Kiri

Rahandusministeerium Meie 29.12.2020 nr 1.2-2/153-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja eelnõu. Muudetakse perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud toetuse andmise tingimusi „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. TAT muutmise seletuskiri 3. Lisa 1 vorm A 4. Lisa 1 vorm B 5. TAT terviktekst Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Kultuuriministeerium Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministri ..........2020 käskkiri nr... „Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine 2021. aastast alates hakkab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt koordineerima füüsilist ligipääsu sotsiaalteenustele. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna ja abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning SKA lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsioon, kaitstud töötamise teenus, abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab, et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku või erasektori omandisse kuuluva asutusega. SKA eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega (teenuseosutajad, kelle osutatavaid teenuseid SKA rahastab või korraldab) tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas liikumisest, tualetist jne), kaasates erinevate puudeliikide esindajaid (MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate Ühing, Eesti Kurtide Ühing, Eesti Vaegkuuljate Liit, Õiguskantsleri Kantselei), ning selgitatakse välja ligipääsuvajadused. Parandamaks teenuseosutajate teadlikkust olukorrast, korraldatakse nõustamistegevusi ja infopäevi ligipääsetavuse teemal. Tabel 1. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimise tegevuste ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu  viia planeeritakse) 1 Sotsiaalteenustele ligipääsuga seonduv 2021–2022 2021–2022 teavitus, sh infopäevad 2 Sotsiaalteenuste osutajate paikvaatlused 2021–2022 2021–2022 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine 2021. aastal jätkub rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas osalemise toetamine“ katsetamise II laine1. Katseprojekti eesmärk on erinevate probleemidega (liikumispiirangud, raskused igapäevatoimingute tegemisel, kognitiivsete võimete vähenemine, emotsionaalne ebastabiilsus, motivatsiooni vähenemine, suhtlemisraskused, tõrjutus/kapseldumine ühiskonnaelust) eakatele kombineeritud teenuste osutamise kaudu toetada inimese võimalikult iseseisvat toimetulekut vähemalt ühe aasta jooksul pärast programmi lõppu, ennetada institutsionaalsele teenusele sattumist ja soodustada eaka ühiskondlikku aktiivsust. Katseprojekti tulemuste põhjal on võimalik saada alusandmed tulevikus eakatele suunatud standardi(te)le. Programmi koostamisel tugineti Soome multiprobleemsete eakate rehabilitatsioonistandardile. 2021. aastasse jääb ka rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine tööellu“ katsetamise lõpetamine. „Taastumine tööellu“ on esimene tööalase rehabilitatsiooni programm psüühikahäiretega inimestele. Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele ning TAT raames uusi rehabilitatsiooniprogramme ei arendata. Standardid on teenuste osutamise juhised, mis lähtuvad inimeste funktsioonivõimest, hõlmates suuremaid sihtrühmi kui seni koostatud programmid. Samas ei asenda standardid rehabilitatsiooniprogramme, vaid annavad raamistiku nii individuaalprogrammide kui grupiprogrammide planeerimiseks. Nüüdseks välja arendatud programmid jäävad kasutusse. Sealjuures on seni paremini rakendunud tööalase rehabilitatsiooni programmid. Teenuse standard lähtub teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja erinevate rehabilitatsioonispetsialistide teenuste mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud rehabilitatsiooniprogramme. Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest külgedest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele siiski samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid sihtrühmiti võrreldavad. Rehabilitatsioonistandard annab teenuseosutajale konkreetse inimesega tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid kuid ei eelda, et teenust osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul. Seega on standardite loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 on plaanis koostöös teenuseosutajatega luua kolm standardit – üks lastele, üks täisealistele ja üks psüühika- ja käitumishäiretega tööealistele inimestele – ja neid katsetada. Teenusesaajate hulgas on kasvamas laste ja tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire psüühikahäiretega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai 1 Esialgne toimumisaeg oli planeeritud perioodi 03.–12.2020 (teenuste osutamine 9 kuu jooksul ning aruandlus), kuid eriolukorrast tingitud piirangute tõttu lükkus katseprojekti algus septembrisse 2020, mistõttu see lõpeb juunis 2021 (teenuste osutamine perioodil 09.2020–05.2021 ning aruandlus). 2 seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) järgi. Standardite loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Standardid arendatakse välja kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Standardi laiemale rakendamisele eelneb koolitus. 2021. aastal jätkuvad riigihanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ tegevused, mis algasid juulis 2020. SKA riigihanke partneriks on Tartu Ülikool. Hanke tegevused kestavad kümme kuud. Riigihanke raames valmib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asjakohasuse, tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamise (st sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mõjuanalüüsi) metoodika. Metoodika alusel tehakse analüüs ja esitatakse ettepanekud sotsiaalse rehabilitatsiooni korralduse, sh teenuse kvaliteedi hindamise kohta. Analüüsi lõppraport valmib mais 2021. 2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamisega, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Selleks hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse, tuginedes 2020. aasta lõpuks valmivale rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi2, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku3, WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit4 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid. Hindamisvahendi väljatöötamisse on kaasatud SKA arendusspetsialistid, valdkonna nõunik(ud), analüütik, teenuseosutajate esindajad jt olulised osapooled. 2021. aasta viimases kvartalis alustatakse väljatöötatud metoodika testimisega, hindamised tehakse vähemalt kuue sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse seda vastavalt saadud tulemustele, samuti toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. 2022. aasta lõpuks on metoodika rakendamiseks valmis ning välja on töötatud ajakava, et hinnata teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. Metoodika avaldatakse peale selle katsetamist SKA kodulehel. Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas kaasajastatakse RFK eestikeelne tõlge ja juhendmaterjalid, korraldatakse koolitused ja tehakse esmased edasiarendused prototüübis, et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse ärianalüüs üleriigilise tehnilise lahenduse lähteülesande paikapanekuks ning katsetused uute sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust. Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse üldajaraam algus- ja (näidatakse lõppkuupäev 2 The European Quality in Social Service-EQUASS 3 European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General Interest 4 Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele vastavuse hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonna ja hoolekandeasutustes 3  periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Rehabilitatsioonistandardite arendamine 2021–2022 ja rakendamine erivajadusega lastele, täisealistele ja tööealistele (SKA) ning eriolukorrast tingitud lõpetamata rehabilitatsiooniprogrammide katsetamise lõpetamine 1.1 Rehabilitatsioonistandardi lähteülesande 2021–2022 01.01.2021– koostamine eksperdirühma poolt 30.06.2021 1.2 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: lapsed 1.2.1 Rehabilitatsioonistandardi loomine lastele. 2021–2022 01.07.2021– Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite 31.12.2022 ja ekspertide kaasamine), standardi kirjeldamine, standardi katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.3 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: täisealised inimesed 1.3.1 Rehabilitatsioonistandardi loomine 2021–2022 01.07.2021– täisealistele inimestele. 31.12.2022 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), standardi kirjeldamine, standardi katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.4 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 Sihtrühm: psüühikahäirega tööealised inimesed 1.4.1 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021– psüühikahäirega tööealistele inimestele. 31.12.2022 Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite ja ekspertide kaasamine), standardi kirjeldamine, standardi katsetamine, tagasiside kogumine, jätkutegevused 1.5 Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2021 katsetamine 1.5.1 Rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate 2020–2021 01.01.2021– funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas 31.06.2021 osalemise toetamine“ katsetamise II laine 1.5.2 Rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine 2020–2021 01.01.2021– tööellu“ katsetamise lõpetamine 31.04.2021 2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika ja praktika väljatöötamine 2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika väljatöötamine ja katsetamine 2.1.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse 2020–2021 01.01.2021– tulemuslikkuse hindamise metoodika 31.05.2021 4  väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ lõppraporti valmimine 2.1.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.01.2021– metoodika väljatöötamine (hindamisvahendi 30.10.2021 loomine, huvigruppide kaasamine, teenuseosutajate teavitamine, hindajate koolitamine) 2.1.3 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.11.2021– metoodika katsetamine 28.02.2022 2.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 metoodika rakendamine 2.2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.03.2021– metoodika täiendamine pärast katsetamist, 31.07.2022 tulemuste ja metoodika tagasiside analüüsimine multidistsiplinaarses meeskonnas, tulemuste esitlused huvigruppidele, rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine Metoodika tutvustamine teenuseosutajatele, 2021–2022 01.08.2022– metoodika kasutusele võtmine 31.12.2022 3 RFK arendamine ja rakendamine 2015–2022 3.1 RFK eestikeelse tõlke kaasajastamine ja 2021 01.01.2021– korrigeerimine 31.12.2021 3.2 RFK koolitajate koolitused, teenuseosutajate 2021–2022 01.01.2021– koolitused 31.12.2022 3.3 RFK prototüübi edasiarendused 2021 01.04.2021– 31.12.2021 3.4 Ärianalüüsi hanke ettevalmistus ja hanke 2021–2022 01.01.2021– korraldamine RFK rakendamiseks 31.12.2022 valdkondadeüleselt, ärianalüüsi valmimine 3.5 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2022 01.07.2021– 31.12.2022 Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) Väljund Hoolekandeteenust 0 108 1026 1294 2015.–2016. a näitaja inäitaja saanud inimeste 555 ja 2017.–2018. a arv näitaja 471 inimest, 2019.–2020. a näitaja 160 ja 2021.–2022. a näitaja 108 inimest 5 Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% snäitaja kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15% snäitaja kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenus eid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljund Koolitusel osalenud 150 250 1063 1827 2015.–2016. a näitaja inäitaja inimeste arv 449 ja 2017.–2018. a näitaja 614 inimest, 2019.–2020. a näitaja 364 ja 2021.