaid ja tulemuslikke kohanemis- ja lõimumisteenuseid; arendada ühist, arusaadavat ja usaldusväärset kommunikatsiooni- ja inforuumi; soodustada ühtekuuluvustunnet toetavaid sotsiaalseid kontakte; toetada uuendusmeelset ja vastutustundlikku tööturgu; suurendada eesti keele oskust ja riigi ning kultuuriruumiga sidet; toetada avatud, kõigi vajadusi arvestavat, hoolivat elukeskkonda ja haridussüsteemi. Probleem. Eesti ühiskond ei ole piisavalt sidus, mitmes valdkonnas esineb keelepõhist eraldatust ja sellest tingitud ebavõrdsust. Ebavõrdsus ning ühendavate väärtuste nappus võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel. 3) Üleilmne eestlus Eesmärk. Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eesmärgi saavutamiseks on kavas tegeleda Eesti identiteedi edendamise ja säilitamisega välismaal nii ühtse infovälja edendamise, vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamise kui ka muude abinõudega; kaasata välismaal asuvat eestlaskonda ja Eesti sõpru ühiskonna ellu ja arengusse, edendada koostööd ning tagada välismaal elavale eestlaskonnale kvaliteetsed teenused; toetada Eestisse tagasipöördumist ja Eesti eluga (taas)kohanemist, arendades selleks toetavaid teenuseid, suurendades ühiskonna teadlikkust ja kohalike omavalitsuste suutlikust. Probleem. Rahvuskaaslaste side Eestiga nõrgeneb, sest Eesti riik ei ole piisava sihipärasusega siiani suhelnud oma välismaal asuva eestlaskonnaga. 4) Kogukondlik Eesti Eesmärk: Aktiivsete elanike, võimekate kogukondade ja vabaühendustega tugev kodanikuühiskond. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis aidata kaasa elanike teadlikkusele ja aktiivsusele, sh suurendada teadlikkust osalemisvõimalustest, suurendada vabaühenduste valmisolekut kaasata ka teiskeelseid elanikke, vanemaealisi ja noori vabatahtlikena; 4 EELNÕU 03.12.2020 innustada eraisikuid ja ettevõtteid annetama; suurendada kogukondade võimekust elu- ja toimekeskkonna kujundamisel ning otsustusprotsessides osalemisel; suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust; aidata laiemalt kaasa kodanikuühiskonna soodsale tegutsemiskeskkonnale; tugevdada usuliste ühenduste rolli kogukondade toetamisel. Probleem. Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust. 5) Nutikas rahvastikuarvestus Eesmärk. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist. Eesmärgi saavutamiseks on plaanis tegeleda rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamisega, sh suurendada rahvastikuregistri andmete olulisust teenuste pakkumisel; aidata nii rahvastikuregistri tarkvara uuendamise kui ka muude tegevuste abil kaasa rahvastikuregistri andmete kättesaadavusele. Probleem. Rahvastikuregistri tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist. On teenuseid, kus andmete kogumise protsess ei taga kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti. 5. ARENGUKAVA SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga aidatakse kaasa, et saavutada „Eesti 2035“ ja mitme teise arengudokumendi eesmärgid, seatakse valdkondadeüleseid sihte ning samuti avaldavad teised arengukavad mõju ja loovad eeldusi rahvastiku ja sidusa ühiskonna eesmärkide saavutamiseks. Ülevaade seostest arengudokumentide vahel on esitatud lisas 1. Arengukavas arvestatakse Euroopa Liidu õiguse ja poliitikatega, sh sihtidega. Euroopa Ülemkogu kiitis 20. ja 21. juunil 2019. a peetud kohtumisel heaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) strateegilise tegevuskava aastateks 2019–2024. Tegevuskavas on seatud EL-i institutsioonidele üldine raamistik ja suunised EL-i poliitikate kujundamiseks kõnealusel perioodil. See keskendub neljale peamisele prioriteedile: kodanike ja vabaduste kaitsmine; tugeva ja elujõulise majandusliku baasi arendamine; kliimaneutraalse, rohelise, õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamine; Euroopa huvide ja väärtuste edendamine ülemaailmsel tasandil. Eesti seisukohad strateegiadokumendi kohta kiitis Vabariigi Valitsus heaks 13. juuni 2019. a istungil ning Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2020–2021 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 21. novembril 2019. Edaspidi on Eesti Euroopa Liidu poliitika pikaaegsed sihid lõimitud nii strateegiasse „Eesti 2035“ kui ka valdkondlikesse arengukavadesse. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ on kooskõlas nimetatud Euroopa Liidu strateegilise tegevuskavaga. Ülevaade täpsematest seostest on esitatud lisas 1. 6. SEOSED LÄBIVATE TEEMADEGA JA ARENGUKAVAGA KAASNEV MÕJU Arengukava avaldab otsest mõju sotsiaalvaldkonnale, kaudset mõju riigi julgeolekule, majandusele ja regionaalarengule. Positiivne sotsiaalne mõju avaldub sündimuse kasvus, suurenenud turvalisuses peresuhetes ja ühiskonnas, laste heaolus, leibkondade paremas toimetulekus. Suurenevad kodanike võimalused osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada. Lõimumis- ja kohanemispoliitika meetmed avardavad teise emakeelega inimeste võimalusi tööturul parandades sellega nende sotsiaal-majanduslikku olukorda. Peale selle aitavad need meetmed vältida kodakondsuseta 5 EELNÕU 03.12.2020 isikute ja uussisserändjate ühiskondlikku tõrjutust ja segregeerumist, mis on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Kõik alaeesmärgid toetavad kaudselt regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamist. Mõju täpse analüüsi arengukava alaeesmärkide kaupa leiab dokumendist „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2020–2030 mõjude hindamine“. Arengukava olulisimad seosed läbivate teemadega on esitatud järgmises tabelis. Keskkonna- Keskkonnahoiu ja kliima seos arengukavaga on pigem kaudne. hoid ja kliima Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused võivad aidata kaasa Eesti inimeste algatavale hoiakule ja luua eeldusi, et inimesed aitaksid enam keskkonda hoida. Paljud vabaühendused tegutsevad keskkonnavaldkonnas ning muu hulgas aitavad kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused kasvatada keskkonnavaldkonnas tegutsevate vabaühenduste suutlikkust. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks on kavas edendada ühist inforuumi, sh parandada avalike institutsioonide suutlikkust informeerida teiskeelseid elanikke neile arusaadavas keeles (nt inglise keeles) – tänu sellele võib suureneda teiskeelsete elanike teadlikkus keskkonnaprobleemidest ja nende hoiakuid võivad muutuda keskkonnasõbralikumaks. Seoses Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisega aastaks 2050 tuleb lähiajal korraldada Ida-Virumaa majandus ümber kliimaneutraalsemaks. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks suunatud tegevused (ühine inforuum, eesti keele parem oskus, lõimumist soodustav haridussüsteem) aitavad valmistada ette kõiki selle piirkonna ühiskonnagruppe, et CO2-neutraalsele majandusele üleminek oleks sujuv. Rahvastikutoimingute valdkonnas plaanitav aitab omakorda vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale näiteks tänu e-teenuste laialdasemale levikule ja elektrooniliselt säilitatavate andmete osakaalu suurenemisele. Võrdsed Positiivne mõju. Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise võimalused põhimõttest ning aitavad märkimisväärselt kaasa, et saavutada võrdsete võimaluste eesmärke, kuna arengukava ongi suunatud sidusa ühiskonna loomisele. Sidusa Eesti alaeesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevused aitavad suurel määral kaasa võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Samuti aitavad kohanemise ja lõimumise tegevused suurendada erineva etnilise taustaga inimeste võrdset juurdepääsu materiaalsetele ja mittemateriaalsetele ressurssidele, nagu töö, tervis, sotsiaalsed sidemed, vaba aeg, kultuur, osalus kodanikuühiskonnas, poliitilises elus jne. Kestliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatakse näiteks võimalusi töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks, perede toimetuleku parandamiseks ning sellega aidatakse kaasa ka soolise võrdsuse tagamisele. Kodanikuühiskonda puudutava alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab muu hulgas parandada naiste ja meeste osalemist otsustusprotsessis. Rahvastikuregistri arendamine parendab puuetega inimeste avalike teenuste juurdepääsetavust ja kättesaadavust. Ühest küljest seetõttu, et nad saavad üha suuremat hulka teenuseid kasutada kodust lahkumata e- teenusena, teisest küljest arvestatakse uute e-teenuste loomisel ning juba olemasolevate e-teenuste parendamisel puuetega inimeste vajadustega, luues teenuseid, mida neil on lihtsam ja mugavam kasutada. 