Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 09.11.2020 nr 12.1-1/7718-1 [email protected] Ülevaade 2019. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Austatud kolleegid Esitame arvamuse saamiseks Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna koostatud ülevaate 2019. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Palume arvamust ülevaate kohta hiljemalt 17. novembriks k.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi Halduspoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa: Ülevaade 2019. aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Ljudmilla Sokolnikova 611 3360, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministeerium ÜLEVAADE 2019. AASTAL EESTIS ANTUD RIIGIABIST JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABIST 2020  2 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................ 3 1.1. Mõisted ja selgitused ................................................................................................................................ 4 1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 mõju........................................................ 6 1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees ................................................................................ 8 1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta .......... 8 1.5. Kohtulahendid riigiabi valdkonnas ........................................................................................................ 10 2. RIIGIABI ...................................................................................................................................................... 11 2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus ........................................................................................................ 11 2.2. Riigiabi kogumaht Eestis ....................................................................................................................... 12 2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi .................................................................................................... 13 2.4. Sektoraalne abi ...................................................................................................................................... 14 2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ............................................................. 15 3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI .................................................................................................................... 16 3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi ...................................................................................................... 17 3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi ................................................................................................ 18 3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks .............................................. 18 3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris ................................................................................................. 19 4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU .............................................................................. 19 5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES .... 21 6. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................. 23 LISA I ............................................................................................................................................................... 24 Lisa II ................................................................................................................................................................ 25 Lisa III ............................................................................................................................................................... 31 Lisa IV .............................................................................................................................................................. 33 Lisa V ................................................................................................................................................................ 34 Lisa VI .............................................................................................................................................................. 41  3 1. SISSEJUHATUS Rahandusministeeriumile on konkurentsiseaduse § 49 lõikega 5 pandud ülesanne esitada Vabariigi Valitsusele ülevaade eelmisel aastal Eestis antud riigiabist ja vähese tähtsusega abist. Sissejuhatuses anname põgusa ülevaate nii riigiabi mõistest kui ka riigiabi reeglite ajakohastamist Euroopa Liidus, mistõttu käsitlemist leiavad ka 2020. aastal toimunud muudatused. Ülevaate koostamisel kasutas Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri1 ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjate täiendavate aastaaruannete andmeid. Ülevaade on väljamaksete põhine. Vastavalt komisjoni määrusele 794/20042 peavad liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile (edaspidi ka komisjon) andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta iga aasta 30. juuniks, kuid koondaruande koostab komisjon üldjuhul aasta lõpuks. Erinevalt eelmistest ülevaadetest ei sisalda käesolev ülevaade detailset võrdlust mujal Euroopa Liidus antud riigiabiga. Komisjoni viimane aruanne (State Aid Scoreboard 2019, avaldatud komisjoni poolt juunis 2020) sisaldab andmeid 2018 aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta ja on leitav komisjoni kodulehelt3. Eestis koordineerib riigiabi üldisi küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajanduse ja kalanduse ning osaliselt metsandusega4 seotud abiga tegeleb Maaeluministeerium. Transpordisektoris antava abiga seotud menetluse eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseriiklikud riigiabi protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse 6. peatükis, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ning kalandusturu korraldamise seaduses. 1 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register on loodud Rahandusministeeriumis alates 1. jaanuarist 2009. Registri põhimäärus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012. a määrusega nr 41 „Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri põhimäärus“. 2 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1). 3 Vaata täpsemalt ülevaate osast 2.1. 4 Maaeluministeerium tegeleb metsanduse selle osaga, mis on reguleeritud Euroopa Liidu suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT C 204, 01.07.2014) ja Komisjoni määrusega (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193/1, 01.07.2014). .  4 1.1. Mõisted ja selgitused Riigiabi - Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Riigiabi definitsiooni ELTL artikkel ei anna, vaid sätestab tingimused, mis peavad olema täidetud üheaegselt, et abi oleks käsitatav riigiabina. Seega otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest aspektidest:  tegemist on majandustegevusega;  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest (või on omistatav avalikule sektorile);  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 19.07.2016 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud riigiabi mõiste teatises käsitletakse põhjalikult riigiabi definitsiooni kõiki elemente Euroopa kohtute pretsedendiõiguse ja Euroopa Komisjoni otsustuspraktika alusel. Kuigi ELTL artikli 107 lõige 1 sätestab, et riigiabi on siseturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, nähakse sama artikli lõigetes 2 ja 3 ette abi liigid (erandid), mis on siseturuga kokkusobivad või mida võib siseturuga kokkusobivaks lugeda. Erandid ei tähenda seda, et liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi enne sellest komisjonile teatamist. Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 107 lõike 2 ja 3 alla, kuid abi kokkusobivuse tõendamise kohustus on liikmesriigil. Enne komisjonile riigiabi andmise loa taotluse (riigiabi teatise) esitamist ning riigiabi andmise loa saamist ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (ELTL artikkel 108), välja arvatud vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul. Nimetatud artikli kohaselt kontrollib komisjon ka kõiki olemasolevaid abikavasid ja võib teha otsuse, millega kohustatakse liikmesriiki lõpetama siseturuga kokkusobimatu abi andmine või muutma abi andmise tingimusi. Riigiabi võib anda horisontaalsetel eesmärkidel ehk horisontaalne riigiabi (näiteks abi teadus- ja arendustegevuseks, abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, keskkonnakaitseabi, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), regionaalarengu edendamiseks (regionaalabi), sektoraalsetel eesmärkidel ehk sektoraalne riigiabi (näiteks abi põllumajandussektorile, kalandussektorile5 ja transpordisektorile). 5 Põllumajandus- ja kalandussektoris kehtivad tulenevalt ELTL artiklist 42 riigiabi osas erireeglid, mistõttu osadele põllumajandus- ja kalandussektori toetustest ei kohaldata ELTL artikleid 107-109. Käesolev ülevaade sisaldab üksnes riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei kajasta ülevaade kõiki põllumajandus- ja kalandussektori toetusi (näiteks osa Eesti Maaelu Arengukava põllumajandussektori toetustest, Kalandusfondi rakenduskava toetused, otse- ja üleminekutoetused, turukorraldusmeetmed).  5 Grupierandiga hõlmatud riigiabi - riigiabi, mida antakse komisjoni järgmiste grupierandi määruste alusel: nr 651/20146, nr 702/20147 ja nr 1388/20148. Grupierandi määrustega kehtestab komisjon tingimused teatud liiki riigiabi andmiseks, tunnistades sellise riigiabi kokkusobivaks ühisturuga ja vabastab seetõttu määruste alusel antava abi riigiabi andmise loa taotluse esitamisest. Grupierandi teatiste kohta komisjon otsuseid ei tee, mistõttu riigiabi meetme grupierandi määrusega kokkusobivuse eest vastutab liikmesriik. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav abi on riigiabi, mida antakse Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse9 alusel. Vähese tähtsusega abi (horisontaalne vähese tähtsusega abi10, põllumajandustoodete esmatootmiseks antav vähese tähtsusega abi11, kalandussektori ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi12, üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi13) ei loeta riigiabiks. Vähese tähtsusega abi on seotud abi ülemmääraga. Vähese tähtsusega abi andmisel ei ole vaja komisjoni teavitada. Abi vorm - riigiabi ja vähese tähtsusega abi võib anda erinevates vormides nagu toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus (s.h täielik või osaline maksuvabastus) jne. Lühendid, mida ülevaates on kasutatud: EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), EL-28 (Euroopa Liidu 28 liikmesriiki), EKT (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), EMKF (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), Erametsakeskus (Sihtasutus Erametsakeskus), ETAG (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), INSA (Integratsiooni Sihtasutus), IVEK (Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus), KaM (Kaitseministeerium), KeM (Keskkonnaministeerium), KIK (Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus), KULKA (Eesti Kultuurkapital), KuM (Kultuuriministeerium), kultuuriabi (abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks), Lääne-Nigula VV (Lääne-Nigula Vallavalitsus), Rõuge VV (Rõuge Vallavalitsus), MAK (Eesti Maaelu Arengukava), MeM (Maaeluministeerium), MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus), MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), MTA (Maksu- ja Tolliamet), Narva LAÖA (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet), PRIA 6 Komisjoni määrus (EL) nt 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1) koos muudatustega. 7 Komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014). 8 Komisjoni määrus (EL) nr 1388/2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014). 9 Komisjoni otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.01.2012). 10 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013). 11 Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/316. 12 Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014). 13 Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8-13).  6 (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), RaM (Rahandusministeerium), RIA (Riigi Infosüsteemi Amet), RTK (Riigi Tugiteenuste Keskus), SA KredEx (Sihtasutus KredEx), SA Archimedes (Sihtasutus Archimedes), SA Eesti Filmi Instituut/EFI (Sihtasutus Eesti Filmi Instituut), SA Innove (Sihtasutus Innove), SA Tallinna INK (Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid), TLN Ettevõtlusamet (Tallinna Ettevõtlusamet), SiM (Siseministeerium), TLN Kultuuriamet (Tallinna Kultuuriamet), TLN Linnakantselei (Tallinna Linnakantselei), TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), TEHNOPOL (Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL), TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), Tallinna SNA (Tallinna Spordi-ja Noorsooamet), VTTA (Veterinaar- ja Toiduamet), VKE (väikese ja keskmise suurusega ettevõtja), üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi (üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antav vähese tähtsusega abi). 1.2. Riigiabi reeglite ajakohastamine Euroopa Liidus. COVID-19 mõju. Riigiabi reeglite ajakohastamise raames võttis Euroopa Komisjoni 2019. aasta veebruaris vastu määruse nr 1408/2013 (põllumajanduslik vähese tähtsusega abi) muutmise määruse 2019/31614. Muudatustega tõsteti põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäärasid kaheastmelise süsteemiga: I aste: individuaalne piirmäär põllumajandustootjale 20 000 eurot, riigi ülempiir 1,25% põllumajanduse kogutoodangust (Eestil 11 375 375 eurot), lisatingimusi ei ole; II aste: individuaalne piirmäär põllumajandustootjale 25 000 eurot, riigi ülempiir 1,5% põllumajanduse kogutoodangust (Eestil 13 650 450 eurot), sektoraalne ülempiir 50% riigi ülempiirist, kõikide ülempiiride järgimine registris. 2020. aasta maikuuni kasutas Eesti I astme süsteemi. 04.05.2020 võeti vastu maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus. Seaduse jõustumisest, alates 25.05.2020, rakendatakse Eestis kooskõlas komisjoni määrusega kõrgemaid põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määrasid (II astme süsteem). Lisaks konsultatsioonile määruste ja suuniste pikendamise kohta algatas komisjon 2019. aastal kehtivate riigiabi reeglite nn toimivuskontrolli (i.k fitness check). Selleks on komisjon avaldanud on-line küsimustikud ja koostanud eraldiseisvad suunatud küsimustikud erinevate riigiabialaste õigusaktide kohta. Toimivuskontrolli käigus saadud tagasiside alusel koostatud õigusaktide uued eelnõud on plaanis koostada ja esitatada liikmesriikidele arvamuse saamiseks alates 2021. aastast. Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on komisjon esitanud liikmesriikidele arvamuse saamiseks regionaalabi suuniste eelnõu. Eelnõud arutati liikmesriikidega 8.10.2020 virtuaalsel kohtumisel. 19. märtsil 2020. a võttis komison vastu riigiabi ajutise raamistiku15, mille abil liikmesriigid saavad majanduse toetamiseks COVID-19 pandeemia kontekstis kasutada leevendatud ja paindlikumaid riigiabi reegleid. Koos paljude muude toetusmeetmetega, mida liikmesriikidel on võimalik rakendada kehtivate riigiabi reeglite (nt grupierandi ja vähese tähtsusega abi määrused, teatised, juhised) alusel, peaks ajutine raamistik tagama, et ettevõtete jaoks säilib piisav likviidsus ja et majandustegevus EL-is jätkuks nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka 14 ELT L 51, 22.02.2019. Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 konsolideeritud versioon on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1408-20190314&from=EN 15 Raamistiku mitteametlik konsolideeritud versioon on leitav siit ning muudatused eraldiseisvate aktidena on leitavad komisjoni kodulehelt.  7 pärast seda. Ajutine raamistik põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil b („abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks“) - raamistikus tunnistatakse, et kogu ELi majanduses esineb tõsiseid häireid. Alates märtsist 2020 on raamistikku mitu korda (3. aprillil, 8. mail, 29. juunil ja 13. oktoobril) muudetud. Hetkel on ajutises raamistikus selgitatud riigiabi andmise võimalusi 12 abi liigi kohta. Viimase muudatusega pikendati raamistiku kehtivust kuni 30.06.2021. Ajutise raamistiku alusel riigiabi andmiseks peavad liikmesriigid taotlema eelnevalt riigiabi andmise luba (esitama komoisjonile riigiabi teatise). Eesti kohta tehtud komisjoni otsused on kajastatud käesoleva ülevaate osas 1.4. Lisaks ajutises raamistikus toodud tingimustele võimaldavad ka ELi kehtivad riigiabi eeskirjad aidata likviidsusnappuses või erakorralist päästmisabi vajavaid ettevõtteid. ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b („loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi“) annab liikmesriikidele võimaluse kompenseerida ettevõtetele erakorralisest olukorrast, nagu COVID-19 pandeemiast, tingitud otsese kahju. Riigiabi andmisel struktuurivahenditest kehtivad lisaks riigiabi reeglitele ka struktuurifondide reeglid. Neid reegleid leevendati COVID-19 pandeemiaga seoduvalt nõukogu määruse 1301/201316 muudatusega, mille alusel lubatakse nüüd teatud juhtudel, st kui tegemist on vähese tähtsusega abiga (nt komisjoni määruse 1407/2013 alusel) või kui riigiabi antakse riigiabi ajutise raamistiku alusel, toetada ka raskustes olevaid ettevõtjaid17. 2.07.2020 võttis komisjon vastu määruse nr 2020/972, millega pikendatakse üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 ja vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kehtivust kuni 31.12.2023. Üldisesse grupierandi määrusesse lisati ka võimalused anda riigiabi raskustes olevatele ettevõtjatele 1.01.2020 kuni 30.06.2021 ja tehti muid väiksemaid muudatusi. Samuti võttis komisjon 2.07.2020 vastu teatise, millega pikendatakse 7 riigiabi suuniste/raamistiku/teatise kehtivust ja tehakse muid muudatusi järgmiselt: a. Regionaalabi suunised (koos regionaalabi kaardi pikendamisega) – võimalik pikendada regionaalabi kaarte kuni 31.12.2021; lisatakse ka võimalus ajutiselt toetada raskustes ettevõtjaid; b. Riskifinantseerimise suunised – kuni 31.12.2021; c. Keskkonna ja energiaalase riigiabi suunised – kuni 31.12.2021, võimalik ajutiselt toetada raskustes ettevõtjaid; muudetakse lisa 4; d. Raskustes olevate mittefinantssektori ettevõtjate päästmis- ja ümberkorraldusabi suunised – pikendatakse kuni 31.12.2023; e. Üleliiduliselt tähtsate projektide suunised – kuni 31.12.2021; võimalik on ajutiselt toetada ka raskustes ettevõtjaid; f. Lühiajalise ekspordikrediidi kindlustamise suunised – pikendatakse kuni 31.12.2021 g. Teadus-arendusabi ja innovatsiooniabi raamistik – võimalus ajutiselt toetada raskustes ettevõtjaid. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289). 17 Raskustes ettevõtjaid ei või siiski toetada kui struktuurivahenditest antakse riigiabi üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel.  8 21.09.2020 võttis komisjon vastu „Suunised, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis pärast 2021. aastat“ ehk ELi heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi suunised (HKSi suunised), mis hakkavad kehtima alates 1.01.2021. 12.10.2020 pikendati komisjoni määrusega (EL) 2020/1474 komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 (nn üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi määrus) kehtivust kuni 31.12.2023. Lisaks kohaldatakse määrust ajutiselt (kuni 30.06.2021) ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31.12.2019 raskustes, kuid kes sattusid raskustesse ajavahemikul 1.01.2020 kuni 30.06.2021. 