Vastus pöördumisele

EESTI TRIATLONI LIIT Teie 10.11.2020 [email protected] Meie 11.12.2020 nr 8-3/2123-2 Vastus määruse muutmise ettepanekule Täname teid Kultuuriministeeriumile saadetud kirja eest, milles teete ettepaneku muuta kultuuriministri 21.12.2012 määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 12) § 12 lõiget 8, mis näeb ette, et sõltumata hindamise tulemusest ei eraldata tegevustoetust ega noortespordi toetust spordialaliidule, kellele eraldatavad tegevustoetuse ja noortespordi toetuse summad jäävad alla 5000 euro. Alustuseks soovime märkida, et summaline alampiir tegevustoetuse ja noortespordi toetuse eraldamisel kehtib alates 2012. aastast. Kuni aastani 2016 oli alampiir 3000 eurot ning alates 2017. aastast, kui spordialaliidu tegevustoetus kasvas 1,1 mln eurolt 2,6 mln eurole, on alampiir 5000 eurot. See alampiir on kehtestatud Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK) ja spordialaliitudega toimunud toetuse eraldamise põhimõtete arutelude tulemusena. Kultuuriministeerium kaasab määruse nr 12 muutmise protsessi alati EOK ja spordialaliidud ning esitab eelnõud koos seletuskirjadega neile arvamuse avaldamiseks (seda tegime kahel korral ka 2020. aastal). 2016. aastal toimus määruse muutmise protsessis põhjalik spordialaliitude kaasamine, mille raames kohtuti spordialaliitudega nii gruppides kui ka kõigiga korraga ning määruse muudatusi tutvustati mitmeid kordi EOK infotunnis. Toetuse saamise alampiiri tõstmise vastu spordialaliidud ei olnud. Spordiseaduse § 9 lõige 3 sätestab, et riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega on spordiseaduses olemas volitusnorm kultuuriministrile spordialaliidu toetuse saajatele nõuete ja toetuse eraldamise põhimõtete kehtestamiseks. Määrusega sätestatud põhimõtted kehtivad kõikidele spordialaliitudele, on selged ja läbipaistvad ning tagavad spordialaliitude võrdse kohtlemise kolmes grupis: olümpiaalad, võistkondlikud sportmängud ja mitteolümpiaalad. Spordialasid käsitletakse kolmes grupis tulenevalt traditsioonidest, ajaloolisest taustast, spordialade spetsiifikast, ühiskondlikust mõjust ja teiste riikide praktikast. Toetuse saamiseks lävendi kehtestamine on erinevate riiklike toetusmeetmete (nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Integratsiooni Sihtasutuse ja teiste asutuste toetusmeetmed) puhul laialt levinud praktika. Võrdse kohtlemise põhimõtet lävendi seadmisega käesoleval juhul rikutud ei ole, sest selle rakendamisel ei kohelda võrdseid ebavõrdselt. Ehk teisisõnu: lävendi tingimused kohalduvad kõikidele spordialaliitudele ühtmoodi (seda nii konkreetse alaliitude grupi piires kui ka alaliitude lõikes laiemalt). Selged, avalikud ja läbipaistvad toetuste eraldamise reeglid on igati kooskõlas ka Riigikogus 18.02.2015 vastu võetud Eesti spordipoliitika põhialustega aastani 2030. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Eestis on praeguse seisuga 68 spordialaliitu. 