Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-1567 - Alushariduse seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4be0cac-55be-41c8-a45b-af62c849f419 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4be0cac-55be-41c8-a45b-af62c849f419?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 17.12.2020 Alushariduse seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Alushariduse seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) kehtestab koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi ka KELS) asemele õigusakti, mis sätestab alushariduse korraldamise alused, alushariduses osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) tegevuse alused, nende rahastamise ja järelevalve. Eelnõuga uuendatakse kehtivat alushariduse süsteemi, mis ei ole seni taganud piisaval määral ligipääsu ühetaolisele ja kvaliteetsele alusharidusele ning koolivalmiduse toetamisele. Hetkel ei ole põhihariduse lähtetase piisavalt seotud alushariduse lõpptasemega. Lastele vanuses 1,5- 7 eluaastat on suunatud nii lasteaiad kui lapsehoiud, millele on kehtestatud erinevad nõuded ja eesmärgid ning eeldatav koolivalmidus, mis mõjutab alushariduse süsteemi ühetaolisust. Kehtiva seaduse ja korralduse kohaselt ei ole vanematele selge, millise kvaliteediga haridust on võimalik saada lasteaias või lapsehoius ning kuidas on tagatud ühetaoline koolivalmidus. Laste arengu tagamise süsteem on killustunud, mis omakorda on jaotatud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Eelnõu eesmärk on kehtestada ühetaoline alushariduse raamistik, mis vähendab senist õiguslikku regulatsiooni ja pakub alushariduse süsteemile terviklikku lähenemist. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Eelnõu koostamise eesmärk on luua alushariduse võimaldamiseks ühtne süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning kus on loodud kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks. Selleks muudetakse senist õiguslikku korraldust koolieelse lasteasutuse ja lapsehoiuteenuse osas. Lapsehoiuteenus muudetakse sisulistes aspektides haridussüsteemi osaks. Senised lapsehoiuteenuse osutajad jätkavad alushariduse süsteemis osalemist eralasteaia pidajatena. Kuni kolmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel on tehtud olulisi erandeid sõltuvalt nende tegevuse eesmärgist. Eelnõu eeldab siiski õppekvaliteedi tõstmist, kuid ühtlasi on käesolevat eelnõu koostades on üle vaadatud kõik muud asjakohased nõuded. Erandid on seotud eelkõige töötajate kvalifikatsiooniga, juhtimisega, arengukava koostamisega ja teiste nõuete täitmisega. Alates lapse kolmeaastaseks saamisest on nõutav kõikide alusharidusele seatud nõuete täismahus järgmine ning eelnõus sätestatud nõuete osas ei tehta enam erisusi sõltuvalt lasteaia omandivormist. Eelnõuga tehakse sisulisi muudatusi alushariduse süsteemi üldisemas korralduses, näiteks täpsustatakse, millistel tingimustel ja viisidel peab olema alusharidus kättesaadav. See tähendab, et täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi ja kohustusi lasteaiakoha tagamisel. Eelnõuga ei muudeta põhimõttelisi aluseid võrreldes senise koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga, mis on edaspidi alushariduse riiklik õppekava, mille alusel koostab iga lasteaed oma õppekava. 1 Alushariduse riiklik õppekava on käesoleva eelnõu rakendusakt, mille kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu rakendusakti „Alushariduse riiklik õppekava“ väljatöötamisel on lähtutud kehtivast koolieelse lasteasutuste riiklikust õppekavast, millesse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, et see oleks kooskõlas uues seaduses kasutatavate mõistetega. Kuivõrd tegemist on õigusaktiga, mille kehtestamise pädevus on antud Vabariigi Valitsusele, siis on võimalik, et õigusloome järgnevates etappides muudetakse riiklikku õppekava sisuliselt ja seaduse rakendusaktina kehtestatakse juba uuendatud alushariduse riiklik õppekava. Lisaks ülal kirjeldatud muudatustele tehakse muudatusi lasteaiarühma moodustamise alustes ning täpsustatakse osapoolte õigusi ja kohustusi alushariduse süsteemis osalemisel. Eelnõu tekstis on arvestatud kehtiva lapsehoiuteenusega seotud õigusnormide kooskõla ja vajalikke erandeid sellise teenuse osutamiseks. Laste turvalisuse, ohutuse, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed kohustatud koostama iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi, mis sisaldab teavet õpi- ja kasvukeskkonna, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete tagamise kohta. Riskianalüüsi koostamisel ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuete koostamisel on lähtutud kehtivatest tervisekaitsenõuetest jt nõuetest, mis on kehtestatud rahvatervise seaduse alusel lasteaiale ja lapsehoiuteenuse osutajale. Täiendavalt tehakse muid muudatusi sisehindamise korralduses, mille osas vähendatakse bürokraatlikke nõudeid, mis võimaldab sisehindamist läbi viia paindlikumalt. Samuti muudetakse senine koolitusloa ja tegevusloa taotlemise süsteem ühtseks õppeõiguse süsteemiks. See tähendab, et munitsipaal- ja eralasteaiale antakse ühetaoline õppeõigus ning neile kehtivad ühetaolised nõuded sõltuvalt laste vanusest. Samuti muudetakse lasteaia juhtimisega seotud korraldust, mille osas täpsustatakse direktori ja õppealajuhataja ülesandeid. Edaspidi antakse hoolekogule suurem roll lasteaia juhtimises, mis võimaldab hoolekogul olulisel määral kaasa rääkida lasteaia tegevuse juhtimises. Eelnõuga ei tehta muudatusi lasteaia rahastamise süsteemis, välja arvatud mõned muudatused, mis eeldavad üleminekuperioodi ja täienduskoolituste rahastamist, mille tagab riik riigieelarve kaudu. Eelnõu kohaselt on lasteaia rahastamine endiselt riigi ja vanemate ühine vastutus. Samuti säilib põhimõte, et riigi põhiseaduslik ülesanne tagada hariduse kättesaadavus on delegeeritud kohaliku omavalitsuse üksusele ning riigieelarvest on eraldatud selle ülesande täitmiseks rahalised vahendid. Eelnõu sätestab olulisemate nõuete rakendamiseks üleminekutähtajad, mille möödumisel peab alushariduse süsteem muutuma ühetaolisemaks. Käesolev eelnõu jõustub 1. septembril 2021. aastal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ([email protected], telefon 735 0114) ja õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], telefon 735 4047). Eelnõu koostamisel on osalenud Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse, keele ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ([email protected], telefon 735 4080), hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov ([email protected], 2 telefon 735 0189) ja välishindamise osakonna peaekspert Elen Ruus ([email protected], telefon 735 0104). Eelnõu väljatöötamisse on veel kaasatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi ning Päästeameti valdkondade esindajad. Eelnõu koostamisse on kaasatud ka Eesti Alushariduse Ühendus, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Eralasteaedade Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Lapsehoidjate Kutseliit ja Eesti Lapsehoidude Liit. 2018. aasta septembris moodustati alushariduse seaduse kaasajastamise töörühm, kuhu kuulusid alushariduse strateegiliste partnerite esindajad, kellega koos arutati läbi eelnõu struktuur ja põhimõtted ning kes andsid tagasisidet eelnõu rakendatavuse ning sellega seotud riskide kohta. Samuti kavandati koostöös töörühma liikmetega eelnõu rakendamiseks vajalikke tegevusi. Eelnõu põhimõtteliste lahenduste väljatöötamisel on lähtutud 2018. aasta detsembrist 2019. aasta detsembrini toimunud töörühma koosolekute materjalidest, mida on eelnõu koostamise käigus täiendatud. Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusnõunik Jaanus Põldmaa ([email protected], telefon 735 4047). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 9.24 „Tõhustame tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna koostööd kindlustamaks lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust.“. Eelnõu on seotud tegevusprogrammi punktidega 9.35 ja 9.36, mis käsitleb eestikeelse õppe edendamist ning keeleoskust arendavaid metoodikaid ja õppevahendeid. Punktide rakendamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ ning koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga, mille üks osa on keele ja kõne valdkond. Eelnõuga kehtestatakse koolieelse lasteasutuse seadusele uus terviktekst. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse koostamine1, mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast probleemide analüüsi ja mõjude hindamist. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone: 1) alkoholiseadus, avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 63; 2) avaliku teabe seadus, avaldamismärkega RT I, 15.03.2019, 11; 3) avaliku teenistuse seadus, avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 38; 4) Eesti Vabariigi haridusseadus, avaldamismärkega RT I, 16.06.2020, 3; 5) erakooliseadus, avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 85; 6) hasartmänguseadus, avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 17; 7) huvikooli seadus, avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 36; 8) kohaliku omavalituse korralduse seadus, avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 97; 9) korrakaitseseadus, avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 53; 1 Kättesaadav eelnõude infosüsteemist - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e952b7b7-2553-44c8- af78-ca883fcc3d41. 3 10) lastekaitseseadus, avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 49; 11) liiklusseadus, avaldamismärkega RT I, 10.07.2020, 56; 12) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, avaldamismärkega RT I, 16.06.2020, 13; 13) rahvatervise seadus, avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 131; 14) reklaamiseadus, avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 13; 15) riigilõivuseadus, avaldamismärkega RT I, 01.07.2020, 15; 16) sotsiaalhoolekande seadus, avaldamismärkega RT I, 21.04.2020, 39; 17) tubakaseadus, avaldamismärkega RT I, 19.05.2020, 15; 18) välisteenistuse seadus, avaldamismärkega RT I, 26.10.2018, 33. Muudetavates seadustes tehakse muudatusi seoses „koolieelse lasteasutuse“ mõiste muutmisega. Sotsiaalhoolekande seaduses ja rahvatervise seaduses tehakse sisulisi muudatusi seoses lapsehoiuteenuse muutmisega alushariduse süsteemi osaks. Eelnõu on kooskõlas õigusloome vähendamise kavaga, sest seaduse vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks 12 rakendusakti, mis asendatakse 3 rakendusaktiga, ning ülejäänud regulatsioon jäetakse välja või reguleeritakse seaduses üldisemal tasemel. Koolieelse lasteasutuste seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus, sest eelnõuga muudetavate seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 104 lõikes 2 loetletud Riigikogu koosseisu häälteenamuse pädevusse kuuluvaid vastutusvaldkondi. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 37, mis sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Selleks et tagada hariduse kättesaadavus, peavad riik ja kohaliku omavalitsuse üksused ülal vajalikul arvul lasteaedu ja muid õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi (eralasteaedu). Lapse vanemal või tema seaduslikul esindajal (edaspidi vanem) ja lasteaial või tema pidajal on käesoleva seaduse eesmärgi tagamisel ühine vastutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Hetkel on kuni 7-aastaste laste lapsehoiuteenus ja alushariduse omandamine reguleeritud kehtiva õiguse kohaselt sotsiaalhoolekande seaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses ja erakooliseaduses, mille alusel on veel täiendavalt kehtestatud kaks Vabariigi Valitsuse määrust ning 10 valdkonna eest vastutava ministri tasandi määrust. Selline süsteem on killustunud ning seda reguleeriv süsteem on jaotatud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel, mis ei taga ühtset alushariduse poliitika kujundamist. Eelnõu eesmärk on kehtestada ühetaoline alushariduse raamistik, mis vähendab senist õiguslikku regulatsiooni ja pakub alushariduse süsteemile terviklikku lähenemist. Alushariduse valdkonna strateegiliseks alusdokumendiks on Eesti elukestva õppe strateegia üldharidusprogramm 2020-2023, mille kohaselt on eesmärk võrdsete võimaluste tagamine üldhariduses. Sellega seoses koostatakse uus alushariduse seadus, millega muudetakse alushariduse korralduse süsteem sidusamaks ning toetatakse kõikide laste koolivalmidust. Valdkonnaga on seotud ka laste ja perede arengukava 2012–2020, mis rõhutab, et lasteaias peab olema integreeritud ning sidustatud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond, tagades laste õigused ja heaolu, perede vajadustega arvestamise ning paindliku lapsehoiu. Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelise raamatu poliitikasoovituseks on ühtse, kvaliteeti ja 4 kättesaadavust toetava alushariduse ja lapsehoiu süsteemi loomine, mis on reguleeritud ühe seadusega. Samuti on heaolu arengukavas 2016–2023 märgitud, et lapsehoiu võimaluste nappus soodustab vanemate pikaajalist tööturult eemalejäämist ning hoolduskohustuste ebavõrdset jaotust naiste ja meeste vahel. Eelkoolieas on ülioluline laste kognitiivse, keelelise, sotsiaal-emotsionaalse ja füüsilise arengu toetamine vanemate ja alushariduse professionaalide poolt. Laste areng on tähtis edasiseks heaoluks ja õppimiseks koolis ning igapäevaelus (OECD, 2020. Early Learning and Child Well- being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States). Vanusega väheneb õppimisvõimekus ja uute oskuste õppimine nõuab suuremat jõupingutust (Levitt, C., A. 2009. Best Practices to Breakthrough Impacts: A Science-Based Approach to Building a More Promising Future for Young Children And Families, Center on the Developing Child. Harvard University: Cambridge). Seega on põhjendatud alushariduse kättesaadavuse tagamine võimalikult varakult kõigile lastele, ka neile, kelle vanemad on otsustanud lapsi kodus kasvatada ning õpetada. Eelnõu toetab lapse toevajaduse märkamist ja arengu toetamist enne kooli. OECD riikide õpilastel, kes osalevad alushariduses kolm aastat või rohkem, on matemaatikas ja loodusteadustes tulemused 50 punkti kõrgemad võrreldes nendega, kes osalevad alushariduses üks aasta või vähem (OECD, 2016. Program for international student assessment (Pisa) database). Euroopa Nõukogu 23. mai 2019. aasta soovituses kõrge kvaliteediga alusharidussüsteemide kohta on rõhutatud, et lastele ja peredele peab olema tagatud juurdepääs lasteaiakohtadele; samuti tuleb pakkumist paremini kohandada perekondade vajadustega ja vältida vaesusest ning lasteaia asukohast tulenevaid kättesaadavuse takistusi. Eelnõu koostamisel on lähtutud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist, mille kohaselt peab 2020. aastaks lasteaias käima 95% kõikidest sihtrühma (nelja-aastased kuni kooliminekueas lapsed) kuuluvastest lastest. Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 2017. aastal 95,4%. Eesti näitaja oli Euroopa keskmisest madalam – 92,9% (Eurydice, 2019. Early Childhood Education and Care in Europe). Samuti on käesoleva eelnõu eesmärgid kooskõlas Euroopa Komisjoni töörühma poolt koostatud alushariduse kvaliteediraamistikuga, mille kohaselt on oluline tagada lastele ja peredele juurdepääs lasteaia- ja lapsehoiukohtadele, personali professionaalsus, õppekava laste arengu toetamiseks ning seire- ja hindamissüsteem. Euroopa Nõukogu on teinud liikmesriikidele soovitusi kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide tagamiseks, mille kohaselt peavad liikmesriigid parandama juurdepääsu kvaliteetsele alusharidusele, tagama selle kättesaadavuse ja taskukohasuse, toetama lasteaiatöötajate ja juhtide professionaalsust ja töötingimusi, toetama alushariduse riikliku õppekava väljatöötamist, võttes arvesse laste huvisid, heaolu, individuaalseid vajadusi ja arengupotentsiaali, samuti edendama läbipaistvat ja ühtset järelevalvet ja hindamist ning tagama alushariduse piisava rahastamise ja kvaliteetse õigusraamistiku. Eelnõu väljatöötamise lähtealuseks oli alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon, mille eesmärgiks on luua regulatsioon, mis tagab lapse arengut ja heaolu toetava alushariduse omandamise ning lapse hoidmise lasteaias. Samuti näeb nimetatud kontseptsioon ette lapsehoidudele ja lasteaedadele ühtse alushariduse seaduse ning sellest tulenevate rakendusaktide koostamise. Eelnõu eesmärk on kehtestada alushariduse omandamisele ühtne standard. Eelnõu kohaselt on alusharidustaseme õpe formaalõpe ja seega laienevad alushariduse omandamisele ka formaalõppe tunnused, nagu standardiseeritus, kvaliteedi hindamine ja järelevalve. Alusharidust omandava lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemused, tugiteenuste 5 osutamise ning koolivalmiduse andmed kantakse Eesti hariduse infosüsteemi, mis võimaldab sisulisemalt ühendada alus- ja põhihariduse süsteemi. Lasteaias viivad õppe- ja kasvatustegevusi läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning alushariduse omandamist. Lasteaias ja edaspidi koolis jälgitakse ja hinnatakse lapse arengut ja toimetulekut ning kohandatakse õppe- ja kasvatustegevust vastavalt lapse toevajadusele, arvestades Eesti hariduse infosüsteemis olevate lapse arenguhindamise ja - vestluse ning tugiteenuste osutamise ja koolivalmiduse andmetega. Eelnõu eesmärk on vähendada tugiteenustega kaasnevat killustatust ja dubleerimist ning pakkuda lastele paremat tuge alushariduse omandamiseks. Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, mille kohaselt alusharidus ja lapsehoid on edaspidi ühetaoliselt reguleeritud süsteem2, mis pakub lastele alusharidust ning hõlmab seniseid lapsehoiuteenuse osutajaid ja koolieelseid lasteasutusi (edaspidi ka lasteaed) sõltumata omandivormist. See tähendab, et alushariduse süsteem läheb tervikuna üle ühetaolisele süsteemile. Eelnõu eesmärk on toetada lasteaias pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste arengut ning üldoskuste, teadmiste ja hoiakute omandamist. Üldoskuste all mõistetakse enesekohaseid oskusi, mänguoskusi, tunnetus- ja õpioskusi ning sotsiaalsed oskusi. Alla kolmeaastased lapsed omandavad üldoskusi eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas ning kolme- kuni seitsmeaastased lapsed omandavad täiendavaid teadmisi ja hoiakuid, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Käesoleva eelnõu eesmärgi täitmiseks muudetakse järgmisi põhimõtteid võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus muudetakse edaspidi eralasteaia tegevuseks, mis tingib kogu senise alushariduse süsteemi muutumise sellele vastavaks. See tähendab, et sotsiaalhoolekande seadusesse jääb üksnes raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenus, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus, ning vastavaid tegevuslube väljastab Sotsiaalkindlustusamet. Selline hoiuteenus on täiendav sotsiaalteenus lisaks lasteaiale. Sotsiaalteenusel puudub hariduslik eesmärk. Lapse hariduse omandamine tagatakse üksnes alushariduse seadusest või põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tuleneva korralduse kaudu. Käesoleva eelnõuga sätestatakse alushariduse eesmärk, eeldatavad tulemused lapse vanuse järgi, mis on seotud alushariduse riikliku õppekavaga. Alushariduse kättesaadavuse paremaks tagamiseks täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete delegeerimist eralasteaedadele või teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Samuti reguleeritakse edaspidi täpsemalt kodus alusharidust omandavate laste seiresüsteemi ning arengu toetamise võimalusi. Seaduses muudetakse paindlikumaks rühma moodustamise alused. Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse täpsemalt, millised on lapse, vanema ning lasteaia õigused ja kohustused. Seni väljastatud koolitusload ja tegevusload muudetakse õppeõiguseks ning täpsustatakse sellega seotud menetlusõigust. Eelnõuga sätestatakse eralasteaia pidamise erisused, erakooliseaduse vastavad sätted tunnistatakse kehtetuks ning vastav regulatsioon tuuakse alushariduse seadusesse. Lasteaia arengukavas tehakse muudatusi, mis muudavad selle paindlikumaks; säilivad erisused alla kolmeaastaste õppe- ja kasvatuskorralduse osas. Muudetakse paindlikumaks sisehindamise korraldamise põhimõtted. Selleks, et anda vanematele parem võimalus rääkida kaasa lasteaia tegevuse korralduses, suurendatakse lasteaia hoolekogu senist rolli. 2 EHISe 2018/2019. õa ja SoM 2018.a andmetel osales lasteaias 4–6-aastastest lastest ligi 94% vastava earühma lastest ja lapsehoidudes 2% lastest, 1,5–3-aastaseid lapsi oli lasteaias 78% ja lapsehoidudes ligi 10%. 6 Eelnõuga ei muudeta rahastamise aluseid, kuid muudetakse kehtivaid sätteid, et rahastamise reeglid oleksid rakendajatele selgemad. Lapsele tugiteenuste osutamise ja rahastamise kohustus jääb lasteaia pidajale, kes tagab tuge vajavale lapsele vähemalt logopeedi või eripedagoogi ning vajadusel muu tugiteenuse. Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust lasteaia töötajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas tugiteenuste võimaldamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu rahastatakse riigieelarvest eralasteaeda riigieelarve seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Seaduses on sätestatud üleminekuperiood, mis tagab sujuva ülemineku uuele regulatsioonile. Täielik üleminek ühtsele alushariduse süsteemile toimub 2024. aasta 1. septembril, millele eelnevad mitmed rakenduslikud tegevused. Kõiki sisulisi muudatusi on selgitatud detailsemalt seletuskirja vastavates osades. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 55 paragrahvist. Esimene peatükk sätestab alushariduse seaduse üldsätted, teine peatükk alushariduse sisulised nõuded, kolmas peatükk õigused ja kohustused alushariduse süsteemis, neljas peatükk kehtestab reeglid lasteaia tegevuse korraldusele, viies peatükk sätestab alushariduse süsteemi rahastamise põhimõtted, kuues peatükk reeglid järelevalve läbiviimisele ning seitsmes peatükk ülemineku- rakendus- ja jõustumissätted. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätted. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega jäetakse üldsätetest välja alushariduse korraldamise alused, mille regulatsioon on sätestatud teistes peatükkides. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse alushariduse seaduse reguleerimisala, mis sätestab alushariduse korraldamise alused, alushariduses osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega ei ole reguleerimisala kehtestatud, sest selle seaduse koostamise hetkel puudus otseselt selle reguleerimise vajadus. Samas tuleneb muudatuse vajadus Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 8 lõikest 1, mille kohaselt esitatakse seaduseelnõu üldsätetes seaduse reguleerimisala. Reguleerimisala sätte eesmärk on avada piisavalt üldiselt ja samas täpselt seaduse sisu, et seadusega tutvuja saaks teavet, millise valdkonna ja instituutide regulatsioone seadus sisaldab. Seetõttu on sätte sõnastuses loetletud kõik alushariduse seaduse peatükid, mida käesolev seadus reguleerib. Eelnõu koostamisel peeti eesmärgiks luua õigusakti tekstis loogiline struktuur, mis annaks ülevaate kõigist olulistest teemadest. Eelnõusse on kodifitseeritud alusharidusega seotud õigusnorme teistest õigusaktidest, millega soovitakse vähendada õigusnormide killustatust, mis on seni muutnud nende järgimise rakendajatele keeruliseks. Edaspidi on kogu alushariduse süsteemiga seotud õigusnormid kehtestatud käesolevas õigusaktis. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse alushariduse seaduse kohaldamisala. 7 Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole kohaldamisala kehtestatud. Muudatuse vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 8 lõikest 1, mille kohaselt esitatakse seaduseelnõu üldsätetes vajaduse korral seaduse kohaldamisala. Kohaldamisala sättes nimetatakse isikud, esemed ja asjaolud, kelle või mille suhtes kavandatavat regulatsiooni kohaldatakse. Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et alushariduse seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale sõltumata omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Sarnase sisuga õigusnorm kehtib KELS §-s 4 üksnes munitsipaallasteaia tegevusele. Kuivõrd eelnõu eesmärk on munitsipaal- ja eralasteaia tegevuse ühtlustamine ning reguleerimine ühes seaduses, siis laiendatakse vastavat kohaldamisala mõlemale institutsioonile sõltumata lasteaia omandivormist. Sõltuvalt tegutsemisvormist võivad eralasteaed-põhikooli reguleerivad sätted asuda endiselt erakooliseaduses, sest põhikooli haridusaste on endiselt reguleeritud teiste seadustega. Kui tegemist on lasteaed-põhikooliga, siis on vastav regulatsioon jaotatud edaspidi alushariduse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja erakooliseaduse vahel. Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse eralasteaed-põhikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Tegemist on erandiga sellisele institutsioonile, mis tegutseb eralasteaed-põhikoolina. Kuivõrd erapõhikooli reguleerivad sätted asuvad endiselt erakooliseaduses, siis on vajalik teha nende suhtes vastav erand. Samuti sätestab seadus teatud juhtimistasandi erandid ühisasutuste juhtimises. Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab haldusmenetluse seaduse kohaldamise. Kuivõrd käesolevas seaduses reguleeritakse õppeõiguse taotlemist, siis tuleb menetluse läbiviimisele kohaldada haldusmenetluse seaduse vastavaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Alushariduse seaduses sätestatakse õppeõiguse taotlemisele ja selle menetluse läbiviimisele erikord võrreldes haldusmenetluse seadusega. Kuivõrd haldusmenetluse seaduse kohaselt tuleks haldusmenetlus läbi viia vabas vormis, siis käesoleval juhul tuleb eelistada haldusmenetlust, mis viiakse läbi kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades, ning see peab vastama tänapäevastele avalike teenuste korraldamise põhimõtetele. Seaduse koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. aasta määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ sätestatud põhimõtetega. Lähtutud on avalike teenuste korraldamisel proaktiivse teenuse mõistest, mille kohaselt on proaktiivne teenus otsene avalik teenus, mida asutus osutab omal initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul. Näiteks on seda põhimõtet rakendatud alushariduse kättesaadavuse parandamiseks, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus teavitama isikut 90 kalendripäeva enne lapse poolteiseaastaseks saamist, millises lasteaias on tagatud lapsele lasteaiakoht. Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse alushariduse eesmärk. Eelnõu eesmärk on tagatud alushariduse seaduse regulatsiooni ja eelkõige alushariduse riikliku ja lasteaia õppekava kaudu. Seaduse eesmärgist lähtuvalt on kirjutatud kogu alushariduse süsteemiga kaasnev regulatsioon. Seega, kui seaduse rakendamisel tekib küsimusi seoses alushariduse seaduse tõlgendamisega, tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. Näiteks on lapse vanemal või tema seaduslikul esindajal ja lasteaial või tema pidajal käesoleva eelnõu eesmärgi tagamisel ühine vastutus. See tähendab, et ühise vastutuse põhimõte kehtib kogu süsteemi 8 suhtes alates õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisest kuni alushariduse süsteemi rahastamiseni. Eelnõu § 3 lõikes 1 on täpsustatud alushariduse eesmärgi sõnastust, mille kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk toetada pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste arengut, mille tulemusena omandab laps alushariduse käesolevas seaduses sätestatud korras kodus või lasteaias. Lapse seaduslikul esindajal (käesoleva seaduse tähenduses vanem) ning lasteaial ja munitsipaal- või eralasteaia pidajal on käesoleva seaduse eesmärgi täitmise tagamisel ühine vastutus. Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõud täiendatud lapse vanema või tema seadusliku esindaja ja lasteaia või tema pidaja ühise vastutuse põhimõttega. Lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt on alushariduse süsteem endiselt vabatahtlik võrreldes põhikooliastmega, mis on kohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Samas sätestatakse käesolevas eelnõus kord, mille kohaselt on vanem kohustatud osalema lapse arenguhindamisel ja -vestlusel ning arenguhindamine ja -vestlus tuleb läbi viia perioodiliselt (vt vastavat seletuskirja osa). See lähtub põhimõttest, mille kohaselt vanem peab tagama ka kodus lapse alushariduse omandamise, ning käesolev eelnõu toetab vanemat selle korraldamisel. Ei muudeta senist põhimõtet, mille kohaselt on alushariduse võimaldamine kohustuslik, kuid seda ei pea tegema lasteaias. Ilma vanemate kaasosaluseta ei ole võimalik käesoleva eelnõu eesmärki saavutada ning seetõttu on vanemate vastutuse rõhutamine oluline. Eelnõu kohaselt on seaduse eesmärk toetada pooleteise- kuni seitsmeaastate laste arengut, mille tulemusena omandab laps alushariduse. Alushariduse omandamine on eelduseks kõikide muude haridustasemete eesmärkide saavutamiseks. Vanema vastutuse sõnastamisega ei muudeta kehtivate õigusaktide põhimõtteid. KELS ja Eesti Vabariigi haridusseadus näevad samuti ette, et alusharidus põhineb vanemate vastutusel lisaks riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusele. Vastutus tähendab, et vanem vastutab lapse alushariduse süsteemis osalemise eest ning osaleb näiteks alushariduse süsteemi finantseerimisel. Samuti on vanemate vastustust väljendatud näiteks hoolekogu töös osalemisel. Kui vanem otsustab alusharidust võimaldada kodus, siis võtab ta sellega vastutuse, et lapse areng on kodus toetatud samaväärselt lasteaiaga. Kohaliku omavalitsuse üksus hindab lapse arengut käesolevas seaduses sätestatud korras. Samuti sätestab eelnõu vanema ülesanded, mille eest on ta kohustatud vastutama alushariduse süsteemi tagamisel. Oma ülesannete täitmiseks on vanemal õigus saada lasteaialt tuge lapse arengu toetamisel ja alushariduse omandamisel, saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta, osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu ülesannete täitmises ning teha ettepanekuid lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse arendamiseks. Vanema õigused ja kohustused on sätestatud §-s 12, mille põhiline eesmärk on tagada, et vanem toetaks lapse arengut alushariduse süsteemis. Eesti Vabariigi §-s 37 sätestatud põhiseaduslik kohustus tagada alushariduse kättesaadavus on tehtud ülesandeks kohaliku omavalitsuse üksusele ning tema on põhiliseks partneriks vanemale käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Alushariduse omandamine on vabatahtlik ning vanemal on õigus valida, kas otsustab lapse panna munitsipaallasteaeda või eralasteaeda või omandab laps alusharidust kodus. Selline korraldus on paindlik ning tuleb vastu eelkõige vanemate soovidele. Eeldatakse, et kui vanem kasutab munitsipaallasteaia kohta, siis tasub selle eest kohaliku omavalitsuse üksus. Kui vanem otsustab sellest vabatahtlikult loobuda ning panna lapse eralasteaeda, millel puudub 9 haldusleping lasteaiakoha tagamiseks, siis tasub selle eest suures osas vanem. Kohaliku omavalitsuse üksus võib sellisel juhul osaleda kulude katmises üksnes kokkuleppel. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ise pakub käesolevas seaduses sätestatud korras eralasteaia kaudu lasteaiakoha, siis tasub selle eest käesolevas seaduses sätestatud korras kohaliku omavalitsuse üksus. Käesoleva paragrahvi § 4 kohaselt on veel võimalik, et erinevad kohaliku omavalitsuse üksused lepivad proportsionaalselt või muu põhimõtte kohaselt kokku lasteaiakohaga kaasneva kulu. Vanemal ei ole nõudeõigust täielikult eralasteaiaga kaasnevate kulude hüvitamiseks, kui ta loobub munitsipaallasteaia kohast ning kohaliku omavalitsuse üksus ei soovi eralasteaiaga seotud kulu katta, sest lähtuvalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 37 on õigus haridusele tagatud kohaliku omavalitsuse korralduse ja munitsipaallasteaedade kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksusel on autonoomia korraldada munitsipaallasteaedade võrku vastavalt võimalustele ning eralasteaedadelt vastava avaliku teenuse sisse ostmine on täiendav võimalus. Eesti Vabariigi põhiseaduse ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt vastutab alushariduse riikliku korralduse eest kohaliku omavalitsuse üksus, kellele on antud vastavad eelarvelised vahendid selle ülesande täitmiseks. Eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigieelarve ressursside mõistlik tasakaal pikaajaliste investeeringute ja lasteaiavõrgu toetamiseks. Uute lasteaedade asutamine ja nende ülalpidamine on riigieelarvele märkimisväärne kulu, mida on võimalik tagada stabiilse ning pikaajalise munitsipaallasteaedade võrgu kaudu. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 24 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Edaspidi sätestab vastav norm, et alushariduse omandab koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või kodus. Lapse vanemal ja lasteaial või tema pidajal on alushariduse seaduse eesmärgi tagamisel ühine vastutus. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad lasteaiad. Seega ei pea alusharidust omandama lasteaias ning vanem võib last kooliks ette valmistada ka ise. Samas pakub kohaliku omavalitsuse üksus vanemale tuge lapse arenguhindamiseks ja -vestluseks. Oluline on, et vanem annaks lapsele edasi üldoskused, teadmised ja hoiakud, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus tuleb tagada alushariduse riikliku õppekava täitmise ja teiste nõuete kaudu. Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud korras on lasteaed alushariduse riikliku õppekava alusel alusharidust omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas omandavad alla kolmeaastased lapsed üldoskusi ning kolme- kuni seitsmeaastased lapsed täiendavalt teadmisi ja hoiakuid, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Üldoskustena käsitatakse enesekohaseid oskusi, mänguoskusi, tunnetus- ja õpioskusi ning sotsiaalsed oskusi. Sätte eesmärk on sätestada lasteaia määratlus, mille kohaselt on lasteaed alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed on õppeasutus, millele on väljastatud õppeõigus käesolevas seaduses sätestatud korras. Ilma õppeõiguseta on keelatud õppe- ja kasvatustegevust korraldada ning lasteaiana tegutseda (vt täpsemalt õppeõiguse regulatsiooni). Eelnõus on kehtestatud erisus kuni kolmeaastastele lastele, kes omandavad üldoskusi eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas. Oluline on toetada 10 väikelapsi eelkõige eneseregulatsiooni, sotsiaalsete ja mänguoskuste kujunemisel, lasteaiaeluga kohanemisel, igapäevatoimingutega hakkama saamisel ning mängima innustamisel. OECD alushariduse rahvusvahelise uuringu IELS (International Early Learning and Child Well-being Study) tulemustele tuginedes võimaldavad üldoskused, sh eneseregulatsiooni- ja sotsiaal-emotsionaalsed oskused hea stardi haridusteeks. Uuringud on näidanud, et just üldoskuste hea arengutase on eelduseks teiste oskuste edasisele arengule (OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States). Samuti sätestab eelnõu, et eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas omandavad alla kolmeaastased lapsed üldoskusi ning kolme- kuni seitsmeaastased lapsed täiendavalt teadmisi ja hoiakuid, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. Kolme- kuni seitsmeaastaste laste puhul on rõhk põhihariduse omandamiseks vajalike täiendavate üldoskuste, teadmiste ja hoiakute omandamisel. Nende laste alushariduse omandamisel toetatakse laste üldoskusi (mängu-, tunnetus- ja õpioskuseid, sotsiaalseid ja eneseregulatsiooni oskusi) ning lapse arengut õppe- ja kasvatusvaldkondades (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine). Alushariduse toetamise kaudu saab luua üksnes eeldusi põhihariduse omandamiseks. Sarnane loogika on Eesti Vabariigi haridusseaduses teiste haridusastmete puhul, milles põhi- või keskhariduses on haridusaste seotud õigusega omandada kõrgem haridus. Kuivõrd põhiharidus on vastupidiselt alusharidusele kohustuslik, siis ei saa sätte sõnastuses alushariduse omandamist tingimuseks seada, vaid käesolev regulatsioon saab luua eeldusi paremaks põhihariduse omandamiseks. Samuti on sätte eesmärk viidata alushariduse võimaldamisel alushariduse riiklikule õppekavale, mis on alushariduse standardiks. Alushariduse riiklik õppekava vastab küsimusele, kuidas konkreetselt õppe- ja kasvatustegevust läbi viiakse ning milliste tulemusteni jõutakse. Alushariduse riikliku õppekava sisulist korraldust on selgitatud eelnõu § 5 seletuskirja vastavas osas. Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse alushariduse kättesaadavusega seotud sätted. Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate ülesannete määratlemisel on eelnõus lähtutud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuslike ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuse täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhendis esitatud ülesannete piiritlemise kriteeriumitest. Alushariduse, põhihariduse ja huvihariduse puhul annab lisaväärtuse see, kui neid ülesandeid täidetakse kogukonnale ja lapse kodule võimalikult lähedal. Samuti on eelnõus arvestatud, et kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus osutada avalikke teenuseid ühtlustub ja suureneb pikemas perspektiivis. Alusharidus on käesoleval hetkel kehtestatud KELS-is ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi ka KOKS) sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena. KOKS § 6 lõige 2 käsitleb koolieelse lasteasutuse ülalpidamist vallas või linnas omavalitsusüksuse tuumikpädevusse kuuluva ülesandena. Kehtiv KELS § 10 lg 1 kohustab valla- või linnavalitsust looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Ülesanne täidetakse konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse elanike huvides. Ülesanne lähtub kohaliku kogukonna vajadustest ja seda on ka ajalooliselt täitnud kohalik 11 omavalitsus. Lähimuspõhimõtet järgides on kohalik omavalitsus lähim ja sobivaim tasand lasteaedade pidajaks. Kohaliku omavalitsuse üksusele on ülesande täitmiseks jäetud lai otsustuspädevus ja kaalutlusruum. Alushariduse kättesaadavuse tagamine on käsitatav kohaliku omavalitsuse üksuse avalik- õigusliku ülesandena, millele kohaldatakse tingimusi ja korda, mis kehtestatud käesoleva eelnõuga. Käesolevas paragrahvis on sätestatud võimalused vastava avaliku ülesande delegeerimiseks eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele kohaliku omavalitsuse üksustele halduslepingu kaudu. Halduslepingule kohalduvad kõik haldusmenetluse seaduse, halduskoostöö seaduse ning võlaõigusseaduse asjakohased sätted. Samuti tuleb halduslepingute sõlmimisel kohaldada vastavat riigihankeõigust. Kui vanem otsustab käesoleva seaduse alusel loobuda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud avalikust teenusest (munitsipaallasteaiast) ning kasutab lapse alushariduse omandamiseks eralasteaeda, siis sõlmitakse nende vahel võlaõiguslik teenuse osutamise leping (vt täpsemalt eelnõu seletuskirja vastavast osast). Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Sätte eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 rakendamine. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada lapsele lasteaiakoht käesoleva eelnõu § 4 sätestatud tingimustel ja korras. Sõltumata kohaliku omavalitsuse üksusest tuleb lasteaiakoht tagada kõikidele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele isegi siis, kui nad kolivad näiteks nelja-aastaselt teise kohaliku omavalitsuse üksusesse. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekib alates lapse pooleteise-aastaseks saamisest ja seetõttu reguleerib eelnõu õigusi ja kohustusi, mis tekivad alates lapse 1,5 aastaseks saamisest teistele subjektidele, eelkõige kohaliku omavalitsuse üksusele. Samas alushariduse omandamine teaduslikel alustel algab lapse sünnist, mille eest vastutab lapse vanem, ning seetõttu käesolev eelnõu ei reguleeri õiguslikke suhteid, mis tekivad nimetatud perioodil. Alates lapse sünnist kuni pooleteise-aastaseks saamiseni kehtivad teistsugused õiguslikud suhted, näiteks vanema ja lapse vahelised suhted, perekonnaseaduse alusel. Seega on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused endiselt piiritletud lapse konkreetse vanusega. Kuigi vanemahüvitiste ja puhkuste süsteemi muudatuste jõustumisega 2020. aasta 1. juulist muutus nimetatud süsteem paindlikumaks, ei muuda see kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi. Kui vanem otsustab 0 kuni 1,5-aastase lapse kõrval tööle asuda, tuleb selle teenuse kulu katta vanemal täies ulatuses. Vanem saab selleks kasutada riiklike peretoetusi ja vanemahüvitist. Vanematele makstakse lapse kasvatamise eesmärgil riigieelarvest vanemahüvitist ning samal ajal tagatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu lasteaiakoht sama eesmärgi täitmiseks. See tähendab, et erinevate, kuid samal eesmärgil makstavate sotsiaalkindlustusmeetmete ja kohaliku omavalitsuse üksuste avalikud ülesanded võivad kattuda perioodi osas, millal laps on 1,5- kuni 3-aastane, sest perehüvitiste seaduse 2020. aasta 1. juulist jõustuva redaktsiooni alusel võib vanemahüvitist maksta kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Seega võib tekkida olukord, kus vanematele makstakse vanemahüvitist riigieelarvest ning samal ajal võib ta panna lapse lasteaeda, mille kohustuste katmine tagatakse samuti riigieelarvest, kuid arvestades vanemahüvitise maksmise eesmärki on see põhjendatud, sest on oluline toetada vanemaid ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on kättesaadavuse osas seaduse sõnastust täpsustatud ja jäetud välja teeninduspiirkonna mõiste. Kui tegemist on munitsipaallasteaiaga, 12 siis tuleb arvestada ka kohaliku omavalitsuse võimalusi. Teeninduspiirkonna regulatsiooni säilitamine ei oleks otstarbekas eralasteaedade seisukohalt. Edaspidi on teeninduspiirkonna sisuline mõte ümber sõnastatud alushariduse kättesaadavuse prioriteetide loeteluga. Samuti säilib senine põhimõte seoses lapse elukoha ja ühe vanema elukohaga, mille kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada siis, kui lapse eest hoolitseb see vanem, kes temaga tegelikult koos elab. Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus arvestab elukohajärgse lasteaiakoha tagamisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias ja võimaluse korral vanema soove või tema töökoha lähedust või pere sotsiaalmajanduslikku olukorda. Oluliste asjaolude muutumisel ja vanema taotlusel hindab kohaliku omavalitsuse üksus uuesti elukohajärgse lasteaiakoha tagamise asjaolusid. Võrreldes kehtiva KELS regulatsiooniga sätestatakse käesolevas eelnõus PGS-iga sarnane regulatsioon, mis on aluseks lasteaiakoha tagamisel. Seaduses sätestatakse olulised asjaolud, mis on vajalikud lasteaiakoha tagamiseks. Tingimuste loetelu valikul on lähtutud kriteeriumitest, mis on kõige olulisemad lapse ja perekonna toetamisel. Kõige olulisem on lasteaiakoha tagamisel elukoha lähedus, pere teiste laste lasteaiakohad ning võimaluse korral vanema soovid või tema töökoha lähedus. Esmakordselt sätestatakse kohustusliku tingimusena ka nõue arvestada pere sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kuivõrd praktikas tegelikult rakendatakse sellist korda, siis on alushariduse ühetaolisuse tagamiseks vajalik sätestada nimetatud põhimõte seaduse tasemel. Paljud kohaliku omavalitsuse üksused rakendavad omaosaluse katmisel mitmeid soodustavaid meetmeid, mida tänane regulatsioon ei nõua; näiteks on paljudes kohaliku omavalitsuse üksustes paljulapseliste perede lapsed vabastatud vanemate osalustasu ja toidukulu maksmisest või on tehtud muid soodustusi lastega perede jaoks. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on enamik kohaliku omavalitsuse üksustest vabatahtlikult vabastanud 3 ja enama lapsega pered vanemate osalustasu maksmisest. Andmete põhjal võib väita, et üksnes 10-s kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole kolme- või enamalapselised pered kohatasust vabastatud. Samuti rakendavad kohaliku omavalitsuse üksused vanemate osalustasust vabastust vähese sissetulekuga peredele või on vastav toetus vajaduspõhine. Maksimaalne vanemate osalustasu on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alamäärast ning selles määras on osalustasu kehtestanud üksikud kohaliku omavalitsuse üksused. Samuti on vanema osalustasu vähendatud teise ja järgneva lapse korral. Käesoleva seadusega ei muudeta vanema osalustasu põhimõtteid. Kui lapse lasteaias käimise ajal ülal loetletud olulised tingimused muutuvad, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud uuesti hindama elukohajärgse lasteaiakoha tagamise asjaolusid. Eesmärk on, et kohaliku omavalitsuse üksus reageeriks muutunud asjaoludele ning et see ei jääks ühekordseks tegevuseks. Seadus ei eelda, et kontrolli tehakse kohaliku omavalitsuse üksuse initsiatiivil, vaid vanem peab sellest kohaliku omavalitsuse üksust teavitama. Seejärel teeb kohaliku omavalitsuse üksus uue hindamise ja selgitab välja, kas lasteaiakoht on vaja tagada mõnes muus kohaliku omavalitsuse asutusüksuses. Kui vanem kolib kohaliku omavalitsuse üksuse sees teise asutusüksusesse (teise linnaossa või külla), siis peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama lasteaiakoha uues elukohas. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse ümberkorraldamise tulemusena moodustusid eripalgelised ja suure territooriumiga kohaliku omavalituse üksused, siis ei tohi selle tagajärjel kannatada lapse heaolu. Täiendav võimalus on kohaliku omavalitsuse üksusel kasutada võimalust tagada koostöös teise kohaliku omavalitsuse üksusega lapsele lasteaiakoht. 13 Alushariduse süsteemi loomisel on peetud oluliseks, et lapsele oleks tagatud lasteaiakoht võimalikult kodu lähedal. Elukoha läheduse põhimõte tähendab, et kui on valida kahe lasteaia vahel, millest üks asub 500 meetri kaugusel ja teine 5 kilomeetri kaugusel, siis tuleks võimaluse korral eelistada lapse tegelikule elukohale lähimat lasteaeda. Seega, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium on väga suure asutustihedusega ning ühest asutusüksusest teise asutusüksusesse (linnaossa) liikumine võtab väga kaua aega, tuleb arvestada elukohaläheduse põhimõtet. Sätte sõnastusest lähtuvalt on tegemist kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutusõigusega, kuid selle rakendamiseks nähakse seaduses ette prioriteedid, mida tuleb lasteaiakoha tagamisel kaaluda. Võimalike vaidluste lahendamisel tuleb järgida käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärke. Kui tegemist on maapiirkonnaga, kus isiku elukoht on lähemal teisele kohaliku omavalitsuse lasteaiale, siis tuleks sõltumata kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumist eelistada lähimat lasteaeda ning sellisel juhul peaksid kohalikud omavalitsused saavutama kokkuleppe kulude hüvitamise osas. Põhimõte lähtub eeldusest, et kõik avalikud teenused asuksid isikutele võimalikult lähedal sõltumata kohaliku omavalitsuse üksusest, kes on kohustatud lasteaiakoha tagama. Kuna avalikud teenused on kõikide õigustatud isikute jaoks ühetaolised, siis ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused oma ülesannete täitmisel laskuda bürokraatlikesse vaidlustesse selle üle, kas või kuidas lasteaiakohaga kaasnev kulu kaetakse. Sõltumata kohaliku omavalitsuse üksusest on avalike teenuste rahastamise allikad ja nende jaotamise põhimõtted ühetaolised. Seetõttu ei tohi tekkida olukord, kus süsteemi rahastajad saavad sõltuvalt kohaliku omavalitsuse üksusest erineval tasemel avalikku teenust, mis rikub lapse ja vanema õigusi. Kui muutub pere sotsiaalmajanduslik olukord, võib kohaliku omavalitsuse üksus vabastada selle pere vanema osalustasu maksmisest või arvestada, et sellisel perel ei ole võimalik transpordiga liikuda ühest linnaosast teise ning ta peab saama koha kodulähedases lasteaias. Sotsiaalmajandusliku kriteeriumi defineerimine ei ole käesoleval juhul mõistlik, sest see sõltub väga erinevatest asjaoludest ning ei ole sõltuvuses mõne toetuse või hüvitise saamisega. Eesmärk on, et kohaliku omavalitsuse üksus hindaks pere sotsiaalmajandusliku olukorda adekvaatselt ja terviklikult; näiteks kui pere sissetulekud muutuvad oluliselt väiksemaks, siis on vaja leida parim lahendus, kuidas lasteaiakoht tagada. Kohaliku omavalitsuse üksus võib vabastada sellisel juhul näiteks vanema lapse toidukulu maksmisest. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt käsitatakse isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Asendushooldusel viibiva lapse elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikega 3 ei ole regulatsiooni muudetud. Sätte eesmärk on kehtestada konkreetne tingimus, mille järgi tuleb tagada alushariduse kättesaadavus. Lasteaiakoht tuleb tagada selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus on lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht. Kuivõrd laps võib olla küll registreeritud ühte kohaliku omavalitsusse, kuid tegelikult võib tal olla mitu elukohta, siis on võimalik, et laps käib mitmes lasteaias. Sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksused kohustatud kokku leppima lasteaiakoha tagamises ning sellega seotud kulude katmises. Lapse alushariduse kättesaadavus tuleb tagada igal juhul ning kohaliku omavalitsuse üksused on kohustatud tegema selle eesmärgi tagamiseks koostööd, sest hariduse kättesaadavus on avalik teenus ning selle kohustuse täitmine ei tohi takerduda erinevate vastutajate omavahelisse vaidlusesse. Käesoleval juhul on avaliku teenuse kasutajaks eriti oluline sihtrühm. 14 Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 90 kalendripäeva enne lapse pooleteise-aastaseks saamist, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Vanem teavitab pärast nimetatud teate saamist elektrooniliselt või muul viisil, kui ta ei soovi lasteaiakohta kasutada ning võimaldab alushariduse omandamist kodus või eralasteaias. Kui vanem taotleb lasteaiakohta pärast lapse pooleteise-aastaseks saamist, siis kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 30 kalendripäeva jooksul, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Kui õppeaasta kestel ei ole võimalik lasteaiakohta tagada munitsipaallasteaias, siis tuleb koht tagada eralasteaias kuni järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui vanem on nõus eralasteaia kohaga. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 90 kalendripäeva enne lapse pooleteise- aastaseks saamist, millisel viisil on tagatud lapsele lasteaiakoht. Vanem teavitab pärast nimetatud teate saamist elektrooniliselt või muul viisil, kui ta ei soovi kasutada lasteaiakohta ning võimaldab alushariduse omandamist kodus või eralasteaias. Vanem ei pruugi soovida elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud lasteaiakohta erinevatel põhjustel. Näiteks üks põhjus võib olla selles, et lähim lasteaed asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, mis asub talle füüsiliselt lähemal. Sellisel juhul peaksid mõlemad kohaliku omavalitsuse üksused kokku leppima lasteaia koha tagamises. Kui kokkulepet ei saavutata, siis võib kohustusi omav kohaliku omavalitsuse üksus endiselt tagada lasteaiakoha oma munitsipaallasteaias ning on sellega seoses oma õiguslikud kohustused täitnud. Kohaliku omavalitsuse üksus võib teavitada elektrooniliselt või vabas vormis, kuid oluline on, et vastav teade oleks vanemale teatavaks tehtud. Vanem saab otsustada, kas ta soovib sellel ajahetkel lasteaiakohta kasutada või mitte. Kui ta sellel ajahetkel ei soovi lasteaiakohta kasutada, siis eeldatakse, et laps omandab alusharidust kodus või eralasteaias. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on tegemist uue regulatsiooniga, mis tuleneb vajadusest täpsustada eelnõus, millal on lapsel õigus saada ja kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus tagada lasteaiakoht. Sätte eesmärk on lahendada praktiline probleem, millele lasteaiad ja kohaliku omavalitsuse üksused on tähelepanu juhtinud. Näiteks on tekkinud olukord, kus lapsele on avalikest vahenditest võimaldatud lasteaiakoht, kuid seda ei kasutata. Seetõttu sätestatakse vastav kohustus vanemale, kes peab olema aktiivne ning teavitama kohaliku omavalitsuse üksust, kui ta ei soovi kasutada lasteaiakohta. Sellisel juhul saab kohaliku omavalitsuse üksus pakkuda vastavat kohta mõnele teisele lapsele, kes seda kohta vajab. Samuti võimaldab see täita eesmärki, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud lasteaiavõrk olema tõhus ning avalikke vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt. Kui laps saab pooleteise- aastaseks õppeaasta kestel, on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus vastav teenus sisse osta erasektorilt, näiteks senistelt lapsehoiuteenuse osutajatelt. Sõltuvalt korraldusest võib laps edasi käia eralasteaias või asuda järgmisel õppeaastal alusharidust omandama munitsipaallasteaias. Muudatused on vajalikud, et täpsemalt sisustada kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi lasteaiakoha tagamisel. Samuti on vaja antud regulatsiooni, et vanemad saaksid vanemapuhkust paremini planeerida. Lisaks on vanematel vaja plaane pikaajaliselt ette teada, et selles osas oma tööandjatega kokku leppida. Samuti on vastavate õiguste ja kohustuste ning tähtaegade sätestamine oluline õiguslikes vaidlustes ning õiguskindluse tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse teavitus loetakse toiminguks, millele kehtivad halduskohtumenetluse reeglid. 15 Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik kasutada Eesti hariduse infosüsteemi käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks. Eesti hariduse infosüsteemis on olemas funktsionaalsus kõiki laste kohta, kes elavad konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses ning kes on õigustatud saama lasteaiakoha. Kohaliku omavalitsuse üksus saab enne 90 kalendripäeva täitumist kontrollida, millised konkreetsed lapsed vajavad lasteaiakohta. Kohaliku omavalitsuse üksusel võib olla täiendavaid tarkvaralisi lahendusi käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks. Samuti võivad nad kasutada Eesti rahvastikuregistrit. Täpsemalt on käesoleva lõike mõju hinnatud eelnõu mõjuanalüüsis. Kui vanem taotleb lasteaiakohta pärast lapse pooleteise-aastaseks saamist, siis kohaliku omavalitsuse üksus tagab lasteaiakoha ja teavitab sellest 30 kalendripäeva jooksul. Sätte eesmärk on lahendada olukord, kus laps on saanud vanemaks kui poolteist-aastat. Sellisel juhul on sätte eelmise lause kohaselt tekkinud teave, kas laps omandab alusharidust kodus või lasteaias. Kui laps saab vanemaks ja kolib teise kohaliku omavalitsuse üksusesse, siis see kohaliku omavalitsuse üksus saab Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel teada, et see laps omandab alusharidust kodus. Kui vanem soovib ikkagi hilisemal perioodil pärast elukoha muutust lasteaiakohta, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel aega 30 kalendripäeva, et tagada lapsele lasteaiakoht. Samuti võib kohalik omavalitsus pärast elukoha muutust pakkuda lasteaiakohta uues elukohas. Kuivõrd alushariduse omandamine on ühine vastutus, siis on sõltumata lapse vanusest lõplik otsustusõigus lapse vanemal, kas ta soovib lasteaiakohta või mitte. Samuti lähtub kirjeldatud regulatsioon põhimõttest, mille kohaselt on vanemal õigus otsustada, millisel viisil tagatakse lapsele alushariduse kättesaadavus. Kui vanem teatab, et ta ei soovi lasteaiakohta kasutada konkreetsel ajaperioodil, siis ei mõjuta see tema õigust saada lasteaiakoht hilisemal perioodil. Lasteaiakohast loobumisega ei kaota vanem õigust taotleda uuesti mis tahes ajahetkel lasteaiakohta. Kuivõrd kogu lasteaiakoha tagamisega seotud regulatsioon on seotud vanema tahtega, siis tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele anda mõistlik aeg. Eelnõu § 4 lõikega 5 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma Eesti hariduse infosüsteemi andmed kodus või lasteaias alusharidust omandavate laste kohta. Sätte eesmärk on tekitada olukord, kus sõltumata lapse vanusest on teada, kas laps omandab alusharidust kodus või lasteaias. See võimaldab lapse elukoha muutumisel seda arvestada ning pakkuda kodus alusharidust omandavatele lastele tuge õppe- ja kasvatustegevuses. Tegemist ei ole uue ülesandega seniste lasteaedade jaoks, sest vastavaid andmeid edastatakse Eesti hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärk on teada, millises lasteaias laps alusharidust omandab või kas ta omandab alusharidust kodus. Samuti aitab see kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusele viia läbi arenguhindamisi ja -vestlusi nende laste suhtes, kes ei käi üheski lasteaias. Samuti võimaldab andmete kandmine Eesti hariduse infosüsteemi tagada terviklik ülevaade laste kohta, kui nad kolivad teiste kohaliku omavalitsuse üksusesse, et siis nende andmete põhjal oleks võimalik tagada uues elukohajärgses lasteaias lasteaiakoht. Kui vanem on lapse pooleteise-aastaseks saamisel otsustanud võimaldada alusharidust kodus või eralasteaias, siis on pärast elukohavahetust see info teada ka teisele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes peab tagama lasteaiakoha pärast elukohavahetust. Samuti tekib kohaliku omavalitsuse üksusele terviklik ülevaade laste arenguhindamistest ja -vestlustest, mis on tehtud eelmises elukohajärgses kohaliku omavalitsuse üksuses. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud toetama õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad alusharidust kodus. Vanem on 16 kohustatud osalema lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja - vestlusel, mille tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. Eelnõu kohaselt on edaspidi tähelepanu ka lasteaias mittekäiva lapse vanema kohustustel alushariduse tagamisel alates lapse kolmeaastaseks saamisest. Muudatus on vajalik, et võimaldada kõigile lastele põhikooli alustamiseks vajalik alusharidus. Eesti hariduse infosüsteemi 2018/2019. aasta andmete kohaselt ei osale alushariduse süsteemis 6% sihtrühma kuuluvatest lastest, kellest 3%-l võib olla probleeme koolis põhihariduse omandamisega. Seetõttu on oluline, et lapsel ja vanemal oleks võimalik saada enne koolikohustusliku ea algust lapse arengu alast nõustamist alushariduse küsimuses. Kohaliku omavalitsuse üksus teeb Eesti hariduse infosüsteemi andmete väljavõtte selliste laste kohta, kes omandavad vanemate soovil alusharidust kodus. Väljavõte tuleb teha laste kohta, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni nende koolikohustuse täitma asumiseni. Eesti hariduse infosüsteemis kavandatakse vastav arendus teha käesoleva eelnõu jõustumise hetkeks. Seetõttu ei vaja käesolevas lõikes nimetatud ülesande täitmine kohaliku omavalitsuse üksustelt täiendavaid infotehnoloogilisi arendusi. Täpsemalt on kavandatud regulatsiooni mõju hinnatud käesoleva seletuskirja mõjuanalüüsi osas. Sätte eesmärk on luua kodus alusharidust omandavate laste seiresüsteem. See tähendab, et kõik lapsed, kes omandavad vanemate soovil alusharidust kodus või muul viisil, on saavutanud kooliminekuks vajaliku koolivalmiduse. Sätte eesmärk on vältida tulevikus arengu mahajäämusega seotud probleeme, mida on oluliselt mõislikum ennetada vastava süsteemi rakendamisega. Samuti on sätte eesmärk suurendada laste õiguste kaitset alushariduse omandamisel ja vastavate tugiteenuste kaudu. Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel tekib kohaliku omavalitsuse üksusel ülevaade nendest lastest, kes omandavad alusharidust kodus. Ülevaade peab olema olemas alates kolmandast eluaastast, sest senimaani on vanematel võimalik olla lapsega lapsehoolduspuhkusel. Alates kolmandast eluaastast on aga vajalik kehtestada laste arengu eesmärgil süsteem, mis kaasaks neid võimalikult palju haridussüsteemi. Alates kolmandast eluaastast on oluline hinnata alushariduse riikliku õppekava alusel õppekasvatustegevuse valdkondi, näiteks keel, kõne ja matemaatika, mille toetamine on vajalik koolivalmiduse kujunemiseks. Enne kolmandat eluaastat on rõhk üldoskuste omandamisel, mida toetab suures osas kodune õpi- ja kasvukeskkond. Alla kolmeaastaste arengu hindamisel on oluline roll tervishoiu- ja lastekaitsesüsteemil, kus on juba kehtestatud regulatsioon nende kohustuste täitmise tagamiseks. Kuivõrd kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõike 3 alusel on lasteaia pedagoogidele kehtestatud kohustus nõustada lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid, siis ei ole lasteaias mittekäivate laste toetamine lasteaedades uueks ülesandeks. Samas ei ole kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse alusel lasteaias mittekäival lapsel ja vanemal kohustust käia arenguhindamisel ja -vestlusel. Kui vanem ei osale või ei taga lapse arenguhindamise ja -vestluse lisaväärtust ja ei arvesta arenguvestlusel saadud soovitustega, võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada õigusaktides sätestatud meetmeid laste õiguste tagamiseks. Samuti võib kohaliku omavalitsuse üksus vanemaid veenda ja selgitada, miks on oluline last toetada alushariduse omandamisel. 17 Muudatuse edukaks rakendumiseks on vajalik tagada lasteaias professionaalne arenguhindamise ja -vestluse läbiviimine, mille toetamiseks on ette nähtud riiklikud vahendid vastavaks täienduskoolituseks. Arenguhindamisel ja -vestlusel osalemine võimaldab vanemal saada nõustamist ja tuge lapse alushariduse toetamisel. Laste ja perede vajadused (nt ebasoodsast sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud toevajadused) saavad varakult märgatud. Lapse toevajaduse märkamise korral saab kohaliku omavalitsuse üksus koheselt võimaldada lasteaiakoha või tugiteenused. Eelnõu § 4 lõike 7 sätestab, et lapse arenguhindamine ja -vestlus viiakse läbi kohaliku omavalitsuse üksuse määratud lasteaias või muus asutuses. Samuti sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ehk haridus- ja teadusministrile volitusnorm määruse kehtestamiseks. Sätte eesmärk on rõhutada kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannet, kui vähemalt kolmeaastane laps omandab alusharidust kodus. Sellisel juhul peab selline laps käima vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja -vestlusel, mille toimumise konkreetse koha määrab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib seda ülesannet täita eelkõige munitsipaallasteaias, kus on vajalik pädevus selle ülesande läbiviimiseks. Samas tuleb rõhutada, et eelnõu tekst ei viita konkreetselt munitsipaallasteaiale, vaid seda võib korraldada ka tugiteenuste keskuses või kui laps omandab alusharidust kohaliku omavalitsuse üksuse otsuse alusel eralasteaias, siis võib selle läbi viia seal. Kõnealune lahendus on kooskõlas käesoleva eelnõu tugiteenuste osutamise korraldusega, mille kohaselt ei piirata kohaliku omavalitsuse üksuse otsustusõigust, kuidas ja kus konkreetseid ülesandeid täidetakse. Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 kohaselt ei määrata sellist last lasteaiarühma, sest see moonutaks rühmade moodustamise põhimõtteid, õpetajate töökoormust ja lasteaia rahastamise põhimõtteid. Kuivõrd kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõike 3 alusel on lasteaia pedagoogidele kehtestatud kohustus nõustada lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid, siis ei ole lasteaias mittekäivate laste toetamine lasteaedades uueks ülesandeks. Haridus- ja teadusministrile antud volitusnormi kohaselt määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded ning millisel viisil on arenguhindamine ja -vestlus korraldatud. Sama määrust kohaldatakse arenguhindamise ja -vestluse läbiviimiseks lasteaias käivate laste suhtes, et tagada arenguhindamise ja -vestluse läbiviimise ühetaolisus. Lasteaias käivate laste arenguhindamise ja -vestluse läbiviimine ei ole uus ülesanne, see nõue on juba kehtestatud kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. Määruse rakendusakt on lisatud käesoleva eelnõu lisadesse. Samuti on kavandatud muudatuste mõju täpsemalt hinnatud eelnõu seletuskirja vastavas osas. Lapse arenguhindamise ja -vestlusega seotud andmeid on õigus töödelda sellel kohaliku omavalitsuse üksusel, kellel lasub kohustus tagada lasteaiakoht. Kui laps ja vanem kolivad teise kohaliku omavalitsuse üksusesse, siis endisel elukohajärgsel kohaliku omavalitsuse üksusel puudub edaspidi õigus neid andmeid töödelda. Andmete töötlemise õigus on seotud sellega, kellel on avalik ülesanne tagada lasteaiakoht. Kui laps läheb kodust lasteaeda ning kohaliku omavalitsuse üksus sellega ei muutu, siis peab arvestama nende arenguhindamise ja -vestluse tulemusi, mida on varasemalt tehtud. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui laps vahetab lasteaeda samas kohaliku omavalitsuse üksuses. Eesti hariduse infosüsteemis tagatakse andmete töötlemise piirangud ülalnimetatud põhimõtete kohaselt. 18 Eelnõu § 4 lõikes 8 sätestatakse, et kui lapse koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama võimaluse käia nimetatud perioodil lasteaias. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikega 2 on regulatsiooni täpsustatud, jättes välja rühmaliigid, mida edaspidi käesolevas eelnõus ei käsitleta. Kavandatud regulatsioon on sama, mis kehtivas õiguses ning selles osas sisulisi muudatusi ei tehta. Eelnõu § 4 lõike 9 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus vanema nõusolekul tagada lapsele lasteaiakoha eralasteaias. Sellisel juhul kohaldatakse eralasteaia rahastamisele käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös vanema ja eralasteaia pidajaga haldusakti või sõlmib halduslepingu, millega tagatakse lasteaiakoht käesolevas seaduses sätestatud korras. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on regulatsiooni sõnastust täiendatud. Eelnõu kontekstis ei käsitleta enam alla kolmeaastaste laste eralapsehoidu lapsehoiuteenusena, vaid eralasteaiana. Kui see on kohalikku lasteaiavõrku arvestades otstarbekas, võib kohaliku omavalitsuse üksus osta vastava teenuse sisse erasektorilt. Tegemist ei ole imperatiivse sättega ning kohaliku omavalitsuse üksusele on jäetud kaalutusõigus, kas ta ostab seda teenust sisse või mitte. Lasteaiakoht tuleb eelkõige tagada munitsipaallasteaia kaudu, kuid arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse võimalusi ja ressurssi, on teatavatel juhtudel mõistlik osta vastav teenus sisse erasektorilt. Samuti säilib seaduses põhimõte, mille kohaselt võib käesolevas lõikes sätestatud regulatsiooni rakendada üksnes siis, kui selleks on olemas vanema nõusolek. Vanema nõusolek ei tohi olla näiline ega rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti kohaldatakse nõusolekule tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses tahteavaldusele kehtestatud põhimõtteid. Kui nõusolek võetakse tagasi, siis peab kohaliku omavalitsuse üksus lasteaiakoha tagama munitsipaallasteaia koha kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksus peab eelnõu rakendumisel jälgima, et vanemate kulu lasteaiakoha tagamisel ei tohiks proportsionaalselt muutuda võrreldes nende vanematega, kelle lapsed käivad munitsipaallasteaias. Kuivõrd tegemist on avaliku ülesande üleandmisega, siis tuleb vastav ülesanne üle anda halduslepingu või haldusaktiga ning see tähendab ühtlasi, et kui ülesanne on üle antud, siis ei tohi selle tõttu muutuda alushariduse kättesaadavus ja kvaliteet võrreldes nende lastega, kes käivad endiselt munitsipaallasteaias. Seetõttu tuleb ülesande üleandmisel arvestada, et lasteaiakoht tuleb tagada võrdsetel alustel nende lastega, kes käivad selle kohaliku omavalitsuse üksuse munitsipaallasteaias, kes ülesande üle andis. See tähendab, et halduslepingu või -aktiga ei tohi erasektoriga kokku leppida teistsugustes nõuetes kui need, mis on sätestatud käesolevas eelnõus. Kui nimetatud haldusakt antakse või haldusleping sõlmitakse, siis peab eralasteaed või teine munitsipaallasteaed tagama kõikide käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise. Kohaliku omavalitsuse üksus annab haldusakti, kui teenuseosutajaga on riigihanke menetluses varasemalt sõlmitud raamleping lasteaiakoha tagamiseks. Kui vastavat raamlepingut ei ole sõlmitud, siis sõlmitakse eraldiseisev haldusleping lasteaiakoha tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus peab kaaluma vanemate võimalike soove ning otsustama, kas on mõistlik sõlmida pikaajaline raamleping lasteaiakoha tagamiseks või jätta see üksikolukordade lahendamise puhul eraldi võimaluseks. Sätte sõnastus viitab koostööle, kuid see ei tähenda, et vanem oleks üks lepingupooltest, kellega leping sõlmitakse, sest avaliku ülesande täitmise (lasteaiakoha tagamise) eest vastutab eelkõige era- või munitsipaallasteaed. Vanemate huve arvestades on mõistlik, et kohaliku omavalitsuse üksus kaasaks vanemat ning koostöös 19 vanemaga leitakse lasteaiakoht, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele. Täiendavalt pakub uus regulatsioon võimaluse, et kohaliku omavalitsuse üksus võib tegelikult ka loobuda oma lasteaiavõrgust ning osta kogu vastav teenus sisse erasektorilt või teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt. Kuigi nimetatud olukord on pigem ebatõenäoline, võib see teatud üksikjuhtumitel olla asjakohane ning see soodustab kohaliku omavalitsuste üksuste või erasektori omavahelist koostööd. Juhul kui vastav avalik ülesanne on üle antud, siis vastutab alushariduse kättesaadavuse eest siiski see kohaliku omavalitsuse üksus, kes on sõlminud halduslepingu või andnud haldusakti avaliku ülesande täitmiseks. Haldusaktis või lepingus peab detailselt läbi mõtlema kõik õigused ja kohustused, mis avaliku ülesande delegeerimisel üle antakse. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on käesolevasse eelnõusse toodud täpsustatud regulatsioon sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõikest 4, mis kehtib lapsehoiuteenuse osutamise kohta. Halduslepingu või haldusakti sõlmimise reguleerimise vajadus tuleneb halduskoostöö seaduse § 3 lõikest 2, mille kohaselt kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Halduskoostöö seaduse § 9 kohaselt otsustab kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima valla- või linnavalitsuse. Samuti tuleb täita kõiki muid asjakohaseid sätteid, mis on sätestatud halduskoostöö seaduses halduslepingu kohta. Eelnõu § 4 lõike 10 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus anda halduslepinguga lasteaiakoha tagamise täitmise kohustuse üle teisele kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele. Sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksused kohustatud kokku leppima lasteaiakoha maksumusega seotud kulu tasumise korras. Sätte eesmärki on selgitatud täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on tegemist uue regulatsiooniga, mis suunab kohaliku omavalitsuse üksust tegema koostööd teiste kohaliku omavalitsuse üksustega lasteaiakohtade kättesaadavuse paremaks tagamiseks. Vastav regulatsioon on täpsustatult üle toodud sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõikest 5, mis kehtib lapsehoiuteenuse osutamise suhtes. Koostöö vajadus tuleneb vanemate vajadusest, kui lapse ja vanema elukoht või töökoht on lähemal teise kohaliku omavalitsuse üksuse lasteaiale ning seal on vabu kohti. Sellisel juhul on oluline, et vanem teavitab lasteaiakoha taotlemisel elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust lasteaiakoha eelistustest. Kohaliku omavalitsuse üksus kaalub koostöövõimalusi teise kohaliku omavalitsuse üksusega vanemale lasteaiakoha võimaldamiseks. Lasteaiakoha tagamise kohustuse volitamiseks teisele kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele peab olema sõlmitud haldusleping. Halduslepingu sõlmimisele ja teistele asjakohastele nõuetele kohaldatakse halduskoostöö seadust. Eelnõu 2. peatüki sätted käsitlevad õppekava, õppekeelt, õppeaastat, rühma moodustamise aluseid ning õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid, tugiteenuste osutamise ja huvitegevuse korraldust. 20 Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse regulatsioon alushariduse riiklikule õppekavale. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, lapse üldoskused ja arengu eeldatavad tulemused sätestatakse alushariduse riiklikus õppekavas. Alusharidust peetakse üle Euroopa üha olulisemaks, et panna varakult alus elukestvaks õppimiseks ja arenguks ning ühtlustada erinevast kodusest ja piirkondlikust taustast tulevaid haridusvõimalusi. Üksnes kolmandikus Euroopa riikides ei ole alla kolmeaastastele lastele kehtestatud hariduslikke eesmärke. Alusharidus ja põhiharidus on enamikus Euroopa riikides sidustatud, see tähendab, et välja on töötatud ühtsed põhimõtted ja lähenemisviisid, võtmepädevused ja õppevaldkonnad (Eurydice, 2019). Õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteeti mõjutab riiklik õppekava, mis eeldab lasteaia töötajatelt koostööd laste, kolleegide ja vanematega ning oma praktika tagasisidestamist. Euroopa riikides peetakse oluliseks laste kognitiivse, sotsiaalse, emotsionaalse, füüsilise ja keelelise arengu toetamist. Hästi tasakaalustatud alusharidus edendab laste heaolu ja positiivset minapilti. Väärtustatud on laste aktiivne osalemine õppe- ja kasvatusprotsessis ning mängu kaudu õppimine. Enamikes riikides on olemas toetavad materjalid õppekava rakendamiseks, näiteks Iirimaal on välja arendatud veebikeskkond, kuhu on koondatud õpetajate poolt individuaalselt või koostöös välja töötatud õppematerjalid. Euroopa riikides peetakse oluliseks süsteemset alushariduse ja lapsehoiu järelevalvet, mis võimaldab luua kvaliteedialast teavet ja tagasisidet kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. Kõik sidusrühmad, k.a töötajad, peavad olema kaasatud järelevalve ja hindamise protsessi (Eurydice, 2014)3. Riiklik õppekava on kehtestatud Eestis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Sloveenias. Näiteks Taanis, Saksamaal, Iirimaal, Ungaris, Soomes, Inglismaal ja Norras on raamõppekava kehtestatud ka lapsehoidudele ning õppe- ja kasvatusprotsessi peetakse oluliseks kõikide erinevate alushariduse ja lapsehoiu, sh koduse lapsehoiu vormide puhul. Õppe- ja kasvatusprotsessis on fookuses laste personaalne, emotsionaalne, sotsiaalne ja keeleline areng. Oluline on ka laste arengu jälgimine ja erivajaduste toetamine (Eurydice, 2014). Nimetatud põhimõtetest lähtuvalt hakkavad lapsehoiuteenuse osutajad edaspidi rakendama alushariduse riikliku õppekava. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et alushariduse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus; 3) kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused; 4) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 16 lõikega 2 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Alushariduse riiklik õppekava keskendub edaspidi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidele ja põhimõtetele ning lapse eeldatavatele üldoskustele ja arengu eeldatavatele tulemustele. Lapse arengu hindamise põhimõtted on sätestatud seaduses ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja koolivalmiduse toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaia õppekava koostavad ja 3 Kättesaadav veebilehelt - https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3217494/5785249/EC-01-14-484- EN.PDF/cbdf1804-a139-43a9-b8f1-ca5223eea2a1. 21 arendavad õpetajad koostöös abiõpetajate ning vanematega. Lasteaia õppekava kinnitab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia õppekava koostamisel lähtub lasteaia meeskond lasteaia eripärast (nt Hea Alguse, Montessori, waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, varajase keeleõppe, keelekümbluse, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe põhimõtete rakendamisest). Sätte eesmärk on sätestada üksnes menetluslikud etapid, kuidas õppekava luuakse. Üldine nõue on, et lasteaia õppekavas oleks kajastatud kõik olulised eesmärgid, valdkonnad ning korraldus, kuidas nimetatud eesmärkideni jõuda. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 16 lõikega 1 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Alushariduse riiklik õppekava sätestab lapse eeldatavad arengutulemused alushariduse omandamiseks ja koolivalmiduse toetamiseks. Eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse kohta kannab lasteaed Eesti hariduse infosüsteemi andmed arenguhindamise ja -vestluse tulemuse ning koolivalmiduse kohta. Laste koolivalmidust hinnatakse enne kooli lisaks Eestile 10 riigis - Saksamaal, Horvaatias, Luksemburgis, Ungaris, Austrias, Slovakkias, Bosnia-Hertsegoviinas, Liechtensteini Vürstiriigis, Montenegros ja Serbias. Neljas Euroopa riigis on koolivalmiduse hinnang üheks aluseks koolikohustuse edasilükkamisel - Eestis, Luksemburgis, Ungaris ja Liechtensteini Vürstiriigis (Eurydice, 2019). Kehtiva regulatsiooni kohaselt on põhikooli pidajad kehtestanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kooli vastuvõtu ja koolist väljaarvamise korra, mille kohaselt tuleb vastav koolivalmiduskaart esitada. Käesoleva sätte eesmärk on tagada andmete liikumise kaudu tugevam seos alushariduse ja põhihariduse vahel. Samuti on kavandatava regulatsiooni eesmärk, et lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemusi arvestatakse põhikooli astumisel ning tugiteenuste võimaldamisel. Samuti on täpsustatud käesoleva sättega seoses koolikohustusliku isiku regulatsiooni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 9. Lapse arengu hindamiseks töötatakse välja lapse arengu hindamisvahend õpetajatele. Lapse arengu jälgimine ja andmete kogumine võimaldab lasteaial koostöös vanematega arvestada lapse individuaalseid vajadusi ja leida parimad võimalused lapse arengu, sh koolivalmiduse, toetamiseks. Lapse arenguhindamise ja -vestluse ning koolivalmiduse andmed tuleb kanda Eesti hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärk on anda senisele koolivalmiduskaardile uus korraldus andmete liikumise kaudu. Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse õppekeele kasutamise põhimõtted. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 8 on õppekeele regulatsiooni muudetud selgemaks. Nimetatud regulatsioon kohaldub ka tänase lapsehoiuteenuse osutaja suhtes. Samuti on parandatud kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 8 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva sõnastusega on lausest välja jäetud lause osa „kõikidele eesti keelt kõnelevatele lastele“, sest eestikeelne õpe tuleb tagada kõikidele lastele, mitte üksnes eesti keelt kõnelevatele lastele. Sätte eesmärk on tagada parem kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 37, mis sätestab, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on lasteaia õppekeel eesti keel. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 8 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Ühesuunalise keelekümbluse puhul on lasteaia õppekeeleks eesti keel. 22 Eelnõu § 6 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel võib lasteaias või rühmas kasutada teist õppekeelt lisaks eesti keelele. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 8 lõikega 1 on muudetud regulatsiooni ning sätestatud, et lasteaias võib kasutada teist õppekeelt lisaks eesti keelele. See tähendab, et kui tänane lapsehoiuteenuse osutaja või eralasteaed kasutab lasteaias teist keelt, siis peab olema tagatud võimalus saada eestikeelset õpet. Samuti võib lasteaia pidaja otsusel lasteaias või rühmas, kus on kahesuunaline keelekümblus, kasutada teist õppekeelt lisaks eesti õppekeele. Säte on seotud 2018. aastal käivitunud pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega lasteaiarühmas“ ning on kavas selle programmi laienemine käesoleva eelnõuga. Eesmärk on, et eestikeelne õpe oleks kvaliteetne lasteaias alates lapse kolmeaastaseks saamisest. Pilootprojekt on suunatud eesti keele õppe kvaliteedi (täpsemalt õpetajate professionaalsus, õppevahendid, koolitus, rakendusuuring) tagamisele. Pilootprogrammiga tagatakse kõigile lastele võrdsed võimalused alushariduses, sh õpetajate keeleoskus ja professionaalsus eesti keele õppe toetamisel ning et lapsed omandavad lasteaia lõpetamisel eesti keele oskuse, mis on lähtealuseks põhihariduse omandamisel. Riiklik toetus eraldati 2018. aastal 53 Tallinna linna ja Ida-Virumaa omavalitsuste eestikeelse õpetaja tööjõukuludeks ja õppevahenditeks lasteaedadele. Toetuse eraldamiseks sõlmiti riigieelarve toetuse kasutamise lepingud järgmiste kohaliku omavalitsuse üksustega: Tallinna linnaga, Narva linnaga, Kohtla-Järve linnaga, Sillamäe linnaga, Jõhvi vallaga ja Toila vallaga. Toetuse eraldamiseks korraldati konkurss, kus selgitati välja 10 Tallinna lasteaeda ja 11 Ida-Virumaa lasteaeda, kes omasid motivatsiooni meetmes osalemiseks ja vastasid kehtestatud kriteeriumidele (kvalifikatsiooninõuded, väga hea eesti keele oskus). Pilootprojekt aitab toetada eestikeelsete õpetajate professionaalsust rühmameeskonnas ja luua lastele lasteaias eesti keele omandamiseks kvaliteetse kasvukeskkonna. Igasse projektis osalevasse rühma võttis lasteaed tööle eestikeelse õpetaja, kelle töötasu, täienduskoolitust ja õppevahendeid riiklikult toetatakse. Eesti keele täienduskoolituse õppekava ja õppematerjalid töötati välja koostöös Tallinna Ülikooliga jt sihtgruppidega. Täienduskoolitused (4 EAP ulatuses) toimuvad valitud lasteaedade eesti keele õpetajatele ja rühma meeskondadele. Koolituse eesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine rühmameeskonnas ning õpetajate varajase keeleõppe alase pädevuse tõstmine. Koolitus tugineb teaduspõhisele lähenemisele laste keelelise arengu toetamisel koolieelses eas, koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale ja Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjalidele. Eesti keele õpe toimub mängu kaudu vene- ja eestikeelse õpetaja koostöös ning hõlmab kogu õppe-kasvatustegevust, sealhulgas muusika-, liikumis- ja kunstitegevusi ning igapäevast suhtlemist ja toiminguid. 2019/2020. õppeaastal võimaldati koolitust 30 uuele eestikeelsele õpetajale ja nende rühmameeskondadele. Alates 2020/2021. õppeaastast on kavas laiendada projekti veel 50 uuele eestikeelsele õpetajale vene õppekeelega rühmades. Nii õpetajad kui ka lapsevanemad on pilootprojektiga väga rahul. Projekt toetab koostöist õppimist: õpivad nii lapsed kui õpetajad. Projekt ei keskendu ainult varajasele keeleõppele, vaid selle üks oluline lähtekoht on pöörata tähelepanu meeskonnakultuuri kujundamisele, et kogu lasteaia meeskond toetaks keele õppimist ja üksteise kultuuride mõistmist ning vastastikust suhtlemist. See kõik toetab omalt poolt ka keeleõpet. Projekt panustab samuti koostööle lapsevanematega ja nende motivatsiooni hoidmisele. Eelnõu § 7 sätestab regulatsiooni õppeaasta kohta. Eelnõu kohaselt algab õppeaasta 1. septembril ja kestab kuni 31. augustini. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 161 täpsustatakse regulatsiooni sõnastust sisu muutmata. 23 Eelkõige on antud säte oluline munitsipaallasteaedade pidajatele, et nad saaksid planeerida rühmade täitumist. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse rühma moodustamise alused ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 6 ei määratleta seaduses edaspidi rühmi, vaid sõnastatakse rühmade moodustamine üldised põhimõtted. Lisaks sätestatakse õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, millest rühmade moodustamisel tuleb lähtuda. Edaspidi käsitletakse eelnõus õpi- ja kasvukeskkonda, mis on kooskõlas alushariduse süsteemi lähtealustega. Eelnõu eesmärk on luua õpi- ja kasvutingimused, mis soodustavad lapse õppimist ja arenemist ning on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Laste arengu eelduseks ei ole üksnes õpe, vaid ka kasvamine ja lapse enda areng. Kui alusharidust omandatakse kodus, siis peavad seal olema lapse arengut toetavad õpi- ja kasvutingimused. Rahvusvaheliste uuringute järgi võib öelda, et lapse areng on küll individuaalne, kuid paremad tingimused loovad soodsamad arenguvõimalused. Eestis on lasteaiarühmade suurused väiksemad ning laste ja täiskasvanute suhe optimaalne võrreldes Euroopa ja OECD riikidega. Eesti alla kolmeaastaste laste rühmade suurus 14–16 last sarnaneb Belgiale, Lätile, Luksemburgile, Sloveeniale ja Maltale. Üle kolmeaastaste laste rühmades (20-24 last) on vähem lapsi kui Taanis, Hispaanias, Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Austrias, Poolas, Inglismaal. Taani, Läti, Rootsi ja Islandi alushariduse seadustes ei ole reguleeritud laste arvu rühmades. Eelnõu § 8 lõige 1 sätestab, et lasteaia pidaja moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaia rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu ning vajaduse korral käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku arvamuse. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 6 lõikega 1 on lasteaia pidajal edaspidi kohustus esitada rühmade moodustamise ettepanek arvamuse avaldamiseks lasteaia hoolekogule ning vajadusel käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isikule, kes hindab rühmas lapse toevajadust ning õpetajate suhtarve, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 26 lõigetes 5 -7. Käesoleva seaduse kohaselt on lasteaia pidaja poolt lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste osutamiseks määratud isik, kelle ülesanne on nõustada vanemaid juhtida lasteaiasisest või – välist meeskonnatööd, teha lasteaia pidajale ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks tugiteenuste võimaldamisel. Tulenevalt lapse toevajadusest võivad olla lasteaias moodustatud rühmad, kus laste arv on väiksem. Käesoleva seaduse § 26 lõike 7 kohaselt täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli kohta lähtudes tema toevajadusest, millest tulenevalt peavad olema lapsele tagatud õpetaja ja abiõpetaja koosseis ning vajadusel tugiteenused. Edaspidi ei eeldata rühmade, kus õpivad toevajadusega lapsed, moodustamisel koolivälise nõustamismeeskonna s.o Rajaleidja soovitust. Riigikontrolli 25. novembri 2020 aruandes Riigikogule „Hariduse tugiteenuste kättesaadavus. Kas lapsed saavad hariduse omandamisel lasteaias ja koolis vajalikke teenuseid?“ kirjeldatud juhtumianalüüsi tulemustest selgus, et lasteaiaealistele lastele anti haridussoovitus enamjaolt taotluse esitamisele järgnenud 30 tööpäeva jooksul. 11% juhtumite puhul võttis haridussoovituse vormistamine aega aga 1,5–4 kuud. Seetõttu on viibinud ka osade laste arenguks vajalike tugiteenuste ning õppekorralduslike meetmete rakendamine. Riigikontroll tõdes, et koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituse viibimine lükkab edasi vajaliku toe pakkumist. Käesolev muudatus toetab kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tuge vajava lapse ning tema pere terviklikul toetamisel, sh alushariduse võimaldamisel, koordineeriva rolli ja vastutuse võtmist. 24 Samuti tuleneb muudatus vajadusest kaasata vanemaid laste heaolu ja arengut mõjutavate otsuste tegemisse. Sätte sõnastuse kohaselt on otsuse tegemise pädevus lasteaia pidajal. Kui hoolekogu leiab, et vaatamata arvamusele on lasteaia pidaja eiranud seaduses sätestatud nõudeid, siis võib ta pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumisse, Terviseametisse või Päästeametisse järelevalve algatamiseks, kui ei ole tagatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuete või teiste õigusaktides sätestatud nõuete täitmine. Eelnõu § 8 lõige 2 sätestab, et laste arv rühmas peab olema vastavuses õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvude ja tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes kehtestatud rühma nõuetega. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lõikes 6 on sätestatud töötajate ja laste suhtarvud, mida on täpsustatud õpetajate ja abiõpetajate määratlusega ning seostatud laste arvuga rühmas. Kuivõrd eelnõus ei käsitleta enam kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 6 sätestatud rühmi, sh eri- ja sobitusrühmi, on oluline lähtuda rühmade moodustamisel laste tugiteenuste vajadusest. Samuti peavad olema tagatud õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes kehtestatud rühma nõuded. Rühma mängu- ja puhkeruumis peab põranda pindala olema iga lapse ja täiskasvanu kohta vähemalt 2 ruutmeetrit. Kui rühma mängu- ja puhkeruum on ühendatud, siis vähemalt 4 ruutmeetrit iga lapse ja täiskasvanu kohta. Eelnõu kohaselt arvestatakse, et tuge vajav laps rühmas on 2–4 lapse eest, lähtudes lapse tugiteenuse vajadusest. Rühma moodustamisel tuleb edaspidi arvestada õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega, mis on vajalikud lapse arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks. Eelnõu § 8 lõike 3 sätestab, et õpi- ja kasvukeskkonna nõuete eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, tervisekaitse ja ohutus ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostatakse käesolevas seaduses sätestatud korras riskianalüüs. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 11 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, jääb käesolevas seaduses kehtima põhimõte, et õpi- ja kasvukeskkonna nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded keskenduvad edaspidi lapse arenguks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid on muudetud võrreldes kehtiva õigusega. Kui hetkel kehtivad eraldi tervisekaitsenõuded lasteaedadele ja lapsehoiuteenuse osutamiseks, siis edaspidi reguleerib nõudeid üks õigusakt, millele kõik lasteaiad peavad vastama. Kavandavate nõuete väljatöötamisse kaasatakse Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkond, Terviseamet ja Tervise Arengu Instituudi esindajad ning lasteaia pidajad jt seotud isikud. Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad õpi- ja kasvukeskkonna nõuded sisaldavad edaspidi rahvatervishoiu seaduse eelnõuga analoogseid nõudeid, mille kohaselt peab olema õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus lasteaias laste tervisele ohutu ja seda toetav. Selleks tuleb hinnata ja ohjata terviseriske, vähendada ebasoovitavaid tervisemõjureid ning ennetada nende toimet. Lasteaiad või lapsehoiud on kohustatud kehtiva õiguse kohaselt täitma järgmisi õigusaktidest tulenevaid tervisekaitsenõudeid: 25 1. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“. 2. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“. 3. Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“. 4. Sotsiaalministri 12.03.2007 määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“. Ülalnimetatud määrustes sätestatud nõuded on mõnel juhul ebamõistlikud või liiga detailsed. Samuti ei ole rakendamise perioodil tekkinud selget arusaama, mis on teatud nõuete eesmärk ning kuidas kavatsetakse 2030. aastal nõuete täitmist tagada. Määruse 131 rakendussätete kohaselt jõustuvad osad nõuded 2030. aastal, mis eeldavad suuremahulisi investeeringuid. Samuti ei ole mõistlik dubleerida ehitusseadustikus või teistes seadustes sätestatud nõudeid (näiteks ehitise ohutus või energiatõhusus), mis kehtivad neile viitamata. Seetõttu tagatakse edaspidi õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid riskianalüüsiga, milles peab analüüsima kõiki nõuete tagamisega seotud riske ja riskide maandamise meetmeid. Eelnõu § 8 lõige 4 sätestab volitusnormi Vabariigi Valitsusele õpi- ja kasvukeskkonna nõuete kehtestamiseks. Rakendusakti kavand on esitatud käesoleva eelnõu lisas. Uue määruse kohaselt kehtestatakse lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna üldnõuded, sh nõuded hoonele, ruumidele ja rajatistele ning siseruumidele, mis on laste arengu ja tervise seisukohast olulised ja riskianalüüsi koostamisele. Uue määrusega ei muudeta nõudeid võrreldes kehtiva regulatsiooniga rangemaks, kuid säilitatud on põhimõte, mille kohaselt peab lasteaia pidaja järjepidevalt jälgima lasteaia olukorda ning võtma kasutusele vastavad meetmed. Samuti on antud määrus seotud riskianalüüsi regulatsiooniga. Määruses on säilinud nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu toetamiseks ning füüsilise keskkonna turvalisuse tagamiseks. Seni kehtivad määrused muutuvad käesoleva eelnõu rakendussätetega kehtetuks, vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkt 8.3. Eelnõu §-ga 9 kehtestatakse lasteaias tugiteenuste osutamise korraldus. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt vastutab tugiteenuse korraldamise eest lasteaias lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise lapse toevajadusi arvestades. Eesmärk on sätestada tugiteenuste korraldamise eest vastutav institutsioon, kelleks on munitsipaallasteaias kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaias eralasteaia pidaja. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 14 lõikega 2 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Tugiteenuseid tuleb osutada lapsele eelkõige lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad (ümber) korraldama oma tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile lasteaias käivatele lastele kättesaadav kas tugispetsialistide või vastava teenuse kaudu. Tugiteenuste reformi tagajärjel on võimalik, et tugiteenuseid osutatakse ühes kohaliku omavalitsuse üksuse haridus- ja sotsiaalkeskuses, kus on kättesaadavad ka muud asjakohased teenused. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksused on oma teenuste osutamisel autonoomsed, välja arvatud osas, mida sätestab õigusakt selle korraldusele, siis on võimalik neid sisuliselt korraldada niiviisi, et see tagaks käesolevas seaduses sätestatud eesmärkide täitmise. 26 Eelnõu eesmärk on suunata kohaliku omavalitsuse üksusi läbi mõtlema oma avalikke teenuseid selliselt, et need toimiks tõhusalt. Eesmärk on vähendada institutsioonidega kaasnevat bürokraatlikku korraldust, mis ei taga teenuste kättesaadavust. Käesoleva eelnõu eesmärk on suurendada teenuste kättesaadavust parema korralduse kaudu. Näiteks ei sätesta eelnõu enam koolivälise nõustamismeeskonna s.o Rajaleidja funktsiooni soovituste andmisel, sest praktika on näidanud, et see suurendab üksnes teenuse killustatust. Lapse vanematel ja lapsel on järjest enam vaja reaalseid tugiteenuseid, mitte neid koordineerivaid asutusi. Seetõttu tehakse otsused tugiteenuste tagamiseks lasteaias või kohaliku omavalitsuse üksuse tugiteenuste keskuses, mille eest vastutab kohaliku omavalitsuse üksus. Õigusaktide kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksustel ka teisi ülesandeid. Näiteks sätestab sotsiaalhoolekande seadus kohaliku omavalitsuse korraldatava abi, mille üheks teenuseks on tugiisikuteenus. Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Näiteks tugiisikuteenuse korraldus tuleks korraldada viisil, et see aitaks paremini lapsel omandada alusharidust ning tagaks tema toevajaduse. Samuti tuleks kohaliku omavalitsuse üksusel korraldada paremini valdkondade ülest koostööd ja vältida institutsioonide teket, mis ei taga tuge vajavale isikule reaalset abi. Säte ei ole seotud üksnes tugiisikuteenusega, vaid ka teistest õigusaktidest tulenevate ülesannetega, millel on seos käesoleva seaduse tähenduses tugiteenuste pakkumisega. Seetõttu annab eelnõu pigem ettevaatava teenuste korraldamise põhimõtte, mida tuleb lasteaias tugiteenuste korraldamisel tagada. Kui vanem ei saa oma lapsele käesolevas eelnõus sätestatud tuge, siis on tal võimalik pöörduda lasteaia pidaja poole kohustuste täitmiseks. Lasteaia pidaja võib kaasata erinevaid eksperte olukorra hindamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik kaaluda, kas laps vajab hoopis mõnda sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Kui nimetatud tegevused ei anna soovitud tulemusi, siis on võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumil järelevalve käigus tuvastada, kas lapsele on vaja osutada tugiteenuseid või mitte ning kas lasteaed on rikkunud tugiteenuste osutamise korralduse põhimõtteid. Äärmisel juhul on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus kasutada kõiki meetmeid, mis on talle järelevalveorganina antud (nt ettekirjutus, sunniraha jmt). Lisaks omab Haridus- ja Teadusministeerium ülevaadet Eesti hariduse infosüsteemi kaudu tegelikult osutatud tugiteenustest. Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab, et lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste osutamiseks määrab lasteaia pidaja isiku, kelle ülesanne on nõustada vanemaid, juhtida lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd, teha lasteaia pidajale ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks tugiteenuste võimaldamisel. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on tegemist uue regulatsiooniga, mille eesmärk on muuta juhtimine, koordineerimine ja koostöö vanemate ja lasteaiasiseste ning - väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks. Selline isik peab juhtima lasteaiasiseste ja -väliste spetsialistide võrgustiku tööd, eriti juhul, kui on vaja kaasata näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse teisi asutusi. Muudatus tuleneb vajadusest juhtida süsteemselt lapse individuaalse arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimiv ning koordineeritud meeskonnatöö lasteaias. 27 Teenuse korraldajad ja sisulised muudatused võivad aja jooksul muutuda ning seetõttu pole mõistlik kirjeldada ammendava loeteluga tööülesandeid. Oluline on, et vastav funktsioon oleks lasteaias tagatud. Selline isik on vanemale oluliseks kontaktisikuks seoses lapsele osutatud teenustega. Tugiteenuste koordineerija lasteaias võib olla lasteaias töötav õpetaja, õppealajuhataja või tugispetsialist, kes omab vastavaid kompetentse lapsele toe võimaldamiseks. Samas võimaldab regulatsioon, et tugiteenuseid osutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse moodustatud tugi-, sotsiaal- või hariduskeskuses. Eelnõu § 25 lõike 1 regulatsiooni kohaselt võib lasteaia pidaja luua täiendavaid ametikohti tugiteenuste tagamiseks. Sellisel juhul laienevad nimetatud isikutele samad sotsiaalsed garantiid, mis teistele haridussüsteemis osalevatele isikutele. Eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt jälgitakse ning hinnatakse lasteaias lapse arengut ja toimetulekut ning kohandatakse õppe- ja kasvatustegevust lapse toevajaduse järgi, arvestades Eesti hariduse infosüsteemis olevate lapse arenguhindamise ja -vestluse ning tugiteenuste osutamise andmetega. Lasteaias peab olema tagatud tuge vajavale lapsele vähemalt logopeedi ja eripedagoogi või vajadusel muu tugiteenus. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 14 lõikega 1 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust ja asendatud mõiste „lapse erivajadus“ mõistega „lapse toevajadus“. Muudatuse eesmärk on vähendada stigmatiseerimist ning seetõttu ei kasutata enam mõistet „erivajadus“. Lasteaias peab olema tagatud tuge vajavale lapsele vähemalt logopeedi ja eripedagoogi teenus või vajadusel muu tugiteenus. Vajadusel võib lapsele rakendada mitut tugiteenust korraga, mis sõltub tegelikust toevajadusest. Käesoleval juhul tuleb rõhutada, et ei muudeta teisi tugiteenuste osutamise tingimusi võrreldes kehtiva õigusega. Kui lasteaia pidaja soovib, et lasteaias oleks ka sotsiaalpedagoog või psühholoog, siis on see lasteaia pidaja otsus. Samuti jätab seaduse sõnastus lahti võimaluse muude tugiteenuste tagamiseks, mille eesmärk on toetada lapse arengut. Samuti muudetakse põhimõtet, mille kohaselt peab lasteaed arvestama lapse arenguhindamise ja -vestluse ning tugiteenuste osutamise andmetega. Sätte eesmärk on vähendada tugiteenuste osutamise killustatust ning muuta tugiteenuste korraldus efektiivsemaks. Loetletud andmete töötlemine võimaldab tagada järjepidavat ja kvaliteetsemat tugiteenust. Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et tugiteenuseid võib osutada isik, kes vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel tugispetsialistile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Selleks, et alushariduse süsteemi ning põhikooli astet ühtlustada, peab nendes osutatav teenus olema ühetaolisem. Seetõttu on edaspidi nõutav, et tugiteenuseid võib osutada isik, kes vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõuetele. Selle sätte alusel on kehtestatud haridus- ja teaduministri 29. augusti 2013. aasta määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. Nimetatud määruse § 4 kohaselt on eripedagoogi (sh logopeedi) kvalifikatsiooninõudeks erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi (logopeedi) kutse. Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõudeks on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõudeks on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse. Sätte eesmärk on, et tugiteenuste osutamisel oleks tagatud kvaliteetne ja ühetaoline teenus sarnaselt teiste haridusastmetega. 28 Eelnõu § 9 lõike 5 alusel kannab lasteaed tugiteenuste osutamise kohta andmed Eesti hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärk on, et neid andmeid saaks kasutada paremaks tugiteenuste korraldamiseks lasteaias, samuti võimaldab see tagada järjepidevuse, kui laps liigub teise lasteaeda või asub täitma koolikohustust põhikoolis. Koolikohustuse täitmise võimaldamisel tuleb lähtuda Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmetest. Eelnõu §-ga 10 kehtestatakse huvitegevuse korraldamise põhimõtted. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt võib lasteaias korraldada huvitegevust, mille eesmärk on võimaldada huvialast tegevust lisaks lasteaia õppekavale, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega ei ole huvitegevuse korraldust reguleeritud. See tähendab, et huvitegevus lasteaias ei ole alushariduse osa, kuid täiendab seda laste huvidest lähtuvalt. Vajalike üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kujundamine on tagatud alushariduse riikliku õppekava kaudu, mille korraldamiseks on riik kohaliku omavalitsuse üksustele ette näinud vastavad rahalised vahendid. Kui huvitegevust ei korraldata, siis see ei mõjuta alushariduse omandamist. Kuivõrd praktikas pakuvad lasteaiad õppekavaväliselt ka huvitegevusi, siis on oluline käsitleda vastavat regulatsiooni käesolevas eelnõus. Regulatsiooni puhul rõhutatakse, et huvitegevuse korraldus saab toimuda lisaks alushariduse võimaldamisele, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Lasteaias võib huvitegevust korraldada eelkõige vanemate huvi korral. Näiteks võib lasteaed pakkuda täiendavat võõrkeele õpet või sporditegevust, kuid see ei välista huvitegevuse pakkumist mõnes teises valdkonnas. Lasteaed ei pea ise seda tegevust läbi viima, vaid võib osta vastava teenuse huvikoolilt. Huvitegevus muudab lasteaia tegevuse mitmekesisemaks ja laste huvidest lähtuvamaks. Tegemist ei ole imperatiivse kohustusega lasteaiale, sest huvitegevuse vajadust hindavad lapsevanemad, kes vastava kulu katavad. Huvitegevus toimub õppe- ja kasvatustegevusest vabal ajal. Eelnõu § 10 lõike 2 kohaselt on huvitegevuses osalemine lapse jaoks vabatahtlik ning huvitegevuse rahastamise tagab huvitegevuses osaleva lapse vanem. Kuivõrd huvitegevus toimub lisaks lasteaia tegevus- ja õppekavale, rahastavad seda need vanemad, kelle lapsed osalevad huvitegevuses. Nende laste vanemad on kaasatud lasteaia rahastamisse, sest alushariduse omandamine on vanemate, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ühine vastutus. Lasteaia pidaja võib huvitegevusega seotud kulu katta täies ulatuses, kui tal on selleks vahendeid. Näiteks võib lasteaia hoolekogu teha lasteaia pidajale ettepaneku huvitegevuse rahastamiseks pidaja poolt, kui lasteaia pidajal on selleks vahendeid. Sellisel juhul oleks tegemist lasteaia pidaja vabatahtliku kohustusega. Huvitegevuses osalemine ei ole kohustuslik. Eelnõu 3. peatükk sätestab laste, vanema ja lasteaia pidaja õigused ja kohustused alushariduse süsteemis. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-dega 17 ja 18 on täpsustatud laste ja vanemate õigusi ja kohustusi ning lisatud lasteaia pidaja õigused ja kohustused. Eelnõu §-ga 11 kehtestatakse laste õigused alushariduse süsteemis. 29 Eelnõu kohaselt on lapsel õigus tema heaolu ja arengu toetamisele, seda soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale ning väljendada oma arvamust, millega peab kodus ja lasteaias vastavalt lapse vanusele ning arengule arvestama. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §- ga 17 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust ning lisatud, et lastel on õigus väljendada oma arvamust, millega peab arvestama vastavalt vanusele ja arengule. Laste õiguste suhtes tuleb kohaldada ka kõiki teisi rahvusvahelistest lepingutest ja siseriiklikust õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Tegemist on normiga, mis täpsustab lapse õigusi alushariduse võimaldamisel. Eesmärk on, et õpi- ja kasvukeskkond oleks last väärtustav ning lapse arengut soodustava käitumise ja elulaadi kujundamist toetav. Eesmärk on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokollidega (edaspidi konventsioon) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste õigusaktidega. Lasteaias on oluline, et lapsi kuulatakse ja toetatakse laste aktiivset õppimist. Praktikas on lasteaedades juba kasutusel sisehindamise vahendid, mille kaudu selgitatakse välja laste rahulolu lasteaias, näiteks millised on nende arvamused lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest, mis neile meeldib ja mis põhjustab raskusi. Laste arvamused ja ideed on õpetajatele oluliseks sisendiks õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja hindamisel. Lapse arvamust ei pea arvestama, kui see ei ole kooskõlas alushariduse täitmise eesmärkidega. Eelnõu §-ga 12 kehtestatakse vanema õigused ja kohustused. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 12 on vanema õigusi ja kohustusi muudetud. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt on vanemal on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaialt tuge lapse arengu toetamisel ja tema alushariduse omandamisel, saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta, osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös ning teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse läbi viimiseks. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on vanemate õigusi ja kohustusi täpsustatud alushariduse seadusele vastavaks. Välja on jäetud sätteid, mis on kaetud teiste regulatsioonidega, näiteks teabe saamise õigus on tagatud avaliku teabe seadusega. Samuti on käesoleva eelnõu §-ga 4 tagatud vanemate õigus tuua laps lasteaeda. Eelnõu § 12 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus pidada kinni alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud alushariduse eesmärkidest ja põhimõtetest ning teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste võimaldamiseks, tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ning katta sellega kaasnev kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vanemal on kohustus teavitada lasteaeda lapse terviseseisundist ja arengu tingimustest, mis mõjutavad alushariduse omandamist. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on kohustused muudetud täpsemaks, lisades regulatsiooni koostöö tegemise kohustuse lapse alusväärtuste ja tugiteenuste võimaldamisel, lapse tervise seisundist ja arengu tingimustest teavitamise kohustuse ning alushariduse omandamisega kaasneva kulu katmise kohustuse. Kodus alusharidust omandava lapse vanem peab arvestama alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud alushariduse eesmärkide ja põhimõtetega. Sätte eesmärk on kehtestada vanemale kohustus järgida samu eesmärke ja põhimõtteid, sest alushariduse võimaldamine on vanema ja lasteaia ühine vastutus. 30 Alushariduse riikliku õppekava järgi on õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. Õppe- ja kasvatustegevuses toetatakse lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ja algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Loetletud eesmärgid ja põhimõtted moodustavad alushariduse alusväärtused, millest tuleb kõigil osapooltel kinni pidada. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteaia koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning ja teiste kultuuride eripäraga arvestamine. Samuti täiendatakse rahvatervise kaitseks ja teiste lasteaias käivate laste tervise kaitseks, et vanem on kohustatud teavitama lapse eritingimustest, mis mõjutavad lapse heaolu ja arengut. Näiteks on vanem kohustatud lasteaeda teavitama eriti raskest terviserikkest või võimalikust nakkusohust, mis võib ohustada teisi lapsi või konkreetset last. Kui vanem ei ole täitnud oma kohustusi teavitada nakkushaigest lapsest, siis vabaneb lasteaed vastutusest võimalike tervisekahjude tekkimisel. Samas kui lasteaed saab sellisest ohust teada, siis peab ta võtma kasutusele kõik meetmed, mis vähendavad edasist tervisekahju lastele või seal töötavatele töötajatele. Samuti võib lasteaed või selle pidaja pöörduda lastekaitsesse selle lapse ning teiste isikute õiguste tagamiseks. Praktikas on olnud juhtumeid, kus vanemad teadlikult ei teavita lapse tervislikust seisundist ning seetõttu on lapse elu sattunud ohtu. Ilma vanemate kohustuste täpsustamiseta ei ole võimalik käesoleva eelnõu eesmärki saavutada ning seetõttu on vanemate kohustuste sätestamine oluline. Samuti rõhutab kehtiv seadus, et vanem on kohustatud kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest. Eelnõu §-ga 13 kehtestatakse lasteaia õigused ja kohustused. Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on lasteaia pidajal õigus korraldada lasteaia koostööd kogukonnas, põhikooli ja muude asutustega, pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi laste kaitsega seotud meetmeid ning saada käesolevas seaduses sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses kajastuvad õigused osaliselt § 20 lõikes 3 ja § 22 lõigetes 2 ja 3, kus käsitletakse lasteaia personali ja pedagoogide ülesandeid. Käesolevas eelnõus käsitletakse lasteaeda kui lapse alushariduse omandamist toetavat osapoolt. Lasteaed on organisatsioon, kus õigused ja kohustused kehtivad kõigile lasteaia töötajatele ning 31 põhjendatud ei ole ühe või teise töötajate grupi esile toomine. Kuivõrd õiguslik suhe tekib lasteaia pidaja ja vanema vahel, siis on sätte eesmärk rõhutada lasteaia pidaja õigusi, mida võib teostada lasteaia kaudu. Rahvusvaheliselt on peetud oluliseks, et koostöö kogukonna ja teiste asutustega oleks hea, mis aitab paremini kaasa alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele. Samuti on lasteaia pidajal õigus juhtida vanema tähelepanu tema kohustustele, näiteks kui vanem ei pea kinni lasteaia kodukorrast või ei tee koostööd laste arengu toetamisel jms. Selle rakendamiseks on lasteaia pidajal õigus kasutada näiteks lastekaitseseaduses sätestatud meetmeid. Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab lasteaia kohustused. Lasteaia pidajal on kohustus: 1) tagada lastele kvaliteetse alushariduse kättesaadavus ja lasteaiale tugi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) nõustada koostöös lasteaiaga vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes; 3) jälgida koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuda esmaabi ning käesolevas seaduses sätestatud korras tuge; 4) teavitada koostöös lasteaiaga lapse vanemaid õppe ja kasvatustegevuse korraldusest. Käesolevasse paragrahvi on koondatud lasteaia pidaja olulisemad kohustused. Oluliseks on peetud muuhulgas kohustust toetada lasteaeda tema ülesannete täitmisel. Kuivõrd lasteaed kannab lasteaia pidaja õigusi ja kohustusi, siis nad peavad toimima nagu üks üksus. Käesoleval hetkel on tekkinud kohati probleem, kus on ekslikult arvatud, et lasteaed on sõltumatu lasteaia pidajast. Tegelikult võtab kogu lasteaiaga seotud vastutuse lasteaia pidaja, alates selle juhtimisest kuni kõikvõimalike ressursside tagamiseni. Näiteks kui lasteaial ei ole piisavalt ressursse, et tugiteenuseid võimaldada, peab selleks vastavad vahendid tagama lasteaia pidaja. Samuti juhul, kui lasteaed on riskianalüüsis välja selgitatud asjaolu, et tegelikult õpi- ja kasvukeskkond ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, siis peab lasteaia pidaja need probleemid lahendama. Lasteaia arengukava koostamisel näeb lasteaia pidaja ette lahendused õpi- ja kasvukeskkonna soodustamiseks. Sätte eesmärk on kehtestada lasteaia pidajale selgem vastutus oma ülesannete täitmisel. Praktikas pöördutakse lasteaiaga seotud kergemate olme- või kommunikatsiooniprobleemide korral Haridus- ja Teadusministeeriumisse, kuid tegelikud lahendused saab välja pakkuda lasteaia pidaja kohapeal. Kui pidaja siiski oma kohustusi ei täida ning on tekkinud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise oht, siis algatab Haridus- ja Teadusministeerium vastava järelevalvemenetluse. Punkti 2 kohaselt tuleb koostöös lasteaiaga nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes. Punkti 3 kohaselt peab lasteaia pidaja jälgima koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ja andma vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuma esmaabi ning käesolevas seaduses sätestatud korras tuge. Käesolevas eelnõus on sätestatud, et lasteaia pidajal on kohustus pakkuda esmaabi ning alushariduse seaduses sätestatud korras tuge. See tähendab ka lasteaia personali koolitamist, nõustamist või selleks vajalike töötajate tagamist, nt vajadusel meditsiinilise personali tagamist krooniliselt haigete laste toetamiseks, sh ravimite manustamiseks. Regulatsiooni sätestamisel lähtutakse kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-st 14 ja sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 6 lõikest 3. Teavitusfunktsiooni õppe- ja kasvatustegevusest võivad korraldada mõlemad asutused. Näiteks on kohaliku omavalitsuse üksus ise teavitanud olulisematest muudatustest, mis on lasteaiaga seotud. 32 Eelnõu 4. peatükis sätestatakse lasteaiaga seotud tegevuse alused, eralasteaia pidamise ja eralasteaia pidaja ja vanema vahelise lepingu erisused ning lasteaia arengukava, riskianalüüsi ja sisehindamise regulatsioonid. Samuti sätestab käesolev peatükk kolm jagu, millest esimeses reguleeritakse õppeõigusega seotud sätteid, teises lasteaia juhtimisega seotud sätteid ning kolmandas lasteaia töötajatega seotud sätteid. Käesoleva peatüki eesmärk on koondada lasteaia tegevusega seotud sätted ühte peatükki. Samuti kehtivad alljärgnevad nõuded tänastele lapsehoiuteenuse osutajatele, kellele on lähtuvalt laste vanusest tehtud erandeid. Seetõttu tuleb läbivalt seaduse tekstis seda arvestada ning selle läbi selgub, millisele konkreetsele lasteaiale regulatsioon kohaldub. Samuti eristatakse teatud regulatsioonis munitsipaal- ja eralasteaeda, sest nende juriidiline omandivorm on erinev ning seetõttu on erinev ka näiteks nende asutuste juhtimine. Peatükk on jaotatud kolmeks jaoks, mis sätestavad õppeõiguse, lasteaia juhtimise ja lasteaia töötajate regulatsiooni. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on lasteaia korraldamise sätted eraldi välja toodud eesmärgiga luua seaduses terviklikum ülevaade lasteaia korraldamise üldistest alustest. Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses on vastavad regulatsioonid üldsätete peatükis, sest varasemalt oli nimetatud seadus keskendunud põhiliselt munitsipaallasteaia tegevuse korraldamisele (institutsioonipõhine), arvestades erakooliseaduses eralasteaedade suhtes sätestatut. Samuti on puutumus sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldatud lapsehoiuteenuse osutajatega, keda edaspidi käsitatakse eralasteaedadena, välja arvatud juhul, kui lapsehoiuteenust osutas munitsipaallasteaed. Lisaks on toodud käesolevasse peatükki eralasteaedade korraldusega seotud erisused, mida varem ei ole koolieelse lasteasutuse seaduses käsitletud, küll aga teatud erisustega erakooliseaduses. Vastavad sätted erakooliseaduses tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu §-ga 14 kehtestatakse lasteaia tegevuse korraldamise üldised põhimõtted. Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt võib lasteaia tegevust korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ning eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 4 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Sätte eesmärk on kehtestada selge vastutus sõltuvalt lasteaia omandivormist ning piiritleda, mil viisil võib käesolevas seaduses sätestatud korras alusharidust võimaldada. Õiguste ja kohustuste tagamise korral tuleb munitsipaallasteaia puhul pöörduda oma õiguste kaitseks eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuse poole või halduskohtusse. Eralasteaia puhul tuleb pöörduda eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani poole või tsiviilkohtusse. Samuti erineb sõltuvalt omandivormist ka nende tegevuse õiguslik vorm. Kui munitsipaallasteaia pidaja tegevuse aluspõhimõtted ja ülesanded tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 37, siis eralasteaia tegevus põhineb ettevõtlusvabadusel ning nende pidajatel puudub vastav kohustus. See tähendab, et munitsipaallasteaed täidab avalikku ülesannet, mille tegevusele kohaldatakse avaliku õigusega seotud sätteid ning eralasteaiale kohaldatakse eraõigusega seotud sätteid, mille osas ei ole käesolevas seaduses sätestatud imperatiivseid norme näiteks lepingu vormile ning sisule. 33 Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab, et lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas või lähtuvalt laste vanuseastmest oma tegevust piiritleda. Kui lasteaia pidaja otsustab lasteaeda pidada mitmes tegevuskohas, siis peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Munitsipaallasteaed asutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusega ning eralasteaed asutatakse eraõigusliku juriidilise isiku otsusega sõltuvalt tema omandivormist. Eraõigusliku juriidilise isiku otsuse teeb kõrgeim juhtorgan, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Eralasteaia otsuse tegemiseks ei näe õigusaktid ette otsuse tegemise vormi. Munitsipaallasteaia asutamise otsuse tegemiseks on ette nähtud kord kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt otsustab valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse (munitsipaallasteaia) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. Õppeõiguse taotlemine on kohustuslik, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. Vähem kui kuue lapsega seotud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusele kohaldatakse võlaõigusseadusest teenuse osutamisele kehtivaid sätteid. Sellisele teenuseosutajale on ebaproportsionaalne kehtestada nõuded kvalifikatsioonidele, ruumidele ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusele. Samuti on kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel võimalik osutada lapsehoiuteenust lapse kodus või lapsehoidja kodus kuni viiele lapsele. Sellisele tegevusele ei kehtestata loakohustust ning nad ei pea õppeõigust taotlema. Neid ei käsitata ka eralasteaedadena. Eralasteaed tekib käesolevas seaduses sätestatud korras õppeõiguse väljastamisest. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas või lähtuvalt laste vanuseastmest oma tegevust piiritleda. Kui lasteaia pidaja otsustab lasteaeda pidada mitmes tegevuskohas, siis peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Lõike eesmärk on tagada lasteaia tegevusele piisav paindlikkus, mis arvestaks lapsehoiuteenuse osutajatega. See tähendab, et eralasteaia pidaja võib otsustada, et tema tegeleb üksnes kuni kolmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevusega. Samuti on võimalik, et munitsipaallasteaed otsustab oma tegevuse piiritleda laste vanuse järgi, kui see on otstarbekas. Uue regulatsioonina sätestatakse, et lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes asukohas. Õiguslikult on tegemist ühe lasteaiaga (juriidilise isikuga), mis võib tegutseda mitmes tegevuskohas. See tähendab, et lasteaia pidaja võib otstarbekuse või muul põhjusel olemasolevaid lasteaedu konsolideerida üheks asutuseks. Antud säte kehtib ka tulevikus asutavate lasteaedade suhtes. Antud säte annab paindlikkuse lasteaia juhtimises, kus lasteaial on üks direktor ning mitmes tegevuskohas võib olla kohal üksnes õppealajuhataja. Eesmärk on hoida lasteaia võrk optimaalsena ning hoida pikemas perspektiivis kokku lasteaia juhtimiskuludelt. Sama põhimõtet võib rakendada tänaste lapsehoiuteenuse osutajate suhtes, kes võivad ühineda üheks eralasteaiaks. Eelnõu § 14 lõige 3 sätestab, et lasteaia tegevuse korraldamiseks kehtestab lasteaia pidaja põhimääruse või -kirja, milles sätestatakse tegevuskoht, nimetus, struktuur, õppekeel ning laste vanuseaste. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 9 on täpsustatud lasteaia põhimääruse regulatsiooni ning välja on jäetud regulatsioon selle kohta, mis on kehtestatud 34 edaspidi seaduse tasemel. Näiteks on edaspidi seaduses sätestatud direktori pädevus ja tema ülesanded, samuti hoolekogu pädevus ja ülesanded ning valimise kord ja volituste kestus on antud hoolekogu pädevusse. Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, et lasteaia tegutsemise ja alushariduse võimaldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras õppeõigusega. Eralasteaia pidajale kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Alushariduse kvaliteedi säilitamiseks peab taotlema käesolevas seaduses sätestatud korras õppeõiguse, mis annab õiguse alusharidust võimaldada. Õppeõigus on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tegevusloa tähendusega. Ilma õppeõiguseta ei tohi õppe- ja kasvatustegevust läbi viia. Kui sisuline tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud lasteaiaga seotud tegevusele, siis on õppeõiguseta tegevus ebaseaduslik majandustegevus karistusseadustiku § 372 tähenduses. Õppeõigust tuleb taotleda, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud kuue lapsega. Õppeõigus asendab edaspidi koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusluba, erakooliseaduse alusel tegevusluba ning sotsiaalhoolekande seaduse alusel lapsehoiuteenuse osutamise tegevusluba. Õppeõiguse ja selle taotlemise kohta on antud täpsemad selgitused 3. peatüki 1. jaos. Koolituslubade ja tegevuslubade üleminekusätete kohta on antud selgitused seaduse rakendussätete juures. Õppeõigust tuleb taotleda iga lasteaia jaoks eraldi ning kui tegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. Eralasteaia pidajatele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Munitsipaallasteaedadele nimetatud regulatsiooni ei kohaldata, sest tegemist on avalikke ülesandeid täitvate institutsioonidega. Samas on nad siiski kohustatud taotlema samadel alustel õppeõigust nii nagu kehtiva seaduse alusel on nendele väljastatud koolieelse lasteasutuste seaduse alusel koolitusluba. Lisaks õppeõigusele kohaldatakse neile erinevaid järelevalve regulatsioone – munitsipaallasteaedadele kohaldatakse haldusjärelevalvet ning eralasteaedadele riikliku järelevalvet. Eelnõu § 14 lõike 5 kohaselt võivad lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool tegutseda ühe asutusena. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 5 lõikega 2 ei ole regulatsiooni muudetud. Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt kohaldatakse ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. Uue regulatsioonina sätestatakse, et lasteaia pidaja otsusel võib ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool moodustada ühise hoolekogu, kes tagab õiguste ja kohustuste täitmise, mis tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Eesmärk on vähendada bürokraatiat erinevate juhtorganite loomisel. Käesoleval juhul on edaspidi mõistlik lasteaed-põhikooli puhul luua üks juhtorgan. Eelnõu § 14 lõiked 7–9 on üle toodud kehtiva KELS § 33 lõigetest 1, 2 ja 4. Ülejäänud osa KELS regulatsioonist, mis käsitles lasteaia ümberkorraldamist ja ümberkujunemist, on käesolevast seadusest välja jäetud, sest see on kaetud muude regulatsiooni osadega. Näiteks õppeõiguse peatamisest tuleb teavitada 1. märtsiks. Samuti on edaspidi 35 seadusest välja jäetud ümberkujundamise korraldus, sest see puudutas eri liiki lasteaedade ümberkujundamist, kuid käesolevas seaduses ei ole lasteaedadele eri liike enam kehtestatud. Lõikes 9 on arvestatud põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 6 regulatsiooni ning see on üle toodud käesolevasse eelnõusse, mis vähendab õppeõiguse taotlemise kohustusi. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 33 lõige 4 eeldas, et igal juhul tuli ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusena taotleda koolitusluba (käesoleva seaduse tähenduses õppeõigus). Eelnõu § 14 lõige 10 sätestab, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise ning tegevuse lõpetamise osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 33 on regulatsiooni muudetud ja sõnastatud säte lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 80 ja 81. Eelnõu § 14 lõike 11 kohaselt võib lapse munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema soovil või koolikohustuse täitma asumisel. Sätte eesmärk on tagada praktikas tekkinud vaidluste õigusselgus, millele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Koolikohustuse kohta on sätestatud reeglid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole lapse munitsipaallasteaiast väljaarvamist reguleeritud. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et kohaliku omavalitsuse üksused on kehtestanud õigusvastaselt laste lasteaeda vastuvõtu ja väljaarvamise kordades laste lasteaiast väljaarvamise juhul, kui laps puudub lasteaiast üle kahe kuu ning vanem ei ole tasunud lasteaia osalustasu. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt võib lapse lasteaiast välja arvata üksnes siis, kui laps läheb kooli, või vanema taotluse alusel (koolieelse lasteasutuse seadus § 10 lg 1). Teisi õiguslikke aluseid seadus ette ei näe. Seega ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada täiendavaid lasteaiast välja arvamise aluseid (haldusmenetluse seadus § 90 lg 1), mida pole koolieelse lasteasutuse seaduses. Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Samuti ei tohi kehtestada lapse lasteaeda vastuvõtmisest keeldumist või lasteaiakoha kasutamise peatamist toidukulu ja lapsevanemate osalustasu tasumata jätmise või maksetähtaegade rikkumise eest. Lasteaeda peavad saama kasutada kõik lapsed, kelle vanemad seda soovivad, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele, sh alusharidusele. Kuigi lasteaias käimine on vabatahtlik (kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus § 2 lõige 2), tuleb arvestada, et alusharidus on lapse tervikliku arengu seisukohalt oluline (kehtiv koolieelse lasteasutuse seadus § 3). Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguste tagamine tuleb täita vastavate õiguskaitse vahendite kaudu. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik selgitada välja, mis on võlgnevuse põhjused; kui tasu maksmata jätmise põhjuseks on halvenenud sotsiaalmajanduslik olukord, siis tuleb pakkuda vastavat abi sotsiaaltoetuste näol või vähendades osalustasu. Kui tasu maksmata jätmise objektiivsed põhjused puuduvad, võib kohaliku omavalitsuse üksus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kuid alushariduse eesmärkide täitmiseks ei või last lasteaiast välja arvata. Käesoleval juhul on eesmärk kaitsta laste õigusi alushariduse 36 omandamiseks sõltumata vanemate kohustustest. Vanemate kohustuste tagamiseks tuleb rakendada teisi õiguslikke vahendeid. Eelnõu § 14 lõikes 12 sätestatakse, et laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord kehtestatakse lasteaia kodukorras. Direktor koostab lasteaia kodukorra, kuulates enne selle kinnitamist ära hoolekogu ja lasteaia töötajate arvamuse. Lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia veebilehel. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 92 käsitletakse lasteaia kodukorda käesolevas §-s, sest tegemist on lasteaia tegevusega seotud sättega ning sisuliselt sätestab see sisekorra põhimõtted, eesmärgid, koostajad ning täitjad. Hoolekogu avaldab arvamust lasteaia direktori koostatud kodukorra kohta ning seejärel kinnitab selle direktor. Eelnõu §-ga 15 kehtestatakse eralasteaia pidamise erisused, mida kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses ei käsitleta. Käesoleva eelnõu puhul käsitletakse eralasteaedu samas seaduses munitsipaallasteaedadega, millest tulenevalt on oluline kehtestada ka eralasteaia pidamise erisused samas seaduses. Edaspidi ei reguleerita eralasteaedu erakooliseaduses. Kehtivas erakooliseaduses on reguleeritud eralasteaedade tegevuse korraldus, sealhulgas nende pidamine ja muud asjakohased sätted. Kuivõrd eralasteaia pidajad on eraõiguslikud juriidilised isikud, siis on tulenevalt nende õiguslikust vormist vaja erandeid võrreldes munitsipaallasteaedadega. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt on eralasteaia õiguste ja kohustuste kandja eralasteaia pidaja. Sätte eesmärk on tekitada seos eralasteaia ning selle pidaja õiguste ning kohustuste osas. Eralasteaia pidajale kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Munitsipaallasteaedadele ei kohaldata nimetatud regulatsiooni, sest tegemist on avalikke ülesandeid täitvate institutsioonidega. Samas on nad siiski kohustatud taotlema samadel alustel õppeõigust, nii nagu kehtiva seaduse alusel on nendele väljastatud koolieelse lasteasutuste seaduse alusel koolitusluba. Lisaks õppeõigusele kohaldatakse neile erinevaid järelevalve regulatsioone – munitsipaallasteaedadele kohaldatakse haldusjärelevalvet ning eralasteaedadele riiklikku järelevalvet. Eelnõu § 15 lõige 2 sätestab, et eralasteaia juhil on õigused ja kohustused ning ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded, mis on käesolevas seaduses sätestatud direktorile, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võrreldes kehtiva erakooliseadusega on täpsustatud, et eralasteaia õiguste ja kohustuste kandjaks on erakooli pidaja, kes määrab isiku, kes täidab käesolevas eelnõus lasteaia juhtidele sätestatud ülesandeid, õigusi ja kohustusi. Kuivõrd tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, siis võib ta oma juhtiva isiku ametikoha nimetada teisiti kui direktor, kuid tal on sama pädevus, mis on antud direktorile või lasteaia pidaja otsusel õppealajuhatajale. Samuti peab eralasteaia juht täitma kvalifikatsiooninõudeid, mis on sätestatud direktori paragrahvis, välja arvatud juhul, kui tegemist on üksnes kolmeaastaste lasteaiaga, mille juhtimisel puuduvad kvalifikatsiooninõuded. Sätte eesmärk on anda eralasteaeda juhtivale isikule samad õiguslikud vahendid lasteaia juhtimiseks, mis on antud munitsipaallasteaia direktorile. 37 Eelnõu § 15 lõige 3 sätestab, et eralasteaia pidaja loob õppe- ja kasvatustegevuse koordineerimiseks eralasteaias juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut. Sotsiaalministeeriumi ettepanekul nimetatud juhtorgani moodustamise kohustust ei ole, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. Eralasteaia pidaja peab looma juhtorgani, millel on käesolevas eelnõus sätestatud hoolekogu õigused ja kohustused. Kuivõrd tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, siis juhtorgani nimetuse valib eralasteaia pidaja, näiteks on eralasteaedadel nõukogud või kolleegiumid. Edaspidi muutuvad hoolekogule antud ülesanded ühetaoliseks, sõltumata nende omandivormist. Käesoleva eelnõu kohaselt ei ole hoolekogu moodustamise kohustust, kui alusharidust võimaldatakse üksnes alla kolmeaastastele lastele. Selline erisus on vajalik tänaste lapsehoiuteenuse osutajate suhtes. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole enam erakooliseaduse tähenduses nõukogul äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid, näiteks ei ole hoolekogul pädevust esitada erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekuid, samuti ei tegele hoolekogu eelarve, majandusaasta aruande ja vahearuannete küsimuste arutamisega. Selliseid ülesandeid täidab nõukogu, kelle õigused ja kohustused tulenevad õigusaktidest (vt lõike 4 selgitusi). Samuti sätestatakse täiendava põhimõttena, et senised lapsehoiuteenuse osutajad, kes võimaldavad alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele, ei pea moodustama hoolekogu. Samas ei keela sätte sõnastus hoolekogu siiski moodustamast, kui eralasteaia pidaja peab seda vajalikuks või sellise ettepaneku teevad vanemad. Eelnõu § 15 lõige 4 sätestab, et kui eralasteaia pidaja juhtorgani pädevus tuleneb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhule teistest õigusaktidest, kohaldatakse sellisele juhtorganile õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui eralasteaia pidaja soovib oma äriühingu juhtimiseks asutada täiendava juhtorgani või kui juhtorgani loomise kohustus tuleneb näiteks äriseadustikust, kohaldatakse sellisele juhtorganile õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Sätte eesmärk on eristada eraõigusliku isiku juhtorganeid. Lõikes 3 nimetatud juhtorgani pädevus on seotud õppe- ja kasvatusküsimustega. Kõik ülejäänud juhtorganitega seotud õigused ja kohustused lahendatakse teistes õigusaktides sätestatud korras. Näiteks äriseadustiku kohaselt on aktsiaseltsil nõukogu, kes planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse eralasteaia pidaja ja vanema vahelise lepingu tingimused. Kuivõrd tegemist on tsiviilõigusliku suhtega, siis on vajalik seaduse tasemel sätestada olulised lepingu tingimused käesoleva eelnõu eesmärkide täitmiseks. Kuna võlaõigusseaduse kohaselt kehtib lepinguvabaduse põhimõte, siis seadusandja võib avalikes huvides sätestada imperatiivsed sätted, et kaitsta vanemate ja laste huve. Samuti on vajalik antud regulatsioon eralasteaia pidaja suhtes, sest lepinguga lepitakse kokku olulised tingimused eralasteaia tegevuse rahastamiseks. Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt sõlmitakse vanema ja eralasteaia pidaja vahel kirjalik leping (edaspidi leping). Lepinguga kohustub eralasteaia pidaja võimaldama lapsele alushariduse riikliku õppekavale vastavat alusharidust ning vanem on kohustatud tasuma õppemaksu. 38 Võrreldes erakooliseaduse § 17 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Eraõiguslike suhete puhul on vaja alushariduse kättesaadavuse tagamiseks sätestada poolte õigused ja kohustused. Eralasteaed peab võimaldama alushariduse riiklikule õppekavale vastavat haridust ning vanem on kohustatud tasuma selle eest õppemaksu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kuivõrd tegemist on eraõigusliku suhtega, siis kasutatakse mõistet õppemaks, mis tuleneb erakooliseadusest. Õppemaksust arvatakse maha need kulud, mis hüvitatakse eralasteaia pidajale kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu, kui selleks on olemas vastav kokkulepe. Kui vanem otsustab loobuda kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud munitsipaallasteaia kohast, siis tasub kõik eralasteaiaga kaasnevad kulud vanem. Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab kohustuslikud tingimused lepingu sõlmimiseks. Lepingus lepitakse kokku lasteaia õppekava, mille alusel lapse arengut toetatakse või alusharidust võimaldatakse; õppe- ja kasvatustegevuse koht; õppemaksu tasumise tingimused ja kord; eralasteaia pidaja kohustused alushariduse jätkamise tagamisel, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks; vajaduse korral muud tingimused, mis eralasteaia pidaja loob kvaliteetse alushariduse tagamiseks. Võrreldes erakooliseaduse § 17 lõikega 4 on täpsustatud lepingus kajastuvaid sätteid, lähtudes eralasteaia erisustest. Näiteks sätestatakse, et lepingus tuleb kokku leppida eralasteaia pidaja kohustused alushariduse jätkamise tagamisel, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks. Säte on vajalik vanematele õiguskindluse tagamiseks, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et lasteaed ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Kui vanemad on otsustanud kasutada eralasteaeda, siis võib eeldada, et nad ei soovi kasutada munitsipaallasteaia kohta ning nad soovivad, et laps käiks eralasteaias, mille õppe- ja kasvatustegevus ning muud lisateenused (näiteks täiendavad tugiteenused) vastavad nende ootustele. Seetõttu tuleb lepingus kokku leppida eralasteaia pidaja kohustused, näiteks et eralasteaia pidaja tagab vanemale järgmise kolme kalendrikuu jooksul muus eralasteaias lasteaiakoha või tagab selle mõnes teises oma hallatavas eralasteaias. Täpsem tingimuste kokkulepe tuleb saavutada vanema ja eralasteaia pidaja vahel sõlmitud lepingus. Sätte eesmärk on, et eelnõu annab suunise, et pooled peavad selles osas kokku leppima. Samuti ei ole mõistlik, et kui õppeõigus tunnistatakse kehtetuks, siis peaks eralasteaia pidaja kohustusi hakkama täitma kohaliku omavalitsuse üksus, kes ei pruugi pakkuda lasteaiakohta samadel tingimustel. Sarnane põhimõte on kehtestatud näiteks kõrgharidusseaduses. Eelnõu §-ga 17 kehtestatakse arengukava koostamise põhimõtted. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 91 on regulatsiooni muudetud paindlikumaks. Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud ülevaate4 haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal, milles jõuti järeldusele, et lasteaedade arengukavade koostamisel tuleks keskenduda veelgi enam lasteaia eripära väljatoomisele ja arendamist vajavatele teemadele/valdkondadele. Arengukava võiks olla pigem lühem ja konkreetsem kui pikk ja 4 Haridus- ja Teadusministeerium. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal. Mõtteid koolieelse lasteasutuse arengu planeerimisest ja sisehindamisest. K. Aruoja, R. Simanson, J. Treier, lk 117-119. Kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel - https://www.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_ haridussusteemi_valishindamisest_2018-2019_oa.pdf. 39 üldsõnaline. Arengukavas tuleks planeerida „targad“ eesmärgid, näitajad ja mõõdikud ning sisse tuleks seada näitajaid ja mõõdikuid, millest on võimalik asjakohaseid järeldusi teha ja mida on võimalik hilisemal perioodil analüüsida. Andmete analüüsimisel tuleks teha järeldusi ning hinnata seniste tegevuste mõjusust. Arengukava analüüsi osa peaks olema konkreetne, lähtuma otseselt sisehindamise aruande olulisematest tulemustest (eelmise arengukava analüüs) ning välja tuleks tuua kolme aasta tugevused ja arendamist vajavad valdkonnad. Arengukava ja sisehindamise süsteem tuleks lasteaedades omavahel seostada – see aitab fokuseerida andmete kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist ning toetab seatud eesmärkide poole liikumist. Andmete kogumine ja küsitluste korraldamine seostub arengukava eesmärkide, mõõdikute ja parendustegevustega. Analüüsimine pole omaette eesmärk, vaid asjakohaste, tõenduspõhiste ja konkreetsete järelduste tegemine, mis on aluseks uute eesmärkide seadmisele. Arengukava koostades tuleks läbi mõelda, kellelt ja kui tihti tagasisidet tuleb küsida ning milliseid meetodeid tuleks kasutada arengukava eesmärkide ja tegevuste hindamiseks ning analüüsimiseks. Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt koostab lasteaia direktor lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostöös lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava koostamisel tuleb arvestada sisehindamise tulemustes välja toodud tugevuste ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõigetega 1 ja 2 on arengukava koostamise kohustus pandud lasteaia pidajale, kes kavandab arengueesmärgid koos raheliste vahenditega nende saavutamiseks. Regulatsiooni sõnastus on muudetud kompaktsemaks, jättes välja loetelu valdkondadest, mis peavad olema arengukavas kehtestatud, sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lõikes 1 sätestatuga. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõikega 21 täpsustatakse regulatsiooni sõnastust, jättes välja mõiste arengukava tegevuskava; muus osas sisu ei muutu. Lisaks on toodud riskianalüüs, mille tulemustega peab arengukava koostamisel arvestama. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt lasteaia arengukava koostamise kohustust ei ole, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga seniste lapsehoiuteenuse osutajate tegevuse lihtsustamiseks. Regulatsiooni kehtestamisel peetakse eelkõige silmas endisi lapsehoiuteenuse osutajaid, kelle väiksuse tõttu ei ole mõistlik arengukava nõuet neile kehtestada. Samuti sätestab seadus läbivalt sellisele sihtgrupile erandeid. Eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt kinnitab lasteaia arengukava lasteaia pidaja, kes vastutab arengukava täitmise eest ning tagab vajalikud ressursid arengukava rakendamiseks. Muudatuse vajadus tuleneb probleemist, mille kohaselt lasteaia arengukavades ei ole selgelt välja toodud, millised on ressursid arengukava rakendamiseks ning kes nende üle seiret teostab. Sellest tulenevalt jäävad lasteaia arengukavad kohati deklaratiivseks, paljusõnaliseks ning ei aita kaasa lasteaia tegelikele arengueesmärkidele. Arendustegevus eeldab finants- ja teiste ressursside juhtimist, millega saab olemasolevat kvaliteeti tõsta. Näiteks tuleks eelkõige pöörata tähelepanu sellele, kuidas saavutada kõrge õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine läbi professionaalse tööjõu. Käesoleva eelnõu eesmärk on läbivalt suurendada lasteaia pidaja vastutust alushariduse kvaliteedi tõstmiseks. 40 Eelnõu § 17 lõige 4 sätestab, et lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või tema pidaja veebilehel. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõikega 4 on regulatsiooni täiendatud nii, et lasteaia arengukava võib avalikustada lisaks lasteaia veebilehele ka pidaja veebilehel. Eelnõu §-ga 18 kehtestatakse lasteaia riskianalüüsi koostamise kohustus. Riskianalüüsi koostamise eesmärk on tagada õigusaktidest tulenevate erinevate nõuete rakendamine ning nende täitmine. Riskianalüüsi eesmärk on iseseisvalt hinnata võimalikke riske ja neid maandada. Riskianalüüsi koostamine võimaldab lasteaia pidajal paindlikumalt tagada ohutus tulenevalt õpi- ja kasvukeskkonna, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetest. Eelnõu § 18 lõike 1 sätestab, et laste turvalisuse, ohutuse, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed kohustatud koostama koostöös hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi, mis sisaldab teavet õpi- ja kasvukeskkonna, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete tagamise kohta. Kavandatav muudatus on seotud käesoleva eelnõu õpi- ja kasvukeskkonna nõuete kehtestamisega, mille kohaselt rahvatervise seaduse alusel kehtestatud nõuded kehtestatakse lasteaiale edaspidi käesoleva eelnõu alusel. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole nõudeid muudetud rangemaks ning välja on jäetud nõuded, mis dubleerisid juba õigusaktides sätestatut või olid ebamõistlikud (vt täpsemalt § 8 selgituste osa ning mõjuanalüüsi). Kuivõrd rahvatervise seaduse alusel olid nimetatud nõuded aluseks järelevalve teostamisele, siis käesoleva eelnõuga ei muudeta järelevalvepädevust. Järelevalve teostamisel tuleb lähtuda koostatud riskianalüüsist, milles lasteaia pidaja on näinud õigusaktidest tulenevate nõuete analüüsi, ohu tekkimise võimalust, ohuelemente ja ohu võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Käesoleva eelnõu eesmärk on muuta paindlikumaks lasteaia pidaja vastutus ning analüüsida riskide ja nende ennetamise võimalusi läbi riskianalüüsi koostamise. Selles analüüsis hinnatakse lasteaia taristut ning õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kui riskianalüüsi kohustust ei täideta või on see iga kolme aasta järgi uuendamata, võib Haridus- ja Teadusministeerium kaalutlusõiguse alusel õppeõiguse kehtetuks tunnistada. Samuti võivad teised järelevalveorganid kohaldada teisi korrakaitseseadusest või valdkonna eriseadustest tulenevaid meetmeid kohustuste täitmiseks. Lasteaed ei vasta nõuetele, kui lasteaia pidaja ei taga õpi- ja kasvukeskkonna, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele vastavust või on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või riske on puudulikult hinnatud. Lisaks kohalduvad kõik muud rahvatervise seaduse asjakohased sätted, mis käsitlevad lasteasutuste tegevust, samuti on asjakohased nõuded ehitiste kohta kehtestatud ehitusseadustikus (näiteks energiatõhusus) või tuleohutuse seaduses. Samuti võivad teised järelevalveorganid rakendada meetmeid, mis tulenevad valdkonna õigusaktidest (nt ettekirjutus). Riskianalüüsi koostamine ei ole uus ülesanne. Võrreldes kehtiva sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-ga 5 ja sotsiaalministri 12. märtsi 2007. aasta määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ §-ga 5 on täpsustatud riskianalüüsi eesmärki ning kehtestatud selle koostamise kohustus seaduse tasandil ja lisatud riskianalüüsi regulaarsus üks kord kolme aasta jooksul. Eelnõu § 18 lõige 2 sätestab, et riskianalüüs peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente ja ohu võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Riskianalüüsi 41 koostamisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Lõikes on kirjeldatud kõik avalduvate riskide mõjuvaldkonnad, mis tuleb analüüsis kaardistada. Lasteaia riskianalüüsi sisuline korraldus sätestatakse käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Nimetatud määruse töötab välja Haridus- ja Teadusministeerium koostöös teiste valdkonna eest vastutavate ministeeriumitega, eelkõige Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumiga. Võrreldes kehtiva sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-ga 5 ja sotsiaalministri 12. märtsi 2007. aasta määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ §-ga 5 on täpsustatud riskianalüüsi sisu. Eelnõu § 18 lõige 3 sätestab, et riskianalüüsi kinnitab pärast selle koostamist lasteaia pidaja. Eelnõu § 18 lõige 4 sätestab, et kui lasteaias ei ole tagatud õpi- ja kasvukeskkonna-, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete täitmine või on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või on riske puudulikult hinnatud, siis lasteaia pidaja on kohustatud viima lasteaia tegevuse viivitamatult kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ning riski maandama. Sätte eesmärk on kehtestada õiguslik garantii lasteaia pidaja nõuetele vastavuse osas. Näiteks, kui lasteaias juhivad lapsevanemad tähelepanu võimalikule probleemile siseõhu või joogivee kvaliteediga, peaks lasteaia pidaja välja selgitama, kas see on olemas, ning sellega tegelema. Eelnõu §-ga 19 kehtestatakse sisehindamise regulatsioon, mida on võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega täpsustatud. Haridus- ja Teadusministeerium on koostanud ülevaate5 haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal, milles jõuti järeldusele, et lasteaedade sisehindamine on täitnud selle käivitamise eesmärgi. Sisehindamisest on saanud arengukava eesmärkide täitmise seire instrument, abivahend pideva arengu jälgimiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks. 12-aastase sisehindamise kogemusega on lasteaiad jõudnud uuele kvaliteeditasemele, kus arengueesmärgid ei ole seotud lihtsalt kvaliteedijuhtimise valdkondadega – strateegiline juhtimine ja eesvedamine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega, ressursside juhtimine ja õppekasvatusprotsess –, vaid on protsessiülesed ja teenivad lasteaia arengu eesmärke. Sisehindamise algusaastatel otsiti „ideaalset sisehindamise korda“ ja hindamismeetodeid, mis vastaks ministeeriumi ootustele. Ei saa olla „universaalset sisehindamise korda ja hindamismeetodeid“ – saab olla korraldus, mis toetab just antud lasteaia arengukava eesmärkide seiret ja võimaldab lasteaial näha, kas ollakse õigel teel ja tehakse õigeid asju, et jõuda oodatud tulemusteni. Aastate jooksul on tegevuste analüüsimine tõenduspõhisemaks muutunud. Lasteaiad on aru saanud, mis tasemel ollakse ja kuhu tahetakse jõuda ning millised tegevus- ja tulemusnäitajad on indikaatoriks seatud sihtide poole liikumisel. Viimastel aastatel on olnud märgata, et mitmed lasteaiad on koostöös omavalitsustega kavandanud edukalt erinevaid arendustegevusi laste toetamiseks. Heade tavade näitena saab esile tuua koostööprojekte pidajate ja Võru lasteaia Sõleke, Luke lasteaia Segasumma ja Elva Järve lasteaia vahel. Uudse arenguna on näha, et lasteaia pidaja on võtnud eesmärgiks oma 5 Haridus- ja Teadusministeerium. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2018/2019. õppeaastal. Mõtteid koolieelse lasteasutuse arengu planeerimisest ja sisehindamisest. K. Aruoja, R. Simanson, J. Treier, lk 117-119. Kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel - https://www.hm.ee/sites/default/files/ulevaade_ haridussusteemi_valishindamisest_2018-2019_oa.pdf. 42 õppeasutuste arengu suunamise. Näiteks Harku vallas on pidaja määratlenud nii koolide kui lasteaia arengusuunad (Alasniidu lasteaia nõustamise kogemuse põhjal). Antud vald on välja töötanud veebipõhise arengupeegli mudeli, mille alusel toimub sisehindamine ja arengukava koostamine valla õppeasutustes. Mudelis on määratletud kolm prioriteetset põhiprotsessist tulenevat arenguvaldkonda: uuenenud õpikäsitlus, innovatsioon ja õpikeskkonna arendamine. Ka mitmed Eesti suurlinnade (Tallinn, Tartu) lasteaedade pidajad on oma lasteaedadega koostöös kokku leppinud kindlad kvaliteedikriteeriumid, mis on aluseks lasteaedade sisehindamise korraldamisel. Eksperdid on teinud ülalnimetatud ettepaneku, et sisehindamine peaks olema kooskõlas tegeliku praktikaga. Selleks tuleb välja töötada sisehindamise kord, mis aitab lasteaedadel tõhusalt analüüsida ja hinnata. Nimetatud korras peaks sätestama, mida, millal ja kuidas analüüsitakse ning hinnatakse. Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt korraldab direktor koostöös lasteaia töötajatega ja hoolekoguga lasteaia sisehindamise, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng ning mille tulemusena selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Direktor korraldab sisehindamise vähemalt üks kord lasteaia arengukava perioodi jooksul. Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse ja koolieelse lasteasutuse seadusega ühtlustatakse lasteaedade sisehindamise korraldust. Senistele lapsehoiuteenuse osutajatele rakenduvad sarnased nõuded lasteaedadega. See tähendab, et sisehindamine toimub iga kolme aasta järel. Sisehindamise eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ning lasteaia järjepidev areng. Sisehindamise käigus selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on muudetud sisehindamise korraldus sarnaseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 78 lõikega 2, mis tähendab, et sisehindamine tuleb läbi viia vähemalt üks kord lasteaia arengukava perioodi jooksul. Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab, et sisehindamise läbiviimise korra kehtestab direktor. Sisehindamisel analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust, lasteaia juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused edastatakse lasteaia pidajale. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on lisatud analüüsitavad valdkonnad ja tulemuste esitamine pidajale. Oluline on, et õppe- ja kasvatustegevuse sisehindamisel hinnatakse lapse arengu tulemusi. Eelnõu §-ga 20 kehtestatakse õppeõiguse regulatsioon. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt ei ole seaduses käsitletud õppeõigust, vaid koolitusluba ning erakooliseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses tegevusluba. Nimetatud loaregulatsioonid ühendatakse üheks õppeõiguseks. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud tegevusload jäävad kehtima kuni üleminekuperioodi lõppemiseni (vt üleminekuperioodi regulatsiooni käsitlev seletuskirja osa). Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et õppeõigus annab lasteaia pidajale alushariduse võimaldamise õiguse vastavas tegevuskohas ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud laste vanuseastmes. Õppeõiguse saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. 