1.3. Riigiabi aruandluskohustus Euroopa Komisjoni ees Vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004 esitab Eesti komisjonile abi andjatelt saadud andmete põhjal iga aasta 30. juuniks andmed eelmisel aastal antud riigiabi kohta. Maaeluministeerium esitab andmed põllumajandus- ja kalandussektoris ning osaliselt metsandussektoris antud riigiabi kohta ning Rahandusministeerium koondandmed ülejäänud valdkondades antud riigiabi kohta. Aruandlus on väljamaksete põhine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab informatsiooni raudteetranspordi dotatsioonide kohta. Komisjon koondab liikmesriikide esitatud andmed nn tulemustabeliks. (scoreboard). 1.4. Statistika Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatiste ja grupierandi teatiste kohta 2019. aastal esitas Eesti komisjonile ühe riigiabi teatise (riigiabi loa taotluse), mille kohta tegi komisjon 16.12.2019 positiivse otsuse „State Aid SA.53469 (2019/N) – Estonia - State aid in favour of maritime transport“18. Grupierandi teatisi esitas Eesti 2019. aastal kokku 19. Üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel esitati 17 grupierandi teatist19 erinevate abikavade ja üksikabi kohta ja määruse nr 702/2014 alusel esitati kaks grupierandi teatist20. 2020. aastal on Eesti esitanud komisjonile 1521 riigiabi teatist, peamiselt riigiabi andmiseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks. Käesoleva ülevaate koostamise ajaks on komisjon Eesti kohta teinud järgmised positiivsed otsused: 18 Riigiabi teatise “State aid in favour of maritime transport” esitaja oli MKM. Komisjoni otsus on tehtud ainult inglise keeles. Tegemist on riigiabi andmisega meretranspordi suuniste alusel. 19 Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“, numbrid SA.52884 kuni SA.55882) ja komisjoni kodulehelt. 20 Leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt 21 Riigiabi teatiste arv 06.11.2020 seisuga.  9 State Aid SA.56804 – Republic of Estonia -State Loan Guarantees and subsidised loan scheme under the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.57014 (2020/N) – Republic of Estonia - Estonian aid schemes in the form of grants and payment advantages under Section 3.1 of Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.57028 (2020/N) – Republic of Estonia - Estonian aid schemes in the form of guarantees on loans, loans and subsidised interest rates for loans under Section 3.1 of the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID- 19 outbreak; State Aid SA.57234 (2020/N) – Republic of Estonia - COVID-19: Amendment to SA.57014 (2020/N) – Estonian aid schemes in the form of grants and payment advantages under Section 3.1 of the Temporary Framework for State aid measures to support the economy in the current COVID-19 outbreak; State Aid SA.57403 (2020/N) – Estonia COVID-19: Support for rent payments for trade and service operators negatively affected by the coronavirus outbreak; State Aid SA.57643 (2020/N) – Estonia - COVID-19: Aid to companies active in international maritime passenger transport; State Aid SA.57586 (2020/N) – Estonia - COVID-19: Recapitalisation and subsidised interest loan for Nordica; State Aid SA.58678(2020/N) – Estonia - COVID-19: Exceptional temporary support due to the COVID-19 outbreak for the food processing sector; State Aid SA.58783 (2020/N) – Republic of Estonia - COVID-19: aid to support businesses operating in the old town or city centre of Tallinn and modifications to SA.57014 (2020/N). Ülaltoodud otsused on tehtud ainult inglise keeles. Lisaks COVID-19 pandeemiaga seotud teatistele esitas Eesti: - riigiabi teatise abi andmiseks Meretranspordi suuniste22 alusel – komisjoni positiivne otsus State aid SA.57541 (2020/N) – Estonia Support for international passenger shipping; - teatise regionaalabi kaardi23 pikendamise kohta periodiks 1.1.2021-31.12.2021- komisjoni 5.10.2020 positiivne otsus SA.58439 - Prolongation of the Estonian regional aid map for the period 1.1.2021-31.12.2021; - riigiabi teatise abikava SA.47354 (Elektrituruseaduse alusel antavad toetused) muutmise kohta. Komisjoni otsust selle teatise kohta pole ülevaate koostamise ajaks veel tehtud. Käesoleva aasta alguses tegi komisjon Eesti kohta teise24 negatiivse otsuse siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasimaksmise kohustusega, see on otsus riigiabi SA.39182 (2017/C) (ex 2017/NN) (ex 2014/CP) seoses AS-ile Tartu Agro väidetava ebaseadusliku abi andmisega. Komisjon leidis oma otsuses, et põllumajandusettevõtja AS Tartu Agro on saanud siseturuga 22 Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (ELT C 13, 17.1.2004, lk 3). 23 Seoses regionaalabi suuniste kehtivuse pikendamisega kuni 31.12.2021 oli liikmesriikidel võimalik pikendada ka regionaalabi kaartide kehtivust sama ajani. Regionaalabi kaardi moodustavad liikmesriigi teatud piirkonnad, ning regionaalabi maksimaalsed osakaalud ettevõtjate kohta. Eesti kehtiva regionaalabi kaardi järgi on kogu Eesti territoorium abikõlblik, abi osakaal on suurettevõtjale abi andmisel 25%, keskmise suurusega ettevõtjale 35% ja väikeettevõtjale 45% projekti abikõlblikest kuludest. Eesti regionaalabi kaart 2014-2020 on pikendatud kuni 31.12.2021 samadel tingimustel mis on kehtestatud kehtiva kaardiga. 24 Esimese negatiivse otsuse riigiabi tagasimaksmise kohustusega tegi Euroopa Komisjon 2015. aastal AS Estonian Air kohta.  10 kokkusobimatut riigiabi, kuna talle on antud rendile turuhinnast madalama hinnaga põllumajandusmaa. 2020. aasta märtsis esitas AS Tartu Agro hagi Euroopa Liidu Üldkohtule, milles taotles komisjoni otsuse tervikuna tühistamist, käesoleva ülevaate koostamise ajaks on menetlus veel pooleli. Grupierandi teatisi on Eesti esitanud 2020. aastal kokku 1725. Määruse nr 651/2014 alusel esitati 16 grupierandi teatist26 erinevate abikavade ja üksikabi kohta ja määruse nr 702/2014 alusel on esitatud üks grupierandi teatis27. 1.5. Kohtulahendid riigiabi valdkonnas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi lahend 3-14-387 ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmise kohta 2019. aasta lõpus, pärast seda kui Riigikohus otsustas AS Eesti Pagari poolt esitatud kassatsioonkaebusele menetlusluba mitte anda, jõudis ka siseriiklikult lõpplahendini vaidlus Eesti Pagari asjas, mille osas oli Euroopa Kohus teinud eelotsuse 5. märtsil 2019. aastal. Vaidlus puudutas EASi otsust nõuda tagasi AS-ile Eesti Pagar antud toetus uue tootmisliini ostmiseks, kuna rikutud oli ergutava mõju kriteeriumi, sest ettevõtja oli enne abitaotluse esitamist juba sõlminud siduvaid kokkuleppeid projekti elluviimiseks. Oma lahendis kordas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium põhjendustena Euroopa Kohtu otsuses toodud seisukohti ning kinnitas EASi poolt ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise õiguspärasust, mille tulemusel kuulus AS-ile Eesti Pagar antud toetus koos intressidega täies ulatuses tagasinõudmisele. Sama vaidlusega seoses oli Riigikohtu halduskolleegium varasemalt leidnud muu hulgas, et Euroopa Komisjoni vastava otsuseta on liikmesriigi asutusel kaalutlusõigus, kas ebaseaduslik abi tagasi nõuda või mitte ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada õigusepärase ootusega. Ühe olulisema erinevusena Riigikohtu otsusest tõi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium oma lahendis välja, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine ei ole riigisisene küsimus ning vastavas menetluses tuleb lähtuda üksnes Euroopa Liidu regulatsioonist. Täiendavalt lisas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium, et liikmesriikide asutustel on kohustus ebaseadusliku abi tuvastamisel see omal algatusel tagasi nõuda ning abi saajatel ei ole võimalik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui abi on antud vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Oluline on märkida, et Riigikohus on samuti oma eelviidatud seisukohti tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest 19. detsembri 2019. aasta lahendiga 3-15-214 muutnud. 25 Grupierandi teatiste arv 06.11.2020 seisuga. 26 Leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt (vt „Riigiabi materjalid“ => „Olemasolevad grupierandi teatised“, numbrid SA.56333 kuni SA.59096) ja komisjoni kodulehelt. 27 SA.57118, leitav Maaeluministeeriumi kodulehelt ja komisjoni kodulehelt.  11 2. RIIGIABI 2.1. Riigiabi kogumaht Euroopa Liidus Komisjoni viimane aruanne (State Aid Scoreboard 2019 ehk nn tulemustabel, avaldatud komisjoni poolt juunis 202028) sisaldab andmeid 2018. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi kohta. Tulemustabeli kohaselt anti 2018. aastal 27-s EL liikmesriigis ja Suurbritannias riigiabi 120,9 miljardit eurot (v.a põllumajandus, kalandus ja raudtee dotatsioonid), mis moodustab 0,76% Euroopa Liidu ja Suurbritannia SKP-st. Võrdluses 2017. aastal antud riigiabiga on kasv 5 miljardit eurot ehk 4,3%. Tulemustabeli järgi anti Eestis 2018. aastal riigiabi 0,266 miljardit, mis moodustas 1,02% SKP- st. Komisjoni tabelites ei kajastu riigiabi kogumahus selline abi, mida antakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel ja raudteetranspordi dotatsioonid29. Täpsem ülevaade 2018. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest SKP-s on kättesaadav komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt. 28 Tulemustabelit (i.k) saab vaadata siit, Eesti kohta vt täpsemalt tabeli lk 67. 29 Täpsem ülevaade 2018. aastal Euroopa Liidus antud riigiabi mahtudest ja riigiabi osakaaludest SKP-s on kättesaadav komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehelt.  