–2022. a näitaja 400 inimest Valminud 0 3 Valminud (koostatud, rehabilitatsioonista katsetatud, ndardite arv täiendatud) on kolm rehabilitatsioonistanda rdit Valminud 0 1 Valminud (koostatud, rehabilitatsiooni katsetatud, kvaliteedi täiendatud) on hindamise vahend rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise vahend Rehabilitatsiooni 0 6 Rehabilitatsiooni kvaliteedi kvaliteedi hindamise hindamise metoodika metoodika katsetamisse on katsetamisse kaasatud kuus kaasatud teenuseosutajat teenuseosutajate arv RFK eestikeelne 1 0 Kaasajastatakse RFK tõlge eestikeelne tõlge ja käsiraamat, lisades uusi (praegusest tõlkest puuduvaid, ent olulisi) koode ning parandades kehtivates 6  versioonides olevad vead ja kitsaskohad. Tõlke ja käsiraamatu mugavamaks kasutamiseks on mõistlik luua materjalide online versioon. Tegevuseks käivitatakse tõlke ja käsiraamatu uuendamisega tegelev (tasustatud) eksperdirühm Tellitud RFK 1 0 Tellitakse ärianalüüs, arenduse et selgitada välja RFK ärianalüüs valdkondadeülese rakendamise arendusvajadused (infosüsteemid, nende ühilduvus, andmevahetusprotses sid, edasised arendusvajadused ja selleks vajalik eelarve jm) ja arenduste maksumus 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid 30.11.2018) 1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus omaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Tegevuste elluviimise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 8.4, mille kohaselt peab Sotsiaalministeerium esitama 2020. aasta novembriks valitsusele analüüsi ja ettepanekud hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajatele tugipaketi väljatöötamiseks (toetavad teenused ja koolitused). 7 Sotsiaalministeerium otsib 2021. aastal partneri(d), kes viib/viivad ellu järgmised tegevused: - Hoolduskoormuse (vajaduse korral ka hooldusvajaduse) hindamismetoodika ja hindamisvahendi ning selle juurde kuuluva hindamisjuhise väljatöötamine või arendamine ja testimine KOV-ides ning testimise tulemusel üle Eesti rakendatava tulemi väljapakkumine. - Uudsete, omastehooldajaid toetavate teenuste sisu (teenuse komponentide) väljaarendamine, sealhulgas testimine, teenuste miinimumstandardite ning korraldus- ja rahastusmudeli väljatöötamine. Teenuste all peetakse silmas eelkõige omastehooldajaid võimestavaid ja toetavaid teenuseid. Tegemist on kas uute teenuste väljatöötamise või olemasolevate teenuste arendamisega, mida omastehooldajad vajaksid. - Omastehooldajate tegelikele vajadustele vastavate koolituste väljatöötamine (koolitusmoodulid, maht, käsitletavate teemade jaotus, koolitusmudel, rahastusmudel jms). Koolituste testimine ning testimise tulemuse alusel vajalike täienduste ja paranduste tegemine. - Omastehooldajatele info jagamise platvormi loomine. Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Tegevused partneri leidmiseks 2021 01.01.2021– 31.05.2021 2 Katseprojekti elluviimine 2021–2023 01.06.2021– 30.04.2022 Tabel 5. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Teenust 0 400 0 800 2023. a näitaja 400 näitaja saanud omastehoolda jate arv Väljundi Koolitatud 40 200 0 280 2023. a näitaja 50 näitaja inimeste arv Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30% snäitaja kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15% snäitaja kes said aasta jooksul ESFist toetatud 8  hoolekandeteenus eid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine 2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tabel 6. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2022 01.01.2021– 31.12.2022 Tabel 7. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne 9  (2018) (2023) Väljundi Teenust 100 70 170 näitaja saanud inimeste arv Väljundi Koolitatud 10 10 20 näitaja inimeste arv 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid 31.01.2019) 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutatavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsioonide hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse erinevaid koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid/juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse laiapõhjaline konverents sotsiaalala aktuaalsetel teemadel, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti toimub üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine, mis on suunatud kõigile sotsiaalala töötajatele. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega, näiteks mentor valdkonna uutele töötajatele ja töötajatele, kes valdkonna sees eriala vahetavad, et kanda edasi valdkonna eetikat ja tõekspidamisi, erialaspetsiifikast tulenevaid käitumisjuhiseid. Tegevuse juures on oluline pöörata tähelepanu mentorite väljaõppele ja seda toetada, samuti on mentorluse korraldamisel oluline toetada mentoreid ja organisatsioone. Tabel 8. Tegevuse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2021 01.01.2021– teenusepakkujate pädevust 31.12.2022 suurendavad koolitused (TAI) 10  2 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.04.2021– teemapäevad, koolituste, arutelude 30.11.2022 ja juhiste koostamine (ESTA) 3 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.03.2021– tunnustusüritus (ESTA) 31.03.2022 4 Sotsiaalala aastakonverents 2021–2022 01.04.2021– (ESTA) 30.11.2022 5 Mentorlusvõimaluste pakkumine 2021–2022 01.08.2021– sotsiaalvaldkonna tööötajatele 31.12.2022 (ESTA) Tabel 9. Tegevusega 3.1 seotud näitajad Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus nimetus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) Väljundi Supervisioonis 0 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0, näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja inimeste arv 372, 2019.–2020. a näitaja 62 Väljundi Koolitusel 28 43 542 661 2015.–2016. a näitaja näitaja osalenud 271 (TAI), 2017.–2018. a inimeste arv näitajad 45 (TAI) ja 229 (SoM), 2019.–2020. a näitaja 45 (TAI), 2021.– 2022. a näitaja 71 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Tehakse uuringud, mille eesmärk on saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate erivajadustega ja hoolduskoormusega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkusest ja mõjust nende tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringust tulevaid andmeid kasutatakse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamisel. Uuringutulemustele tuginedes on võimalik planeerida tegevused tööjõuvajaduse paremaks katmiseks ning pikaajalise hoolduse reformi edukaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Tabel 10. Tegevuse 3.2 ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2021 01.01.2021– (SoM) 31.12.2022 11  1.1 Hooldusvajaduse uuring (SoM) 2020–2021 01.01.2021– 30.03.2021 1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2020–2021 01.01.2021– uuring (SoM) 31.12.2021 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Kõrgem sotsiaalkaitse kursus korraldatakse aastatel 2021 ja 2022. Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud, ettevõtjad ja arvamusliidrid. Tabel 11. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kursuse toimumine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022 (SoM) Tabel 12. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad Näitaj Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttas Selgitus a nimetus kumulatii e vne kumul (2018) atiivne (2023) Väljun Kursusel 80 80 218 530 2016. a osales dinäit osalenud 69 inimest, 2017.– aja inimeste 2018. a osales 149 arv inimest, 2019.–2020. a osales 152 inimest. 2021.–2022. a osaleb 160 inimest. Kursus toimub igal aastal 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018) 12 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel 2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendatakse väljatöötatud vabatahtlike kaasamise mudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine hoolekandesse toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist. Tabel 13. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise rakendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud jooksul nimetatud tegevust perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 2017–2020 välja 2021–2023 01.04.2021–30.12.2022 töötatud ja katsetatud vabatahtliku mudeli rakendamine (SoM) Tabel 14. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise rakendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljund Vabatahtlike poolt 300 500 0 1678 2019.–2020. a inäitaja osutatud teenust 678 saanud inimeste arv teenusesaajat. 2023. a näitajaks on planeeritud 200 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Aastatel 2021–2022 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdusese vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel. 13 Üksuse eesmärgid on: 1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada KOV-i tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid. Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isiku, omavalitsuse, teenuseosutaja ja riiklik tasand. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt. I NÕUSTAMINE Nõustamistegevused jagunevad kolmeks: 1. Strateegiline nõustamine Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel. Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud:  sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;  sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;  ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike tegevuskulude planeerimisel. 2. Rakenduslik nõustamine Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltöö ametnikke ja teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused. 3. Juhtumipõhine nõustamine Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet, haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate sotsiaalteenustega. KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul. 14 II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED) Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks: 1. Kogemuste kogumine ja analüüs Omavalitsuste sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti, sealhulgas luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste planeerimiseks. Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot sellega tutvumiseks, samuti juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse veebiseminare. 2. Analüüside ja ettepanekute tegemine Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitse meetmeid. Väga oluliseks väljundiks on KOV-i elanike statistiline profiili koostamine. Omavalitsuste kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed, isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast (piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus). Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik statistika, omavalitsuse profiil ja sotsiaalkaitse trendid seotuna võimaldavad KOV-ide poliitikakujundajatel selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi. Selles osas on alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega. 3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas. Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV- ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Tabel 15. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse 15  periood, mille kirjeldatud jooksul nimetatud perioodil tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2022 01.01.2021– nõustamine 31.12.2022 2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2022 01.01.2021– ettepanekute koondamine 31.12.2022 3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2022 01.01.2021– tagamine 31.12.2022 4 Seminarid ja kohtumised 2021–2022 01.01.2021– sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2022 ühtlustamiseks ja parandamiseks 5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2022 01.01.2021– 31.12.2022 Tabel 16. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1 Nõustamiste 250 300 0 1050 2019. ja 2020. a (strateegiline, näitaja 500 rakenduslik, juhtumipõhine) arv kokku 2 Teenuseosutajate 20 35 0 90 2019. ja nõustamiste arv 2020. näitaja 35 3 Koolitatute arv 100 100 0 400 2019. ja 2020. a näitaja 200 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium 2020. aastal hangitud arendusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaaltöötajaid. Tabel 17. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava 16  Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Arendusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2021–31.12.2021 2 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.01.2021–30.06.2021 taotlusvooru projektide koostamisel (SoM) 3 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2022 sotsiaalteenuste arendamisel (SoM) Tabel 18. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) 1 KOV-ide arv, kes on 5 5 Eesmärk kaasata 7 kaasatud Ida-Virumaal KOV-ist vähemalt 5 arendusprogrammi KOV-i 2 Koolitatute arv 40 0 53 4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioondokumendi koostamise töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii, et teekond abini on katkematult toetatud. 2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, milline peaks olema rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt 17 abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Lisaks leiti 2020. aasta teises pooles koolituspartner piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. 2021. aastal toimub uus konkurss, et leida perioodiks 01.01.–31.12.2022 partnerid, kes hakkavad paindlikku koordinatsioonimudelit rakendama. 