Kultuuriministeerium · 23. detsember 2020
- Viit
- 12-5/2436-1
- Registreeritud
- 23. detsember 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Tantsunõukogu
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-5 Kirjavahetus rahvakultuuriga seotud küsimustes
- Toimik
- 12-5/2020 Kirjavahetus rahvakultuuriga seotud küsimustes
- Vastutaja
- Eino Pedanik
- Lahendamise tähtaeg
- 22. jaanuar 2021
Sisu (failidest)
PÖÖRDUMINE: Allakirjutanud soovivad, et Eesti kultuuripoliitikas käsitletaks tantsukunsti
ühtse valdkonnana ning tagataks selle jätkusuutlikkus aktsepteerides ja toetades tantsuspetsialisti
terviklikku kutsesüsteemi.
Lugupeetud kultuuriminister Tõnis Lukas 21.12.2020
Täname 14.12.2020 Eesti Kultuuri Koja kohtumisel antud kinnituse eest võtta 2021. aasta
alguses aruteluks tantsuspetsialisti riikliku palgatoetuse võimalused loodava laulu- ja tantsupeo
liikumise toetuse raames.
Kultuuriministeeriumi poolt arendatud ja toetatud palgatoetuste süsteemide loomine ja
rakendamine nii spordi ja rahvakultuuri valdkonnas on igati tunnustust väärivad. 2004. aastast
alguse saanud treenerite palgatoetuse süsteem on tõestanud oma positiivset mõju nii
spordivaldkonna kvaliteedi, järelkasvu kui ka spordivaldkonna tervikliku arengu osas.
Praegu loodav laulu- ja tantsupeo protsessi palgatoetuse süsteem on kahtlemata tõhus meede
tagamaks koori- ja orkestrijuhtide järelkasv, kuid toetussüsteem vaid rahvatantsuga tegelevate
tantsuspetsialistidele ei ole kindlasti terviklik nägemus, et saavutada soovitud tulemus eesti
tantsukultuuri ja -pärandi säilitamiseks ja arendamiseks.
Tantsuspetsialistide riiklik toetamine ainult spetsialiseerumise järgi eesti rahvatantsule lõhub
tänast tantsuspetsialisti terviklikku kutsesüsteemi ja seeläbi ka valdkonda ning tantsuõpetajate
kogukonda. Tantsuspetsialisti kutse on üks terviklik süsteem, mis vajab kõigi osapooltega
arvestavat ja läbimõeldud toetussüsteemi. Praeguste otsuste tulemusena tekib ebaloogiline
toetussüsteem, kus kutse madalaim tase (tase 5 – vähema kogemusega ja võib vajada
juhendamist) on riiklikult toetatud, kuid tase 7 ja tase 8 tippspetsialistid, kes on kõrgelt haritud ja
pikaajaliste kogemustega, jäävad osaliselt toetussüsteemist välja.
Tantsuspetsialisti kutse süsteemi ülesehitamine on võtnud aastaid ja on ellu kutsutud just kultuuri
järelkasvu ja kvaliteedi arendamise eesmärgil. Tantsuspetsialist on loominguline töötaja, kes
õpetamise ja/või tantsuloome kaudu kannab edasi, arendab tantsu- ja kultuuritraditsiooni ja
nende väärtusi nii harrastuslikul kui ka professionaalsel tasemel (SA Kutsekoda,
tantsuspetsialisti kutse kirjeldus).
Tantsuspetsialisti töö sisuks on tantsuoskuste, kehalise teadlikkuse ning eneseväljendus- ja
sotsiaalsete oskuste arendamine olenemata sellest, kas ta tegeleb laulu- ja tantsupeo protsessis
osalevate kollektiivide ettevalmistusega või valmistab ette noori tantsijaid balleti- või kaasaegse
tantsu lavadele või pakub mitmekülgset tantsuõppe kogemust, et tuua lapsi, noori, täiskasvanuid
liikumistegevuse juurde. Sealhulgas on tantsuspetsialisti tööks kasvatada kultuuripublikut,
arendada inimeste kultuuriteadlikkust ja oskust kultuuri väärtustada, parandada kodanike tervist
ning soodustada tervena elatud eluea pikenemist.
Tantsuvaldkonna jätkusuutlikust tuleb riigi poolt süsteemselt toetada, sest see on valdkond, kus
on väga vähe riigi poolt toetatud töökohti, millest tulenevalt puuduvad suurel osal
tantsuspetsialistidest sotsiaalsed garantiid ning mitmed väga head ja kvalifitseeritud
tantsuõpetajad suunduvad teistele erialadele. Tantsuhuviharidust korraldavad peamiselt
kolmanda sektori organisatsioonid (ei ole munitsipaaltantsukoole nagu nt muusika- ja
kunstikoolid), millest tulenevalt on kogu toetussüsteem ka läbi KOV-de väga väikesemahuline ja
sageli täiesti olematu ning ilma toetuseta puudub tantsukoolidel suutlikkus sõlmida
tantsuspetsialistidega töölepinguid.
Tantsukunsti valdkond teeb Kultuuriministeeriumile ettepaneku laulu- ja tantsupeo protsessis
osalevate tantsuspetsialistide (spetsialiseerumisega eesti rahvatantsule) palgatoetustele lisaks
rakendada loodud süsteemi vähemalt kõikide valdkonna tantsuspetsialistide osas, kellel on
tantsuspetsialisti kutse tase 6, 7 või 8 ning kes tegelevad süsteemselt 7-19 aastaste laste ja noorte
tantsuõppega.
Loodame, et koostöös tantsuvaldkonna esindajate ning Kultuuriministeeriumiga jõuame
tervikliku lahenduse väljatöötamiseni ning jääme ootama ettepanekut ühiseks kohtumiseks 2021.
aasta alguses.
Lugupidamisega
Eesti Tantsunõukogu liikmed:
MTÜ Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Maria Uppin-Sarv
MTÜ Eesti Tantsuhuvihariduse Liit, Jane Miller-Pärnamägi
SA Eesti Tantsuagentuur, Raido Bergstein
SA Fine5 Tantsuteater, Tiina Ollesk
Evestuudio MTÜ, Eve Noormets
Ilieh MTÜ, Heili Lindepuu
MTÜ Eesti Balletiliit, Triinu Upkin
Sõltumatu Tantsu Ühendus MTÜ, Triinu Aron
Teine Tants MTÜ, Priit Raud
Tallinna Ülikool BFM koreograafia õppekava, Oksana Tralla
TÜ VKA Etenduskunstide osakond, tantsukunsti programm, Kai Valtna