12 2.2. Riigiabi kogumaht Eestis Eestis antud riigiabi kogumaht 2019. aastal oli 375 406,9 tuhat eurot ja 2018. aastal 304 241,1 tuhat eurot30 (vt tabel 1). Riigiabi kogumahus kajastub: 1) horisontaalne riigiabi; 2) regionaalabi; 3) sektoraalne riigiabi: a. põllumajandussektorile antav abi (abi põllumajandustoodete esmatootmise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuste toetamiseks ning teatud metsandustegevuste toetamiseks); b. kalandussektorile antav abi; c. transpordisektorile antav abi. 4) riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Riigiabi kogumahus ei ole arvestatud toetusi raudteesektorile (raudtee dotatsioonid). Tabel 1. Eestis antud riigiabi kogumaht absoluut- ja suhtarvudes 2018-2019 2018 2019 Riigiabi kokku - tuhat eurot 304 241,1 375 406,9 31 - osakaal SKP-s (%) 1,18 1,34 Võrreldes 2018. aastaga kasvas 2019. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 71 165,8 tuhat eurot ehk 23,4%. Riigiabi osakaal SKP-s suurenes 0,16 protsendipunkti võrra. Riigiabi kogumahu kasvu mõjutas kõikidele eesmärkidele antud riigibi väljamaksete kasv: horisontaalsetel eesmärkidel antud riigiabi kasvas 38 411,90 tuhat eurot, regionaalabi 9 075,80 tuhat eurot, sektoraalne riigiabi (transpodisektorile antud abi arvel) 13 200,40 tuhat eurot ja abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 10 477,70 tuhat eurot. Lisas I on toodud riigiabi kogumahu jaotus tuhandetes eurodes abi vormide järgi. Toetuse vormis anti 2019. aastal riigiabi 342 112,5 tuhat eurot ehk 91,13% riigiabi üldmahust. Toetuste maht kasvas võrreldes 2018. aastaga 66 798,9 tuhat eurot. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis antud riigiabi maht moodustas 2019. aastal 32 396,9 tuhat eurot ehk 8,63% riigiabi kogumahust. Väikese osa moodustasid tagatise vormis antud riigiabi (58,4 tuhat eurot ehk 0,02% riigiabi kogumahust). Laenu vormis anti 2019. aastal riigiabi summas 86,0 tuhat eurot ehk 0,02% riigiabi kogumahust). Uue abi vormina anti aruandeaastal abi riskikapitali vormis32 summas 753,1 tuhat eurot ehk 0,2% riigiabi kogumahust. 30 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel ümardatud funktsiooniga “round“ ühe kohani pärast koma. 31 SKP 2018. aastal 25 678,1 mln eurot, 2019. aastal 28 112,4 mln eurot. Jooksevhindades, sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata:http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RAA0012. 32 Osalus aktsiakapitalis.  13 2.3. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi33 2019. aastal anti horisontaalset riigiabi 286 741,6 tuhat eurot (vt tabel 2). Sellest 137 679,0 tuhat eurot ehk 48,0% moodustas keskkonnakaitseabi (2018. aastal 63,6%). Analoogselt 2018. aastaga oli 2019. aastal teisel kohal abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 110 169,4 tuhande euroga (38,4% horisontaalse riigiabi mahust) 2018. aastal oli sellise abi maht 66 065,3 ehk 26,6% horisontaalse riigiabi mahust. Kolmandal kohal on teadus- ja arendustegevusabi 18 519,8 tuhande euroga (6,5% horisontaalse riigiabi mahust). Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi anti 16 039,8 tuhat eurot, mis on 5 535,6 tuhat eurot rohkem kui 2018. aastal. Kultuuriabi anti rohkem kui 2018. aastal 44 104,30 tuhat eurot, kasvas ka selle abi osakaal horisontaalse riigiabi kogumahus. Selline olukord on endiselt tingitud peamiselt kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise suuremahulise abikava rakendamisest (Kultuuriministeerium). Teadus- ja arendustegevusabi väljamaksed kasvasid 5 256,2 tuhat eurot EASi rakendatava ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme ja SA Archimedes rakendusuuringute toetusmeetme arvelt. Kohalikule taristule antud abi kasvas 2 835,9 tuhat eurot, peamiselt seoses RTK väljamaksetega linna piirkondade jätkusuutliku arengu meetmest. Samuti hakkas EAS tegema väljamakseid loomemajanduse tugistruktuuride meetmest ja SA KredEx kohaliku omavalitsuse ülsuse elamufondi investeeringu meetmest. Regionaalabi anti 2019. aastal 20 210,3 tuhat eurot, mis on 81,5% rohkem kui 2018. aastal. Peamised regionaalabi andjad 2018. aastal olid KIK, EAS ja PRIA (vastavalt 47,9%, 27,3% ja 24,3% regionaalabi mahust). Regionaalabi kasvu mõjutas asjaolu, et EAS hakkas tegema väljamakseid rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetuse meetmest ja suurenesid KIKi väljamaksed ressursitõhususe meetmest. Tabel 2. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 2018-2019 2018 2019 +,- 1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas 248 329,7 286 741,6 +38 411,9 1.1. teadus-ja arendustegevusabi 13 263,6 18 519,8 +5 256,2 1.2. keskkonnakaitseabi 157 913,0 137 679,0 -20 234,0 1.3. abi VKEdele 230,2 1 199,2 +969,0 1.4. tööhõiveabi 147,5 87,7 -59,8 1.5. koolitusabi 47,6 52,3 +4,7 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 66 065,3 110 169,6 +44 104,3 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 10 504,2 16 039,8 +5 535,6 1.8. kohalikule taristule antav abi 158,3 2 994,2 +2 835,9 2. Regionaalabi 11 134,5 20 210,3 +9 075,8 Kokku horisontaalne riigiabi ja regionaalabi 259 464,2 306 951,9 +47 487,7 33 Regionaalabi võib anda piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus võrreldes EL keskmiste näitajatega.  14 Täpsema ülevaate 2018. ja 2019. aastal antud horisontaalsest riigiabist ja regionaalabist annab Lisa II. Joonis 1. Horisontaalne riigiabi ja regionaalabi abi andjate lõikes 2019. aastal (%) RTK 5,2 SA KredEx 0,4 KeM TLN 0,8 Kultuuriamet KaM 0,1 PRIA/MTA SA EFI 1,2 11,2 0,5 Archimedes 1,3 TLN MES 0,0 Linnakantselei 0,2 KULKA 0,9 KuM 32,0 KIK 7,0 MKM 1,0 EAS 7,7 RAM 0,5 Eesti Töötukassa 0,0 AS Elering 29,9 Joonisel 1 on kajastatud 2019. aastal antud horisontaalse riigiabi ja regionaalabi mahud abi andjate lõikes. 2019. aastal olid suurimateks horisontaalse riigiabi ja regionaalabi andjateks: Kultuuriministeerium (98 304,7 tuhat eurot ehk 32,0% horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust), AS Elering34 (91 898,2 tuhat eurot ehk 29,9%), PRIA/MTA35 (34 521,9 tuhat eurot ehk 11,2,0%) ja EAS (23 683,4 tuhat eurot ehk 7,7%). Järgnesid KIK (21 372,1 tuhat eurot ehk 7,0%) ja RTK (16 046,9 tuhat eurot ehk 5,2%). Teiste abi andjate antud horisontaalse ja regionaalabi mahud jäid 2018. aastal alla 4% kogu horisontaalse riigiabi ja regionaalabi kogumahust. 2.4. Sektoraalne abi Sektoraalset riigiabi anti 2019. aastal 31 633,7 tuhat eurot, mis on 13 200,4 tuhande euro võrra rohkem kui 2018. aastal. 34 AS Elering annab riigabi kahe abimeetme raames: elektrituruseaduse alusel kehtestatud toetuskava elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel ning abi biometaanituru arendamiseks. 35 Siin ja ülevaates edaspidi sisaldab PRIA/MTA tähistus andmeid nii PRIA antava abi kohta kui ka abimeetme „Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris“ kohta, mille puhul arvutab PRIA abi summa MTA andmete alusel.  15 Põllumajandussektorile anti 2019. aastal riigiabi summas 11 633,9 tuhat eurot, mis on 228,4 tuhat eurot vähem kui 2018. aastal. Kalandussektorile 2019. aastal riigiabi ei antud. Transpordisektorile anti 2019. aastal riigiabi summas 19 999,8 tuhat eurot ja 2018. aastal 6 570,2 tuhat eurot. Sellele sektorile antud abi suurenemine toimus Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks makstud toetuse arvel. Lisas III on näidatud, kuidas jagunes riigiabi andmine 2018. ja 2019. aastal erinevate abimeetmete vahel. 2.5. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks Seda liiki riigiabi anti 2019. aastal 36 821,3 tuhat eurot, mis on 10 477,7 tuhat eurot rohkem kui 2018. aastal. Mõlemal aastal andsid riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KIK, MKM, RIA ja TTJA ning 2019. a lisandusid SA KredEx ja Tartu Linnavalitsus. Lisas IV on näidatud, kuidas jagunes riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 2018. ja 2019. aastal erinevate abimeetmete vahel.  16 3. VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI 2019. aastal moodustas kõikides sektorites antud vähese tähtsusega abi kokku 59 260,9 tuhat eurot36, mis on 27,9% ehk 12 950,4 tuhat eurot rohkem kui 2018. aastal (vt tabel 3). Tabel 3. Vähese tähtsusega abi 2018-2019 abi vormide lõikes (tuhat eurot) Toetus Tagatis Laen Kokku 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 40 191,0 55 399,937 508,8 447,9 50,7 10,3 40 750,5 55 858,1 2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 3 962,4 1 628,9 0,0 0,0 0,0 0,0 3 962,4 1 628,9 3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 1 467,6 1 654,6 15,0 8,6 18,7 42,4 1 501,3 1 705,6 4.Vähese tähtsusega abi kalandussektoris 68,8 68,3 27,5 0,0 0,0 0,0 96,3 68,3 Kokku 45 689,8 58 751,7 551,3 456,5 69,4 52,7 46 310,5 59 260,9 %-des 98,7 99,1 1,2 0,8 0,1 0,1 100,0 100,0 Analoogselt eelmiste aastatega moodustas 2019. aastal suurima osa ehk 99,1% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud abi osakaal on vähenenud (2018. aastal 1,2% ja 2019. aastal 0,8% üldisest vähese tähtsusega abi mahust), samuti vähenes tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi absoluutarvudes kõikide vähese tähtsusega abi liikide osas. Laenu vormis antud vähese tähtsusega abi osakaal üldisest vähese tähtsusega abi mahust jäi 2019. aastal 0,1% tasemele, kuid absoluutarvudes vähenes laenu vormis antud abi summa 16,7 tuhat eurot. Täpsema ülevaate 2018. ja 2019. aastal antud vähese tähtsusega abist annab Lisa V. 36 Summade arvutamine: täiseurodes summad abimeetmete lõikes on ümber arvutatud tuhandetesse ja seejärel ümardatud funktsiooniga „round“ ühe kohani pärast koma. 37 2019. aasta toetuse summas on kajastatud SolomonFilm OSAÜHINGu vabastamine teede ja tänavate sulgemise maksust summas 5,1 tuhat eurot.  