Kiri

EELNÕU 04.12.2020 KORRALDUS Keskkonnaloa andmisest keeldumine I. ASJAOLUD 1.1. Aktsiaselts Generaator1 (edaspidi ettevõte või ka veeloa taotleja) esitas 09.09.2020 Keskkonnaametile tähtajatu keskkonnaloa taotluse Kunda jõe2 paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas Jõe tn 21 kinnistul3 (edaspidi Jõe tn 21 kinnistu) asuval Kunda I paisul4 (edaspidi taotlus).5 Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 ja § 187 p 7 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 alusel on tegemist vee erikasutuse keskkonnaloaga (edaspidi veeluba), mis on kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab veeloa Keskkonnaamet, välja arvatud VeeS § 177 lg 6 nimetatud juhul. Käesoleval juhul VeeS § 177 lg 6 sätestatud olukorda ei esine, seega on Keskkonnaametil kui loa andjal pädevus veeloa taotluse menetlemiseks ning veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseks. 1.1.1. Ettevõte kavandab hüdroenergia kasutamist Kunda I paisu hüdroelektrijaamas asuvate reguleeritavate kaplan tüüpi turbiinide abil. 1.1.2. Ettevõte planeerib Kunda I paisule rajada kruvikalapääsu, üles rändavate kalade tarbeks, ning kruviturbiini laskuvate kalade ja hüdroenergia kasutamise tarbeks (vt p 2.3.1.1.2.). 1.1.3. Taotluse kohaselt eeldab Kunda I paisul paisutamine ja hüdroenergia kasutamine Kunda I paisu rekonstrueerimist ning laiendamist (vt p 2.3.1.1.1.). 1.1.4. Ettevõte tõi taotluses välja, et juhul, kui kruvikalapääs pole Kunda I paisule sobilik lahendus, siis peaks Keskkonnaamet kaaluma VeeS § 174 lg 4 alusel kalade läbipääsu nõude täitmisest vabastamist kaaluka põhjuse olemasolu tõttu. 1.1.5. Ettevõte on lisaks välja toonud, et kui menetluses peaks selguma, et kavandatav tegevus on ebasoodsa mõjuga Natura 2000 võrgustiku alale, võib Vabariigi Valitsus siiski tegevusloaks nõusoleku anda. 1.2. Keskkonnaamet saatis ettevõttele 29.09.2020 kirja, milles juhtis tähelepanu, et KeÜS § 42 lg 4 järgi peab riigilõivu tasumise kohustuse olemasolul ettevõte enne taotluse esitamist 1 Registrikood: 10039457; Põlva maakond, Põlva vald, Peri küla, Mõisa tee 11, 63218. 2 Keskkonnaregistrikood VEE1072900. 3 Registriosa nr 18067850; katastritunnus 90301:001:0118. 4 Eesti Looduse infosüsteemis kood PAIS010050. 5 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.09.2020 nr DM-111486-1 all, taotlus nr T/KL- 1005029.  EELNÕU 04.12.2020 tasuma riigilõivu ning palus ettevõttel tasuda riigilõiv (riigilõivuseaduse § 281 lg 2), hiljemalt 12.10.2020 (edaspidi 29.09.2020 kiri).6 Keskkonnaamet tõi 29.09.2020 kirjas ka välja, et taotlus ei vasta VeeS, KeÜS ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) nõuetele (vt p 2.1.) ja ettevõtte poolt kavandatav tegevus on perspektiivitu, kuna Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke on võimalik täita vaid siis, kui hüdroenergiat ei kasutata ning paisutus on likvideeritud ja tagatud kalade vaba läbipääs Kunda I paisust üles- ja allavoolu. 1.3.Ettevõte saatis 12.10.2020 Keskkonnaametile kirja, milles esitas tõendi riigilõivu tasumise ning Jõe tn 21 kinnistu omandamise kohta ja tõi välja, et Keskkonnaamet ei toonud 29.09.2020 kirjas välja taotluse puuduste likvideerimise tähtaega. 7 1.4. Ettevõte esitas 01.12.2020 Keskkonnametile paisutuse mõjualas olevate kinnistu omanike Jõe tn 158, edaspidi Jõe tn 15 kinnistu, ja Jaama tn 159, edaspidi Jaama tn 15 kinnistu, nõusolekud ja lisateabe taotluse puuduste ja nende likvideerimise kohta.10 Keskkonnaamet selgitab taotluses esinevate puuduste likvideerimisega seonduvaid asjaolusid alljärgnevalt (vt p 2.1.). 1.5. Keskkonnaamet teavitas keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest __.12.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas __.12.2020 veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu ettevõttele, Muinsuskaitseametile, Viru-Nigula Vallavalitsusele, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioonile tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks tähtajaga kaks nädalat alates kirja kättesaamisest. 11 Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 40 lg 2 kohaselt peab menetlusosalise suhtes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 1.6. Nimetatud tähtaja jooksul menetlusosalised esitasid/ei esitanud arvamusi ega vastuväiteid. 1.7. Kunda I pais ja ettevõtte varasemad taotlused 1.7.1. Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul OSAÜHINGule GENERAATOR E&K12 antud veeloa nr L.VT.LV-12874 kehtivus lõppes 04.10.2007. 6 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.09.2020 nr DM-111486-2 all. 7 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.10.2020 nr DM-111486-3 all. 8 Katastritunnus 90301:001:0435. 9 Registriosa nr 9131450; katastritunnus 34501:001:0128. 10 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.12.2020 nr DM-111486-4 all. 11 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS __.12.2020 nr DM-111486-5 all. 12 Registrikood: 10420499; staatus: kustutatud.  EELNÕU 04.12.2020 1.7.2. 15.10.201013 esitas ettevõte vee erikasutusloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul ning kalapääsu rajamiseks. 1.7.3. Keskkonnaamet algatas 23.02.2011 keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) eeldatava olulise ebasoodsa keskkonnamõju tõttu Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile.14 1.7.4. Keskkonnaamet lõpetas 05.02.201615 korraldusega (edaspidi 05.02.2016 korraldus) 23.02.2011 algatatud KMH ja keeldus vee erikasutusloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul. 1.7.5. Tartu Halduskohtu 06.02.2017 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-16-478 (edaspidi Tartu Halduskohtu 06.02.2017 otsus) jäeti rahuldamata ettevõtte kaebus 05.02.2016 korralduse tühistamise, alternatiivselt tühisuse kindlakstegemise ja veeloa taotluse uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. 1.7.6. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-478 (edaspidi Riigikohtu 08.10.2018 otsus) rahuldati Keskkonnaameti kassatsioonkaebus, tühistati Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2017 kohtuotsus ning jäeti jõusse Tartu Halduskohtu 06.02.2017 otsus. 1.7.7. Ettevõte esitas 12.12.2018 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Kunda I paisul Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul 16 (edaspidi 12.12.2018 taotlus). 1.7.8. 22.03.2019 esitas ettevõte vee erikasutusloa taotluse Kunda jõe paisutamiseks ilma hüdroenergia kasutamiseta Kunda I paisul17 (edaspidi 22.03.2019 taotlus). 1.7.9. Keskkonnaamet jättis 06.06.2019 saadetud kirjaga (edaspidi 06.06.2019 kiri) ettevõtte 12.12.2018 ja 22.03.2019 taotlused läbi vaatamata, sest taotlused olid puudustega, mida ettevõte ei likvideerinud etteantud tähtaja jooksul, ning tagastas taotlused, tuues välja, et kavandatav tegevus on ilmselgelt perspektiivitu, seades ohtu Natura 2000 ala kaitse- eesmärkide täitmise.18 Keskkonnaamet toob välja, et ettevõtte taotlus ei erine sisuliselt 12.12.2018 esitatud taotlusest, on jätkuvalt puudustega ning perspektiivitu. 1.7.10. Keskkonnainspektsioon alustas 01.01.2016 haldusmenetlust seoses ettevõtte veeloata paisutamisega Kunda I paisul ning 25.04.2019 teostas Keskkonnainspektsioon 13 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.10.2010 nr V 7-6/10/41920-1 all. 14 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.02.2011 nr V 7-6/10/41920-6 all. 15 Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja 05.02.2016 korraldus nr 1-3/16/241 „Vee erikasutusloa andmisest keeldumine“. 16 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.12.2018 nr 14-6/18/20167 all. 17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.03.2019 nr 14-6/19/30-4 all. 18 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.06.2019 nr 14-6/19/30-8 all, ”Vee erikasutusloa taotluste läbi vaatamata jätmine”.  EELNÕU 04.12.2020 järelkontrolli19, mille põhjal selgus, et Kunda I paisul on Kunda jõe veetase kõrgem kui 0,3 meetrit ning kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu ei ole tagatud.20 Juhul, kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima (VeeS § 175 lg 4). Olenemata 05.02.2016 korraldusest, mille alusel keeldus Keskkonnaamet veeloa andmisest, Riigikohtu 08.10.2018 otsusest ning 06.06.2019 kirjast, millega jäeti 12.12.2018 ja 22.03.2019 taotlused läbi vaatamata, ei ole ettevõte tänaseni esitanud Keskkonnametile taotlust paisutuse likvideerimiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks. Kunda jõe paisutamine Kunda I paisul on alates 2007. aastast ebaseaduslik. II. KAALUTLUSED 2.1.Taotluse puudused Keskkonnaamet toob välja, et taotlusest on puudu: 1) Kalapääsu eelprojekt ja ihtüoloogi eksperthinnang (määruse nr 56 § 13 lg 1 p 11), mis näitavad, et kavandatav lahendus sobib vee- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks; 2) Põhjendus, kuidas veetaseme tõstmine paisu rekonstrueerimisel parandab kalade kudemisvõimalusi (looduskaitseseaduse, edaspidi LKS, § 51 lg 1). Keskkonnaamet selgitab taotluse puudust lähemalt lisaks p 2.3.1.1. all; 3) Paisu ehitustehniline kirjeldus või paisu projekt paisu rekonstrueerimise kohta (määruse nr 56 § 13 lg 1 p 9; KeÜS § 42 lg 1 p 8). Keskkonnaamet kirjelda taotluse puudust lisaks p. 2.3.1.1.1.; 4) Paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks hüdrotehnilise ehitise ekspertiisiandmed (määruse nr 56 § 13 lg 1 p 10); 5) Ebapiisavad andmed kavandatava tegevusega mõjutatava keskkonna ja –häiringu ning – seisundi kohta (VeeS § 190 lg 1 p 2; KeÜS § 42 lg 1 p 7); 6) Eelhinnangu andmiseks vajalik teave (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, edaspidi KeHJS, § 6 lg 1). 1 Lisaks on puudulik ökoloogilis-majanduslik analüüs (määrus nr 56 § 13 lg 1 p 2): 1) Andmed on aastast 2018 ja vajavad ajakohastamist; 2) Hinnatud on ainult kalade ülesvoolu rännet; 3) Viidatud teadusuuringutes puuduvad Kunda jõele omased kaitsealused liigid; 4) Hindamata on paisjärve ja hüdroenergia (sealhulgas Kaplan-tüüpi turbiinide) kasutamise mõjud keskkonnale; 5) Hindamata on kruviturbiini ja -kalapääsu, kaplanturbiinide töötamise koosmõju ja toimimine; 6) Ei ole hinnatud kalapääsu, paisu ning hüdroelekrijaama rekonstrueerimisega seonduvaid kulusid; 7) Pole hinnatud Kunda jõe hüdroressurssi ja kliimasoojenemisega kaasnevaid mõjusid; 8) Pole hinnangut ja prognoosi lõheliste arvukuse ja osatähtsuse kohta kogu Eesti populatsioonis; 9) Pole hinnatud kavandatava hüdroenergia tootmise osatähtsust ja osakaalu kogu Eesti taastuvast energiast; 19 Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokoll nr 1087907. 20 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.06.2019 nr 14-3/19/9840 all.  EELNÕU 04.12.2020 10) Analüüsi järeldused on tehtud intervjuude alusel, kuid neid pole esitatud ei analüüsi ega taotluse lisades. Keskkonnaametil on otsustamiseks piisavalt teavet, et tegevuseks ei ole võimalik veeluba anda, seega pole taotluse puuduste likvideerimiseks tähtaja andmine eesmärgipärane ega vajalik toiming. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Keskkonnaameti hinnangul on taotlus perspektiivitu, sest on selge taotleja kavatsuste realiseerumise ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamise ühildamatus. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral Kunda I paisul on välistatud Natura 2000 võrgustiku ala, Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine. Lisaks ei võimalda tegevus täita Kunda jõe hoiuala kaitse- ja veemajanduskava eesmärke (vt 2.3.2.2. ja 2.3.3.) . 2.2.Paisutuse mõjuala VeeS § 190 lg 4 alusel peab isikul, et kes taotleb luba veekogu paisutamiseks, olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Ettevõte on esitanud paisutuse mõjualas olevate Jõe tn 15 ja Jaama tn 15 kinnistu omanike nõusolekud (vt p 1.4.). Keskkonnaamet toob välja, et paisutuse mõjualas oleva Jõe tn 15 kinnistu puhul on tegemist maareformi seaduse § 31 lg 2 alusel riigi omandisse kuuluva maaga. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määruse nr 226 “Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” (edaspidi määrus nr 226) p 20 ja 21 ap 5 alusel on sellise maa ajutiseks valitsejaks Maa-amet, kellel on õigus anda luba ajutise iseloomuga tegevuseks, kui sellega ei muudeta maa senist kasutusotstarvet või ei takistata maa sihipärast kasutamist. Veekogu paisutamine on tegevus, mille alusel muutub paisutuse mõjualas oleva kinnistu veerežiim ning võib suurenda vee alla jääva maa osakaal, mida ei ole kinnistu omanikul võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Ettevõtte poolt kavandatav tegevus ei ole ajutine, ettevõte taotleb tähtajatu kehtivusajaga veeluba (vt p 1.1.). Keskkonnaameti hinnangul pole Maa-ametil võimalik anda nõusolekut või luba tähtajatuks tegevuseks, mis muudab maa kasutusotstarvet või takistab maa sihipärast kasutamist. Maa-ameti antud nõusolekus on toodud, et ettevõttel ei ole kavas muuta kinnistul välja kujunenud veetaset. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ettevõtte taotleb paisu rekonstrueerimist ja veetaseme tõstmist tasemeni 24,92 m abs ning käesoleval ajal on veetase paisul ca 23,5 m abs. Väär on ka väide, et veetase on Kunda I paisul püsinud samasugune viimased 125 aastat (vt p 2.3.1.1.1.). Keskkonnaamet toob välja, et veekogude veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatus arvestatakse veekogu veepiirist (VeeS § 118 lg 3; LKS § 35 lg 2), välja arvatud juhul, kui veekogul on üle viie meetri kõrgusel ja veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit olev kaldaastang. Kunda jõgi voolab orus, seega veetaseme tõstmisel tõuseb veetase kõrgemale, kui  EELNÕU 04.12.2020 tasasema reljeefiga aladel tõuseks, ning suureneb kõrgema veetaseme tõttu vee erodeeruv mõju jõe kallastele, millega võib kaasneda kallaste varisemine. Keskkonnaamet on seisukohal, et Maa-amet, kui Jõe tn 15 kinnistu ajutine valitseja, ei ole nõusoleku andmisel arvestanud asjaoluga, et ettevõte kavandatav tegevus eeldab veetaseme tõstmist, millega suureneb Jõe tn 15 kinnistul vee kulutava mõju tõttu kallaste erosioon. 2.3.Veeloa andmisest keeldumine 2.3.1. Oluline ebasoodne keskkonnamõju 2.3.1.1. Lõheliste jõgi 2.3.1.1.1. Kunda I paisu laiendamine ja rekonstrueerimine Ehitusseadustiku § 3 lg 3 alusel võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, käsitleda ühe ehitisena. Kunda I paisule kavandatav kruvikalapääs ja –turbiin on paisu osad, mis Keskkonnaameti hinnangul moodustavad funktsionaalselt koostoimiva kompleksi ja on käsitletavad ühe ehitisena. Taotluse kohaselt kavandatakse Kunda I paisu laiendamist, rekonstrueerimist ja veetaseme tõstmist: 1) „Paisutuskõrguseks (normaalpaisutustasemeks) on ajalooliselt olnud 24,92 meetrit (abs EH2000. […] Samuti paigaldatakse paisu väravatele automaatvari..[…]. (taotlus p 3.1.). […] „…tammi (paisu) väravate puitkilbid taastada…[…] Taastada kahe ülevooluava väravate puitkilbid… (taotluse Lisa 6). Maa-ameti kaardirakenduse põhjal21 on 2019. aasta LIDAR andmete alusel veetaseme kõrgus paisul ca 23,5 m abs. Kunda I paisu puitvarjad on lagunenud ja hävinud, samuti laseb vett läbi põhjalask ning veetase paisul on langenud. Arvestades, et paisu betoonkeha ülevooluavad asuvad kõrgusel 22,8 m abs, on veetase varjade hävinemise tõttu langenud samale tasemele. Ehitusseadustiku § 4 lg 3 alusel on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muuhulgas: muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. 