Kiri

Piret Hartman Kultuuriministeerium [email protected] .12.2020 nr 2-7/20-335/1 Martin Tulit Siseministeerium [email protected] Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava Sidusa Eesti valdkond Austatud arengukava koostajad Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni 23. novembri istungil otsustati, et komisjon edastab Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 (edaspidi arengukava) osas tõusetunud küsimused ja ettepanekud koostajatele kirjalikult. Siinsed küsimused on esitatud ja põhinevad nimetatud istungil Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Olga Sõtniku ettekandel, tema poolt 11. novembril jagatud arengukava jaotise „Sidus ühiskond“ väljavõttel ning 24. novembril komisjonile edastatud Lisa 3 ehk mõõdikute väljavõttel. Üldine 1. Väljavõttes on öeldud: „toetame meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning tõstame teadlikkust nendest kanalitest eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas.“ Puudutasime teemat ka istungil. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna- ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Kerli Zirki ütles, et tõlget pakutakse „baasteenuste“ osas. Kas need baasteenused on kuidagi täpsemini paika pandud või on plaanis seda teha? Infojagamise vajaduse ning eesti keele õppe soodustamise vahelise tasakaalu tunnetamiseks oleks vajalik täpsem ülevaade, et teada, kus parajasti kahe pooluse vahel ollakse. Vastasel juhul baseerub kogu diskussioon inimeste isiklikel kogemustel ja tunnetustel ning on seetõttu väikese kvaliteediga. 2. Väljavõttes on öeldud: „suurendame avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust romade kogukonnast, võimestame roma kogukonna liikmeid, arendame välja roma mentoriteenuse.“ Pidades silmas, et 2011. aasta rahvaloenduse järgi elab Eestis romasid 482 ehk see rahvusgrupp moodustab 0,00037% elanikkonnast, siis kui asjakohane selline fookus nii väikesele rahvastikurühmale on? Mida kujutab endast täpsemalt mentoriteenus? 3. Piret Hartman mainis, et ruumiplaneerimises on kavas hakata arvesse võtma rahvuspõhist ruumilist segregatsiooni. Kuidas seda täpsemalt teha soovitakse?  2 4. Väljavõttes on öeldud: „Soovime saavutada olukorra, kus tööturuga seotud sotsiaalmajanduslikud näitajad eestlaste ja eri keele- ning kultuuritaustaga inimeste vahel ei erine.“ Eeldatavasti on siinkohal tegemist siiski visiooni tüüpi lausega, mitte reaalse eesmärgiga. Kas on nii? Pidades silmas eriti kliimapoliitika mõju Ida-Virumaa majandusele, siis on lootus vahet näiteks töötuse osas vähendada ja keeruline aastaks 2030 reaalsuseks teha väga väike, rääkimata erisuse kaotamisest. 5. Väljavõttes on öeldud: „Toetame eesti keelest erineva emakeelega potentsiaalsete töötajate värbamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse.“ Kas selles osas on tehtud põhjalik ja korralikel andmetel põhinev analüüs, mis osutaks kohtadele, kus takistusi antud hetkel kõige enam on? Ehk siis: kas põhjuseks on vähene keeleoskus? muukeelsete inimeste väiksem soov neis asutustes töötada? teatud hirmude tõttu vähemas kandideerimises? või suurema tõenäosusega väljavalituks mitteosutamises? Võiks arvata, et kõige suurem takistus on siiski keeleoskus. Seega oleks tõenäoliselt parim meede keeleoskuse parandamise toetamine? Kuidas on kavandatud seda toetamist täpselt ellu viia? Mõõdikud 1. Valdkondlikus arengukavas Lõimuv Eesti 2014-2020 oli viisteist mõõdikut. Kas praeguse arengukava koostamise käigus ka viiakse lõpuni nimetatud arengukavas seatud eesmärkide täitmise monitoorimine? Juhul kui eesmärke pole saavutatud, siis kas selle põhjuseid ka tuuakse välja? 2. Küsimus seoses mõõdikuga Eesti elanike teadlikkuse ja valmisoleku kohta kohanemise ja lõimumise osas. Kuidas täpselt tahetakse seda mõõta? Ja kuidas on teadlikkust ja valmisolekut plaanitud defineerida? 3. Mida täpselt tähendab mõõdik „Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust“? Mis andmetega seda on plaanis mõõta? Kas on põhjendatud emakeelsete kõnelejate ja muu emakeelega eesti keele kasutajate paigutamine ühte numbrisse? Kasutamise aktiivsus ja keeleoskuse tase võib ju nii palju varieeruda. Ja mis tähis plaanitakse kasutamiseks võtta (näiteks kas kord päevas või kolm korda nädalas vms)? 4. Kas mõõdik „teise kodukeelega inimeste osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“ edastatakse ühte numbrisse pandud koondindeksina või kajastatakse need protsendid eraldi? Kas kõigil neljal dimensioonil on võrdne kaal? Miks siin on kasutatud eristust „teine kodukeel“ kui näiteks riigiidentieedi mõõdiku puhul on kasutatud eristust „teine rahvus“? Ehk saaks hoida ühtlast joont? 5. Kas mõõdiku „Informeeritus Eestis toimuvast eesti ja teise kodukeelega elanike seas“ aluseks on subjektiivsed hinnangud? Arvestades asjaolu, et subjektiivne hinnang võib erineda nii eesti kui mitte-eesti emakeega elanike seas, kui ka mitte-eesti emakeelega elanike rühma siseselt, samuti pidades silmas põlisust, perekondlikke sidemeid jms, siis teeb komisjon ettepaneku Eestis toimuva informeerituse mõõdiku aluseks võtta objektiivsed kriteeriumid. See annaks riigiasutustele konkreetsema ülevaate kui pelgalt subjektiivne hinnang. 6. Mõõdiku „Avatud hoiakutega inimeste osakaal/sallivuse koondindeks“ aluseks on eestlaste ja teisest rahvusest inimeste osakaal, kes ei nõustunud väitega (1) „Kui riigis on erinevad rahvused, on nendevahelised konfliktid paratamatud“, ja nõustusid väitega (2) „Isegi väga erinevad rahvused võivad samas riigis elades hästi läbi saada ja teha koostööd“. Esimese küsimusega nõustumist on peetud mitteavatuse märgiks. See on samas veider, kuna  3 konfliktid rühmade (sh rahvusrühmade) vahel on ju tõepoolest ühiskondlikus elus paratamatud (konfliktide olemasolu on empiiriline fakt), samas kui üldiselt on võimalik siiski hästi läbi saada ja koostööd teha. Ehk siis mõlemad laused saavad olla korraga tõesed, samas kui konfliktivaba ühiskond ei ole reaalne. Või on konflikti defineeritud kuidagi kitsamalt? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Ernits Esimees 631 6926 [email protected]