17 3.1. Horisontaalne vähese tähtsusega abi 38 Horisontaalne vähese tähtsusega abi (ilma üldmajandushuvi vähese tähtsusega abita ning põllumajandustootmises ja kalandussektoris antud abita) moodustas 2019. aastal 55 858,1 tuhat eurot, kasvades võrreldes 2018. aastaga 15 107,6 tuhande euro võrra (vt tabel 4). Tabel 4. Horisontaalne vähese tähtsusega abi andjate lõikes 2018-2019 Horisontaalse vähese Vähese tähtsusega abi (tuhat tähtsusega abi andjad Osakaal vähese tähtsusega eurot) abi üldmahust (%) 2018 2019 +,- 2018 2019 Kaitseministeerium 80,0 20,0 - 60,0 0,2 0,0 Keskkonnaministeerium 124,5 155,7 +31,2 0,3 0,3 Kultuuriministeerium 209,4 247,4 +38,0 0,5 0,4 Maaeluministeerium 0,0 15,7 +15,7 0,0 0,0 Rahandusministeerium 3,0 20,4 +17,4 0,0 0,0 Siseministeerium 43,3 108,3 +65,0 0,1 0,2 EAS 11 886,7 16 938,9 +5 052,2 29,2 30,3 ETAG 58,0 86,7 +28,7 0,1 0,2 Integratsiooni SA 0,0 226,0 +226,0 0,0 0,4 KIK 932,8 4 931,7 +3 998,9 2,3 8,8 Eesti Töötukassa 9 994,2 11 910,3 +1 916,1 24,5 21,3 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 0,0 17,0 +17,0 0,0 0,0 Eesti Kultuurkapital 0,0 73,7 +73,7 0,0 0,1 Eesti Puitmajaliit 0,0 5,0 +5,0 0,0 0,0 Elering AS 0,0 45,5 +45,5 0,0 0,1 Lääne-Nigula VV 25,1 12,0 - 13,1 0,1 0,0 MES 107,4 50,1 - 57,3 0,3 0,1 Narva LAÖA 6,9 6,0 - 0,9 0,0 0,0 PRIA 12 610,0 14 584,9 +1 974,9 30,9 26,1 Põlva Vallavalitsus 0,0 10,0 +10,0 0,0 0,0 RTK 2 553,8 2 615,8 +62,0 6,3 4,7 Rõuge VV 4,0 9,1 +5,1 0,0 0,0 SA Archimedes 33,6 190,0 +156,4 0,1 0,3 SA Erametsakeskus 569,4 676,4 +107,0 1,4 1,2 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) 0,0 39,5 +39,5 0,0 0,1 SA Innove 175,2 1 143,3 +968,1 0,4 2,0 SA KredEx 573,2 508,8 - 64,4 1,4 0,9 38 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikele 2 „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot“.  18 SA TLN INK 14,6 364,6 +350,0 0,0 0,7 Tallinna Ettevõtlusamet 248,4 361,9 +113,5 0,6 0,6 Tallinna Kultuuriamet 437,9 359,7 - 78,2 1,1 0,6 Tallinna Transpordiamet 0,0 5,1 +5,1 0,0 0,0 Tallinna SNA 10,0 17,0 +7,0 0,0 0,0 Tartu Linnavalitsus 0,0 34,6 +34,6 0,0 0,1 Tartu Vallavalitsus 0,0 65,0 +65,0 0,0 0,1 Tartu Ülikool 19,9 2,0 - 17,9 0,0 0,0 TEHNOPOL 29,2 0,0 - 29,2 0,1 0,0 Kokku 40 750,5 55 858,1 +15 107,6 100,0 100,0 Analoogselt 2017. ja 2018 aastaga olid 2019. aastal suurimateks horisontaalse vähese tähtsusega abi andjateks EAS, PRIA ja Eesti Töötukassa (vastavalt 30,3%, 26,1% ja 21,3% horisontaalse vähese tähtsusega abi mahust). Eeltoodud abi andjatele järgnesid KIK (8,8%), RTK (4,7%), SA Innove (2,0%) ja SA Erametsakeskus (1,2%). Teiste abi andjate poolt antud horisontaalne vähese tähtsusega abi jäi 2019. aastal alla 1,0%. 3.2. Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi39 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi väljamaksed moodustasid 2019. aastal 1 628,9 tuhat eurot (KIKi ja SA Innove toetused), vähenedes võrreldes 2018. aastaga 2 333,5 tuhat eurot. 3.3. Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks40 2019. aastal anti vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise toetamiseks kokku 1 705,6 tuhat eurot (2018. aastal 1501,3 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused loomade tekitatud kahju hüvitamiseks 762,8 tuhat eurot, PRIA turuarendustoetus 17,9 tuhat eurot, kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 13,5 tuhat eurot ja mesilaspere toetus 471,7 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused 355,3 tuhat eurot, MESi tagatised 8,6 tuhat eurot ning laenud 42,4 tuhat eurot, KIKi toetused keskkonnaprogrammist 21,4 tuhat eurot, Eesti 39 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikele 2: „Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.“ 40 Vastavalt komisjoni määrusega (EL) 2019/316 muudetud komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013: artikkel 3 lõige 2: „Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 20 000 eurot”; artikkel 3 lõige 3a: „Erandina lõigetest 2 ja 3 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta jooksul ületada 25 000 eurot ning et kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne kogusumma ei tohi ületada II lisas sätestatud riiklikku ülempiiri järgmistel tingimustel: a) abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada artikli 2 lõikes 4 kehtestatud sektorisisest ülempiiri; b) liikmesriik asutab riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.“  19 Põllumajandus-Kaubanduskoja toetused 8,5 tuhat eurot ja Rõuge Vallavalitsuse ettevõtlustoetus 3,5 tuhat eurot. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kasv kokku oli 204,3 tuhat eurot ehk 13,6%, mis on tingitud peamiselt Keskkonnaameti toetuste kasvust (140,9 tuhat eurot ehk 22,7% 2018. aasta tasemest). 3.4. Vähese tähtsusega abi kalandussektoris41 Vähese tähtsusega abi kalandussektoris anti 2019. aastal kokku 68,3 tuhat eurot ehk 70,9% 2018. aasta abi summast (2018. aastal 96,3 tuhat eurot) järgmiselt: Keskkonnaameti toetused kala- ja merikotka ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamiseks 44,2 tuhat eurot, Eesti Töötukassa erinevatest programmidest antud ettevõtluse alustamise ja palgatoetused 21,0 tuhat eurot ja PRIA koolitustoetus 31,1 tuhat eurot. Tagatise ja laenu vormis vähese tähtsusega abi kalandussektorile 2019. aastal ei antud. 4. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI KOKKU 2019. aastal Eestis ettevõtjatele antud abi kogumaht (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) oli 434 667,8 tuhat eurot. Võrreldes 2018. aastaga kasvas see 84 116,2 tuhande euro võrra (2018. aastal antud abi kogumaht oli 350 551,6 tuhat eurot) ehk kasv 23,9%. Analoogselt eelmiste aastatega ei ole toimunud märkimisväärset muudatust riigiabi ja vähese tähtsusega abi proportsioonis (vt joonis 2). Joonis 2. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 2017-2019 (%) 100 90 86,22 86,79 86,37 80 70 60 50 40 30 20 13,78 13,21 13,63 10 0 2017 2018 2019 riigiabi vähese tähtsusega abi 41 Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 3 lõikele 2: „Liikmesriigi poolt kalandus- ja vesiviljelussektori ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot”. Lisaks ei tohi Eestis kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele sama perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi kokku ületada 3 930 000 eurot (riigi limiit).  20 Ülevaate 2018. ja 2019. aasta riigiabi ja vähese tähtsusega abi mahtudest absoluutarvudes abi andjate lõikes annab Lisa VI. Tabel 5. Suurimad abi andjad 2018 ja 2019 (% riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumahust) Riigiabi ja vähese 2018 2019 tähtsusega abi andja Kultuuriministeerium 16,8 22,7 ▲ AS Elering 24,7 21,2 ▼ PRIA/MTA 16,8 13,9 ▲ KIK 10,5 12,0 ▲ EAS 6,7 9,4 ▲ MKM 2,0 5,6 ▲ RTK 3,6 4,3 ▲ Eesti Töötukassa 3,0 2,9 ▼ RIA 1,9 1,2 ▲ TTJA 1,3 0,9 ▼ Teiste abi andjate poolt antud abi jäi 2019. aastal alla 1,0% kogu riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumahust.  21 5. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI MEETMED FINANTSEERIMISALLIKATE LÕIKES Läbipaistvuse huvides antakse tabelis 6 ülevaade riigiabi ja vähese tähtsusega abi meetmete rahastamisest kõikide finantseerimisallikate lõikes. Tabel 6. 2018. ja 2019. aastal antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht finantseerimisallikate lõikes (tuhat eurot) 2018 2019 Eesti Välis- Eesti Välis- KOKKU vahendid vahendid KOKKU vahendid vahendid 1. Horisontaalne riigiabi kokku sealhulgas 248 329,7 212 928,6 35 401,1 286 741,6 236 550,0 50 191,6 1.1. teadus- ja arendustegevusabi 13 263,6 491,5 12 772,1 18 519,8 481,3 18 038,5 1.2. keskkonnakaitseabi 157 913,0 146 315,3 11 597,7 137 679,0 126 616,5 11 062,5 1.3. abi VKEdele 230,2 0,0 230,2 1 199,2 0,0 1 199,2 1.4. tööhõiveabi 147,5 77,4 70,1 87,7 18,8 68,9 1.5. koolitusabi 47,6 3,8 43,8 52,3 13,0 39,3 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 66 065,3 58 380,7 7 684,6 110 169,6 98 853,3 11 316,3 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 10 504,2 7 659,9 2 844,3 16 039,8 10 063,1 5 976,7 1.8. kohalikule taristule antav abi 158,3 0,0 158,3 2 994,2 504,0 2 490,2 2. Regionaalabi 11 134,5 1 631,5 9 503,0 20 210,3 3 226,8 16 983,5 3. Sektoraalne riigiabi 18 433,3 10 773,0 7 660,3 31 633,7 24 210,9 7 422,8 3.1. põllumajandus 11 862,3 7 072,2 4 790,1 11 633,9 6 910,9 4 723,0 3.2. transport 6 570,2 3 700,0 2 870,2 19 999,8 17 300,0 2 699,8 3.3. kalandus 0,8 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 26 343,6 10 431,6 15 912,0 36 821,3 13 588,1 23 233,2 Riigiabi kokku 304 241,1 235 764,7 68 476,4 375 406,9 277 575,8 97 831,1 Vähese tähtsusega abi 46 310,5 15 135,7 31 174,8 59 260,9 18 235,6 41 025,3 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi KOKKU 350 551,6 250 900,4 99 651,2 434 667,8 295 811,4 138 856,4  22 Välisvahendid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide vahendeid.  23 6. KOKKUVÕTE 2019. aastal toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja EL vahenditest kokku (riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku) 434, 7 mln euroga, millest suurema osa ehk 86,4% moodustas riigiabi. 2018. aastal anti riigiabi ja vähese tähtsusega abi kokku 350, 6 mln eurot, millest riigiabi moodustas 86,8%. Seega suurenes riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht võrreldes 2018. aastaga 23,9%. 2019. aastal suurim abi andja oli Kultuuriministeerium (22,7% kogumahust), kellele järgnes AS Elering (21,2% kogumahust). Kolmandal kohal oli PRIA/MTA (13,9% kogumahust), seejärel KIK (12,0%), EAS (9,4%), MKM (5,6%), RTK (4.3%), Eesti Töötukassa (2,9%) ja RIA (1,2%). Teiste abi andjate osakaalud moodustasid vähem kui 1% abi kogumahust. Võrreldes 2018. aastaga kasvas 2019. aastal antud riigiabi kogumaht Eestis 71,2 mln eurot ehk 23,4% ja moodustas 375,4 mln eurot. Riigiabi osakaal SKP-s suurenes 0,16 protsendipunkti võrra. Toetuse vormis anti 2019. aastal riigiabi 342,1 mln eurot ehk 91,1% riigiabi üldmahust. Maksuvabastuse ja maksusoodustuse vormis anti 2019. aastal riigiabi 32,4 mln eurot ehk 8,6%, tagatise vormis 0,06 mln eurot ehk 0,02% ja laenu vormis 0,09 mln eurot ehk 0,02% riigiabi üldmahust. Riskikapitali vormis antud riigiabi moodustas 2019. aastal 0,8 mln eurot ehk 0,2% riigiabi üldmahust. Muudes vormides riigiabi 2019. aastal ei antud. Vähese tähtsusega abi kogumaht 2019. aastal kasvas ja moodustas kõikides sektorites kokku 59,3 mln eurot. Analoogselt 2018. aastaga moodustas 2019. aastal suurima osa ehk 98,7% toetuse vormis antud vähese tähtsusega abi. Tagatise vormis antud vähese tähtsusega abi summa ja osakaal on vähenenud (2018. aastal 0,6 mln eurot ehk1,2%, 2019. aastal 0,5 mln eurot ehk 0,8% üldisest vähese tähtsusega abi mahust). Vähese tähtsusega abi laenud moodustasid 2019. aastal 0,05 mln eurot ehk 0,1% üldisest vähese tähtsusega abi mahust.  