2020. aastal alustanud piirkonnad leppisid oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumipõhise, aga ka juhtumiteülese) võrgustikutöö käivitamist, mida rakendatakse ja täiendatakse kogu perioodi vältel. Samad tegevused laienevad nendele piirkondadele, kes alustavad projektitegevust 2022. aasta alguses. Samuti pakutakse neile koolitustuge spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks. Paralleelselt tegeletakse koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse hindamise vahendi väljatöötamise või Eesti oludele sobivaks kohandamisega. Tabel 19. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2021 01.01.2021– rakendamine (SoM) 31.12.2022 2 Koolitused koordinatsioonimudeli projektis 2020–2022 01.01.2021– osalevate piirkondade spetsialistidele 31.12.2022 (SoM) 3 Koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 2020–2022 01.01.2021– hindamise vahendi Eestile vastavaks 31.12.2022 kohandamine (SoM) Tabel 20. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus e kumula- kumula tiivne -tiivne (2023) (2018) 1 Üksikjuhtumiteüles 32 24 0 68 Valdkonnaülesed e võrgustikutöö (minimaalselt kohtumised hoolekanne ja tervishoid, aga sõltuvalt piirkonnast 18  võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse klienditööga. 2020. a näitaja 12 2 Kliendijuhtumitega 53 66 0 120 Konkreetsete seotud kompleksjuhtumite võrgustikutöö lahendamisega seotud kohtumised võrgustikutöö kohtumiste arv. 2020. a näitaja 1 3 Teenust saanud 66 151 0 220 Koordinatsioonimudeli inimeste arv projekti käigus lahendatud minimaalne kompleksjuhtumite arv (inimesed, kes vajavad pikemaajalist tuge nii hoolekande- kui tervishoiusüsteemi poolt ning kellele on koostatud teenuste plaan, millele tuginedes on korraldatud asjakohane tugi). 2020. a näitaja 3 4 Koolitatud on 120 180 0 450 Koordinatsioonimudeli hoolekande- ja projektis osalevate tervishoiuvaldkonn piirkondade spetsialistid a töötajad ja on koolitatud. nendega Piirkondliku võrgustiku külgnevate juhid on läbinud erialade esindajad põhjalikuma koolitusprogrammi, ent arvestatud on, et aluskoolitusi vajab ka laiem piirkondlik võrgustik (u 30 inimest piirkonna kohta) 2020. a näitaja 150 19  KINNITATUD sotsiaalministri 09.07.2019 käskkirjaga nr 47 MUUDETUD sotsiaalministri 23.03.2020 käskkirjaga nr 31 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused Abikõlblikkuse periood 01.01.2015–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partnerid Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon 1 SISUKORD MÕISTED..............................................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ................................................................. ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...........................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ...............................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK .............................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.1.3. MEETME NIMETUS ...................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.1.4. MEETME EESMÄRK...................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.2.1. EESMÄRK ...............................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.2.2. TULEMUS ...............................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ..........................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.2.4. EELARVE ................................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 1.2.5. SIHTRÜHMAD ..........................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2.1. ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE NING NENDE PERELIIKMETELE TÖÖTURUL OSALEMIST TOETAVATE HOOLEKANDETEENUSTE ARENDAMINE JA OSUTAMINE ..........................................................................................................................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2.2. INTEGREERITUD TEENUSTE OSUTAMINE TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE ...........................................ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2.3. SOTSIAALVALDKONNA SPETSIALISTIDE PÄDEVUSE TOETAMINE HOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS .............ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2.4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VÕIMEKUSE TÕSTMINE JA KOOSTÖÖ TOETAMINE SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUSE JA KVALITEEDI PARANDAMISEKS………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Er ror! Bookmark not defined. 3. NÄITAJAD ...................................................................................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................. ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .................................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE.......................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused Error! Bookmark not defined. 7.2. Kulude abikõlblikkus Error! Bookmark not defined. 7.3. Toetuse maksmine Error! Bookmark not defined. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine Error! Bookmark not defined. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine Error! Bookmark not defined. 7.6. Finantskorrektsioonid Error! Bookmark not defined. 9. LISAD .................................................................................................................................. ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 2 Mõisted Eakas – vanaduspensioniealine inimene. Erivajadustega inimene – isik, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimesed. Heitunu – mittetöötav isik, kes soovib töötada ja on valmis kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Hoolduskoormusega isik, sealhulgas omastehooldaja – inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, ja kes teeb seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd. Perekond – pereliikmeks loetakse: • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevaid isikud (sh kooselulepingu sõlminud isikud); • alanejaid, ülenejaid ja külgjoones sugulasi (sh poolõde, poolvend). Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. Toimetulekuraskus – isiku või perekonna toimetulekut raskendav ajutine või püsiv asjaolu, mille tulemusena igapäevaelu vajaduste rahuldamine, õiguste realiseerimine ja kohustuste täitmine konkreetses elukeskkonnas ei ole isikule jõukohane. Institutsionaalne teenus – teenus, mida saab hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldamisel olev isik, kes kõrvalabi- ja hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust tulemusnäitajad on tööturul1 Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 1.1.3. Meetme nimetus Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Meetme tegevus 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“. 1.1.4. Meetme eesmärk Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. Eesmärk Kvaliteetsemate ja integreeritud hoolekandeteenuste pakkumise tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimeste osalemine tööturul. 1.2.2. Tulemus Erivajadustega, hoolduskoormusega või toimetulekuraskustes inimesed on saanud hoolekandeteenuseid, mille tulemusena nemad või nende hooldajad on tööturul või nende toimetulek on paranenud. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Tööelus osalemist võivad takistada erivajadused, puue, hoolduskoormus (sh puudega või eaka pereliikme eest hoolitsemise vajadus) või mitme probleemi (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest ja pikaaegsest tööturult eemal olekust tekkinud toimetulekuraskused. 1 Kuna võrreldavaid andmeid ei ole kogutud ega mõõdetud (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), siis täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt 2016. a lõpuks. 4 Puudega inimeste tööhõive määr on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud. 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 16–642, kellest töötas sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%3. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli 16–64- aastaste puudega isikute tööhõive määr ligi kaks korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 80,3%, puudega inimestel 41,5%).4 Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Pikaajalise töötuse määr oli 2019. aastal 0,9% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 6200 (aasta varem 9400, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 3000). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte- eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks. Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti sotsiaaluuringu 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning umbes 53 100 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 22 800 inimest5. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest6. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest7. Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas suhtelise vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. 2018. aastal elas 43,5% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil 21,7%). Puudega inimesi elab suhtelises vaesus ca kaks korda rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga. Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on aga omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt teenusest 49,4‒100%. Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. Koduteenust osutati 2019. aastal kõikides omavalitsustes. Kui olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käis enne haldusreformi paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu, siis haldusreformi järel on teenustega kaetus paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist. 2 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020 3 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 4 Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega- inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 Viimati kuvatud: 04.11.20. 5 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring 6 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring 7 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring 5 Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadustega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 14 972 174 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 2 642 148 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 17 614 322 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 17 636 881 1.2.5. Sihtrühmad Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega isikud, sealhulgas omastehooldajad Sotsiaalteenust vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil Avaliku ja erasektori esindajad 6 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine Tegevuse eesmärk on suurendada erivajadustega inimeste ja nende hoolduskoormusega pereliikmete osalemist tööturul. Selleks parandatakse hoolduskoormust vähendavate teenuste kättesaadavust ning suurendatakse erivajadustega inimeste iseseisva(ma)t toimetulekut. Osutatakse nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel (2015–2020), koordineeritakse füüsilist ligipääsu Sotsiaalkindlustusameti korraldatavale sotsiaalteenustele, arendatakse rehabilitatsiooniteenust, pakutakse kaugtõlketeenust eakatele kuulmispuudega inimestele ning alustatakse omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega. 2.1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused on seisuga 31.12.2018 lõppenud) Eesti ettevõtetele (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted) ja kolmandale sektorile antakse võimalus välja töötada ideid ja arendada uuenduslikke, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid hoolekandeteenuste osutamise lahendusi. Selleks korraldatakse ideekonkursse innovaatiliste lahenduste leidmiseks hoolekandevaldkonnas ning antakse võimalus korraldatud ürituse raames välja töötada teenuse osutamise prototüüpe, mis saavad sobivuse korral rahastuse meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames korraldatava avatud taotlusvooru kaudu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate seadmete ja teenuste kasutamine on valdkonna kiire arengu tõttu muutumas ka eakate ja erivajadustega inimeste elu loomulikuks osaks. Üheks võimalikuks uueks hoolekandeteenuse mudeliks on kaughooldusteenused, mis võimaldavad hoolekandeteenuseid pakkuda vastava seadme või arvuti abil. Keskendutakse nii kliendi vajadustele kui ka uuel tehnoloogial põhineva toote või teenuse kasutajasõbralikkusele ja kättesaadavusele. Eesmärgiks ei tohiks olla vaid hästi toimivate tehniliste lahenduste väljatöötamine, sihtrühm peab olema võimeline neid kasutama ja tajuma soovitud kasutegurit. Telehooldus on interaktiivne sotsiaalhoolekandeteenus ja osa koduhoolduse tervikpaketist, et tagada inimese võimalikult pikaajaline, turvaline ja iseseisev toimetulek oma kodus. Tegevuse käigus koostati teenuse osutamise soovituslik juhis. Hinnati telehoolduse laiema rakendamise vajadusi, võimalusi ja eeldusi Eestis. Vaadati senist telehoolduse rakendamise kogemust siin ja välismaal ning tuvastati peamised võimalikud barjäärid telehoolduse levikul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine distantsilt hoolekandeteenuste osutamisel vähendab hoolekandetöötajate külastusi ja lähedaste hoolduskoormust. 