6 EELNÕU 03.12.2020 Infoühiskond Positiivne seos. Arengukava eesmärgi ja kõigi alaeesmärkide saavutamiseks on kavas kasutada nutikalt ja läbimõeldult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) võimalusi. Eraldi tasub välja tuua nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks plaanitav, kuna IKT nutikas kasutamine selles valdkonnas näiteks rahvastikuregistri tarkvara uuendamisel aitab kaasa uute e-teenuste kasutuselevõtule eri valdkondades, toetades seega ka riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ning Eesti elanike ja ettevõtete lihtsat asjaajamist. Regionaalareng Positiivne mõju. Arengukava aitab kaasa tugevale kodanikuühiskonnale, võimekatele kogukondadele ja vabaühendustele, mis on ka üks eeldusi, et saavutada regionaalarengu eesmärgid. Kestliku Eesti eesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused aitavad soodustada pere ja kodu loomist ka maapiirkondadesse. See on väga tähtis piirkondlikke erinevusi tasakaalustava arengu jaoks. Üleilmse eestluse üks tegevussuund on arendada tagasipöördujatele mõeldud teenuseid, näiteks suurendatakse eri KOVide võimekust tagasipöördumise ja Eesti eluga kohanemise toetamisel eri regioonides. Suur osa arengukava poliitikainstrumente on suunatud piirkondadele, kus elab palju eesti keelest erineva emakeelega inimesi (Ida-Virumaa, Harjumaa). Piirkondlike erinevuste teadvustamine ja nende leevendamisele kaasa aitamine on oluline prioriteet lõimumisprotsessi sihtrühmakesksete poliitikate väljatöötamisel ning aitab kaasa regionaalarengu eesmärkidele. Riigivalitsemise Positiivne mõju. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava aitab areng valdkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel kaasa koostööle nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektoriga, toetades seega ühtsemat riigivalitsemist. Arengukava kogukondliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav aitab riigivalitsemise arengule kaasa tänu sellele, et edendatakse kaasavat ja teadmispõhist poliitikakujundamist. Nutika rahvastikuarvestuse alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav toetab aga avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist. Arengukava Kestliku Eesti alaeesmärgi saavutamiseks kavandatav sündimust toetav perepoliitika aitab peatada rahvastiku prognoositavat kahanemist, mis aitab kaasa majanduse jätkusuutlikkusele ning riigi ülalpidamiseks vajaliku maksubaasi tagamisele, samuti avalike teenuste osutamiseks vajaliku personali tagamisele tulevikus. 7. ARENGUKAVA ETTEVALMISTAMINE Arengukava koostamisel on olnud tähtis roll koostööl ja koostööpartneritelt saadud teabel. Arengukava koostamises osalesid kõigi ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. Teised olulisimad arengukava koostamises osalenud asutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Haigekassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Rahvusvaheline Maja, Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, MTÜ Balti Uuringute Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, Euroopa Rändevõrgustiku 7 EELNÕU 03.12.2020 Eesti kontaktpunkt, Vabaühenduste Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Eesti Koostöö Kogu, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, MTÜ Eesti Instituut, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, SA Eesti Inimõiguste Keskus, Pere Sihtkapital SA, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Lastekaitse Liit, Eesti Pereteraapia Ühing, MTÜ Lasterikkad Isad, SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, SA Avatud Eesti Fond, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, rahvusvähemuste katusorganisatsioonide esindajad, Eesti Rahva Muuseum, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu, Rahvusarhiiv, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, MTÜ Eesti Muuseumiühing, MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Välis-Eesti Ühing, Välis-Eesti organisatsioonid (Üleilmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Rootsi Eestlaste Liit, Soome Eesti Noored, Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik). Arengukava tervikteksti koostamise eeltööna koostasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid koostöös analüüsid valdkonna probleemide ja võimaluste kindlakstegemiseks ning nende arutamiseks toimus 11. veebruaril 2020 seminar, kuhu kutsuti osalema nii avaliku sektori asutuste kui ka vabaühenduste esindajad. 