24 LISA I 2018. ja 2019. AASTAL ANTUD RIIGIABI KOGUMAHU JAOTUS ABI VORMIDE JÄRGI (tuhat eurot) Maksuvabastus ja Toetus maksusoodustus Laen Tagatis Riskikapital KOKKU Abi eesmärgid 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 1. Horisontaalne riigiabi 219 503,8 253 573,5 28 771,6 32 396,9 0,0 0,0 54,3 18,1 0,0 753,1 248 329,7 286 741,6 1.1. teadus-ja arendustegevusabi 13 263,6 18 519,8 13 263,6 18 519,8 1.2. keskkonnakaitseabi 129 141,4 105 282,1 28 771,6 32 396,9 157 913,0 137 679,0 1.3. abi VKEdele 230,2 446,1 0,0 753,1 230,2 1 199,2 1.4. tööhõiveabi 147,5 87,7 147,5 87,7 1.5. koolitusabi 47,6 52,3 47,6 52,3 1.6. abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 66 011,0 110 151,5 54,3 18,1 66 065,3 110 169,6 1.7. spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi 10 504,2 16 039,8 10 504,2 16 039,8 1.8. kohalikule taristule antav abi 158,3 2 994,2 158,3 2 994,2 2. Regionaalabi 11 101,4 20 118,0 0,0 86,0 33,1 6,3 11 134,5 20 210,3 3. Sektoraalne riigiabi 18 364,8 31 599,7 68,5 34,0 18 433,3 31 633,7 3.1. põllumajandussektor 11 794,6 11 599,9 67,7 34,0 11 862,3 11 633,9 3.2. kalandussektor 0,0 0,0 0,8 0,0 0,8 0,0 3.3. transpordisektor 6 570,2 19 999,8 6 570,2 19 999,8 4. Riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks 26 343,6 36 821,3 26 343,6 36 821,3 KOKKU 275 313,6 342 112,5 28 771,6 32 396,9 0,0 86,0 155,9 58,4 0,0 753,1 304 241,1 375 406,9 % 90,49 91,13 9,46 8,63 0,00 0,02 0,05 0,02 0,00 0,20 100,00 100,00 * sisaldab toetuste all ka riigiabi, mida antakse kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse kasutusse andmise abikava raames.  25 Lisa II 2018. JA 2019. AASTAL ANTUD HORISONTAALNE RIIGIABI JA REGIONAALABI (tuhat eurot) HORISONTAALNE RIIGIABI Abi andja Abimeede/eesmärk 2018 2019 Teadus- ja arendustegevusabi Kaitseministeerium Kaitsetööstuse arendustoetused (SA.46767) 400,0 437,5 EAS 10 513,9 13 278,1 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 4 884,8 7 334,9 Klastrite arendamise toetus 2014-2020 (SA.42027) 323,3 296,3 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 - 2020 (SA.39872) 5 305,8 5 633,6 Toetus ettevõtja tootearenduseks (SA.51893) 0,0 13,3 MKM 91,5 30,5 Rakendusuuringu tellimine (üksikabi) (SA.48006) 30,5 0,0 Rakendusuuringu tellimine (üksikabi) (SA.51067) 61,0 30,5 RTK 5SA.51067 SA.51067SA.51067) 165,3 688,4 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (GBER) (SA.45041) 165,3 688,4 331,4 Piirkonadade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (muutmine 2016) (SA.45137) 0,0 357,0 42 SA Archimedes Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades (SA.43183) 2 092,9 4 085,3 Kokku teadus- ja arendustegevusabi 13 263,6 18 519,8 R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X) Keskkonnakaitseabi R&D - Kaitseministeeriumi SA.40011 (2014/X) Keskkonnaministeerium 30 356,9 2 321,4 Abikava “Kasvuhoonegaaside saastekvootide tasuta eraldamine üleminekuperioodil elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimiseks“ (SA.33449) 28 449,7 1 039,7 Saastetasu asendamise ja energiatõhususe edendamise kava (SA.41385) 1 907,2 1 281,7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 448,8 2 946,3 Elektri soodusaktsiisimäär elektrointensiivsetele ettevõtetele (SA.51535) 0,0 2 088,0 Kütteainena kasutatud biogaasi aktsiisivabastus (SA.40745) 448,8 275,4 Maagaasi soodusaktsiisimäär intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele (SA.52981) 0,0 582,9 42 Alates 2020. aastast tegeleb meetme rakendamisega RTK.  26 AS Elering 86 566,4 91 898,2 Toetuskava elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel (SA.36023(2014/NN)) 47 617,3 0,0 Toetuskava SA.36023(2014/NN)) elektrienergia tootmiseks taastuvenergia allikatest ja tõhusal koostootmisel muutmine (SA.47354(2017/NN)) 36 419,0 86 659,7 Biometaanituru arendamise toetamine (SA.49198) 2 530,1 5 238,5 KIK 12 218,1 11 062,5 Keskkonnaprogrammist grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise tingimused (SA.39671) 620,4 0,0 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused (SA.44282) 11 597,7 11 062,5 PRIA/MTA Erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus põllumajandussektoris43 (SA.48504) 28 322,8 29 450,6 Kokku keskkonnakaitseabi 157 913,0 137 679,0 Abi VKEdele RTK (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 2,5 33.2 EAS 227,7 412,9 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede SA.44471 (VKEde messidel osalemine) 204,6 382,3 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetus (SA.40835) 23,1 0,0 Perioodi 2014-2020 välismessitoetus (SA.51401) 0,0 30,6 SA KredEx Riskifinantseerimisabi (SA.46617) 0,0 753,1 Kokku abi VKEdele 230,2 1 199,2 Tööhõiveabi Töötukassa 147,5 87,7 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 (SA.40451) 28,5 27,8 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) (SA.44055) 51,5 51,8 Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 65,0 6,6 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (II) (SA.48573) 2,5 1,5 Kokku tööhõiveabi 147,5 87,7 Koolitusabi Töötukassa Tööhõiveprogramm 2017-2020 (SA.48298) 3,8 0,0 EAS 43,8 52,3 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus 2014-2020 (SA.40835) 2,1 0,0 43 Abi elemendi arvutab PRIA MTA poolt esitatud andmete (ostetud kütuse kogused) alusel.  27 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede (SA.44471) 35,3 35,2 Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine (SA.39872) 6,4 4,1 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses (SA.54476) 0,0 13,0 Kokku koolitusabi 47,6 52,3 Abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks SA Eesti Filmi Instituut 3 809,4 3 610,5 Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“ (SA.37526(2013/N)) 3 680,2 20,7 Film Estonia toetuskava (SA.44156) 0,0 71,0 Filmikunsti arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord (SA.52911) 0,0 3 478,1 Abikava “EV100 teledraamasari /Estonian Republic 100 high-end mini TV series”(SA.48110) 129,2 40,7 Eesti Kultuurkapital 1 339,7 2 613,5 Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“ (SA.37526(2013/N)) 1 339,7 537,3 Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks (SA.53257) 0,0 2076,2 Kultuuriministeerium 50 988,3 89 398,1 Abikava “Eesti audiovisuaalsektori toetamine“ (SA.37526(2013/N)) 762,5 0,0 Eesti kultuur maailmas 2018 (SA.49204) 370,4 0,0 Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja tutvustamise toetamise tingimused ja kord (SA.52734) 0,0 649,9 Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused (muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine) (SA.41207) 54,0 0,0 Kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse kasutusse andmise abikava (SA.45819) 863,1 863,0 Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abikava (SA.46893) 48 884,0 87 183,9 Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord (SA.52736) 0,0 162,0 Muusikafestivalide ja suursündmuste toetamise tingimused ja kord (SA.52737) 0,0 336,0 Riiklik hüvitis rahvusvahelise näituse omaniku kantud kahju eest (SA.38391 (2014/N)) 54,3 6,2 Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata (SA.53501) 0,0 11,9 Väärtfilmikino toetamise tingimused ja kord (SA.52918) 0,0 185,0 Rahandusministeerium Investeeringutoetus SA-le Eesti Kaevandusmuuseum 0,0 1 600,0 EAS 405,3 2 792,7  28 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus 2014-2020 (SA.40835) 17,7 842,8 Rahvusvaheliste kultuurisündmuste toetus toetamine (SA.43105) 71,2 166,4 Rahvusvaheliste suursündmuste toetamine (SA.44759) 110,6 119,3 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 205,8 1 664,2 Maaeluministeerium Investeeringutoetus Sihtasutusele Eesti Maaelumuuseumid kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks (SA.52302) 1 365,0 0,0 PRIA PRIA Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus (SA.51161) 0,0 155,1 RTK 7 233,4 8 457,4 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 7 233,4 8 356,5 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 0,0 100,9 Tallinna Kultuuriamet 924,2 1 542,3 Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse abikava (SA.52884) 0,0 1 025,8 Tallinna Lauluväljaku raadiotorni rekonstrueerimine ja laulukaare trosside vahetamine (SA.48402) 41,1 0,0 Tallinna Lauluväljaku hoonete ja rajatiste renoveerimine (2) (SA.51900) 529,1 490,4 Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak tegevuskulude toetus (SA.52153) 250,0 0,0 Eesti Kooriühingu festivali EUROPA CANTAT XX korraldamine Tallinnas 2018. aastal (SA.51468) 104,0 26,0 Kokku abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks 66 065,3 110 169,6 Abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule Kultuuriministeerium Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava (SA.43915) 7 601,4 8 906,6 EAS 320,9 1 282,4 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetus (muutmine 2016) (SA.45631) 0.0 958,7 Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetus - 2014–2020 (SA.47880) 320,9 323,7 RTK 2 523,4 5 258,2 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus (SA.41188) 2 206,7 2 194,1 (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (SA.45041) 316,7 2 012,2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng (SA.44757) 0,0 156,8 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 0,0 895,1 Kalevi Keskstaadioni I etapi rekonstrueerimise Tallinna Linnakantselei finantseerimine (SA.47641) 58,5 592,6  29 Kokku abi spordi ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule 10 504,2 16 039,8 Kohalikule taristule antav abi EAS Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetus (muutmine 2016) (SA.45631) 0,0 349,7 KIK Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused (SA.43899) 158,3 623,1 RTK 0,0 1 609,7 