Kiri

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 3 (Vabariigi Valitsuse … jaanuari 2021. a määruse nr ... muudetud sõnastuses) TEENUSE OSUTAMISE LEPINGU ALUSEL TÖÖTAVA FÜÜSILISE ISIKUGA TOIMUNUD TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖID KORRALDAV ETTEVÕTJA, KELLEL ON TEENUSEOSUTAJAGA LEPINGULINE SUHE TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA NIMI REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISKOHA AADRESS TEGEVUSALA NIMETUS TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TEENUSEOSUTAJA ANDMED NIMI ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M/N) AADRESS AMET AMETI KOOD TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TELEFON TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD E-POST KODAKONDSUS LEPINGULISE SUHTE ALGUS TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJAGA 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÄISTUNDE TÖÖAJA ALGUSEST TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE (märkida ristiga) KERGE RASKE SURM TÖÖVÕIMETUS MÄÄRATUD VIGASTUSE LIIK: VIGASTATUD KEHAOSA: NAHKA LÄBISTAV KOKKUPUUDE NAKKUSOHTLIKU ESEME, INIMESE VÕI LOOMAGA JA SAANUD ENNETAVAT RAVI 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEMIKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUMINE LIIKLUSSEADUSE RIKKUMINE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, RUUMI VÕI LIIKUMISTEE MITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUMI VÕI TÖÖVAHENDI MITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAMISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEMATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNESTUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri)  Ministeeriumid Meie 19.12.2020 nr 1.2-2/150-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. VV määruste muutmise eelnõu 2. VV määruste muutmise eelnõu seletuskiri 3. Määruse lisa Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tööinspektsioon Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Oftalmoloogide Selts Eesti Optometristide Selts Terviseamet Eneken Sepa 6269 736 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruseid. Eelnõus tehtavad muudatused on peamiselt seotud 1. märtsil 2021. a jõustuvate TTOS-i muudatustega. Eelnõu eesmärk on viia Vabariigi Valitsuse määrused kooskõlla TTOS-i muudatustega ning on valdavalt tehnilist laadi. Eelnõuga ühtlustatakse määruste mõisted TTOS-i muudatustest tulenevate muudetud mõistetega. Lisaks TTOS-iga kaasnevatele muudatustele muudetakse eelnõuga ka Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrust nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi kuvariga töötamise määrus). Eelnõuga täpsustatakse tööandja õigust saata töötaja tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli ning sätestatakse tööandja kohustus hüvitada prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus ka juhul, kui töötaja nägemishäire on tervisekontrollide vahepealsel ajal tuvastanud silmaarst või optometrist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna nõunik Eneken Sepa ( 626 9736, [email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]). Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 05.12.2018, 5); 2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (RT I, 12.11.2020, 3) (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus); 3) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ ( RT I, 05.12.2018, 10) (edaspidi ehituse määrus); 4) Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ (RT I, 05.12.2018, 13) (edaspidi plahvatusohtliku keskkonna määrus); 5) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (RT I, 17.10.2019, 10) (edaspidi tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määrus). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs  2 Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist – §-d 1–5 sätestavad Vabariigi Valitsuse määruste muudatused ning kuues sätestab määruse jõustumisaja. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kuvariga töötamise määruse § 3 lõikega 51, sätestades tööandja võimaluse suunata töötaja töötervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli, kui töötajal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired. Kehtiva kuvariga töötamise määruse § 3 lõike 5 punkti 1 kohaselt peab tööandja korraldama töötajatele tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli, mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Eelnõuga sätestatakse tööandja võimalus saata töötaja kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete ilmnemisel töötervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli. Selleks, et tööandja saaks töötaja silmaarsti või optometristi kontrolli saata, on oluline, et töötaja pöörduks esimesel võimalusel tööandja poole, kui tal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired, mille järel saab tööandja saata töötaja vastavasse silmade ja nägemise kontrolli. Kontrolli maksumuse hüvitab tööandja. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on võimaldada tööandjatel saata töötaja tervisekontrollide vahepealsel ajal silmi ja nägemist kontrollima ka silmaarsti või optometristi juurde, kui ei ole vajadust läbida tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures täies mahus, näiteks puudub vajadus teha luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli. Töötervishoiuarsti tehtava tervisekontrolli raames kontrollib töötaja nägemist silmaarst või optometrist, kuid lõpliku otsuse kuvariga töötamiseks vajalike prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite suhtes teeb töötervishoiuarst, väljastades selleks vastavasisulise otsuse. Lähtudes eeltoodust, hoiab eelnõuga tehtav muudatus kokku töötervishoiuarstide aega sellega, et nad ei pea väljastama silmade ja nägemise kontrollist lähtuvaid otsuseid. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse kuvariga töötamise määruse § 3 lõiget 6, täiendades isikute ringi, kelle väljastatud otsuse või retsepti alusel peavad tööandjad töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hankima või hüvitama nende maksumuse. Kehtiva kuvariga töötamise määruse § 3 lõige 6 sätestab prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hankimise või maksumuse hüvitamise tööandja poolt, kui töötaja esitab tööandjale arsti tõendi, millest nähtub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud. Seega ei pea kehtiva õiguse kohaselt tööandja töötajale prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid hankima või nende maksumust hüvitama, kui tegemist ei ole töötervishoiuarsti tehtud otsusega. Näiteks kui töötaja käib prillipoes kontrollis optometristi juures, kes määrab prillide vajalikkuse, ning töötaja ostab kontrolli järel uued prillid, ei pea tööandja kehtiva õiguse kohaselt neid prille hüvitama. Tööandja võib töötajale küll vastu tulla ning hüvitada prillid ka näiteks optometristi retsepti alusel, kuid sellisel juhul tuleb tööandjal arvestada, et tegemist on erisoodustusega. Kehtiva õiguse kohaselt ei kuulu optometristi või silmaarsti otsuse alusel ostetud prillid ettevõtlusega seotud kulu alla tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt, mis tähendab seda, et prillide hüvitamisega seotud kulu maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Selleks, et tööandja saaks töötajale kuvariga töötamiseks vajalikud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hüvitada maksuvabalt, peab tööandja kehtiva õiguse kohaselt suunama töötaja peale optometristi või silmaarsti kontrolli omakorda veel töötervishoiuarsti kontrolli ning seejärel saab tööandja töötervishoiuarsti otsuse alusel maksuvabalt hankida töötajale prillid või muude nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või hüvitada nende maksumuse. Vältimaks praktikas esinenud probleeme ja lihtsustamaks töötajate nägemisteravuse kontrolli, sätestatakse eelnõuga, et prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hangitakse  3 või nende maksumus hüvitatakse, kui töötaja on käinud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi juures kontrollis. Tööandja maksab hüvitise välja vastava tõendi – optometristi retsepti või töötervishoiuarsti otsus – esitamisel. Lisaks sätestatakse eelnõuga võimalus, et prillid hangitakse või nende maksumus hüvitatakse ka siis, kui töötaja on ilma tööandjaga eelnevalt konsulteerimata käinud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi kontrollis. Sellisel juhul ei pea tööandja hüvitama töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi kontrolli maksumust, aga peab hüvitama näiteks prillide maksumuse, kui prillid on vajalikud kuvariga tööks. Samuti täpsustakse eelnõuga kuvariga töötamise määruse sõnastust ning sõnad „nägemisteravus on vähenenud“ asendatakse sõnadega „töötajal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired“. Muudatusega täpsustatakse, et oluline ei ole mitte töötaja nägemisteravuse vähenemine, vaid töötajal nägemishäirete tekkimine ning kui sellest tulenevalt on kuvariga töötamiseks tarvis prille, tuleb tööandjal need ka hüvitada. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse kuvariga töötamise määruse § 3 lõiget 8, täiendades loetelu, milliseid kontrolle tehakse tööandja kulul. Muudatuse vajadus tuleneb käesoleva eelnõu § 1 punktiga 1 tehtavatest täiendustest kuvariga töötamise määruses, mis sätestab tööandjale võimaluse suunata töötaja töötervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tehakse silmade ja nägemise kontroll tööandja kulul, kui tööandja saadab töötaja kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral silmaarsti või optometristi kontrolli. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõike 1 punkti 5, mis sätestab, et tööandja on kohustatud vormistama riskianalüüsi tulemused kirjalikult. Eelnõuga viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS-i muudatusega, mille kohaselt ei pea tööandja vormistama töökeskkonna riskianalüüsi tulemusi kirjalikult, vaid vormistab need kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu § 3 punktidega 1–3 asendatakse ehituse määruse § 11 punktis 2, § 3 lõikes 5 ja § 6 lõike 3 punktis 2 viited FIE-dele viitega teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele füüsilistele isikutele (teenuseosutajatele). Muudatustega viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS-i muudatustega. Sama muudatus tehakse eelnõu § 5 punktidega 1, 4 ja 5 tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruses. Eelnõu §-ga 4 jäetakse plahvatusohtliku keskkonna määruse § 7 lõikest 1 välja tekstiosa „„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja tingimustel“. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS-i muudatusega, millega tunnistati kehtetuks TTOS § 13 lõike 1 punkt 5 ning uuendatakse TTOS § 3 lõike 1 punkti 3. Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruse § 11 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruse § 11 lõikes 1 asendatakse sõnad „kirjalikult või oma kliendiportaali kaudu“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu kaudu või“. Kirjalikus vormis teavitamise vajadus puudub, kuivõrd praktikast tulenevalt puudub sellel nõudel lisandväärtus ning piisab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatavast teavitusest. Muudatused tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruse § 11 lõikes 2: - sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjaga“ asendatakse sõnaga „teenuseosutajaga“; - sõna „kliendiportaali“ asendatakse sõnadega „töökeskkonna andmekogu“; - lisatakse sõnad „või tema puudumise korral tööandjat“. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruse § 11 lõigete 1 ja 2 muudatustega viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS-i muudatustega. Eelnõu § 5 punktiga 3 asendatakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruse § 21 lõikes 2 sõnad „või kliendiportaali kaudu“ tekstiosaga „, töökeskkonna andmekogu kaudu või“.  4 Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS-i muudatustega ning viidatakse edaspidi üldiselt töökeskkonna andmekogule. See, millisel viisil saab tööandja ligipääsu andmekogule, ei oma tähtsust, mistõttu on korrektne viidata andmekogule. Eelnõu § 5 punktiga 4 muudetakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise määruse § 4 lõike 41 teist lauset. Muudatusega viiakse määruse sõnastus kooskõlla TTOS-i muudatustega, asendades viite FIE-le teenuseosutajaga (selgitatud eelnevalt) ning sõnad „tema tööd korraldav ettevõtja“ sõnadega „töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja“. Eelnõu § 6 sätestab määruse jõustumise 1. märtsil 2021. a, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu muudatused ei puuduta Euroopa Liidu õiguse kohaldamist. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid (eelnõu §-d 2–5). Eelnõu §-ga 1 muudetakse kuvariga töötamise määrust. Planeeritud muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju ja mõju majandusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale, riigi julgeolekule ning regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuledele. Muudatus: laieneb töötajate nägemisteravuse kontrollimise võimalus ning täpsustub töötajale kuvariga tööks ettenähtud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hankimise ja nende maksumuse hüvitamise kord. Kehtiva kuvariga töötamise määruse kohaselt peab tööandja saatma töötaja nägemisteravuse vähenemisel töötervishoiuarsti kontrolli ning hankima töötervishoiuarsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse. Eelnõuga sätestatakse tööandja võimalus saata töötaja kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete ilmnemisel töötervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli. Selleks, et tööandja saaks töötaja silmaarsti või optometristi kontrolli saata, on oluline, et töötaja pöörduks esimesel võimalusel tööandja poole, kui tal on kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired, mille järel saab tööandja saata töötaja vastavasse silmade ja nägemise kontrolli. Eelnõuga täpsustatakse ka tervishoiuteenuse osutajate ringi, kelle väljastatud otsuse või retsepti alusel peab tööandja prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hankima või nende maksumuse hüvitama, kui töötaja nägemisteravus on muutunud (kas halvenenud või paranenud). Lisaks töötaja tervisekontrolli tegevale töötervishoiuarstile võib otsuse või retsepti väljastada ka silmaarst või optometrist. Muudatus avaldab mõju tööandjatele ja töötajatele ning tervishoiuteenuse osutajatest töötervishoiuarstile, silmaarstile ja optometristile. Mõju sihtrühm 1: kõik tööandjad, kelle töötajad kasutavad tööülesannete täitmisel kuvarit. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 111 819 majanduslikult aktiivset äriühingut, 40 044 mittetulundusühingut, 686 sihtasutust, 187 riiklikku üksust ja 2053 kohaliku omavalitsuse üksust. Eesti tööelu-uuringu (2015. a) andmetel puutuvad töötajad 73,1% organisatsioonides oma tööülesannete täitmisel olulisel määral kokku kuvariga.  5 Mõju valdkond: majanduslik mõju Kehtiva kuvariga töötamise määruse kohaselt on prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite tööandjapoolne kompenseerimine (tulu- ja sotsiaalmaksu vabalt) seotud kahe piiranguga: - töötaja nägemisteravus peab olema vähenenud; - tõendi on väljastanud töötaja tervisekontrolli teinud töötervishoiuarst. Eelnõuga sätestatakse tööandja võimalus kompenseerida töötajale prillid või muud nägemist korrigeerivad abivahendid hoolimata sellest, milline nägemishäire töötajal esineb ning sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja (töötervishoiuarst, silmaarst või optometrist) on töötaja nägemisteravust kontrollinud ja vastava tõendi väljastanud. Muudatusel on tööandjale positiivne majanduslik mõju – tööandja vabaneb prillide või muude nägemist korrigeerivate abivahendite hüvitamisega seotud kulu maksustamisest tulu- ja sotsiaalmaksuga, kui näiteks prillide retsepti on kirjutanud optometrist. Samuti väheneb tööandja rahaline kulu, mis on seotud töötajate tervisekontrolli korraldamisega. Töötajat ei ole vaja saata tervisekontrollide vahepealsel ajal töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli vaid nägemisteravuse kontrollimiseks, vaid piisab, kui tööandja saadab töötaja silmade ja nägemise kontrollimiseks kas silmaarsti või optometristi kontrolli. Muudatusega võib tööandja jaoks kaasneda ka ebasoovitav rahaline mõju. Kui kehtiva kuvariga töötamise määruse kohaselt peab tööandja kompenseerima vaid töötaja nägemisteravuse vähenemisega seotud kulud, siis eelnõu sätestab korra, et tööandja peab kompenseerima töötaja nägemise igasuguse muutusega seotud kulud. Mõju sihtrühm on suur (potentsiaalselt kõik tööandjad). Kavandatava muudatuse mõju ulatus ja sagedus on väike (muudatus ei mõjuta tööandjate käitumist ning ka nägemist korrigeerivate abivahendite kompenseerimine on tööandja jaoks harv tegevus). Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuse mõju tööandjatele oluline. Mõju sihtrühm 2: kõik töötajad, kes oma tööülesannete täitmiseks kasutavad kuvarit. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015. a) andmetel puutub 46,5% töötajatest töötamisel vähemalt veerandi tööajast kokku kuvariga. Mõju valdkond : sotsiaalne mõju Kui kehtiva kuvariga töötamise määruse kohaselt võib töötaja esitada tööandjale soovi prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse kompenseerimiseks vaid juhul, kui tema silmade nägemisteravus on vähenenud, siis kavandatav eelnõu sätestab võimaluse muretseda uued nägemist korrigeerivad abivahendid igal juhul, kui kuvariga töötamisel on tekkinud nägemishäired. Eelnõu sätestab korra, mille järgi saab tööandja saata töötaja silmaarsti või optometristi kontrolli tervisekontrollide vahepealsel ajal, kui töötajal on tekkinud nägemishäired ning ta on pöördunud tööandja poole sooviga nägemisteravust kontrollida. Muudatusel on töötajatele positiivne sotsiaalne mõju, kuna kavandatav eelnõu muudab nägemist korrigeerivate abivahendite (prillide) muretsemise võimaluse töötajale paindlikumaks. Paraneb töötervishoid töökohtadel ja töötajate tervis on paremini hoitud. Mõju sihtrühm on suur (potentsiaalselt kõik kuvariga töötavad töötajad). Mõju sagedus ja ulatus on väike, sest nägemisteravuse kontroll on harv tegevus ega too kaasa töötajate käitumises olulisi muutusi. Mõju töötajatele on oluline.  6 Mõju sihtrühm 3: tervishoiuteenuse osutajad (töötervishoiuarstid, silmaarstid ja optometristid) Tervise Arengu Instituudi tervishoiutöötajate registri andmetel oli 2019. aastal Eestis 24 740 tervishoiutöötajat, neist 78 töötervishoiuarsti, 129 silmaarsti ja 59 optometristi. Mõju valdkond: majanduslik mõju Kehtiva kuvariga töötamise määruse kohaselt teeb töötajate tervisekontrolli läbi töötervishoiuarst. Kui töötaja tervisekontroll vajab ka optometristi või silmaarsti teenust, korraldab töötervishoiuarst töötaja nägemisteravuse kontrolli silmaarsti või optometristi juures. Töötaja tervisekontrolli otsuse (sh nägemisteravusega seotud otsuse) vormistab ja edastab tööandjale töötervishoiuarst. Eelnõuga kavandatav muudatus sätestab tööandja kohustuse aktsepteerida lisaks töötervishoiuarsti poolt väljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti poolt