2) Kunda I paisule kavandatakse kruviturbiini ja –kalapääsu rajamist (vt taotluse Lisa 3) ning paisu rekonstrueerimisele on viidatud ka taotluse Lisas 8: „Paisu omanik, AS Generaator, on kavandanud HEJ rekonstrueerimise, mille käigus rakendatakse HEJ paisul kalade rändeteede avamiseks tänaseks teadaolevalt parimat võimalikku tehnoloogiat –kruvikalatõstukit.“ 21 Maa-ameti kaardirakendus. Kõrgusandmed. Kättesaadav: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo (01.02.2020).  EELNÕU 04.12.2020 Taotluse Lisa 6 alusel on Muinsuskaitseamet toonud välja tingimused Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tammi ja algse turbiini koos ülekandemehhanismiga restaureerimise projekti koostamiseks ja hüdroelektrijaama kasutusse võtmiseks algses funktsioonis. Lisas on toodud, et: “Elektrijaam on seisnud u kümmekond aastat kasutuseta...[…] Ka tammi (paisu), juurdevoolukanali ja põhjalasu seisundit saab hinnata rahuldavaks, kuid nende tehnilise seisundi täpsustamiseks ja varjatud vigade tuvastamiseks on vaja läbi viia insenertehnilised uuringud. Halvimas seisus on ilmselt äravoolutunnel, mille jõkke suubuvas osas, äravoolukanalis, on osaliselt varisenud piirnev müüriosa ning mille seisukorra määramiseks on samuti vajalik enne projekteerimist saada ehitusinseneri hinnang.” Ehitusseadustiku § 4 lg 2 alusel on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Ehitusseadustiku Lisa 1 alusel tuleb elektritootmisrajatise puhul taotleda ehitusluba. Paisu ümberehitamise või osade vahetamisel on ehitusseadustiku lisa 1 alusel vajalik ehitusteatis ning laiendamisel vajalik ehitusluba. Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses LKS § 51 lg 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimistusse (edaspidi lõhejõed), millel on vastavalt LKS § 51 g 1 järgi keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Kruviturbiini, -kalapääsu, hüdroelektrijaama töötamine kaplanturbiinidega muudab Kunda jõe veerežiimi. See tähendab, et osa vooluhulgast juhitakse allavoolu kruviturbiini- ja kalapääsu kaudu, osa kaplanturbiinide juurdevoolukanali kaudu ning osa paisu ülevoolu kaudu. Veerežiim paisust võrreldes käesoleva olukorraga, kus kogu jõevesi liigub üle paisu ülevooluavade, muutub oluliselt. Oluline on välja tuua, et hüdroelektrijaama kanali taastamisel ja käitamisel juhitakse osa jõeveest paisust mitusada meetrit allavoolu, mistõttu muudab tegevus oluliselt veerežiimi paisust allavoolu ning voolu erisus tekitab rännakul olevates kalades segadust ja rändeviivitust. Lisaks muutub paisu aluse jõelõigu väärtus vooluhulga vähenemisel kudealana ja noorjärkude kasvualana. LKS § 51 lg 11 vastavalt võib lõhejõgedel paisude rekonstrueerimisel veetaset ja veerežiimi muuta üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et ettevõte ei kavanda Kunda I paisul kalade kudemisvõimaluste parandamist veetaseme tõstmise ja veerežiimi muutmise abil, seega ei ole kavandatav tegevus lubatav. Olemasoleva veetaseme tõstmise eesmärgiks saab olla vaid energiatootmise käivitamine ning sellest tulu maksimeerimine, sest veetaseme tõstmine iseenesest muudab paisurajatiste puhul alati kalade rännete tagamise pöördvõrdeliselt raskemaks ja ka kulukamaks. Keskkonnaamet selgitab, et veetaseme tõstmisel suureneb paisutuskõrgus, veetasemete vahe paisust üles- ja allavoolu, ning suureneb paisjärvelise jõelõigu ulatus ja veesügavus, aeglustub veevool ja seega muutub veerežiim, kärestikulised elupaigad on uputatud paisjärve alla veelgi suuremas ulatuses, kavandatav kalapääs ei taga efektiivset kalade üles- ja allavoolu rännet. Keskkonnaamet selgitab alljärgnevalt ka kurvikalapääsu ja –turbiini mõju lõhelistele (vt p 2.3.1.1.2.).  EELNÕU 04.12.2020 2.3.1.1.2. Kruvikalapääs ja -turbiin VeeS § 174 lg 3 alusel peab lõhejõgedel asuva paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Ettevõte kavandab kalade läbipääsu tagamiseks Kunda I paisule kruvikalapääsu ja –turbiini, mille kõrguste vahe veetasemete alusel on 7,7 m, pikkus 22,2 m ning lang seega ca 34,7% (taotluse Lisa 3). Üks kruvi, mis võimaldab kaladele pääsu allavoolu, toimib ka turbiinina ja toodab elektrienergiat, teine võimaldab kalade ülespääsu ja elektrienergiat ei tooda. Senise olemasoleva teabe kohaselt ei ole kruvikalapääs sobilikuks lahenduseks kalade läbipääsu tagamiseks lõhejõgedel. Ihtüoloogi Rein Järvekülje 2018. aasta eksperthinnangu (edaspidi Järvekülg, 2018)22 kohaselt puuduvad uuringud, mis kinnitaks kruvikalapääsu sobivust jõesilmu, lõhe, meriforelli ja teiste siirdekalade tõusvaks rändeks. Rannikujõgedel, kus esinevad siirdekalad, tuleks tema hinnangul kruvikalapääsu rajamist vältida. Taotluses on viidatud uuringutele (taotluse lisad 4 ja 5; edaspidi kruvipääsu uuringud), mille vastavust Eesti oludele ja Kunda jõele on hinnanud ka Järvekülg, 2018. Keskkonnaamet põhjendab alljärgnevalt kruviturbiini ja -tõstuki sobimatust Kunda I paisule: 1) Suure vooluhulgaga lõheliste jõgi Kruvipääsu uuringus olid pääsud rajatud väikesetele, väikese vooluhulgaga jõgedele, mida ei saa võrrelda Kunda jõega, kus on suur vooluhulk. Seejuures ei paiknenud ükski uuritud kruvikalapääsudest siirdekalade rändeteeks oleval jõel (Järvekülg, 2018). Lõunapoolsetes piirkondades, kus mere soolsus kõrgem, magevee kaladel siirdelised asurkonnad puuduvad ning ei ole võimalik Kesk-Euroopa tingimusi meie oludele otseselt üle kanda isegi samade liikide olemasolu puhul (Järvekülg, 2018). Enamiku kruvipääsu uuringus kruvitõstukit läbinud liikide kohta (jõeforell, harjus, haug, särg, teib, ahven) pole võimalik seisukohta kujundada, kuna puudub piisav taustteave liigi esinemise ja arvukuse kohta uuringus olnud jõgede osas. Samuti oli pääsu läbinud isendite arv liialt väike. Üksikuid isendeid võib sattuda ükskõik kuhu, ka kruvitõstuki sissevoolule. Näiteks kruvipääsu uuringus Pilsingi kalapääsu läbis sügis- ja kevadrände perioodil (106 päeva jooksul) kokku 19 kalaliiki, seejuures vaid 9 kalaliigi puhul läbis pääsu rohkem kui 5 isendit (Järvekülg, 2018). Kalade rändevajadusest oleks kruvipääsu uuringus saanud parema ülevaate, kui püüke oleks paisude all tehtud korduvalt, mitte üks kord rändehooaja jooksul. Siis oleks olnud võimalik võrrelda kalade koondumist paisu alla sellega, kui edukalt nad kruvitõstukist ülesvoolu pääsesid (Järvekülg, 2018). 22 Järvekülg, R. 2018. Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse eksperthinnang Eesti tingimustes OSA II. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kruvikalapaasude_aruanne_osa_ii_ihtuoloog.pdf (01.11.2020).  EELNÕU 04.12.2020 2) Läbitavus massilise rände korral Lõhe liigub kudemisajal rühmades jõgede ülemjooksudele, kuid seni on uuritud kalade rännet veekogudes ja asukohtades, kus puuduvad asjaomased suured kalaparved, seega puudub teave siirdekalade massilise eduka rände kohta kruvikalapääsudes ja -turbiinides. Lisaks puudub teave, et kruvikalapääs võiks sobida tuhandete ja kümnete tuhandete jõesilmude ülesvoolurändeks, nagu Kunda jões vajalik oleks (Järvekülg, 2018). 3) Kalade suurus Kruvipääsu uuringus moodustasid 35 cm pikkused ja suuremad isendid kõigist kruvitõstuki läbinud kaladest vaid 1%. Suurte kalade puhul muutub probleemiks kruvi juhtlaba keeruga tekitatav veebasseini maht ning arvestades, et suuremate lõhede pikkus võib ulatuda üle 1,3 m, ei mahu need juba füüsiliselt kruvitõstukisse ära. Seniste uuringute põhjal saab järeldada, et me ei tea, kas kruvikalapääs võiks üldse sobida üle 35 cm pikkuste isendite ülesvoolu rändeks. Doonau taimenitega tehtud katsed, kus kruvitõstuki ees olevasse lüüsi sisse lastud ja sinna suletud kalad 2-4 päeva jooksul tõusukruvisse sisenesid ja ülavette jõudsid, näitavad seda, et füüsiliselt saab kruvitõstuk kuni 78 cm pikkuse kala ülavette viia, juhul kui see kala kruvitõstukisse satub. Kindlasti ei ole aga katsest võimalik teha järeldust nagu oleks kruvitõstuk Doonau taimenile sobilik lahendus tõusvaks rändeks. Kitsasse lõksu kinni pandud kalad võivad lõpuks ükskõik kuhu ronida või peitu pugeda, sealhulgas sattuda kruvitõstuki sissepääsu (Järvekülg, 2018). Seega ei ole käesoleval hetkel ühtegi uuringut, mis lubaks oletada, et Eesti rannikujõgedesse (sealhulgas Kunda jõkke) kuderändel sisenevad lõhed (pikkusega 70-130 cm) ja meriforellid (pikkusega 50-80 cm) võiksid vabatahtlikult ja arvukalt hakata kasutama kruvikalapääse, mille trumlisse nad vaevu sisse mahuvad (Järvekülg, 2018). 4) Rändeviivitus Lisaks on uuringus tuvastatud, et indikaatorkalad läbisid pääsu alles mitmete päevade vältel, kuigi kruvikalatõstuki pikkusest sõltuv läbimiseks vajalik tõusuaeg peaks olema umbes 1 kuni 2 minutit. Seega saab eeldada, et kalad sattusid segadusse või olid häiritud ning poleks vabatahtlikult sisenemist kalapääsu valikuvõimaluse korral valinud. Uuringutes ei selgitatud, miks pääsu läbimine nii kaua aega võttis, kas tegemist võib olla rändeviivitusega. 5) Allaränne ja mürareostus Kruvipääsu uuringud käsitlesid eelkõige kalade ülesrännet, teave allarännete efektiivsuse kohta kruviturbiinides on vähene. Lisaks lisandub kruviturbiiniga oluline mürareostus, mis võib kalasid hirmutada ja teist allavoolu liikumise teed otsima panna. Akustilise kaameraga tehtud katses selgus, et kruviturbiini käivitamine ja töö peletas sisse- ja väljavoolu läheduses olevaid kalu ning turbiini töö jätkudes osa kaladest küll naasis turbiini sisse- ja väljavoolu piirkonda, kuid kalade koguarv jäi väiksemaks võrreldes väljalülitatud turbiini olekuga (Järvekülg, 2018).  EELNÕU 04.12.2020 Kurviturbiinide puhul on täheldatud, et osa suuremaid ja parema ujumisvõimega kalu väldib kruviturbiini sisenemist, otsib võimalusel alternatiivset laskumisteed või loobub laskumisest (Järvekülg, 2018). 6) Kalade vigastused Kruviturbiinides, nähakse teatavate probleemidena kalade turbiini juhtlabadelt saadavaid lööke ja kinnijäämist või hõõrdumist turbiini juhtlaba ja korpuse vahelises pilus. Üksikutel kruviturbiini läbinud kaladel on vahel näha juhtlabalt saadud löökide jälgi, kuid enamasti ei põhjusta saadud löögid kalade hukkumist, küll aga võivad põhjustada soomuste kadu (Järvekülg, 2018). Uuematest uuringutest23 on siiski teada kruvipääsude suhteliselt kesised allarändetulemused mõnede liikide puhul nagu näiteks latikas. Seega puudub selge veendumus ka selles osas, et kruvipääs oleks efektiivne ning kahtlusteta sobilik ka Kunda jõel kalade allarändeks. Keskkonnaamet toob välja, et kruvipääsu uuringutes kasutuses olnud kruvikalapääsud ja – turbiinid ei ole võrreldavad Kunda I paisule kavandatavatega, mis on ca 2 korda suurema veetasemete vahega ja pikem, kui uuringus käsitletud kruvides. Seega võib eeldada, et kalade vigastuste saamine Kunda I paisule kavandatavas lahenduses on oluliselt tõenäolisem. 7) Toimimine Eesti oludes Lisaks on leitud, et puudub selgus selles osas, mismoodi käituvad kruviturbiin ja -kalapääs talvisel perioodil, suuremate miinuskraadide puhul. Seniste teadmiste puhul ei ole talvel kruvi seisma jätmine soovitatav, sest süsteem võib läbi jäätuda (Urmas Nugin OÜ, 201824, edaspidi Hüdrotehnikainseneri eksperthinnang). Tehniline lahendus vajab pidevat inimese sekkumist ja süsteemi seadistamist ning sõltub paisu omaniku tahtest ja majanduslikust olukorrast. Kokkuvõtvalt, ei saa kruvikalapääsu pidada lahenduseks, mis tagaks Kunda I paisul kalade tõkestamatu rände ning aitaks säilitada ja taastada ohustatud liike ja nende elupaiku. Kruviturbiinil ja -kalapääsul puudub ka elupaigaline väärtus. Kalapääsu rajamise eesmärgiks ei saa olla üksiku lõhe või jõesilmu pääs paisust ülesvoolu asuvatele koelmualadele, vaid liikide soodsa kaitseseisundi tagamine ja taastamine. 2.3.1.1.3. Kalapääsu nõude täitmisest vabastamine Taotluse kohaselt soovib ettevõte, et Keskkonnaamet kaaluks VeeS § 174 lg 4 alusel kalade läbipääsu nõude täitmisest vabastamist kaaluka põhjuse olemasolu tõttu, kui kruvikalapääs ei ole sobilik lahendus. 23 Pauwels, I. S., Baeyens, R., Toming, G., Schneider, M., Buysse, D., Coeck, J., Tuhtan, J.A. 2020. Multi- Species Assessment of Injury, Mortality, and Physical Conditions during Downstream Passage through a Large Archimedes Hydrodynamic Screw (Albert Canal, Belgium). Sustainability. 12(20), 8722. Kättesaadav: https://www.mdpi.com/2071-1050/12/20/8722/htm (02.12.2020). 24 Urmas Nugin OÜ. 2018. Kruvikalapääsude efektiivsuse ja selektiivsuse hindamine Eesti tingimustes. Hüdrotehnikainseneri eksperthinnang. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kruvikalapaasude_aruanne_osa_i_insener.pdf (02.12.2020).  EELNÕU 04.12.2020 Keskkonnaameti hinnangul puudub kaalukas põhjus, mille tõttu peaks Keskkonnaamet kaaluma kalade läbipääsu nõude täitmisest vabastamist (vt p 2.3.1.2.3.). Keskkonnaamet toob esile, et Kunda jõgi on ajalooline lõhejõgi, mille lõhede taastootmispotentsiaaliks on Kesler jt (edaspidi Kesler jt, 2013) hinnanud 18 500 laskujat aastas.25 Järvekülg jt26 (edaspidi Järvekülg jt, 2013) on selgitanud, et Kunda jõgi on üks kolmest algupärase loodusliku lõhepopulatsiooniga jõest, mis suubub Soome lahte. Temperatuurirežiimilt on Kunda jõgi jahedaveeline jõe kiire voolu, põhjaveelise toitumise ning kõrgete kallaste tõttu, mis muudab jõe heaks elupaigaks lõhelistele. Kunda I pais, mis asub jõe suudmest 2,3 km kaugusel, on siirdekaladele esimene ületamatu rändetakistus Kunda jõel. Kunda I paisu paisjärve alla jäävad olulised kudealad, suure languga kärestikud, mis asuvad kanjonilaadses orus. Seetõttu on Kunda jõe potentsiaal lõhejõena seni saavutatud vaid tühises osas: umbes 2100 laskujat 18500-st ehk vaid ca 11% potentsiaalist (Järvekülg, 2013). Kunda I pais on rajatud suure languga ja kiirevoolulisele jõelõigule, sest seal on võimalik saavutada hüdroenergia kasutamiseks vajalik potentsiaal. Paisu rajamine ja paisjärve tekkimine on ühtlasi rikkunud ka parimad kudealad, kruusased, kivised, kiirevoolulised ja külmaveelised lõigud, mis on jäänud paisjärve alla, mudastunud ning muutunud kudealadena ebasobivateks (Järvekülg jt, 2013). Oluline on seega rõhutada, et ka Kunda jõel efektiivselt töötava kalapääsu korral, säilib ikkagi paisjärveline jõelõik ning kalastiku elu- ja kudetingimused on tugevalt piiratud. Paisjärved on pigem soojaveelised ja aeglase vooluga veekogud, mis ei sobi jõe tüübiomastele liikidele elupaigaks ning pidurdavad rännet, sest puudub jõele omane vool (lõhe noorjärkudel kaob suunataju) ja esineb järveline elustik, näiteks rohke raskesti läbitav suurtaimestik. Lõhe veedab lisaks kudemisele oma elutsüklist ca 2-3 aastat jões tähniku elujärgus, mistõttu mõjutavad suvised temperatuuritõusud otseselt lõhe arvukust. Lõheliste eluks sobiva temperatuurivahemiku ülempiir on 19-22 kraadi, kuid väga soojade suvede korral tõuseb veetemperatuur paisjärvedes kõrgemale, mis viib lõheliste suremuseni, sest lakkab toitumine ning häiritud on ainevahetuslikud protsessid. Lõheliste mari vajab kudepesades haudumise perioodil (detsember-mai) head hapnikurežiimi ning ühtlast temperatuuri. Paisjärvest allavoolu väheneb vees sisalduva hapniku hulk, veetemperatuur on kõikuv ning see omakorda võib viia marja hukkumiseni. Armulik ja Järvekülg, 2019, on uuringus27 täheldanud Kunda jõe alamjooksul paisjärvede mõjuna vee temperatuuri tõusu, edaspidi Armulik ja Järvekülg, 2019). 25 Kesler M., Taal I., Svirgsten R. 2013. Kalanduse rahvusliku andmekogumisprogrammi täitmine ja vaalaliste juhusliku püügi seirekavade koostamine ning elluviimine vastavalt Euroopa Nõukogu määrustele 199/2008 ja 812/2004, Euroopa Komisjoni määrusele nr 665/2008 ja Euroopa Komisjoni otsusele nr 949/2008 ning andmete analüüs ning soovitused kalavarude haldamiseks 2012. aastal. Töövõtulepingu 4-1.1/275 II vahearuanne (23.11.2012). Osa: Lõhe ja meriforell. TÜ EMI, 50 lk. 26 Järvekülg, R., Timm, H., Pihu, R. 2013. „Sirtsi loodusala (Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA) hõlmava Kunda jõe kalastiku ja veeselgrootute ning vee-elupaikade inventuur ja kaitsekorralduslikud soovitused“ Thymallus OÜ; kättesaadav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kunda_joe_inventuuri_aruanne_26.03.2014.pdf (03.11.2020). 