Estonia-Russia Cross-Border Cooperation Programme 2014-2020 (GBER) (SA.45232) 0,0 146,5 Linnapiirkondade jätkusuutlik areng (SA.48098) 0,0 1 463,2 SA KredEx Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus – (SA.50702) 0,0 411,7 Kokku kohalikule taristule antav abi 158,3 2 994,2 KOKKU horisontaalne riigiabi 248 329,7 286 741,6 REGIONAALABI Abi andja Abikava/eesmärk 2018 2019 EAS 103,9 5 515,3 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetus (SA.45890) 103,9 3 515,3 Suurinvestori toetus (SA.47355) 0,0 2 000,0 KIK 4 535,3 9 686,5 Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast regionaalabi andmine (X 583/2009) 629,2 474,5 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine (SA.46220) 3 906,2 6 453,8 Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- rakenduste toetamine -2 (SA.52158) 0,0 2 758,2 MES 33,1 92,3 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) - Ü (SA.49878) 33,1 6,3 Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014- 2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks - regionaalabi (SA.50065) 0,0 86,0 PRIA 6 462,2 4 916,2 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.43185) 1 320,2 59,9 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete 3 401,1 565,5  30 töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (SA.41922) MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (SA.43265) 30,6 0,0 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (2) (SA. 46779) 1 259,1 1 264,0 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antava tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus (2) (SA.47023) 160,1 992,2 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (2) (SA.51282) 255,5 1 396,7 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (3) (SA.51282) 35,6 438,3 MAK 2014-2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks” raames antav keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (3) SA.51402 0,0 199,6 KOKKU regionaalabi 11 134,5 20 210,3  31 Lisa III 2018. JA 2019. AASTAL ANTUD SEKTORAALNE RIIGIABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2018 2019 Põllumajandussektor PRIA 11 008,3 10 820,0 Kindlustustoetus (SA.40488) 3,9 0,0 Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamise toetus (SA.47100) 0,0 7,5 Põllumajandusloomade aretustoetus (2018. a SA.46980; 2019. a SA.46980 ja SA.49390) 4 203,4 4 706,6 Põllumajandustootja asendamise toetus (SA.39547) 480,7 0,0 Turuarendustoetus (SA.50035) 171,8 80,3 MAK 2014-2020 meetme 12 „ Natura 2000“ alal asuva erametsamaa kohta antav toetus (SA.47248) 4 309,4 4 311,6 MAK 2014-2020 meetme 8 Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (SA.41648) 1 411,6 1 323,8 MAK 2014–2020 meetme 1 Teadmussiirde pikaajalised programmid (2018. a SA.41637 ja SA.48817; 2019. a SA. 48817 ) 98,0 117,8 MAK 2014–2020 meetme 2.1 „Nõustamisteenuse toetamine“ metsanduse valdkonnas (SA.41636) 6,1 15,6 MAK 2014–2020 meetme 9 „Tootjarühma loomise ja arendamise toetus“ raames antav starditoetus metsandussektori tootjarühmadele (SA. 42893(2015/N)) 190,0 0,0 MAK 2014–2020 meede 2.3 „Nõustajate koolitustoetus“ (2018. a SA.41173(2015/N); 2019. a SA.49827) 123,1 57,3 Metsandussektori tootjarühmadele mõeldud starditoetuse muudatused (Eesti maaelu arengukava meetme M09.1 metsanduse osa) (SA.49244) 0,0 180,0 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” raames antud teadmussiirde ja teavituse toetus (2018. a SA.41986 ja SA.49253; 2019. a SA.49253) 10,3 19,5 Maaeluministeerium Abi hukkunud põllumajandusloomade korjuste hävitamise ja kokkuveokulude katmiseks (2018. a SA.49733; 2019. a SA.52653) 786,3 759,7 MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) (SA.41494) 67,7 34,0 RTK (Interreg V-A) EE-LV - Estonia-Latvia (Agriculture) (SA.44989) 0,0 20,2 Kokku põllumajandussektor 11 862,3 11 633,9 Kalandussektor  32 MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) (SA.41494) 0,8 0,0 Kokku kalandussektor 0,8 0,0 Transpordisektor TTJA Investeering Tallinna lennujaama lennualataristusse SA.39315 (2015/N) 2 870,2 2 699,8 MKM 3 700,0 17 300,0 Pärnu lennujaama rekonstrueerimine (SA.51569) 2 700,0 17 300,0 Kärdla lennujaama rekonstrueerimine (SA.51570) 1 000,0 0,0 Kokku transpordisektor 6 570,2 19 999,8 KOKKU sektoraalne riigiabi 18 433,3 31 633,7  33 Lisa IV 2018. JA 2019. AASTAL ANTUD RIIGIABI ÜLDIST MAJANDUSHUVI PAKKUVATE TEENUSTE OSUTAMISEKS (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2018 2019 MKM 2 893,0 3 978,0 Postiteenused - hüvitis perioodiliste väljaannete edastamise eest 1 278,0 1 778,0 Väikelennujaamade dotatsioon 1 615,0 2 200,0 KIK 15 298,9 24 334,2 Perioodi 2014-2020 veemajanduse toetamine 7 760,3 14 924,1 KKP veemajanduse SGEI 7 538,6 9 410,1 RIA Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord 6 562,1 5 289,3 SA KredEx Korterelamute rekonstrueerimise toetus 0,0 1 564,8 TTJA Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Triigi, Sõru, Naissaare ja Kihnu sadamate rekonstrueerimine 1 589,6 1 455,0 Tartu Toetus Tallinna Lennujaam ASile Tartu lennuühenduste Linnavalitsus arendamiseks 0,0 200,0 kitsus riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks KOKKU 26 343,6 36 821,3  34 Lisa V 2018. JA 2019. AASTAL ANTUD VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI (tuhat eurot) Abi andja Abimeede/eesmärk 2018 2019 Vähese tähtsusega abi Kaitseministeerium Patriootilise filmi- ja videoloomingu toetamine 80,0 20,0 Keskkonnaministeerium 124,5 155,7 Meetme„ Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse 4.3.2 „Energia- ja ressursijuhtimise alaste koolituste läbiviimine“ (koolitus) 86,2 0,0 Meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevus 4.3.3 „Energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine" 0,044 0,045 Saastetasu asendamise vähese tähtsusega abi kava 8,5 6,3 Toetus MTÜ-le Cleantech ForEst programmi Climate-KIC Accelerator tegevuskulude katmiseks 0,0 100,0 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Põhjasadama 2) (üksikabi) 0,0 49,4 Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine Lääne-Harju vallale (üksikabi) 29,8 0,0 Kultuuriministeerium 209,4 247,4 Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid 34,9 24,9 Helilooming ja muusikaalased väljaanded 147,0 117,0 Muusikakonkursid 0,0 8,0 Rahvusvaheliste spordisündmuste läbiviimine Eestis 27,5 97,5 Maaeluministeerium Toidu ekspordivõimaluste edendamine 0,0 15,7 Rahandusministeerium 3,0 20,4 Toetus Tartu Ülikoolile planeerimiskonverentsi korraldamiseks (üksikabi) 3,0 0,0 Üksiktoetus Eesti Arhitektuurikeskus MTÜle 0,0 5,0 Riigivara otsustuskorras alla hariliku väärtuse võõrandamine Ruhnu Vallavalitsusele 0,0 15,4 Siseministeerium 43,3 108,3 DesignMinds OÜ AMIF projekti toetus 0,0 40,0 Kalevi jahtklubi infrastruktuuri arendus 0,0 25,0 Kommunikatsioonibüroo JLP AMIF projekti toetus 43,3 43,3 EAS 11 886,7 16 938,9 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm perioodil 2014-2020 16,9 21,6 Eesti-Norra koostööprogramm 2014-2021 5,6 143,2 Ettevõtlusteadlikkuse arendamine – nõustamine MAKi kaudu46 95,7 0,5 Ettevõtlusteadlikkuse arendamine 3 682,7 3 249,0 44 2018. a väljamaksed olid 27,65 eurot. 45 2019. a väljamaksed olid 1,46 senti. 46 Alates 2020. a tegeleb meetme rakendamisega RTK.  35 Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede 2 861,1 3 363,7 Innovatsiooni- ja arendusosakute toetus 921,6 917,8 Ettevõtjate võrkudega liitumise programm 302,7 777,4 Klastrite arendamise toetus 2014-2020 1 302,6 1 087,7 Kõrge potentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete arendamise programm „Start-up Eesti“ 80,8 137,5 Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise toetus VTA 2014-2020 1 370,4 1 726,3 Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine, teadmiste ja oskuste arendamine ning loomemajanduse ja teiste sektorite koostoime suurendamine 14,4 353,4 Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamine 0,7 428,6 Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine 2014-2020 594,4 879,1 Rahvusvaheliste suursündmuste toetus 2014- 2020 206,4 134,3 Tehnoloogia arenduskeskuste toetus 2014 -2020 177,4 128,5 Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses 0,0 144,5 Toetus ettevõtja tootearenduseks 0,0 549,9 Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringu- toetus 0,0 242,3 Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus 0,0 515,1 Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamine 1,3 538,2 Välismessitoetus 118,0 1 185,3 Välisvärbamise toetus 134,0 415,0 EKT Ettevõtete kasvu toetamine 0,0 17,0 Eesti Kultuurkapital Kultuurkapitali toetused kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, sh audiovisuaalsete teoste loomiseks 0,0 73,7 Eesti Puitmajaliit Ettevõtete toetamine välisturgudel 0,0 5,0 Eesti Töötukassa 9 994,2 11 910,3 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 2 527,5 3 509,4 Tööturuteenuste ja –toetuste seadus ning Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja 2017 -2020 (VTA) 4 390,5 4 703,1 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2016-2020 3 076,2 3 697,8 Elering AS Vähese tähtsusega abi kuni 50 KW tootmisseadmetele 0,0 45,5 ETAG 58,0 86,7 7. raamprogrammi ja COST koostöövõrgustiku projektide ettevalmistustoetus 37,8 0,0 Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine "Mobilitas Pluss" 20,2 86,7 INSA 0,0 226,0  36 Üle-eestilise ulatusega kultuuri- ja spordiürituste käivitamine ja arendamine 0,0 149,7 Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- ja kultuuriüritused 0,0 76,3 IVEK 0,0 39,5 Ettevõtjate arengu, ekspordialane ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud nõustamine ja koolituse programm 0,0 10,0 Viru Filmifond statuut 0,0 29,5 KIK 932,8 4 931,7 Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused“ 185,6 454,6 Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide toetamine 0,0 83,7 Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine 0,0 137,0 Jäätmete ringlussevõtu toetamine 0,0 949,6 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused 573,9 924,0 Ressursitõhususe VTA (auditid ja investeeringud) 173,3 2 382,6 ST lokaalse küttelahenduse VTA 2014-2020 0,0 0,2 Lääne-Nigula Vallavalitsus 25,1 12,0 Ettevõtlustoetus 11,1 0,0 Noarootsi Osavalla ettevõtlustoetus 2,0 0.0 Tegevustoetus 12,0 12,0 MES 107,4 50,1 Otselaen vähese tähtsusega abina 18,8 0,0 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 88,6 50,1 Narva LAÖA Narva alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimine 6,9 6,0 PRIA 12 610,0 14 584,9 MAK 2014–2020 meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” raames antav LEADER- projektitoetus 4 497,9 4 777,447 MAK 2014-2020 meede 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” 4 380,8 6 598,8 Turuarendustoetus MPKS48 alusel 553,0 631,8 MAK 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” raames antav põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus 851,6 733,5 MAK 2014–2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liikide „Koolitustegevuste 20,9 12,7 47 Arvestuslik summa. 