välja antud nägemisteravust tõendavat dokumenti, millest nähtub, et töötaja vajab kuvariga tööks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid. Muudatus avaldab mõju töötervishoiuarstide, silmaarstide ja optometristide töökoormusele. Eelduslikult jaotub töötajate nägemisteravuse kontrollimisega seotud töökoormuse ümber töötervishoiuarstide, silmaarstide ja optometristide vahel. Töötervishoiuarstide töökoormus väheneb, kuna ainult nägemisteravuse probleemide korral ei ole tööandjal vajadust saata töötaja kahe tervisekontrolli vahepealsel ajal töötervishoiuarsti tervisekontrolli, vaid piisab silmaarsti või optometristi külastamisest. Kavandatav eelnõu suurendab mõnevõrra silmaarstide ja optometristide töökoormust, kuna sätestab tööandja võimaluse saata töötaja kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete ilmnemisel töötervishoiuarsti tehtavate tervisekontrollide vahepealsel ajal silmaarsti või optometristi kontrolli. Mõju sihtrühm on suur (potentsiaalselt kõik töötervishoiuarstid, silmaarstid ja optometristid). Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate nägemisteravuse kontroll on perioodiline tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei too kaasa erilisi muutusi töötervishoiuarstide, silmaarstide ja optometristide käitumises. Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustumine on ette nähtud 1. märtsil 2021. a, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Oftalmoloogide Seltsile, Eesti Optometristide Seltsile, Tööinspektsioonile ja Terviseametile.  EELNÕU 14.12.2020 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 31, § 4 lõike 5, § 5 lõigete 2 ja 4, § 7 lõike 3, § 131 lõike 9 ja § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruses nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui lõike 5 punktis 1 nimetatud kontrolli vahepealsel ajal on töötajal kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäired, võib tööandja saata töötaja silmaarsti või optometristi tehtavasse silmade ja nägemise kontrolli.“; 2) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui lõikes 5 või 51 nimetatud kontrollis või muus töötaja poolt läbitud töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi tehtavas kontrollis selgub, et töötaja vajab kuvariga töötamiseks prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, peab tööandja need hankima või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.“; 3) paragrahvi 3 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Lõigetes 5 ja 51 nimetatud kontrolle tehakse ning lõigetes 6 ja 7 nimetatud abinõusid rakendatakse tööandja kulul.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ § 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „kirjalikult“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“. § 3. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmine Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse tekstiosa „füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi FIE)“ tekstiosaga „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud (edaspidi teenuseosutaja)“; 2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna „FIE-d“ sõnaga „teenuseosutajad“; 3) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „FIE-dele“ sõnaga „teenuseosutajatele“. § 4. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ § 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja tingimustel“. § 5. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjaga“ tekstiosaga „teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga (edaspidi teenuseosutaja)“; 2) paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööinspektsioon teatab tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud teatise saamisest. (2) Kui teenuseosutajaga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud õnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, teatab Tööinspektsioon viivitamata töid korraldavale isikule või tema puudumise korral tööandjale töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest.“; 3) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse sõnad „või kliendiportaali kaudu“ tekstiosaga „, töökeskkonna andmekogu kaudu või“; 4) paragrahvi 4 lõike 41 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui tööõnnetus toimus teenuseosutajaga, koostab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase raporti.“; 5) määruse lisa 3 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. a. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga toimunud tööõnnetuse raport EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-1574 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea9eeb82-c647-4ff6-9d55-7c4170b676a8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea9eeb82-c647-4ff6-9d55-7c4170b676a8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main