27 Armulik, T., Järvekülg, R. 2019. Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. Kättesaadav: https://kalateave.ee/images/pdf/Soome_lahte_suubuvate_rannakalandusele_oluliste_jõgede_kalandusliku_väärtu  EELNÕU 04.12.2020 Lisaks sellele, et paisjärved häirivad Kunda jõe veerežiimi ja –omadusi, hakkavad paisjärvedes aeglustunud veevoolu ja setete liikumist takistava paisu mõju olemasolu tõttu kogunema paisjärve setted, mis põhjustavad paisjärvede kinnikasvamist ja eutrofeerumist, olles vooluveekogule liigsete toitainete allikaks. Paisjärv on paisu avarii või vale haldamise korral ka settereostuse allikaks, seades ohtu liikide noorjärgud (vt p 2.3.1.2.1.4.). Taotluse kohaselt on ettevõte kavandanud suurveeaegsete tingimuste kontrollimiseks paisu põhjalasu avamist, et võimaldada setete loomulik edasikandumine. Nimetatud tegevus ohustab kaitsealuseid kalaliike, eriti nende marja ning vastseid, sest võimaldab paisjärve põhja kogunenud setetel vooluga allavoolu kanduda ja matta noorjärkude elupaigad. Lisaks kaotavad noorjärgud paisjärvedes voolukiiruse aeglustumise tõttu suunataju ning tekkiva rändeviivituse tagajärjel võivad noorjärgud sattuda röövkalade saagiks. Kalanduslikult kasutatavateks liikideks on Kunda jões: jõesilm, lõhe, meri- ja jõeforell, haug ja luts. Tulevikus võivad kalanduslikku tähtsust omada ka harjus (praegu Eestis kaitsealune liik) ning siirdesiig ja vimb, kelle asurkonnad praegu Kunda jões puuduvad (Armulik ja Järvekülg, 2019 ). Kunda jõe kalanduslikuks aasta väärtuseks on käesoleval ajal hinnatud jõesilmu, lõhe ja meriforelli puhul: jõesilm ca 2400 EUR; lõhe 61 400 EUR, meriforell ca 23 800 EUR. Rändeteede täielikul avamisel oleks jõe kalanduslik väärtus: jõesilmu puhul ca 7200 EUR; lõhe puhul ca 202 000 EUR, meriforelli puhul aastas ca 131 200 EUR aastas (Armulik ja Järvekülg, 2019). Tulenevalt asjaolust, et lõhejõgedel on keelatud LKS § 51 lg 1 kohaselt olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, millega kaasneb veetaseme tõstmine ja veerežiimi muutmine ning kavandatava tegevusega ei parandata kalade kudemisvõimalusi, ei vasta kavandatav tegevus õigusaktidega sätestatud nõuetele (vt p 2.3.1.1.1. ja 2.3.1.1.2.), mistõttu esineb KeÜS § 52 lg 1 p 4 veeloa andmisest keeldumise alus. Arvestades, et VeeS § 174 lg 4 ei sätesta erandit Natura 2000 võrgustiku alade osas, tuleb VeeS § 174 lg 4 sätestatud erandi kaalumiseks teha läbi nn Natura erandi hindamise etapp vastavalt EÜ nõukogudirektiivi 92/43EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimetiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) art 6 lg 4 ja KeHJS § 29 lg 3 ja 4. 2.3.1.2. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgid Kunda I pais asub Kunda jõe hoiualal28, mis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määruse nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas“ § 1 lg 1 p 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 1 ap 395 kohaselt kuulub Kunda jõe hoiuala Natura 2000 võrgustikku Sirtsi loodusala29 koosseisus. se_arvutamine_ning_jõgedel_asuvate_tõkestusrajatiste_eemaldamise_alternatiivide_kirjeldamine_ja_visioonide _loomine_2019.pdf (02.12.2020). 28 Keskkonnaregistrikood KLO2000063. 29 Keskkonnaregistrikood EE0070104.  EELNÕU 04.12.2020 LKS § 70 ning loodusdirektiivi art 3 p 1 kohaselt on loodusalad määratud ühenduse tähtsusega looduslike elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi taastamise või säilitamise tagamiseks. Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku hingi (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Sirtsi loodusalal esindatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*307110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink, harilik võldas, jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe, väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), männisinelane (Boros schneideri) ja paksukojaline jõekarp. Kunda jõe hoiualaga seonduvad neist elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ning liikide elupaikadest harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe ja paksukojaline jõekarp. LKS § 4 lg 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Samuti kehtivad hoiualal LKS § 14 lg 1 p 5–8 sätestatud üldised kitsendused, mille kohaselt ei või kaitseala valitseja, LKS § 21 lg 1 kohaselt Keskkonnaameti, nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist ning anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Vastavalt LKS § 3 lg 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Euroopa Komisjoni 2019. aasta juhendi31 “Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted” (edaspidi Elupaikade direktiivi juhend) ptk 2.3.1 kohaselt tuleks kaitse-eesmärk kehtestada igale alale ning kõikidele alal olulisel määral esinevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Kaitse-eesmärgid peaksid põhinema alal esinevate liikide ja elupaigatüüpide ökoloogilistel vajadustel ning määratlema nende liikide ja 30 Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid ja liigid. 31 Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Teataja. 2019. Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125(07)&from=ES (02.12.2020).  EELNÕU 04.12.2020 elupaigatüüpide soovitava kaitsestaatuse alal. Eesmärkide seadmisel tuleks lähtuda hinnangust iga liigi ja elupaigatüübi seisundile, mis on märgitud standardsel andmevormil. Samuti peaksid kaitse-eesmärgid kajastama ala olulisust Natura 2000 sidususe tagamisel nii, et iga ala aitab parimal võimalikul viisil saavutada soodsat kaitsestaatust asjakohasel geograafilisel tasandil vastava liigi või elupaigatüübi loodusliku levila piires. Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava32 (edaspidi KKK) kohaselt tuleb Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning liikide soodne seisund tagada kõikides Sirtsi loodusalale jäävates Kunda jõe lõikudes. Kui elupaigatüübi või liigi seisund ei ole soodne, tuleb soodne seisund taastada (vt p. 2.3.1.2.1.). KKK kohaselt ei ole Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning liikide hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe elupaikade kaitseseisund soodne. KKK alusel on kaitse-eesmärkide saavutamisel oluliseks meetmeks Kunda jõel kalade rändeteede efektiivne avamine ja paisutuste, sealhulgas Kunda I paisul, likvideerimine. 2.3.1.2.1. Kaitsealused liigid ja elupaigad 2.3.1.2.1.1. Harilik võldas Harilik võldas on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Kunda jõgi sobib tervikuna hariliku võldase elupaigaks, kuid harilikku võldast esineb üksikute isenditena vaid jõe alamjooksul, Lontova kärestiku alumises osas kuni 1,4 km kauguseni merest (Järvekülg jt, 2013). Hariliku võldase elupaiga puhul on määravaks kaks põhilist vooluveekogu kvaliteedielementi: veekogu hüdromorfoloogiline kvaliteet (füüsiline kvaliteet, hüdroloogiline režiim ja tõkestamatus) ja vee kvaliteet. Liigi hea kaitseseisund on võimalik tagada vaid siis, kui mõlemad kvaliteedielemendid on heas seisundis. Kunda jõgi on üheks neist Põhja-Eesti jõgedest, kus jõgi tervikuna sobib väga hästi hariliku võldase elupaigaks (Eesti Loodushoiu Keskus, 2014)33. KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi (2016‒2025) kaitse-eesmärk: Kunda jõgi tervikuna on võldasele sobiva elupaigana säilinud. Potentsiaalse elupaiga pindala Kunda jões Sirtsi loodusala piires võrdub Kunda jõe pindalaga Sirtsi loodusala piires (u 34 ha, jõeosa pikkus 29,3 km). Kärestike ja ritraalsete jõelõikude esinduslikkus seejuures A (kokku loodusala piires 9,0 km, 15,3 ha), lausliivaste ja potamaalsete jõelõikude esinduslikkus B (kokku loodusala piires 20,3 km, 26,3 ha). Pikaajaline kaitse-eesmärk (kuni aastani 2045): Kunda jõgi tervikuna on võldasele sobiva elupaigana säilinud (u 34 ha, jõeosa pikkus 29,3 km) ning võldasele on tagatud juurdepääs elupaikadele kogu jõe ulatuses. Seega on kaitse-eesmärkide saavutamise oluliseks kaitsemeetmeks Kunda jõe paisutuste, sh Kunda I paisjärve likvideerimine, et taastada paisjärvede alla jäävad koelmud ja tagada kalade vaba liikumine jões. Kunda I pais takistab võldasel jõe asustamist alamjooksult, Kunda I paisust, ülesvoolu. Arvestama peab sealjuures asjaolu, et paisjärve kontrollimatu 32 Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025 on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2015 käskkirjaga nr 1-4.2/15/549 ja muudetud 20.07.2017 käskkirjaga nr 4-2/17/21. Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine aastateks 2016 – 2025. 33 Võldase kaitse tegevuskava eelnõu. Eesti Loodushoiu Keskus, 2014, Kättesaadavad Keskkonnaameti kontorites.  EELNÕU 04.12.2020 allalaskmisega võib kaasneda tugev settereostus paisust allavoolu, mis võldasele sobilikud ja praegu ainukesena kättesaadavad elupaigad pikemaks ajaks rikub. Oluline ohutegur võldasele on jõe veerežiimi rikkumine, mida antud juhul võib kaasa tuua Kunda I paisu veetaseme tõstmine ning mitme veerežiimi mõjutava lahenduse (kruviturbiin ja -kalapääs, kaplanturbiinid, varjadega reguleeritav ülevooluava, põhjalask) koostöötamine ja toimimine. 2.3.1.2.1.2. Harilik hink Harilik hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas, aeglase vooluga jõgedes ning kõva põhjaga vanajõgedes. Seni ainsad andmed hingu esinemise kohta Kunda jões pärinevad 1963. aastast, kui registreeriti maimunooda püügil hingu esinemine jõe suudme-eelses osas (Järvekülg jt, 2013). Hingule sobib elupaigaks ainult Kunda jõe suudme-eelne jõeosa lõigus 0–1,15 km suudmest. KKK kohaselt on kaitse-eesmärk on hingule sobiva elupaiga, mis asub Kunda jõe suudme- eelses jõeosa lõigus, säilimine. Otsesed ohutegurid hingu jaoks Kunda jõe alamjooksul puuduvad, arvukust ja elupaiga ulatust määravad looduslikud tegurid. Kaitsemeetmete rakendamine liigi seisundi parandamiseks pole praeguste teadmiste alusel vajalik. 2.3.1.2.1.3. Jõesilm Jõesilm on siirdelise eluviisiga sõõrsuu, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Jõesilmu leviala ulatub suudmest Kunda I paisuni. Umbes 90% jõesilmu potentsiaalsetest kudealadest ja vastsete elupaikadest on Kunda I paisu tõttu liigile kättesaamatud. Paisud rikuvad kärestikulised jõelõigud ja on jõesilmule ületamatuteks rändetõketeks (Järvekülg jt, 2013). Kunda jõest püütakse igal sügisel rände ajal 0,4–1,0 tonni jõesilmu, keskmiselt seega 6 000 kuni 15 000 isendit (Järvekülg jt, 2013). Eeldades, et silmutorbikutega püütakse välja iga kolmas jõkke sisenenud isend, oleks jõkke tõusvate jõesilmude koguarv vahemikus 20 000 kuni 50 000 isendit (Järvekülg, 2018). Jõesilmu kaitseseisundit Sirtsi loodusalal ei saa pidada soodsaks. Praegu on jõesilmule kättesaadav vaid kuni 1,15 km pikkune sigimisala (2 ha, ritraalne jõeala) ning kuni 0,9 km pikkune jõeosa, mis sobib elupaigaks vastsetele (0,5 ha, potamaalne jõeosa). Kunda I paisust ülesvoolu jääb ca 8 korda rohkem sigimisalasid (13 ha Kunda jões, lisaks u 2 ha lisajõgedes/ojades) ja silmuvastsetele sobilikke potentsiaalseid elupaiku, mille kogupikkus on ca 13 korda suurem kui allpool paisu (46 ha Kunda jões, lisaks 6 ha lisajõgedes/ojades). (Järvekülg jt, 2013). Ligikaudsel hinnangul suureneks jõesilmu taastootmispotentsiaal Kunda jões rändeteede täielikul avamisel ca 10 korda (Armulik ja Järvekülg, 2019 ). KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk jõesilmule sobivate sigimis- ning vastsete elupaikade ligipääsetavus kogu Sirtsi loodusala piires. Jõelõikude pindala, kus esinevad jõesilmule potentsiaalsed sigimispaigad, on 12,4 ha, vastsete elupaigaks sobilike alade pindala on 29,2 ha. Kunda jõe esinduslikkus jõesilmu koelmualana ja vastsete elupaigana on B (sigimisaladeks ja vastsete eluspaikadeks sobilike jõeosade omavaheline vahelduvus pikki jõge on väike, seetõttu ei saa esinduslikkust hinnata A-ga).  EELNÕU 04.12.2020 Esmatähtsaks kaitsemeetmeks on alamjooksul paisutuste, sealhulgas Kunda I paisu paisutuse likvideerimine, et taastada paisjärvealused koelmud ja tagada juurdepääs ülesvoolu jäävatele koelmualadele. Muud inimmõjud, sh jõesängi füüsiline muutmine, on Kunda jõe hoiuala piires jõesilmu seisukohast vähe- või ebaolulise mõjuga. Vee kvaliteet jõesilmu jaoks Kunda jões probleemiks ei ole (Järvekülg jt, 2013). 2.3.1.2.1.4. Lõhe Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Praegu esineb lõhe Kunda jões ainult suudme-eelses 2,3 km pikkuses jõeosas allpool Kunda I paisu. Kunda I pais on esimene ja ületamatu pais Kunda jões, millest allapoole jääb umbes 1,9 ha head (väärtusega A–AA) paljunemisala (1,2 km kärestikulist lõhele hästi sobilikku sigimis- ja noorjärkude kasvuala pindalaga 2,0 ha, taastootmispotentsiaaliga kuni 3000 laskujat aastas). Lõhe ja meriforelli sigimis- ja kasvualade pindalaks lõigus, 1,15...2,30 km suudmest, Lontova saarest kuni Kunda I paisuni, hinnati 2,0 ha. Lõhe taastootmispotentsiaali hinnati selles lõigus 3100-le laskujale aastas. Lõhe taastootmispotentsiaali kogu Kunda jões on ca 10200 laskujat aastas (Armulik ja Järvekülg, 2019). KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi ja pikaajaline kaitse-eesmärk: Lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on kogu Sirtsi loodusala ulatuses lõhele ligipääsetavad. Lõhe sigimis- ja noorjärkude kasvualade kogupindala Sirtsi loodusala piires on 13,2 ha (paisutuse likvideerimise järel on lisandunud 0,9 ha paisjärvede all olnud sigimis- ja noorjärkude kasvualasid). Sigimis- ja noorjärkude kasvualadest vähemalt 50% on lõhe jaoks väga hea või hea kvaliteediga (esinduslikkus A). Lõhe taastootmine Sirtsi loodusalal on vähemalt vastavalt 50% (kaitsekorraldusperioodil) ja 75% (30 aasta perspektiivis) potentsiaalsest. Lõhe taastamispotentsiaal Kunda jões on suur (vt p 2.3.1.1.3), kuid lõhele on kättesaadav väga piiratud osa elupaikadest ning taastootmise potentsiaalist kasutatud vaid väga väike osa. Seega Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärgid ei ole täidetud. KKK kohaselt on negatiivseks mõjuteguriks Kunda jõel asuvad paisud, mistõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksul olevatele kudealadele. Samuti mõjutab negatiivselt hüdroenergia kasutamine viisil, millega kaasneb oht jõe veerežiimi rikkumiseks (vt p 2.3.1.1.1.) ning settereostuseks (paisjärve säilimisel) (vt p 2.3.1.1.3.). Koelmutele ja noorjärkude kasvualadele mõjuvad negatiivselt neile kanduvad setted (peamiselt liiv), mis täidavad kivide alused varjepaigad ja koelmud. 2002. aasta Kunda I paisu remondi käigus vabanesid paisjärvest setted, mistõttu ebaõnnestus Kunda jões 2002/2003. aastal sigimine lõhel, meriforellil, jõesilmul ja teistel siirdekaladel praktiliselt täielikult, hävisid ka jões olevad 2001-2002. aasta lõhe, meri- ja jõeforelli, harjuse noorjärgud ning jõesilmu vastsete 3 kuni 4 aastakäiku (Kesler jt 2013 ja Kesler ja Taal, 201334, edaspidi Kesler ja Taal, 2013). Kalade ülepüügi või sobivate sigimis- ja elupaikade puudumise tõttu on mitmed kalaliigid (lõhe, angerjas, meriforell) ohustatud ning nende looduslik taastootmisvõime liiga väike. Nende looduslike asurkondade taastamiseks või tugevdamiseks tegeletakse kalavarude Kesler, M., Taal, I. 2013. Kunda tsemenditehase paisjärvest 2012 aastal sügis/talvel allavoolu lastud setete 34 mõju hindamine Kunda jõe alamjooksu kalastikule ja rehabilitatsioonimeetmete väljatöötamine.  