2.1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Sotsiaalkindlustusamet osutab (alates 01.10.2017) elu- ja töökeskkonna kohandamise nõustamisteenust. Keskkonna kohandamise alase nõustamisega tegelevate kohaliku omavalitsuse spetsialistide töö tulemuslikumaks muutmiseks korraldatakse neile koolitusi ja infopäevi ning koostatakse asjakohane juhendmaterjal. Sotsiaalkindlustusamet pakub (alates 01.02.2017) abivahendialast nõustamist, mille raames kaasatakse keerulisemate juhtumite puhul vajaduse korral oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta. Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Aidatakse abivahendiettevõtteid abivahendite sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA), kontrollides sisestatud andmete õigsust. Nõustatakse ja koolitatakse ettevõtteid ning asjaomaseid osapooli andmete sisestamisel. Tehakse MSA jätkuarendust (IT-arenduse viib ellu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), et toetada andmekogu efektiivsemat toimimist ja lihtsustada andmekogusse abivahendite sisestamist ning andmekogu muudetakse abivahendi vajajatele kasutajasõbralikumaks ja funktsionaalsemaks. Korraldatakse koolitusi ja infopäevi 7 abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine 2021. aastast alustab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalteenustele füüsilise ligipääsu keskse koordineerimisega ametis ja Sotsiaalkindlustusameti rahastatavate sotsiaalteenuste osutajate juures. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele Sotsiaalkindlustusameti ja tema lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. 2.1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine Eesmärk on arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, rakendada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi, toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuste osutajate võimekust riikliku poliitika ellurakendamisel ja tulemuslikumal teenuseosutamisel. Pakutavad tegevused on olulised eelkõige töövõimereformi tulemuslikuks käivitamiseks, erivajadustega inimeste tööellu integreerimiseks ning erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete elukvaliteedi parandamiseks. Perioodil 2015–2022 viiakse ellu järgmisi tegevusi: 1) sekkumismetoodikate ning rehabilitatsiooniprogrammide ja -standardite arendamine ja rakendamine erivajadustega lastele ja tööealistele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine eakatele (sh suure hooldusvajadusega eakad); 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja rakendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppesid 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime hindamine (tegevused lõppesid 2017. aastaga); 3) sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamine; 4) rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine; 5) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste ning RFK koolituste korraldamine; 6) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 2.1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu [kehtetu –rakendus 30.11.2018] 2.1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Aastatel 2019 ja 2020 korraldab Sotsiaalministeerium kohtumisi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehnoloogilise innovatsiooni võimaluste kohta sotsiaalhoolekandesektoris ning panustada seeläbi uudsete teenuselahenduste väljatöötamisse. 2019. aasta vältel toimuvad kohtumised toetavad sisuliste ideedega 2019. aasta lõpus avatavat uudsete lahenduste põhitoetuse teist taotlusvooru, millest on võimalik taotleda toetust uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks sotsiaalvaldkonnas (muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2019). 2020. aastal keskendutakse uudsete teenuste või toodete arendamiseks ja testimiseks toetust saanud projektide kasutusulatuse suurendamisele ning laiemale üldsusele tutvustamisele. 2.1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (kuna tegevust ei toimunud, siis antud alategevus on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Sotsiaalkindlustusamet korraldab 2021. aastal konverentsi, kus jagatakse häid kogemusi proaktiivsest riigist ja tutvustatakse maailmale Eestit kui kõrgelt arenenud e-riiki. Konverentsil tutvustatakse Eesti uudseid lahendusi, jagatakse ja omandatakse maailma parimat praktikat ning vahetatakse kogemusi. Konverentsil keskendutakse sotsiaalvaldkonna uudsetele lahendustele. Konverentsil toimuvad erinevad töötoad ning luuakse innovatsiooniala, kus käsitletakse eri riikide praktikat ja lahendusi erivajadustega ja 8 toimetulekuraskustes inimeste kaasamiseks ühiskonda. Eesmärk on korraldada väga praktiliste näidete abil arutelusid ning koguda parimat praktikat, mida saaks ka Eestis kasutada. Konverentsi korraldamine panustab rakenduskava prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteeti 1 „Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Konverents viiakse ellu koostöös Rahvusvahelise Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsiooniga (International Social Security Association – ISSA). ISSA on rahvusvaheline organisatsioon sotsiaalkindlustusasutuste ja valitsusasutuste jaoks, kuhu kuulub enam kui 320 liikmesorganisatsiooni 155 riigist. Iga kolme aasta tagant korraldab ISSA koostöös ühe või mitme liikmega rahvusvahelise infotehnoloogiakonverentsi sotsiaalvaldkonnas. Konverentsi korraldamise eesmärk on tutvuda maailmapraktikaga ja tulevikusuundadega, et hõlmata hoolekandeteenuseid saavad erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööjõuturule. Tutvustatakse ja näidatakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, et suurendada erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste kaasatust ühiskonnas. ISSA liikmesorganisatsioonid on märkinud, et suurim väljakutse eesmärkide saavutamisel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng ja muutused. Konverentsil vahetatakse maailma parimat praktikat ja kogemusi, et parandada erivajadustega inimeste toimetulekut ja suurendada nende hakkamasaamist. 2.1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. 2019. aastal abistas ja/või hooldas oma lähedast (last või täisealist) 20 või enam tundi nädalas veidi rohkem kui 22 800 inimest (neist umbes 29% mehed ja 71% naised). 2019. aastal ei töötanud 15 700 inimest (3500 meest ja 12 200 naist) põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi üle 3100 hoolduskoormuse tõttu tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda8. Hoolduskoormuse tõttu mittetöötamine või väiksemas mahus töötamine tähendab inimese jaoks majanduslikke toimetulekuraskusi ja riigile saamata jäänud maksutulu ning lisakulutusi nende inimeste majandusliku toimetuleku toetamisel. Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on 8000 inimest tööturult eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. 2015. aasta detsembris loodi valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks. Vastavalt nimetatud suunistele on Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Eestis on laialt kasutatavad omastehoolduse ja omastehooldaja mõisted9. Seetõttu on mõistlik mitteametliku hooldaja kirjeldamiseks seadustada juba laialt käibel olev mõiste „omastehooldaja“. Mõiste sõnastamisel on aluseks võetud Eurcarers’i ja omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks moodustatud töörühma pakutud sõnastus: „Omastehooldaja on inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, tehes seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.“ Seega on omastehooldaja hooldusvajadusega inimese pereliige või lähedane, kes pakub hooldust abivajajale väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd ega saa selle eest töötasu. 8 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring 9 Hoolduskoormuse rakkerühma lõpparuanne, lk 9 9 Omastehooldajate toetamise eesmärk on vähendada hoolduskoormusest tingitud negatiivset mõju omastehooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks tuleb omastehooldajatele tagada tingimused inimväärseks toimetulekuks, taastumiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb võimaldada toetavaid teenuseid, nõustamist ja koolitusi. Sotsiaalministeerium otsib partneri, kelle ülesanne on omastehooldajatele suunatud toetavate tegevuste (sh hindamismetoodika, teenused, koolitused) väljatöötamine ja testimine ning Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine selle kohta, mil moel on omastehooldajatele suunatud tegevusi (sh koolitusi ja teenuseid) kõige tõhusam korraldada, arvestades sihtrühma suurust, vajadusi ja ressursside olemasolu. 2.1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. 2.1.1.1. Sihtrühm Erivajadustega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed (sh omastehooldajad) Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2023 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4, 2.1.7) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6, alates 2021. a jaanuarist 2.1.8 ja 2.1.21) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3) 2.2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused on seisuga 31.01.2019 lõppenud) Tegevuse elluviimisel pakutakse hoolekandeteenust inimestele, kellel on takistused tööle minemisel või töö säilitamisel (nt heitunud, pikaajalised töötud, võlaprobleemidega inimesed). Tegevuse elluviimisel arendatakse edasi projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“ piirkondlike koordinaatorite tegevust, mille raames saavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad tuge keerukamate juhtumite lahendamisel ning abivajajad suunatakse saama teenuseid, mida kohalik omavalitsus ise pakkuda ei suuda. Võrreldes varasemaga eeldab elluviidav tegevus kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja suuremat aktiivsust – tema täidab juhtumiplaani ning on kliendijuhtumitega tegelemisel ja võrgustikutöös algatajaks. Viie koordinaatori ülesanne on suunata inimene haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. Toimetulekuraskustes inimestel on võimalik saada sotsiaalnõustamisteenuseid (psühholoogiline 10 nõustamine, perenõustamine, võlanõustamine, tugiisikuteenus, spetsialiseerunud sotsiaaltöötaja, nt haigla sotsiaaltöötaja nõustamine) ning spetsiifilist eksperdinõustamist (juriidiline nõustamine, kliinilise psühholoogi nõustamine, psühhiaatriline abi, sotsiaalpedagoogi nõustamine). Koordineeritavad piirkonnad on Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa). Kliendijuhtumitega tegelemine toimub võrgustikutöö meetodit rakendades. Eespool viidatud varasema samalaadse üleriigilise tegevuse edasiarendusena hinnatakse teenuse osutamist mitmes etapis ja vahehinnatakse teenuse osutamise tõhusust. Kui kliendijuhtumite lahendamine nõuab eriteadmisi spetsiifilisematel teemadel, kaasatakse võrgustikutöösse sotsiaaltöö puutevaldkondade eksperte. Kliendijuhtumiga tegelemisel toimub teenuseosutamise dubleerimise vältimiseks tihe koostöö töötukassa kohaliku osakonna või bürooga, kus osutatakse kliendile sobivaid tööturuteenuseid. Tegevustega pakutakse toimetulekuraskustes pikaajalistele töötutele tööle naasmiseks vajalikku tuge, mille tulemusena on inimene saanud kindlust, et suunduda tööturule. 2.2.1. Sihtrühm Toimetulekuraskustes tööealised inimesed 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.01.2019 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 11 2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on koolituste, teemapäevade, ürituste, supervisioonide ja uuringute tulemusena suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule. 2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega). Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Kord aastas korraldatakse laiapõhjaline konverents sotsiaalala aktuaalsetel teemadel, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega. 2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks. Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus erivajadustega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust. 2.3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediüksuse eestvedamisel toimuvad sotsiaaltöö kvaliteedi juhtimisega seotud tegevused. Tegevuse eesmärk on suurendada hoolekandeteenuse osutajate (sh kohalikud omavalitsused) ja teiste seotud huvigruppide kvaliteedialast teadlikkust Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteediraamistiku senisest laialdasema rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks kaasatakse ja koolitatakse nii teenusepakkujaid kui kvaliteedihindajaid, sh järelevalvespetsialiste. Teenuseosutajate seas rakendatakse kvaliteedijuhtimissüsteemi, koolitatakse konsultante ja audiitoreid. EQUASSi puudutavad tegevused (konsultatsioonid, nõustamised, auditid) kestavad Eesti kohalikus esinduses Sotsiaalkindlustusametis kuni 2019. aasta maini. Järelevalve tõhustamisega parandatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui kohalike omavalitsuste korraldatavate ja osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusametil on pikaajaline riikliku järelevalve kogemus, tehes järelevalvet erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajate üle. Kuivõrd elluviidud maavalitsuste reformi raames sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega pandi seni maavalitsustel lasunud kohustus teha järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusametile, saab amet oma olemasolevat kogemust rakendada ka muude (lisanduvate) teenuste ja teenuseosutajate üle järelevalve tegemisel ning ühtlustada sotsiaalteenuste järelevalve põhimõtteid ja metoodikat. 12 Riikliku järelevalve ülesanne on hinnata teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust seaduses kehtestatud nõuetele. Uuringus „Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvaliteedisüsteemi tagamise juurutamiseks“ tehti ettepanek tõhustada kontrolli- ja järelevalvesüsteeme nõustamise pakkumisega järelevalves. Ka teenuseosutajatelt saadud tagasiside põhjal on neil ootused saada järelevalve käigus ja tulemusena nõustamist ning ettepanekuid, kuidas teenust paremini osutada ja tuvastatud puuduseid kõrvaldada. See tähendab, et vajadus on suuremas mahus nõustamise ja sisuliste ettepanekute järele. Sellest tulenevalt vajab arendamist ja ühtlustamist nii riiklike kui kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste järelevalve praktika, kus nõustamise senine maht oluliselt suureneks ning annaks järelevalvele ka täiendava panuse teenuste kvaliteedi parandamisel. Nõustav järelevalve ei ole eraldi järelevalve liik, vaid riikliku järelevalve üks kohustuslik osis, mida tuleb järelevalve käigus ja järelevalve tulemusena teha. Nõustava järelevalve raames teavitatakse teenuseosutajaid teenuse osutamist puudutavatest õigusmuudatustest, nõustatakse õigusaktide rakendamisel, pakutakse välja võimalikke lahendusi jne. Lisaks üks ühele nõustamistele võib korraldada teenuseosutajate kohtumisi kogemuste vahetamiseks, lahenduste leidmiseks ja võrgustiku arendamiseks. Oluline on näha järelevalvet mitte ainult karistava, vaid ka toetava meetmena – järelevalve tulemused, nende kohta tagasiside andmine ja nõustamine, koolitused nii järelevalveametnikele kui teenuseosutajatele ning teenuseosutajate kogemuskohtumised aitavad teenuseosutajatel teenuste kvaliteeti parandada. 2.3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade lõikes ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel [kehtetu – rakendus 31.12.2016] 2.3.4.1. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohaliku omavalitsuse ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2022 2.3.4.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused p 2.3.3 all, 2.3.3) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4) SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Tuuru (2.3.4) SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4) SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4) SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4) Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) (2.3.1) 13 2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste arendamisele ja nõustamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav kursus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadustega pereliikme hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja tööhõives osalemise võimalusi. Samuti paranevad teenuste osutamisega erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused. 2.4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine [kehtetu - rakendus 31.12.2018] 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks leiti riigihankega pakkuja (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant), kes tegeles Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Aastatel 2018–2020 viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille käigus töötati välja ka üle Eesti rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes, mida testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Projektis osales 273 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi 678 eakale ja erivajadusega inimesele. Aastatel 2021–2023 jätkatakse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant poolt väljatöötatud koostöömudeli rakendamist üle Eesti. 2.4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks 14 Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab ellu viia hoolekande valdkonnas riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ning koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitse koostööd. Eesmärgid on järgmised: 1) pakkuda riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada kohalikku omavalisust tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas õigusloomet puudutavaid ettepanekuid. Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõigis valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööturule. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenusesaajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. 2.4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus. Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi. Ülalpeetavate määr oli 2018. aastal Ida-Viru maakonnas 59,110 ja see kasvab 2040. aastaks prognoosi kohaselt 90,9%-ni11. Samuti on Ida- Virumaal suur puudega inimeste osakaal. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid Ida-Virumaa elanikest 19% puudega inimesed12. Kohalike omavalitsuste suurimad probleemid sotsiaalvaldkonnas on seotud demograafiliste muutustega ja vajadusega hoida inimesi tööturul aktiivsena. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel järjest olulisem roll nende ülesannete täitmisel, sealjuures ka kohustus pakkuda tuge abivajajale ja tema perekonnale. Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet (Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive 10 Statistikaameti koduleht https://www.stat.ee/ppe-1167408 11 Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra kohta aastal 2015 https://ivek.ee/static/ida-virumaa-sotst%c3%b6%c3%b6tajate- intervjuu-kokkuv%c3%b5te-ja-anl%c3%bc%c3%bcs-21.01.pdf 12 Statistikaameti koduleht http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21 15 arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele. Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamisele. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium arendusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse kohalikke omavalitsusi vajalike teenuste väljatöötamisel. Kohalikke omavalitsusi nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Avatud taotlusvoor on kohalikele omavalitsustele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi. Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse vähemalt 32 sotsiaaltöötajat. 2.4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Ühe olulise suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Projekti käigus loodi kuues Eesti piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne oli olla sillaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja perearsti vahel ning korraldada inimesele asjakohane tugi seal, kus abivajadust märgatakse. Paralleelselt katseprojektiga alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli väljatöötamiseks. Kuue piirkonna kogemused ja õppetunnid on olnud erinevad ning esimese katseprojekti peamine eesmärk oli koguda kogemusi ühtsema mudeli paikasaamiseks. Testpiirkondade kogemused on näidanud, et valdkondade tööpõhimõtted on erinevad ning inimesekeskse abi pakkumiseks on vajalikud valdkondadeülesed kokkulepped, parem infovahetus, valdkondadeülene kompleksjuhtumite seire ning muud täiendavad tegevused. Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste abivahendite abil. Lisaks on oluline, et muudatuste protsessidel oleksid piirkondlikud juhid, kes olenevalt piirkonna senisest arengust saavad võtta kas eestkätt võrgustikutöö juhi ja arendaja rolli või täiendavalt ka kompleksjuhtumite lahendaja rolli. 2018. aastal käivitunud katseprojekti alusel arendatati välja paindlik koordinatsioonimudel koos rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga. 2020. aastal toimus konkurss, mille raames alustati kuue piirkonnaga paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Perioodil 2020–2021 rakendatakse ja täpsustatakse TAT-st koordinatsioonimudelit (sh kogutakse infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse, rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise tulemuslikkuse kohta) ning tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamise laiendamiseks. 2022. aastal kaasatakse täiendavalt piirkondi nii, et kokku rakendaks perioodil 2020–2022 koordinatsioonimudelit kuni 12 piirkonda, misjärel ollakse eri piirkondade kogemustele tuginedes valmis koordinatsioonimudelit alates 2023 rakendama üle riigi. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused (nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui ka külgnevatest süsteemidest). Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondadeülese teenuste plaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel, pakkuda abivajadusega inimestele asjakohast abi võimalikult vara (pikendades 16 seeläbi kodus toimetuleku aega) ning koguda senisest paremini infot süsteemsete kitsaskohtade (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) kohta. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad) Tervisevaldkonna spetsialistid Erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed) 2.4.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.06.2016–31.12.2022 2.4.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.4.1, 2.4.2 kuni 31.12.18, 2.4.3, 2.4.4, 2.4.5, 2.4.6) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.4.2 kuni 31.12.18) Sotsiaalkindlustusamet (2.4.4) 17  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitus (2013) (2018) (2023) Rakenduskava Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2885 4575 Rakenduskavas 2018. aastaks 6600 väljundinäitajad ja 2023. aastaks 10 100 TAT-spetsiifilised Tegevus 1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste väljundinäitajad arendamine ja osutamine Hoolekandeteenuste saajate arv 0 1850 3474 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimestega. Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 1372 2417 Koolitusel osalejate arv eri koolituste osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse. Tegevus 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele Hoolekandeteenuste saajate arv 0 2022 2022 Teenusesaajate arv eri teenuste kaupa kokku. Panustab rakenduskava väljundinäitajasse unikaalsete inimestega. Tegevus 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel ja 0 1194 1532 Koolitusel osalejate arv eri koolituste supervisioonis osalenud inimeste arv kaupa kokku. Panustab kaudselt rakenduskava väljundinäitajasse Tegevus 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Hoolekandevaldkonna koolitustel 0 218 1433 osalenud inimeste arv Hoolekandeteenuste saajate arv 0 0 1898 Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast teenuse 29% 30% 30% tulemusnäitajad saamise algust on tööturul13 18 Osalejate suhtarv, kes said aasta 5% 15% 15% Baastaseme kujunemisel on võetud jooksul ESFist toetatud arvesse erihoolekandeteenuste ning hoolekandeteenuseid ning kelle täiskasvanute hooldamisteenuste toimetulek seeläbi paranes või kelle (hoolekandeasutustes) sihtrühma puhul välditi ööpäevaringsele liikumist 2013. aastal institutsionaalsele teenusele institutsionaalsetelt teenustelt suundumist mitteinstitutsionaalsetele teenustele 19 4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT tegevused omavad mõõdukat mõju regionaalarengule, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. TAT edukas elluviimine tasakaalustab tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste levimust eri piirkondades. See on eelduseks kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalseks ärakasutamiseks ja ühtlaseks regionaalarenguks, kus inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head teenused ja töökohad ning mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Erivajadustega inimeste töövõimekuse ja kutsesobivuse hindamise metoodika kasutamise kompetentsi laiendatakse igasse Eesti piirkonda. TAT tegevusena jätkatakse toimetulekuraskustes klientide nõustamist viies piirkonnas (Tallinn (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa), Pärnu (Pärnumaa, Saaremaa, Läänemaa, Viljandimaa), Jõhvi (Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa), Tartu (Tartumaa, Jõgevamaa) ja Võru (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa)), kus koordinaatori ülesanne on suunata abivajajaid haldusüksuste piire ületavaid spetsiifilisi teenuseid saama. TAT elluviimine mõjutab kohaliku ja piirkondliku arendusvõimekuse tugevnemist, kuna on suunatud kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamisele, et saada paremini hakkama piirkonna hoolekandeprobleemide lahendamisega. Nõustatakse kohalikke omavalitsusi, et kirjutada paremaid taotlusi avatud taotlusvoorudesse ning suunatakse neid tegema omavahel koostööd. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.14 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandel. Infoühiskond jah ei TAT toetab mitme tegevusega (telehooldus, abivahendi vajaduse hindamise veebirakendus) infotehnoloogia potentsiaali nutikat kasutamist hoolekandevaldkonnas ja selle kaudu Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Ka Eesti infoühiskonna arengukava 2020 näeb võimaliku tulevikusuunana erinevaid kaugteenuseid. Riigivalitsemine jah ei TAT edendab terviklikku ja tõhusat riigivalitsemist, toetades teenuse kvaliteedi ühtlustumist kogu riigis. Kavandatud teenuseuuringud aitavad edendada avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist Võrdsed võimalused15 Sooline võrdsus jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei 14 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 20  TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu16 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Naiste ja meeste tööelus osalemise suurendamiseks tegevuste kavandamisel on lähtutud olukorra soolisest analüüsist. Hoolekandeteenuste kavandamisel ja osutamisel arvestatakse naiste ja meeste erineva olukorra, võimaluste ja vajadustega. Võrdne kohtlemine jah ei TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul vähemate võimalustega sihtrühmade toetamisele, hõlmates eri soost ja rahvusest ning eri vanuses ja terviseseisundiga inimeste ühiskonnaelus täisväärtusliku osalemise võimaluste võrdsustamist teiste ühiskonnaliikmetega. 16 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 21 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevused võimaldavad integreeritud teenuse pakkumise näol saada teenuseid mõlema samasse meetmesse kuuluva TAT – „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ ja „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ – sihtrühmal. TAT toetab sama meetme raames planeeritud avatud taotlusvoorude läbiviimist. TAT partnerid nõustavad üle Eesti avatud vooru taotlust esitada soovivaid kohalikke omavalitsusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Seeläbi soovitakse luua paremad ja ühtsed võimalused esitada taotlejatel vajadusele vastavaid projekte. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tulemuslikkus saavutatakse käesoleva TAT ja meetmega seotud avatud voorude võrdväärselt edukal rakendamisel. Seos teiste meetmete TAT-dega Meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ TAT raames luuakse keskkond, kus hakatakse osutama käesoleva TAT tegevuse 2.1.4 raames kujundatud teenuseid. Meetme 2.5 tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ raames kinnitatud TAT „Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ alusel hakkavad tööle käesoleva TAT tegevuse 2.1.2 raames koolitatud keskkonna kohandamise konsultandid. TAT taotleb lähedasi eesmärke meetmete „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“, „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ ja „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ TAT-de ja avatud taotlusvoorudega. Prioriteetse suuna tulemuslikkus saavutatakse eri meetmete raames tehtavate tegevuste elluviimisega. 22  6. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016-2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest17. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ sõnastab Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühise eesmärgi: „Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodustamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulundusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks.‟ Kuritegevuse vähendamine, toimetuleku soodustamine ja tööhõive suurendamine on otseselt seotud tegevused.18 „Konkurentsivõime kava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ja üksi elavad üle 65-aastased inimesed. Käesolev TAT on suunatud tööhõive suurendamisele ning näeb spetsiifiliste sihtrühmadena pikaajalisi töötuid ja eakaid. Eesti eesmärk on 2015. aastaks vähendada pikaajaliste töötute määr 7,7%-ni ja 2020. aastaks 2,5%-ni.19 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.20 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014–2017“ näeb ette tegeleda hoolekandeteenuste ja sotsiaaltoetuste vajaduspõhise kättesaadavuse, hoolekandeteenuste kvaliteedi ja klientide parema teadlikkuse tagamise ning hoolekandeteenuste jätkusuutlikkuse ja efektiivsusega.21 17 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 18 http://www.just.ee/arengusuunad2018 19 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 21 http://www.sm.ee/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html 23  7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine 7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 nimetatud prognoosist; 7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel. 7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.1.2.5 esitama toetuse saajale eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks; 7.1.2.6 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.1.2.7 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 24 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist; 7.2.4.4 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 7.2.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 25  7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 26 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) vastavale tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektroonselt digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 27 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetlemine 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 7.8. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 28  8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Uuringutes ei ole Hangete lähteülesannetes nähakse ette sihipärane tegevus valimisse vastanute arv piisav sattunute vastamiseks kättesaamiseks (nt küsitleja korduvkülastus) ja kogu sihtrühma kohta selleks vajalikud finantsvahendid käivate üldistuste tegemiseks 9. Lisad Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 29  Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (muudetud sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47) kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (626 9748, [email protected]). TAT muudatuse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (626 9328, [email protected]). TAT muudatuse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb 20 punktist. Alljärgnevalt on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. Eelnõu punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023 seoses tegevuste pikendamisega. Eelnõu punktiga 2 kaasajastatakse partnerite loetelu, lisades uue ja eemaldades lõppenud partnerlused. Eelnõu punktidega 3 ja 4 korrigeeritakse mõisteid. Eemaldatakse mõiste „telehooldusteenus“, sest see ei kajastu TAT tekstis mitte kuskil. Mõistet „hoolduskoormusega isik“ täiendatakse võimalusega, et peale pereliikme hooldamise hooldatakse ka lähedast, kes haiguse, puude või erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Selline muudatus võimaldab hoolduskoormusega inimese alla arvestada ka omastehooldaja. Omastehooldaja on inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, ja kes teeb seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd. Eelnõu punktiga 5 uuendatakse TAT punkti 1.2.3 „Vajalikkuse põhjendus“ värskeimate statistiliste andmetega. Eelnõu punktiga 6 muudetakse TAT punktis 1.2.4 olevat kogueelarvet. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ eelarvet vähendatakse 43 525 euro võrra (sh ESFi toetus 36 996 ja riiklik kaasfinantseering 6529 eurot). Selle summa võrra väheneb ka TAT kogueelarve. See summa tõstetakse prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL-i vahendite kasutamise eesmärgi 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.1 „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ eelarvesse. SA Kutsekoda teeb 2021. aastal OSKA sotsiaalvaldkonna tööjõu-uuringu, mille tulemusi ja järeldusi vajab Sotsiaalministeerium 2021. aasta septembriks, et esitada valitsusele vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.01.2020 otsusele 2021. aasta lõpuks ettepanekud, millega tagada sotsiaalvaldkonna tööjõuressursi olemasolu, jätkusuutlikkus, kvaliteetsed ja tööturu ootustele vastavad koolitused nii täiend- kui tasemeõppes. Uueks TAT kogueelarveks on 17 614 322 eurot (sh riiklik kaasfinantseering 2 642 148 ja ESFi toetus 14 972 174 eurot). Eelnõu punktiga 7 täiendatakse TAT punkti 1.2.5 „Sihtrühmad“. Hoolduskoormusega isikute sihtrühma juures on välja toodud ka omastehooldajad. Mõiste „hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad) ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil“ on asendatud mõistega „sotsiaalteenust vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil“. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse punkti 2 sissejuhatavat osa lisandunud tegevustega. Eelnõu punktiga 9 korrigeeritakse TAT teksti seoses lõppenud tegevustega. Paljud tegevused lõppesid 2020. aasta lõpuga ning seoses sellega on vaja TAT tekstis märkida juba ellu viidud tegevused lõppenuks. Lõppenuks märgitakse tegevused 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“, 2.1.5 „Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest“ ja 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“. Lõpetatuks märgitakse ka tegevus 2.1.6 „Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“. Selle tegevuse planeerimise käigus muutus ürituse fookus ning konverentsi korraldamine ei panustanud enam TAT eesmärkidesse. Tegevusi selle alapunkti raames ei toimunudki. Eelnõu punktiga 10 lisatakse TAT-sse uus punkt 2.1.21 „Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine“, milleks on sotsiaalteenustele füüsilise ligipääsu keskne koordineerimine Sotsiaalkindlustusametis ja sotsiaalteenuste osutajate juures. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse TAT tegevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ 2021.–2022. aastaks planeeritud tegevusi. Alates 2021. hakkab SKA arendama, katsetama ja rakendama rehabilitatsiooniprogramme. 2021.–2022. aastal tegeletakse ka rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamise, katsetamise ja rakendamisega ning tsotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamisega. Eelnõu punktiga 12 muudetakse TAT tegevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ sõnastust. Kuna koostamisel on omastehooldajate memorandum, on täpsustunud tegevuse elluviimise plaanid ning seoses sellega on ka TAT tegevuse teksti muudetud. Eelnõu punktiga 13 lisatakse uus TAT tegevus 2.1.8 „Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“. TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse 2 teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Eelnõu punktiga 14 muudetakse TAT punkti 2.1.1.1 „Sihtrühm“. Täiendatakse hoolduskoormusega inimese mõistet ning lisatakse juurde omastehooldajate sihtrühm. Kustutatud on sihtrühm „ISSA liikmesorganisatsiooni esindajad“, kuna sellele sihtühmale planeeritud tegevust TAT-st ellu ei viida. Samuti muudetakse TAT punkti 2.1.1.2 „Tegevuse üldajaraam“ ning uueks ajaraamiks on 01.01.2015–31.12.2023 ehk seda pikendatakse ühe aasta võrra. Lisaks muudetakse TAT punkti 2.1.1.3 „Tegevuse elluviija“. Tuuakse välja, et Sotsiaalkindlustusamet viib alates 2021. aasta jaanuarist ellu ka tegevusi 2.1.8 ja 2.1.21. Eelnõu punktiga 15 on ajakohastatud TAT tegevuse 2.3 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ teksti. Sama punktiga täiendatakse TAT tegevust 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus“. Lisatakse tegevused, mis on seotud sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni arendamisega, sotsiaaltöötajate maine parandamisega, sotsiaalvaldkonna töötajatele mentorlusvõimaluste pakkumisega. Sama punktiga lisatakse TAT punkti 2.3.4.3 „Tegevuse elluviija“ uus partner – Eesti Sotsiaaltöö Assotsialtsioon (ESTA). ESTA on Eestis ainuke sotsiaalvaldkonna esindusorganisatsioon, mis esindab kõiki sotsiaalvaldkonna töötajaid (KOV-i ja riigi teenused). Teised esindusorganisatsioonid on pigem ühe eriala kesksed. ESTA liikmeteks on kaks organisatsiooni (Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon) ja 400 üksikisikut. Kuna ESTA-l on pikaajaline kogemust sotsiaaltöö valdkonnas, sh loodud kontakt sotsiaalvaldkonna töötajatega ja nende tegevused panustavad hoolekande TAT planeeritud tegevustesse, kaasatakse ESTA tegevuste elluviimisse TAT partnerina, et tagada parem tulemus (pädevamad sotsiaalvaldkonna töötajad ning seeläbi parem ja kättesaadavam sotsiaalteenus). Eelnõu punktiga 16 muudetakse punkte 2.4–2.4.1.1. Muudatekse TAT tegevuse 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine“ kirjeldust. 