Kiri

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostamise ettepanek“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (edaspidi määrus) § 2 lõikest 5 ning võttes aluseks valitsuskabineti 05.09.2019 otsuse (päevakorrapunkt 7), teeb keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (edaspidi keskkonnavaldkonna arengukava) koostamiseks. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise ettepanekus antakse ülevaade arengukava koostamise põhjendustest ja eesmärkidest, hetkeolukorrast keskkonnavaldkonnas ja peamistest probleemidest, mida soovitakse lahendada aastaks 2030. Samuti antakse ülevaade arengukava väljatöötamise protsessist ja ajakavast ning esitatakse rakendamisega kaasneva mõju esialgne analüüs. Arengukava koostamist juhib Keskkonnaministeerium ning koostamisel lähtutakse nii riigi strateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest sihtidest kui ka Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärkidest ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest. Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 5 lõike 1, teeb keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku pikendada „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust kuni „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ kinnitamiseni. Vabariigi Valitsus kiitis 13. juuni 2014. aasta korraldusega nr 256 heaks „Riigi jäätmekava 2014−2020“ (edaspidi riigi jäätmekava), mille peamine eesmärk oli korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi korraldati riigi jäätmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess. Riigi jäätmekava pikendamine on vajalik, et täita jäätmete raamdirektiivi1 artiklitest 28 ja 29 tulenevat kohustust liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava ning artikliga 30 seatud kohustust tagada riigi jäätmekavade hindamine ja vajaduse korral ülevaatamine vähemalt iga kuue aasta järel. Samuti on kehtiv jäätmekava eelduseks ELi 2021−2027 rahastusperioodi struktuurivahendite kasutamiseks ringmajanduse ja jäätmete valdkonnas. Olukorra praeguse hinnangu põhjal on riigi jäätmekava jätkuvalt aktuaalne ja selle pikendamine kuni keskkonnavaldkonna arengukava kinnitamiseni võimaldab tagada tegevuste jätkuvat elluviimist ning liikmesriigile seatud kohustuse täitmist, loomata uut valdkondlikku arengukava riigieelarve seaduse mõistes. Arengukava koostamise ettepaneku ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna nõunik Kristiina Kase ([email protected], tel 626 2960) ja juhtaja Andrus Pirso ([email protected], tel 626 0739). Riigi jäätmekava pikendamise ettepaneku koostas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Marika Lillemets ([email protected], tel 626 2867). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Merike Laidvee ([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30). 2. Eelnõu sisu Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise eesmärk ja vajadus Koostatav keskkonnavaldkonna arengukava on riigi eelarvestrateegias määratud tulemusvaldkonna „Keskkond“ planeerimise aluseks ning see viiakse ellu programmide kaudu. Valitsuskabineti 05.09.2019 otsuse kohaselt koostatakse tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnavaldkonna arengukava pikkuseks on planeeritud kuni kümme aastat, millega on tagatud kesk-pikk tervikvaade valdkonna arengule. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse. Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud 2007. aastal koostatud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (edaspidi keskkonnastrateegia), mis ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ehk ei kata terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Lisaks keskkonnastrateegiale on eri aegadel koostatud mitmeid kitsama valdkonna strateegilisi arengudokumente, mis on oma sisult erineva detailsusastmega. Kõik neist ei ole kooskõlas riigi strateegilise planeerimise tasandite ega määruse nõuetega ning on kinnitatud eri juhtimistasanditel. Keskkonnavaldkonna arengukavaga integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna alavaldkonnad: kirjeldatakse hetkeolukord ja trendid, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. Keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimise korrastamise vajaduse on tinginud ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine ning sellega seotud uued ülesanded nii ELis kui ka Eestis. Väljatöötamise ettepanekus antakse ülevaade Eesti keskkonnavaldkonna hetkeolukorrast ja olulistest muudatustest ELis, mis tingivad peamised arenguvajadused, millele arengukava koostamisel keskendutakse. Seejärel kirjeldatakse arengukava koostamise protsessi, ajakava ning kaasamiskava ning esitatakse arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs. Riigi jäätmekava pikendamise eesmärk ja vajadus Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud keskkonnastrateegia, mis küll osaliselt kajastab üldisi jäätmevaldkonna eesmärke (jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine, sh ringlussevõtt ning jäätmete ohtlikkuse vähendamine), aga mitte piisava detailsusega uusi strateegilisi suundi, nagu korduskasutus, ühtsem liigiti kogumine, ülepakendamise vähendamine jt. Samuti ei kajasta keskkonnastrateegia jäätmete raamdirektiivi ja selle muudatustest2 