EELNÕU 04.12.2020 taastootmisega, mis tähendab, et kalakasvandustes üles kasvatatud noorkalad asustatakse veekogudesse. RMK Põlula kalakasvatuses toimub Kunda jõe kui kõige paremini säilinud loodusliku asurkonna sugukarja baasil lõhe noorjärkude tehislik taastootmine ja jõgedesse asustamine. Kui Kunda jõe lõhe asurkonna seisund peaks halvenema, siis puudub Eestis ja Soome lahe piirkonnas alternatiiv geneetiliselt täisväärtusliku loodusliku paljundusmaterjali saamiseks. Sellest tulenevalt on Kunda jõe lõheasurkonnal väga suur looduskaitseline ja kalanduslik väärtus (Kesler jt, 2013; Järvekülg jt, 201535, edaspidi Järvekülg jt, 2015). 2.3.1.2.1.5. Elupaigatüüp jõed ja ojad Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) hõlmab looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud vooluveekogude lõike, millel on säilinud looduslik looklev voolusäng ja mille veekvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ning mis on elupaigaks ohustatud liikidele ning tähtsaks kudemispaigaks kaladele. Elupaigatüübi kriteeriumitele vastavate jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid (Paal, 2007)36. Vooluveekogude puhul määravad veekogu kvaliteedi veekogu füüsiline kvaliteet (eelkõige elupaikade mitmekesisus), veekogu hüdroloogiline režiim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk), veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine ning kaladele vastuvõetav gaasirežiim) ning veekogu tõkestamatus. Sirtsi loodusalale jääv Kunda jõe lõik vastab tervikuna elupaigatüübile jõed ja ojad (3260). Kunda jõe kui elupaiga algupärane füüsiline kvaliteet on Sirtsi loodusala piires säilinud üsna hästi. Voolusäng ja veetase on valdavalt looduslikud. Temperatuurirežiimilt on Kunda jõgi jahedaveeline, mis muudab selle heaks elupaigaks lõhelastele (forellile, lõhele ja harjusele). Eriti väärtuslikeks tuleb pidada jõe alamjooksu suuri kärestikke Kunda linnas (ühed kõige suurema languga kärestikud Eesti jõgedel; 1,15-2,8 km suudmest), Kunda mõisa juures (5,15- 5,6 km suudmest, Kohala vana veski piirkonnas (12,2-12,8 ja 13,9-14,3 km suudmest) ning jõe keskjooksul olevaid Voore oja suudme ja Mädaoja piirkonda jäävaid kärestikke (34,3-39,3 ja 41,6-41,8 km suudmest) (Järvekülg jt, 2013). Elupaigatüübi pindala Sirtsi loodusalal on nii Natura 2000 standardandmebaasi kui ka Natura elupaikade kaardikihi järgi 34 hektarit. Elupaiga esinduslikkus on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Natura elupaikade kaardikihi järgi suudmest kuni Kunda I paisuni B (esinduslik) ja Kunda I paisust ülesvoolu C (keskmine). Jõel asuvad paisud on halvendanud alamjooksu füüsilist kvaliteeti ja kalastiku seisundit. Jõe alamjooks on paisude tõttu isoleeritud kogu ülejäänud jõest, mistõttu on välistatud siirdekalade ja ka teiste kalade (kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest võldas) vaba liikumine elupaiga piires. Elupaik on tükeldatud piiratud ulatusega lõikudeks ning seeläbi on jões alaliselt elavate liikide (nt jõeforell, harjus) arvuka ja elujõulise asurkonna asemel mitu vähearvukat ning ohustatut. KKK kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks on saavutada elupaigatüübi esinduslikkus 34 ha-l tasemega „B“, pikaajaline kaitse-eesmärk on kogu elupaigatüübi esinduslikkuseks 35 Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus. 2015. Meetmest „Vooluveekogude seisundi parandamine (avatud taotlemine)“ ja „Vooluveekogude seisundi parandamine (investeeringute kava)“ toetust saanud projektide efektiivsuse hindamine. Hange 158003, leping nr 4-1.1/15/48-1 aruanne. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/aruanne_1.pdf (02.11.2020). 36 J. Paal. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.  EELNÕU 04.12.2020 saavutada „A“. See tähendab, et rändeteed paisude juures on efektiivselt avatud ning jõe seisund veemajanduskava kriteeriumite järgi on vähemalt hea. Seega kui paisjärvealuseid elupaiku ei taastata ja rändeteid efektiivselt ei avata, ei ole võimalik saavutada Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke, st saavutada elupaigatüübi (ja ühtlasi ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade) soodsat seisundit (kogu ulatuses esinduslikkus A). Natura hindamise juhendi37 ptk 2.1 kohaselt kasutatakse loodusdirektiivis lisaks kaitse- eesmärkidele mõistet „ala terviklikkus“, mis ei ole selgelt eristatav mõistest „ala kaitse- eesmärgid“, kuid lisab Euroopa tasandil oluliste loodusväärtuste kaitsmisele selle nüansi, et oluline on ka konkreetne Natura ala ning sellel alal kaitstavad liigid ja elupaigatüübid nende vastastikuses seoses, samuti muud keskkonnaelemendid, mis võimaldavad nende liikide ja elupaigatüüpide püsimist. Ala terviklikkus on tagatud, kui alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on määratud ehk see on selgelt seotud ökoloogilise terviklikkusega. Väljend „ala terviklikkus“ näitab, et tähelepanu keskmes on konkreetne Natura ala. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja - vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Seega, kui ala kaitse-eesmärgid ei ole saavutatud, ei ole tagatud ka ala terviklikkus. 2.3.1.2.2. Keskkonnamõju hindamine KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja 2 alusel keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lg 1 p 21 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. HMS § 5 lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtuvalt haldusmenetluses HMS kohaselt ei pea teostama neid toiminguid, mis eeldatult ei ole vajalikud ja toovad kaasa kulutusi. 37 Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf (02.12.2020).  EELNÕU 04.12.2020 KeHJS § 29 lg 2 järgi võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet on seisukohal, et taotlusega esitatud andmete ja senise teabe põhjal on Keskkonnaametil olemas piisav teave, otsustamaks ilma uue KMH algatamiseta, et kavandatav tegevus on perspektiivitu, sest tegevusel on oluline keskkonnamõju, mida ei saa vältida ega leevendada ja tegevuseks ei saa keskkonnaluba anda ning KMH seda järeldust ei muudaks. Riigikohtu 08.10.2018 otsuse p 22 on toodud, et KMH on üks teabe kogumise viisidest ning kui ilma KMH-d läbi viimata on selge, et esineb veeloa andmisest keeldumise alus, ei ole KMH korraldamine eesmärgipärane. Kunda jõgi kui loodusdirektiivi elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ja kaitse-eesmärgiks olevate liikide jõesilmu, hariliku võldase ja lõhe elupaik ei ole soodsas seisundis (vt p 2.3.1.2.1.). Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks tuleb Kunda I paisul paisutus likvideerida, tagada kaitsealustele liikidele vaba pääs paisust üles- ja allavoolu ning taastada paisjärve alla jäänud elupaigad (vt p 2.3.1.2.). VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel keeldub Keskkonnaamet veeloa andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi veeloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning kasutusele on võetud ohu vähendamise meetmed. KeÜS § 5 alusel on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale (KeÜS § 3 lg 2 p 5). Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-15-2596 p 32.2.1 on kohus märkinud, et: ,,Kohtu arvates ohustab vee erikasutus otseselt keskkonda ka siis, kui see ei võimalda saavutada kaitse-eeskirjaga ettenähtud kaitse-eesmärke. /.../ Keskkonnaeesmärkide saavutamise välistamine võib olla samuti otsene keskkonnaoht.’’ KeÜS § 10 alusel tuleb keskkonnaohtu vältida ning keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Keskkonnaamet käsitleb ülekaaluka avaliku huvi esinemist ning alternatiivide võimalikkust p 2.3.1.2.3. Keskkonnaameti hinnangul on Kunda I paisu puhul õigusaktidest tulenev kohustus Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamine. Ettevõtte poolt kavandatav tegevus ohustab Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamist (vt p 2.3.1.2.1.) ning seab ohtu Eesti kõige olulisema lõhe asurkonna (vt p 2.3.1.2.1.4.). Kunda jõe alamjooksu füüsilist kvaliteeti on oluliselt halvendanud paisud ja paisjärved ning hüdroenergia kasutamine. Paisutatud jõeosade alla jäävad väga suure languga (1–3%) kärestikud, mis on ühed olulisematest kudealadest kaladele, ning paisud tõkestavad siirdekalade, sealhulgas ka Sirtsi loodusala kaitsealuste liikide, rändeteed. Ligikaudu 90% lõhe ja jõesilmu ajaloolistest kudealadest on neile Kunda jõel asuvate paisude ja paisjärvede tõttu kättesaamatud. Paisud isoleerivad jõe alamjooksu kogu ülejäänud jõest, paisjärved on uputanud olulised kudealad ning jõe elupaikade killustatuse või vähesuse/vähese ligipääsetavuse tõttu on  EELNÕU 04.12.2020 jões alaliselt elavate liikide ühe arvuka ja elujõulise asurkonna asemel mitu vähearvukat ning ohustatud asurkonda. Võimalikeks meetmeteks paisude kui rändetõkete negatiivse mõju leevendamiseks on kalapääsude rajamine. Kunda jõe kanjonilaadsest orust tulenevalt ei ole senise teabe põhjal olemas kalapääsu lahendust, mis tagaks üheaegselt nii paisutamise jätkamise, hüdroenergia kasutamise kui ka kalade rändeteede efektiivse avamise. Kunda I paisu juurde kavandatav kruvikalapääs ei taga kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide efektiivset rännet (vt p 2.3.1.1.2.). Ka paisule kalapääsu rajamisel säiliksid paisjärvega kaasnevad keskkonnahäiringud, nagu: vee soojenemine, veekogu toitelisuse tõus ja kinnikasvamine; settereostuse oht; elupaikade/kärestike jäämine paisjärve alla ja sobivate elupaikade puudumine. Paisjärveliste veekogu lõikude tõttu säilib Natura ala killustatus ja pole võimalik tagada Natura ala kaitse- eesmärke ja terviklikkust. Ettevõte kavandab Kunda I paisul elektrienergia tootmiseks lisaks kruviturbiinile kaplan-tüüpi turbiinide kasutamist, mille puhul on oht, et turbiinide veehaarde kaitsevõre avade liiga suure laiuse korral satub osa elustikku turbiinidesse ja hukub. Hüdroelektrijaama avarii korral toimub vee tsükliline reguleerimine või ei suudeta tagada jõe ökoloogilist miinimumvooluhulka. Hüdrotehnikainseneri eksperthinnangu alusel mõjutab veetaseme kõikumine kruvikalapääsu tööd oluliselt. Seetõttu tuleb ülaveetaseme kõikumise vältimiseks rajada liigveelask, mis koos kruvikalapääsu sagedusmuunduriga reguleeriks vooluhulka vastavalt loodusliku äravoolu muutumisele. Mitme erineva lahenduse koostöötamisel, nagu seda on kaplanturbiinidega hüdroelektrijaam, kruviturbiin ja -kalapääs, põhjalask ning paisu automaatvari, on suurem tõenäosus erinevate rikete tekkimiseks. Süsteemide kasutamise puhul peab ka arvestama, et neid tuleb pidevalt kontrollida, reguleerida ning parandada. Kruviturbiiniga lisandub oluline mürareostus, mis häirib vee-elustikku ning peletab eemale isendid, kes võiksid pääsu läbida. (vt p 2.3.1.1.2.) Eelnevast tulenevalt, saab Kunda I paisul efektiivseks lugeda vaid lahendust, millega kaotatakse rändetõke, välistatakse vooluhulkade reguleerimine, likvideeritakse paisutus ja paisjärv kui rännet pidurdav ja elupaiku piirav tegur. Paisutuse likvideerimine loob eeldused paisjärve aluse kärestiku kui kaitsealuste liikide elu-, sh kudepaikade taastumiseks ja vee-elustiku vabaks liikumiseks üles- ja allavoolu ning nende arvukuse suurenemiseks. 2.3.1.2.3. Avalik huvi ja Natura erand 2.3.1.2.3.1. Natura erandi võimalikkus Ettevõte on taotlusele lisanud, et kui taotluse menetluses peaks selguma, et kavandatav tegevus on ebasoodsa mõjuga Natura 2000 võrgustiku alale, võib Vabariigi Valitsus siiski tegevusloaks nõusoleku anda KeHJS § 29 lg 3 alusel. Keskkonnaamet rõhutab, et juhul, kui ilmneb ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb analüüsida tegevuse lubatavust lähtuvalt loodusdirektiivi nõuetest. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestab, et kui hoolimata negatiivsest keskkonnamõjust,  EELNÕU 04.12.2020 alternatiivsete lahenduste puudumisel võib kava või projekti üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, siiski ellu viia, peab liikmesriik rakendama asendusmeetmeid, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 ls 2 kohaselt teatab liikmesriik komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. KeHJS § 29 lg 3 järgi võib Vabariigi Valitsuse nõusolekul anda tegevusloa hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, juhul kui see tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. Elupaikade direktiivi juhendi p 5.3.1 selgitanud, et esimene loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohasest Natura erandi tegemise korrast tulenev kohustus on uurida, kas projektile leidub alternatiive. Analüüsida tuleb kõiki teostatavaid alternatiive, mis vastavad projekti eesmärkidele, eelkõige nende suhtelist tulemuslikkust ala kaitse-eesmärkidele, ala terviklikkuse ja Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe toetamisega, samuti nende proportsionaalsust maksumuse suhtes. Need võivad hõlmata alternatiivseid asukohti või marsruute, teistsugust mastaapi või arengukava või alternatiivprotsesse. Euroopa Komisjon märgib, et kaaluda tuleks ka nn null- varianti. Euroopa Komisjon rõhutab juhendis, et mis puudutab alternatiivide läbivaatamisel kaalutavate meetmete majanduslikku kulu, siis see ei saa olla alternatiivsete lahenduste valikul ainus otsustav tegur (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-399/14, p 77). Juhendi kohaselt tuleb hinnata suhtelist mõju, mida alternatiivlahendused asjaomasele alale avaldavad. Tuleb rõhutada, et niisugustes võrdlustes kasutatavad parameetrid on seotud ala ja selle ökoloogiliste funktsioonide kaitse ja terviklikkuse säilitamisega. Seetõttu ei tohi kõnealuses etapis pidada muid hindamiskriteeriume, näiteks majanduskriteeriume, keskkonnakriteeriumidest tähtsamateks. Alternatiivide puudumist tuleb tõendada enne seda, kui asuda uurima, kas kava või projekt on üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste tõttu vajalik (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-239/04, p 36–39). Euroopa Komisjon on juhendi „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine” 38 (edaspidi Euroopa Komisjoni Natura juhend) p 3.3.1 märkinud, et loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohase nn Natura-hindamise käigus ei tohi alternatiivsete lahenduste kaalumisel piirduda vaid projekti või kava esitaja pakutud alternatiivsete lahendustega, kaaluda tuleks lahendusi, mis võivad paikneda isegi teises piirkonnas. Seega on Natura-hindamise kontekstis alternatiivid palju laiemad. Vastupidisel juhul saaks jõuda igakordselt tulemusele, et alternatiivid puuduvad, kuivõrd taotleja ei soovi muud kui Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärke kahjustavat tegevust läbi viia. Keskkonnaamet selgitab, et alternatiive tuleb hinnata ettevõtte poolt kavandatavale tegevusele, milleks on paisutamine ja hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks, kultuuriväärtuse kaitset tuleb käsitleda avalike huvide kontekstis. 2.3.1.2.3.2. Taastuvenergia Ettevõtte poolt kavandatava tegevuse puhul saab alternatiividena käsitleda ka muid taastuvenergia tootmise võimalusi (ka teisi tegevuse asukohti), samuti null-alternatiivi ja põlevkivi baasil elektrienergia tootmist. Keskkonnaameti hinnangul on alternatiivsed Keskkonnaministeerium, 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. 38 Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/naturam6ju_est.pdf (02.12.2020).  