43 Võrreldes kehtiva õigusega ei ole muudatusi. KELS § 12 lõike 3 kohaselt esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile taotlus koolitusloa saamiseks vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses. Täiendavalt on sätestatud, et õppeõigus piiritleb, millises tegevuskohas ja millises laste vanuseastmes õppe- ja kasvatustegevust läbi viiakse. See otsus sõltub lasteaia pidajast. Eelnõu § 20 lõige 1 sätestab, et õppeõigus annab lasteaia pidajale õiguse alushariduse võimaldamiseks vastavas lasteaia tegutsemiskohas ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud laste vanuseastmes. See tähendab, et alushariduse seaduse alusel antud õppeõigus võimaldab pakkuda alusharidust ning ei võimalda pakkuda näiteks haridust muudel tasemetel, milleks tuleb taotleda luba muude õigusaktide alusel. Eelnõust võib tuletada alushariduses kaks vanuseastet, millel on selged õiguslikud raamid. Kuni kolmeaastastele ja kolme- kuni seitsmeaastastele lastele mõeldud lasteaia pidaja otsustab, mis sihtgrupis ta soovib alusharidust võimaldada. Erinevatele sihtgruppidele on eelnõus läbivalt erinevad nõuded. Samuti tuleneb käesolevast eelnõust, et kui lasteaia pidaja soovib pärast õppeõiguse saamist tegutsemiskohta muuta või lisada, tuleb selleks õppeõigust muuta, sest õppeõigus on seotud konkreetse lasteaia tegutsemiskohaga. Säte ei piira, mitmes tegutsemiskohas lasteaia pidaja lasteaia tegevust alustada saab. Kui lasteaia pidaja soovib, et alustav lasteaed hakkaks tegutsema rohkem kui ühes kohas, tuleb vastav info kõigi tegutsemiskohtade osas õppeõiguse taotlusele lisada. Sättes on kehtestatud ka nõue, et õppeõiguse saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. Sellise tähtaja eesmärk on tagada, et võimalike puuduste korral taotluses on pidajal siiski võimalik puuduste kõrvaldamisel õppeõigus tegevuse kavandatud algusajaks saada. Näiteks kui lasteaia pidaja on kavandanud lasteaia tegevuse alguse 1. septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. aprillil. Kui esitatud taotluses esineb puudusi, näiteks ei ole tõendatud lasteaia jätkusuutlikkus, jääb pidajale siiski piisav aeg enne 1. septembrit, et vajalikud materjalid esitada. 5-kuuline tähtaeg võimaldab Haridus- ja Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Samuti tagab 5-kuuline tähtaeg õiguskindluse lapsevanematele. Eelduslikult ei kulu õppeõiguse taotluse menetlemiseks aega rohkem kui kaks kuud. Eeltoodu tähendab, et hiljemalt kolm kuud enne lasteaia kavandatava tegevuse algust teavad kõik osapooled, kas pidaja saab õppeõiguse või mitte. Kui pidaja saab õppeõiguse, peaks ta kolme kuuga suutma täita kõik lasteaia tegutsemiseks vajalikud nõuded. Kui õppeõigust ei väljastata, jätab kolmekuuline aeg kõigile huvirühmadele piisava aja leida vajadusel alternatiivseid tegutsemisvariante. Eelnõu § 20 lõige 2 sätestab, et õppeõigus tuleb taotleda sõltumata tegevuskohtade arvust, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 12 lõikega 3 ja erakooliseaduse § 54 lõikega 5 ei ole regulatsiooni muudetud, välja arvatud põhimõte, mille kohaselt õppeõigust tuleb taotleda iga lasteaia kohta eraldi, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. Kui lapsi on viis või vähem, siis pole õppeõiguse taotlemine vajalik ning sellele tegevusele kohaldatakse vanema ja teenuseosutaja vahel võlaõigusseadusest tulenevaid sätteid. Kuivõrd tegemist on vanema vastutusega, siis teostab teenuse sisulise kvaliteedi üle järelevalvet vanem. Sätte eesmärk on kaitsta lapsi ja nende vanemaid olukorra eest, kus õppeõiguse 44 taotlemise vältimiseks üritatakse jaotada lapsi erinevatesse tegevuskohtadesse ning seetõttu võib kannatada alushariduse kvaliteet. Kui näiteks isiku tegevus on seotud kahes tegevuskohas kokku vähemalt kuue lapsega, siis tuleb eelnõu kohaselt taotleda õppeõigust. Seetõttu tuleb laste arv summeerida sõltumata tegevuskohtade arvust. Eelnõu § 20 lõige 3 sätestab, et õppeõigus antakse lasteaia pidajale alushariduse võimaldamiseks, kui ta on täitnud järgmised nõuded: 1) lasteaia pidaja tagab lasteaia jätkusuutlikkuse, sealhulgas piisavad finantsvahendid; 2) lasteaia pidajal on suutlikus tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine; 3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia tegevust reguleerivad õigusaktid; 4) lasteaial on õigusaktides sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava; 5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 6) lasteaia pidajal on suutlikus tagada kõikide käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmine. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuste seadusega on eelnõu täiendatud nii, et on lisatud õppeõiguse kontrolliese. Kõnealune kontrolliese on loodud kehtiva erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioone ning Haridus- ja Teadusministeeriumi praktikas esinenud olukordi arvestades. Kehtivas õiguses ei ole kontrolleset nii täpselt määratletud ning üksnes erakooliseaduses on lasteaia kohta vastavad sätted olemas. Kehtiva seaduse kohaselt oli koolieelse lasteasutuste seaduses loetelu dokumentidest, mille lasteaia pidaja peab koolitusloa saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile esitama, kuid seaduses puudus loetelu sisulistest nõuetest, mis peavad olema täidetud enne lasteaia tegevusega alustamist, et saada õigus lasteaiana tegutsemiseks. Kuna levinud on olukord, kus lasteaia pidaja suudab küll vastava dokumendi luua, kuid samal ajal sisulisi nõudeid täita ei suuda, on oluline enne lasteaiale õppeõiguse andmist veenduda, et ka sisulised nõuded on täidetud. Selliste nõuete täitmise kontrollimiseks on vaja õiguslikku alust. Sisuliselt eeldatakse kontrolliesemes, et alustav õppeasutus on jätkusuutlik, sealhulgas nii finantsküsimustes kui ka võimeline tagama kvalifitseeritud ning muudes õigusaktides toodud nõuetele vastavate töötajate olemasolu ning ohutusnõuetele vastava õppemateriaalse baasi. Lisaks eeldatakse oluliste alusdokumentide vastavust õigusaktides toodud nõuetele. Tegemist on nõuetega, mida on võimalik täita ka olukorras, kus lasteaed veel ei tegutse (sest luba tuleb taotleda vähemalt 5 kuud enne tegevuse algust). Oluline on, et lasteaia pidaja peab näitama, et tal on piisavad ressursid selleks, et tagada edaspidi lasteasutuse nõuetekohane toimimine. Selleks, kuidas asjaolusid tõendada, on lasteaia pidajale jäetud lai otsustusõigus. Ta võib oma jätkusuutlikkust ning sellega seonduvaid võimalikke riske analüüsida oma arengukavas või esitada tõenduseks muid dokumente. Muuhulgas on Haridus- ja Teadusministeerium kaalunud selleks ka näidisvormi loomist, et pidajate jaoks menetlust lihtsustada. Seega sätestab eelnõu sisulised nõuded, mis lasteaia pidaja peab täitma selleks, et saada õppeõigus. Täidetud peavad olema kõik sättes toodud nõuded kogumis – need on miinimumnõuded, mille täitmine tagab laste õiguste kaitse loodavas lasteaias. Alustavale lasteaiale nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et taotlus õppeõiguse saamiseks tuleb esitada vähemalt 5 kuud enne tegevuse kavandatavat algust. See tähendab, et praktikas 45 hakatakse õppeõigust taotlema umbes pool aastat enne kavandatava tegevuse algust. Seejuures puudub lasteaia pidajal taotluse esitamise hetkel lõplik kindlus, et õppeõigus ka saadakse. Sellises olukorras ei ole võimalik eeldada, et lasteaia pidaja täidab juba kõiki lasteaia tegevusele kehtivaid nõudeid, sest muuhulgas ei ole lasteaial veel kogu vajalikku personali, organeid, nagu hoolekogu, ning lasteaia rühmades ei ole lapsi. Eeltoodud põhjustel on õppeõiguse taotlemisel oluline veenduda pidaja jätkusuutlikkuses, st võimekuses kõiki õigusaktides sätestatud nõudeid täitma hakata, kui lasteaed tegutsemist alustab, ning neid edaspidi kogu tegevuses täita. Jätkusuutlikkuse tõendamist nõutakse sisuliselt enamikus punktides. Kui lasteaia pidaja alustab uue lasteaia loomisega, ei pea tal pool aastat enne tegevuse algust olemas olema absoluutselt kõik lasteaia tegevuseks vajalik, kuid peab olema võimekus tagada kõik vajalik lasteaia tegevusega alustades ning lasteaia edaspidises töös. Seejuures on lasteaia jätkusuutlikkuse osas lisaks finantsvahendite olemasolule oluline ka muu laste õigustega seonduv. Piisavad finantsvahendid on küll lasteaia toimimiseks vältimatult vajalikud, kuid lisaks on oluline võimekus tagada kvalifitseeritud ning nõuetele vastav tööjõud. Seda nõuet on oluline eraldiseisvana kontrollida, sest piisavad finantsressursid ei taga automaatselt pädevate töötajate leidmist ning nende motiveerimist. Alustaval lasteaial võib olla olemas vajalik õppemateriaalne baas, finantsvahendid ja vajalikud alusdokumendid, kuid üksnes kvalifitseeritud ja pädevad töötajad saavad tagada kõige selle rakendamise laste huvidest lähtuvalt. Eelnõu sätestab, et alustaval lasteaial peavad olema olemas kaks alusdokumenti: õigusaktides sätestatud nõuetele vastav põhimäärus või -kiri ning õigusaktides sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava. Tegemist on lasteaia tegevust reguleerivate alusdokumentidega, mis annavad ülevaate pidaja plaanidest ning lasteaia kavandatavast sisulisest tegevusest. Selleks, et tagada plaanitava tegevuse vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele, on oluline kontrollida nende dokumentide vastavust õigusaktides sätestatule. Eelnõu kohaselt peab lasteaia pidaja lasteaiale õppeõiguse taotlemisel tõendama, et lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Tegemist on nõudega, mille puhul ei piisa üksnes kestlikkuse tõendamisest; olemas peab olema kogu vajalik õppemateriaalne baas. Lisaks peavad pädevad organid olema kinnitanud, et see vastab nõuetele. Selle nõude eesmärk on enne õppeõiguse andmist veenduda, et lastele on tagatud ohutu ning arendav keskkond. Eelnõu kohaselt nõutakse, et pidajal peab olema enne lasteaia tegevusega alustamist suutlikkus tagada kõikide alushariduse seaduses toodud nõuete täitmine. Säte ei eelda, et nõuded oleksid õppeõiguse taotlemise ajaks täidetud, vaid et pidaja oleks võimeline lasteaia tegevusega alustades need täitma. Eelnõu § 20 lõige 4 sätestab, et õppeõiguse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid, andmed või teave: 1) otsus lasteaia asutamise kohta; 2) lasteaia tegevuse jätkusuutlikkuse kohta käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas andmed piisavate finantsvahendite olemasolu või nende saamise allika kohta; 3) lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatava tulemuste saavutamine; 46 4) lasteaia põhimäärus või -kiri; 5) lasteaia õppekava, lähtudes laste vanuseastmest ning käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidest; 6) pädevate asutuste hinnang terviseohutusele ning õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide, hoonete ja maa-ala vastavuse kohta ohutusnõuetele; 7) lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmine. Õppeõiguse saamiseks esitatavate dokumentide loetelu on viidud lõikesse 4. Selle eesmärk on esitada avatud loetelu dokumentidest, millega on üldjuhul võimalik tõendada kontrollieseme asjaolude olemasolu. See loob alustavate lasteaedade ning nende pidajate jaoks suurema õigusselguse. Erandjuhtudel ei pruugi kontrolliese loetelus toodud dokumentidega tõendatud saada ja seetõttu on Haridus- ja Teadusministeeriumile jäetud võimalus nõuda lisatõendeid. Sellise õiguse olemasolu on vajalik eelkõige olukordadeks, kus näiteks mõni huvirühm esitab omalt poolt tõendeid, mis pidaja esitatud tõendid ümber lükkavad. Näitena saab Haridus- ja Teadusministeeriumi praktikast tuua olukorra, kus hoolekogu on koolitusloa taotluse menetluses lükanud omapoolsete tõenditega ümber pidaja poolt esitatud tõendid kooli maa-ala ohutuse kohta. Sellises olukorras peab olema võimalus nõuda pidajalt kontrollieseme asjaolu tõendamiseks lisainfot. Õigusselguse ning -kindluse tagamiseks on oluline sätestada, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium eelnõu § 20 lõikes 3 toodud nõuete täitmist kontrollib. Selleks on sätestatud dokumentide loetelu, mille pidaja õppeõiguse taotlemiseks esitab. Samas ei ole võimalik seda loetelu ammendavalt sätestada, sest alati jääb võimalus, et muud menetluses ilmnenud asjaolud viitavad näiteks sellele, et on vaja nõuda lisadokumente. Näiteks võib lasteaia pidaja varasem tegevus viidata sellele, et ta ei suuda vajalikke nõudeid täita. Eelkõige saab see juhtuda olukorras, kus pidajal juba on mõni tegutsev lasteaed ning seal vastavaid nõudeid ei täideta. Kui näiteks pidaja juba tegutsevas lasteaias ei ole piisavalt kvalifitseeritud töötajaid, siis on Haridus- ja Teadusministeeriumil piisava kahtluse korral õigus nõuda lisatõendeid selle kohta, kuidas uues kavandatavas lasteaias seda nõuet täitma hakatakse. Teatud nõuete täitmist on võimalik tõendada arengukava esitamisega. See tagab lasteaia pidajale vajaliku paindlikkuse ning võimaldab just talle sobivas vormis lasteaia tegevuseks vajalike asjaolude kohta andmed ning analüüsid esitada. Kui lasteaia pidaja ei soovi luua arengukava, on tal võimalik ka muud vormi kasutada. Erinevus kehtivast regulatsioonist on, et seni tõendas pidaja mitmeid asjaolusid üksnes vastava kinnituse esitamisega. Nõue jätkusuutlikkust arengukavas või muude dokumentidega tõendada eeldab tuginemist konkreetsetele tõenduspõhistele andmetele, teaduspõhise analüüsi tegemist ning tõendatavate järelduste esitamist. Õigusaktides sätestatud nõuetele vastava põhimääruse või -kirja ning õigusaktides sätestatud nõuetele vastava lasteaia õppekava olemasolu tõendatakse vastavate dokumentide esitamisega. Asjaolu, et lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, tõendatakse pädevate asutuste hinnangute esitamisega. Sättes on mõeldud Tervise- ja Päästeameti hinnanguid, mis on sarnane kehtiva süsteemiga. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole pädev hindama hoonete ning maa-ala vastavust ohutusnõuetele, mistõttu on selleks vaja teiste asutuste hinnanguid. Haridus- ja Teadusministeerium hindab õppeõiguse taotlemise menetlemisel kõiki esitatud dokumente ja andmeid ning annab vastava õppeõiguse, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eeldused. 47 Eelnõu § 20 lõige 5 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid. Eelnõu §-ga 21 kehtestatakse õppeõiguse andmise ja muutmise regulatsioon. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooliseadusega on koolitusloa- ja tegevusloa andmine asendatud õppeõiguse andmisega ja selle muutmisega. Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt otsustab Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse andmise või muutmise kahe kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 12 lõikega 5 ja erakooliseaduse § 54 lõikega 6 ei ole regulatsiooni muudetud. Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub õppeõiguse andmisest või selle muutmisest, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooliseadusega täpsustatakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus mitte anda õppeõigust, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele või lasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Paragrahv 21 kehtestab menetluskorra õppeõiguse väljastamiseks ning lõige 2 tingimused, mille esinedes õppeõigust ei väljastata. Õppeõiguse andmine on Haridus- ja Teadusministeeriumi kaalutlusotsus, mille tegemisel hinnatakse, kas eelnõu § 20 lõike 3 nõuded on täidetud. Sätte kohaselt keeldub Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse andmisest, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus või sellele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas eelnõus või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või pidaja ei ole tõendanud eelnõu § 20 lõikest 3 tulenevate nõuete täitmist. See tähendab, et õppeõigust ei anta, kui pidaja kas ei ole lasteaia tegevuse alustamiseks seatud ühte või mitut sisulist nõuet täitnud või ei ole nende täitmise tõendamiseks esitanud õigusaktides sätestatud ning õigusaktide nõuete kohaselt koostatud dokumente. Seejuures kohalduvad menetlusele haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuded. Eelnõu § 21 lõike 3 sätestab, et kui lasteaia pidaja muudab tegutsemiskohti pärast õppeõiguse andmist, on ta kohustatud esitama Eesti hariduse infosüsteemi kaudu õppeõiguse muutmise taotluse vähemalt kaks kuud enne vastava muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 punktides 2–7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. Seniste lapsehoiuteenuse osutajate ja eralasteaedade eripärast tulenevalt toimub praktikas teenuse osutamine mitmes erinevas tegevuskohas, lähtudes perede vajadusest ning eralasteaia pidajate majanduslikust võimekusest. Seetõttu on võimalik, et eralasteaedu ning nende tegevuskohti muudetakse paindlikumalt, kuid nad peavad sellisel juhul siiski vastama viidatud tingimustele. Samuti kohaldub säte munitsipaallasteaedadele, kes soovivad oma tegevust konsolideerida. Säte on erisus üldisele õppeõiguse taotlemisele, mille kohaselt ei anta tegevuskohtade muutmisega uut õppeõigust, vaid kantakse Eesti hariduse infosüsteemi andmed muudetud tegevuskohtade kohta. Uues tegevuskohas võib alustada tegevust, kui andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi. 48 Seega on kehtestatud regulatsioon olukorraks, kus lasteaia pidaja soovib lasteaia tegutsemiskohta muuta. Õppeõigus antakse pidajale lasteaia konkreetses tegutsemiskohas, tegutsemiskoht märgitakse ka õppeõigusel. See tähendab, et kui tegutsemiskoht muutub, siis tuleb taotleda ka õppeõiguse muutmist. Muuhulgas tähendab see, et Haridus- ja Teadusministeeriumile tuleb esitada lõikes nimetatud teave. Sellise regulatsiooni vajadus tuleneb asjaolust, et kui lasteaeda laiendatakse uude tegutsemiskohta, muutub kogu õppemateriaalne baas, muu hulgas võivad oluliselt muutuda lasteaia kontekst ning eripära. See omakorda võib eeldada vajadust muuta nii põhimäärust kui ka põhikirja ning lasteaia õppekava. Lisaks saab eeldada, et uues tegutsemiskohas hakkab tööle vähemalt osaliselt uus personal. Eeltoodust nähtub, et sellises olukorras võivad muutuda sisuliselt kõik lasteaia tegutsemise aluseks olnud asjaolud, millest tuleneb ka vajadus neid uuesti tõendada. Eelnõu § 21 lõige 4 sätestab, et kui lasteaia pidaja esitab taotluse õppeõiguse muutmiseks seoses laste vanuseastmetega, siis on lasteaia pidaja kohustatud tõendama käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Säte on erisus selliste taotluste puhul, mis mõjutavad laste sihtrühma. Näiteks on õppeõigus väljastatud üksnes eralasteaiale kuni kolmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks. Hilisemal perioodil on võimalik, et lasteaia pidaja laiendab oma tegevust vanemale sihtrühmale ja seetõttu muutuvad ka sisulised nõuded lasteaia tegevusele ning seetõttu kohaldatakse muutmise taotlusele kogu kontrollesemele kehtestatud regulatsiooni. Tegemist on sedavõrd ulatusliku tegevuse laiendamisega ning seetõttu on põhjendatud kogu õppeõiguse menetluse läbiviimine. Eelnõu § 21 lõike 5 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse õppeõiguse kehtetuks tunnistamise regulatsioon. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooliseadusega on asendatud koolitus- ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine õppeõiguse kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu § 22 lõike 1 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse kehtetuks tunnistada, kui esinevad lõikes nimetatud asjaolud. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse ja erakooliseadusega on regulatsiooni sõnastust ning kehtetuks tunnistamise aluseid täpsustatud. Eelnõu § 22 lõikes 2 sätestab, et lasteaia pidaja teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust hiljemalt viis kuud enne käimasoleva õppeaasta lõppu. Eelnõu § 22 lõike 3 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium õppeõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse regulatsioon lasteaia juhtimise osas. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 21 kehtestatakse direktori kvalifikatsiooninõuded käesolevas eelnõus. Samuti tehakse teisi sisulisi muudatusi lasteaia juhtimise osas tulenevalt lasteaia tegevuskohast ja lasteaia pidaja otsustest. 49 Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt juhib lasteaia tegevust direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on täiendatud lasteaia direktori ülesandeid, näiteks on sätestatud, et direktor vastutab tegevus- ja õppekava täitmise eest. Direktor täidab lasteaias vastutusrikast rolli. Direktori ülesandeks on vastutada lasteaia ülesannete täitmise eest, sealhulgas töötajate ja ressursside otstarbeka ja tulemusliku juhtimise eest. Samuti peab direktoril olema ülesannete täitmiseks olema piisav juhtimispädevus, keeleoskus ja õppeasutuse juhtimiseks nõutav haridus. Direktor ei ole mitte üksnes vastutav oma lasteaia pidaja ees, vaid ta kannab kõrgendatud vastutust laste, lapsevanemate, töötajate ja kogukonna ees. Lasteaia pidajal on õigus seada õppeasutuse juhile lisanõudeid, kui need on vajalikud õppeasutuse juhi ülesannete täitmiseks6. Haridus- ja Teadusministeeriumi väljatöötatud „Elukestva õppe strateegia 2020“ kohaselt on direktori rolli lasteaia kultuuri kujundamisel peetud oluliseks, sest temast sõltub õpikeskkond ja see, kas õppijat väärtustatakse, motiveeritakse ja toetatakse tema potentsiaali väljaarendamisel, kas õpetajate ning teiste koolitöötajate arengut toetatakse ning kas lasteaed teeb tulemuslikku koostööd kogukonna ja perega7. Samuti on OECD Eesti haridussüsteemi ühe tugevusena välja toonud, et võrreldes teiste OECD riikidega on Eestis õppeasutuste juhtidel ulatuslik autonoomia õppeasutuse tegevuse korraldamisel, töötajaskonna palkamisel, õppekava koostamisel ja ressursside kasutamisel. Direktori tegevuse tulemuslikkus on lahutamatult seotud lasteaia ja käesoleva eelnõu eesmärkide ja talle seatud oodatavate tulemustega. Nii alushariduse süsteemi osapoolte kui ka riigi kui järelevalve teostaja huvides on, et direktorile antud ülesanded ja nende täitmiseks seatud nõuded oleksid selged. Haridus- ja Teaduministeerium on seadnud haridusvaldkonna arengukavas aastateks 2021- 2035 sihiks, et haridusasutusi juhiksid pädevad ja motiveeritud juhid. Ootused haridusasutuste juhtidele on kokku lepitud haridusasutuse juhi kompetentsimudelis8. Kompetentsimudel on soovituslikuks aluseks juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel, töö tulemuslikkuse ja kutseoskuste hindamisel ning tunnustamisel. Lähtutakse põhimõttest, et haridusasutuse juht on ise aktiivne õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut. Pidaja ülesandeks on luua direktorile võimaluse tõhusalt õppida kogu tema professionaalse karjääri vältel. Selleks antakse direktorile regulaarselt tagasisidet lasteaia juhtimise kohta ning koostöös määratletakse tema professionaalse arengu vajadused. Lisaks täienduskoolitusele võib direktoril tekkida vajadus mentori või muu vajaliku arengupartneri toele. Haridus- ja Teaduministeerium peab oluliseks suurendada õppeasutuste, sh lasteaedade juhtimiskvaliteeti. Eesmärk on saavutada olukord, kus lasteaedade juhtidel on motivatsioon enesearenguks. Samuti peab muutuma olukord, kus probleemidega tegeletakse üksnes nende 6 KELS § 21 lõige 1 – lasteaia direktori ülesannete loetelu, PGS § 71 lõige 2 – põhikooli- ja gümnaasiumi direktori ülesannete loetelu, KutÕS § 15 lõige 2 – kutseõppeasutuse direktori ülesannete loetelu. 7 Elukestva õppe strateegia strateegiline eesmärk „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid“, meede 2 „Koolijuhi pädevusnõuete kehtestamine ja nende regulaarne hindamine“. 8 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel 50 tekkimisel, mis tähendab, et lasteaedade hoolekogu õigusi suurendatakse. Õppeasutuse pidajad peavad enne töölepingu sõlmimist küsima arvamust lasteaia hoolekogult, mis tähendab, et lasteaia pidaja peab andma selgitusi, miks tema poolt valitud juht on parim isik sellele töökohale, või leidma uue juhi, kes vastaks hoolekogu ootustele. Juhtimiskvaliteedi tõstmiseks on võimalus paremini rakendada töölepingu seaduses sätestatud aluseid töölepingu ülesütlemiseks. Õiguslikud vahendid töölepingu ülesütlemiseks sisuliste probleemide tõttu on olemas, kuid hetkel ei ole süsteemi, mis kohustaks lasteaia pidajatel neid järgima ja vastavalt reageerima. Lasteaia pidajad peaksid töölepingu sõlmimisel nägema ette kohustuse, mille üheks tingimuseks on eneseareng või juhtimiskompetentside täiendamine. See võib tähendada, et lasteaia direktor on kohustatud läbima perioodiliselt koolitusi või osalema riigi poolt korraldatavates programmides. Samuti peab direktor tegema koostööd hoolekoguga lasteaiaga seotud ülesannete täitmise osas. Kuivõrd käesolev eelnõu umbusaldamise instituuti ei sätesta, siis koostöö puudumine peaks juhtima lasteaia pidaja tähelepanu probleemidele lasteaia tegevuses. Direktori tegevuse eest vastutab lasteaia pidaja. Eelnõu 23 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel võib direktor täita teisi ülesandeid, mis on seotud lasteaia õppekava rakendamisega ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamisega, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate professionaalsuse toetamisega, sh täienduskoolituse, täienduskoolitusega ning vanematega koostöö korraldamisega. Lasteaia pidaja võib otsustada, kas lasteaia direktoril on ka tänaseid õppealajuhataja ülesandeid, kui tegemist on eelkõige suurema lasteaiaga. Selleks võib lasteaia pidaja luua eraldi õppealajuhataja ametikoha direktori täiendavate ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 23 lõike 3 kohaselt võib lasteaia pidaja luua direktori täiendavate ülesannete täitmiseks õppealajuhataja ametikoha. Kui direktor juhib erinevates tegutsemiskohtades asuvaid lasteaedu, võib lasteaia pidaja luua igale tegutsemiskohale õppealajuhataja ametikoha. Võrreldes kehtiva haridusministri 11. septembri 2015. aasta määruse nr 42 „Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis“ § 2 lõikega 2 ei pea olema õppealajuhatajat alla 6- rühmalises lasteaias, millest tulenevalt on täpsustatud regulatsiooni, et lasteaia pidaja otsusel võib direktor täita õppealajuhataja ülesandeid. Eelnõu § 23 lõige 4 sätestab, et direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Lasteaia pidaja hindab direktori pedagoogilisi kompetentse õpetaja kutsestandardi alusel ja juhtimiskompetentse haridusasutuse juhi kompetentsimudeli9 alusel. Kui lasteaia pidaja on loonud õppealajuhataja ametikoha, siis kohaldatakse temale direktori kvalifikatsiooninõudeid. Võrreldes kehtiva haridusministri 26. augusti 2002. aasta määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-ga 3 on käesolevas eelnõus kehtestatud direktorile kõrghariduse asemel magistrikraadi nõue. Haridusnõude tõstmine tuleneb vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ning ühtlustada tasemehariduse nõue üldharidussüsteemis. Kõrgem tasemeharidus ning järjepidev juhtimiskompetentside arendamine aitab alushariduse omandamiseks luua õpi- ja kasvukeskkonna, kus iga lapse areng on toetatud. Õppealajuhataja kvalifikatsiooninõudeid ei kehtestata edaspidi haridusministri 26. augusti 2002. aasta määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-ga 9 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel 51 11, vaid käesoleva eelnõuga. Võrreldes kehtiva haridusministri 26. augusti 2002. aasta määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-ga 11 on käesolevas eelnõus kehtestatud õppealajuhatajale samuti kõrghariduse asemel magistrikraadi nõue. Haridusnõude tõstmine tuleneb vajadusest parandada lasteaia õppealajuhatajate juhtimiskompetentse võrreldes põhikoolidega ja luua seeläbi paremad võimalused õpetajate ja abiõpetajate professionaalsuse toetamiseks ning täienduskoolituse ja vanematega koostöö korraldamiseks. Eelnõu § 23 lõige 5 sätestab Sotsiaalministeeriumi ettepanekul, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei pea täitma, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. Sätte eesmärk on teha kvalifikatsiooninõuetes leevendus nende direktorite või õppealajuhatajate suhtes, kes juhivad lasteaedu, mis võimaldavad alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele, sest selline nõue ei oleks mõistlik. Küll aga on nõutav, et sellises asutuses oleks vähemalt üks õpetaja kvalifikatsiooniga töötaja. Lasteaedades, mis võimaldavad alusharidust üle kolmeaastastele lastele on nõutav, et lasteaia direktoril või õppealajuhatajal oleks magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Eelnõu § 23 lõige 6 sätestab, et munitsipaallasteaia direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud erisusi. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lõikega 4 on täpsustatud töölepingute sõlmimise ja lõpetamise õigust lähtuvalt töölepingu seadusest. Välja on jäetud töölepingu ülesütlemise õigus, sest see kuulub töölepingu lõpetamise regulatsiooni hulka, mis on sätestatud töölepingu seaduses. Samas peab direktor arvestama erisusi, mis on seotud töötajate konkursi korraldamise, kvalifikatsiooninõuete ning töötasu alammääraga, mille lepivad kokku kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad ning õpetajate ja abiõpetajate ühenduste esindajad. Sätte eesmärk on sätestada esindusõigus direktorile nii, et seda ei peaks lasteaia pidaja veel otsusega andma. Direktoril tekib tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi seadusjärgne esindusõigus. Munitsipaallasteaia pidaja saab kontrollida töölepingute sõlmimise põhjendatust teenistusliku järelevalve kaudu. Eralasteaia pidaja saab anda vastava ülesande direktorile või neid töölepinguid ise sõlmida, muuta või lõpetada, sest õiguslik suhe tekib töötaja ja eralasteaia pidaja vahel. Eelnõu § 23 lõike 7 kohaselt korraldatakse munitsipaallasteaia direktori vaba ametikoha täitmiseks avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 21 lõigetega 5 ja 7 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Hoolekogu peab enne töölepingu sõlmimist esitama oma arvamuse konkursi võitnud direktori suhtes. Eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia juhtimise osas. Eelnõu § 23 lõike 8 kohaselt sõlmitakse eralasteaia direktoriga tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. Võrreldes kehtiva erakooliseaduse §-ga 20 on direktoriga töölepingu sõlmimisel lisatud viide töölepingu seadusele. Tegemist on eraõigusliku suhtega ning seetõttu kohaldatakse töölepingu sõlmimisele vastavaid sätteid töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses. Eralasteaia direktori ametikoha täitmiseks ei pea korraldama konkurssi ning lepingu sõlmib eraõigusliku juriidilise isiku juht. Teistele 52 töötajatele kohaldatakse §-des 25 ja 26 sätestatud erisusi. Eralasteaia direktor peab vastama alushariduse seaduses sätestatud nõuetele. Eelnõu §-ga 24 kehtestatakse hoolekogu puudutav regulatsioon. Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt on hoolekogu lasteaia juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha selleks koostööd lasteaia töötajatega. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 lõikega 1 ei ole sisuliselt regulatsiooni muudetud, mõiste „personal“ asemel kasutatakse mõistet „töötajad“. Käesoleva eelnõu kohaselt lasteaia hoolekogu moodustamise kohustust ei ole, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. Eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt kuuluvad hoolekogusse vanemate esindajad, kes moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja. Hoolekogu moodustamise juures on oluline silmas pidada, et vanemate esindajaid peab olema nii palju, et nad on enamuses. Hoolekogu liikmete hulgast tuleb valida esimees ja tema asetäitja. Sätte eesmärk on ühtlasi kehtestada reegel, et asetäitja tuleb valida. Vältida tuleks olukorda, kus valitakse üksnes esimees, kes ei pruugi oma ülesandeid näiteks tervislikel põhjustel täita. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 lõikega 2 on hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord ning nende valimise kestus antud hoolekogu otsustada. Eelnõu 24 lõikega 3 sätestatakse, et hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord kinnitatakse hoolekogu otsusega. Hoolekogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat ja neid ei saa hoolekogu liikmeks nimetada rohkem kui üks kord. Sätte eesmärk on suurendada hoolekogu autonoomsust, sest kehtiva koolieelse lasteasutuste seaduse § 9 alusel kehtestatakse hoolekogu pädevus, liikmete valimise kord ja kestus lasteaia põhimäärusega, mille kehtestab lasteaia pidaja. Eelnõuga antakse vastav otsustusõigus hoolekogule, suurendades sellega hoolekogu autonoomsust. Hoolekogu pädevus on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. Eelnõu 24 lõikes 4 sätestatakse hoolekogu ülesanded. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 lõikega 3 on ülesandeid täpsustatud ja lisatud. Käesoleva eelnõu eesmärk on oluliselt suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel. Seaduses on läbivalt sätete juures sätestatud hoolekogu roll – näiteks avaldab ta arvamust paljudes õppe- ja kasvatustegevuse küsimuses. Hoolekogu on kaasatud lasteaia tegevuse korraldamisse, samuti on tal oluline roll näiteks lasteaia direktori valimisel. Aga ka arengukava koostamisel ja sisehindamise läbiviimisel. Hoolekogu ettepanekul võib lasteaias korraldada huvitegevust, mille eesmärk on võimaldada huvialast tegevust lisaks lasteaia õppekavale. Sätte kohaselt on hoolekogul järgmised ülesandeid: 1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta; 2) avaldab arvamust lasteaia rühmade moodustamise kohta; 3) avaldab arvamust lasteaias huvitegevuse korraldamise kohta; 4) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta; 5) osaleb lasteaia arengukava koostamisel; 6) osaleb riskianalüüsi koostamisel; 7) osaleb lasteaia sisehindamisel; 8) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust direktoriga töölepingu sõlmimise, muutmise ja ülesütlemise kohta; 53 9) kuulab ära direktori ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest ning tagab koostöö lasteaia juhtimisel; 10) annab direktorile ja lasteaia pidajale soovitusi lasteaia eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; 11) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks; 12) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust vanemate osalustasu kohta; 13) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad käesolevast seadusest või selle alusel antud õigusaktidest või teistest õigusaktidest. Eelnõu § 24 lõike 5 kohaselt on hoolekogul õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt või teistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 lõikega 4 ei ole regulatsiooni muudetud. Sätte eesmärk on tagada hoolekogule õiguslikud vahendid oma ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 24 lõige 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud toimingud tehakse lasteaia pidajale teatavaks kirjalikult ja avaldatakse lasteaia veebilehel. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 24 on eelnõus sätestatud, kuidas hoolekogu ettepanekud, soovitused ja arvamused avalikustatakse. Muudatus on vajalik hoolekogu töö läbipaistvuse tagamiseks. Sätte eesmärk on avalikustada hoolekogu sisuline töö lasteaia veebilehel, sest kõik vanemad ei kuulu hoolekogusse. Samuti annab see võimaluse tutvuda hoolekogu varasema tööga ning sellega, kuidas lasteaia pidaja on ettepanekute, soovituste või arvamustega arvestanud. Lasteaia pidaja või tema määratud isik on kohustatud hoolekogu ettepanekud, soovitused ja arvamused avaldama lasteaia veebilehel. Sätte eesmärk on suurendada hoolekogu rolli ja võimalusi probleemidele tähelepanu juhtimiseks ning vanemate võimalust nendes kaasa rääkimiseks. Kuivõrd käesoleva eelnõuga on hoolekogule antud ülesandeid juurde, näiteks avaldab ta arvamust lasteaia direktoriga töölepingu sõlmimiseks, siis on oluline teada, milline on hoolekogu seisukoht. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse lasteaia töötaja, mida kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 20 on käsitletud personalina. Eelnõu § 25 lõige 1 kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad direktor, õpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Lasteaia pidaja võib eelkõige luua täiendavaid kohti õppealajuhataja või tugispetsialisti ametikoha loomiseks või teiste ülesannete täitmiseks ning tal on selles osas suur otsustusõigus. Lasteaia tegevust juhib direktor. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lõikega 1 on välja jäetud pedagoogide, tervishoiutöötaja ning lasteasutuse majandamist tagavate ja õpetajaid abistavate töötajate mõisted, mis on asendatud direktoriga, õpetajaga ja abiõpetajaga. Tervishoiutöötajat ja lasteaia majandamist tagavaid töötajaid edaspidi eelnõus ei käsitleta, sest need ei ole käesoleva seaduse tähenduses lastele alushariduse võimaldamist toetavad isikud. Tervishoiutöötaja regulatsioon ning tema pädevus tuleneb tervisevaldkonna õigusaktidest ning neid sellel eesmärgil ei muudeta. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega ei kehtestata edaspidi lasteaia personali miinimumkoosseisu, sest otsustuspädevus töötajate koosseisu määramisel on edaspidi lasteaia pidajal, kes hindab lasteaia ülesandeid ning loob selleks vastavaid töökohti. Lõike teise lause kohaselt võib lasteaia pidaja luua täiendavaid 54 ametikohti käesolevas seaduses ülesannete täitmiseks (nt tugispetsialist või õppealajuhataja). Nimetatud isikutele laienevad haridustöötajatele omased sotsiaalsed garantiid (puhkuseõigus). Eelnõu § 25 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Eelnõu § 25 lõige 3 kohaselt korraldab direktor õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi. Kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, korraldab direktor ühe aasta jooksul uue konkursi. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõikega 4 kohaldatakse seni pedagoogidele kehtestatud konkursinõuet nüüd kõigile eelnõus nimetatud töötajatele. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et eelnõus käsitletud töötajad on kõik alusharidust võimaldavad töötajad. Regulatsiooni kohaldatakse ka eralasteaia töötajate suhtes, et tagada nende võrdne kohtlemine ja alushariduse ühetaolisus. Eelnõu § 25 lõige 4 sätestab, et kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesolevas seaduses kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõikega 42 laiendatakse seni pedagoogidele kehtestatud nõuet kõigile eelnõus nimetatud töötajatele. Regulatsiooni kohaldatakse ka eralasteaia töötajate suhtes, et tagada nende võrdne kohtlemine ja alushariduse ühetaolisus. Eelnõu § 25 lõige 5 sätestab, et lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi andmed lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas omandatud kvalifikatsiooni kohta. Tegemist ei ole uue ülesandega seniste lasteaedade jaoks, sest vastavaid andmeid edastatakse Eesti hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärk on teada, millised töötajad lasteaias töötavad ning milline on nende kvalifikatsioon. Samuti edastatakse andmeid töösuhte alguse ja lõpu kohta. Samas esitavad senised lapsehoiuteenuse osutajad andmeid S-veebi ja majandustegevuse registrisse. Seetõttu ei ole see ka nende jaoks uus täiendav ülesanne. Regulatsioon hakkab kohalduma senistele lapsehoiuteenuse osutajatele, kui nad saavad käesoleva seaduse alusel õppeõiguse. Senimaani kehtib nende suhtes üleminekukorraldus. Lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi andmed töötajate kohta, kui ta on otsustanud luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Näiteks võib see olukord tekkida juhul, kui lasteaia pidaja otsustab tugiteenuste korralduse anda üle tugiteenuste keskusesse, kus on tööl tugiteenuste spetsialist, kes võib osutada tugiteenuseid lasteaias. Sellisel juhul tuleb selle isiku andmed kanda Eesti hariduse infosüsteemi. Eelnõu §-ga 26 kehtestatakse õpetaja ja abiõpetaja ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded. Eelnõu 26 lõike 1 kohaselt viivad lasteaias õppe- ja kasvatustegevusi läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning alushariduse omandamist. Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. 55 Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 alusel käsitletakse õpetajaid ja abiõpetajaid pedagoogidena, keda käesolevas eelnõus enam ei sätestata. Õpetajad ja abiõpetajad korraldavad edaspidi õppe- ja kasvatustegevusi, kus õpetajal on juhtiv roll ja abiõpetajal abistav roll. Samuti täpsustatakse sarnaselt põhikooli- ning gümnaasiumiseadusega õpetaja ülesandeid ning arendamise kohustust. Eelnõu § 26 lõikega 2 sätestatakse, et õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, sealhulgas õpetaja kutse või pedagoogilised kompetentsid. Võrreldes kehtiva haridusministri 26. augusti 2002. aasta määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-ga 18 kehtestatakse lisatakse õpetaja kvalifikatsiooninõudele õpetajakutse, mida tõendatakse õpetaja kutsestandardi taseme 6 alusel. Kuivõrd hetkel ei ole kõigil lasteaia õpetajatel õpetaja kutset, siis on lasteaia direktoril võimalik hinnata, kas õpetajal on olemas õpetaja kutsele vastavad pedagoogilised kompetentsid. Isik omandab kõrghariduse raames õpetaja kutse, kui ta läbib koolieelsete lasteasutuste õpetaja eriala, ning sellisel juhul ta täiendavalt õpetaja kutset omandama ei pea. Juhul kui kõrgharidus on omandatud muul erialal, siis peab isik tõendama pedagoogiliste kompetentside olemasolu, mida hindab tööandja, või omandama täiendavalt õpetaja kutse. Seega on tegemist alternatiivse valikuga, mille kohaselt tööandja peab enne tööle asumist veenduma, kas isikul on kõrgharidus ja õpetaja kutse või kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Eelnõu § 26 lõike 3 kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded keskharidus, sealhulgas lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega ei ole varem abiõpetajatele kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias on kvaliteetsem, kui rühmas on laste arengut toetamas lisaks õpetajale abiõpetaja. Sarnaselt Eestiga töötavad pooltes Euroopa riikides eelkooliealiste lastega ka abiõpetajad (Eurydice, 2019). Lasteaia töökorraldus eeldab rühma meeskonna väga head koostööd ja samaaegset lastega tegelemist. Vastav mõju laste arengule ja õpetajate professionaalsusele on leidnud laialdast kinnitust (Peterson, 2014; Peterson jt., 2016)10. Lasteaedades, kus on loodud õpetaja kõrvale abiõpetaja ametikoht, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ning lapsed saavad kogu päeva vältel mängida ja õppida väikestes gruppides ja individuaalselt. Abiõpetajale kehtestatakse eelnõus lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded, mida ei ole muudetud. Abiõpetajad omavad vähemalt kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset või keskharidust ja pedagoogilisi kompetentse, mida hindab tööandja. Eelnõu § 26 lõige 4 sätestab, et kui õpetaja või abiõpetaja on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mis vastab käesolevas seaduses nõutud kutsekvalifikatsioonile, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõikega 8 rakendatakse regulatsiooni lisaks õpetajale ka abiõpetajatele. 10 Peterson, T. (2014). Alusharidus võrrelduna teiste Euroopa Liidu riikide näitajatega. Avaldatud kogumikus Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest. Haridus- ja Teadusministeerium, 11-14. Peterson, T., Veisson, M., Hujala, E., Härkönen, U., Sandberg, A., Johansson, I. & Kovacsne Bakosi, E. (2016). Professionalism of Preschool Teachers in Estonia, Sweden, Finland and Hungary. European Early Childhood Education Research Journal 24 (3), 136 – 159. 56 Eelnõu § 26 lõige 5 sätestab, et igas rühmas peab olema vähemalt üks õpetaja arvestusega, et abiõpetaja on tagatud: 1) seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise kuni kolmeaastastest lastest; 2) kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme kuni seitsmeaastastest lastest; 3) üheksa lapse kohta, kui rühmas on pooleteise kuni seitsmeaastased lapsed. Mida vähem on lapsi õpetaja ja abiõpetaja kohta, seda enam jagub õpetajal ja abiõpetajal aega iga lapse vajaduste märkamiseks ja individuaalseks lähenemiseks. Kaheaastaste maksimumarv töötaja kohta varieerub kolmest (Montenegros ja Norras) 18ni (Hispaanias); nelja-aastaseid on töötaja kohta enamikus riikides 20 ja enam, alla kümne Iirimaal, Ungaris, Soomes, Šotimaal ja Norras (Eurydice, 2019). Rühmade moodustamine tuleb läbi arutada käesoleva eelnõu alusel endiselt hoolekoguga, kuid lõpliku otsuse teeb direktor. Eelnõu § 26 lõike 6 sätestatakse erand kuni kolmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel. Lasteaias peab olema ühes tegevuskohas vähemalt üks õpetaja, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele ning laste arv selles tegevuskohas ei ületa 42 last. Lastele peab olema tagatud õpetaja juhendatud õppe- ja kasvatustegevus vähemalt kaks tundi päevas. Sellisel juhul kohaldatakse abiõpetajatele käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud suhtarve. Sätte eesmärk on säilitada seniste lapsehoiuteenuse osutajate suhtes erand. Samas on käesoleva seaduse eesmärk tagada ka alla kolmeaastastele lastele õppe- ja kasvatustegevus, mis lähtub alushariduse riiklikust õppekavast. Riikliku õppekava alusel saab õppe- ja kasvatustegevust läbi viia isik, kellel on selleks vastav kvalifikatsioon (õpetaja). Sama põhimõte kehtib senise koolieelse lasteasutuse seaduse alusel ning ka teiste haridusastmete osas. Seaduses on üksikud erandid, kus õppe- ja kasvatustegevust võib läbi viia madalama kvalifikatsiooniga isik ning seda ka üksnes ajutiselt. Käesolevas lõikes nimetatud põhimõte on kooskõlas eelnõu eesmärkidega. Samas on vaja tagada õppe- ja kasvatustegevuse sisuline kvaliteet ning seetõttu piiratakse väga suurte alla kolmeaastaste laste lasteaedade teket. Sätte eesmärk on vältida näiteks 150 lapsega alla kolmeaastaste laste alushariduse võimaldamist, kus üksnes ühe õpetaja nõue muudaks selle eesmärgipäratuks. Eelnõu § 26 lõike 7 kohaselt täidab üks tuge vajav laps käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja6 lapse suhtarvude arvestamisel kaks kuni neli kohta, lähtudes käesoleva eelnõu § 9 lõikes 2 nimetatud isiku ettepanekust. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 7 lõikega 2 ja 3 ei sätestata edaspidi laste piirarvu sobitus- ja erirühmas, vaid tuge vajavale lapsele kohaldatakse väiksemat suhtarvu võrreldes teiste lastega. Sarnane põhimõte tuleneb ka kehtivast sotsiaalhoolekande seadusest. Väiksema suhtarvu kohaldamine tuge vajavate laste osas võimaldab luua lasteaias lapse arengu eest vastutava töötaja ettepanekust lähtuvalt sobiva õpi- ja kasvukeskkonna lapse arenguks. Eelnõu § 26 lõike 8 kohaselt lepivad munitsipaallasteaia õpetaja või abiõpetaja töötasu alammääras kokku kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad ning õpetajate ja abiõpetajate ühenduste esindajad. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikega 5 laiendatakse regulatsiooni ka abiõpetajatele, et tagada neile motiveeriv töötasu kohaliku 57 omavalitsuse üksuse tasandil. Eralasteaia õpetaja või abiõpetaja töötasu lepitakse kokku eralasteaia pidajaga. Eelnõu 5. peatükis kehtestatakse munitsipaal- ja eralasteaia rahastamise põhimõtted. Võrreldes koolieelse lasteasutuse seaduse §-ga 27 on regulatsiooni muudetud ka eralasteaedade osas. Eelnõu § 27 sätestab munitsipaallasteaia rahastamise. Võrreldes koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 tuuakse eelnõusse üle munitsipaallasteaia rahastamise sätted, välja arvatud rahastamise regulatsioonid kehtiva KELS § 27 lõigetes 11–16, mis olid kehtestatud 2008. aastal riikliku programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ rakendamiseks ja mis peatati 2009. aastal. Seetõttu ei ole nende sätete uuesti kehtestamine enam asjakohane. Eelnõu § 27 lõike 1 kohaselt on munitsipaallasteaial oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 26 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud nii, et eelarvet võib kinnitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kuivõrd munitsipaallasteaia pidaja saab olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus, siis on eelarve kinnitamise pädevus üksnes temal. Eelnõu § 27 lõike 2 alusel kehtestatakse, et munitsipaallasteaia rahastamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest, vanema kaetavast osast, mille moodustavad vanema osalustasu ja toidukulu, laekumistest eraõiguslikelt isikutelt ja annetustest ning munitsipaallasteaia põhimääruses sätestatud teistest tuludest. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikega 1 on täpsustatud vanemate poolt kaetav osa, mille moodustavad vanema osalustasu ja toidukulu, laekumine eraõiguslikelt isikutelt ja munitsipaallasteaia põhimääruses sätestatud teised tulud, nt huvitegevus ja ruumide rent. Põhimõttelisi muudatusi rahastamise osas käesoleva eelnõuga ei tehta. Eelnõu § 27 lõige 3 sätestab, et riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lasteaia töötajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas tugiteenuste võimaldamiseks. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on riiklikult toetatud valdkonnad koondatud ühte lõikesse ning sisulisi muudatusi valdkondade rahastamise osas ei tehta. Eelnõu § 27 lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatava lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel on aluseks eelmisel kalendriaastal lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Ülejäänud lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus jaotatakse proportsionaalselt munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate lasteaialaste arvule. Lasteaia õpetajate tööjõukulude toetus eraldatakse Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 12 alusel. Toetuse eesmärk on motiveerida kohaliku omavalitsuse üksusi lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmisel. Toetuseks jaotatakse kokku 15 mln eurot. Lisaks lasteaiaõpetajate töötasu suurendamisele on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik kasutada toetust ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Kehtiva korra alusel eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel on lasteaia õpetaja töötasu alammäär vähemalt 90% ning 58 magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaia õpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada lasteaia õpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaia õpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks. 2020.a algusest jõustunud riigieelarve seaduse § 48 lg 3 näeb ette, et toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Sisuliselt tähendab see seda, et lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse eraldamise põhimõtted on kirjeldatud alushariduse seaduse eelnõus. Lasteaia õpetajate tööjõukulude toetuse moodustab eelmisel kalendriaastal lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetuse (edaspidi tasandustoetus) ja lapsepõhise toetuse summa, mida jaotatakse proportsionaalselt vastavalt munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate lasteaialaste arvule. Tasandustoetust arvestatakse eelmise kalendriaastaga samas summas. Ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvuga, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta 10. novembri seisuga. Sh saavad toetust ka kohaliku omavalitsuse üksused, kus puudub lasteaed. Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva eelnõu alusel lasteaiakohti võimaldada ka eralasteaedades. Samuti on võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel teha koostööd teise kohaliku omavalitsuse üksusega lasteaiakoha tagamisel. Sellisel juhul lähtutakse käesoleva eelnõu § 4 lõigetest 9 ja 10, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus vanema nõusolekul tagada lapsele lasteaiakoha eralasteaias. Sellisel juhul kohaldatakse eralasteaia rahastamisele käesoleva eelnõu §-s 27 sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös vanema ja eralasteaia pidajaga haldusakti või sõlmib halduslepingu, millega tagatakse lasteaiakoht käesolevas seaduses sätestatud korras. Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul halduslepinguga anda lasteaiakoha tagamise kohustuse üle teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Sellisel juhul lepivad kohaliku omavalitsuse üksused kokku lasteaiakoha maksumusega seotud kulu tasumise korra. Eelnõu § 27 lõige 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteaia majandamiskulu, töötajate tööjõukulu ning muu tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. Kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel osaliselt vanemate poolt. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikega 3 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Eelnõu § 27 lõike 6 kohaselt ei või vanemate osalustasu ühe lapse kohta ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikega 3 lapsevanema osalustasu piirmäära ei muudeta. Lisatakse, et lapse toidukulu katab vanem, mis jääb samaks võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikega 2. Eelnõu annab kohaliku omavalitsuse üksustele tasu kehtestamisel ulatusliku kaalutlusõiguse: tasu võib üldse mitte küsida, tasu suurus on piiratud seaduses sätestatud ülempiiriga, samuti võib tasu olenevalt elulistest asjaoludest diferentseerida, kusjuures arvesse tulla võivad asjaolud pole seadusega piiratud. Selline regulatsioon annab kohaliku omavalitsuse üksustele väga paindliku võimaluse isikute tegelike vajaduste ja eluliste asjaolude arvestamiseks. Ehkki kohaliku omavalitsuse üksuste kaalutlusõigus on suur, on seadusandja, sidudes kohatasu 59 ülempiiri 20%-ga töötasu alammäärast, soovinud siiski tagada, et tasu oleks taskukohane ka madalama sissetulekuga peredele. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustusvabadusele seab raamid ka kohustus arvestada tasu suuruse kehtestamisel põhiõigustega ja põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. Kuivõrd tasu suurus võib piirata isiku võimalust kasutada talle seadusega antud õigust saada alusharidust lasteaias, tuleb tasu kehtestamisel silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11). Samuti sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus kohustuse arvestada laste kaitse põhimõttega (PS § 27 lg 4, § 28 lg 4), mis koosmõjus sotsiaalriigi põhimõtte (sh sellest tuleneva võrdsete võimaluste tagamise ideega, PS § 10) ja võrdsuspõhiõigusega (PS § 12) võib tähendada kohustust kanda hoolt selle eest, et ligipääs alushariduse süsteemile oleks ka majanduslikus raskustes isikutel. Kohaliku omavalitsuse üksuste praktika kohatasu kehtestamisel ja tasu diferentseerimisel on küll erinev, kuid paljude kohaliku omavalitsuse üksuste aktidest leiab näiteid tasu diferentseerimise või tasust vabastamise võimaluse kohta. Eelnõu § 27 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulu katta täies ulatuses. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on tegemist uue regulatsiooniga, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel vabastada vanemad osalustasu ja toidukulu maksmisest, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on selleks kavandanud vahendid lasteaia eelarves. Eelnõu § 27 lõike 8 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus vanema osalustasu ja toidukulu, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikega 4 on täpsustatud, millest tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus vanema osalustasu ja toidukulu maksumust diferentseerida. Eelnõu § 28 sätestab eralasteaia rahastamise põhimõtted, mis seni on reguleeritud erakooliseaduses ja mida seni koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole käsitletud. Kuivõrd eralasteaiaga seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, siis on asjakohane kehtestada põhimõttelised eralasteaia rahastamise reeglid. Eelnõu § 28 lõige 1 sätestab, et eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. Sätte eesmärk on kehtestada põhimõte, mille kohaselt eralasteaed tegutseb eraõiguslikel alusel ning tagab oma tegevuse õppemaksu või teiste tulude kaudu. Käesolevas eelnõus sätestatud korras võib kohaliku omavalitsuse üksus rahastada eralasteaeda, kui ta peab seda vajalikuks ning tal endal ei ole pakkuda lasteaiakohta ja kui vanem on selle kohta nõusoleku andnud. Täpsemalt on kõnealust regulatsiooni kirjeldatud eelnõu §-s 4 ja selle seletuskirja vastavas osas. Eelnõu § 28 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu rahastatakse riigieelarvest eralasteaeda riigieelarve seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Riigieelarve seaduse § 46 lõike 1 alusel antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele toetust: 1) tasandusfondist; 2) toetusfondist; 3) juhtumipõhiselt konkreetse tegevuse või investeeringu toetamiseks. 60 Riigieelarve seaduse § 46 lõike 1 punkti 3 alusel toetatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kaudu eralasteaedade pidajaid eralasteaedade õpetajatele täienduskoolituse ja eesti keelest erineva keelega lastele eesti keele õppe võimaldamisel. Lähtudes riigieelarve seaduse § 46 lõike 1 punktist 2 eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetust lasteaiaõpetajate tööjõukuludeks, mille tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. aasta määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“. Toetuse moodustab tasandustoetuse ja lapsepõhise toetuse summa. Lapsepõhine toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvule, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta Eesti hariduse infosüsteemi 10. novembri seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksus eraldab toetuse oma registrijärgse lapse eest eralasteaia pidajale. Toetust võib kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Eelnõu § 28 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus rahastab halduslepinguga eralasteaedu käesolevas seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Võrreldes kehtiva erakooliseadusega on lisatud regulatsioon, kuidas kohaliku omavalitsuse üksus eralasteaedu rahastab. Eelnõu 6. peatükiga kehtestatakse riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine ja riikliku järelevalve erimeetmed, mis on kehtestatud ka kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses. Eelnõu §-ga 29 sätestatakse riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine, mis on kehtestatud kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-s 28 ja erakooliseaduse §-s 23. Eelnõu § 29 lõike 1 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses või kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet munitsipaallasteaia tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama, et tema lasteaia tegevus oleks õiguspärane ja otstarbekas ning vastav avalik teenus oleks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagatud. Selle kohustuse teostamiseks on tal õigus läbi viia ka järelevalvet enda peetavate lasteaedade ning sõlmitud halduslepingute täitmise üle. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega on eelnõus sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teostatava teenistusliku järelevalve läbiviimine, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Teenistuslikku järelevalvet teostab kohaliku omavalitsuse üksus eelkõige lasteaia töötajate tegevuse üle. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Eelnõu § 29 lõike 2 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus haldusjärelevalvet käesoleva eelnõu § 4 lõigetes 9 ja 10 nimetatud halduslepingute õiguspärasuse üle. Sätte eesmärk on kehtestada järelevalvepädevus halduslepingute üle. Halduslepinguid on võimalik sõlmida eraõigusliku isikuga ja teise kohaliku omavalitsuse üksusega täiendavateks lasteaiakohtade tagamiseks. Seetõttu teostab haldusjärelevalvet see kohaliku omavalitsuse üksus, kes on oma avaliku ülesande üle andnud nimetatud isikutele. Tegemist on võrreldes kehtiva regulatsiooniga uue sättega. Tegemist ei ole uue ülesandega. Eelnõu § 29 lõike 3 kohaselt teostab Haridus- ja Teadusministeerium haldusjärelevalvet munitsipaallasteaia ja tema pidaja ning riiklikku järelevalvet eralasteaia ja tema pidaja tegevuse 61 õiguspärasuse üle eesmärgiga tagada alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse § 28 lõikega 1 ei ole regulatsiooni muudetud. Kuivõrd Haridus- ja Teadusministeeriumil on õppeõiguse andmise pädevus, siis teostab ministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet munitsipaal- ja eralasteaia nõuetele vastavuse üle. Nõuetele vastavus peab olema tagatud käesoleva eelnõu suhtes. Seejuures viib Haridus- ja Teadusministeerium järelevalvet läbi era- ja munitsipaallasteaedade ning nende pidajate tegevuse õiguspärasuse, kuid mitte otstarbekuse üle. Selle järelevalve eesmärk on tagada alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. Alushariduse kättesaadavuse all mõeldakse eelnõus eelkõige eelnõu §-s 4 (alushariduse kättesaadavus) toodut. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt tagab kohaliku omavalitsuse üksus kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Sätte ülejäänud lõiked täpsustavad selle kohustuse olemust. Järelevalve alushariduse kättesaadavuse üle hõlmab eelkõige selle õiguse teostamise võimaluste kontrolli. Alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu tagamise all mõeldakse eelkõige eelnõu §-s 4 (alushariduse kättesaadavus) toodut koostoimes põhiseadusest (põhiseaduse § 12) tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Alusharidusele juurdepääsu tagamisel ei tohi kedagi diskrimineerida põhiseaduse §-s 12 toodud tunnuste alusel. Samas on arvestatud, et näiteks füüsiline juurdepääs ei saa kunagi olla kõigile võrdne: mõned pered elavad lasteaedade läheduses, kuid mõned kaugemal ning seetõttu on juurdepääs ebamugavam. Selline olukord ei kujuta endast aga üldjuhul alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu õiguse riivet. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ning selle kvaliteedi järelevalve all mõeldakse eelkõige alushariduse riiklikus õppekavas ning eelnõus toodud nõuete täitmise kontrolli. Eelnõu § 29 lõike 4 kohaselt teostab Terviseamet riiklikku- ja haldusjärelevalvet õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle riskianalüüsi alusel. Haldusjärelevalve kohaldub munitsipaallasteaedadele ning riiklik järelevalve kohaldub eralasteaedadele. Sõltuvalt omandivormist kohaldatakse järelevalvemenetluse läbiviimisel meetmeid, mis on sätestatud korrakaitseseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse või käesoleva eelnõu alusel. Eelnõu § 29 lõike 5 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku- ja haldusjärelevalvet õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud tuleohutusnõuete üle riskianalüüsi alusel. Haldusjärelevalve kohaldub munitsipaallasteaedadele ning riiklik järelevalve kohaldub eralasteaedadele. Sõltuvalt omandivormist kohaldatakse järelevalvemenetluse läbiviimisel meetmeid, mis on sätestatud korrakaitseseaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse või käesoleva eelnõu alusel. Eelnõu §-ga 30 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed, mille kohaselt riikliku järelevalve teostaja võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, mis on kehtestatud kehtiva erakooliseaduse §-s 231. Eelnõu 7. peatükiga sätestatakse seaduse ülemineku-, rakendus- ja jõustumissätted. 62 Eelnõu §-ga 31 kehtestatakse regulatsioon lapsehoiuteenuse ümberkorraldamiseks eralasteaedadeks. Eelnõu § 31 lõike 1 sätestab, et isik, kellele on väljastatud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2021. aasta 30. novembriks teavitama Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lasteaia pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusega. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks alates 2021. aasta 1. detsembrist. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on lapsehoiuteenuse osutamise eesmärk toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. See tähendab, et arvestades käesoleva seaduse eesmärke tuleb ühtlustada lapsehoiuteenuse regulatsioon alushariduse süsteemiga ning sätestada sotsiaalhoolekande seaduses raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse regulatsioon. See tähendab, et üleminekuperioodi jooksul tuleb senistel erinevatel teenuseosutajatel otsustada, millise teenusega nad soovivad jätkata majandustegevust. Majandustegevust saab jätkata alushariduse seaduse alusel lasteaia pidajana või raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusega. Kui kehtiva korralduse alusel on senistele lasteaedadele väljastatud tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks ja tegevus- või koolitusluba lasteaia tegevuseks, siis väljastatakse sellisele asutusele edaspidi üks õppeõigus. Kuivõrd senistel teenuseosutajatel on välja kujunenud praktika, siis peavad nad hindama oma majandustegevuse perspektiivi ning tegema vastava otsuse lähtuvalt oma tegevusest ning teavitama Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusametit, kas nad jätkavad majandustegevust lasteaia pidajatena või raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusega või soovivad seni kehtinud tegevusloa alusel majandustegevuse lõpetada. Juhul kui teenuseosutaja ei pea mõlema teenuse osutamist perspektiivikaks, siis on tal õigus esitada teade majandustegevusest loobumise kohta. See tähendab, et tema edasine tegevus ei ole vastuolus ühegi muu õigusaktiga. Kui tegevus sisuliselt siiski vastab õppeõigusele või raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusele või muule teenusele, mille suhtes kehtib loaregulatsioon, siis peab ta esitama vastava tegevusloa või õppeõiguse taotluse. Kui sisuline tegevus ei ole vastuolus kehtiva õigusega, siis on tegemist vaba majandustegevusega. Valdkonna eest vastutavad ministeeriumid teavitavad turuosalisi aegsasti kavandatavatest muudatustest. Haridus- ja Teadusministeerium kavatseb korraldada eraldi teavituspäevi ning koostada erinevaid juhiseid seaduse paremaks rakendamiseks. Kuivõrd suurem osa senistest lapsehoiuteenuse osutajatest on huvitatud pigem eralasteaiana jätkamisest, siis puudutab kõnealune säte eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumi. Ülejäänud teenuseosutajad saavad jätkata raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusena, mille tegevuslube väljastab edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Sätte eesmärk on seaduse jõustumise järgselt välja selgitada, millisesse valdkonda senised lapsehoiuteenuse osutajad kuuluvad. Samuti tagab see selgema korralduse, millise valdkonna eest ministeeriumid ja valitsusasutused vastutavad. Rõhutada tuleb, et vastava teate esitamine ei tähenda, et senine lapsehoiuteenuse osutaja peab 2021. aasta 1. detsembrist vastama kõikidele nõuetele. Selleks on aega 2024. aasta 31. augustini, mis on seaduse rakendamiseks antud viimane tähtaeg. Selleks ajaks peaks olema turuosalised viinud kooskõlla näiteks riskianalüüsi, läbinud täiendkoolitused või teinud muid ümberkorraldusi. 63 Samuti sätestab antud lõige põhimõtte, et kui vastava tegevusloa omaja ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet nimetatud tegevusload kehtetuks alates 2021. aasta 1. detsembrist. Sätte eesmärk on majandustegevuse registri korrastamine ning vastava turu jaotamine erinevate valdkondade vahel, lähtudes teenuse sisust. Samuti on sätte eesmärk tagada õigusselgus, sest selleks hetkeks on kolm kuud kehtinud uus regulatsioon alushariduse seaduse alusel ja sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning vanade lubade aluseks olevat regulatsiooni on muudetud ning siis ei ole õigusliku alust nende majandustegevuse jätkamiseks, mis vajaks tegevusluba. Sellisel juhul võivad nad edasi tegutseda võlaõigusliku teenuse osutajana vaba turu põhimõttel, kui nende tegevus ei ole vastuolus teiste õigusaktidega või mõnes õigusaktis on sätestatud sellisele tegevusele loakohustus. Riikliku- või haldusjärelevalve kaudu tagatakse loakohustusega regulatsiooni täitmine teenuse osutajate poolt. Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et seni kehtinud halduslepingud või haldusaktid, millega on otsustatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt vastava teenuse rahastamine, muutuvad kehtetuks vana tegevusloa kehtetuks tunnistamise hetkest. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise järgselt puudub õiguslik kohustus vastava teenuse rahastamiseks, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib vabatahtlikult teenust rahastada. Eelnõu § 31 lõike 2 sätestab, et kui lasteaia pidaja soovib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jätkata tegevust lasteaia pidajana, kehtib sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2024. aasta 1. septembrini või kuni käesoleva seaduse alusel õppeõiguse väljastamiseni. Piisava ümberkorralduse tähtaja sätestamine tagab seniste lapsehoiuteenuse osutajate suhtes õiguskindluse põhimõtte. Sätte eesmärk on anda senistele lapsehoiuteenuse osutajatele piisav aeg uute nõuetega kohanemiseks. Rakendustähtaeg võimaldab senisel lapsehoiuteenuse osutajal koostada selleks ajaks lasteaia õppeõiguse saamiseks vajalik riskianalüüs ja õppekava või täita teised nõuded, mis on kehtestatud käesolevas eelnõus. Juhul kui senine lapsehoiuteenuse osutaja ei vasta ka teistele nõuetele, siis on nende nõuete täitmiseks piisavalt aega. Kirjeldatud lahendus on valitud eelkõige lapsehoiuteenuse osutajate huvides. Alates 1. septembrist 2024. aastal ei ole lubatud senise lapsehoiuteenuse tegevusloaga edasi tegutseda käesoleva seaduse alusel lasteaiana ning vastavad tegevusload tunnistatakse kehtetuks sellest kuupäevast või õppeõiguse andmise hetkest. Kui seniste teenuseosutajate sisuline tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevusele ning õppeõigust ei ole neile väljastatud, siis on selline tegevus ebaseaduslik majandustegevus karistusseadustiku § 372 tähenduses. Eelnõu § 31 lõike 3 kohaselt kehtivad kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud lapsehoiuteenuse osutamise kohta, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul kuni lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud lapsehoiuteenuse osutamiseks tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia 30 kalendripäeva jooksul alates õppeõiguse andmisest. Kõikidele uutele halduslepingutele või haldusaktidele kohaldatakse käesolevas eelnõus sätestatud korraldust. Kuivõrd õiguslik olukord on nende haldusaktide andmisest või halduslepingute sõlmimisest muutunud, siis tuleb 64 anda piisav tähtaeg nende käesoleva eelnõuga kooskõlla viimiseks. Samuti tuleb haldusaktid kehtetuks tunnistada või halduslepingud lõpetada, kui tegevusluba on kehtetu. Sätte kohaselt jäävad kehtima sellised haldusaktid või -lepingud, mis on seotud lasteaiakoha tagamisega koolieelse lasteasutuse seaduse tähenduses. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb lasteaiakoha tagada koolieelse lasteasutuse seaduse alusel, kuid vanema nõusolekul võib selle asendada sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenusega 1,5-3-aastaste laste osas. See tähendab, et uue eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad üksnes nimetatud teenused. Kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib edaspidi vanemale sihtrühmale lasteaiakohta tagada eralasteaia kaudu, siis peab lasteaia pidajal olema õppeõigus. Kehtivuse tähtaeg on seotud tegutsemise õigusega, mis tähendab, et antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud kehtivad üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul kuni lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. See tähendab, et esimesel juhul kehtivad nad 1. detsembrini 2021 ja teisel juhul 1. septembrini 2024. Samuti säilitatakse lauseosaga „kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele“ selliste haldusaktide või halduslepingute kehtivus, mis on sõlmitud seni kehtinud õiguse alusel, ning kui lasteaia pidaja saab uue alushariduse seaduse alusel õppeõiguse, siis kohaliku omavalitsuse üksus ei pea hakkama uusi haldusakte või -lepinguid käesoleva seaduse alusel sõlmima. Kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud lapsehoiuteenuse osutamiseks tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia 30 kalendripäeva jooksul alates õppeõiguse andmisest. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad vanad lepingud 30 kalendripäeva jooksul kooskõlla viima, kui teenuseosutajale väljastatakse õppeõigus. See võimaldab ühe korra nimetatud haldusaktid või -lepingud poolte vahel üle vaadata ning sisulisi nõudeid kontrollida. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad hindama lepingute sisu ning tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Kuivõrd vastavad haldusaktid või halduslepingud on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, siis nende muutmise pädevus on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Sätte eesmärk on tagada, et haldusaktid ja halduslepingud viiakse kooskõlla uue õigusega, sest seni sõlmitud õiguslikud suhted on sõlmitud vana korralduse alusel. Sätte eesmärk on tagada, et pooltel oleks piisav aeg uue õigusliku korraldusega harjumiseks ning sõlmitud õiguslikud suhted vastaksid tegelikele nõuetele. Samuti on see vajalik teenust saava isiku jaoks, sest vaidluste korral oleks muutmata haldusakt või haldusleping vastuolus seadusega. Eelnõu § 31 lõike 4 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on esitatud teade lasteaia pidajana jätkamiseks, siis alates 2021. aasta 1. detsembrist täidab lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab nimetatud tegevuslubadele sotsiaalhoolekande seadust, mis kehtis kuni 2021. aasta 31. augustini. Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel väljastatakse õppeõigus enne 2024. aasta 31. augustit, siis kohaldatakse õppeõigusele käesolevat eelnõu. Sätte eesmärk on kehtestada regulatsioon pädeva järelevalveorgani ja kohaldatava õiguse suhtes. Haridus- ja Teadusministeerium asub Sotsiaalkindlustusameti asemele ning täidab tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi. Samuti sätestab seadus, millist seaduse redaktsiooni kohaldatakse. Kui õppeõigus antakse enne 2024. aasta 31. augustit, siis kohaldatakse õppeõigusele käesolevat eelnõu. Nii kaua, kuni lapsehoiuteenuse osutamise tegevusluba pole 65 õppeõiguseks muudetud, kohaldatakse seni kehtinud õigust. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab edaspidi kõiki seni antud tegevuslubadega seotud õigusi ja kohustusi. Samuti teostab ta järelevalvet ning tunnistab kehtetuks vastavad tegevusload, kui need on muudetud õppeõiguseks või nende kehtetuks tunnistamise alus tuleneb seni kehtinud õigusaktist. Õiguste ja kohustuste all mõeldakse tegevust, mille kohaselt teostab järelevalvet ja koordineerib vastavat õigusloomet Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab, et ministeeriumil on ülesanne tagada alushariduse jätkusuutlikus kõige laiemas mõttes ning selle eesmärgi täitmiseks on tal õigus kasutada kõiki õigusi ja kohustusi, mis on talle õigusaktide kohaselt antud. Eelnõu § 31 lõike 5 kohaselt on lasteaia pidajad, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut, kohustatud oma tegevuse nõuetega vastavusse viima viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 31. augustiks. Lasteaia pidaja, kelle tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, esitab hiljemalt 2024. aasta 1. aprilliks taotluse õppeõiguse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes kontrollib nõuetele vastavust ning väljastab mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse alusel õppeõiguse. Sätte eesmärk on kirjeldada järgmise kolme aasta sündmusi ning kehtestada olulisemad tähtajad. Senistel lapsehoiuteenuse osutajatel on kohustus oma tegevus nõuetega vastavusse viia viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 31. augustiks. Alates järgmisest päevast muutuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusload kehtetuks. Samuti puudutab see lapsehoiuteenuse osutajaid, kelle tegevus vastab seaduse jõustumise järgselt käesoleva seaduse nõuetele. Nemad peavad esitama taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes kontrollib lasteaeda ning tema nõuetele vastavust. Kui lasteaia tegevus vastab nõuetele, väljastab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppeõiguse ning kannab vastavad andmed Eesti hariduse infosüsteemi. Eelnõu §-ga 32 kehtestatakse koolituslubade ja tegevuslubade üleminekusätted. Eelnõu § 32 lõige 1 sätestab, et lasteaia pidajatele väljastatud koolitusload või tegevusload, mis on antud koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooli seaduse alusel enne 2021. aasta 1. septembrit, loetakse alates 2021. aasta 1. septembrist õppeõiguseks, mis on antud käesoleva seaduse alusel. Sätte eesmärk on säilitada välja antud koolituslubade ja tegevuslubade kehtivus. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega minnakse koolituslubadelt üle õppeõigusele, mis kehtib nii munitsipaal- kui eralasteaedade suhtes. Õppeõigusega seotud muudatused teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Eelnõu § 32 lõikes 2 sätestatakse, et kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel tegutseva lasteaia tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on lasteaia pidaja kohustatud viima tegevuse nõuetega vastavusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 1. septembriks. Eelkõige puudutab kõnealune muudatus kõiki lasteaia pidajaid, kellel ei ole koostatud käesoleva seaduse alusel riskianalüüsi, või kui nõuetele mittevastavus ilmneb mõnel muul alusel. Riskianalüüsi koostamise kohustus on sätestatud §-s 34, mille kohaselt on selle koostamiseks aega üks aasta. Kui nõuetele vastavus puudutab muid nõudeid, on üleminekuperiood 3 aastat arvates seaduse jõustumisest. Iga senine lasteaia pidaja peab hindama, kas tema lasteaed vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Töötajate kvalifikatsiooni puudutav üleminekuperiood on sätestatud §-s 33, mille kohaselt on ümberkorraldusteks aega 5 aastat arvates seaduse jõustumisest. 66 Haridus- ja Teadusministeerium kavandab teavituspäevad ning koostab juhised seaduse paremaks rakendamiseks. Eelnõu § 32 lõike 3 kohaselt lasteaia pidaja on kohustatud hiljemalt 2024. aasta 1. aprilliks Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitama lasteaia tegevuskohast või milliste laste vanuseastmetega on õppe- ja kasvatustegevus seotud. Kuivõrd võrreldes seni kehtinud õigusega on käesoleva seaduse tähenduses võimalik lasteaia tegevust piiritleda tegevuskohtade või laste vanuse järgi, siis tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi sellest teavitada. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab käesolevas seaduses sätestatud õppeõiguse regulatsiooni. Eelnõu § 32 lõike 4 kohaselt menetletakse enne 2021. aasta 1. septembrit koolieelse lasteasutuse seaduse alusel õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud seni kehtinud õiguse alusel taotlus koolitusloa saamiseks. Samas, kuigi menetlusele kohaldatakse seni kehtinud õigust, siis peale seaduse jõustumist peavad need asutused vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Kui vastavust ei ole, siis on neil kolmeaastane üleminekuperiood. Eelnõu §-ga 33 sätestatakse üleminekuperiood kvalifikatsiooninõuete täitmiseks. Kuivõrd käesolevas eelnõus on sätestatud kõrgemad kvalifikatsiooninõuded kui kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses, siis on põhjendatud piisav üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks. Üleminekuperiood on 5 aastat alates käesoleva seaduse jõustumisest. Eelnõu § 33 lõikega 1 sätestatakse, et käesolevas eelnõus sätestatud magistrikraadi nõuet ei kohaldata kuni 2026. aasta 1. septembrini direktorite või õppealajuhatajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist direktori või õppealajuhatajana. Ülejäänud kvalifikatsiooninõuded jäävad kehtima ning üleminekukorraldus sätestatakse üksnes haridustaseme osas. Eelnõu § 33 lõikega 2 sätestatakse, et käesolevas eelnõus abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata kuni 2026. aasta 1. septembrini abiõpetajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistavate töötajatena. Kuivõrd kehtiv õigus ei tunne abiõpetaja regulatsiooni, siis sättes kasutatakse seni kehtinud mõistet õpetajat abistava töötaja kohta. Uues regulatsioonis on vastav mõiste asendatud abiõpetajaga. Kui nimetatud tähtajad on möödas, siis see tähendab, et isik ei vasta enam kvalifikatsiooninõuetele ning tal puudub õigus töötada vastaval ametikohal. Eelnõu §-ga 34 kehtestatakse riskianalüüsi kohustuse täitmise tähtaeg. Eelnõu § 34 lõige 1 sätestab, et lasteaiad, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 sätestatut, on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras hiljemalt 2022. aasta 1. septembriks. Muudatuse rakendamiseks jäetakse lasteaedadele piisav aeg riskianalüüsi vastavusse viimiseks. Muudatus puudutab kõiki seniseid lasteaedu ja lapsehoiuteenuse osutajaid, sest vastavad rahvatervise seaduse sätted tervisekaitsenõuete kohta tunnistatakse kehtetuks käesoleva eelnõuga. Kuivõrd nende sätete kehtetuks tunnistamiseks ja uue riskianalüüsi kohaldamiseks on ette nähtud üks aasta, siis ei ole põhjendatud pikema tähtaja andmine, sest need nõuded tagavad mitmeid olulisi eesmärke. Säte kohaldub sõltumata lasteaia omandivormist ning seniste lapsehoiuteenuse osutajate suhtes. Kui riskianalüüs on koostatud, siis kohaldatakse käesolevat eelnõu. 67 Riskianalüüsi koostamise kohustus ei ole lasteaedadele ja senistele lapsehoiuteenuse osutajatele uus ülesanne. Sellekohane nõue on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2010. aasta määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ §-s 5 ja sotsiaalministri 12. märtsi 2007. aasta määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ §-s 5. Riskianalüüsi koostamise põhimõtteid on täpsemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 18 selgituste juures. Eelnõu § 34 lõige 2 sätestab, et kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi koostamiseni või 2022. aasta 31. augustini kehtivad lasteaiale ja lapsehoiuteenuse osutajale tervisekaitsenõuded, mis kehtisid kuni 2021. aasta 31. augustini rahvatervise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel. Sätte eesmärk on säilitada kuni uue riskianalüüsi koostamiseni õiguslik korraldus järelevalve teostamiseks. Seetõttu on vaja kohaldata nõudeid, mis kehtisid seni, kuni on koostatud käesoleva eelnõu alusel riskianalüüs. Eelnõu §-ga 35 sätestatakse hoolekogu töökorra, liikmete valimise korra ja nende volituste tähtaja üleminekukorraldus. Üleminekukorraldus on vaja sätestada, sest kehtiva õiguse kohaselt on hoolekogu puudutava töökorralduse regulatsiooni kehtestanud lasteaia pidaja. Käesoleva eelnõu kohaselt on hoolekogu regulatsiooni kehtestamise õigus hoolekogul endal, arvestades eelnõus hoolekogu töökorraldusele sätestatut. Eelkõige tuleb hoolekogul kehtestada kord, mis sisaldab regulatsiooni tema töökorralduse kehtestamise ja liikmete valimise korra kohta. Eelnõu § 35 lõike 1 hoolekogu töökorrale ning liikmete valimisele ja nende volituste tähtajale kohaldatakse lasteaia pidaja kehtestatud lasteaia põhimääruses või muus õigusaktis sätestatut kuni lasteaia hoolekogu vastava otsuseni. Sellisel juhul kohaldatakse edaspidi hoolekogu liikmete volituste tähtajale käesolevas seaduses sätestatut. Vastav säte on vajalik tegevust alustavate ja töötavate lasteaedade puhul, kui hoolekogu alles moodustatakse või vastavaid otsuseid ei ole veel tehtud. Senised lapsehoiuteenuse osutajad peavad vastava hoolekogu otsuse tegema käesoleva seaduse alusel. Kui hoolekogu töökord ning liikmete valimise kord on kehtestatud, siis kohaldatakse liikmete volituste tähtajale käesolevas seaduses sätestatut. Käesoleva seaduse kohaselt on hoolekogu liikme volituste tähtaeg kolm aastat ning neid ei saa hoolekogusse valida rohkem kui üks kord. Eelnõu § 35 lõike 2 alusel on hoolekogu kohustatud kehtestama töökorra ning liikmete valimise korra hiljemalt 2022. aasta 1. septembriks. Sätte eesmärk on kehtestada hoolekogudele piisav üleminekuaeg hoolekogu töökorra ja liikmete valimise korra kehtestamiseks. Eelnõu §-ga 36 muudetakse alkoholiseadust. Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punktis 1 asendatakse mõiste „koolieelne lasteasutus“ mõistega „lasteaed“. Eelnõu §-ga 37 muudetakse avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkti 2, milles asendatakse mõiste „koolieelsetele lasteasutustele“ mõistega „lasteaedadele“. Eelnõu §-ga 38 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike 4 punktis 4 asendatakse mõiste „koolieelse lasteasutuse tasu“ mõistega „lasteaia tasu“. Eelnõu §-ga 39 muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust. 68 Punktidega 1 ja 5 asendatakse vastavates sätetes mõiste „koolieelne lasteasutus“ mõistega „lasteaed“. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi haridusseaduse § 35 lõike 1 teine lause, sest 2019. aasta 1. septembril jõustunud kõrgharidusseaduse ja teiste ülikoolide seadusega on nimetatud regulatsioon kaetud. Punktidega 2 ja 3 täpsustatakse alushariduse põhimõtted, mis tulenevad käesolevast seadusest. Eesti Vabariigi haridusseaduses täpsustatakse alushariduse definitsiooni, mis lähtub käesolevast eelnõust. Eelnõu kohaselt on alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Sama põhimõte kehtestatakse ka valdkonna üldseaduses. Alushariduse omandab koolikohustuslikust noorem laps alushariduse seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või kodus. Lapse vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on alushariduse seaduse eesmärgi tagamisel ühine vastutus. Võrreldes kehtiva seaduse § 24 lõikega 1 sätestatakse täpsem vastutuse jaotus haridusvaldkonna üldseaduses. Kehtiv õigus vastavas sättes on eksitav ning on tekitanud praktikas probleeme, sest lapse alushariduse võimaldamine ei ole üksnes vanema vastutus (vt täpsemalt käesoleva eelnõu § 3 selgitusi). Eelnõu §-ga 40 muudetakse erakooliseadust. Erakooliseadusest kodifitseeritakse sätteid ning vastav regulatsioon tuuakse üle alushariduse seadusesse. Seetõttu tunnistatakse seaduses kehtetuks sätted, mis on seotud eraõigusliku lasteaia pidamisega. Kuivõrd õppeõigusega seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, siis on teatud regulatsioon muutunud. Muudetavates punktides tehakse üldjuhul terminoloogilisi muudatusi, kuid mõne punktiga tehakse ka sisulisi muudatusi. Näiteks tunnistatakse kehtetuks erakooliseaduse § 54 lõike 2 punkt 81, mille kohaselt oli seni kehtinud õiguse kohaselt vaja küsida kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalik arvamus eralasteaia asutamiseks. Sellekohast põhimõtet pole käesoleva eelnõuga sätestatud. Haridus- ja Teadusministeerium võib ka kehtiva õiguse kohaselt õppeõiguse taotluse menetlemisel kaasata haldusmenetluse läbiviimisse kõiki isikuid, keda haldusakt võib mõjutada, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusi. Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt peab erakooli direktor vastama lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. Nimetatud regulatsioon kehtib kõikidele lastega kokku puutuvatele isikutele ning seetõttu ei ole vajalik selle dubleerimine teistes seadustes. Edaspidi tuleb eralasteaia asutamisele ja tema tegevusele kohaldada alushariduse seadust. Kuivõrd alushariduse rahastamine on sätestatud käesolevas eelnõus, siis on kehtetuks tunnistatud ka vastav rahastamise säte § 22 lõikes 11. Kohaliku omavalitsuse üksus sõlmib lasteaiakoha tagamiseks halduslepingu, milles nähakse ette rahastamise alused, sealhulgas alushariduse riikliku õppekava alusel töötavate õpetajate palgad ja õppevahendite soetamise kulud. Samuti sätestatakse erakooli seaduses üleminekusätted tegevuslubade taotluste ja välja antud tegevuslubade suhtes. Erakooliseaduse alusel väljastatud tegevuslubadele kohaldatakse käesoleva eelnõu §-des 32–35 sätestatud regulatsiooni, et oleks tagatud nende ühetaolisus. Eelkõige puudutab see nõuetele vastavusse viimist ning üleminekuperioodi, kui tegevusluba ei vasta nõuetele. Sätte eesmärk on tagada, et erakooli seaduse alusel antud tegevusloa omanikel 69 oleksid samad õigused ja kohustused, mis on senistel munitsipaallasteaedadel või lapsehoiuteenuse osutajatel. Eelnõu §-ga 41 muudetakse hasartmänguseadust. Hasartmänguseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Eelnõu §-ga 42 muudetakse huvikooli seadust. Seaduses sätestatakse, et huvihariduse seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe- ja kasvatustegevusele, millele laienevad alushariduse seaduse sätted. Alushariduse seaduse alusel võib võimaldada täiendavat huviharidust lisaks alushariduse riikliku õppekavale. Eelnõu §-ga 43 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 täpsustatakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Eelnõu §-ga 44 tunnistatakse kehtetuks koolieelse lasteasutuse seadus. Käesoleva eelnõuga on koolieelse lasteasutuste seaduse regulatsioon asendatud alushariduse seaduse regulatsiooniga. Eelnõu §-ga 45 muudetakse korrakaitseseadust. Korrakaitseseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Samuti jäetakse seadusest välja mõiste „lasteaed-algkool“, mida kehtiva õiguse kohaselt ei ole enam reguleeritud. Eelnõu §-ga 46 muudetakse lastekaitseseadust. Lastekaitseseaduse § 17 lõike 1 punktis 5 täpsustatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne lastekaitse korraldamisel on lasteasutuste sisehindamise üle teenistusliku järelevalve korraldamine. Kehtiva sõnastuse kohaselt peaks kohaliku omavalitsuse üksus teostama teenistuslikku järelevalvet üksnes enda hallatavate asutuste üle. Samas võib kohaliku omavalitsuse üksus oma hallatava lasteasutuse ülesanded halduslepinguga osta sisse erasektorilt. Käesoleval juhul tuleb see kõne alla juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab lasteaiakoha tagada erasektori või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse kaudu. Seetõttu jäetakse seadusest välja viide, et teenistuslikku järelevalvet tehakse üksnes oma hallatavate asutuste suhtes. Eelnõu §-ga 47 muudetakse liiklusseadust. Liiklusseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Eelnõu §-ga 48 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Samuti täiendatakse seadust põhimõttega, mille kohaselt tuleb koolivalmidust täiendavalt hinnata. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib koolikohustuslik isik, kes oma terviseseisundi või individuaalse arengu tõttu ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Seadust täiendatakse põhimõttega, mille kohaselt peab vald või linn koolivalmiduse hindamisel lähtuma arenguhindamise ja -vestluse ning koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise andmetest, mis on alushariduse seaduse alusel kantud Eesti hariduse infosüsteemi. Sätte eesmärk on sisulisemalt ühendada alushariduse ja põhihariduse tasemed. Samuti võimaldab see vältida probleeme dubleerivate tugiteenuste pakkumisel ning vajaliku toe 70 osutamisel. Lisaks on antud säte vajalik selleks, et kogu eelnev teave, mis on tekkinud alushariduse süsteemis, ei muutuks kasutuks, vaid koolikohustusliku ea saabumisel arvestataks seniste tulemustega. Samuti muutub sellega seoses senine koolivalmiduskaardi regulatsioon täpsemaks. Seni ei ole koolivalmiduse hindamise regulatsioon andnud loodetud tulemusi, sest koolivalmiduse hindamist puudutav info ei ole jõudnud lasteaiast põhikooli. Koolivalmiduse, arenguhindamise- ja vestluse tulemusi ning tugiteenuste andmeid töödeldakse Eesti hariduse infosüsteemis, mis võimaldab elektrooniliselt muuta asjaajamine erinevate süsteemis osalevate isikute jaoks kiiremaks. Tegemist on ühekordse tegevusega, sest kui põhikooliastmes osutatakse tugiteenuseid, siis on selle kohta kehtestatud regulatsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 48 ja 49. Eelnõu punktiga 5 muudetakse põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse § 32 lõike 1 punkti 1 testide andmekogu pidamise eesmärki. Täpsustatakse testide andmekogu pidamise eesmärki, mille kohaselt on edaspidi võimalik selles andmekogus töödelda andmeid, mis on seotud alushariduse seaduse alusel tehtavate lapse arenguhindamisega. Arenguhindamise vahendite olemasolu võimaldab lasteaial läbi viia arenguhindamist ja -vestlusi, mis on täpsemalt reguleeritud käesoleva eelnõuga. Andmekogu pidamise eesmärki täpsustatakse, sest käesoleva eelnõuga tekib uus avalik ülesanne, mis eeldab vastavate andmete töötlemist. Samuti eeldab see testide andmekogu põhimääruse täpsustamist konkreetsete andmetega, mida edaspidi hakatakse töötlema. Eelnõu §-ga 49 muudetakse rahvatervise seadust. Rahvatervise seaduses tehakse muudatusi seoses tervisekaitsenõuete sisulise regulatsiooni asendamisega õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes, millele lisandub riskianalüüsi koostamise kohustus. Täpsemalt on vastavat regulatsiooni selgitatud käesoleva seletuskirja § 18 osas. Punktiga 1 jäetakse rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 11 volitusnormist välja koolieelset lasteasutust puudutav osa. Vastavat regulatsiooni on analüüsitud käesoleva eelnõu menetluse käigus ning sätestatud uuesti õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes. Täpsemalt on vastavat regulatsiooni selgitatud § 8 lõike 3 vastavas osas. Rakendusakti kavand on lisatud käesoleva eelnõu lisadesse. Punktiga 2 asendatakse § 8 lõike 2 punktis 4 sõnad „koolieelsetes lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“. Muudatuse eesmärk on asendada senine mõiste uue mõistega. Volitusnormi kohaselt tuleb nimetatud määruses asendada mõiste „koolieelne lasteasutus“ uue mõistega „lasteaed“ vastavas käändes. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 8 lõike 2 punktis 6 volitusnorm sotsiaalministrile, mille alusel on kehtestatud määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“. Haridus- ja Teadusministeerium on kehtiva määruse regulatsiooni koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsinud ning otsustati, et edaspidi on võimalik nimetatud regulatsioon kehtestada alushariduse seaduses ja selle rakendusaktides. Punktiga 4 jäetakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punktist 81 välja sõnad „lapsehoiuteenus ja“. Volitusnormi alusel on kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“, mille sisuline regulatsioon on kehtestatud edaspidi alushariduse seaduse alusel kehtestatavates õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes. Täpsemalt on vastavat regulatsiooni selgitatud § 8 lõike 3 vastavas osas. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu lisadesse. 71 Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks rahvatervise seaduse § 12 lõige 3. Lapsehoidu puudutav regulatsioon on üle toodud käesoleva eelnõuga. Teine põhjus on sätte sisuline vastuolu korrakaitseseadusega. Kehtiv lõige 3 sätestab, et avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik esitab kohaliku omavalitsuse nõudel tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- ja isikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekti, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Vastav õigusnorm juba kaetud korrakaitseseadusest tuleneva õigusega. Ehitusseadustiku kohaselt teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet ehitist puudutavate terviseohutuse nõuete täitmise üle. Korrakaitseorgan (käesoleval juhul Terviseamet) võib riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Nende sätete alusel on Terviseametil järelevalvemenetluse läbiviimiseks õigus küsitleda või nõuda dokumente. Eelnõu §-ga 50 muudetakse reklaamiseadust. Reklaamiseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Eelnõu §-ga 51 muudetakse riigilõivuseadust. Eelnõu § 51 punktiga 1 muudetakse RLS §-i 44, milles sätestatakse riigilõivu tasumisest vabastamine arhiiviteatise väljastamisel. RLS § 44 sätestab, et kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar, kohtutäitur, pankrotihaldur ja perekonnaseisuasutus on vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest. Eelnõu kohaselt muudetakse asutuste ja isikute loetelu ning lisatakse sinna riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, ehk muudatusega vabastatakse riigilõivu tasumisest kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Kehtiva RLS-i §-is 44 on nimetatud mitmeid ametiülesannete täitjad, kes riigilõivu tasuma ei pea. Need vabastused on katnud ära enamuse riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste vajadusest juba praegu, aga aeg-ajalt tuleb ette erandeid. Seepärast on otstarbekas määrata üldisem riigilõivu vabastus kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Mõiste „riigiasutus“ hõlmab kehtiva RLS-i §-is 44 nimetatud kohtu ja prokuratuuri asutusi ning tegutsemist maksuhalduri, uurimisasutuse ja perekonnaseisuasutusena. Mõiste „kohaliku omavalitsuse asutus“ hõlmab tegutsemist maksuhalduri ja perekonnaseisuasutusena. Seega juba kehtivad riigilõivu vabastused jäävad alles ka edaspidi. Samas on veel riigiasutusi, kes vajavad mõnikord registritesse andmete kandmisel arhiividest andmete korrastamiseks ja/või täpsustamiseks täiendavaid dokumente. Ka kohaliku omavalitsuse asutused vajavad arhiiviteatisi ametialastel eesmärkidel nt maa- ja omandireformi läbiviimiseks, kui ehitisregistris märgitud omanike ring on vale või puudulik. Arhiiviteatisena vahendatakse neile infot kinnisvara omanike ja -tehingute kohta enamasti hooneregistri ja notarite arhiividest. Arhiiviandmed on kõige parem allikas omanike väljaselgitamisel, mis on seadusega pandud kohustus kohalikule omavalitsusele. Ametialaste eesmärkide puhul on riigi või omavalitsuse esindaja käest riigilõivu küsimine ebaotstarbekas, mistõttu on vajadus muuta RLS § 44 sõnastust. 