Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus 31.12.2020 nr 1-11/2479-1 Kultuuriministri määruse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab korraldusasutusele ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 4 lehel 2. Seletuskiri 6 lehel Sama: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Riigikantselei Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eduard Odinets 628 2208 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 29.12.2020 MÄÄRUS Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruses nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) punktides 3 ja 4 nimetatud tegevustele antavat toetust saab anda artikli 18 kohase VKEdele nõustamiseks antava abina või artikli 19 kohase VKEdele messidel osalemiseks antava abina või artikli 25 kohase teadus- ja arendusprojektidele antava abina või artikli 28 kohase VKEdele antava innovatsiooniabina või artikli 29 kohase protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antava abina või artikli 31 kohase koolitusabina;“; 2) paragrahvi 1 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Määrust ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Erandina ei kohaldata grupierandi määruse artikli 1 lõikes 4 toodud piirangut ettevõtjate suhtes, kes on sattunud raskustesse viidatud lõikes toodud perioodil.“. 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) arenguplaan on loomeettevõtja koostatud tema arengut mõjutavate kõikide tegevuste, sealhulgas ettevõtja omavahendite, pangalaenude, meetme ja muude avaliku sektori vahendite kaudu rahastatavate tegevuste, ja eesmärkide, sealhulgas vahe-eesmärkide, kogum;“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) soodustatakse ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate pikaajalist strateegilist arengut, sealhulgas uute ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovate ärimudelite rakendamist, toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamist ja turule viimist ning personaliarendus-, müügi-, turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist ja rakendamist, või“; 5) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) toote-, teenuse- või protsessiarendusega seotud uuringute, patentide, litsentside ja sertifitseerimise kulud ning immateriaalse vara ostmise, arendamise ja juurutamise kulud;“; 6) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) artikli 25 alusel antava abi korral personalikulud; vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu; teostatavusuuringu puhul uuringu kulud;“; 7) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusi sisaldava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on 6 kuni 24 kuud.“; 8) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul 75 000 eurot projekti kohta;“; 9) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuste korral 75% abikõlblike kulude maksumusest;“; 10) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) artikli 25 alusel antava abi korral 50% abikõlblike kulude maksumusest rakendusuuringute puhul; 25% abikõlblike kulude maksumusest tootearenduse puhul ja 50% abikõlblike kulude maksumusest teostatavusuuringute puhul. Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80% abikõlblikest kuludest 10% keskmise suurusega ettevõtjate ja 20% väikeettevõtjate puhul. Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10% võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20% võrra väikeettevõtjate puhul;“; 11) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui projekti tegevuste elluviimisel osaleb kasusaajast partner, peab § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste korral omafinantseering sisaldama vähemalt poole ulatuses kasusaajast partneri rahalist panust. Kasusaajast partnerid § 26 lõike 1 punktis 7 nimetatud teenustasusid ei maksa.“;  12) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevustele saavad toetust taotleda loomeettevõtjast VKEd.“; 13) paragrahvi 10 lõige 22 sõnastatakse järgmiselt: „(22) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele toetust taotlev loomeettevõtjast VKE peab olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat enne taotluse esitamist, tema aastane müügitulu loomemajanduse valdkondade tegevustest peab viimase äriregistris kättesaadava majandusaasta aruande põhjal olema vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi müügitulu on vähemalt 20 000 eurot, ning tal on vähemalt kaks töötajat taotluse esitamise hetkel.