EELNÕU 04.12.2020 lahendused elektrienergia tootmisele olemas: muudes asukohtades või muul viisil taastuvenergia kasutamise osas (nt tuule- ja päikeseenergia kui Eesti kontekstis potentsiaalsemad taastuvenergia liigid), samuti põlevkivi baasil elektrienergia tootmine. Keskkonnaamet rõhutab, et hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul on arendaja erahuvi ega ole avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel vajalik, kuna ei saa väita, et piirkonna elektrienergiaga varustamiseks puuduvad alternatiivid, nt muul viisil elektrienergia tootmine. Tegevusele on elektriga varustamiseks teised võimalused olemas, mistõttu hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul ei ole hädavajalik ja asendamatu. VeeS seletuskirjas39 on ülekaalukat avalikku huvi esinemist seostatud elutähtsa teenuse tagamisega või looduskaitselistest seisukohtadest tulenevate kaalutlustega. Elutähtsad teenused on hädaolukorra seaduse § 2 lg 4 alusel sellised teenused, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitletakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Ettevõtte põhitegevusala on äriregistri alusel elektrienergia müük, seega on ettevõtte huvi Kunda jõe paisutamisel hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks. Elektriga varustamine on hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 1 loetletud kui elutähtis teenus. Majandus- ja taristuministri 28.06.2018 määruse nr 37 “Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel” § 2 lg 1 alusel on elektriga varustamine kui elutähtis teenus elektrienergiaga varustamise teenus elektrituruseaduse § 12 nimetatud tarbijatele Eesti territooriumil, mida osutab elektrituruseaduse § 211 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, ehk: tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW; liinivaldaja, kelle riigipiiri ületava elektriliini ülekandevõimsus on suurem kui 100 MW; põhivõrguettevõtja; või võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Ettevõte Kunda I paisu hüdroelektrijaama kasutades ei kvalifitseeru eelpool nimetatud kriteeriumitele vastavalt elutähtsa teenuse osutajaks. Taotluse alusel on hüdroelektrijaama võimsus 410 kW ning aastas toodaks rekonstrueeritud hüdroelektrijaam 2500 – 2900 MW. Eesti Taastuvenergia Koja 2018 aastaraamatu40 alusel Taastuvenergiast toodeti 2018. aastal kokku ca 1665 GWh ning hüdroelektrit 19 GWH. Kunda I paisul toodetav elektrienergia suurusjärk oleks käesolevate andmete alusel ca 0,1-0,2% kogu Eesti taastuvast energiast. Seega ei oleks antud juhul Kunda I paisul toodetav elektrienergia riigi toodangus määrava tähtsusega. Ettevõte ei ole ka kirjeldanud, et Kunda I paisul toodetud elektrienergial oleks kohalikul tasandil oluline roll. Keskkonnaameti hinnangul on Kunda linna elektrienergiaga varustamiseks olemas alternatiivid, mistõttu ei ole Kunda I paisul hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks ülekaalukas avalik huvi. Ettevõte ei ole omanud veeluba Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul ning teisele ettevõttele, OSAÜHING GENERAATOR E&K, antud veeluba Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul lõppes juba 13 aastat tagasi, 2007 aastal. Keskkonnaamet on korduvalt ettevõttele selgitanud, et Kunda jõe paisutamine Kunda I 39 643 SE II. Seletuskiri veeseaduse eelnõu teiseks lugemiseks (muudatusettepanek nr 79). 40 Eesti Taastuvenergia Koda, 2018. Taastuvenergia aastaraamat. Kättesaadav: http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2019/06/ETEK-Taastuvenergia-aastaraamat-2018.pdf (02.12.2020).  EELNÕU 04.12.2020 paisul on perspektiivitu tegevus, sest seab ohtu Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamise ja ala terviklikkuse (vt p. 2.3.1.3.). 03.12.2015 sõlmis ettevõte OSAÜHING-ga GENERAATOR E&K ehitise müügilepingu ja asjaõiguslepingu (Taotluse Lisa 2), millega ettevõte võõrandas hüdroelektrijaama jõuhoone, ülevoolu ja põhilasu, kivipaisu, juurdevoolukanali, äravoolutunneli, äravoolukanali, kivitrepi ning turbiini. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 54 lg 1 alusel on püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa. Asjaõigusseaduse § 641 järgi on kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks, nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatus teave kinnistu koormatiste ja kitsenduste kohta puudub. Keskkonnaamet märgib ära, et Kunda I pais ja hüdroelektrijaam ei ole tänaseni ehitusregistrisse kantud. Ettevõte omandas Jõe tn 21 kinnistu 08.09.2020. Enne kinnistu omandamist oli tegemist riigiomandis oleva reformimata maaga, millel oli ajutine valitseja ja piiratud tegevusvabadus (määrus nr 226 § 21). Eelnevast tulenevalt oli Keskkonnaameti hinnangul ettevõttel enne kinnistu omandamist piiratud õigus ehitise sihtotstarbelise kasutamise osas, arvestades asjaolu, et ehitis on kinnisasja oluline osa. Lisaks toob Keskkonnaamet välja, et vastavalt põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. PS § 32 sätestab ka, et omandi valdamisel võib seadus sätestada kitsendusi. Omandiõiguse vaba teostamise piiramise võimaluse on ette näinud LKS, mille § 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt on LKS eesmärgiks looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kui ettevõte 2020. aastal kinnistu ostis, võttis ta teadlikult äririski. Keskkonnaamet on korduvalt ettevõttele selgitanud oma seisukohta kavandatava tegevuse osas, kehtivaid piiranguid seoses Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärkidega, veemajanduskava eesmärke (vt p 1.6), et 2015. aastal ehitise müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal puudus tegevuseks veeluba, mille puudumisel tuleb paisutus likvideerida. 2.3.1.2.3.3. Kultuurimälestis Ettevõte on taotlusele lisanud Muinsuskaitseameti seisukoha Kunda I paisu ja paisjärve kohta. Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on tunnistatud kultuurimälestiseks 04.09.2008 kultuuriministri käskkirja nr 369 “Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine” alusel ning kantud ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse.41 Keskkonnaamet eeldab, et ettevõte peab avalikkuse jaoks esmatähtsaks ja erakordselt tungivaks põhjuseks muinsuskaitselisi asjaolusid. Taotluse Lisa 7 on toodud, et kultuurimälestis on väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo kontekstis: „Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos 41 Registrinumber 28726.  EELNÕU 04.12.2020 ülekandemehhanismiga on 1893. aastal rajatud esimene vee jõul töötav hüdroelektrijaam kogu Baltikumis. 19. sajandi lõpul rajatud hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus kogu Baltikumis on väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast.“ Taotluse Lisa 6 alusel selgub, et hüdroelektrijaama ja paisu on mitmel korral rekonstrueeritud ning muudetud, lisaks ei selgu mälestise ajaloolisest ülevaatest asjaolu, millal rajati Kunda I pais ning milline oli tammi algne välimus: “1893. aastal ehitati kärestikulise Kunda jõe kaldale tehase energiaga varustamiseks hüdroelektrijaam – teadaolevalt Baltimaade esimene hüdroelektrijaam, mille rajamine ja areng on tihedalt seotud Kunda tsemendivabrikuga. Elektrijaama paigaldati 260-HJ Francis-tüüpi turbiin”. /…/ Umbes 1910 võeti ette hüdroelektrijaama esimene rekonstrueerimine… /…/ Ühtlasi teostati tammi remont. /…/ 1953 – 1954 koostas RPI „Põllumajandusprojekt“ Kunda hüdroelektrijaama rekonstrueerimise projekti, mille põhjal ette võetud tööd lõpetati 1959. aastal, mida tähistab ka aastaarv hoone otsafassaadil. Tööde käigus eemaldati vana turbiin ja generaatorid koos jõuülekandeseadmetega. /…/ Muutuseid tehti ka interjööris. Ehitati uus raudbetoonist teenindussild üle tammi, ülevooluavad varustati puitkilpidega ja taastati põhilasu äravooluruumi varisenud tugimüür /…/ Paigaldati kaks püstvõlliga „Francis“ tüüpi turbiini Ф-300-BO-84 võimsusega 235 kW ning pöörlemiskiirusega 300 p/min. /…/ Lisas 8 on toodud, et: “OÜ Generaator E&K omandas lagunenud jaama 1995. aastal, rekonstrueeris selle ja käivitas 2000. Aastal.“ Taotluse Lisa 6 alusel on eesmärk säilitada algupäraseid hooneosi ja detaile: „Kinnismälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine.“ Taotluse Lisa 7 on toodud Muinsuskaitseameti seisukoht Kunda I paisu kohta: “Muinsuskaitseamet ei pea võimalikuks lubada Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaamahoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga (mälestise reg nr 28726) ja sellele sobiva ajaloolise keskkonna säilimise eesmärgil Kunda I paisu lõhkumist või paisutuse likvideerimist. See oleks otseses vastuolus MuKS § 5 keeluga mälestist rikkuda või hävitada.” Kultuurimälestise ajaloost selgub seega, et mälestist on korduvalt rekonstrueeritud ja muudetud ning algupärased hooneosad ja detailid ei ole enamjaolt säilinud. Puudulik on ka teave paisu, kui ehitise ja mälestise, algupärase välimuse kohta. Keskkonnaamet toob välja, et kultuurimälestise kaitsevööndi ning paisutuse säilitamise nõue läheb vastuollu looduskaitse- ja veeseadusega. Juhul, kui ilmneb ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, tuleb analüüsida tegevuse lubatavust lähtuvalt loodusdirektiivi nõuetest. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Muinsuskaitseamet ei kaasanud Keskkonnaametit Kunda I paisu ja hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks tunnistamisel ja sellele kaitsevööndi kehtestamisel. KeÜS § 9 on toodud lõimimispõhimõte, mille kohaselt tuleb säästva arengu tagamiseks keskkonnakaitse kõrget taset tagavaid kaalutlusi arvesse võtta kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel. Keskkonnaamet on seisukohal, et Kunda jõe paisutuse likvideerimisel on võimalik ühildada nii muinsuskaitselised kui ka keskkonnakaitselised huvid või rakendada muinsuskaitseseaduse § 40 lg 1, mille alusel võib kinnismälestise osa (antud juhul paisu osa)  EELNÕU 04.12.2020 teisaldada tema asukohast teise sobivasse asukohta, kui see on möödapääsmatu suure avaliku huvi tagamiseks ja kinnismälestise säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ning selle säilimist ei ole muul viisil võimalik tagada. Lisaks toob Keskkonnaamet välja, et Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga tunnistati kultuurimälestiseks 4 aastat peale seda, kui Sirtsi loodusala arvati Natura 2000 alade võrgustikku. Riigikohtu halduskolleegiumi on 08.10.2018 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-478 p 27: jõudnud järeldusele, et: “Arvestades Muinsuskaitseameti seisukohta, et hüdroenergia tootmine ei ole muinsuskaitseliste eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, on KKA põhjendatult asunud seisukohale, et ei esine sellist ülekaalukat avalikku huvi hüdroenergia tootmise vastu.'' Riigikohtu halduskolleegiumi on 08.10.2018 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-478 p 31 toonud välja, et: ,,Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta kaebaja energia tootmiseks loa andmist. Täidetud ei ole ka eeldus, et alternatiivsed lahendused puuduvad.'' Keskkonnaamet on seisukohal, et muinsuskaitseliste aspektide esile toomisel ei saa eeldada vältimatut hüdroenergia kasutamist, paisutamist ning samuti ei pea objekt olema kasutuses tema algses funktsioonis. Toetudes Halduskohtu 06.02.2017 kohtuotsusele ei kaalu kultuurimälestise sihtotstarbelise kasutamise eelistamine üles Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ohtu seadmist. 2.3.1.2.3.4. Loodusdirektiivi rakendamine Keskkonnaamet ei saa kaalutlusõiguse teostamisel jõuda tulemuseni, mis tooks kaasa kaitse- eesmärkide täitmata jätmise. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt prevaleerivad keskkonnakaitselised argumendid kultuuriliste, see tähendab ka muinsuskaitseliste argumentide ees. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 5.3.2 alusel üldised huvid peavad olema ülekaalukad: seetõttu on selge, et igasugustest üldistest sotsiaalsetest või majanduslikest huvidest ei piisa, eriti kui arvestada direktiiviga kaitstud huvide erilist kaalu (nt direktiivi põhjendus 4, milles on osutatud „ühenduse looduspärandile“). Euroopa Komisjon leiab Euroopa Komisjoni Natura juhendis, et üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste, sealhulgas sotsiaalsete või majanduslike põhjuste all tuleks silmas pidada olukordi, kus ettenähtud kavad või projektid osutuvad asendamatuteks: 1) kodanike elu põhiväärtuste (tervis, julgeolek, keskkond) kaitsele suunatud meetmete või poliitika raames; 2) riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiate raames; 3) spetsiaalseid avalike teenuste osutamise raames; 4) spetsiaalseid avalike teenuste osutamise kohustusi täitva majandusliku või sotsiaalse iseloomuga tegevuse raames. Viidates eelnevale, on Keskkonnaamet seisukohal, et ettevõtte poolt kavandatud tegevus ei ole asendamatu üldiste huvide seisukohast. Riigikohtu 08.10.2018 otsuses nõustus Riigikohtu Halduskolleegium Keskkonnaameti seisukohaga, et Natura 2000 võrgustiku alal kaitstavate kalaliikide (sh harilik võldas, jõesilm, lõhe) elupaigale avaldatava negatiivse mõju tõttu saanuks hüdroenergia kasutamiseks  EELNÕU 04.12.2020 ettevõttele loa anda ainult olulise avaliku huvi esinemise ja alternatiivide puudumise korral (loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja 4 ja KeHJS § 29 lg 3 alusel) ning nimetatud eeldused täidetud ei olnud. Euroopa Kohus on lahendis C-399/14 (p 77) selgitanud, et majanduslikud aspektid ja kaalutlused ei ole looduskaitseliste eesmärkide kõrval võrdse kaaluga ega määrava tähtsusega. Tartu Halduskohtu 06.02.2017 kohtuotsuse p 14 alusel, kui kavandatava tegevuse puhul on selge ebasoodne mõju Natura 2000 ala terviklikkusele või kaitse eesmärkidele, puudub igasugune vajadus muude asjaolude ja huvide kaalumiseks, sest tegevusloa andmine on igal juhul välistatud juhul, kui erandid ei kohaldu. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestab erireegli tegevuste lubamiseks juhul, kui hindamise tulemusena selgub, et tegevusel võib olla negatiivne mõju (nn erandi tegemine). Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt saab veeloa anda üksnes juhul, kui esinevad üheaegselt järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni). Nn erandi tegemise etappi käsitlevad ka KeHJS § 29 lg 3 ja 4. Keskkonnaamet on seisukohal, et taotletava tegevuse puhul loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestatud erand ei kohaldu, sest kavandatavale tegevusele on olemas alternatiivid, mistõttu ei esine üheaegselt Natura erandi rakendamiseks kõik loetletud tingimused, ning edasine analüüs ei ole asjakohane ega vajalik (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-239/04, p 36-39). Veekogu paisutamine ja hüdroenergia kasutamine pole antud juhul ka avalikkuse jaoks esmatähtis ega erakordselt tungiv ja majanduslikult põhjendatud vajadus, mis kaaluks üles Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja õigustaks olulist negatiivset mõju kaitstava loodusobjekti seisundile ning seaks kahtluse alla üldiste keskkonnaeesmärkide saavutamise. Keskkonnaamet rõhutab, et Kunda jõe paisutamisel ja hüdroenergia kasutamisel elektrienergia tootmiseks, ei ole tegemist esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjustega. Vastavalt KeHJS § 3 lg 1 p 2, § 20 lg 1, keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 ,,Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded’’ (edaspidi määrus nr 34) § 7 lg 3, KeHJS § 29 on Natura-hindamine KMH osaks ning vastavalt määruse nr 34 § 7 lg 3 ja § 29 saab Natura erandit hinnata üksnes läbi KMH. Keskkonnaamet on seisukohal, et loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Keskkonnaameti hinnangul leiduvad tegevusele alternatiivsed lahendused ning tegevus ei ole vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Seega ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajadust KMH algatamiseks, et kaaluda Natura erandi võimalikkust ning taotleda Vabariigi Valitsuselt Natura erandi kohaldamiseks nõusolekut. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2). KMH algatamine on perspektiivitu, kui on selge, et tegevusel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ning Natura erandi rakendamiseks eeldused puuduvad.  EELNÕU 04.12.2020 2.3.2. Veemajanduskava eesmärkide täitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2000 direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava. Veemajanduskava on koonddokument, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, kokkuvõtet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Pinnaveekogumite puhul hinnatakse kogumi ökoloogilist ja keemilist seisundit. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava42 (edaspidi veemajanduskava) kohaselt mõjutab Kunda I pais vooluveekogumit Kunda Jaama tn sillast suudmeni (Kunda_3)43, mis on tugevasti muudetud veekogum. Veekogumite seisundiinfo44 alusel on veekogumi seisund 2019. aasta koondhinnangu alusel hinnatud halvaks. 2017. aastal oli veekogumi koondseisund hinnatud kesiseks, seega on veekogumi seisund halvenenud. Halva koondseisundi põhjuseks on Kunda I pais kalade rände takistajana ning ühealuseliste fenoolide, polübroomeeritud difenüüleetrite ja elavhõbeda esinemine vee-elustikus, kalades. Vooluveekogumi Kunda_3 hea seisund tuleb saavutada 2021. aastaks. Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-461/13 (p 51) tuleneb, et kui erandit pole ette nähtud, tuleb keelduda projekti heaks kiitmisest, kui see võib halvendada pinnaveekogu seisundit või ohustada pinnavee hea seisundi või pinnavee hea ökoloogilise potentsiaali ja hea keemilise seisundi saavutamist veepoliitika raamdirektiivis ette nähtud ajal. VeeS § 32 lg 1 alusel oli pinna- ja põhjavee hea seisundi, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemilise seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali saavutamise tähtaeg 22.12.2015. Ajakohastatud veemajanduskavaga pikendati keskkonnaeesmärkide saavutamist aastani 2021, seega ei saa Keskkonnaamet aktsepteerida keskkonnaeesmärkide saavutamisega põhjendamatut viivitamist. Euroopa elurikkuse strateegia aastani 2030 alusel45 on jäädud veealase õigusraamistiku rakendamisel maha. Selleks, et tagada magevee ökosüsteemide ja jõgede looduslike funktsioone, on vaja teha suuremaid jõupingutusi, et saavutada veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid. Eesmärk on, et 2030. aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud takistused ja taastades lammid ja märgalad. Tagada tuleb jõgede looduslik vooluhulk, mis võimaldaks saavutada kõigi pinnaveekogude hea seisundi, nagu on nõutud veepoliitika raamdirektiivis. Taotluse alusel kavandatakse Kunda I paisule kruvikalapääsu rajamist, mis ei taga kõikide jões elavate kalaliikide vaba rännet Kunda I paisust üles- ja allavoolu (vt p 2.3.1.1.2.). Kruvikalapääsu rajamisel jääks alles paisjärve säilimise ja hüdroenergia kasutamisega seonduvad kahjulikud mõjud. 42 Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015-2021. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf (03.11.2020). 43 Keskkonnaregistrikood 1072900_3. 44 Keskkonnaagentuur. Veekogumite seisundiinfo. Veekogumite koondseisund 2017. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo (03.11.2020). 45 Euroopa Komisjon, 2020. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2020/ET/COM-2020-380-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF (02.12.2020).  EELNÕU 04.12.2020 Väiksema asurkonna tõttu on Kunda jõe kaitsealused liigid reostusele tundlikumad ning Kunda I pais takistab liikide populatsioonide suurenemist. Paisjärvede hooldatama jätmisel on oht, et täissettinud ja kinnikasvavast paisjärvest saab vooluveekogu mõjutaja lisatoitainete, liigselt sooja ja vähese hapnikuga vee ning järvelise elustiku tõttu. Lisaks võib halvas seisus paisust, kui see peaks purunema, tekkida oluline voolurežiimi muutus ning alguse saada settereostus, mis kahjustab kaitsealuste liikide elu- ja kudepaiku ning mõjutab liikide arvukust. Kunda I paisu 2002. aasta settereostuse tagajärjel hävisid noorjärgud ja vastsed ning ebaõnnestus siirdekalade sigimine (vt p 2.3.1.2.1.4). Lisaks võib hüdroenergia kasutamisel, näiteks seadmete rikke korral, esineda veetasemete kõigutamist, mistõttu jääb allavoolu jõesäng veevaeseks. Mis omakorda ohustab otseselt elustikku ja seeläbi veekogumi seisundit. Eelnevast tulenevalt ei saa eeldada, et üksnes kalade läbipääsu tagamisega on tagatud ka veekogu hea seisund. VeeS § 32 lg 1 alusel on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tugevasti muudetud veekogumite vähemalt hea seisund. VeeS § 32 lg 4 põhjal peab pinnavesi kaitset vajavatel aladel VeeS § 36 lg 1 p 2 ja 5 tähenduses vastama § 36 lg 6 ja LKS alusel kehtestatud nõuetele. VeeS § 36 lg 1 p 5 kohaselt on kaitset vajav ala elupaiga või liigi kaitseks LKS alusel määratud ala, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi kaitseks oluline, sealhulgas lõheliste ja karpkalaliste elukeskkonnaks olev veekogu. Keskkonnaameti hinnangul takistab Kunda jõe paisutamine ja hüdroenergia kasutamine Kunda I paisul veekaitse eesmärgi, vooluveekogumi Kunda_3 hea seisundi saavutamise 2021. aastaks, täitmist. Veekaitse eesmärgi saavutamiseks on vajalik likvideerida paisutus Kunda I paisul. Keskkonnaamet keeldub veeloa andmisest VeeS § 192 lg 3 p 8 alusel, sest kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist. 2.3.3. Kokkuvõte Keskkonnaamet on seisukohal, et ettevõtte taotlus on perspektiivitu ning veeloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda I paisul tuleb keelduda, sest: 1) Kunda jõel on keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, millega kaasneb veetaseme tõstmine ja veerežiimi muutmine, seega ei vasta kavandatav tegevus õigusaktidega sätestatud nõuetele (LKS § 51 g 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel; vt p 2.3.1.1.1); 2) Kavandatava tegevusega ohustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamist – ala terviklikkuse taastamist ning kaitsealuste liikide elupaiku, sealhulgas Eesti olulisimat lõhe asurkonda; nimetatud olulist negatiivse keskkonnamõjuga tegevust on võimalik vältida, sest huvi veeloa andmiseks pole ülekaalukas ning tegevusele on olemas alternatiive (LKS § 32 lg 2, KeHJS § 29 lg 2-3, VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel; vt p 2.3.1.)  EELNÕU 04.12.2020 3) Kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8 alusel; vt p 2.3.2.) 2.4. Paisutuse likvideerimine Paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (paisuga) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit. Pais on vesiehitis, mille eesmärk on veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada. VeeS § 175 lg 4 alusel, kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. VeeS § 196 lg 2 p 9 ja § 197 lg 1 alusel tuleb paisutuse likvideerimiseks või veekogu veetaseme alandamiseks tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja, esitada taotlus veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks vähemalt üks kuu enne selle tegevusega alustamist (edaspidi registreering). Registreeringu taotluse menetluse raames hindab Keskkonnaamet paisutuse likvideerimisega seonduvat mõju ning kaasab puudutatud isikuid, et jõuda kokkuleppeni, millisel viisil ja millistel tingimustel toimub paisutuse likvideerimine. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, aktsiaseltsi Generaator keskkonnaloa taotlusest, veeseaduse § 192 lg 1 ja lg 3 p 8, looduskaitseseaduse § 32 lg 2 ja § 51 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 p 4 ja 6, haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 ja tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p 2.1. ja 3.5.8., otsustan: 1. Keelduda aktsiaseltsile Generaator (registrikood 10039457) keskkonnaloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ning hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas Jõe tn 21 kinnistul asuval Kunda I paisul; 2. Avalikustada keskkonnaloa andmisest keeldumise otsuse kohta teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest aktsiaseltsile Generaator. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemistest arvates, esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Liivia Mahlapuu Teie 26.10.2020 nr MTÜ Jägala Kalateed [email protected] Meie 04.12.2020 nr 7-4/201955/2006794 Linnamäe paisuga seotud küsimused Austatud Liivia Mahlapuu Pöördusite õiguskantsleri poole seoses Linnamäe paisuga Jägala jõel ning seda puudutava haldusmenetlusega. Väljendasite oma avalduses muret, et aastate vältel ei ole jõutud paisu üle peetavas vaidluses tulemuseni ning puudub üksmeel, mis edasi saab. Mõistan Teie muret, sest praegune olukord ei ole hea. Õiguskantsler ei hinda haldusaktide õiguspärasust. Seetõttu ei võta õiguskantsler seisukohta ka Linnamäe paisule väljastatud vee-erikasutusloa õiguspärasuse, selle kehtivuse pikendamiste õiguspärasuse ega kultuuriministri käskkirja suhtes, millega tunnistati Linnamäe pais kultuurimälestiseks. Kui peate Keskkonnaameti või kultuuriministri tegevust õigusvastaseks, siis tuleks kaaluda kohtu poole pöördumist. Kohus hindab, kas MTÜ Jägala Kalateed vastab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Õiguskantsleri võimalused hinnata Linnamäe paisu kaasust ja sellega seotud küsimusi on väga piiratud, kuna käimas on kohtumenetlus (kohtuasi nr 3-19-2198 puudutab keskkonnamõju hindamise aruannet) ning on jõustunud ka kohtulahend (asjas nr 3-19-1697). Õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2 kohaselt ei tohi avaldusealuses asjas olla jõustunud kohtuotsust, süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetavat määrust või kohtuvälise menetleja otsust väärteomenetluses ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust, süüteomenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust. Seetõttu on võimalik selgitada vaid mõnd Linnamäe paisu kohta tekkinud küsimust, mis ei seondu vahetult kohtuasjadega. Tundub, et Linnamäe paisu puudutavas arutelus soovitakse leida õiguskorrast normi, mis annaks ühele või mõnele huvile teis(t)e ees automaatse eelise. Seadus näeb ette, et lahendus tuleb leida huvide ja väärtuste kaalumise kaudu. See ülesanne on pandud Vabariigi Valitsusele Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 49 lõikes 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lõikes 3. Lähtudes KeHJS § 29 lõikest 3 tuleb avalikke huve kaaluda ja tegevusloa andmiseks nõusoleku andmise üle otsustada Vabariigi Valitsusel, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.  2 Vabariigi Valitsuses on esindatud kõigi ministeeriumide valitsemisalad. Just see lubabki Vabariigi Valitsusel erapooletult kaaluda avalikke huve ja lahendada olukordi, kui need huvid on või näivad olevat vastakad. Vabariigi Valitsuse otsus peab olema põhjendatud ja sellest peab selguma, kuidas otsuseni jõuti. Seda sõltumata sellest, kas tegemist on ühiskonnas oluliste väärtuste kaalumisega ja nende väärtuste vahel kompromissi leidmisega või ühe väärtuse teisele eelistamisega. Sama kehtib siis, kui üks huvi peab teise ees taanduma, ka seda tuleb põhjendada. Kuivõrd loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiked 3 ja 4 ning KeHJS § 29 lõige 3 näeb ette nn Natura erandi tegemise võimaluse, ei ole põhimõtteliselt välistatud, et kompromisse saab teha ka loodusväärtuste arvelt, kui selleks on järgitud teatud reegleid. Kultuuriväärtuste kaitset ei ole Euroopa Liidu õiguses harmoneeritud, seega saab selles valdkonnas lähtuda üksnes Eesti-sisestest reeglitest. Asjaolu, et üht väärtust kaitstakse Euroopa Liidu õigusega, ei tähenda automaatselt, et teine, üksnes riigisiseselt kaitstav väärtus oleks kuidagi vähem oluline. Näiteks rahvuskultuuri kaitse ongi eeskätt riigisisene küsimus. Seetõttu ei saa öelda, et mõnel avalikul huvil oleks teistega võrreldes suurem kaal või tähendus. Vaidlusaluses asjas tuleb välja tuua olulised väärtused ja avalikud huvid ning neid kaalub ja analüüsib Vabariigi Valitsus, kui on vaja otsustada tegevusloa andmise üle. Asjakohaste väärtuste ja huvide kohta kogutud teave koondatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruandesse, kuid nende kaalumine ja vajadusel ka kompromissi leidmine on Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsust ei piira avalike huvide kindlaksmääramisel keskkonnamõju hindamise aruanne ega selles antud hinnangud. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused määrab Vabariigi Valitsus ise ning vajaduse korral saab ka Riigikantselei ja ministeeriumide abiga teavet juurde hankida. Praegusest olukorrast, mil arendaja ja haldusorgani(te) vaated üksteise tegevusele on väga erinevad, pole väljapääsu leida lihtne. Esmajärjekorras kerkib küsimus, kuidas üldse asuda rakendama KeHJS § 29 lõiget 3, kuivõrd selle eelduseks on keskkonnamõju hindamise aruanne. Teatavasti ei ole praegu üksmeelt selles, kas eksperdi koostatud ja arendaja esitatud aruanne vastab nõuetele. See on kohtuvaidluse nr 3-19-2198 üks peamisi vaidlusküsimusi. Seetõttu ei saa õiguskantsler seda küsimust sisuliselt käsitleda. Erimeelsuste jätkudes ei ole põhjust ilmselt välistada ka VVS 7. peatükis ette nähtud võimalust. Teenistusliku järelevalve korras on võimalik uurida, kas senine tegevus on õiguslikult korrektne ja piiratud ulatuses saab hinnata ka tegevuse otstarbekust (VVS § 100). Loodan, et nendest selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Vabariigi Valitsus, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet Evelin Lopman 693 8431 [email protected] I. Sissejuhatus Keskkonnakomisjon otsustas 2016. aasta 18. aprilli istungil algatada veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu tulenevalt Riigikogu 2016. aasta 21. jaanuari otsusest toetada Õiguskantsleri ettepanekut. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 tegi Riigikogu esimees keskkonnakomisjonile ülesandeks algatada seaduseelnõu veeseaduse § 17 lõike 4 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2015. aasta 1. detsembril tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku veeseaduse § 17 lõike 4 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Veeseaduse (VeeS) järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lõikest 2 rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Nii tuleks näiteks rikkuda ka ajalooline ja senini töötav väärtuslik vesiveski. Samaaegselt keelab muinsuskaitseseaduse § 5 mälestist hävitada või rikkuda ning veski omaniku jaoks tekib probleem, et Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti nõudeid ei ole võimalik üheaegselt täita. Õiguskantsleri hinnangul on seadust võimalik muuta nii, et kalapääsu rajamise kohustus ei ole absoluutne ja Keskkonnaametil peaks olema Õigus kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu tekst ja seletuskiri on valminud Keskkonnaministeeriumi (KeM), Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna koostöös. Tekstide koostamises osalesid Elina Lehestik (KeM Õigusosakonna jurist, elina.lehestik(fl),envir,ee, 6262904), Merike Peterson (Muinsuskaitseameti õigusnõunik, [email protected], 6403038), Silver Sära (Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik, [email protected], 6316360) ja Elle Kaur (keskkonnakomisjoni nõunik- sekretariaadijuhataja, [email protected], 6316581). II. Seaduse eesmärk Seaduse täiendamise eesmärk on VeeS § 17 lõike 4 kooskõlla viimine põhiseadusega. Selleks antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, milles vastanduvad erinevad huvid, mida pole üheaegselt võimalik järgida, näiteks lahendada olukordi, mil omavahelises vastuolus on muinsuskaitse ja looduskaitse huvid. Seaduse kehtiv tekst ei võimalda Keskkonnaametil teha VeeS § 17 lõike 4 kohaldamisel erandeid ja leevendusi ka juhul, kui seda põhimõtteliselt õigustatuks peetakse. Õiguskantsler märkis 2015. aasta 1. detsembril Riigikogule saadetud ettepanekus, et „Kalapääsu rajamise kohustus riivab omandipõhiõigust (PS § 32), sest paneb omanikule kohustuse asja teatud viisil kasutamiseks ja ümberkujundamiseks. Omandipõhiõigust riivatakse, kui asi tuleb riigi soovitud viisil ümber ehitada või vastasel korral lammutada (nagu näeb ette VeeS § 17 lg 4). Kui seejuures ei ole võimalik arvesse võtta mistahes kaalukaid ! asjaolusid/vastuväiteid (sh asja muinsuskaitselist väärtust, ehitisega seotud kulusid, tehnilisi 1 võimalusi, kalapääsu tegelikku kasu), siis kerkib kahtlus omandipõhiõiguse ülemäärases riives, mida PS § 11 ei luba." Eelnõu võimaldab leevendada kalapääsu rajamise kohustust ka muudel kui muinsuskaitselistel põhjustel. VeeS § 17 lõike 4 kohaldamise praktikas on seni esile kerkinud huvid nii kultuuripärandi säilimise (mälestiseks olevate paisude ja neid ümbritseva kultuuriväartusliku keskkonna säilitamine) kui ka ettevõtlusega tegelemise (hüdroenergia tootmine) vastu. Välistatud ei ole sotsiaalmajanduslikud huvid (nt paisjärves võivad paikneda maakütte seadmed), bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus (nt looduses esineva mõne muu liigi kaitse vajadus), samuti ka omandist ja ettevõtlusest tekkivad või muud nimetamata huvid. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Üldosa Kalade kaitse korraldamisel ja vastavate Õigusnormide sätestamisel on väga oluline eristada lõheliste jõgesid muudest jõgedest. Lõhelistel on ellujäämiseks hädavajalikud kärestikulised elupaigad, kus tuleb luua neile ligipääs ja võimaldada kalade ränne. Kui neid tingimusi ei täideta, siis lõheliste populatsioonid hävivad. See tähendab seda, et kalade läbipääs vee voolu tõkestavatest ehitistest tuleb neil jõgedel üldjuhul tagada, ja vaid üksnes erandlikel juhtudel, kus läbipääsu rajamine on võimatu või ebaotstarbekas, võib selle kohustuse täitmist leevendada või selle täitmise nõudest loobuda. Muudel jõgedel võib kalade läbipääsu rajada, kui seda peetakse teaduslikus mõttes vajalikuks ja see parandab kalade elutingimusi, kuid ei pea seda tegema. VeeS § 17 lg 4 sätestab, et LKS § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. See on absoluutne kohustus, millele kavandatakse käesoleva eelnõuga täiendus - § 17 lg 4 , mille kohaselt on ! võimalik seada leevendusmeetmeid selle kohustuse täitmisele või isik kohustuse täitmisest vabastada, kui esineb kaalukas põhjus. VeeS §-i 17 kavandatava täienduse kohaselt on kaalumine ja erandid võimalikud, kuid ühelegi põhjusele ei anta seadusega ette ülekaalu. Kaalukas põhjus võib põhineda nii era- kui ka avalikul huvil ja see selgub konkreetse juhtumi asjaolude hindamise käigus ning annab vee erikasutusloa menetluses Keskkonnaametile võimaluse põhjendatud olukorras teha läbipääsu tagamisel leevendus! või vabastada paisu omanik üldse läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest. Keskkonnaamet peab vee erikasutusloa menetluses tulenevalt haldusmenetluse seadusest (HMS) selgeks tegema koostöös taotlejaga ning arvestades HMS §~s 38 sätestatut kõik tähtsust omavad asjaolud, sh ka selle, kas ja kuidas on võimalik kalapääsu mälestise juurde rajada. Taotleja on kohustatud Keskkonnaametile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (nt eskiisprojekt Muinsuskaitseameti kooskõlastusega/seisukohaga või eksperthinnang kalade läbipääsu nõude täitmise võimatuse kohta). Selle kohustuse täitmatajätmisel võib Keskkonnaamet soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Samuti peab Keskkonnaamet menetluses välja selgitama, millised on konkreetse menetlusega seonduvad erinevad huvid (st avalikud huvid ja erahuvid - nt ökoloogilis-majanduslik huvi, loodus» ja keskkonnakaitseline huvi, ettevõtlusega tegelemise huvi) ning seaduses sätestatud piirangud, nt LKSst tulenevad Natura ala kaitsega seotud piirangud (juhul, kui pais asub Natura alal) või VeeSst tulenevad veekeskkonna kaitse kitsendused. Keskkonnaamet selgitab huvid välja lähtudes uurimispõhimõttest ning HMSst. 2 Kaaluka põhjuse väljaselgitamise ja tõendamise koormis on haldusorganil, kui tegu on avaliku huviga, ja eraisikul, kui tegu on erahuviga. Kaalukas põhjus on määratlemata Õigusmõiste, mis võib olla mh muinsuskaitse huvi säilitada pais või sellega seotud ehitis võimalikult esialgsel kujul mälestisena, kui pais või sellega seotud ehitis on tunnistatud mälestiseks. Kaalukas põhjus võib olla vajadus säilitada mälestist ümbritsev kultuuriväärtuslik keskkond või mälestiseks oleva pargi oluliseks elemendiks olev paisjärv. Samuti tuleb arvestada veetaseme või voolusängi muutmise võimalikku mõju muule lähialal paiknevale kultuuripärandile (nt jõe äärde jääv linnus, linnamägi vms). Kaalukas põhjus võib põhineda ka erahuvil, nt paisuomaniku mõistlikud ja arvestatavad põhjendused, miks kalapääsu rajada ei saa. Kaalukas põhjus võib olla ka keskkonnakaitsest tulenev eesmärk, mis on sätestatud EL direktiivides ja LKSs ning VeeSs. Mida pidada VeeS § 17 lg 4 nõude suhtes kaalukaks põhjuseks, tuleneb konkreetsest juhtumist ja selles esinevatest huvidest või asjaoludest ja selgub nende hindamisel. Haldusmenetlus Kui isik esitab Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse paisutamiseks ja Keskkonnaamet võtab selle menetlusse, siis loa andja selgitab välja kõik menetlusega seonduvad huvid. Lõheliste jõgede puhul tuleb koos vee erikasutusloa taotlusega esitada ka meetmed, millega tagatakse VeeS § 17 lõikes 4 nimetatud kalade läbipääs. Kui pais või sellega seotud ehitis on tunnistatud mälestiseks (on mälestise koosseisus või kaitsevööndis), võiks juba vee erikasutusloa taotluse juures olla ka Muinsuskaitseameti seisukoht kalade läbipääsu tagamise meetmete kohta. Kui seisukohta lisatud ei ole, siis palub Keskkonnaamet seisukoha lisada või korraldab ise Muinsuskaitseametilt selle saamise. Kuna vee erikasutusloa taotluse kohustuslik lisa on ka kohaliku omavalitsuse nõusolek vee erikasutusele, siis saab kohalik omavalitsus samaaegselt anda oma nõusoleku ka kavandatavale kalade läbipääsu lahendusele. Vee erikasutusloa taotlemisel hüdroenergia kasutamiseks on taotlejal kohustus esitada ökoloogilis-majanduslik analüüs, muul juhul esitab ta selle loa andja nõudmisel. Ökoloogilis- majanduslik analüüs on hinnang kavandatavale tegevusele. Analüüsi käigus tuleb hinnata tegevuse mõju keskkonnale ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, samuti ka tegevuse majanduslikku poolt (tulud-kulud) ja seotud huve. Kui paisutamine ohustab looduskaitseseaduses või veeseaduses sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamist, tuleb nö kaalule asetada kõik asjaga seotud huvid ja selgitada välja, kas keskkonnaeesmärkide saavutamata jätmine ja erandi kohaldamine on põhjendatud. Kui menetluse käigus selgub, et menetlusosaliste soovid seoses kalade läbipääsu tagamisega on erinevad, siis kaalub Keskkonnaamet erinevaid huvisid, küsides vajadusel vee erikasutusloa taotlejalt ökoloogilis-majanduslikku analüüsi. Kui Keskkonnaamet on välja selgitanud menetlusega seonduvad huvid, asjaolud ja piirangud, kaalub Keskkonnaamet, kas avalik huvi keskkonna kaitseks on kaalukam taotleja huvist või püüab leida huvisid tasakaalustava lahenduse kalade läbipääsu tagamiseks. Huvisid tasakaalustav lahendus võib olla ka selline, mis ei vaja leevendust kavandatava VeeS § 17 lõike 4 mõistes. l Keskkonnaamet, arvestades kõiki asjaolusid, erinevaid huvisid, ökoloogilis-majandusliku analüüsi tulemusi, teeb otsuse kalade läbipääsu' tagamise kohta. Kui eelnevalt kirjeldatud haldusmenetluses tuvastati, et esineb kaalukas põhjus, miks kalade läbipääsu ei ole võimalik tavapäraselt tagada, siis on võimalik otsustada läbipääsu tagamise kohustuse osas leevenduse tegemise või loa taotleja kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest vabastamise üle. Kohustust ei saa leevendada Natura 2000 alal asuval paisul, kui selleks vajalikud tingimused 3 pole nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) artikkel 6 lõike 4 kohaselt täidetud. Vaid kaalukatel põhjustel ja erandlikel asjaoludel saab loobuda kalade läbipääsu kohustuse seadmisest. Puudutatud isikud selgitatakse välja menetluse algfaasis ning ka nemad kaasatakse menetlusse. Kõigil menetlusosalistel on võimalik esitada menetluses oma arvamusi, sest tegemist on avaliku menetlusprotsessiga. Vee erikasutusloa ja otsuse eelnõu saadetakse kõigile menetlusosalistele ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Leevendavad meetmed ja kohustusest vabastamine Kui eelnevalt kirjeldatud haldusmenetluses jõutakse järeldusele, et kompromissi kalade läbipääsu osas nö tavatingimustel ei ole võimalik saavutada ning on tuvastatud kaalukas põhjus, siis on võimalik teha läbipääsu tagamise kohustuse osas leevendusi või loa taotleja kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmisest vabastada. Leevendusmeetmeid tuleks seada vee- erikasutusloas eelkõige kalade läbipääsu nõude kriteeriumide osas ning äärmisel vajadusel võib isiku kohustuse täitmisest vabastada. Näiteks, juhul kui analüüsi tulemusena pole võimalik muinsuskaitsealusele paisule rajada kõikidele kalaliikidele toimivat lahendust sellisena, et muinsuskaitseväärtus või muu kaalukas huvi olulisel määral ei kannataks, võib Keskkonnaamet leevendada kalade rändeks seatavaid tingimusi konkreetsel juhul nii, et lahendus, mida on võimalik rajada, toimiks vaid näiteks parema ujumisvõimega kalade jaoks. Samuti võiks ühe võimalusena kaaluda leevendusmeetmena osalise ajaga kalade rände tagamise nõude sätestamist, näiteks paisutustaseme ajutise alandamise ning rändetee avamise näol põhiliste rändeliikide rände ajaks. Sellised leevendusmeetmed võimaldavad tagada nii muinsuskaitseväärtuste säilimise või muu kaaluka huvi kaitse, kuid samal ajal tagavad teatud ulatuses ka kalade rändevõimalused. Leevendusmeetmena on võimalus rajada samale veekogule ka kaladele ligipääsetavaid tehislikke elupaiku- ja kudealasid, et kompenseerida paisutamise ja hüdroenergia kasutamise mõju. Üheks leevendusmeetmeks võib olla ka kalapääsu rajamise kohustuse tähtaja pikendamine pikaks ajaks, nt 10 aastat. Kui Keskkonnaamet on asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et üksikjuhtumil ei ole VeeS § 17 lõike 4 kohustuse täitmine võimalik ja ka leevendavate meetmete rakendamine ei ole võimalik või otstarbekas, siis võib ta isiku kalapääsu rajamise kohustusest vabastada. IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia lähtub veeseaduse senisest terminoloogiast ja uusi termineid seadusesse lisatud ei ole. Eelnõus nimetatud kaalukas põhjus on määratlemata õigusmõiste, mida on seletatud seletuskirjas, ehkki ammendavat selgitust ei ole võimalik anda. V. Vastavus Euroopa Liidu Õigusele Kalade läbipääsu tagamine jõgedel on oluline lähtudes EL Õigusaktidest, sest nende mõju on siseriikliku Õiguse suhtes ülimuslik. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ artikkel 2 kohaselt tuleb mere bioloogiliste elusressursside kasutamise kaudu taastada ja hoida püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikke tasemeid hiljemalt aastaks 2020. 4  Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu teadlaste hinnangu kohaselt on Soome lahe lõhevaru halvas seisus ja selle üheks põhjuseks on kude- ja elupaikade vähesus. Rahvusvahelise 1 Mereuurimise Nõukogu soovituste alusel kujundatakse Euroopa Liidu kalanduspoliitikat. Eestil on kohustus tõsta lõhe populatsioonid maksimaalsele jätkusuutlikule tasemele ning seda on võimalik teha vaid parandades juurdepääsu kudepaikadele ja noorjärkude elupaikadele ehk läbi kalade rändetingimuste parandamise. Veeseaduses on kalade rändetingimuste parandamiseks § 17 lõikes 4 sätestatud kalapääsu rajamise kohustus lõhejõgedel. Loodusdirektiivi eesmärk on ühenduse (EL) tähtsusega elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või selle taastamine nende loodusliku leviku piires. Direktiivi eesmärgi täitmiseks on moodustatud Natura 2000 võrgustik, mille abil tuleb tagada muuhulgas elupaigatüübi 3260 - jõed ja ojad ja liikide lõhe, jõesilm, hink, võldas, paksukojaline jõekarp - soodne seisund. Loodusdirektiivi art 6 kohaselt, kui pais asub Natura 2000 võrgustiku alal, peab vee- erikasutusloa menetluses arvestama selle Natura 2000 ala kaitse-eesmärke. Kui negatiivne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud, tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, mille raames hinnatakse mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide ja ala terviklikkuse säilimisele. 2 Loodusdirektiiv ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) reguleerivad küll kavandatavat tegevust, aga ka olemasolevale tegevusele võib läbi viia Natura keskkonnamõju hindamise, kui see on tegemata ja on alust arvata, et tegevus mõjutab ebasoodsalt Natura 2000 ala. 3 Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub, et tegevusel võib olla ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele, siis võib KeHJS § 29 lõike 3 alusel Natura 2000 ala ebasoodsalt mõjutavat tegevust lubada ainult juhul, kui tegevusel puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Sellisel juhul võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. KeHJS § 29 lõike 4 kohaselt tuleb tegevusloa andmisel seada isikule hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Hüvitusmeetmete rakendamise kohustus on sätestatud LKS §-is 70 . 1 Eelnevast tulenevalt saab Natura 2000 alal asuval paisul võimaldada VeeS § 17 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmisest erandit, kui tegevusel puuduvad alternatiivid ja tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning on võetud hüvitusmeetmeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi veepoliitika raamdirektiiv), ei tulene otsest nõuet, et vooluveekogude paisudel peab olema tagatud kalade läbipääs. Samas on nimetatud direktiivis jõevoolu tõkestamatust käsitletud ühe kvaliteedielemendina, mille järgi himiatakse 1 Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu soovitused 2015: http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2015/2015/sai-32.pdf 2 Loodusdirektiivi artikkel 6 rakendamise kohta on olemas mahukad juhendmaterjalid ning ulatuslik Euroopa Kohtu praktika. Juhendmaterjalid leiab http://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ia-iuhendid ja ülevaate kohtupraktikast leiab http://curia.europa.eu/jcms/jcms/j__6/ Sellisele järeldusele on jõudnud Euroopa Kohus lahendis nr 127/02 - Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 7. september 2004. Landelijke Vereniging tot Behoud van de Waddenzee ja Nederlandse Vereniging tot Bescherming van Vogels versus Staatssecretaris van Landbouw, Natuurbeheer en Visserij ja lahendis nr O 399/14 - Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda) 14. jaanuar 2016. Eelotsusetaotlus - Direktiiv 92/43/EMÜ - Artikli 6 lõiked 2-4 - Ala kandmine ühenduse tähtsusega alade loetellu pärast projektile loa andmist, kuid enne projekti teostamise algust - Projekti hindamine pärast ala loetellu kandmist - Selle hindamisega seotud nõuded - Projekti lõpuleviimise tagajärjed alternatiivsete lahenduste valikule 5 jõe ökoloogilist seisundit. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks (mis on ühtlasi ka veepoliitika raamdirektiivi eesmärk) on vajalik saavutada veekogumi hea ökoloogiline seisund või hea ökoloogiline potentsiaal, millest ühe osa moodustab ka kalastiku seisund. Millist kalastiku seisundit lugeda heaks, on liikmesriigi enda otsustada, kuid hea seisundi defineerimine loodusliku olukorraga (referentstingimustega) võrdluses peab olema teiste liikmesriikidega võrreldav. Eestis on jõgede kalastiku seisundi hindamise metoodika tehtud arvestusega, et hea seisundi saavutamine lõhejõgedel eeldab kaladele läbipääsu tagamist. Samas annab veepoliitika raamdirektiiv ja kehtiv veeseadus (§ 3 — 3 ja § 3 ) ka võimalused 9 1 1 23 veekogu hea seisundi saavutamata jätmiseks. Eelnevast tulenevalt võimaldab veepoliitika raamdirektiiv kehtestada erandit, mis tähendab, et kalade läbipääsu rajamise kohustus ei pea olema absoluutne ning on võimalik vee- erikasutusloaga määrata leevendusmeetmed või isik kalade läbipääsu rajamise kohustusest vabastada, kui esineb kaalukas põhjus. VI. Seaduse mõjud Seadus võimaldab asendada paisude juurde rajatavate kalapääsude kohustuse mõne muu, kohustatud isikule kergema meetmega. Taoline võimalus puudutab potentsiaalselt ainult mõnda üksikut paisu. Kui seadusega sätestatav muudatus jõustub, tagab see keskkonnakaitseliste huvide ristumisel muude huvidega õiglasema lahenduse kui senine jäik regulatsioon. Eestis on 4 muinsuskaitse ja looduskaitse konfliktiga paisu: Hellenurme, Jändja, Pada ja Kunda I. Need on paisud, kus on kalade läbipääs jätkuvalt lahendamata, kuid on võimalik leida tehniline lahendus kalapääsu, sh kärestiku ehitamisega. Jändja pais kuulub alates 2015. aasta 4 detsembrikuust riigile ja seal puudub omandiõiguse rüve. Padas soovib omanik paisu lammutada, kuid Muinsuskaitseamet ei luba, seega puudub puutumus VeeS § 17 lõikega 4. 5 Kunda I vee erikasutusloa andmisest on Keskkonnaamet 2016. aasta 5. veebruaril keeldunud. Eestis on 5 objekti, kus kalastiku seisundi parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks oleks paisutus vajalik likvideerida, sest tehniliselt pole neile võimalik kalapääse rajada. Need on 6 Linnamäe pais Jägala jõel, Pärlijõe ja Saarlasõ paisud Pärlijõel, Restu pais Väike-Emajõel ning Saesaare pais Ahja jõel. Linnamäe ja Saesaare paisul on pooleli keskkonnamõju hindamise menetlused, Pärlijõe ja Saarlasõ paisudel käib töö sellise alternatiivi rakendamiseks, kus paisjärv osaliselt säilib ning samas taastatakse osaliselt vana jõesäng. Restu paisul käivad omanikuga läbirääkimised lahenduse leidmiseks. Uusi paise lõhejõgedele enam rajada ei saa, sest LKS § 51 keelab selle. Seega on tegemist piiratud arvu juhtumitega - 7 juhtumit arvestades, et Pada paisu puhul pole VeeS § 17 lg 4 asjakohane ja Jändja pais on riigi omandis ning lahendus leitav. Üldse on kalapääse vaja rajada veel 26 paisul (eelkirjeldatud juhtumid on nende hulgas). 19 7 paisul, mida ei ole antud seletuskirjas lähemalt käsitletud, pole probleeme tuvastatud, kuigi tehniliselt ja rahaliselt saaks neile kalapääsud rajada. Eestis on lõhejõgedele rajatud kalapääsusid juba 74 paisule. 8 4 Programm „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogude seisundi parandamiseks". Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehelt; w w w .keskkonnaagen.tr uur .ee (Projektid) 5 Kalapääsu rajamise kohustus on omaniku! juhul, kui Muinsuskaitseamet ei luba paisu lammutada, 6 Programm „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogude seisundi parandamiseks". Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehelt: www.keskkonnaagentruur.ee (Projektid) 7 Info Keskkonnaministeeriumi veeosakonnast, www.envir.ee 8 Sama 6 VII. Seadusega kaasnevad kulud Seadusega ei kaasne märgatavaid kulusid riigi ja kohalike omavalituste eelarvetele. Kalade läbipääsu rajamisega seonduv haldusmenetlus võib mõningatel juhtudel pikeneda, ent sellega kaasnevad kulud ei ole arvestatavad ja need kaetakse Keskkonnaameti eelarvest. VIII. Rakendusaktid Eelnõu rakendamine ei vaja täiendavate Õigusaktide vastuvõtmist. IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. / Esitab keskkonnakomisjon 21.04.2016. / Rainer Vakra Keskkonnakomisjoni esimees 7 Lp Jan Niilo AS Generaator Lp Einar Vallbaum Viru-Nigula Vallavalitsus 18.10.2019 nr 12-6/1653-3 Kunda ajaloolise hüdroelektrijaama säilitamine Täname teid pöördumise eest. Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 04.09.2008 käskkirjaga nr 368. Tegu on Baltimaade ja Loode-Venemaa vanima hüdroelektrijaamaga. 1893. aastal rajatud hüdroelektrijaama kompleks kuulus Kunda vana tsemendivabriku koosseisu ning on oma aja tehnika suursaavutus – Kunda hüdroelektrijaam oli esimene omataoline nii Eestis kui ka Baltikumis ajal, kui elektrienergia kasutamine tööstuses suuremas ulatuses oli tehnikauudiseks ka Tsaari-Venemaal. Vastavalt muinsuskaitseseaduse §-le 33 peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või hävitada. Kultuurimälestiseks tunnistatud objektid on esinduslikum osa Eesti riigi ajaloost. Eestis on praegu 5273 ehitismälestist, mis on vaid 0,67% kõigist Eestis registreeritud (ehitisregistrisse kantud) hoonetest. Seega moodustavad mälestised ehk tähenduslikuks tunnistatud ehitised üksnes väikese ja valikulise osa kogu Eesti hoonefondist. Kultuuripärand on taastumatu ressurss. Kultuurimälestiste hulgas on 57 paisu, millest 17 asuvad nn lõhelaste jõelõikudel. 17 paisust enamikul on leitud keskkonnakaitselisi ja muinsuskaitselisi eesmärke ühiselt täitvaid lahendusi. Esile on kerkinud küsimus kolme paisu kohta: Linnamäe, Kunda ja Hellenurme. Kultuuriministeerium on seisukohal, et need paisud on väga väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist ning neile võrreldavaid teisi objekte Eestist ei leia. Oleme teadlikud, et Muinsuskaitseamet on hinnanud hulga erinevaid kalapääsu variante Kunda hüdroelektrijaama seisukohalt sobivaks ning loodame, et ka Keskkonnaamet mõistab kompromissi vajalikkust sellel objektil. Kordame veelkord, et ka keskkonnaseaduste järgi on kultuuripärand osa keskkonnast, mida tuleb kaitsta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 21 kohaselt on kultuuripärandil oluline keskkonnamõju. Kui kultuuripärand on ohustatud, on ka keskkond Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 oluliselt mõjutatud. Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eesmärk on keskkonnahäiringute vähendamine, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 3 kohaselt peavad vastavalt sellele direktiivile rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Samuti on hüdroenergia tootmine oluline Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on väljendanud seisukohta, et Euroopa Liidu ühiste keskkonnaeesmärkide ja süsinikuneutraalse majandusmudeli saavutamiseks aastaks 2050 on iga toodetav taastuvenergia kilovatt-tund oluline. Samas oleme seisukohal, et kuna muudatust taotleb selles olukorras Keskkonnaamet, saab küsimuse Vabariigi Valitsusse arutamiseks esitada Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Liina Jänes 628 2381 [email protected] Rain Epler 10.12.2020 Keskkonnaminister Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 10117 Tallinn [email protected] [email protected] Teadmiseks: [email protected] Kultuuriminister [email protected] [email protected] PÖÖRDUMINE SEOSES KUNDA H ÜDROELEKTRIJAAMA VEELOA TAOTLUSEGA Lugupeetud Rain Epler 1. AS Generaator (edaspidi Generaator) pöördub Teie poole seoses ajaloolise Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaamaga. Palume, et keskkonnaminister teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 49 lg 2 alusel leida lahendus Baltimaade ja Loode-Venemaa vanima - Kunda ajaloolise hüdroelektrijaama (edaspidi Kunda HEJ) säilitamise, sh hüdroelektrienergia tootmise ja paisutuse jätkamise küsimuses. Kui keskkonnaministri hinnangul ei ole käesoleval juhul vajalik pöörduda Vabariigi Valitsuse poole erimeelsuse lahendamiseks, siis palume teenistusliku järelevalve raames teha Keskkonnaametile VVS § 93 lg 2 p 2 kohaselt ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb ametiasutusel jätkata Generaatori 09.09.2020 veeloa taotlusega, sh algatada keskkonnamõju hindamise menetlus (edaspidi KMH). Järgnevalt selgitame pikemalt: 2. AS Generaator on 10 aastat otsinud ja pakkunud lahendusi, et oleks võimalik jätkata elektrienergia tootmist Kunda HEJ kompleksis ja rajada kultuurimälestisega kokku sobiv kalapääs.“ Kunda I paisu võib lugeda esimeseks hüdroelektrijaamaks Baltimaades (rajatud 1893. a). Kunda I paisu HEJ hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on tunnistatud arhitektuurimälestiseks (reg nr 28726). Kogu HEJ ja seda ümbritsev ala on määratud kultuurimälestisalaks. Samas on Kunda jõgi määratud Kunda jõe hoiualaks ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvaks alaks (Sirtsi loodusala). 3. HEJ töötas kuni aastani 2007, siis kaotas vee erikasutusluba kehtivuse. 2010. aastast on Generaator taotlenud uut vee erikasutusluba, viinud läbi keskkonnamõjude hindamisi, esitanud 10 erinevat kalapääsu varianti, millest 4 lahendust on hinnanud sobivaks Muinsuskaitseamet. Keskkonnaamet on keskkonnalubade menetlustes peaaegu täielikult ja viimati, taotluse AS Generaator tel +372 525 2982 IBAN EE031010402010663009 Põlva vald, Peri küla E-post: [email protected] SEB Pank 63218 Põlvamaa reg. nr. 10039457 KMKR EE100001307 menetlusse võtmisest keeldumisel, ignoreerinud fakti, et tegemist on muinsuskaitsealuse objektiga. 4. Oma viimases vee erikasutusloa taotluses paisutuseks ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks 09.09.20 esitas Generaator kruvikalapääsu lahenduse, millega avatakse enamusele vee-elustikule võimalus liikuda üles- ja allavoolu ja samal ajal toimub elektrienergia tootmine. Olemasolevas elektrijaama hoones on võimalik kasutada reguleeritavaid tootmisseadmeid (kaplan tüüpi turbiinid), rakendamaks tootmiseks vooluhulka, mis jääb üle kruvikalapääsu ökoloogilisest miinimumvooluhulgast. Tegemist on innovatiivse keskkonnatehnoloogilise lahendusega, mida ei ole Eestis veel kasutusele võetud, aga mida on põhjalikult uuritud ja mis on tulemuslikult kasutusel lõhejõgedel Austrias ja Saksamaal. 5. 04.12.2020 eelnõuga keeldus Keskkonnaamet sisulisest taotluse menetlemisest, sh asja lahendamisest avatud menetluse raames ning leidis, et tegevus on perspektiivitu. KeÜS § 481 lg 4 ja VeeS § 191 lg-s 4 sätestatud avatud menetluse nõudeid rikkudes edastas Keskkonnaamet keelduva otsuse. Keskkonnaameti hinnangul ei tule veeloa menetluses Muinsuskaitseameti seatud tingimusi, sh muinsuskaitseseadust järgida. Keskkonnaamet väidab eelnõus, et kui kultuurimälestise kaitsevööndi ning paisutuse säilitamise nõue läheb vastuollu looduskaitse- ja veeseadusega, tuleb analüüsida tegevuse lubatavusel lähtuda üksnes loodusdirektiivi nõuetest. Samuti leidis Keskkonnaamet, et Natura erandi kohaldamiseks puudub avalik huvi (LISA 1, lk 24). 6. Selline menetlus, sh Natura erandi kasutamise lubatavuse tõlgendus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Õiguskantsler on selgitanud 04.12.2020 kirjas täpsemalt õiguslikku olukorda sellise juhtumi puhul, kus põrkuvad looduskaitselised ja muinsuskaitselased väärtused (LISA 2): „Kuivõrd loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiked 3 ja 4 ning KeHJS § 29 lõige 3 näeb ette nn Natura erandi tegemise võimaluse, ei ole põhimõtteliselt välistatud, et kompromisse saab teha ka loodusväärtuste arvelt, kui selleks on järgitud teatud reegleid. Kultuuriväärtuste kaitset ei ole Euroopa Liidu õiguses harmoneeritud, seega saab selles valdkonnas lähtuda üksnes Eesti- sisestest reeglitest. Asjaolu, et üht väärtust kaitstakse Euroopa Liidu õigusega, ei tähenda automaatselt, et teine, üksnes riigisiseselt kaitstav väärtus oleks kuidagi vähem oluline. Näiteks rahvuskultuuri kaitse ongi eeskätt riigisisene küsimus. Seetõttu ei saa öelda, et mõnel avalikul huvil oleks teistega võrreldes suurem kaal või tähendus.“ 7. Õiguskantsler selgitas ka seda, kui toimub erinevate huvide kaalumine: „Seadus näeb ette, et lahendus tuleb leida huvide ja väärtuste kaalumise kaudu. See ülesanne on pandud Vabariigi Valitsusele looduskaitse- ja veeseadusega, looduskaitse- ja veeseadusega, VVS § 49 lõikes 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lõikes 3. Lähtudes KeHJS § 29 lõikest 3 tuleb avalikke huve kaaluda ja tegevusloa andmiseks nõusoleku andmise üle otsustada Vabariigi Valitsusel, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.“ Seega on Kunda HEJ säilimise küsimuse lahendamine Vabariigi Valitsuse tasandil vältimatult vajalik. 8. Eelnevat arvesse võttes eeldab antud juhul kehtiva õiguse tõlgendus seda, et kui Generaator on esitanud nõuetele vastava veeloa taotluse, siis toimub selle menetlemine avatud menetluse raames, sh algatatakse taotlusele KMH. Kui KMH tulemusel selgub, et kavandatav tegevus võib omada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkide suhtes, siis tuleb asjaolude kohaselt kaaluda rahvuskultuuri säilimise tõttu nn Natura erandi kohaldamist. Selle otsuse saab teha üksnes Vabariigi Valitsus, mitte Keskkonnaamet. Järelikult on ebaõige Keskkonnaameti tõlgendus, mille kohaselt on tema pädevuses Vabariigi Valitsuse asemel erimeelsuse lahendamine ning keelduda muuhulgas Natura erandi rakendamise võimalusest. 9. Tegemist on olulise rikkumisega, millest tulenevalt peaks Keskkonnaministeerium kaaluma ka VVS § 93 lg 2 p 2 kohaselt teenistusliku järelevalve algatamist Keskkonnaameti suhtes, sh tegema ettekirjutuse 09.09.2020 esitatud veeloa menetlusega jätkamiseks, sh KMH algatamiseks. Selle võimalusele viitas ka Õiguskantsler oma 04.12.2020 kirjas. 10. Käesolevas asjas esinevad olulised asjaolud, mis õigustavad Kunda HEJ puhul nii Natura erandi kui ka vajadusel kalapääsu nõude leevendamist. VeeS v.r § 17 lg 41 seaduseelnõu seletuskiri (LISA 3) viitas erandi loomisel just Kunda I paisu juhtumil, sh selle erandi kohaldamise võimalusele Natura 2000 aladel. Kui Generaator rajab Kunda I paisule kalapääsu on võimalik täita Sirtsi LKA ja Kunda jõe HA (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016 – 2025. Kunda jões muutuvad sigimis- ja noorjärkude kasvualad ligipääsetavaks. Isegi, kui Keskkonnaamet kahtleb selles, kas kõiki Sirtsi Kaitsekorralduskava eesmärke on võimalik täita, on selge, et kalapääsu rajamine on oluliselt parem lahendus võrreldes sellega, kui olemasolev olukord jätkub veel järgmised 10 aastat. Sisuliselt jäävad olemasoleva olukorra jätkudes igal juhul kaitse-eesmärgid aga ka Ida-veemajanduskava eesmärgid täitmata võrreldes meie pakutud lahendusega. Sellist olukorda ja keskkonna tingimusi parandavate lahenduste mitte kaalumist on meil kodanikena raske mõista ja tõenäoliselt on ka Keskkonnaministril väga raske laiemale avalikkusele selgitada. 11. Kui keskkonnaminister on siiski arvamusel, et käesoleval juhul ei ole Kunda HEJ küsimusele võimalik leida lahendust KMH menetluse, sh Natura erandi kaalumise tulemusel, siis palume ministeeriumil esimesel võimalusel teha koos kultuuriministriga Vabariigi Valitsusele ettepanek VVS § 49 lg 2 alusel mingi muu mõistliku lahenduse leidmiseks. Ka Kultuuriministeerium on kinnitanud, et Keskkonnaministeeriumi pädevuses on selle ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele (LISA 4). Lugupidamisega Jan Niilo AS Generaator, juhatuse liige Lisad 1. Keskkonnaameti 04.12.2020 eelnõu „Keskkonnaloa andmisest keeldumine“; 2. Õiguskantsleri 02.12.2020 kiri; 3. VeeS v.r § 17 lg 41 seaduseelnõu seletuskiri; 4. Kultuuriministri 18.10.2019 kiri „Kunda ajaloolise hüdroelektrijaama säilitamine“.