2020. aastal sai neist tegevustoetust 49 ja noortespordi toetust 41. Riigikogu kinnitatud spordipoliitika põhialused aastani 2030 ega spordiseadus ei sätesta, et kõik Eestis registreeritud spordialaliidud peavad saama tegevustoetust ja noortespordi toetust sõltumata harrastajate arvust või sportlikest tulemustest. Nendel spordialaliitudel, kes ministeeriumi tegevustoetusele või noortespordi toetusele ei kvalifitseeru, on võimalik toetust taotleda Eesti Kultuurkapitalist. Määruse nr 12 § 12 lõike 8 eesmärk on eraldada toetust nendele spordialaliitudele, kes vastavad kokkulepitud minimaalsetele nõuetele, täidavad korrektselt seadusega ettenähtud kohustusi, omavad teatud suurusega harrastajaskonda ja kutsega treenereid ning saavutavad tiitlivõistlustel häid sportlikke tulemusi. Määruse nr 12 § 3 lõike 2 punkti 2 kohaselt on noortespordi toetuse eesmärk spordiklubides ja -koolides noortega tehtav tulemuslik sporditöö. See eeldab, et spordialal on teatud kriitiline arv noori harrastajaid ja kutsega treenereid ning noored sportlased saavutavad tiitlivõistlustel häid sportlikke tulemusi (määruse nr 12 mõistes kohad vähemalt 12 parema hulgas). Noortespordi toetuse eesmärk ei ole toetada kõiki spordialasid sõltumata harrastajate arvust või sportlikest tulemustest. Selleks, et tegevustoetuse puhul täita 5000 euro piir, tuleb varasemate aastate põhjal olümpiaalade grupis spordialaliidul saada keskmiselt vähemalt kaks punkti ja mitteolümpiaalade grupis kaheksa punkti. Määruse nr 12 kohaselt on võimalik üks punkt saada, kui spordialal tegutseb vähemalt üks kutsega treener või kutsega treenerite juhendamisel on vähemalt 100 harrastajat või viimase nelja aasta jooksul on sportlased saavutanud tiitlivõistlustel vähemalt ühe korra koha 12 parema hulgas. Noortespordi toetuse puhul on viimastel aastatel keskmiselt iga noor harrastaja andnud olümpiaala spordialaliidule viis eurot, iga treeneri tööjõukulu toetust saava treeneri juhendamisel tegutsev harrastaja 17 eurot ja iga saavutuspunkt 800 eurot. Seega piisab toetuse saamiseks, kui spordialal on vähemalt 200 harrastajat, keda juhendavad treeneri tööjõukulu toetust saavad treenerid ning sportlane või võistkond on viimase kahe aasta jooksul vähemalt ühe korra olnud tiitlivõistlustel 12 parema hulgas. Mitteolümpiaala spordialaliidule on viimastel aastatel keskmiselt iga noor harrastaja andnud samuti viis eurot, iga treeneri tööjõukulu toetust saava treeneri juhendamisel tegutsev harrastaja 17 eurot ja iga saavutuspunkt 120 eurot. Nii tegevustoetuse kui ka noortespordi toetuse puhul kehtib põhimõte, et mida rohkem harrastajaid ja treenereid ning mida paremad sportlikud tulemused, seda rohkem punkte spordialaliit kogub ja seda suurema toetuse spordialaliit ka saab. Subjektiivsust on toetuste eraldamisel minimaalselt ning toetuse suurus sõltub spordialaliidu tegevusest harrastajate kaasamisel, treenerite koolitamisel ja seadusega sätestatud või spordivaldkonnas kokkulepitud reeglite täitmisel ning sportlikust edust. Spordivaldkonna asutustele toetuste eraldamine sportlikke tulemusi arvestamata oleks mõeldamatu. Sellised kokkulepitud objektiivsed kriteeriumid tagavad spordialaliitude võrdse kohtlemise. 2020. aastal said kõik 13.11.2020 pöördumisele allakirjutanud spordialaliidud tegevustoetust, kuid ükski ei saanud noortespordi toetust. Võttes arvesse noorte harrastajate arvu ja sportlikke tulemusi oleksid pöördumisele allakirjutanud spordialaliidud saanud noortespordi toetust kuue peale kokku maksimaalselt kuni 10 222 eurot, mis teeb ühe spordialaliidu kohta 1703 eurot aastas, millest vähemalt 75% ehk 1277 eurot oleks pidanud spordialaliit edasi jagama spordiklubidele ja spordikoolidele. Seega oleks spordialaliit saanud jätta noortespordi arendamiseks enda kasutusse keskmiselt 425 