72 Eelnõuga kavandatud riigilõivu tasumisest vabastused ei ole mahult suure mõjuga, kuna enamus riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste arhiiviteatiste vajadusest on juba praegu riigilõivust vabastatud. Küll väheneks nii asutusel kui Rahvusarhiivil halduskoormus. Eelnõu § 51 punktidega 2 ja 3 sätestatakse riigilõivuseaduse § 53 pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa“ sõnadega „alushariduse seaduse alusel õppeõiguse, koolitusloa või tegevusloa“. Muudatus on vajalik õppeõiguse regulatsiooni kehtestamise tõttu alushariduse seaduses. Samuti muudetakse viidet uuele alushariduse seadusele. Samadel põhjustel muudetakse riigilõivuseaduse § 53 lõike 1 sissejuhatavat lauset. Eelnõu § 51 punktiga 4 Paragrahvis 2861 asendatakse läbivalt sõna „lapsehoiuteenuse“ sõnadega „Raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse“. Paragrahvis 2861 on kehtestatud Sotsiaalkindlustusameti toiminguna lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa väljastamise eest tasutav riigilõivmäär. Tegemist on normitehnilise muudatusega ja tegevusloa väljastamise eest tasutav riigilõivumäär ei muutu. Eelnõu § 51 punktiga 5 muudetakse RLS §-i 346, milles sätestatakse riigilõiv arhiiviteatise väljastamise eest. Muudatuse eesmärgiks on suurendada siseriikliku arhiiviteatise väljastamise eest võetavat riigilõivu määra, kuna selle kehtestamisel on lähtutud peamiselt tööjõukulust, viimastel aastatel on aga just tööjõukulu kultuuritöötajate palgatõusude tõttu suurenenud. Arhiiviteatise riigilõivu määr (15 eurot) kehtib alates 2015. aastast ja on tekkinud vajadus selle kulupõhisus uuesti arvutada ning määra vastavalt muutunud kuludele korrigeerida. Riigilõivu on tõstetud lähtudes eeldusest, et uus riigilõivumäär (20 eurot) oleks kooskõlas ka maksevõimelisuse põhimõttega. Riigilõivumäära arvestamise aluseks on arhiiviteatise väljastamisele kuluv keskmine aeg 3 tundi ja lähtutud on arhivaari keskmisest tunnitasu määrast 2020. aastal, milleks on 10,60 eurot (koos maksudega). Mõju ulatus on üldises plaanis väike. Riigilõivu kulupõhimõttega paremasse vastavusse viimisel riigilõivumäär küll tõuseb, kuid arvestades õiguste ja kohustuste tõendamiseks vajaminevate arhiiviteatiste väljastamise teenuse kasutamise mahtu, saab öelda, et teenuste kallinemisest mõjutatud isikute sihtgrupp on väike ja seega ka majanduslik mõju vähene. Eelnõu §-ga 52 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust. Alushariduse seaduse kehtestamisega muudetakse sotsiaalhoolekande seadust nii, et tänane lapsehoiuteenust puudutav regulatsioon viiakse üle alushariduse seadusesse. See tähendab, et senised lapsehoiuteenuse tegevust reguleerivad normid on edaspidi sätestatud alushariduse seaduses ning sotsiaalhoolekande seadusesse jääb raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenus (edaspidi ka hoiuteenus). Seetõttu muudetakse kehtivat õigust nii, et igale sihtgrupile osutatud avalik teenus asuks vastavas õigusaktis. Samuti ei oleks põhjendatud täielikult vastava teenuse reguleerimine alushariduse seaduses, sest tegemist on sotsiaalteenusega, millel puudub õppe- ja kasvatustegevusega seos. Samuti hõlmab sotsiaalhoolekande seadusesse jääv regulatsioon kuni 18-aastaseid toevajadusega lapsi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab teenuse osutamiseks lähtuvalt üleminekusätetest tegevusload, sest seni lapsehoiuteenusega seotud tegevusload 73 antakse osaliselt üle Haridus- ja Teadusministeeriumile alushariduse seaduse rakendussätetega (vt täpsemalt vastavate sätete regulatsiooni ja selgitusi). Sarnaselt kehtivale õigusele on hoiuteenus kohaliku omavalitsuse üksuse avalik teenus, mida kohaliku omavalitsuse üksus peab raske- ja sügava puudega lapse vanemale tagama. Teenuse eesmärk on toetada vanema toimetulekut või töötamist või vähendada lapse toevajadusest tulenevat hoolduskoormust haridusasutuse õppevälisel ajal. Kuivõrd tänase kehtiva õiguse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus tagada juba nimetatud sihtgrupile vastav teenus, siis kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanded sellega ei muutu. Kehtestatava regulatsiooni eesmärk on, et toevajadusega lapsel on õigus hoiuteenusele üksnes ajal, mil ta ei omanda haridust. See tähendab, et on silmas peetud ajalist perioodi, mil kuni 18- aastane isik ei omanda lasteaias alusharidust, põhikoolis põhiharidust või keskkoolis või gümnaasiumis keskharidust. See tähendab, et vastav avalik teenus on vaja tagada õppevälisel ajal, eelkõige õhtuti ja nädalavahetuseti. Tegemist on kohaliku omavalitsuse üksuse täiendava tugiteenusega lisaks alushariduse seaduses või teistes õigusaktides sätestatud tugiteenustele. Samal ajal tuleb tagada lapsele lasteaiakoht käesoleva eelnõu alusel. Kuivõrd alushariduses osalemine on käesolevas seaduses sätestatud korras vabatahtlik, siis tuleb hoiuteenus tagada ka teistel aegadel. Kui laps õpib põhi- või keskkoolis ning täidab ühtlasi põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat koolikohustust, tuleb vastav teenus tagada siis, kui laps on tervislikel põhjustel koduõppel ja õppevälisel ajal. Kõnealune regulatsioon ei kohaldu sellistele tänastele lapsehoiuteenuse osutajatele, kellel on hoiul kuni 5 (kaasa arvatud) last, kes ei vaja tulenevalt oma tervislikust seisundist täiendavat tuge. Samuti kuuluvad antud sihtgruppi isikud või teenuseosutajad, kes pakkusid lühiajalist hoidu õhtutundidel või päevasel ajal mõne tunni jooksul. Uue alushariduse regulatsiooni kohaselt tuleb õppeõigust taotleda, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. See tähendab, et muudetakse senist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt pidi lapsehoiuteenuse pakkumiseks taotlema tegevusloa juba esimesest lapsest, kellele vastavat teenust pakuti. Eesmärk on muuta vastava teenuse regulatsioon vabaks ning ei leidu mõistliku põhjendust, miks peaks selline majandustegevus olema tagatud tegevusloa regulatsiooniga. See tähendab, et kui sellist majandustegevust jätkatakse, siis reguleerib seda vanema ja teenuseosutaja vaheline tsiviilõiguslik leping, millele kohaldatakse võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid sätteid, ning võimalikud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib vabatahtlikult nimetatud kulud katta, kui tema enda munitsipaallasteaias puuduvad lasteaiakohad või piirkonnas puudub mõni eralasteaed või lasteaiakohta ei leita ka mõnest teisest kohaliku omavalitsuse üksusest. Käesoleva paragrahvi muudatus on väike, sest ei muudeta teenuse osutamise tingimusi ega vastavat sihtrühma. Üleminekuperioodi jooksul peab teenuseosutaja Sotsiaalkindlustusametit ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitama, millise valdkonna teenusega ta soovib majandustegevust jätkata. Kui majandustegevus on selline, et see ei vaja jätkamiseks luba, siis võib jätkata edaspidi kehtivate õigusaktide alusel. Kavandatava eelnõuga nähakse ette § 452 lõigete 1-3 ja 5 ning § 453 lõigete 3 ja 6 kehtetuks tunnistamine. Paragrahvi 452 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, sest viide koolieelse lasteasutuse seadusele ei ole enam asjakohane. Käesoleva eelnõu jõustumisel tunnistatakse koolieelse lasteasutuse seadus kehtetuks. SHS-i reguleerimisalasse jääb hoiuteenus. Paragrahvi 452 lõige 74 2 tunnistatakse kehtetuks, sest sama põhimõte on juba sätestatud sotsiaalhoolekande üldpõhimõtetes ja SHS §-s 15 (kohaliku omavalitsuse üksuse hindamiskohustus ja otsus abi andmise kohta). Paragrahvi 452 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus isikut nõustada on osa tema teenuse korraldamise kohustusest ja see ei ole erisus just toevajadusega lapse hoiuteenuse osutamise korral. Vajadusel aitab kohaliku omavalitsuse üksus leida isikule nii vajaliku teenuse kui ka teenuseosutaja ning aitab vormistada teenuse saamiseks vajalikud dokumendid. Paragrahvi 452 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest selles on sätestatud ebavajalik piirang teenuse osutamise volitamisele. Ka muude sotsiaalteenuste puhul ei ole SHS-is teenuseosutaja õiguslikule vormile piiranguid seatud. Paragrahvi 453 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest säte on edaspidi ebavajalik. SHS-is sätestatud hoiuteenus ongi mõeldud üksnes konkreetsele sihtrühmale ning laste ja hooldajate suhtarv on sätestatud § 453 lõike 2 uue sõnastusega. Paragrahvi 453 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, sest toevajadusega lapse hoiuteenuse osutamiseks peab olema igal juhul tegevusluba vastavalt SHS § 151 punktile 1. See kohustus kehtib kõikidele teenuseosutajatele sõltumata nende õiguslikust vormist või teenuse rahastamise allikast. Sama põhimõte on sätestatud ka SHS §-s 11. Samuti muudetakse § 452 lõike 6 sõnastust. Tegemist on normitehnilise muudatusega. Samuti muudetakse § 453 lõike 2 sõnastust. Muudatusega kaotatakse erisus teenuse pakkumisel lapse kodus või väljaspool lapse kodu, kuivõrd teenuse osutamise koht ei oma tähtsust, vaid sätte eesmärk on sätestada laste ja lapsehoidja suhtearv. Sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktis 1 ja § 152 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „lapsehoiuteenus“ sõnadega „raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenus“ vastavas käändes. Tegemist on normitehnilise muudatusega, mis on seotud teenuse nimetuse muutumisega. Ülejäänud muudatused on tehnilised ning muudavad terminoloogiat. Samuti täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust §-ga 1603, milles sätestatakse üleminekusätted lapsehoiuteenuse ümberkorraldamiseks hoiuteenuseks. Paragrahvi 1603 lõikes 1 sätestatakse, et isik, kellele on väljastatud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2021. aasta 30. novembriks teavitama Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusega või alushariduse seaduse lasteaia pidajana. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2021. aasta 1. detsembrist. Regulatsiooni muutumisel tuleb senistel lapsehoiuteenuse osutajatel otsustada, millise teenusega nad soovivad jätkata. Juhul kui senine lapsehoiuteenuse pakkuja on juba pakkunud hoiuteenust ning soovib sama teenuse pakkumist jätkata ning samas soovib teenuseosutaja pakkuda ka eralasteaia teenust, siis on võimalik, et teenuseosutaja jääb pakkuma mõlemat teenust erineva regulatsiooni alusel. Sellisel juhul on teenuseosutajal õigus hoiuteenuse osutamiseks ning ka õppeõigus eralasteaia teenuse pakkumiseks. Sellisel juhul võib jätkata hoiuteenusega, kuid tuleb taotleda õppeõigust alushariduse seaduse alusel. Teenuseosutaja otsustab, millise teenusega ta edasi soovib tegutseda. Ta võib tegutseda ühe majandustegevusega, kuid võib ka tegeleda kahe majandustegevusega. Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalkindlustusamet saavad nõustada, millise teenusega oleks mõistlik edasi tegutseda ning millised on vastavad õiguslikud kohustused. Samuti on mõlemal 75 valitsusasutusel ülevaade neist teenusepakkujatest, kes soovivad taotleda õppeõigust või kes jäävad edaspidi tegevusloa alusel hoiuteenust pakkuma. Juhul, kui vastava tegevusloa omaja ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet nimetatud tegevusload kehtetuks alates 2021. aasta 1. detsembrist. Säte on vajalik selleks, et kuna Sotsiaalkindlustusamet on vastavad load väljastanud, siis on tema ka pädev nimetatud haldusaktid kehtetuks tunnistama. Paragrahvi 1603 lõikes 2 sätestatakse, et isiku, kes esitas teate majandustegevuse jätkamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutamiseks, tegevusluba kehtib, kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud viima oma majandustegevuse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2024. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks oma majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõppeb tema tegevusloa kehtivus alates 2024. aasta 1. septembrist. Sätte eesmärk on anda senistele lapsehoiuteenuse osutajatele piisav aeg uute nõuetega kohanemiseks ja sätestatakse ka vanade lapsehoiuteenuse osutamise tegevuslubade kehtivuse lõpptähtaeg. Paragrahvi 1603 lõikes 3 sätestatakse, et kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele, siis loetakse lapsehoiuteenuse osutamise tegevusluba raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutamise tegevusloaks. Sätte eesmärk on, et seaduse nõuetele vastava majandustegevuse puhul loetakse kehtivad lapsehoiuteenuse osutamise tegevusload erivajadusega lapse lapsehoiuteenuse tegevuslubadeks, nii et teenuseosutaja ei pea taotlema uut tegevusluba, vaid saab jätkata uue teenuse osutamist juba kehtiva tegevusloa alusel. Paragrahvi 1603 lõikes 4 sätestatakse, et kuni 2021. aasta 31. augustini käesoleva seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2024. aasta 1. septembriks. Sätte kohaselt jäävad kehtima sellised haldusaktid või -lepingud, mis on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses hoiuteenuse osutamiseks. Kehtivuse tähtaeg on seotud tegutsemise õigusega, mis tähendab, et antud haldusaktid või -lepingud kehtivad üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni lapsehoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuivõrd õiguslik olukord on nende haldusaktide andmisest või -lepingute sõlmimisest muutunud, siis tuleb anda piisav tähtaeg nende kooskõlla viimiseks käesoleva eelnõuga. Haldusaktid või halduslepingud kehtivad ka pärast 2024. aasta 1. septembrit, kui need viiakse käesoleva eelnõuga kooskõlla. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad hindama haldusaktide ja -lepingute sisu ning viima need kooskõlla uue õigusega, sest seni sõlmitud õiguslikud suhted on sõlmitud vana regulatsiooni alusel. Sätte eesmärk on, et pooltel oleks piisav aeg uue õigusliku korraldusega harjumiseks ning sõlmitud õiguslikud suhted vastaksid tegelikele nõuetele. Samuti on see vajalik teenust saava isiku jaoks, sest vaidluste korral oleks muutmata haldusakt või haldusleping vastuolus seadusega. 76 Eelnõu §-ga 53 muudetakse tubakaseadust. Tubakaseaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Eelnõu §-ga 54 muudetakse välisteenistuse seadust. Välisteenistuse seaduses muudetakse mõisteid seoses koolieelse lasteasutuse mõiste muutumisega lasteaia mõisteks. Eelnõu §-ga 55 sätestatakse eelnõu jõustumise tähtaeg. Käesolev eelnõu jõustub 2021. aasta 1. septembril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu sätestab uue mõistena „lasteaed“ senise „koolieelse lasteasutuse“ asemel. Muudatus on vajalik, et vähendada kantseliitliku kõneviisi ning võtta õigusaktides kasutusele laialdaselt kasutusel olev mõiste. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. 6. Eelnõu mõjud Kavandatav muudatus 1 Kohaliku omavalitsuse üksused võimaldavad vanemate soovil kõigile 1,5-7-aastastele lastele munitsipaal- või eralasteaiakoha. Kui vanem soovib 3-7-aastase lapse alushariduse omandamist väljaspool lasteaeda iseseisvalt korraldada, siis rahastab lapse alushariduse omandamist vanem. 3-7-aastane laps peab osalema koos vanemaga arenguhindamisel ja -vestlusel kohaliku omavalitsuse üksuse määratud korras, eelkõige lasteaias, kuid seadus võimaldab seda läbi viia ka vastavas tugiteenuste keskuses. Arenguhindamine ja -vestlus tuleb läbi viia seaduses ja selle alusel kehtestatud määruses sätestatud korras vähemalt üks kord kalendriaastas. Kavandatav muudatus ei mõjuta eralasteaedu, kui neil puudub haldusleping lasteaiakoha tagamiseks, ning tänaseid lapsehoiuteenuse osutajaid ja isikuid, kui õppe- ja kasvatustegevust viiakse läbi vähema kui 6 lapsega. Seetõttu on käesolevas jaos analüüsitud üksnes kohaliku omavalitsuse üksusega seotud ülesandeid. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud: haridus Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas: Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2019. aasta andmete alusel mõjutab kavandatav muudatus 56 405 kolme- kuni seitsmeaastast aastast eelkooliealist last ja nende vanemaid. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: Muudatuse kohaselt peavad 3-7-aastased lapsed, kes omandavad alusharidust vanema otsusel kodus (5 600 last vastavas vanuserühmas), osalema arenguhindamisel ja -vestlusel kohaliku omavalitsuse üksuse määratud korras, kuid mitte vähem kui üks kord kalendriaastas. 77 Arenguhindamisel ja -vestlusel osalemine võimaldab vanemal saada nõustamist ja tuge lapse alushariduse toetamisel ning mõjutab vanema koostööd piirkonna lasteaia või muu tugi- või nõustamiskeskusega. Kavandavate muudatuste tulemusel saavad võimalikud probleemid varakult märgatud ning kohaliku omavalitsuse üksus saab pakkuda vajalikku tuge. Lapse toevajaduse märkamise korral saab kohaliku omavalitsuse üksus koheselt pakkuda erinevaid olemasolevaid teenuseid, näiteks sotsiaalteenuseid või muid tugimeetmed, samuti on võimalik vanemaid nõustada. Eesti hariduse infosüsteemist on võimalik teha väljavõtteid nende laste kohta, kes omandavad sätte kohaselt alusharidust kodus. Muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse üksuse töökorraldusele ei ole suur, sest Eesti hariduse infosüsteem võimaldab nimetatud andmeid töödelda. Lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemusena väljastatakse kodus õppivale lapsele arenguhindamise ja -vestluse tulemused sarnaselt lasteaias käivate lastega. Kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamine aitab toetada laste sujuvat üleminekut lasteaiast kooli, märgata laste andekust ja varajast toevajadust ning peaks välistama lastele koolikatsete korraldamist esimesse klassi astumisel. Kavandatud muudatus mõjutab positiivselt laste kohanemist ja edasijõudmist põhikoolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt on koolikohustuslik isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Seetõttu on eriti oluline, et koolikohustuse tekkimise ajaks ei tekiks ebavõrdsust arengu mahajäämuse osas võrreldes nende lastega, kes omandavad alusharidust lasteaias. Kehtiva korralduse kohaselt alushariduses mitteosalenud laste arengut enne põhikooli astumist ei hinnata, mis võib olla üheks põhjuseks, miks laste arengutasemete erinevused on kooli astudes suured ja õpetajatel on raske sellises olukorras laste individuaalsust toetada. Lapse arenguhindamise ja -vestluse käigus antakse juba varakult vanemale teada, millised on lapse arengu tulemused ning milliseid tugiteenuseid ta vajab tulevikus põhikoolis õppimiseks. Samuti annab see vanemale teavet, millistele arenguprobleemidele tuleks veel täiendavalt tähelepanu pöörata. Muudatus mõjutab positiivselt laste arengut ning vanemaid probleemide teadvustamisel ja nende ennetamisel. Ebasoovitavate mõjude risk: Vanematele, kes võimaldavad oma 3-7-aastastele lapsele alushariduse omandamist kodus, toob muudatus kaasa arenguhindamisel ja -vestlusel osalemise kohustuse. Kui vanem ei tunneta arenguhindamise ja -vestluse lisaväärtust lapse arengu toetamisel ega arvesta arenguvestlusel saadud soovitustega, võib muudatus jääda deklaratiivseks ning ei aita praktikas kaasa lapse arengu ja koolivalmiduse saavutamisele. Ebasoovitavate riskide maandamiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kasutada seaduses sätestatud meetmeid laste õiguste tagamiseks. Samuti võib kohaliku omavalitsuse üksus vanemaid veenda ja selgitada, miks on oluline last toetada alushariduse omandamisel. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele 78 Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): 79 kohaliku omavalitsuse üksust Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: 3-7-aastaste laste alushariduse omandamise õiguse määratlemine kavandatavas seaduses ja kodus alusharidust omandavate 3-7-aastaste laste arenguhindamise ja -vestluse kohustuse sätestamine võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel saada regulaarselt ülevaade kõigi oma piirkonnas elavate 3-7-aastaste laste arengust ja pakkuda erinevat liiki abi probleemide lahendamisel. Kohaliku omavalitsuse üksus võib pöörduda teiste asjakohaste asutuste poole täiendava abi saamiseks. Kuivõrd koolieelne iga on lapse arengus kõige tundlikum periood, võimaldab antud süsteemi loomine vähendada edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse kulutusi lastele kallite tugimeetmete loomisel koolis ja edasisel haridusteel. Kuivõrd kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lõike 3 alusel on lasteaia pedagoogidele kehtestatud kohustus nõustada lasteaias käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteaias mittekäivate laste vanemaid, siis ei ole lasteaias mittekäivate laste nõustamine lasteaedades uueks avalikuks ülesandeks. Kehtiva seaduse alusel ei ole lasteaias mittekäival lapsel ja vanemal kohustust käia arenguhindamisel ja -vestlusel, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksuste koormus arenguhindamise ja -vestluste korraldamiseks tingimuste loomisel tõenäoliselt kasvab. Seega on olemasolevat ülesannet täiendatud üksnes vanemate kohustusega osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud arenguhindamisel ja -vestlusel. Samas tekib seaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksusele võimalus kasutada eeltööks Eesti hariduse infosüsteemi andmeid ning seetõttu saab keskenduda toe pakkumisele. Kui lapsele ei ole kodus võimaldatud arengut toetavat keskkonda, on juba kehtivate lastekaitseseaduse jt õigusaktide alusel kohaliku omavalitsuse üksusel õigus ja kohustus sekkuda ning tagada lapsele abi. Alusharidust omandavatele lastele, sealhulgas kodus alusharidust omandavatele lastele, peavad olema väljastatud lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemused, mis kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. Muudatus eeldab vastavate andmete esitamist Eesti hariduse infosüsteemi. Lasteaed võib samad andmed edastada vanemale paberkandjal. Ebasoovitavate mõjude risk: Seaduse rakendamisel võib tekkida üksikuid olukordi, kus kodus alusharidust omandavate 3-7- aastaste laste arenguhindamised ja -vestlused ei toimu süsteemselt (nt eesmärgi puudumine ja ebaregulaarsus, õpetajatel puuduvad kompetentsid arenguvestluse läbiviimiseks, vanemate madal motivatsioon osalemiseks, arenguvestluse tulemusi ei kasutata edasisel lapse arengu toetamisel, tugiteenuste mittevõimaldamine jm), mis võib mõjutada laste koolivalmidust ning käesoleva eelnõu eesmärkide täitmist. Riskide maandamiseks peaks kohaliku omavalitsuse üksus aegsasti arvestama kavandatud muudatustega, et täita käesolevas seaduses sätestatud eesmärke. Samuti töötab Haridus- ja Teadusministeerium riskide maandamiseks välja juhendmaterjalid kohaliku omavalitsuse üksustele parimate tavade järgimiseks ja korraldab riiklikult vastava teavitustegevuse. Riskide maandamiseks on sätestatud vastav järelevalvemehhanism. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: lasteaiasisene töökorraldus 79 Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas Muudatused mõjutavad 614 lasteaeda, sealhulgas 58 era- ja 556 munitsipaallasteaeda (EHISe 2019/20. õa andmed). Eralasteaedu mõjutavad muudatused üksnes siis, kui nendega on sõlmitud haldusleping lasteaiakoha tagamiseks. Rõhutada tuleb, et kavandatav seadus ei eelda, et arenguhindamisi ja -vestlusi viiakse läbi kõikides munitsipaallasteaedades, vaid kohaliku omavalitsuse üksusele on jäetud paindlikkus viia neid läbi ükskõik millises kohaliku omavalitsuse üksuse asutuses. Samuti võib kohaliku omavalitsuse üksus arenguhindamise ja -vestluse läbi viia loodavas või olemasolevas sotsiaal- või tugiteenuste keskuses. Seaduse rakendajatele on jäetud paindlikkus sõltuvalt otstarbekusest ja nende võimalustest. Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Kohaliku omavalitsuse üksuses suureneb muudatuse mõjul 3-7-aastaste laste alushariduse ja koolivalmiduse toetamise prioriteetsus. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus seirab neid 3-7-aastaseid lapsi, kes ei omanda alusharidust munitsipaal- või eralasteaias. Seaduse §-s 4 sätestatud regulatsiooni kohaselt tekib kohaliku omavalitsuse üksusele Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel teave nende laste kohta, kes õpivad kodus. Samuti juhul, kui vanem ise teavitab, et ta ei soovi kasutada lasteaiakohta. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus pöörduda vanemate poole täiendava teabe saamiseks, millisel viisil on lapse alushariduse omandamine tagatud. Samuti tekib vastav teave uute elanike elukoha registreerimisel. Seega peab kohaliku omavalitsuse üksus viima arenguhindamise ja -vestluse nimetatud laste suhtes läbi kohaliku omavalitsuse üksuse määratud korras, kui mitte vähem kui üks kord kalendriaastas. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uue ülesandega, kuid seda on laiendatud kõikidele lastele, kelle vanemad on otsustanud alusharidust omandada kodus. Selliseid lapsi on Eestis 6% kogu sihtrühmast, mis tähendab, et muudatuste mõju kohaliku omavalitsuse üksustele ja seal töötavatele töötajatele minimaalne. Muudatuse elluviimiseks on vaja teha muudatusi kohaliku omavalitsuse üksuse töökorralduses ja võimaldada vajadusel täienduskoolitust õpetajatele ja tugispetsialistidele laste arenguhindamise ja -vestluse tulemuslikuks läbiviimiseks ja nende vanemate nõustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksuse roll laste koolivalmiduse toetamisel suureneb. Muudatuse mõjul on võimalik tagada vajalikud üldoskused, teadmised ja hoiakud ning eeldused põhihariduse omandamiseks kõigile 3-7-aastastele lastele. Muudatusel on vähene, kuid regulaarne mõju kohaliku omavalitsuse üksuse töökorraldusele ja seal töötavatele isikutele. Muudatustel on positiivne mõju kavandatavatele muudatustele sotsiaal- ja haridussüsteemis tugiteenuste pakkumiseks. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kvaliteetse tööjõu tagamisega. Samuti võib ebasoovitavaks mõjuks lugeda asjaolu , kui ei mõelda läbi töökorraldust ega tagata vajalikke oskusi arenguhindamise ja -vestluse läbiviimiseks. 80 Riskide maandamiseks töötab Haridus- ja Teadusministeerium kohaliku omavalitsuse üksustele välja juhendmaterjalid ja korraldab riiklikult vastava teavitustegevuse. Riskide maandamiseks saab kohaliku omavalitsuse üksus läbi mõelda, kuidas arenguhindamist ja -vestlust paremini korraldada. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib pakkuda vastavat teenust ühes asutuses, mitte kõikides munitsipaallasteaedades. Kavandatav muudatus 2 Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab elukohajärgse lasteaiakoha tagamisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias ja võimaluse korral vanema soove või tema töökoha lähedust või pere sotsiaalmajanduslikku olukorda. Oluliste asjaolude muutumisel ja vanema taotlusel hindab kohaliku omavalitsuse üksus uuesti elukohajärgse lasteaiakoha tagamise asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva eelnõu § 27 lõike 7 alusel diferentseerida vanema osalustasu ja toidukulu maksumust, arvestades laste arvu perekonnas ning sotsiaalmajandusliku tausta või muid asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lasteaiakoha tagada teises munitsipaal- või eralasteaias (seniste lapsehoiuteenuse osutajate juures). Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühma(d) valdkonnas: 84 537 ühe- kuni kuueaastast aastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2019. aasta andmed). Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatuse tulemusel muutub kohtade jagamine kohaliku omavalitsuse üksuses vanemate ja laste huvidega arvestavamaks ning võimaldab kõigil lastel omandada kvaliteetset alusharidust sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast. Sama pere lastele koha võimaldamine samas lasteaias on sätestatud kehtivas koolieelse lasteasutuse seaduses, kuid see ei kohaldu lapsehoiuteenust saavatele lastele. Koostatava seaduseelnõu puhul laieneb antud prioriteet ka lapsehoiuteenust saavatele lastele. Muudatus mõjutab lapsi ja vanemaid ühekordselt lasteaeda vastuvõtul. Muudatuse mõjul saab paremini järgida kodu või töökoha läheduse põhimõtet. See omakorda parandab lasteaia- ja lapsehoiukohtade kättesaadavust ning kasutamist lähtudes pere huvidest. Muudatuse mõjul paraneb alushariduse võrdne kättesaadavus kõigile lastele sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatusega kohanemine võib esialgu tekitada ebamugavust vanematele, sest siiani on kohaliku omavalitsuse üksustes enamasti eraldatud lasteaiakohti taotluste esitamise ajalise järjekorra alusel. Ebasoovitava mõju ennetamiseks on oluline vanemate teavitamine sellest, 81 millisel viisil on lasteaiakoht tagatud. Teade tuleb saata 90 kalendripäeva enne lapse pooleteise- aastaseks saamist. Kohaliku omavalitsuse üksused peaksid aegsasti järgima uusi põhimõtteid lasteaiakoha tagamisel ning neid vanematele selgitama. Riskide maandamiseks on võimalik kasutada olemasolevaid tarkvaralahendusi lasteaiakoha tagamiseks. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): 79 kohaliku omavalitsuse üksust Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Kavandatav seadus eeldab, et kohalik omavalitsuse üksus selgitab välja vanemate eelistused, mis tähendab, et see eeldab vanematega suhtlemist, sest üksnes andmete alusel ei ole võimalik teada saada, millised on vanemate ja laste tegelikud eelistused. Käesoleval hetkel 10% kohaliku omavalitsuse üksustest juba kasutab praktikas lasteaiakoha jagamise mehhanisme vanemate eelistuste väljaselgitamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksustes, kus elanike on arv on väike, ei eelda muudatus igal juhul vastava tarkvara välja arendamist. Kui vanem ei soovi munitsipaallasteaia kohta kasutada, siis peab sellest kohaliku omavalitsuse üksust teavitama. Kõik ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused, kellel ei ole välja arendatud vastavat tarkvara, saavad kasutada lasteaiakoha pakkumiseks Eesti hariduse infosüsteemi, millest on võimalik teha väljavõte nende laste kohta, kes saavad lähiajal pooleteise-aastaseks. Koostatava seaduse alusel seatakse esmaseks riiklikuks prioriteediks lapse elukoha lähedus lasteaiale, sama pere teiste laste käimine samas lasteaias ja võimaluse korral võetakse arvesse vanema soove või tema töökoha lähedust või pere sotsiaalmajanduslikku olukorda. Viimane põhimõte on kooskõlas lastekaitseseadusega, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuseks lapse arengut toetava keskkonna loomiseks ning laste, lastega perede ja lapsi kasvatavate isikute toimetuleku parandamiseks oma haldusterritooriumil vajaliku teabe kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste kohta (vt täpsemalt seletuskirja § 4 vastavat osa). Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse alusel peab kohaliku omavalitsuse üksus lasteaiakoha tagamisel eelistama võimaluse korral lapsi, kelle samas elukohas elavad sama pere teised lapsed käivad samas lasteaias. Vastav nõue jääb samaks, kuid see rakendub edaspidi ka eralasteaedadele, kellel on sõlmitud haldusleping lasteaiakohtade tagamiseks (näiteks tänased lapsehoiuteenuse osutajad). Muudatuse rakendamisel on positiivne mõju vanematele lasteaiakoha saamisel takistuste vähendamisega, sest eelnõuga kavandatav regulatsioon võimaldab lasteaiakohtade jagamist ühtsete reeglite alustel sõltumata kohaliku omavalitsuse üksusest. Muudatus mõjutab positiivselt lasteaiakohtade kättesaadavust ning suunab kohaliku omavalitsuse üksusi paremini korraldama lasteaiakohtade tagamist. Muudatuste mõjul võib eeldada lasteaiakoha tagamisega seotud vaidluste vähenemist. 82 Muudatuse kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus vabastada sotsiaalmajanduslike raskustega perede laste vanemad kohatasu maksmise kohustusest. Vastav meede on rakendatud enamikus kohaliku omavalitsuse üksustes vanema taotlusel. Eesti Statistikaameti 2018. aasta andmetel elab 16,7% 0–15-aastastest lastest suhtelises vaesuses. Ebasoovitavate mõjude risk: Riski maandab edasiste pöördumiste ja vaiete esitamise vähenemine vanemate poolt, sest uus süsteem võimaldab aegsasti arvestada laste ja perede vajadustega. Eelnõu kohaselt võib suureneda kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö lasteaia koha tagamisel ning risk võib väljenduda selles, et üks kohaliku omavalitsuse üksus ei soovi või tema jaoks ei ole otstarbekas tagada lasteaiakoht seal, kus on näiteks vanema töökoht. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 373 eralapsehoidu (Majandustegevuse registri 2019. aasta andmed), 58 eralasteaeda (EHISe 2019/2020. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatuse mõjul võib kohaliku omavalitsuse üksus kasutada lasteaiakohtade jagamisel mehhanisme, mis võimaldavad lasteaiakohti jagada võrdsetel alustel munitsipaal- ja eralasteaias, sealhulgas täiendavalt tänane lapsehoiuteenus. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud valida koha ka eralasteaias, siis peab olema lapsele tagatud eralasteaias osalemine ja toetus vastavalt seaduses sätestatud korrale ja vanema soovile. Eralasteaias peab olema lasteaiakoht tagatud samadel alustel (sh vanemapoolne rahastamine) nagu kohaliku omavalitsuse üksuse peetavas lasteaias. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud vanema soovil koha eralasteaias, siis peab olema tagatud selle finantseerimine vastavalt seadusele. Muudatusel on positiivne mõju erasektori majandustegevusele, sest edaspidi on võimalik vastavat avaliku ülesannet täita eralasteaedadel, kui munitsipaallasteaias pole piisaval määral lasteaiakohti ning kui ei suudeta täita seaduses sätestatud prioriteete. Muudatusel ei ole negatiivset mõju lapsehoiuteenuse osutajate tegevusele. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaks mõjuks on risk, et kohaliku omavalitsuse üksus ei kavanda lasteaiakohtadega kaasnevat võrku adekvaatselt. Ebasoovitavaks mõjuks on risk, et kohaliku omavalitsuse üksus ei kaasa lasteaiakoha tagamisel piisaval määral erasektorit ning selle tõttu võib jääda vanem lasteaiakohata. Kavandatav muudatus 3 83 Tänane lapsehoiuteenus muudetakse lasteaiaks, kus toimub eelkõige alla kolmeaastase lapse alushariduse, sh üldoskuste toetamine alushariduse riikliku õppekava alusel. Selle sihtgrupi uued teenuseosutajad peavad taotlema õppeõiguse. Olemasolevad teenuseosutajad kavandatakse sotsiaalvaldkonnast haridusvaldkonda üle tuua üleminekusätetega. Seaduse uute nõuete rakendamiseks on antud piisav aeg uue õigusliku olukorraga harjumiseks. Ületoomine tähendab, et senised lapsehoiuteenuse osutajad peavad hakkama vastama käesoleva eelnõu nõuetele. Seaduses on sätestatud erandid selliste lasteaedade osas, kes viivad õppe- ja kasvatustegevust läbi üksnes alla kolmeaastaste laste suhtes. Näiteks ei ole sellisel sihtgrupil arengukava koostamise kohustust ja sellise asutuse juhil ei ole juhtimiseks nõutav magistrikraad ning sellisel asutusel ei ole hoolekogu moodustamise kohustust. Samuti on erandid sätestatud õpi- ja kasvukeskkonnanõuetes. Muudatus ei mõjuta seniseid lapsehoiuteenuse osutajaid, kui teenusel viibib vähem kui kuus last, sest õppeõigus on nõutav, kui õppe- ja kasvatustegevust viiakse läbi vähemalt kuue lapse suhtes. Seaduse koostamisel on arvestatud kehtivat sotsiaalhoolekande seadusest tulenevat regulatsiooni ning seda on kujundatud haridusvaldkonnale vastavaks. Samas on õppe- ja kasvatustegevusega seotud teatavaid nõudeid täpsustatud, näiteks peab õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks koostama alushariduse riikliku õppekava alusel lasteaia õppekava. Kättesaadavuse ja rahastamisega ei muudeta nõudeid, kuid täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusi alushariduse kättesaadavuse tagamiseks, mis võib mõjutada positiivselt vastavate lapsehoiuteenuse osutajate majandustegevust. Seniste tervisekaitsenõuete asemel peavad lapsehoiuteenuse osutajad edaspidi sarnaselt munitsipaallasteaedadele vastama õpi- ja kasvukeskkonna nõuetele ning koostama riskianalüüsi käesolevas seaduses sätestatud korras. Lisaks peavad tänased lapsehoiuteenuse osutajad tagama tugiteenuste korralduse. Kui lapsehoiuteenuse osutajal on sõlmitud edaspidi haldusleping, rahastatakse tugiteenuste korraldamist kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühma(d) valdkonnas 84 537 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2019. aasta andmed). Otseselt lapsehoiuteenusel olevaid lapsi on 10% alla kolmeaastastest lastest ning 2% üle kolmeaastastest lastest. Ülejäänud lapsed omandavad alusharidust munitsipaallasteaedades. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Õppeõigusega seotud teave on edaspidi avalikustatud Eesti hariduse infosüsteemis, mis tähendab, et vanemad omavad suuremat kindlustunnet, et senine lapsehoid vastab alushariduse seaduses kehtestatud kohustuslikele tingimustele. Senised lapsehoiuteenuse osutajad, kes ei spetsialiseeru raske ja sügava puudega laste hoiule, peavad oma tegevuse kooskõlla viima käesoleva eelnõuga ning neid käsitatakse edaspidi eralasteaedadena. See tähendab, et 84 alushariduse tasemes tekib ühetaoline süsteem sõltumata teenuseosutaja omandivormist. 1,5- kuni 3-aastaste ning 3- kuni 7-aastaste regulatsioon on ühetaoline, olenemata sellest, kas lasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus või eraõiguslik isik. Samuti toimub edaspidi järelevalve lapsehoidude õppe- ja kasvatustegevuste üle. Lapsehoiuteenust võimaldatakse 10%-le alla kolmeaastastest lastest ja neid puudutab antud muudatusega kohanemine. Tulevikus võib muudatuse mõjul seniste lapsehoidude osakaal suureneda. Muudatus mõjutab positiivselt neid vanemaid, kelle lapsed on juba lapsehoiuteenusel ning kelle teenuseosutaja vastab käesoleva eelnõus sätestatud tingimustele. Muudatus mõjutab positiivselt lapsi ja vanemaid lasteaiakoha saamisel ja on ühekordne ning selle tulemusena vähenevad vanematele takistused lasteaiakoha saamisel. Arvestades, et olulistes tingimustes on tehtud kuni kolmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel olulisi erandeid, peavad senised teenuseosutajad hindama oma tegevuse jätkusuutlikust. Selleks antakse seaduse kohaselt üleminekuperiood, mille möödumisel peavad senised teenuseosutajad viima oma tegevuse kooskõlla seaduse nõuetega. Olemasolevad lapsehoiuteenuse osutajad peavad üleminekutähtajaks koostama nõuetele vastava riskianalüüsi ja lasteaia riikliku õppekava alusel lasteaia õppekava. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega toimub kavandatava seaduse alusel seniste lapsehoidude ja lasteaedade sisehindamine edaspidi ühtsetel alustel. Sisehindamisel on võimalik välja selgitada laste ja vanemate rahulolu lasteaiaga. Kavandatava seaduse mõjul ühtlustuvad järelevalve põhimõtted lasteaedades ja lapsehoidudes. Ühtne lähenemine lasteaedade ja lapsehoidude sisehindamise ja järelevalve küsimustes loob vanemate jaoks vajalikku õiguslikku selgust ning kindlustunnet lasteaia kvaliteedi suhtes. Lapsehoidudes käivad lapsed ja nende vanemad puutuvad muudatusega kokku ühekordselt hindamissüsteemi täiustamisel. Negatiivset riski ei avaldu, sest muudatuse mõjul paraneb ühetaolisema alushariduse tagamine. Ebasoovitavate mõjude risk: Kui tegutsevates lapsehoidudes ei suudeta kaasa tulla õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi muudatustega, võivad mõned lapsehoiud tegevuse lõpetada, mistõttu võib halveneda lastele ja vanematele lapsehoidude kättesaadavus. Riski aitab maandada piisav üleminekuaeg lapsehoidudele oma tegevuse kooskõlla viimiseks. Üleminekuperioodi regulatsioon on sätestatud seaduse rakendussätetes ja seda on selgitatud seletuskirja vastavas osas. Üleminekuperioodil sujuvaks üleminekuks on ette nähtud piisav aeg uue õigusliku olukorraga kohanemiseks. Kavandatava seaduse alusel on kohaliku omavalitsuse üksusel senisest parem võimalus täita seadusega pandud kohustust, luues kõigile alla kolmeaastastele lastele sama kvaliteediga alushariduse omandamise võimalused sõltumata lasteaia omandivormist. Kohaliku omavalitsuse üksustel suureneb motivatsioon erasektorilt vastav teenus sisse osta, sest selleks on loodud võrdsed alused munitsipaallasteaedadega. Seega on kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik paremini lähtuda kohalikest oludest ning laste ja perede vajadustest piirkonnas. Muudatus tekitab kvaliteediriski, kui lasteaiakohti võimaldatakse madala tasemega õppe- ja kasvatustegevusega lasteaedades. Sellisel juhul realiseeruvad seaduse eesmärgid osaliselt ning alushariduse kättesaadavuse arvelt väheneb alushariduse kvaliteet. Riski maandamine on 85 võimalik lasteaedade õppeõiguse väljastamise, järelevalve- ja sisehindamissüsteemi arendamisega. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, 79 kohaliku omavalitsuse üksust Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Lapsehoiuteenuse ja lasteaedadega seotud andmeid hoitakse käesoleval hetkel erinevates infosüsteemides. Lasteaia andmed on Eesti hariduse infosüsteemis ja lapsehoiuteenusega seotud andmeid hoitakse S-veebis. Kavandatavas seaduses on lapsehoiud ja lasteaiad sõltumata omandivormist registreeritud sarnastel alustel Eesti hariduse infosüsteemis. Muudatuse elluviimiseks arendab Haridus- ja Teadusministeerium Eesti hariduse infosüsteemi lapsehoidude tegevuslubade osas. Muudatus vähendab kohaliku omavalitsuse üksuste, lasteaia ja lapsehoiu pidajate, institutsioonide halduskoormust ja loob ühtse süsteemi lasteaia asutamisel. Muudatus mõjutab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevust Eesti hariduse infosüsteemi arendamisel ühekordselt. Muudatus mõjutab Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit vähesel määral, sest lapsehoiuteenusega seotud poliitikakujundamine ja seaduse rakendamine tuuakse edaspidi Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse ning seetõttu väheneb poliitikakujundamise killustatus. Võrreldes kehtivate regulatsioonidega laieneb Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus järelevalve läbiviimisel lisaks lasteaedadele ka senistele lapsehoidudele, kes jätkavad lasteaedadena. Lapsehoidude lisandumine senisesse lasteaedade sihtrühma suurendab lasteaedade üle järelevalvet teostava Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamise mahtu ja vähendab seni lapsehoidude üle järelevalvet teostanud Sotsiaalministeeriumi järelevalve mahtu. Sotsiaalministeerium kannab Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendava kulu kompenseerimiseks üle rahalisi vahendeid ligikaudu 18 000 eurot tööjõukuludeks ja 2000 eurot töökohapõhisteks kuludeks aastas. Kavandatavas seaduses ühtlustatakse lapsehoidude ja nende pidajate järelevalve põhimõtted seniste lasteaedade põhimõtetega, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi kuni kolmeaastaste laste õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel. Järelevalve keskendub võrdsetel alustel juurdepääsetavuse tagamisele ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamisele. Siiani on Haridus- ja Teadusministeerium teinud järelevalvet lasteaedade ja nende pidajate üle koolieelse lasteasutuse seaduse alusel. Muudatuse mõjul muutub eelkooliealiste laste alushariduse omandamist toetavate asutuste järelevalve ja sisehindamine sidusamaks ning 86 võimaldab tagada võrdset kvaliteeti kõigi laste, vanemate, lasteaedade ja kohaliku omavalitsuse üksuste jaoks. Muudatus puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve ja sisehindamise süsteemi laiendamist lapsehoidudele sarnaselt lasteaedadega. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatus võib Haridus- ja Teadusministeeriumile ja kohaliku omavalitsuse üksustele ajutiselt kaasa tuua suurema töökoormuse seoses lapsehoidude nõustamisega, tegevus- ja koolituslubade muutumisega õppeõiguseks, uute lubade taotlemise ja väljastamisega. Kehtivad koolitus- ja tegevusload, mis on antud välja erakooliseaduse või koolieelse lasteasutuse seaduse alusel, muutuvad õppeõiguseks. Seaduses on riskide maandamiseks sätestatud üleminekukorraldus. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas: 373 eralapsehoidu (Majandustegevuse registri 2019. aasta andmed), 58 eralasteaeda (EHISe 2019/2020. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Seni on kehtestatud detailsemad sisulised nõuded lasteaedadele, kuid lapsehoidude regulatsioonides on pööratud vähem tähelepanu lapse arengu toetamisele. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel ei ole nõutav, et lapsehoidudes oleks tegevus seotud õppe- ja kasvatustegevusega. Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Eesmärgis ei ole ükski põhimõte seotud lapse arenguga. Seega, võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega muutub lapsehoid rohkem lapse arengut ja heaolu toetavaks. Kavandatava seaduse alusel toetavad lapsehoiud kuni kolmeaastaste laste alushariduse omandamist, sh üldoskusi lasteaia õppekava alusel. Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega muutuvad lapsehoidude asutamise kohustuslikud tingimused. Muudatus mõjutab ka lasteaedu. Lasteaedadele, millele varem pidi taotlema kaks erinevat luba lasteaia tegevuse korraldamiseks ja lapsehoiuteenuse võimaldamiseks, peavad edaspidi taotlema üksnes õppeõiguse. Muudatus mõjutab lapsehoide ja lasteaedu ühekordselt Eesti hariduse infosüsteemi lasteaedade asutamiseks vajalike andmete esitamisel. Ebasoovitavate mõjude risk: Kuna lapse alushariduse omandamise, sealhulgas üldoskuste toetamisega seotud nõuded lapsehoidudele suurenevad ning jälgitakse õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteeti, võib osa lapsehoidudest lõpetada tegevuse. Riski aitab maandada tegutsevate lapsehoidude tegevuslubade andmete võimalikult sujuv ületoomine haridusvaldkonda ja tegutsevatele 87 lapsehoidudele piisava üleminekuaja andmine tegevuse vastavusse viimiseks kehtestatud uute nõuetega. Kavandatav muudatus 4 Kavandatavas seaduses sätestatakse nõuded laste ja õpetajate või abiõpetajate suhtarvule. Samuti sätestatakse edaspidi seaduses töötajate kvalifikatsioon. Edaspidi ei kehtestata seaduses rühmade piirnorme. Rühmad moodustab lasteaia pidaja, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva seadusega tunnistatakse kehtetuks lasteaia personali miinimumkoosseis ning õpetajate ja eripedagoogide atesteerimise tingimused ja kord, mille asemel rakendatakse kutse omistamise süsteemi. Lasteaia töötajad on edaspidi direktor, õpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (nt tugiteenuste tagamiseks). Kehtiva seaduse kohaselt kuulub miinimumkooseisu ka tervishoiutöötaja, kelle ülesandeid on käesoleva eelnõuga laiendatud ning asendatud tugiteenuste täitmise tagamisega. Direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Lasteaia pidaja otsusel võib direktor täita ülesandeid, mis on seotud lasteaia õppekava rakendamise ja korraldamise ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamise, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate professionaalsuse toetamise ja täienduskoolituse ning vanematega koostöö korraldamisega. Sellisel juhul võib lasteaia pidaja luua õppealajuhataja ametikoha. Kui direktor juhib erinevates tegutsemiskohtades asuvaid lasteaedu, võib lasteaia pidaja luua igale tegutsemiskohale õppealajuhataja ametikoha. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid või õpetaja kutse. Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid või lapsehoidja kutse. Kui õppe- ja kasvatustegevust viiakse lasteaias läbi üksnes alla kolmeaastastele lastele, peab lasteaias olema vähemalt üks õpetaja. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühma(d) valdkonnas: Alushariduse süsteemis osaleb 84 537 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2019. aasta andmed). Õpetaja ametikohti on umbes 7645, abiõpetaja ametikohti on umbes 3754 ja direktori ametikohti on umbes 600. Lasteaias loodud ametikohtade ja tegelikult töötavate isikute arv võib erineda, sest ühte ametikohta võib täita ka mitu inimest. Munitsipaallasteaedu on 556 ning eralasteaedu 58 (EHISe 2019/2020. õa andmed). Samuti tegutseb täiendavalt 373 eralapsehoidu (Majandustegevuse registri 2019. a andmed). Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: 88 Alla kolmeaastaste laste lasteaiarühmades keskenduvad õpetajad ja abiõpetajad laste alushariduse omandamise, sh üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste) toetamisele ja loovad vundamendi 3-7-aastase lapse koolivalmiduse toetamiseks. Rohkem kui viie alla 3-aastase lapsega (st alates kuuest lapsest) lapsehoiuteenuse osutaja peab tagama edaspidi laste arengu toetamiseks ja alushariduse omandamiseks ühe töötaja, kellel on õpetaja kvalifikatsioon, ning abiõpetajad, lähtudes seaduses sätestatud suhtarvudest. Sellega antakse vanemale kindlustunne, et nii senistes lapsehoidudes kui lasteaedades on tagatud pädev ja professionaalne tööjõud laste alushariduse omandamiseks. Muudatusel on pikaajaline positiivne mõju laste arengutulemustele. Personali ja töökorralduse muudatus mõjutab seniseid lapsehoiuteenuse osutajaid ühekordselt. Vanematele ja lastele on mõju positiivne, sest õppekvaliteedi sisu täiustatakse. Rõhutada tuleb, et kavandatav muudatus ei mõjuta olulisel määral munitsipaallasteaedu ning seal töötavaid õpetajaid ning abiõpetajaid. Rühmade moodustamine muutub paindlikumaks ning sellel on positiivne mõju lasteaia töökorraldusele. Rühmade moodustamine on seotud tugiteenuste vajadustega. Võrreldes kehtiva õigusega on edaspidi nõutav, et lasteaeda juhib isik, kellel on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Samuti on edaspidi nõutav, et abiõpetaja oleks vähemalt keskharidusega ning pedagoogiliste kompetentsidega. Mõju võib olla negatiivne nende isikute puhul, kes enam nimetatud nõuetele ei vasta. Lapsehoidude töötajatest on 36%-l omandatud eelkoolipedagoogiline kõrgharidus. Ligi 21%-l töötajatest on muu kõrgharidus. Samas tuleb märkida, et 43%-l lapsehoidudest on lapsi kuni viis (kaasa arvatud), st neid kavandatav muudatus ei mõjuta. Kokku töötab neis 817 lapsehoidjat, kes võivad muu hulgas osutada teenust vanematele kui 7-aastastele lastele, sest sotsiaalhoolekande seaduse alusel võib vastavat teenust osutada kuni 18-aastasele isikule. Eelkõige on need teenuseosutajad, kes osutavad raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenust. Samas tuleb rõhutada, et kõik lapsehoiuteenuse osutajad ei pea taotlema õppeõigust, vaid võivad tulevikus töötada sellise eralasteaia juures, kus on vähemalt üks õpetaja. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatusega seoses võib toimuda lapsehoiuteenuse reorganiseerimine ning tekkida töötajate liikuvuse risk, mis võib põhjustada lastele ja vanematele ebamugavust muudatustega kohanemisel ja vähendada rahulolu. Riski aitab maandada lasteaia pidaja poolt muudatuste selgitamine ja nende põhjalikult kavandatud elluviimine, sealhulgas töötajate taseme- ja täienduskoolituse kavandamine. Lasteaia pidaja võib muuta rühmameeskonna koosseisu alustavates rühmades ja vältida personalimuudatusi rühmades, kus lapsed on oma seniste lapsehoidjate või õpetajatega juba harjunud. Haridus- ja Teadusministeerium on analüüsinud seniste lapsehoidjate kvalifikatsiooninõuete õpetaja tasemele tõstmiseks vajalike täienduskoolituste mahtu ja rahalist kulu. Uute õpetajate koolituseks on riigieelarves tagatud vahendid summas 35 000 eurot, et koolitada ligikaudu 75 isikut. Arvestus käsitleb selliseid lapsehoius töötavaid lapsehoidjaid, kellel on vähemalt muu kõrgharidus, ning neil võimaldatakse täienduskoolituse raames läbida eelkoolipedagoogika kursus. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele 89 Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): 79 kohaliku omavalitsuse üksust Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Kohaliku omavalitsuse üksused saavad edaspidi lähtuda alla kolmeaastaste laste rühmade puhul sarnastest alustest. Suurenevad personalinõuded senistele lapsehoidudele, kus on üle viie alla 3-aastase lapse (ehk alates kuuest lapsest), sest seal nõutakse ühe õpetaja ametikoha olemasolu. Kohaliku omavalitsuse üksus saab edaspidi korraldada töötajate koosseisu ümber võrdsemalt võrreldes alla kolmeaastaste laste sõime- ja lapsehoiurühmadega, mis töötavad kehtiva seaduse alusel. Abiõpetaja peab omama pedagoogilisi oskusi õppe- ja kasvatustegevuse toetamiseks õpetaja juhendamisel. Muudatuse mõjul saavad kohaliku omavalitsuse üksused anda lastele kvaliteetset alusharidust ka siis, kui piirkonnas ei ole võimalik leida rühma teist kõrgharidusega õpetajat, kuid on olemas abiõpetajaks sobivad kandidaadid, kelle professionaalsed teadmised ja oskused (töökogemus, läbitud pedagoogiline taseme- ja täienduskoolitus) võimaldavad neil laste õppe- ja kasvatustegevust õpetaja juhendamisel tulemuslikult toetada. Munitsipaallasteaedades ei vasta keskmiselt 12% õpetajatest seni kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Neist suurem osa sobib tänu oma eelnevale haridus- ja töökogemusele töötama abiõpetajana. 1/3 õpetajat abistavatest töötajatest omab rohkem kui 10-aastast lasteaias töötamise kogemust ja on läbinud erinevaid tervisekaitse-, pedagoogilisi või lapsehoidja- ja meeskonnatöö koolitusi. Kohaliku omavalitsuste üksustes suureneb vajadus õpetajate ja abiõpetajate taseme- ja täienduskoolituseks. Abiõpetajate kutsealast ettevalmistust toetatakse kutsekoolide taseme- ja õpipoisiõppe ning lasteaiasiseste koolitustega. Muudatusest tulenevalt võib kasvada vajadus õpetajate tasemekoolituseks, mida võimaldatakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tabel 2. Munitsipaal- ja eralasteaias töötavate õpetajate ja direktorite kvalifikatsioon. Kõrgeim kvalifikatsioon Õpetajate Direktorite (kvalifikatsiooniraamistikus) Õpetajate arv % arv Direktorite % 1 Põhiharidus või vastav kvalifikatsioon 27 0% 0% 2 Keskharidus või vastav kvalifikatsioon 1319 17% 4 1% 3 Kesk- ja kõrghariduse vaheline kvalifikatsioon 1071 13% 3 0% 4 Rakenduskõrgharidus või vastav kvalifikatsioon või bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon 3985 50% 178 29% 5 Magistrikraad või vastav kvalifikatsioon 1488 19% 399 65% 6 Magistri- ja doktorikraadi vaheline kvalifikatsioon 38 0% 24 4% 7 Doktorikraad 2 0% 1 0% 8 * teadmata 4 0% 1 0% Kokku 7934 100% 610 100% 90 Allikas: Eesti hariduse infosüsteem. 2018/19. õppeaastal töötas lasteaedades (sh eralasteaedades) kokku 7934 õpetajat, kellest 6891 (88%) vastas kvalifikatsiooninõuetele. Direktoreid oli tööl 610, kvalifikatsiooninõuetele vastavaid juhte oli nende hulgas 568 (93%). 2/3 juhtidest on magistrikraadiga (3+2 süsteemi magistriõppe lõpetanud ja 4+2 süsteemi bakalaureuseõppe lõpetanud, kelle kvalifikatsioon loetakse magistrikraadile vastavaks) ning pooled õpetajad on rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga. Töötajate koosseisu muudatused lasteaedades puudutavad lasteaia pidajaid ühekordselt ning seejärel on see tavapärase tööprotsessi osa. Ebasoovitavate mõjude risk: Lasteaedade miinimumkoosseisu kehtetuks tunnistamine võib põhjustada alushariduse kvaliteediriski kohaliku omavalitsuse üksustes, kus ilma süsteemse kvaliteedianalüüsita ning töötajate tööaja ja -ülesannete analüüsita vähendatakse lasteaedade töötajate ametikohtade arvu. Riski aitab maandada kohaliku omavalitsuse üksuste teavitamine ja nõustamine alushariduse personalijuhtimise küsimustes. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju lasteaedadele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 614 lasteaeda (EHISe 2019/2020. õa andmed). Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatus mõjutab lasteaia meeskonna professionaalsust õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel ning laste arengu toetamisel. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega ei kehtesta haridus- ja teadusminister lasteaia personali miinimumkoosseisu ning õpetajate ja eripedagoogide atesteerimise tingimusi ja korda. Lasteaia juht lähtub õpetaja kompetentside hindamisel õpetaja kutsestandardi tasemetest 6, 7 ja 8 ning abiõpetaja hindamisel lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4 ja 5. Muudatus suurendab lasteaia juhi otsustuspädevust töötajate koosseisu määramisel ja õpetajate professionaalsuse arengu toetamisel, lähtudes alla kolmeaastaste ja kolme- kuni seitsmeaastaste laste vajadustest või tugiteenuste osutamise vajadusest. Olenemata laste east tuleb lasteaiarühmades tagada kõrgharidusega õpetaja olemasolu, kes vastutab rühmameeskonna juhtimise eest ning loob kolleege kaasates lastele kõrge kvaliteediga võimalused alushariduse omandamiseks. Muudatusest tulenevalt suureneb vajadus õpetajate või abiõpetajate taseme- ja täienduskoolituseks. Lapsehoidjate ja abiõpetajate kutsealast ettevalmistust toetatakse taseme- ja õpipoisiõppe ning lasteaiasiseste koolitustega. Muudatusel on ühekordne mõju tööandjale ja töötajale töölepingu sõlmimisel, vajadusel muutmisel ja lõpetamisel ning seejärel on see tavapärase tööprotsessi osa. 91 Ebasoovitavate mõjude risk: Õpetajate hulgas, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, võib tekkida rahulolematus, kuid lasteaia pidaja võib vastavate kompetentside olemasolul pakkuda neile lasteaias abiõpetaja ametikohta. Tõenäoliselt kaasneb abiõpetaja kohale liikumisega ka töötasu vähenemine. Riski aitab maandada ümberkorralduste süsteemne kavandamine ja elluviimine lasteaiadirektorite poolt. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 373 eralapsehoidu (Majandustegevuse registri 2019. a andmed), 58 eralasteaeda (EHISe 2019/2020. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Oluline on, et senised lapsehoiuteenuse osutajad tagaksid ühe kõrgharidusega õpetaja olemasolu lapsehoiuteenuse osutaja kohta, kes vastutab rühmameeskonna juhtimise eest ning loob kolleege kaasates lastele kõrge kvaliteediga võimalused alushariduse omandamiseks. Lapsehoiu juht lähtub õpetaja kompetentside hindamisel õpetaja kutsestandardi tasemetest 6, 7 ja 8 ning abiõpetaja kompetentside hindamisel lapsehoidja kutsestandardi tasemetest 4 ja 5. Muudatus tingib lapsehoiu personalitöö ümberkorralduse, sh vajadusel töötajate töölepingute muutmise poolte kokkuleppel, milleks jäetakse senistele lapsehoiuteenuse osutajatele piisav üleminekuaeg. Muudatusest tulenevalt võib olla teatud vajadus õpetajate tasemekoolituseks, mida võimaldatakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Muudatuse mõjul paraneb tööjõu kvaliteet senistes lapsehoiuteenustes, mis omakorda loob paremad võimalused lastele ühetaolise alushariduse omandamiseks. Töökorralduse ja töölepingute muutmine on seniste lapsehoiuteenuse osutajate juures ühekordne tegevus ning seejärel on see tavapärase tööprotsessi osa. Muudatus mõjutab positiivselt alushariduse kvaliteeti. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatuse mõjul võib senistes lapsehoidudes väheneda nõutava kvalifikatsiooniga töötajate arv ja teenuseosutajad ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele. Riski aitab maandada piisava kvalifikatsiooniga töötajate värbamine lasteaedadesse alla kolmeaastaste laste rühmadesse. Kavandatav muudatus 5 Toevajadustega laste tugimeetmete korraldus lähtub ühtsetest põhimõtetest sõltumata lasteaia omandivormist. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalsed, demograafilised mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühma(d) valdkonnas 92 Alushariduse süsteemis osaleb 84 537 ühe- kuni kuueaastast eelkooliealist last (Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2019. aasta andmed). Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega hakkavad toevajadusega lapse toetamisel lapsehoidudes kehtima lasteaedadega samad põhimõtted. Erivajadusega laste tugiteenuste võimalused muutuvad sõltumata lasteaia omandivormist sarnaseks, lähtudes laste individuaalsetest vajadustest. Tugiteenuste sisuliste nõuete osas muudatusi ei tehta. Lapsele tagatakse vajadusel logopeedi ja eripedagoogi teenus või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning mille korraldab lasteaia juht. Kui seni olid vastavad võimalused üksnes lasteaedades koolieelse lasteaia riikliku õppekava alusel, siis kavandatav seadus loob võimaluse pakkuda tugiteenuseid ka senistes lapsehoidudes kõigile toevajadusega lastele. Muudatuse mõju on vanemate jaoks positiivne, sest lapsed saavad koostatava seaduse alusel paremat tuge. Muudatus puudutab 10% lapsehoiuteenusel olevatest alla kolmeaastastest lastest ja nende vanemaid. Muudatus mõjutab last ja peret regulaarselt lapsehoiukoha võimaldamisel. Kui lasteaiakoht on tagatud halduslepingu või haldusakti kaudu, siis tasub tugiteenuste korraldamise eest kohaliku omavalitsuse üksus. Kui tegemist eralasteaiaga, siis tagatakse tugiteenuste korraldus õppemaksu kaudu. Ebasoovitavate mõjude risk: Kuna muudatuse tulemusel on toevajadusega lapsele tagatud senises lapsehoius parem toetus lähtudes lapse individuaalsusest, siis ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): 79 kohaliku omavalitsuse üksust Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Kavandatava seaduse alusel leiab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele sobiva võimaluse, lähtudes lapse toevajadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus peab tuge vajavale lapsele looma lapse vajadusest lähtuvad võimalused lasteaias. Kavandatava seaduse kohaselt võib selleks olla kas lasteaed või sotsiaal- või tugiteenuste keskus. Lapsele tagatakse vajadusel logopeedi ja eripedagoogi teenus või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ning mille korraldab lasteaia juht. Lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste osutamiseks määrab lasteaia pidaja isiku, kelle ülesanne on nõustada vanemaid, juhtida lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd, teha lasteaia pidajale ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks. 93 Raske ja sügava puudega laste puhul peab kohaliku omavalitsuse üksus hindama ja täpsustama kohavajadust iga lapse puhul eraldi ja sellest tulenevalt tagama sobiva teenuse. Lisaks saab kohaliku omavalitsuse üksus vajadusel pakkuda puuetega lastele mõeldud teenuseid. Sotsiaalhoolekande seadusesse jääb alles raske- ja sügava puudega lapse hooldusteenus, kui lapse hooldusvajadus on sedavõrd suur, et ilma eriseadmeteta ja ruumi sisustuseta ei ole võimalik last lasteaias hoida, samuti kui hoiuvajadus on lapse tervisest tulenevalt pikemajalisem kui vanema tavapärane töölkäimine. Muudatuse kohaselt teeb lasteaed sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust osutavate asutustega koostööd tugiteenuste paremaks korraldamiseks. Lasteaias saab lastele pakkuda tugiisiku teenust. Ebasoovitavate mõjude risk: Lasteaia pidajate töökoormus võib seoses tugisüsteemide võimaldamisega mõnevõrra kasvada. Riski aitab maandada tugisüsteemide läbimõeldum ja efektiivsem korraldus, samuti lasteaia või kohaliku omavalitsuse üksuste omavaheline koostöö tugiteenuste võimaldamisel. Muudatusega kaasneva mõju valdkond III: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 373 lapsehoiuteenuse osutajat (Majandustegevuse registri 2019. a andmed), 58 eralasteaeda (EHISe 2019/2020. õa andmed). Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Muudatus mõjutab seniste lapsehoiuteenuse osutajate töökorraldust, sest see eeldab lasteaia õppekava koostamist, sh toevajadusega lapse toetamise põhimõtete määratlemist ning toevajadusega lapsele vajadusel individuaalse arenduskava koostamist ja tugiteenuste võimaldamist. Muudatus on ühekordne ja selle mõju ei ole suur, sest senised lapsehoiud võimaldavad juba kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel teenuseid raske ja sügava puudega lastele. Sotsiaalhoolekande seadusesse jääb kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud abi raske- ja sügava puudega laste toetamiseks. Ebasoovitavate mõjude risk: Senised lapsehoiud ei suuda täita kavandatud regulatsiooniga kehtestatud nõudeid ja tagada tugisüsteemide kättesaadavust, mistõttu osa lapsehoidudest võivad lõpetada tegevuse. Kavandatav muudatus 6 Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuded asendatakse õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Edaspidi tuleb nõuete täitmiseks koostada riskianalüüs, mille eesmärk on tagada õpi- ja kasvukeskkonna-, tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästenõuete rakendamine eesmärgiga tagada laste turvalisus, ohutus, tervise kaitsmine ja haiguste 94 ennetamine. Riskianalüüs tuleb koostada üks kord kolme aasta jooksul. Riskianalüüs on riikliku- ja haldusjärelevalve teostamise aluseks. Samuti tunnistatakse kehtetuks tervise edendamist ja päevakava käsitlevad sätted, mis edaspidi moodustavad alushariduse riikliku õppekava kohustuslik osa. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju Tervisametile, Päästeametile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile järelevalve teostamisel ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad): 79 kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseamet, Päästeamet, Haridus- ja Teadusministeerium Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Eelnõu kohaselt peavad lasteaed ja lasteaia pidaja moodustatud rühmad vastama õpi- ja kasvukeskkonna nõuetele, mis on vajalikud lapse arengu toetamiseks, tervise ja ohutuse tagamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded kehtestab määrusega valdkonna eest vastutav minister, st haridus- ja teadusminister. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded on üks alus riskianalüüsi koostamisele. Riskianalüüsi eesmärk on tagada õpi- ja kasvukeskkonna nõuete, tervisekaitsenõuete, tuleohutus- ja päästenõuete rakendamine eesmärgiga tagada laste turvalisus, ohutus, tervise kaitsmine ja haiguste ennetamine. Riskianalüüs tuleb koostada üks kord kolme aasta jooksul (vt täpsemalt seletuskirja vastavast osast). Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse § 11 lõike 2 punktiga 2 ei kehtesta Vabariigi Valitsus edaspidi tervisekaitsenõudeid koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, vaid õpi- ja kasvukeskkonna nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded keskenduvad edaspidi lapse arenguks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Samuti ei kehtestata vastavaid nõudeid eraldi lapsehoiuteenuse osutajatele. Muudatus mõjutab positiivselt lasteaedade pidajaid, sest vastavate õigusnormide killustatust on vähendatud ning edaspidi kehtestatakse vastavad nõuded ühtsetel alustel. Õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid on võrreldes kehtiva õigusega muudetud. Käesoleval juhul kehtivad õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lasteaedadele ja lapsehoiuteenuse osutamisele. Uue määruse kohaselt kehtestatakse lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna üldnõuded, nõuded hoonele, ruumidele ja rajatistele ning siseruumidele. Uue määrusega ei muudeta nõudeid võrreldes kehtivate õigusaktidega rangemaks ning nõuded muudetakse üldisemaks, mis annab lasteaia pidajale võimaluse kasutada erinevaid lahendusvariante, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest. Määruses on säilinud nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu toetamiseks ning füüsilise keskkonna turvalisuse tagamiseks. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaks mõjuks võib lugeda riski, mille kohaselt ei taga lasteaia pidaja riskianalüüsi koostamist ning sellest kinnipidamist ja tulemuste arvestamist lasteaia arengukavas. Riski 95 maandamiseks on järelevalveorganitel võimalik pöörduda lasteaia pidaja poole nõuete täitmiseks. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju: mõju ettevõtete tegevusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm valdkonnas 373 lapsehoiuteenuse osutajat (Majandustegevuse registri 2019. a andmed), 58 eralasteaeda (EHISe 2019/2020. õa andmed). Sihtrühmale avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Mõju avaldumise sagedus ja ulatus: Ettevõtete tegevusele avalduva mõju sagedus ja ulatus on suures osas sama mis Tervisametile, Päästeametile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile järelevalve teostamisel ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusele. Lapsehoiuteenuse osutajate suhtes kehtivad tervisekaitsenõuded on võrdväärsed lasteaedadega ning ei erine oluliselt nendest. Rakendusaktis on kavandatud erisus juhuks, kui senine lapsehoiuteenuse osutaja tegutseb korterelamus või muus hoones ning kui teenust saavad kuni 10 last. Lasteaia pidaja määrab laste tegevuseks võimalikult ohutu mänguala või -väljaku lasteaia läheduses. Ebasoovitavate mõjude risk: Ebasoovitavaks mõjuks võib lugeda riski, mille kohaselt ei taga eralasteaia pidaja riskianalüüsi koostamist ning sellest kinnipidamist ja tulemuste arvestamist lasteaia arengukavas. Riski maandamiseks on järelevalveorganitel võimalik pöörduda eralasteaia pidaja poole nõuete täitmiseks. 7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Käesoleva eelnõuga kavandatud muudatused eeldavad kohaliku omavalitsuse üksuste ja eraõiguslike lapsehoiuteenuse osutajate töökorralduse muutmist. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksuste seniseid ülesandeid on seaduses täpsustatud ning uusi avalike ülesandeid ei ole juurde tulnud või on need asendatud olemasolevate ülesannetega, mis on seadusest välja jäetud, siis kokkuvõttes kohaliku omavalitsuse üksustele olulist täiendavat kulu seaduse rakendamisega ei teki. Haridus- ja Teadusministeerium analüüsis eelnõus kohaliku omavalitsuse üksustele kehtestatud ülesandeid. Kulu võib tekkida seoses alushariduse kättesaadavuse tagamisega, kuid nimetatud kulu saab vähendada erasektori parema kaasamisega lasteaiakohtade tagamisel. Täiendav kulu võib tekkida seoses kodus alusharidust omandavate laste arenguhindamise ja -vestluste läbiviimisega. Samas on see olemasolev avalik ülesanne ning seda on võimalik korraldada kohaliku omavalitsuse üksuse määratud asutuses. Kehtiv ülesanne eeldab, et selline nõustamine on igal juhul tagatud kõikides lasteaedades. Rühma moodustamise aluste täpsustamisega ning uute õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega on võimalik käesolevas seaduse alusel tekkivaid kulusid olulisel määral katta. Osa Vabariigi 96 Valitsuse määruse nr 131 nõuetest tuleb hakata täitma 2030. aastal ning vastav regulatsioon on muudetud paindlikumaks. See tähendab, et kulude kokkuhoid võib tekkida uute nõuete rakendamise ja parema planeerimisega ning erasektori parema kaasamisega lasteaiakohtade tagamisel. Kulude kokkuhoid võib tekkida sellest, et kohaliku omavalitsuse üksus ei pea ise tegema investeeringuid taristusse, vaid saab vastavalt nõudlusele tagada lasteaiakoha eraõiguslike isikute kaudu hankemenetluses. Tugiteenuste osutamisega ei teki täiendavaid kulusid, välja arvatud nende koordineerimisega seotud kulud, mida saab katta seniste tervishoiutöötajat käsitlevate sätete väljajätmisega. Huvitegevusega seotud kulu katab vanem. Lasteaia tegevuse korraldamisega on pidajatel võimalus korraldada lasteaiavõrku oluliselt ökonoomsemalt, näiteks võib asutada iga lasteaia asemel ühe mitmes kohas tegutseva asutuse. See võimaldab vastavaid juhtimiskulusid kokku hoida, kuid igas tegevuskohas peab olema tagatud juhtimine ning kõikide nõuete täitmine. Samuti võib ühise asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul asutada hoolekogu, mis tähendab, et võrreldes kehtiva seadusega ei pea asutama kahte erinevat hoolekogu. Lasteaia arengukava ja sisehindamisega seotud dokumentatsiooni ning menetlust on muudetud lihtsamaks ning paremini täidetavaks, mistõttu võib eeldada aja kokkuhoidu nende koostamisel. Riskianalüüsi koostamine on kehtiva õiguse kohaselt kohustuslik ning see ei tekita täiendavat kulu lasteaia pidajatele. Õppeõiguse taotlemine on muudetud lihtsamaks, näiteks ei pea uue lasteaia asutamisel esitama koheselt arengukava. Täiendav kulu võib tekkida kvalifikatsiooninõuete täitmisega, näiteks on edaspidi nõutav, et lasteaia direktoril oleks vähemalt magistrikraad ning abiõpetajal keskharidus ja pedagoogiline pädevus. Haridus- ja Teadusministeerium on analüüsinud täienduskoolituste mahtu ning vastavat rahalist kulu. Uute õpetajate koolituseks on riigieelarves tagatud vahendid 35 000 euro ulatuses, et koolitada ca 75 isikut. Töötajatel, kellel on vähemalt muu kõrgharidus, võimaldatakse täienduskoolituse raames läbida eelkoolipedagoogika kursus. Eesti õppekeele kehtestamiseks alates kolmeaastaste laste rühmades toetatakse lasteaedu läbi riikliku projekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas ja üldhariduskoolis“. Selleks et eestikeelne õpe oleks kvaliteetne nii lasteaias alates lapse kolmeaastaseks saamisest ja ka üldhariduskooli esimeses kooliastmes, parandatakse eesti keele õppe kvaliteeti nii õpetajate professionaalsuse suurendamisega kui ka õppevahendite tagamise, koolituste teostamise ja rakendusuuringute toetamisega. Aastal 2021 laieneb eestikeelse õpetaja programm igasse vene õppekeelega lasteaiarühma ja üldhariduskooli esimesse kooliastmesse. Pilootprojekt aitab toetada eestikeelsete õpetajate professionaalsust rühmameeskonnas ja luua lastele lasteaias ja koolis eesti keele omandamiseks kvaliteetse õpi- ja kasvukeskkonna. Lasteaedadesse ja koolidesse võetakse igasse projektis osalevasse rühma täiendavalt tööle eestikeelne õpetaja, kelle töötasu, täienduskoolitust ja õppevahendeid riiklikult toetatakse. Mõju arvestuse alus: lisaõpetaja, kavandatud õpetaja palga alammäär, koolituskulud, õppevahendid ning rakendusuuringud. 2021. aasta. Lisaraha kokku 6,6 mln eurot: õpetaja ametikoht 200 x alammäär (+ maksud) 1415 eurot = 4,5 mln eurot , lisaks baasi tagamine 2 mln eurot (eraldati 2020. a ühekordselt) ja koolitus, õppevahendid, ametikoht x 500 eurot = 0,1 mln eurot. 97 2022. aasta. Lisaraha kokku 7,1 mln eurot: õpetaja ametikoht 200 x alammäär (+ maksud) 1550 eurot= 5,0 mln eurot, lisaks baasi tagamine 2 mln eurot (eraldati 2020. a ühekordselt) ja koolitus, õppevahendid, ametikoht x 500 eurot = 0,1 mln eurot. 2023. aasta. Lisaraha kokku 7,6 mln eurot: õpetaja ametikoht 200 x alammäär (+ maksud) 1700 eurot = 5,5 mln eurot, lisaks baasi tagamine 2 mln eurot (eraldati 2020. a ühekordselt) ja koolitus, õppevahendid, ametikoht x 500 eurot = 0,1 mln eurot. 2024. aasta. Lisaraha kokku 8,0 mln eurot: õpetaja ametikoht 200 x alammäär (+maksud) 1850 eurot = 5,9 mln eurot, lisaks baasi tagamine 2 mln eurot (eraldati 2020. a ühekordselt) ja koolitus, õppevahendid, ametikoht x 500 eurot = 0,1 mln eurot. Riiklikul toetusel on kaudselt positiivne mõju riigieelarvele, sest see vähendab edasisi kulutusi eesti keele õppele hilisemas eas ja järgnevatel haridusastmetel. Eesti elukestva õppe strateegia üldharidusprogrammi 2020-2023 eesmärgist 2.3. tulenevalt aitavad eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele õppe tegevused kaasa võimaluste loomisele kõigil haridustasemetel ja õpingute jätkamisele võrdselt eesti keelt emakeelena rääkivate õppuritega. Paraneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele valdamise tase nii lasteaia, põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajate seas. Haridus- ja Teadusministeeriumis suureneb tööjõukulu seoses seaduse rakendamisega ning järelevalve teostamisega. Sotsiaalministeerium kannab Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendava kulu kompenseerimiseks üle rahalisi vahendeid ligikaudu 18 000 eurot tööjõukuludeks ja 2000 eurot töökoha põhisteks kuludeks aastas. Eesti hariduse infosüsteemi tehnilise arendamise kulu seoses käesoleva eelnõu rakendamisega kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Osa funktsionaalsusi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks on juba loodud. Sotsiaalkindlustusametis väheneb tööjõukulu seoses lapsehoiuteenuse tegevuslubade väljastamisega ning järelevalve teostamisega. 8. Eelnõu rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Alushariduse seaduse alusel kehtestatakse järgmised uued rakendusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“ (lisa 1); 2) Haridus- ja teadusministri määrus „Lapse arenguhindamise ja -vestluse läbiviimise kord“ (lisa 2); 3) Vabariigi Valitsuse määrus „Alushariduse riiklik õppekava“ (lisa 3). 8.2. Muudetavad rakendusaktid Muudetavates määrustes tehakse eelkõige muudatusi seoses definitsioonide muutmisega. Kavandatavad muudatused on lisatud rakendusaktide kavandisse (lisa 4) ning muudatusi tuleb teha järgnevates õigusaktides: 98 1) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“; 2) Haridus- ja teadusministri 29.07.2016 määrus nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“; 3) Haridus- ja teadusministri 15.05.2018 määrus nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 4) Haridus- ja teadusministri 10.07.2014 määrus nr 54 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“; 5) Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määrus nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded“; 6) Haridus- ja teadusministri 02.05.2016 määrus nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“; 7) Haridus- ja teadusministri 08.02.2018 määrus nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“; 8) Haridus- ja teadusministri 29.10.2015 määrus nr 47 „„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“; 9) Maaeluministri 30.06.2017 määrus nr 51 „Koolikava toetus“; 10) Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“; 11) Regionaalministri 15.05.2008 määrus nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“; 12) Riigihalduse ministri 13.01.2017 määrus nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“; 13) Siseministri 03.03.2015 määrus nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“; 14) Sotsiaalkaitseministri 30.01.2008 määrus nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“; 15) Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“; 16) Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; 17) Vabariigi Valitsuse 22.08.2013 määrus nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“; 18) Vabariigi Valitsuse 08.01.2016 määrus nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi1“; 19) Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“; 20) Vabariigi Valitsuse 20.10.2011 määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“; 21) Vabariigi Valitsuse 14.12.2006 määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“; 22) Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“; 23) Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“; 24) Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määrus nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“; 99 25) Vabariigi Valitsuse 14.02.2013 määrus nr 27 „Lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu asutamine ja põhimäärus“. 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid Seoses koolieelse lasteasutuse seaduse kehtetuks tunnistamisega ning eelnõu rakendussätetega muutuvad kehtetuks järgmised õigusaktid: 1) Haridus- ja teadusministri 23.12.2010 määrus nr 78 „Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord“; 2) Haridus- ja teadusministri 31.08.2011 määrus nr 44 „Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord“; 3) Haridus- ja teadusministri 11.09.2015 määrus 42 „Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis“; 4) Haridus- ja teadusministri 15.12.2014 määrus nr 81 „Koolitusloa vorm“; 5) Haridusministri 26.08.2002 määrus nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“; 6) Haridus- ja teadusministri 13.08.2009 määrus nr 62 „Koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes“; 7) Haridusministri 02.10.2002 määrus nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord“; 8) Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“; 9) Sotsiaalministri 12.03.2007 määrus nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“; 10) Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määrus nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“; 11) Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrus nr 30 „Riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele“; 12) Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“. 9. Eelnõu jõustumine Käesolev eelnõu jõustub 2021. aasta 1. septembril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Päästeametile, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Eralasteaedade Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule ja Eesti Lapsehoidude Liidule. 100  Alushariduse seaduse lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Lapse arenguhindamise ja –vestluse läbiviimise kord Määrus kehtestatakse alushariduse seaduse § 4 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse lapse arenguhindamise ja –vestluse läbiviimise kord. § 2. Kohaldamisala Käesolevat määrust kohaldatakse alushariduse seaduses sätestatud korras kuni seitsmeaastaste laste suhtes, kes omandavad alusharidust kodus ja lasteaias. § 3. Lapse arenguhindamise ja -vestluse eesmärk (1) Lapse arenguhindamise- ja vestluse eesmärk on lapse arengu analüüsimine ja hindamine lapse eripära mõistmiseks, toevajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga või tema seadusliku esindajaga (edaspidi vanem). (2) Lapse arengu hindamine on osa alushariduse omandamise õppe- ja kasvatusprotsessist. § 4. Laste arenguhindamise ja -vestluse läbiviimine lasteaias (1) Lapse arenguhindamise ja -vestluse võib igal ajal algatada vanem, lasteaed või kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse määratud muu asutus, kus arenguhindamisi- ja vestlusi läbi viiakse. Lapse arenguhindamise ja -vestluse algatamise läbiviimisest teavitatakse vähemalt 10 tööpäeva ette. (2) Alushariduse seaduses sätestatud korras kuni seitsmeaastaste laste suhtes, kes omandavad alusharidust kodus ja lasteaias teavitab kohaliku omavalitsuse üksus vanemat, millises lasteaias või muus asutuses ning mis tähtajaks tuleb läbi viia lapse arenguhindamise ja -vestlus. (3) Lapse arenguhindamist ja -vestlust viiakse läbi vähemalt üks kord kalendriaastas. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib kehtestada määrusega täpsema korra, millise sagedusega millisel viisil on käesolevas määruses sätestatud laste arenguhindamine ja -vestlus korraldatud. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul on vanem kohustatud osalema koos lapsega lapse arenguhindamisel ja –vestlusel.  2 (5) Lasteaia pidaja otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi. Vanemale tutvustatakse lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust. (6) Lapse arenguhindamise ja -vestluse viib lasteaias läbi õppe- ja kasvatusküsimustes õpetaja, kes jälgib last tema toimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes. Kui on vaja hinnata täiendavalt lapse arengut toetavaid teenuseid, kaasatakse selleks vastava valdkonna tugispetsialist. (7) Vanem teavitab õpetajat ja vajadusel tugispetsialisti lapse tervise- ja arengu eritingimustest, mis mõjutavad lapse heaolu ja arengut. (8) Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused ning nende vastavust lasteaia riiklikule õppekavale. (9) Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. (10) Arenguhindamise- ja vestluse tulemuse tagajärjel: 1) antakse lapse vanemale ülevaade lapse arengust ja õppimise tulemustest; 2) selgitatakse välja vanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes; 3) nõustatakse vanemat lapse arengu toetamisel ja vajadusel tehakse lasteaia pidajale ettepanekuid tugiteenuste võimaldamiseks. (11) Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2021. aastal.  EELNÕU 17.12.2020 Alushariduse seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesolev seadus sätestab alushariduse korraldamise alused, alushariduses osalevate isikute õigused ja kohustused, munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused. § 2. Kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale sõltumata omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteaed-põhikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 3. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste arengut, mille tulemusena omandab laps alushariduse käesolevas seaduses sätestatud korras kodus või lasteaias. Lapse seaduslikul esindajal (edaspidi käesoleva seaduse tähenduses vanem) ning lasteaial ja munitsipaal- või eralasteaia pidajal (edaspidi ka lasteaia pidaja) on käesoleva seaduse eesmärgi täitmise tagamisel ühine vastutus. (2) Käesolevas seaduses sätestatud korras on lasteaed alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ning arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas omandavad alla kolmeaastased lapsed üldoskusi ning kolme- kuni seitsmeaastased lapsed täiendavalt teadmisi ja hoiakuid, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks. § 4. Alushariduse kättesaadavus (1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimaluse käia lasteaias, kui lapse elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus arvestab elukohajärgse lasteaiakoha tagamisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapse elukoha lähedust lasteaiale, sama pere teiste laste käimist samas lasteaias ja võimaluse korral vanema soove või tema töökoha lähedust või pere sotsiaalmajanduslikku olukorda. Oluliste asjaolude muutumisel ja vanema taotlusel hindab kohaliku omavalitsuse üksus uuesti elukohajärgse lasteaiakoha tagamise asjaolusid. (3) Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Asendushooldusel viibiva lapse elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 90 kalendripäeva enne lapse pooleteise- aastaseks saamist, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht. Vanem teavitab pärast nimetatud teate saamist elektrooniliselt või muul viisil, kui ta ei soovi lasteaiakohta kasutada ning võimaldab alushariduse omandamist kodus või eralasteaias. Kui vanem taotleb lasteaiakohta pärast lapse pooleteise-aastaseks saamist, siis kohaliku omavalitsuse üksus teavitab vanemat 30 kalendripäeva jooksul, millises lasteaias on lapsele tagatud lasteaiakoht Kui õppeaasta kestel ei ole võimalik lasteaiakohta tagada munitsipaallasteaias, siis tuleb koht tagada eralasteaias kuni järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui vanem on nõus eralasteaia kohaga. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma Eesti hariduse infosüsteemi andmed kodus või lasteaias alusharidust omandavate laste kohta. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud toetama õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad alusharidust kodus. Vanem on kohustatud osalema lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja -vestlusel, mille tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi. (7) Lapse arenguhindamine ja -vestlus viiakse läbi kohaliku omavalitsuse üksuse määratud lasteaias või muus asutuses. Arenguhindamise ja -vestluse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Kui lapse koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama võimaluse käia nimetatud perioodil lasteaias. (9) Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul tagada lapsele lasteaiakoha eralasteaias. Sellisel juhul kohaldatakse eralasteaia rahastamisele käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös vanema ja eralasteaia pidajaga haldusakti või sõlmib halduslepingu, millega tagatakse lasteaiakoht käesolevas seaduses sätestatud korras. (10) Kohaliku omavalitsuse üksus võib vanema nõusolekul halduslepinguga anda lasteaiakoha tagamise kohustuse üle teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Sellisel juhul lepivad kohaliku omavalitsuse üksused kokku lasteaiakoha maksumusega seotud kulu tasumise korra. 2. peatükk Alusharidus § 5. Õppekava (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, lapse üldoskused ja arengu eeldatavad tulemused sätestatakse alushariduse riiklikus õppekavas. (2) Alushariduse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus; 3) kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused; 4) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused. (3) Alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja koolivalmiduse toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaia õppekava koostavad ja arendavad õpetajad koostöös abiõpetajate ning vanematega. Lasteaia õppekava kinnitab direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. (4) Alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse kohta kannab lasteaed Eesti hariduse infosüsteemi andmed arenguhindamise ja -vestluse tulemuse ning koolivalmiduse kohta. § 6. Õppekeel (1) Lasteaia õppekeel on eesti keel. (2) Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaias või rühmas kasutada teist õppekeelt lisaks eesti keelele. § 7. Õppeaasta Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab kuni 31. augustini. § 8. Rühma moodustamise alused ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded (1) Lasteaia pidaja moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaia rühmad, kuulates enne otsuse tegemist ära hoolekogu ning vajaduse korral käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku arvamuse. (2) Laste arv rühmas peab olema vastavuses õpetajate ja abiõpetajate ning laste suhtarvudega ja tugiteenuste osutamise vajadusega ning kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes kehtestatud rühma nõuetega. (3) Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, tervise kaitse ja ohutus ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamiseks koostatakse käesolevas seaduses sätestatud korras riskianalüüs. (4) Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 9. Tugiteenuste osutamine (1) Tugiteenuse korraldamise eest lasteaias vastutab lasteaia pidaja. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise lapse toevajadusi arvestades. (2) Lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste osutamiseks määrab lasteaia pidaja isiku, kelle ülesanne on nõustada vanemaid, juhtida lasteaiasisest või -välist meeskonnatööd, teha lasteaia pidajale ettepanekuid toetavate meetmete rakendamiseks tugiteenuste võimaldamisel. (3) Lasteaias jälgitakse ning hinnatakse lapse arengut ja toimetulekut ning kohandatakse õppe- ja kasvatustegevust lapse toevajaduse järgi, arvestades Eesti hariduse infosüsteemis olevate lapse arenguhindamise ja -vestluse ning tugiteenuste osutamise andmetega. Lasteaias peab olema tagatud tuge vajavale lapsele vähemalt logopeedi ja eripedagoogi või vajadusel muu tugiteenus. (4) Tugiteenuseid võib osutada isik, kes vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud tugispetsialisti nõuetele. (5) Lasteaed kannab andmed tugiteenuste osutamise kohta Eesti hariduse infosüsteemi. § 10. Huvitegevuse korraldus (1) Lasteaias võib korraldada huvitegevust, mille eesmärk on võimaldada huvialast tegevust lisaks lasteaia õppekavale, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Huvitegevuse korraldus lasteaias ei tohi takistada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist. (2) Huvitegevuses osalemine on lapse jaoks vabatahtlik ning huvitegevuse rahastamise tagab huvitegevuses osaleva lapse vanem. 3. peatükk Õigused ja kohustused alushariduses § 11. Lapse õigused Lapsel on õigus tema heaolu ja arengu toetamisele, seda soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale ning väljendada oma arvamust, millega peab kodus ja lasteaias vastavalt lapse vanusele ning arengule arvestama. § 12. Vanema õigused ja kohustused (1) Vanemal on õigus: 1) saada käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaialt tuge lapse arengu toetamisel ja tema alushariduse omandamisel; 2) saada lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta; 3) osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös; 4) teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks. (2) Vanemal on kohustus: 1) pidada kinni alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud alushariduse eesmärkidest ja põhimõtetest ning teha lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ja tugiteenuste võimaldamiseks; 2) tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ning katta sellega kaasnevat kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi; 3) teavitada lapse terviseseisundist ja arengutingimustest, mis mõjutavad alushariduse omandamist. § 13. Lasteaia pidaja õigused ja kohustused (1) Lasteaia pidajal on õigus: 1) korraldada lasteaia koostööd kogukonnas, põhikooli ja muude asutustega; 2) pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja rakendada teisi laste kaitsega seotud meetmeid; 3) saada käesolevas seaduses sätestatud korras toetust alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. (2) Lasteaia pidajal on kohustus: 1) tagada lastele kvaliteetse alushariduse kättesaadavus ja lasteaiale tugi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) nõustada koostöös lasteaiaga vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes; 3) jälgida koostöös lasteaiaga regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast tagasisidet, pakkuda esmaabi ning käesolevas seaduses sätestatud korras tuge; 4) teavitada koostöös lasteaiaga lapse vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. 4. peatükk Lasteaed § 14. Lasteaia tegevuse korraldamine (1) Lasteaia tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ning eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. (2) Lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas või lähtuvalt laste vanuseastmest oma tegevust piiritleda. Kui lasteaia pidaja otsustab lasteaeda pidada mitmes tegevuskohas, siis peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. (3) Lasteaia tegevuse korraldamiseks kehtestab lasteaia pidaja põhimääruse või -kirja, milles sätestatakse tegevuskoht, nimetus, struktuur, õppekeel ning laste vanuseaste. (4) Lasteaia tegutsemise ja alushariduse võimaldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras õppeõigusega. (5) Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool võivad tegutseda ühe asutusena. (6) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. Lasteaia pidaja otsusel võib ühe asutusena tegutsev lasteaed ja põhikool moodustada ühise hoolekogu, kes tagab õiguste ja kohustuste täitmise, mis tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. (7) Lasteaed korraldatakse ümber lasteaia pidaja otsuse alusel. Lasteaia ümberkorraldamise otsus tehakse arvestusega, et sellest tuleb teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteaeda ja vanemaid viis kuud enne õppeaasta algust. (8) Lasteaia ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb lasteaia ühinemises või jagunemises. Lasteaiad ühinevad või jagunevad järgmiselt: 1) lasteaiad ühendatakse üheks lasteaiaks, kusjuures ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteaed; 2) lasteaed liidetakse teise lasteaiaga ja liidetav lasteaed lõpetab oma tegevuse; 3) lasteaed jaotatakse vähemalt kaheks lasteaiaks ja jagunev lasteaed lõpetab oma tegevuse ning moodustatakse uued lasteaiad; 4) lasteaed eraldatakse teisest lasteaiast, selle tulemusena moodustatakse uus lasteaed ja säilib esialgne lasteaed. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele lasteaiale õppeõigus. (10) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise ning tegevuse lõpetamise osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. (11) Lapse võib munitsipaallasteaiast välja arvata üksnes vanema soovil või koolikohustuse täitma asumisel. (12) Laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende juhtumite lahendamise kord kehtestatakse lasteaia kodukorras. Direktor koostab lasteaia kodukorra, kuulates enne selle kinnitamist ära hoolekogu ja lasteaia töötajate arvamuse. Lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia veebilehel. § 15. Eralasteaia pidamise erisused (1) Eralasteaia õiguste ja kohustuste kandja on eralasteaia pidaja. Eralasteaia pidajale kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Eralasteaia juhil on õigused ja kohustused ning ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded, mis on käesolevas seaduses sätestatud direktorile, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Eralasteaia pidaja loob õppe- ja kasvatustegevuse koordineerimiseks eralasteaias juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut. Nimetatud juhtorgani moodustamise kohustust ei ole, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. (4) Kui eralasteaia pidaja juhtorgani pädevus tuleneb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhule teistest õigusaktidest, kohaldatakse sellisele juhtorganile õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 16. Eralasteaia pidaja ja vanema vaheline leping (1) Vanema ja eralasteaia pidaja vahel sõlmitakse kirjalik leping (edaspidi leping). Lepinguga kohustub eralasteaia pidaja võimaldama lapsele alushariduse riikliku õppekavale vastavat alusharidust ning vanem on kohustatud tasuma õppemaksu. (2) Lepingus lepitakse kokku: 1) lasteaia õppekava, mille alusel lapse arengut toetatakse või alusharidust võimaldatakse; 2) õppe- ja kasvatustegevuse koht; 3) õppemaksu tasumise tingimused ja kord; 4) eralasteaia pidaja kohustused alushariduse jätkamise tagamisel, kui eralasteaia õppeõigus tunnistatakse kehtetuks; 5) vajaduse korral muud tingimused, mis eralasteaia pidaja loob kvaliteetse alushariduse tagamiseks. § 17. Lasteaia arengukava (1) Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteaia direktor koostöös lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava koostamisel tuleb arvestada sisehindamise tulemustes väljatoodud tugevuste ja parendusvaldkondadega ning riskianalüüsi tulemustega. (2) Lasteaia arengukava koostamise kohustust ei ole, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. (3) Lasteaia arengukava kinnitab lasteaia pidaja, kes vastutab arengukava täitmise eest ning tagab vajalikud ressursid arengukava rakendamiseks. (4) Lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või tema pidaja veebilehel. § 18. Riskianalüüs (1) Laste turvalisuse, ohutuse, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed kohustatud koostama koostöös hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi, mis sisaldab teavet õpi- ja kasvukeskkonna-, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete tagamise kohta. (2) Riskianalüüs peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmise analüüsi, ohu tekkimise võimaluse tõenäolisust, ohuelemente ja ohu võimalikke tagajärgi ning vastutust nende ennetamisel ja riskide maandamisel. Riskianalüüsi koostamisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. (3) Riskianalüüsi kinnitab lasteaia pidaja. (4) Kui lasteaias ei ole tagatud õpi- ja kasvukeskkonna-, tervisekaitse- ja tuleohutusnõuete täitmine või on tõenäoline, et riskianalüüsis kirjeldatud riskid realiseeruvad või on riske puudulikult hinnatud, siis lasteaia pidaja on kohustatud viima lasteaia tegevuse viivitamatult kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega ning riski maandama. § 19. Sisehindamine (1) Direktor korraldab koostöös lasteaia töötajate ja hoolekoguga lasteaia sisehindamise, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng ning mille tulemusena selgitatakse välja lasteaia tugevused ja parendusvaldkonnad. Direktor korraldab sisehindamise vähemalt üks kord lasteaia arengukava perioodi jooksul. (2) Sisehindamise läbiviimise korra kehtestab direktor. Sisehindamisel analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevust, lasteaia juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused edastatakse lasteaia pidajale. 1. jagu Õppeõigus § 20. Õppeõiguse taotlemine (1) Õppeõigus annab lasteaia pidajale alushariduse võimaldamise õiguse vastavas tegevuskohas ning õppe- ja kasvatustegevusega seotud laste vanuseastmes. Õppeõiguse saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust. (2) Õppeõigus tuleb taotleda sõltumata tegevuskohtade arvust, kui õppe- ja kasvatustegevus on seotud vähemalt kuue lapsega. (3) Õppeõigus antakse lasteaia pidajale alushariduse võimaldamiseks, kui ta on täitnud järgmised nõuded: 1) lasteaia pidaja tagab lasteaia jätkusuutlikkuse, sealhulgas piisavad finantsvahendid; 2) lasteaia pidajal on suutlikkus tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine; 3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia tegevust reguleerivad õigusaktid; 4) lasteaial on õigusaktides sätestatud nõuetele vastav lasteaia õppekava; 5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ning piisav sisustus, mis vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 6) lasteaia pidajal on suutlikkus tagada kõikide käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmine. (4) Õppeõiguse taotlemiseks esitatakse järgmised dokumendid, andmed või teave: 1) otsus lasteaia asutamise kohta; 2) lasteaia tegevuse jätkusuutlikkuse kohta käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas andmed piisavate finantsvahendite olemasolu või nende saamise allika kohta; 3) lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada, et lasteaias töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatava tulemuste saavutamine; 4) lasteaia põhimäärus või -kiri; 5) lasteaia õppekava, lähtudes laste vanuseastmest ning käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidest; 6) pädevate asutuste hinnang terviseohutusele ning õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide, hoonete ja maa-ala vastavuse kohta ohutusnõuetele; 7) lasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmine. (5) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid. § 21. Õppeõiguse andmine ja muutmine (1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab õppeõiguse andmise või muutmise kahe kuu jooksul alates vastava taotluse esitamisest. (2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub õppeõiguse andmisest või selle muutmisest, kui õppeõiguse andmise või muutmise taotlus ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. (3) Kui lasteaia pidaja muudab tegutsemiskohti pärast õppeõiguse andmist, on ta kohustatud esitama Eesti hariduse infosüsteemi kaudu õppeõiguse muutmise taotluse vähemalt kaks kuud enne vastava muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 punktides 2–7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe. (4) Kui lasteaia pidaja esitab taotluse õppeõiguse muutmiseks seoses laste vanuseastmetega, siis on lasteaia pidaja kohustatud tõendama käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. (5) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. § 22. Õppeõiguse kehtetuks tunnistamine (1) Haridus- ja Teadusministeerium võib õppeõiguse kehtetuks tunnistada, kui: 1) riikliku- või haldusjärelevalve käigus ilmneb, et lasteaia tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või sellega seonduvate seadustega, nende alusel välja antud õigusaktidega või teiste lasteaia tegevust reguleerivate õigusaktidega; 2) lasteaia pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku- või haldusjärelevalveorgani ettekirjutust; 3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast õppeõiguse andmist alustanud tegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud; 4) lasteaia pidaja ei taga käesolevas seaduses sätestatud korras tugiteenuseid; 5) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei ole nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine; 6) riiklik- või haldusjärelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku õppeõiguse kehtetuks tunnistamiseks. (2) Lasteaia pidaja teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust hiljemalt viis kuus enne käimasoleva õppeaasta lõppu. (3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb õppeõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks Eesti hariduse infosüsteemi kaudu. 2. jagu Lasteaia juhtimine § 23. Lasteaia juhtimine (1) Lasteaia tegevust juhib direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ning lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös hoolekoguga. (2) Lasteaia pidaja otsusel võib direktor täita teisi ülesandeid, mis on seotud lasteaia õppekava rakendamisega ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamisega, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate professionaalsuse toetamisega ja täienduskoolitusega ning vanematega koostöö korraldamisega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks võib lasteaia pidaja luua õppealajuhataja ametikoha. Kui direktor juhib erinevates tegutsemiskohtades asuvaid lasteaedu, võib lasteaia pidaja luua igale tegutsemiskohale õppealajuhataja ametikoha. (4) Direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Kui lasteaia pidaja on loonud õppealajuhataja ametikoha, siis kohaldatakse temale direktori kvalifikatsiooninõudeid. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei pea täitma, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele. (6) Munitsipaallasteaia direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 25 ja 26 sätestatud erisusi. (7) Munitsipaallasteaia direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. (8) Eralasteaia direktoriga sõlmitakse tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. § 24. Hoolekogu (1) Hoolekogu on lasteaia juures alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha selleks koostööd lasteaia töötajatega. (2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Hoolekogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja tema asetäitja. (3) Hoolekogu töö- ja liikmete valimise kord kinnitatakse hoolekogu otsusega. Hoolekogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat ja neid ei saa hoolekogu liikmeks nimetada rohkem kui üks kord. (4) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid: 1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta; 2) avaldab arvamust lasteaia rühmade moodustamise kohta; 3) avaldab arvamust lasteaias huvitegevuse korraldamise kohta; 4) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta; 5) osaleb lasteaia arengukava koostamisel; 6) osaleb riskianalüüsi koostamisel; 7) osaleb lasteaia sisehindamisel; 8) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust direktoriga töölepingu sõlmimise, muutmise ja ülesütlemise kohta; 9) kuulab ära direktori ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest ning tagab koostöö lasteaia juhtimisel; 10) annab direktorile ja lasteaia pidajale soovitusi lasteaia eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks; 11) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna tagamiseks; 12) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust vanemate osalustasu kohta; 13) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad käesoleva seadusest või selle alusel antud õigusaktidest või teistest õigusaktidest. (5) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt või teistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud toimingud tehakse lasteaia pidajale teatavaks kirjalikult ja avaldatakse lasteaia veebilehel. 