“; 14) paragrahvi 11 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) läbima § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemiseks eelnõustamise vastavalt § 14 lõigetele 3 ja 4;“; 15) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 94 järgmises sõnastuses: „94) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel eelnõustamise tulemusena rakendusüksuse heakskiidetud arenguplaan;“; 16) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise. Selleks esitab taotleja rakendusüksusele § 6 lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud tegevuste puhul taotlusvooru ajakavas sätestatud tähtajaks projektikirjelduse tagasiside saamiseks ning § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul vähemalt nädal enne rakendusüksusega kokkulepitud eelnõustamise aega taotleja arenguplaani heakskiitmiseks. Taotleja projektikirjeldusele annab rakendusüksus kirjaliku tagasiside ja arenguplaanile heakskiidu, hinnates § 1 lõigete 3, 4 või 5 kohaldumist ja projekti põhjendatust, planeeritavate tegevuste teostatavust ja taotletava toetuse mahtu. Tagasiside andmisel lähtub rakendusüksus § 18 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumidest.“; 17) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus otsusega vastu võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel. Kui § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tegevustele toetuse taotlemisel ei ole taotleja läbinud eelnõustamist vastavalt § 14 lõigetele 3 ja 4, jäetakse taotlus otsusega vastu võtmata.“; 18) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) võtab § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul kasusaajatelt teenustasusid § 9 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringust vähemalt poole ulatuses ning tõendab nende tasude laekumist hiljemalt viimase maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto väljavõttega;“; 19) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 111 sõnastatakse järgmiselt: „111) tagab, et toetuse abil loodud või omandatud vara ei müüda, kingita ega võõrandata muul moel vähemalt 5-aastase perioodi vältel alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul ning vähemalt 3-aastase perioodi vältel alates toetuse saajale lõppmakse tegemisest § 6 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevusi sisaldava projekti puhul;“. Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ 27. juulil 2020. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 24.07.2020, 7. Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu peamine eesmärk on luua kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määruse nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmise kaudu tingimused arengu- ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate tervikliku ja süsteemse arengu soodustamiseks. Arenguplaani alusel toetatakse loomeettevõtjaid uuenduslike lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel, toodete, teenuste ja protsesside arendamisel, uute turuvõimaluste leidmisel ja ärimudelite kaasajastamisel, mille eelduseks on arendustegevuste põhjalikum planeerimine. Tulenevalt eelnevast muudetakse eelnõuga määruse § 6 lõike 1 punktis 4 sätestatud toetatavat tegevust ning täiendatakse või muudetakse riigiabi, abikõlblike kulude, abikõlblikkuse perioodi, toetuse piirsumma ja osakaalu, taotlejale esitatavate nõuete ja toetuse taotlemise ning muid asjakohaseid sätteid. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (e-post [email protected], telefon 628 2234), finantsosakonna välisvahendite juht Eduard Odinets ([email protected], telefon 628 2208) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 19 punktist, millega muudetakse kultuuriministri 30. detsembri 2014. a määrust nr 12 „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõike 4 punkti 2, võimaldades kasutada toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi grupierandi määrus) alusel täiendavat riigiabi liiki. Lisanduvaks abiliigiks on grupierandi määruse artikli 25 kohaselt teadus- ja arendusprojektidele antav abi. Abiliik on lisatud seoses uue toetatava tegevusega, mille raames toetatakse muuhulgas rakendus- ja teostatavusuuringuid ning tootearendust. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 6, tehes raskustes olemise absoluutsele keelule perioodiliselt erandi. 7. juulil 2020. a jõustus grupierandi määruse muudatus (EL) 2020/972, mille kohaselt saab erandina kohaldada määrust ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020. a kuni 30. juunini 2021. a. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse §-i 2 punktiga 111, lisades mõiste „arenguplaan“. Arenguplaan on toetust taotleva loomeettevõtja koostatud, tema ettevõtte terviklikku arengut mõjutavate kõikide tegevuste, sealhulgas ettevõtja omavahendite, pangalaenude, meetme ja muude avaliku sektori vahendite kaudu rahastatavate tegevuste ja eesmärkide, sealhulgas vahe- eesmärkide, kogum. Arenguplaani koostamine algab ettevõtte hetkeolukorra kaardistamisega, mille käigus hinnatakse ettevõtte kõiki olulisi tegevusi (sh tooted, tootmis- ja müügiprotsessid ning neid toetavad personaliprotsessid jne), milleks saab kasutada diagnostilisi kaardistusmudeleid. Kaardistuse tulemusena selgub, kas ettevõtjal on olemas soov, vajadus ning piisavad eeldused oma ettevõttes läbiviidavateks muudatusteks. Eelneva olemasolul asub ettevõtja arenguplaani ette valmistama ja välja töötama. Juhul kui ettevõtjal on olemas arvestatav ambitsioon, aga tänased eeldused pole soovitud muutuseks piisavad, aitab rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) leida oma muude toetusmeetmete hulgast (või teiste rakendusüksuste meetmetest) sobivaid toetusi ja teenuseid, mille kaasabil ettevõtja võimekust konkreetses valdkonnas parandada. Arenguplaani koostamiseks on võimalik vajalikku oskusteavet saada erinevatel koolitustel ja nõustamistega või ekspertide kaasamisega. EASi kliendihaldur saab ettevõtjat arenguplaani koostamisel abistada, soovitades talle sobivat tööriistakasti, sealhulgas tutvustades erinevaid kliendi vajadustele vastavaid riiklike toetusmeetmeid, -instrumente ja tugiorganisatsioone. Valmiv arenguplaan on ettevõtja muudatuste tegemise tegevuskava, kus on ära toodud ettevõtja suur ehk strateegiline eesmärk, üksiktegevuste lühikirjeldus koos oodatavate tulemustega, tegevuste rahaline vajadus ja rahastamisallikas, tähtaeg ning üksiktegevuste seos teiste arenguplaani tegevustega. Arenguplaani elluviimisel saab EASi kliendihaldur ettevõtjat nõustada jooksvates küsimustes ning vastavalt kokku lepitud tähtaegadele hinnata koos ettevõtjaga arenguplaani elluviimise edukust, kasutades vajadusel selleks valdkondlikku diagnostikat. Vajadusel arenguplaani muudetakse. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 6 lõike 1 punkti 4, asendades tegevuse „algatatakse ja viiakse ellu loomeettevõtjate ja teiste valdkondlike ettevõtjate vahelisi arendus- ja koostööprojekte“ tegevusega „soodustatakse ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate pikaajalist strateegilist arengut, sealhulgas uute ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovate ärimudelite rakendamist, toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamist ja turule viimist ning personaliarendus-, müügi-, turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist ja rakendamist“. Muudatuse tulemusena toetatakse loomeettevõtja arendusprojekti, mis lähtub ettevõtja koostatud ja EASi heakskiidetud arenguplaanist ning soodustab ettevõtja terviklikku, süsteemset ja sihipärast arengut. Eelnõu punktidega 5 ja 6 täiendatakse määruse § 7 lõiget 3 punktiga 71 ja lõiget 6 punktiga 31, lisades seoses uue toetatava tegevusega abikõlblike kulude uued liigid. Kui ettevõtja arenguplaan näeb ette toote-, teenuse- või protsessiarendust ja toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, siis on abikõlblikud ka vastavate uuringute, patentide, litsentside ja sertifitseerimise kulud ning immateriaalse vara ostmise, arendamise ja juurutamise kulud. Kui toetus on käsitletav grupierandiga hõlmatud riigiabina, on artikli 25 alusel antava abi korral abikõlblikud personalikulud; vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu; teostatavusuuringu puhul uuringu kulud. Eelnõu punktidega 7, 8 , 9 ja 10 muudetakse määruse § 8 lõiget 4, § 9 lõike 1 punkti 3, § 9 lõike 2 punkti 4 ja täiendatakse § 9 lõiget 3 punktiga 31 selleks, et sätestada uue tegevuse abikõlblikkuse periood, toetuse