2021. aastal alustatakse aastatel 2018–2020 MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant poolt välja töötatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise mudeli laiema rakendamisega. Vähesel määral täiendatakse ka TAT punkti 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“ kirjeldust. Täiendatakse TAT punkti 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ ning lisatakse tegevus, mille raames korraldatakse Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitus. Korrigeeritakse TAT tegevuse 2.4.6 „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ teksti vastavalt 2020. aastal toimunud tegevustele. Täiendatakse TAT punkti 2.4.1.1 „Sihtrühm“ ning tuuakse olemasolevatele lisaks välja järgmised sihtrühmad: sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad), tervisevaldkonna spetsialistid, erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed). Eelnõu punktiga 17 täiendatakse punkti 3 „Näitajad“. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja 3 „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 249 inimese võrra (suurenes rehabilitatsiooniteenuse saajate arv, sest tegevust on pikendatud 2022. aastani ja uue tegevusega lisandusid kaugtõlketeenuse saajad). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 3534 inimest. Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 344 inimese võrra (suurenenud on rehabilitatsioonialastel koolitustel osalenud inimeste arv, sest tegevust pikendati 2022. aastani). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 2417 inimest. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 778 inimese võrra (suurenes vabatahtlike teenusesaajate arv, sest tegevust on pikendatud 2023. aastani ning suurenenud on ka koordinatsiooniprojekti teenusesaajate arv, sest projekti on pikendatud aastani 2022). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 1898 inimest. Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. a sihttaset on suurendatud 652 inimese võrra (suurenenud on KOV sotsiaalteenuste osutajate/korraldajate koolitusel osalenute arv, kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste osalejate arvu, koordinatsiooniprojekti koolitatavate arv, sest nende tegevuste kestvust pikendati 2022.aastani. Uue koolitusena lisandus Ida-Virumaa sotsiaaltöötajate koolitus). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 14331 inimest. Eelnõu punktidega 18 ja 19 muudetakse toetuse rakendamise tingimusi. Punktis 7.3.2 on täpsustatud toetuse maksmise tingimusi, lisades ühendmääruse vastavad lõiked. Punktis 7.3.3 on kustutatud ebavajalik lõige, kuna uue korra alusel ei ole nimetatud dokumente enam RÜ-le vaja edastada. Punktis 7.3.5 on kustutatud ebavajalik viide riigihanke piirmäärale. Punktis 7.3.9 on täpsustatud STS-i viidet. Eelnõu punktiga 20 kinnitatakse uus tegevuskava ja eelarve aastateks 2021–2022. TAT tervikteksti muutmisega paralleelselt on koostatud ka TAT lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus” ja lisa 1 vormi B „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa” 2021–2022 tegevused. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 1 Hetkel kehtiva TAT sama väljundnäitaja arvväärtuses on viga. Antud näitaja peaks olema 300 koolitatava võrra suurem (välja oli jäänud tegevuse 4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ raames koolitatavad inimesed). 4 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. 5. TAT muudatuste kinnitamine Sotsiaalminister kinnitab TAT muudatused oma käskkirjaga. TAT muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. Tagasiulatuva rakendumise põhjus on TAT-s muudatuste tegemine ning 2021–2022 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ühel ajal. Kuna muudatuste tegemine nihkub 2021. aasta I kvartalisse, annab tagasiulatuv rakendumine võimaluse tegevustega alustada 1. jaanuarist. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning Kultuuriministeeriumile. Eelarve muudatuste selgitused Korrigeeritud on 2020. aasta eelarvet vastavalt planeeritud tegelikule täitmisele. TAT 2020. aasta kogueelarvet on vähendatud 1 506 434 euro võrra. Sellest kantakse 43 525 eurot teise meetme tegevusse 1.5.1 ning 1 462 909 euro võrra on suurendatud 2021–2023 eelarvet. Vabatahtliku tagastusena vähendati TAT 2020. aasta eelarvet 55,37 (sh 7,22 kaudne kulu) euro võrra. Vähendamine toimus SKA otseste personalikulude eelarvest kulukohalt 1.5.1. 5  EELNÕU 11.12.2020 MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Pikendan TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023. 2. Eemaldan partnerite loetelust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ning lisan Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni. 3. Muudan mõistet „hoolduskoormusega inimene“ ja sõnastan selle järgmiselt: „Hoolduskoormusega isik, sealhulgas omastehooldaja – inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, ja kes teeb seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.“. 4. Eemaldan mõistete loetelust mõiste „telehooldusteenus“. 5. Täiendan punkti 1.2.3 järgmiselt: „Puudega inimeste tööhõive määr on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud. 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses 16–641, kellest töötas sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%2. Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli 16–64-aastaste puudega isikute tööhõivemäär ligi kaks korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 80,3%, puudega inimestel 41,5%).3 Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Pikaajalise töötuse määr oli 2019. aastal 0,9% ning pikaajalisi töötuid oli hinnanguliselt 6200 (aasta varem 9400, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 3000). Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja 1 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020 2 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 3 Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 Viimati kuvatud: 04.11.20.  2 suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks. Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti sotsiaaluuringu 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning umbes 53 100 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas 22 800 inimest4. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest5. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest6. Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas suhtelise vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond. 2018. aastal elas 43,5% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli samal perioodil 21,7%). Puudega inimesi elab suhtelises vaesuses ca kaks korda rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga. Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet on aga omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste abistamine sageli toetustekeskne. Suuremates omavalitsustes osutatakse pea kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse hoolekandeteenuseid, kuid on ka omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt teenusest 49,4‒100%. Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. Koduteenust osutati 2019. aastal kõikides omavalitsustes. Kui olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste väljatöötamine käis enne haldusreformi paljudele omavalitsustele üle jõu rahaliste vahendite või pädevuse nappuse tõttu, siis haldusreformi järel on teenustega kaetus paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport või neid pakutakse minimaalsel tasemel. Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi täiustumist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist. Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadustega inimene ei peaks asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel 4 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring 5 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring 6 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring  3 lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud. Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone.“. 6. Muudan punkti 1.2.4 ja sõnastan järgmiselt: 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 14 972 174 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 2 642 148 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 17 614 322 100% 5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 17 636 881 7. Muudan punkti 1.2.5 teksti ja sõnastan järgmiselt: „Erivajadustega inimesed Toimetulekuraskustes inimesed Hoolduskoormusega isikud, sealhulgas omastehooldajad Sotsiaalteenust vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil Avaliku ja erasektori esindajad.“. 8. Täiendan punkti 2.1 teise lõiguga järgmises sõnastuses: „Osutatakse nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel (2015– 2020), koordineeritakse füüsilist ligipääsu Sotsiaalkindlustusameti korraldatavale sotsiaalteenustele, arendatakse rehabilitatsiooniteenust, pakutakse kaugtõlketeenust eakatele kuulmispuudega inimestele ning alustatakse omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega.“. 9. Nimetan tegevused 2.1.2, 2.1.5, 2.1.6 ja 2.3.3 seisuga 31.12.2020 lõppenuks. 10. Täiendan punkti 2.1 alapunktiga 2.1.21 järgmises sõnastuses: „2.1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine 2021. aastast alustab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalteenustele füüsilise ligipääsu keskse koordineerimisega ametis ja Sotsiaalkindlustusameti rahastatavate sotsiaalteenuste osutajate juures. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest rahastatavatele Sotsiaalkindlustusameti ja tema lepinguliste partnerite osutatavatele teenustele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele.“. 11. Täiendan punkti 2.1.3 järgmiselt: „Perioodil 2015–2022 viiakse ellu järgmisi tegevusi:  4 1) sekkumismetoodikate ning rehabilitatsiooniprogrammide ja -standardite arendamine ja rakendamine erivajadustega lastele ja tööealistele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine ja rakendamine eakatele (sh suure hooldusvajadusega eakad); 2) erivajadustega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ja rakendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppesid 2017. aastaga); toetatud töölerakendamine (TTR); nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime hindamine (tegevused lõppesid 2017. aastaga); 3) sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamine; 4) rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine; 5) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste ning RFK koolituste korraldamine; 6) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.“. 12. Muudan punkti 2.1.7 teksti ja sõnastan järgmiselt: „Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. 2019. aastal abistas ja/või hooldas oma lähedast (last või täisealist) 20 või enam tundi nädalas veidi rohkem kui 22 800 inimest (neist umbes 29% mehed ja 71% naised). 2019. aastal ei töötanud 15 700 inimest (3500 meest ja 12 200 naist) põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Veidi üle 3100 hoolduskoormuse tõttu tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda7. Hoolduskoormuse tõttu mittetöötamine või väiksemas mahus töötamine tähendab inimese jaoks majanduslikke toimetulekuraskusi ja riigile saamata jäänud maksutulu ning lisakulutusi nende inimeste majandusliku toimetuleku toetamisel. Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on 8000 inimest tööturult eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne. 2015. aasta detsembris loodi valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks. Vastavalt nimetatud suunistele on Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Eestis on laialt kasutatavad omastehoolduse ja omastehooldaja mõisted8. Seetõttu on mõistlik mitteametliku hooldaja kirjeldamiseks seadustada juba laialt käibel olev mõiste „omastehooldaja“. Mõiste sõnastamisel on aluseks võetud Eurcarers’i ja omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks moodustatud töörühma pakutud sõnastus: „Omastehooldaja on inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, tehes seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.“ Seega on omastehooldaja hooldusvajadusega inimese pereliige või lähedane, kes pakub hooldust abivajajale väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd ega saa selle eest töötasu. 7 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring 8 Hoolduskoormuse rakkerühma lõpparuanne, lk 9  5 Omastehooldajate toetamise eesmärk on vähendada hoolduskoormusest tingitud negatiivset mõju omastehooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks tuleb omastehooldajatele tagada tingimused inimväärseks toimetulekuks, taastumiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb võimaldada toetavaid teenuseid, nõustamist ja koolitusi. Sotsiaalministeerium otsib partneri, kelle ülesanne on omastehooldajatele suunatud toetavate tegevuste (sh hindamismetoodika, teenused, koolitused) väljatöötamine ja testimine ning Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine selle kohta, mil moel on omastehooldajatele suunatud tegevusi (sh koolitusi ja teenuseid) kõige tõhusam korraldada, arvestades sihtrühma suurust, vajadusi ja ressursside olemasolu.“. 13. Täiendan punkti 2.1 alapunktiga 2.1.8 järgmises sõnastuses: „2.1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine üldiselt parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine.“. 14. Muudan punkte 2.1.1.1–2.1.1.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.1.1. Sihtrühm Erivajadustega inimesed Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad Hoolduskoormusega pereliikmed (sh omastehooldajad) Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused 2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2023 2.1.1.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4, 2.1.7) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni) Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6, alates 2021. a jaanuarist 2.1.8 ja 2.1.21) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)“. 15. Muudan punkte 2.3, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.4.1-2.3.4.3 ja sõnastan järgmiselt: „2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks Tegevuse eesmärk on koolituste, teemapäevade, ürituste, supervisioonide ja uuringute tulemusena suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.  6 2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused töötamaks erivajadustega inimestega). Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse laiapõhjaline konverents sotsiaalala aktuaalsetel teemadel, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega. 2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks. Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri meetmete tõhusus erivajadustega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust. 2.3.4.1. Sihtrühm Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad Kohaliku omavalitsuse ametnikud Hoolekandeteenuste osutajad Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud 2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2022 2.3.4.3. Tegevuse elluviija Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017) Tervise Arengu Instituut (2.3.1) Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused p 2.3.3 all, 2.3.3) Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4) SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4) SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4) SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4) SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)  7 SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Tuuru (2.3.4) SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4) SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4) SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4) SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4) Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) (2.3.1).“. 16. Muudan punkte 2.4–2.4.1.1 ja sõnastan järgmiselt: „2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“ Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste arendamisele ja nõustamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas. 2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav kursus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest. Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest. Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös. Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadustega pereliikme hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja tööhõives osalemise võimalusi. Samuti paranevad teenuste osutamisega erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused. 2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine 2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid 16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest.  8 Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks leiti riigihankega pakkuja (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant), kes tegeles Eesti kahes piirkonnas vabatahtliku töö arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Aastatel 2018–2020 viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille käigus töötati välja ka üle Eesti rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandes, mida testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Projektis osales 273 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi 678 eakale ja erivajadusega inimesele. Aastatel 2021–2023 jätkatakse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant poolt väljatöötatud koostöömudeli rakendamist üle Eesti. 2.4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus (SHÜ). Üksus aitab ellu viia hoolekande valdkonnas riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ning koordineerida valdkonnaülest sotsiaalkaitse koostööd. Eesmärgid on järgmised: 1) pakkuda riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada kohalikku omavalitsust tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas õigusloomet puudutavaid ettepanekuid. Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kahe suurema tegevuse alla: nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja juhtmipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõigis valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandeteenustele ning teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes inimesed tööturule. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenusesaajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. 2.4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste kättesaadavus.  9 Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi. Ülalpeetavate määr oli 2018. aastal Ida-Viru maakonnas 59,19 ja see kasvab 2040. aastaks prognoosi kohaselt 90,9%-ni10. Samuti on Ida-Virumaal suur puudega inimeste osakaal. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid Ida-Virumaa elanikest 19% puudega inimesed11. Kohalike omavalitsuste suurimad probleemid sotsiaalvaldkonnas on seotud demograafiliste muutustega ja vajadusega hoida inimesi tööturul aktiivsena. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel järjest olulisem roll nende ülesannete täitmisel, sealjuures ka kohustus pakkuda tuge abivajajale ja tema perekonnale. Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet (Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele. Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade lahendamisele. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium arendusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse kohalikke omavalitsusi vajalike teenuste väljatöötamisel. Kohalikke omavalitsusi nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Avatud taotlusvoor on kohalikele omavalitsustele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse kõigi Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi. Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse vähemalt 32 sotsiaaltöötajat. 2.4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks. Ühe olulise suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse pakkumisel. Seetõttu töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega välja esmatasandi hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist. Projekti käigus loodi kuues Eesti piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne oli olla sillaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja perearsti vahel ning korraldada inimesele asjakohane tugi seal, kus abivajadust märgatakse. Paralleelselt katseprojektiga alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli väljatöötamiseks. Kuue piirkonna kogemused ja õppetunnid on olnud erinevad ning esimese katseprojekti peamine eesmärk oli koguda kogemusi ühtsema mudeli paikasaamiseks. Testpiirkondade kogemused on näidanud, et valdkondade tööpõhimõtted on erinevad ning 9 Statistikaameti koduleht https://www.stat.ee/ppe-1167408 10 Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra kohta aastal 2015 https://ivek.ee/static/ida-virumaa- sotst%c3%b6%c3%b6tajate-intervjuu-kokkuv%c3%b5te-ja-anl%c3%bc%c3%bcs-21.01.pdf 11 Statistikaameti koduleht http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21  10 inimesekeskse abi pakkumiseks on vajalikud valdkondadeülesed kokkulepped, parem infovahetus, valdkondadeülene kompleksjuhtumite seire ning muud täiendavad tegevused. Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on oluline jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja infotehnoloogiste abivahendite abil. Lisaks on oluline, et muudatuste protsessidel oleksid piirkondlikud juhid, kes olenevalt piirkonna senisest arengust saavad võtta kas eestkätt võrgustikutöö juhi ja arendaja rolli või täiendavalt ka kompleksjuhtumite lahendaja rolli. 2018. aastal käivitunud katseprojekti alusel arendatati välja paindlik koordinatsioonimudel koos rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga. 2020. aastal toimus konkurss, mille raames alustati kuue piirkonnaga paindliku koordinatsioonimudeli rakendamist. Perioodil 2020–2021 rakendatakse ja täpsustatakse TAT- st koordinatsioonimudelit (sh kogutakse infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse, rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise tulemuslikkuse kohta) ning tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamise laiendamiseks. 2022. aastal kaasatakse täiendavalt piirkondi nii, et kokku rakendaks perioodil 2020–2022 koordinatsioonimudelit kuni 12 piirkonda, misjärel ollakse eri piirkondade kogemustele tuginedes valmis koordinatsioonimudelit alates 2023 rakendama üle riigi. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused (nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist kui ka külgnevatest süsteemidest). Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste korraldamine, valdkondadeülese teenuste plaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja arendusvajadustega. Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel, pakkuda abivajadusega inimestele asjakohast abi võimalikult vara (pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega) ning koguda senisest paremini infot süsteemsete kitsaskohtade (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erisused praktikas jne) kohta. 2.4.1.1. Sihtrühm Avaliku ja erasektori esindajad Sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad) Tervisevaldkonna spetsialistid Erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed).“. 17. Asendan punktis 3 arvu „3285“ arvuga „3474“, arvu „2073“ arvuga „2417“, arvu „481“ arvuga „1433“ ja arvu „1120“ arvuga „1898“. 18. Muudan punkte 7.3.2, 7.3.3 ja 7.3.5 ning sõnastan järgmiselt: „7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.  11 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.“. 19. Muudan punkti 7.3.9.5 ja sõnastan järgmiselt: „7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.“. 20. Kinnitan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/20-1604 - Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ece9853-8bc3-42f3-83fb-141255572966 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7ece9853-8bc3-42f3-83fb-141255572966?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main