3. jagu Töötajad § 25. Lasteaia töötajad (1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on direktor, õpetaja ja abiõpetaja. Lasteaia pidaja võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ning kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt piisav, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. (3) Õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, korraldab direktor ühe aasta jooksul uue konkursi. (4) Kui õpetaja või abiõpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesolevas seaduses kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat isikut, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine. (5) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi andmed lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas omandatud kvalifikatsiooni kohta. § 26. Õpetaja ja abiõpetaja (1) Õppe- ja kasvatustegevusi viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ning alushariduse omandamist. Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. (2) Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, sealhulgas õpetaja kutse või pedagoogilised kompetentsid. (3) Abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on keskharidus, sealhulgas lapsehoidja kutse või pedagoogilised kompetentsid. (4) Kui õpetaja või abiõpetaja on omandanud välisriigis kutsekvalifikatsiooni, mis vastab käesolevas seaduses nõutud kutsekvalifikatsioonile, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. (5) Igas rühmas peab olema vähemalt üks õpetaja arvestusega, et abiõpetaja on tagatud: 1) seitsme lapse kohta, kui rühm on moodustatud pooleteise- kuni kolmeaastastest lastest; 2) kümne lapse kohta, kui rühm on moodustatud kolme- kuni seitsmeaastastest lastest; 3) üheksa lapse kohta, kui rühmas on pooleteise- kuni seitsmeaastased lapsed. (6) Lasteaias peab olema ühes tegevuskohas vähemalt üks õpetaja, kui lasteaed võimaldab alusharidust üksnes alla kolmeaastastele lastele ning laste arv selles tegevuskohas ei ületa 42 last. Lastele peab olema tagatud õpetaja juhendatud õppe- ja kasvatustegevus vähemalt kaks tundi päevas. Sellisel juhul kohaldatakse abiõpetajatele käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud suhtarve. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 laste suhtarvude arvestamisel täidab üks tuge vajav laps kaks kuni neli kohta, lähtudes käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud isiku ettepanekust. (8) Munitsipaallasteaia õpetaja ja abiõpetaja töötasu alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsuse üksuste esindajad ning õpetajate ja abiõpetajate ühenduste esindajad. 5. peatükk Lasteaia rahastamine § 27. Munitsipaallasteaia rahastamine (1) Munitsipaallasteaial on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Munitsipaallasteaia rahastamine toimub: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest; 2) vanema kaetavast osast, mille moodustavad vanema osalustasu ja toidukulu; 3) laekumistest eraõiguslikelt isikutelt ja annetustest; 4) munitsipaallasteaia põhimääruses sätestatud teistest tuludest. (3) Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lasteaiatöötajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks, sealhulgas tugiteenuste võimaldamiseks. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatava lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetuse arvestamisel on aluseks eelmisel kalendriaastal lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Ülejäänud lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus jaotatakse proportsionaalselt munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate lasteaialaste arvule. (5) Kohaliku omavalitsuse üksus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteaia majandamiskulu, töötajate tööjõukulu ning muu tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. Kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel osaliselt vanemate poolt. (6) Vanemate osalustasu ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. (7) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulu katta täies ulatuses. (8) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab vanema osalustasu ja toidukulu, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. § 28. Eralasteaia rahastamine (1) Eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu rahastatakse riigieelarvest eralasteaeda riigieelarve seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus rahastab halduslepinguga eralasteaedu käesolevas seaduses sätestatud alustel, tingimustel ja korras. 6. peatükk Järelevalve teostamine § 29. Riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab teenistuslikku järelevalvet munitsipaallasteaia tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõigetes 9 ja 10 nimetatud halduslepingute õiguspärasuse üle. (3) Haridus- ja Teadusministeerium teostab haldusjärelevalvet munitsipaallasteaia ja tema pidaja ning riiklikku järelevalvet eralasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle eesmärgiga tagada alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. (4) Terviseamet teostab riiklikku- ja haldusjärelevalvet õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle riskianalüüsi alusel. (5) Päästeamet teostab riiklikku- ja haldusjärelevalvet õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud tuleohutusnõuete üle riskianalüüsi alusel. § 30. Riikliku järelevalve erimeetmed Riikliku järelevalve teostaja võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. 7. peatükk Seaduse ülemineku-, rakendus- ja jõustumissätted 1. jagu Üleminekusätted § 31. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine eralasteaedadeks (1) Isik, kellele on väljastatud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2021. aasta 30. novembriks teavitama Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lasteaia pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusega. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2021. aasta 1. detsembrist. (2) Kui lasteaia pidaja soovib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel jätkata tegevust lasteaia pidajana, kehtib sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2024. aasta 1. septembrini või kuni käesoleva seaduse alusel õppeõiguse väljastamiseni. (3) Kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud lapsehoiuteenuse osutamise kohta, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul kuni lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud lapsehoiuteenuse osutamiseks tuleb käesoleva seadusega kooskõlla viia 30 kalendripäeva jooksul arvates õppeõiguse andmisest. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on esitatud teade lasteaia pidajana jätkamiseks, siis alates 2021. aasta 1. detsembrist täidab lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab nimetatud tegevuslubadele sotsiaalhoolekande seadust, mis kehtis kuni 2021. aasta 31. augustini. Kui käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel väljastatakse õppeõigus enne 2024. aasta 31. augustit, siis kohaldatakse õppeõigusele käesolevat seadust. (5) Lasteaia pidajad, kellele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut, on kohustatud oma tegevuse nõuetega vastavusse viima viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 31. augustiks. Lasteaia pidaja, kelle tegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, esitab hiljemalt 2024. aasta 1. aprilliks taotluse õppeõiguse saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes kontrollib nõuetele vastavust ning väljastab mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse alusel õppeõiguse. § 32. Koolitus- ja tegevuslubade kehtivus ning üleminekusätted koolitustaotluse menetlusele (1) Lasteaia pidajatele väljastatud koolitusload või tegevusload, mis on antud koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooli seaduse alusel enne 2021. aasta 1. septembrit, loetakse alates 2021. aasta 1. septembrist õppeõiguseks, mis on antud käesoleva seaduse alusel. (2) Kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel tegutseva lasteaia tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on lasteaia pidaja kohustatud viima tegevuse nõuetega vastavusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2024. aasta 1. septembriks. (3) Lasteaia pidaja on kohustatud hiljemalt 2024. aasta 1. aprilliks Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitama lasteaia tegevuskohast või milliste laste vanuseastmetega on õppe- ja kasvatustegevus seotud. (4) Enne 2021. aasta 1. septembrit koolieelse lasteasutuse seaduse alusel õppe läbiviimiseks esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras. § 33. Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood (1) Käesolevas seaduses sätestatud magistrikraadi nõuet ei kohaldata kuni 2026. aasta 1. septembrini direktorite või õppealajuhatajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist direktori või õppealajuhatajana. (2) Käesolevas seaduses abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata kuni 2026. aasta 1. septembrini abiõpetajate suhtes, kes töötasid enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistavate töötajatena. § 34. Riskianalüüsi kohustuse täitmise tähtaeg (1) Lasteaiad, kellele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 31 ja 32 sätestatut, on kohustatud koostama riskianalüüsi käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras hiljemalt 2022. aasta 1. septembriks. (2) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi koostamiseni või 2022. aasta 31. augustini kehtivad lasteaiale ja lapsehoiuteenuse osutajale tervisekaitsenõuded, mis kehtisid kuni 2021. aasta 31. augustini rahvatervise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel. § 35. Hoolekogu töökord, liikmete valimise kord ja nende volituste tähtaeg (1) Hoolekogu töökorrale ning liikmete valimisele ja nende volituste tähtajale kohaldatakse lasteaia pidaja kehtestatud lasteaia põhimääruses või muus õigusaktis sätestatut kuni lasteaia hoolekogu vastava otsuseni. Sellisel juhul kohaldatakse edaspidi hoolekogu liikmete volituste tähtajale käesolevas seaduses sätestatut. (2) Hoolekogu on kohustatud kehtestama töökorra ning liikmete valimise korra hiljemalt 2022. aasta 1. septembriks. 2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 36. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul);“. § 37. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) koolidele ja lasteaedadele, välja arvatud üldinfo, sealhulgas vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel;“. § 38. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) lasteaia tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu;“. § 39. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Haridusasutused on eelkõige lasteaiad, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.“; 2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.“; 3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Lasteaiad (1) Alushariduse omandab koolikohustuslikust noorem laps alushariduse seaduses sätestatud tingimustel lasteaias või kodus. (2) Lapse vanemal ja lasteaial või tema pidajal on alushariduse seaduse eesmärgi tagamisel ühine vastutus. (3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alushariduse seadus.“; 4) paragrahvi 35 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 366 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (31) Eesti hariduse infosüsteemi kaudu avalikustatakse lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.“. § 40. Erakooliseaduse muutmine Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) lasteaed, mis tegutseb alushariduse seaduse alusel; 2) lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;“; 2) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 55 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) õppekorralduse alused, lasteaedade puhul alushariduse seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;“; 5) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul – lasteaia osas alushariduse riiklikule õppekavale ning põhikooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete õpitulemustele;“; 7) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Käesolevat sätet ei kohaldata huvikoolile.“; 8) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine toimub vastava riigi- või munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.“; 11) seadust täiendatakse §-ga 443 järgmises sõnastuses: „§ 443. Üleminekusätted koolieelse lasteasutuse tegevuslubade taotlustele ning seni väljastatud tegevuslubade kehtivusele (1) Enne 2021. aasta 1. septembrit koolieelse lasteasutuse õppe läbiviimiseks esitatud tegevuslubade taotlusi menetletakse taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustel ja korras. Nimetatud tegevuslubadele ning alushariduse võimaldamisele kohaldatakse alushariduse seaduse §-des 32–35 sätestatut. (2) Alates 2021. aasta 1. septembrist alushariduse võimaldamiseks esitatud õppeõiguse taotlusi menetletakse alushariduse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. § 41. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduse § 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoht ei või asuda lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri, laste hoolekandeasutuse või noorsootööasutuse kasutuses oleval kinnisasjal.“. § 42. Huvikooli seaduse muutmine Huvikooli seaduse § 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevat seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe- ja kasvatustegevusele, millele laienevad alushariduse seaduse sätted.“. § 43. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“. § 44. Koolieelse lasteasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine Koolieelse lasteasutuse seadus (RT I, 22.01.2018, 6) tunnistatakse kehtetuks. § 45. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) tarbida alkoholi ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel;“. § 46. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduse § 17 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) lasteasutuste sisehindamise üle teenistusliku järelevalve korraldamine;“. § 47. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „261) lasterühm on lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste rühm;“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.“; 3) paragrahvi 149 lõikes 1 asendatakse sõnad „koolieelsed lasteasutused“ sõnaga „lasteaiad“. § 48. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;“; 3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale alushariduse seadust ning üldhariduskooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ja alushariduse seadusest tulenev pädevus.“; 4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolivalmiduse hindamisel peab vald või linn lähtuma arenguhindamise ja -vestluse ning koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise andmetest, mis on alushariduse seaduse alusel kantud Eesti hariduse infosüsteemi.“; 5) paragrahvi 32 lõike 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste õpitulemuste hindamisvahendite ning alushariduse seaduses sätestatud lapse arenguhindamise ja koolivalmiduse hindamisega seotud hindamisvahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist;“. § 49. Rahvatervise seaduse muutmine Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) põhikoolide ja gümnaasiumide maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule.“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „koolieelsetes lasteasutuses“ sõnaga „lasteaias“; 3) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 81 jäetakse välja sõnad „lapsehoiuteenus ja“; 5) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 50. Reklaamiseaduse muutmine Reklaamiseaduses asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 51. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur on vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.”; 2) paragrahvi 53 pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse alusel koolitusloa või tegevusloa“ sõnadega „alushariduse seaduse alusel õppeõiguse, koolitusloa või tegevusloa“; 3) paragrahvi 53 lõike 1 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Õppeõiguse, koolitusloa või tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:“; 4) paragrahvi 2861 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „Lapsehoiuteenuse“ sõnadega „Raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse“; 5) paragrahvis 346 asendatakse arv „15” arvuga „20”. § 52. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 2. peatüki 2. jao 11. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11. jaotis Raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenus“; 2) paragrahv 451 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 451. Raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse eesmärk ja sisu Raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on toetada raske- ja sügava puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse toevajadusest tulenevat hoolduskoormust haridusasutuse õppevälisel ajal.“; 3) paragrahvi 452 lõiked 1-3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 452 lõikes 4 asendatakse sõna „lapsehoiuteenus“ sõnaga „hoiuteenus“; 5) paragrahvi 452 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 452 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse hoiuteenus kuni käesoleva seaduse § 156 lõikes 33 sätestatud tähtajani.“; 7) paragrahvi 453 pealkirjas asendatakse sõna „lapsehoiuteenusele“ sõnaga „hoiuteenusele“; 8) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) võib hoida korraga kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.“; 9) paragrahvi 453 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 453 lõike 4 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui hoiuteenust osutatakse eluruumis, mis ei ole hoiuteenust saava lapse eluruum, peab samas eluruumis elav isik:“; 11) paragrahvi 453 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui hoiuteenust osutatakse väljaspool hoiuteenust saava lapse eluruume, peavad: 1) ruumid vastama rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele; 2) ruumid ning ruumide evakuatsiooniteed vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.“; 12) paragrahvi § 453 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 454 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „lapsehoiuteenuse“ sõnaga „hoiuteenuse“; 14) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 152 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „lapsehoiuteenus“ sõnadega „raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenus“ vastavas käändes; 15) seadust täiendatakse §-ga 1603 järgmises sõnastuses: „§ 1603. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuseks (1) Isik, kellele on väljastatud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2021. aasta 30. novembriks teavitama Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenusega või alushariduse seaduse lasteaia pidajana. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2021. aasta 1. detsembrist. (2) Isiku, kes esitas teate majandustegevuse jätkamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutamiseks, tegevusluba kehtib, kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutamist, on kohustatud viima oma majandustegevuse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse hiljemalt 2024. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole nimetatud tähtajaks oma majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõppeb tema tegevusloa kehtivus alates 2024. aasta 1. septembrist. (3) Kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele, siis loetakse lapsehoiuteenuse osutamise tegevusluba raske- ja sügava puudega lapse hoiuteenuse osutamise tegevusloaks. (4) Kuni 2021. aasta 31. augustini käesoleva seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, või kuni teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2021. aasta 31. augustini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2024. aasta 1. septembriks.“. § 53. Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvikool, avatud noortekeskus või noorte püsilaager ja noorte projektlaager;“; 2) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaager ja noorte projektlaager ruumides ning nende piiratud maa-alal;“. § 54. Välisteenistuse seaduse muutmine Välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kaasasoleva lapse lasteaiatasu või lapsehoidja palk;“. 3. jagu Seaduse jõustumine § 55. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. septembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Vabariigi Valitsus ……  Alushariduse seaduse lisa 3 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Lisa 3. Alushariduse riiklik õppekava.docx Määrus kehtestatakse alushariduse seaduse § 5 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Alushariduse riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse alused. (2) Riiklik õppekava määrab kindlaks: 1) lasteaia õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse; 4) 6–7-aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused. § 2. Kohaldamisala (1) Käesolevat määrust kohaldatakse lasteaiale sõltumata omandivormist. (2) Arengu hindamisele kohaldatakse lapse arenguhindamise ja -vestluse korda, mis on kehtestatud alushariduse seaduse § 4 lõike 6 alusel. § 3. Lasteaia õppekava (1) Riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste koolivalmiduse toetamiseks õppekava. (2) Lasteaia õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteaia töötajad, kaasates vanemaid. (3) Lasteaia õppekava kinnitab lasteaia direktor, kuulates eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. (4) Lasteaia õppekavas esitatakse: 1) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; 2) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja  2 kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sealhulgas suveperioodil; 3) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; 4) lapse arengu toetamise põhimõtted, sealhulgas korraldus; 5) vanemate koostöö põhimõtted, sealhulgas korraldus; 6) õppekava uuendamise ja täiendamise kord. (5) Lasteaia hoolekogu ettepanekul võib lasteaia õppekavasse lisada ka muid õppe- ja kasvatustegevusega seotud sätteid. 2. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED § 4. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (1) Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu- , õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. § 5. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted (1) Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine; 7) lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine; 8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine; 9) kodu ja lasteaia koostöö; 10) eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine. (2) Lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteaia direktor. § 6. Õpikäsitus (1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu ja terviseseisundit. Õpetajad on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. (3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.  3 (4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust: 1) kavandada oma tegevust, teha valikuid; 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; 4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; 5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; 6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS § 7. Õppeaasta Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini. § 8. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine (1) Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab õpetaja lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. (3) Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu, aasta) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi. (4) Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. (5) Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning õpetajate või teiste töötajate kaasamist. § 9. Tuge vajav laps (1) Tuge vajav laps käesoleva määruse tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. (2) Tuge vajava lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab alushariduse seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud isik. (3) Vajadusel koostavad rühma õpetajad õppeaasta algul koostöös logopeedi või eripedagoogi või spetsialistidega ning vanematega lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.  4 (4) Lasteaed toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. § 10. Eesti keele kui teise keele õpe (1) Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe. (2) Lasteaias või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt kas: 1) eraldi keeletegevuste kaudu; 2) keeleõpet teiste tegevustega lõimides; 3) osalise keelekümbluse metoodikat rakendades. (3) Lasteaias või selle rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, võib viieaastastele lastele eesti keele õpetamisel üle minna täieliku keelekümbluse metoodika rakendamisele. (4) Lasteaias või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele kas: 1) lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe; 2) täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades. (5) Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat. (6) Tuge vajavale lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava. § 11. Koostöö vanemaga (1) Lasteaia õpetajad teevad vanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. (2) Õpetaja teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Õpetaja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes. (3) Vanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteaia tegevusele. 4. peatükk 6–7AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED § 12. Üldoskused (1) Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma: 1) mänguoskused; 2) tunnetus- ja õpioskused; 3) sotsiaalsed oskused; 4) enesekohased oskused. (2) Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.  5 § 13. Mänguoskused (1) Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma; 2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast; 3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu; 4) täidab mängudes erinevaid rolle; 5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada; 6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele; 7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus; 8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid. § 14. Tunnetus- ja õpioskused (1) Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. (2) Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna; 2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi; 3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi; 4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni; 5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi; 6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada; 7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel; 8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist. § 15. Sotsiaalsed oskused (1) Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses; 2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu; 3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise; 4) osaleb rühma reeglite kujundamisel; 5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd; 6) loob sõprussuhteid; 7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest; 8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel; 9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;  6 10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme; 11) selgitab oma seisukohti. § 16. Enesekohased oskused (1) Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada; 2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi; 3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele; 4) algatab mänge ja tegevusi; 5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest; 6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda; 7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused; 8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. 5. peatükk VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA SISU NING 6–7AASTASE LAPSE ARENGU EELDATAVAD TULEMUSED § 17. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu ja lõimivad tegevused (1) Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja -tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. (2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas (edaspidi valdkond): 1) mina ja keskkond; 2) keel ja kõne; 3) eesti keel kui teine keel; 4) matemaatika; 5) kunst; 6) muusika; 7) liikumine. § 18. Valdkond Mina ja keskkond (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult; 2) omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3) väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4) väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult; 5) väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi; 6) märkab nähtusi ja muutusi looduses. (2) Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa,  7 eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine; 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust; 2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid; 3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust; 4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema; 5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid; 2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone; 3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid; 4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone; 5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused; 6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; 7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik; 8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist; 9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist; 10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt; 11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; 12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring; 13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad; 14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest; 15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale; 16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm; 17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita. § 19. Valdkond Keel ja kõne (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. (2) Valdkonna Keel ja kõne sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;  8 2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine; 3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult; 5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; 4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid; 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid; 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad; 10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. § 20. Valdkond Eesti keel kui teine keel (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu; 2) soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega; 3) tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljenditest; 4) kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises. (2) Valdkonna Eesti keel kui teine keel sisu: 1) kuulamine; 2) kõnelemine; 3) Eesti kultuuri tutvustamine. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt); 2) pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid; 3) suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks  9 lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm); 4) korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm; 5) vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles); 6) valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks; 7) õpetaja rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) mõistab lihtsamat argiteemalist eestikeelset kõnet; 2) tunneb ära ja mõistab õpitud sõnu ja väljendeid ning kasutab neid oma kõnes; 3) saab aru korraldusest ja toimib vastavalt; 4) saab aru lihtsast küsimusest ning vastab sellele õpitud sõnavara piires; 5) kasutab kõnes sobivaid viisakusväljendeid; 6) teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule; 7) oskab nimetada mõningaid Eesti kohanimesid, tuntud inimesi. § 21. Valdkond Matemaatika (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki; 2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal; 3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; 4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas; 5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid; 6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; 7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada; 2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks; 3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut; 4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm); 5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi; 2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt; 3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;  10 4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =; 5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi; 6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm); 7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi; 8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil; 9) oskab öelda kellaaega täistundides; 10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva; 11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms); 12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (euro, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse; 13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid. § 22. Valdkond Kunst (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest; 2) kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma; 3) vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid; 4) kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid; 5) kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt; 6) vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut. (2) Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist; 2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid; 3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne; 4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida; 5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus; 6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale; 7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) leiab ümbritseva vaatlemisel erinevaid detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud viisil; 2) väljendab joonistades, maalides, voolides ja meisterdades meeleolusid ja fantaasiaid; 3) kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid;  11 4) kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu; 5) keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö; 6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest; 7) koostab ise või valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid eseme kaunistamiseks; 8) kirjeldab kunstiteoseid, nende värve ja meeleolu. § 23. Valdkond Muusika (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest; 2) suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale; 3) suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu; 4) suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi. (2) Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus; 2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis- sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid; 3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele; 4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul; 5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud; 6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) laulab ilmekalt loomuliku häälega ja vaba hingamisega; 2) laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule nii rühmas või ansamblis kui ka üksi; 3) suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada; 4) eristab kuulmise järgi laulu ja pillimängu; 5) eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille; 6) mängib eakohastel rütmi- ja meloodiapillidel õpitud lauludele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge; 7) mängib lastepillidel ja oskab mängida ka pilliansamblis; 8) liigub vastavalt muusika meeleolule; 9) väljendab ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu. § 24. Valdkond Liikumine (1) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu; 2) suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel; 3) tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; 4) mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele; 5) järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.  12 (2) Valdkonna Liikumine sisu: 1) kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen; 2) põhiliikumised; 3) liikumismängud; 4) erinevad spordialad; 5) tants ja rütmika. (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel; 2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms; 3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused; 4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust; 5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) keskendub sihipäraseks kehaliseks tegevuseks; 2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid; 3) sooritab põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised; 4) sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi; 5) säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel; 6) kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt; 7) matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel; 8) sooritab üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi; 9) liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga; 10) kasutab liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne); 11) mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne); 12) peab kinni kokkulepitud mängureeglitest; 13) nimetab erinevaid spordialasid ja Eesti tuntumaid sportlasi. 6. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 25. Lasteaedade õppekavade vastavusse viimine Lasteaedade õppekavad viiakse käesoleva määrusega vastavusse 1. märtsiks 2022. a. § 26. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2021. a.  Alushariduse seaduse lisa 4 EELNÕU KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses alushariduse seaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 45 lõigete 5, 7-9 ja 14 ning § 46 lõike 8, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4, liiklusseaduse § 4 lõike 3, rahvatervise seaduse § 7 lõike 2 punkti 10, riigieelarve seaduse § 48 lõike 4, töölepingu seaduse § 43 lõike 6, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 216 lõike 2, välisteenistuse seaduse § 63 lõike 3, § 65 lõigete 1, 4 ja 6, § 66 lõike 5 ja § 67 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määruse nr 115 „Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord“ §-s 17 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 2. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 415 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: § 3. Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2013. a määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22.augusti 2013. a määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“ paragrahvi 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 4. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ muutmine  2 Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruses nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Laste liikluskasvatuse kord sätestab kuni 18-aastaste isikute liikluskasvatuse läbiviijad ja liikluskasvatuse korralduse lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis ja kutseõppeasutuses (edaspidi kool) ning autokoolis või liiklusohutusega tegelevas mittetulundusühingus, kelle tegevusalaks on liikluskasvatus, sõltumata nende õiguslikust seisundist.“; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ sõnadega „alushariduse riiklik õppekava“. § 5. Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi1“ muutmine Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi“ § 1 punktis 5 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse“ sõnadega „alushariduse seaduse“. § 6. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 12 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“ vastavas käändes. § 7. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruse nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määruses nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „koolieelsetele lasteasutustele“ sõnaga „lasteaedadele; 2) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 8. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ §-s 19 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“ vastavas käändes. § 9. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal.  3 Jüri Ratas Peaminister Mailis Reps Haridus- ja Teadusminister Riigisekretär Taimar Peterkop  4 EELNÕU KAVAND 2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ § 1 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Majandus- ja taristuminister Kantsler  5 EELNÕU KAVAND 3 Haridus- ja teadusministri määruste muutmine seoses alushariduse seaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 36 6 lõike 32, kõrgharidusseaduse § 7 lõike 4, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 ja § 50 lõike 4 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruse nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“ muutmine Haridus- ja teadusministri 2. mai 2016. a määruses nr 16 „Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“; 2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „koolieelsete lasteasutuste“ sõnaga „lasteaedade“; 3) paragrahvis 2 asendatakse läbivalt sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnaga „lasteaia“. § 2. Haridus- ja teadusministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 2. veebruari 2018. a määruses nr 2 „Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) lasteaias käiva lapse individuaalne arenduskava või lasteaias või ettevalmistusrühmas käiva lapse kohta pedagoogi koostatud iseloomustus või lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemused“; 2) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks lasteaias“. § 3. Haridus- ja teadusministri 15 mai 2018. a määruse nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 15. mai 2018. a määruse nr 16 „„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ § 2 punktis 3 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“.  6 § 4. Haridus- ja teadusministri 10 juuli 2014.a määrus nr 54 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ Haridus- ja teadusministri 10. juuli 2014. a määruses nr 54 „Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks lasteaias;“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) õpilase või lasteaias käiva lapse arenguhindamise ja -vestluse tulemused;“. § 5. Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ muutmine Haridus- ja teadusministri 29. juuli 2016. a määruse nr 51 „Struktuuritoetuse andmise tingimused tööturul vajalike keelepädevuste arendamiseks“ § 2 punktis 4 asendatakse sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“. § 6. Haridus- ja teadusministri 29. oktoobri 2015. a määruse nr 47 „„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 29. oktoobri 2015. a määruses nr 47 „„Tänapäevase õpikäsituse rakendamine ning kompetentsikeskuste arendamine Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) haridusasutus – lasteaed, üldhariduskool (sh täiskasvanute gümnaasium) ja kutseõppeasutus;“; 2) paragrahvi 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) haridusasutuste meeskond – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõikes 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lõikes 1 loetletud koolipere ja alushariduse seaduse § 25 lõikes 1 loetletud lasteaia töötajad;“. § 7. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ muutmine Haridus- ja teadusministri 16. august 2019. a määruse nr 35 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ tekstis asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes. § 8. Määruse jõustumine  7 Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Haridus- ja Teadusminister Kantsler  8 EELNÕU KAVAND 4 Maaeluministri 30. juuni 2017.a määruse nr 51 „Koolikava toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 35 lõike 3 ning § 44 lõigete 4 ja 5, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.01.2017, lk 1–10), artikli 4 lõike 1 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 217 alusel. § 1. Maaeluministri 30. juuni 2017. a määruse nr 51 „Koolikava toetus“ muutmine Maaeluministri 30. juuni 2017. a määruses nr 51 „Koolikava toetus“ asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ vastavas käändes. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Maaeluminister Kantsler  9 EELNÕU KAVAND 5 Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“ muutmine Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1“ asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaia“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Majandus- ja taristuminister Kantsler  10 EELNÕU KAVAND 6 Regionaalministri 15. mai 2008. a määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 ja § 19 lõike 4 alusel. § 1. Regionaalministri 15. mai 2008. a määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ muutmine Regionaalministri 15. mai 2008. a määruse nr 3 „Meetme „Linnaliste piirkondade arendamine“ tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ § 5 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) lasteaedadega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine;“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Riigihalduse minister Kantsler  11 EELNÕU KAVAND 7 Riigihalduse ministri 13. jaanuari 2017. a määruse nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. § 1. Riigihalduse ministri 13. jaanuari 2017.a määruse nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Riigihalduse ministri 13. jaanuari 2017.a määruse nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ § 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Energiaauditi koostamisel juhindutakse vormi ja sisu osas majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruses nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded”, 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele.”. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Riigihalduse minister Kantsler  12 EELNÕU KAVAND 8 Siseministri 03. märtsi 2015. a määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Siseministri 03. märtsi 2015. a määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ muutmine Siseministri 03. märtsi 2015. a määruses nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” tegevuste „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” ning „Alushariduse infrastruktuuri loomine” eesmärkide elluviimiseks.“. 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) tagada suuremate linnapiirkondade elanikele kodulähedased lasteaia võimalused.“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) luuakse 2000 lasteaiakohta.“; 4) paragrahvi 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) alushariduse infrastruktuuri arendamine, sealhulgas uute hoonete ja moodullasteaedade ehitamine ning olemasolevate hoonete laiendamine ja kohandamine.“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Siseminister Kantsler  13 EELNÕU KAVAND 9 Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2008.a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 30. jaanuari 2008. a määruse nr 2 „Meetme „Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele” ühikuhinna alusel toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril … aastal. Sotsiaalminister Kantsler  14 EELNÕU KAVAND 10 Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008. a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ ja 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 ja punkti 17 alusel. § 1. Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008.a määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ muutmine Sotsiaalministri 15. jaanuari 2008.a määruses nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ tehakse järgmised muudatused: § 2. Sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ muutmine Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ asendatakse läbivalt sõnad „koolieelne lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“. § 3. Määruse jõustumine Sotsiaalminister Kantsler  Kooskõlastamiseks: 17.12.2020 nr 8-1/20/5429 Ministeeriumid Arvamuse avaldamiseks: Eesti Alushariduse Ühendus Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus Eesti Eralasteaedade Ühendus Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Lasteaednike Liit Eesti Lastekaitse Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Õpetajate Liit Eesti Lapsehoidjate Kutseliit Eesti Lapsehoidude Liit Sotsiaalkindlustusamet Terviseamet Tervise Arengu Instituut Päästeamet Alushariduse seadus Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks alushariduse seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja ning rakendusaktidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume esitada eelnõu kohta märkused ja ettepanekud hiljemalt 20. jaanuariks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab minister Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lisad: 1. Alushariduse seaduse eelnõu.pdf 2. Alushariduse seaduse seletuskiri.pdf 3. Lisa 1. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded.pdf 4. Lisa 2. Lapse arenguhindamise ja –vestluse läbiviimise kord.pdf 5. Lisa 3. Alushariduse riiklik õppekava.pdf 6. Lisa 4. VV ja valdkonna eest vastutavate ministrite määruste muutmise rakendusakt.pdf. Jaanus Põldmaa 735 4047 [email protected] Tiina Peterson 735 0114 [email protected] 2 (2)  Alushariduse seaduse lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Lisa 1. Õpi- ja kasvukeskkonna nõuded.docx Määrus kehtestatakse alushariduse seaduse § 8 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala § 2. Lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna üldnõuded § 3. Õpi- ja kasvukeskonna nõuded § 4. Tervisekaitse nõuded § 5. Tuleohutusnõuded § 6. Riskianalüüsi koostamine § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2021. aastal. Lisa. Riskianalüüsi juhend