piirsumma ja osakaalud nii vähese tähtsusega abina kui grupierandiga hõlmatud riigiabina. Loomeettevõtja arenguplaanist lähtuvate projektide, millega soodustatakse ambitsioonikate ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate pikaajalist strateegilist arengut, sealhulgas uute ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovate ärimudelite rakendamist, toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamist ja turule viimist ning personaliarendus-, müügi-, turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist ja rakendamist, abikõlblikkuse periood saab alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a. Ajalise kestuse piirangut kuude või aastate kaupa ei ole asjakohane kõnealustele projektidele sätestada. Loomeettevõtja arenguplaanist lähtuvale projektile saab toetust taotleda maksimaalselt 75 000 eurot ning kuni 75% abikõlblike kulude maksumusest juhul, kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina. Seega peab maksimaalse toetussumma korral olema toetatava projekti abikõlblik kogumaksumus vähese tähtsusega abi andmise korral vähemalt 100 000 eurot. Grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi korral saab rakendusuuringu teostamiseks taotleda kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest, tootearenduse puhul kuni 25% abikõlblike kulude maksumusest ja teostatavusuuringute puhul kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest. Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80% abikõlblikest kuludest 10% keskmise suurusega ettevõtjate ja 20% väikeettevõtjate puhul. Teostatavusuuringute puhul võib abi osakaalu suurendada 10% võrra keskmise suurusega ettevõtjate puhul ja 20% võrra väikeettevõtjate puhul. Artikli 25 alusel antava abi korral on maksimaalne toetuse summa samuti 75 000 eurot. Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 9 lõiget 5, eemaldades sättest viite punktile 4, kuna uuele tegevusele ei kohaldata sättes toodud nõuet kasusaajast partneri rahalise panuse kohta. Loomeettevõtja arenguplaanist lähtuvate projektide elluviimisel teisi kasusaajaid peale toetuse saaja ei teki. Eelnõu punktidega 12 ja 13 täpsustatakse uue tegevuse lisandumisega seoses määruse § 10 lõikes 2 ja lõikes 22 toodud nõudeid taotlejale. Arenguplaanist lähtuvate projektide toetus on suunatud loomeettevõtjast VKEdele, kes on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat, kelle aastane müügitulu loomemajanduse valdkondade tegevustest on viimase äriregistris kättesaadava majandusaasta aruande põhjal vähemalt 200 000 eurot, millest ekspordi müügitulu on vähemalt 20 000 eurot, ning kellel on taotluse esitamise hetkel vähemalt kaks töötajat. Määruse § 10 lõike 2 muudatusega täpsustatakse ka nõuded määruse § 6 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse toetuse taotlejale. Tegevuse raames arendavad loomemajanduse valdkondades tegutsevad ettevõtjad ekspordivõimekust, mistõttu toetust saavad taotleda üksnes loomeettevõtjast VKEd ise. Eelnõu punktiga 14 muudetakse määruse § 11 punkti 1, kehtestades uue toetatava tegevuse raames toetuse taotlejale kohustusliku eelnõustamise läbimise nõude. Vastav protsess kirjeldatakse määruse § 14 lõikes 3. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse § 12 lõiget 2 punktiga 94, kehtestades uuele tegevusele toetuse taotlemisel nõude, et taotlusega tuleb esitada eelnõustamise käigus rakendusüksuse heakskiidetud arenguplaan. Projekt, millele toetust taotletakse, peab lähtuma taotleja koostatud ja EASi heakskiidetud arenguplaanist ning soodustama ettevõtja terviklikku, süsteemset ja sihipärast arengut. Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse § 14 lõike 3 sõnastust, lisades määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse raames toetuse taotlemisel eelnõustamise protsessi, mille taotlejaks olev loomeettevõtjast VKE peab läbima, kirjelduse. Loomeettevõtja arenguplaanist lähtuvale projektile toetuse taotlemisel tähendab eelnõustamine arenguplaani ettevalmistamise ja väljatöötamise käigus suhtlemist EASi kliendihalduriga ning valminud arenguplaanile EASi heakskiidu saamist kirjalikus vormis. Eelnõu punktiga 17 muudetakse määruse § 15 lõike 1 sõnastust, lisades sättesse viite uuele tegevusele. Juhul kui taotleja ei läbi määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse raames toetuse taotlemisel eelnõustamist ehk ei esita oma arenguplaani või ei saa esitatud arenguplaanile EASi heakskiitu, jäetakse taotlus otsusega vastu võtmata. Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 26 lõike 1 punkti 7, võttes sättest välja viide punktile 4, sest nõue kasusaajate teenustasude osas uuele tegevusele ei kohaldu, kuna loomeettevõtja arenguplaanist lähtuva projekti puhul on ainsaks kasusaajaks toetuse saaja. Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 26 lõike 1 punkti 111 sõnastust, tehes uue tegevuse puhul erisuse 5-aastase perioodi osas. Loomeettevõtja arenguplaanist lähtuva projekti raames on võimalik soetada ka vara, millele rakendub kestvusnõue. Immateriaalse vara areng on tänapäeval väga kiire, mistõttu soetatud vara vananeb ajas kiiresti ja on asjakohane rakendada määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse raames toetatud projektidele 3-aastast kestvusnõude perioodi. Enne määruse muudatuste jõustumist toetatud projektidele lühem tähtaeg ei kohaldu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 4. grupierandi määrus. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud tingimuste loomisega arengu- ja ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate tervikliku ja süsteemse arengu soodustamiseks. COVID-19 üleilmne puhang on oluliselt mõjutanud ka kultuuri- ja loomesektorit, sealhulgas antud sektoris tegutsevaid VKEsid. Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud ja rakendatud kultuurivaldkonna kriisiabi meetmed keskendusid peamiselt muuseumide ja teatrite ning muusika-, filmi- ja kunstivaldkonna organisatsioonide põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt langenud, kompenseerimisele ning arendustegevusi kriisist väljumiseks nendest meetmetest ei rahastatud. COVID-19 puhangust tingitud kriis on suurendanud vajadust abi järele, et kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad VKEd otsiksid uusi rahvusvahelisi turuvõimalusi ning arendaksid oma tooteid, teenuseid, protsesse ja ärimudeleid. Eelnõu määrusena jõustumine aitab Eesti loomeettevõtjast VKEdel strateegilise planeerimise kaasabil tõusta väärtusahelas ja saavutada seeläbi paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu loomeettevõtjatel rakendada kõrgemat lisandväärtust loovaid ärimudeleid, arendada välja uusi ja kõrge lisandväärusega tooteid ja teenuseid ning arendada ettevõttesiseseid arendus- , personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesse. Arendustegevuste põhjalikum planeerimine ning arenguplaani etapiviisiline elluviimine suurendab toetatud projektide sidusust, nende tulemuslikkust, koos- ja vastastikmõju ning mõju kestlikkust. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Eelnõus kirjeldatud muudatused on käsitletavad ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodiks 2021–2027 kavandatava loomemajanduse arendamise sekkumise piloodina, et katsetada arengupotentsiaali omavate loomeettevõtjate senisest fokusseeritumat ja järjepidevamat toetamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste jõustumise järgselt on § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse raames antavate toetuste eelarveks kavandatud 1 000 000 eurot, millele võivad lisanduda sama meetmetegevuse vabanevad jäägid (projektide lõppemisel või finantskorrektsioonide tulemusena). Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas eelnõu rakendamisega seotud kulutused, kaetakse tehnilise abi vahenditest. Määruse rakendamisega kaasneb muuhulgas taotlejate eelnõustamine EASis olemasoleva kliendihaldussüsteemi raames. Nimetatud tegevustega kaasnevad kulud kaetakse rakendusüksuse eelarvest ja tehnilise abi vahenditest. Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile, prioriteetsete suundade „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” valdkondlikku komisjoni kuuluvatele rakendusasutustele ja teistele rakendusasutustele, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest, ning rakendusasutustele, kes vastutavad läbivate teemade elluviimise eest. Lisaks on eelnõu esitatud arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning teadmiseks ka valdkondlikule komisjonile. Eelnõu koostamisel on muuhulgas lähtutud huvigruppidelt ja rakendusüksuselt saadud tagasisidest ning ettepanekutest.