8. mail 2020 toimus tulevikuseminar teadlaste ja ekspertidega, et koostada arengukava eesmärkide mõttepaber. Oluline ühisüritus, kus käsitleti kõiki arengukava teemasid, peeti 15. septembril 2020. Täpsemini arutati arengukava eesmärkide, lahendamist vajavate probleemide ja olulisemate tegevussuundade üle. Arengukava väljatöötamise eeltöö algas juba 2018. aastal, kui osades teemavaldkondades hakati pidama arutelusid teemadel, nagu 1) kohanemine ja lõimumine (kaks töörühma); 2) kodanikuühiskond (neli töörühma ja nõuandev kogu); 3) rahvastikutoimingud (üks töörühm). 2019. ja 2020. aastal algas eeltöö järgmiste teemadega: 4) üleilmne eestlus (ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni loomine. Komisjoni juhtrühm pani käima kaheksa valdkondlikku töörühma töö, mida koordineeris Siseministeerium. Koostööpartnerid olid neli ministeeriumi); 5) kestlik Eesti (teemapõhised arutelud). Teemavaldkondade arutelusid ja poolte koostööd koordineerisid ning tulemuste koondamise eest vastutasid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi asjaomased asekantslerid, osakonnajuhatajad ja nõunikud. Teemavaldkondade arutelusid peeti ja koostööd tehti kohtumistel, kuid arvamusi koguti ka kirjalikult ning koostööd tehti meili vahendusel. Täpsem ülevaade kaasamisprotsessist on esitatud lisas 6. 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE 8.1. Arengukava elluviimine ja juhtimine Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava viiakse ellu lähtudes riigieelarve seadusest ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Arengukava eesmärgi ja alaeesmärkide elluviimiseks on programmid. Programmid on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on rulluvad, mis tähendab, et igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Programm kooskõlastatakse ministeeriumitega, kellel on vastutus või 8 EELNÕU 03.12.2020 kaasvastutus programmi alaeesmärkide saavutamisel. Programm kooskõlastatakse nii nende ministeeriumidega, kes planeerivad oma teenuste raha just selles programmis, kuid esitatakse arvamuse avaldamiseks ka nendele, kes planeerivad oma teenuste raha mõne teise valdkondliku arengukava programmi kaudu, ent kellel on oluline roll rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks. Programmi kinnitavad ühise käskkirjaga ministrid, kelle valdkonna ministeeriumid planeerivad programmi kaudu oma teenuste maksumust. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava elluviimist koordineerivad rahvastikuminister ja kultuuriminister. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on arengukava elluviimise üldine seiramine, panustajate tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine. Peale selle on nende kahe ministeeriumi ülesanne moodustada arengukava elluviimiseks ja aruandluse toetamiseks vajalik juhtkomisjon või muu töörühm või nõukoda ja määrata selle tööülesanded, et aidata teemasid prioriseerida ning leida üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks parimad võimalused. Vajaduse korral moodustataks eksperdirühmasid, et seirata programmide koostamist ja elluviimist ning anda valdkonnakomisjoni tegevuse tarbeks teavet. Teised arengukava elluviimises osalevad ministeeriumid ja nende allasutused viivad strateegiat ellu arengukava programmi(de) kohaselt. Arengukava elluviimises osalevad Haridus ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium. Arengukava elluviimisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse üksused, teemaga seotud vabaühendused, huvirühmad ja erasektori esindajad. 8.2. Arengukava rahastamine Arengukava programmi rahastatakse riigieelarvest ja hõlmatud on ka välisvahendid. Raha eraldamist on täpsustatud „Riigi eelarvestrateegia 2021–2024“ lisas 2 „Riigi eelarvestrateegia 2021–2024 rahastamiskava“. Selles on näidatud riigi raha planeerimine valitsemisalade ja programmide kaupa. Arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamiseks kasutatakse riigieelarvet, aga edaspidi aitavad peale selle eesmärkide saavutamisele kaasa ka EL-i taaste- ja vastupidavusinstrument ning aastatel 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ ja EL Varjupaiga- ja Rändefond. Kuna arengukava maksumuse prognoosis nimetatud summa ei kata kogu arenguvajadust, siis programmide koostamisel tehakse eesmärkide saavutamiseks valikuid, lähtudes riigieelarvest ning Euroopa Liidu vahendite kasutusvõimalustest ja piirangutest. 