48 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus.  37 korraldamine”, „Esitlus- ja teavitustegevuste korraldamine” ning „Ettevõtete külastuste ja õpiringide korraldamine” raames antav teadmussiirde ja teavituse toetus MAK 2014-2020 meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus” tegevuse liigi „Pikaajalised programmid” raames antav teadmussiirde pikaajaliste programmide rakendamise toetus 93,8 71,1 EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 2 140,2 1 654,7 MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse liigi „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine” raames antava uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 66,4 104,9 MAK 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” alameetme „Innovatsiooniklaster” raames antav innovatsiooniklastri toetus 5,4 0,0 Põlva Vallavalitsus Põlva valla ettevõtlustoetus 0,0 10,0 RTK 2 649,5 2 615,8 (Interreg V-A) EE-LV- Estonia-Latvia 556,1 973,649 Eesti-Vene Piiriülese koostöö programm 0,0 113,0 Ettevõtjate elektriliitumiste pilootprogramm 46,8 0,0 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetus 2014-2020 405,8 214,1 Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks 1,2 0,0 Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks perioodil 2017– 2023 145,7 42,5 Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine 73,6 99,0 Starditoetus 2014-2020 1 324,6 1 173,6 Rõuge Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 4,0 9,1 SA Archimedes50 33,6 190,0 Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades 8,8 162,4 Tegevuse “Teaduse populariseerimine” alategevus “Teeme+” 24,8 27,6 SA Erametsakeskus Erametsanduse toetamine metsaseaduse alusel 569,4 676,4 SA Innove51 175,2 1 143,3 Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 128,0 496,9 Uudsete lahenduste väljatöötamine ja elluviimine sotsiaalvaldkonnas 47,2 646,4 SA KredEx 573,2 508,8 Tingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate laenu käendamiseks 420,2 397,8 49 Arvestuslik summa. 50 Abimeetmed on 2020. aastal üle antud RTK-le. 51 Abimeede on 2020. aastal üle antud RTK-le.  38 Laenude abikava "Tingimused ettevõtluslaenu väljastamiseks" raames 31,9 10,3 Päikesepaneelide investeeringutoetus 121,1 100,7 Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid 14,6 364,6 Arengutoetuse kasutamise kord alates 2014 5,0 2,0 Arenduskeskuse teenus 0,0 90,0 Inkubatsiooniteenus 0,0 272,6 Välisturgudele sisenemise toetuse andmise kord alates 2014 9,6 0,0 Sihtasutus Tallinna Interreg Central Baltic Teaduspark TEHNOPOL 29,252 0,0 Tallinna Ettevõtlusamet 248,4 361,9 Ettevõtte praktikajuhendaja toetus 16,0 16,1 Messitoetus 2019 64,2 53,8 Mittetulundustegevuse toetus 88,5 205,0 Uute töökohtade loomise toetus 79,7 52,4 Väikeettevõtja välismessitoetus 2019 0,0 34,6 Tallinna Kultuuriamet Erinevad kultuurilised eesmärgid 437,9 359,7 Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 10,0 17,0 Toetus Tallinn Hockey Weekendi korraldamiseks 10,0 0,0 Delfi rallypäev 2 0,0 7,0 Eesti ja Läti korvpalliliiga Final Four 0,0 10,0 Tallinna Transpordiamet SolomonFilm OSAÜHINGu vabastamine teede ja tänavate sulgemise maksust 0,0 5,1 Tartu Linnavalitsus Tootmise digitaliseerimise toetus 0,0 34,6 Tartu Vallavalitsus Toetus Sihtasutusele Saadjärve 0,0 65,0 Tartu Ülikool 19,9 2,0 Projekti Baltic TRAM raames osutatud teenused 19,9 0,0 Projekti GreenPE raames osutatud konsultatsiooniteenused 0,0 2,0 Kokku vähese tähtsusega abi 40 750,5 55 858,1 Üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi KIK 3 688,6 1 604,3 Abikava „Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast vähese tähtsusega abi andmise tingimused“ 2 851,2 1 505,7 Perioodi 2014-2020 veemajanduse infrastruktuuri arendamine 837,4 98,6 Lääne-Nigula Vallavalitsus Tegevustoetus 10,0 0,0 53 SA Innove Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused 0,0 24,6 SA KredEx Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused 263,8 0,0 52 Kohustuste summa. 53 Abimeede on 2020. aastal üle antud RTK-le.  39 Kokku üldmajandushuvi vähese tähtsusega abi 3 962,4 1 628,9 Vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks Eesti Töötukassa 353,1 355,3 Tööhõiveprogrammid 2016-2017 ja 2017-2020 156,2 132,2 Toetused programmist Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 71,3 75,0 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 125,6 148,1 EPKK Kesk-Läänemere programmi projekt "BreedExpo" CB784 0,0 8,5 Keskkonnaamet Loomade tekitatud kahju hüvitamine 621,9 762,8 KIK Keskkonnaprogramm 2014-2020 2,0 21,4 MES 33,7 51,0 Abikava “Otselaen vähese tähtsusega abina” 13,5 0,0 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava) 5,2 42,4 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 15,0 8,6 PRIA 489,0 503,1 Erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele 465,7 0,0 Mesilaspere toetus 0,0 471,7 Turuarendustoetus 5,1 17,9 EMKF rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames antav kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise toetus 18,2 13,5 Rõuge Vallavalitsus Ettevõtlustoetus 1,6 3,5 Kokku vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmiseks 1 501,3 1 705,6 Vähese tähtsusega abi kalandussektoris Eesti Töötukassa 30,8 21,0 Tööhõiveprogramm 2016-2017 ja 2017-2020 15,1 15,2 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks 2015-2020 5,1 3,8 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (2016-2020) 10,6 2,0 Keskkonnaamet Kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele ning hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 37,254 44,255 54 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 24,5 tuhat eurot ning kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 12,7 tuhat eurot. 55 Seahulgas hall- ja viigerhüljeste poolt tekitatud kahju hüvitamine kaluritele 23,6 tuhat eurot ning kala- ja merikotka poolt tekitatud kahju hüvitamine vesiviljelejatele 20,6 tuhat eurot.  40 MES Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võlakohustuste tagamise kord (tagatiste kava) 27,5 0,0 PRIA Kalandustoodete tootja ja töötleja koolitustoetus 0,8 3,1 Kokku vähese tähtsusega abi kalandussektoris 96,3 68,3 KOKKU vähese tähtsusega abi 46 310,5 59 260,9  41 Lisa VI 2018. JA 2019. AASTAL ANTUD RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ANDJATE LÕIKES (tuhat eurot) Abi liik Horisontaalne riigiabi Vähese ja regionaalabi ning Üldmajandushuvi tähtsusega abi Vähese tähtsusega riigiabi Vähese tähtsusega Sektoraalne riigiabi vähese tähtsusega põllumajandus- abi KOKKU üldmajandushuvi abi Abi andja abi toodete kalandussektoris pakkuvate teenuste tootmiseks osutamiseks 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 2018 2019 KaM 400,0 437,5 80,0 20.,0 480,0 457,5 KeM 30 356,9 2 321,4 124,5 155,7 30 481,4 2 477,1 KuM 58 589,7 98 304,7 209,4 247,4 58 799,1 98 552,1 MKM 3 433,3 6 954,8 3 700,0 17 300,0 7 133,3 24 254,8 MeM 1 365,0 0,0 786,3 759,7 15,7 2 151,3 775,4 RAM 0,0 1 600,0 3,0 20,4 3,0 1620,4 SiM 43,3 108,3 43,3 108,3 AS Elering 86 566,4 91 898,0 0,0 45,5 86 566,4 91 943,5 EAS 11 619,3 23 683,4 11 886,7 16 938,9 23 506,0 40 622,3 EFI 3 809,4 3 610,5 3 809,4 36 10,5 EKT 0,0 17,0 0,0 17,0 Eesti Töötukassa 147,5 87,0 9 994,2 11 910,3 353,1 355,3 30,8 21,0 10 525,6 12 374,3 Eesti Puitmajaliit 0,0 5,0 0,0 5,0 EPKK 0,0 8,5 0,0 8,5 ETAG 58,0 86,7 58,0 86,7 INSA 0,0 226,0 0,0 226,0 IVEK 0,0 39,5 0,0 39,5 Keskkonnaamet 621,9 762,8 37,2 44,2 659,1 807,0 KIK 32 210,6 45 706,3 932,8 4 931,7 3 688,6 1 604,3 2,0 21,4 36 834,0 52 263,7 KULKA 1 339,7 2 613,5 0,0 73,7 1 339,7 2687,2 Lääne-Nigula VV 25,1 12,0 10,0 0,0 35,1 12,0 MES 33,1 92,3 68,5 34,0 107,4 50,1 33,7 51,0 27,5 0,0 270,2 227,4 PRIA/MTA 34 785,00 34 521,9 11 008,3 10 820,0 12 610,0 14 584,9 489,0 503,1 0,8 3,1 58 893,1 60 433,0 Narva LAÖA 6,9 6,0 6,9 6,0  42 Põlva VV 0,0 10,0 0,0 10,0 RIA 6 562,1 5 289,3 6 562,1 5 289,3 RTK 9 924,6 16 046,9 2 553,8 2 615,8 12 478,4 18 682,9 Rõuge VV 4,0 9,1 1,6 3,5 5,6 12,6 SA Archimedes 2 092,9 4 085,3 33,6 190,0 2 126,5 4 275,3 SA Erametsakeskus 569,4 676,4 569,4 676,4 SA Innove 175,2 1 143,3 24,6 175,2 1 167,9 SA KredEx 0,0 2 729,6 573,2 508,8 263,8 0,0 837,0 3 238,4 TLN Ettevõtlusamet 248,4 361,9 248,4 361,9 SA Tallinna INK 14,6 364,6 14,6 364,6 Tartu LV 0,0 200,0 0,0 34,6 0,0 234,6 Tartu VV 0,0 65,0 0,0 65,0 Tartu Ülikool 19,9 2,0 19,9 2,0 TTJA 1 589,6 1 455,0 2 870,2 2 699,8 4 459,8 4 154,8 TLN Kultuuriamet 924, 2 1 542,3 437,9 359,7 1 362,1 1902,0 TLN Linnakantselei 58,5 592,6 58,5 592,6 Tallinna SNA 10,0 17,0 10,0 17,0 Tallinna TA 0,0 5,1 0,0 5,1 TEHNOPOL 29,2 0,0 29,2 0,0 KOKKU 285 807,8 343 773,2 18 433,3 31 633,7 40 750,5 55 858,1 3 962,4 1 628,9 1 501,3 1705,6 96,3 68,3 350 551,6 434 667,8 sh: riigiabi 285 807,8 343 773,2 18 433,3 31 633,7 304 241,1 375 406,9 vähese tähtsusega abi 40 750,5 55 858,1 3 962,4 1 628,9 1 501,3 1705,6 96,3 68,3 46 310,5 59 260,9