eurot. Pöördumisele allakirjutanud spordialaliidud said 2020. aastal avaliku sektori toetust kokku 576 008 eurot. Sellele lisanduvad veel avaliku sektori toetused alaga tegelevatele spordiklubidele rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks ja treeneritele töötasude maksmiseks. Seega määruse nr 12 § 12 lõiget 8 rakendamata oleks kuue spordialaliidu avaliku sektori toetus kasvanud keskmiselt 1703 euro võrra ehk 1,8%. Kindlasti on iga toetus, sõltumata selle summast, spordialaliidule oluline ning 1703 euro eest aastas on võimalik alaliidul tasuda sportlase transpordikulu võistlustele, soetada üks kord varustust või maksta treenerile töötasu, kuid samas leiame, et järjepidevalt ja süstemaatiliselt ei ole võimalik sellise summaga noortesporti arendada ning tulemuslikku tööd noortega teha. Esitatud arvutused ja näited kinnitavad, et määruses kehtestatud lävend on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Siinkohal soovime veelkord märkida, et heade algatuste ja ühekordsete projektide elluviimiseks eraldab toetust Eesti Kultuurkapital, kust on võimalik nii spordialaliidul kui ka klubidel taotleda suuremaid summasid kui oleks spordialaliidule jääv noortespordi toetuse osa. Juhime tähelepanu asjaolule, et määruse nr 12 § 12 lõiget 8 kohaldatakse üksnes tegevustoetusele ja noortespordi toetusele. Seda ei kohaldada teistele avaliku sektori toetustele (sh Eesti Kultuurkapitali toetused), nagu spordikohtunike toetus, rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetus, saavutusspordi toetus ja olümpiaettevalmistustoetus. Neist kaks viimast peaksid aitama ka väikeste spordialade andekatel ja edukatel sportlastel valmistuda ning osaleda tiitlivõistlustel. Kuna käesolev aasta on võrreldes varasemate aastatega erakordne, soovime veel esile tõsta, et Kultuuriministeerium astus eriolukorra ajal ja sellele järgnenud piirangute perioodil olulisi samme, et tagada spordivaldkonna jätkusuutlikkus ja areng ka piiratud tingimustes. Esiteks eraldas Kultuuriministeerium 2020. aasta suvel avaliku taotlusvooru kaudu 29 spordialaliidule kokku 692 399 eurot eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab spordialade mitmekesisust, spordialaliitude toimimist ja järjepidevust, kompenseerides spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud. Teiseks võimaldasime 2020. aastaks planeeritud, kuid ära jäänud rahvusvaheliste võistluste korraldajatel katta ministeeriumi toetusest põhjendatud ja hädavajalikud kulud, mis olid tehtud võistluste ettevalmistamiseks, sõltumata korraldaja või spordialaliidu panusest. Kinnitame, et Kultuuriministeeriumi eesmärk on alati olnud toetada spordialaliitude ja spordialade järjepidevat arengut spordivaldkonnaga kokkulepitud põhimõtete alusel. Lõpetuseks täname teid veelkord ettepaneku eest määruse nr 12 muutmiseks, kuid oleme seisukohal, et selle § 12 lõige 8 ei ole vastuolus spordipoliitika põhialustega aastani 2030 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 12 ning spordialaliitude ebavõrdset kohtlemist toetuste eraldamisel ei esine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Mittetulundusühing Eesti Curlingu Liit MITTETULUNDUSÜHING EESTI JÕUTÕSTELIIT MITTETULUNDUSÜHING EESTI PILJARDILIIT mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon EESTI AUTOSPORDI LIIT Eesti Olümpiakomitee Margus Klaan 628 2328 [email protected]