8.3. Arengukava aruandlus ja uuendamine Arengukava eesmärkide saavutamisest ülevaate saamiseks hinnatakse igal aastal selle täitmist tulemusvaldkonna aruannete raames. Selleks tuleb arengukava elluviimises osaleval ministeeriumil koostada igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaade ja esitada see kokkulepitud tähtajaks Siseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. Esitatud kokkuvõtete alusel koostatakse Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koordineerimisel tulemusvaldkonna aruanne. Arengukava ja selle programmid vaadatakse läbi ning ajakohastatakse vajaduse korral üks kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus. Arengukava täitmise aruannete ja lõpparuande koostamisel lähtutakse asjakohastest Vabariigi Valitsuse määrustest. 9 EELNÕU 03.12.2020 9. ARENGUKAVA KOOSKÕLASTAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Arengukava esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja Riigikantseleile, arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning avalikuks konsultatsiooniks. Esitatavad ettepanekud analüüsitakse läbi ja täiendatakse võimalusel arengukava. Arengukava arutatakse enne kinnitamist Riigikogu kultuurikomisjonis, rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjonis, väliskomisjonis ja Riigikogu täiskogus. Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel aadressil www.siseministeerium.ee/RSYAK2030 ja https://www.kul.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa- uhiskonna-arengukava. 10. ARENGUKAVA JÕUSTUMINE Arengukava jõustub, kui Vabariigi Valitsus on selle kinnitanud. 10  EELNÕU 22.10.2020 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2020 nr Päevakorrapunkt nr „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „„Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ esitamine arutamiseks Riigikogule“ aluseks on riigieelarve seaduse § 20 lõige 2. Esitada „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ arutamiseks Riigikogule. Jüri Ratas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  EELNÕU 07.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ LISA 4. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS Arengukava maksumus tugineb Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia raames planeeritud 2021–2025 eelarvel. Teiste valitsemisalade indikatiivsed kulud lisatakse eelarvesse dokumentide kooskõlastamise käigus. Aastate 2025–2030 andmed on indikatiivsed. Andmed ei sisalda programmide üleseid summasid (tulud ja käibemaksukulu). Olemasoleva eelarve andmed sisaldavad meetmete kaupa kulusid, sh amortisatsioonikulu. Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eelarve osa arengukava maksumuses (miljonites eurodes) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU Alaeesmärk Kestlik Eesti 2,59 0,61 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60 0,60 7,99 Alaeesmärk Sidus Eesti (kohanemine) 1,57 1,58 1,11 0,47 0,47 0,47 0,47 0,47 0,47 0,47 7,53 Alaeesmärk Sidus Eesti (lõimumine) 7,04 5,05 4,85 4,80 4,8 4,8 4,8 4,8 4,8 4,8 50,54 Alaeesmärk Üleilmne eestlus 0,39 0,20 0,19 0,19 0,19 0,19 0,19 0,19 0,19 0,19 2,12 Alaeesmärk Kogukondade Eesti 4,78 2,99 2,99 2,96 2,96 2,96 2,96 2,96 2,96 2,96 31,49 Alaeesmärk Nutikas rahvastikuarvestus 5,45 5,36 5,36 5,38 5,38 5,38 5,38 5,38 5,38 5,38 53,82 Erakondade rahastamine 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 5,41 54,13 KOKKU 27,23 21,20 20,51 19,81 19,81 19,81 19,81 19,81 19,81 19,81 207,62 Lisavajadused 76,66 91,60 102,90 111,66 111,66 111,66 111,66 111,66 111,66 111,66 1052,80 Lisaraha saamata jäämisel võib olla probleeme eesmärkide täieliku saavutamisega. Siseministeeriumi lisavajadused (miljonites eurodes) 2021 2022 2023 2024 KOKKU 75,32 89,60 100,90 109,66 Rahvastikuregistri elushoidmine ja uuendamine 1,92 1,67 0,97 0,60 Regionaalsete kogukondade toetamine 1,64 2,31 2,31 2,36 Peresõbralik Eesti 67,82 81,85 93,29 103,00 Üleilmne eestlus 3,91 3,61 4,17 3,55 Rahvastiku- ja perepoliitika kujundamine 0,03 0,17 0,17 0,17 1 EELNÕU 07.12.2020 „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ Kultuuriministeeriumi lisavajadused (miljonites eurodes) 2021 2022 2023 2024 KOKKU 1,34 2,00 2,00 2,00 Sidus Eesti (lõimumine) 1,34 2,00 2,00 2,00 2