tulenevaid konkreetseid kohustusi riigi jäätmekava sisule, mistõttu on oluline riigi jäätmekava pikendada. Keskkonnavaldkonna arengukavast saab katusdokument, mis seob kõik keskkonna senised kitsamad alavaldkondade strateegilised arengudokumendid, sh ka riigi jäätmekava, üheks dokumendiks. Seetõttu on otsustatud järgmise perioodi riigi jäätmepoliitika kujundamise ja keskkonnavaldkonna arengukava koostamise protsessid nii sisuliselt kui ka ajaliselt ühildada. Jäätmevaldkonnas on tulenevalt uutest suundumustest Euroopas ja maailmas (rohelepe, ringmajanduse tegevuskava jms) korraldamisel suured jäätmeid puudutavad uuringud, millest mitmed (jäätmevaldkonna hetkeseisu analüüs, jäätmevaldkonna tulevikupotentsiaali ja meetmete analüüs) peaksid valmima 2021. aastal ja mis annavad strateegilise suuna riigi jäätmepoliitika edasiseks planeerimiseks. Lisaks valmib 2021. aasta lõpuks Eesti 2 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.06.2018, lk 109−140). ringmajanduse tegevuskava (samuti osa keskkonnavaldkonna arengukavast), mis toetab Eestis ringmajandusel põhineva ettevõtluse kujunemist aastaks 2035. Ringmajanduse üks osa on jäätmepoliitika ning seetõttu tuleb jäätmepoliitika kujundamisel sisendiks võtta käimasolevate uuringute tulemused, mis aitavad jõuda terviklike ja põhjalikult läbianalüüsitud eesmärkideni ning kulutõhusate tegevusteni. Eelnõu koosneb neljast punktist. Punktiga 1 otsustatakse „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamine. Punktis 2 määratakse arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Keskkonnaministeerium ning arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. Punktiga 3 tehakse Keskkonnaministeeriumile ülesandeks esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2023. aasta veebruariks. Punktiga 4 pikendatakse „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust kuni arengukava kinnitamiseni. 3. Istungi protokolli otsuse mõju Keskkonnavaldkonna arengukava elluviimisega lahendatakse mitmeid keskkonnavaldkonna probleeme ning püütakse seeläbi tagada inimestele puhas ja mitmekesine elukeskkond ning parandada vastutustundlikku suhtumist loodusesse. Esialgne mõjuanalüüs valdkondade lõikes on välja toodud arengukava koostamise ettepanekus. Arengukavaga kaasnevat mõju analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Riigi jäätmekava pikendamise perioodile planeeritud tegevuste elluviimisel lähtutakse selles seatud eesmärkidest ning ükski pikendamisperioodil elluviidavast tegevusest ei mõjuta negatiivselt ühtki mõjuvaldkonda, pigem avaldab soodsat mõju (toetused, teadlikkuse suurendamine, uuringud). Kuivõrd riigi jäätmekava eesmärgid ei ole kõik saavutatud, on tegevused endiselt aktuaalsed ja nendega tuleb jätkata. Pikendamisperioodil on riigi jäätmekava peamised tegevused suunatud eelkõige liigiti kogumise taristu arendamisele. Tõstmaks jäätmete ringlussevõtu taset, tuleb alustada liigiti kogumise tõhustamisest, mis tagaks jäätmete ringlusse võtjatele sisendressursina puhta liigiti kogutud jäätmematerjali. Paraku pole segaolmest välja sorditud jäätmeliigid sellise kvaliteediga, et neid saaks suures mahus ringlusse võtta ja pigem sobib see energiakasutuseks. Olukorra parandamiseks on riigi poolt välja töötatud ka mitmed toetusvõimalused, mida rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel nii riigieelarvest (keskkonnaprogramm), struktuurivahenditest (jäätmete ringlussevõtu meede) kui ka kliimarahadest (jäätmete liigiti kogumise lahenduste toetamine kohalikes omavalitsustes). Viimasest on toetuse maksimaalne määr 90% abikõlblikest kuludest, mis annab kohalikele omavalitsustele just head võimalused liigiti kogumise arendamiseks. Kindlasti jätkatakse teadlikkuse suurendamise tegevustega, mille paremaks koordineerimiseks on koostamisel jäätmevaldkonna teadlikkuse suurendamise kommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava, mis aitavad leida riigil tõhusamaid viise inimeste teadlikkuse suurendamiseks ning samuti konkreetsete sihtgruppideni jõudmiseks. Pikendatud perioodil jätkatakse ka oluliste jäätmevaldkonna uuringutega. 4. Otsuse rakendamiseks vajalikud kulud Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega seotud kulud kaetakse Keskkonnaministeeriumi tegevuskulude eelarvest. Riigi jäätmekava pikendamise perioodil eeldatavad kulutused ei muutu võrreldes praeguse olukorraga. Suure osa riigi jäätmekava pikendamise kuludest moodustavad toetusmeetmed jäätmete liigiti kogumise lahendusteks kohalikes omavalitsustes, ringlussevõtu edendamiseks ja ringmajanduse (sh keskkonnakorralduse, jäätmekäitluse, ringmajanduse teadus- ja arendustegevuse) toetamiseks. 5. Otsuse jõustumine Otsus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.  KESKKONNAVALDKONNA ARENGUKAVA 2030 KOOSTAMISE ETTEPANEK Tallinn 2020 Keskkonnaministeerium Sissejuhatus Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ (edaspidi määrus) § 2 lõikest 5 ning võttes aluseks 05.09.2019 Vabariigi valitsuskabineti otsuse punkt 7, esitab keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku valdkondliku arengukava „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamiseks. Koostatav „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (edaspidi keskkonnavaldkonna arengukava) on riigi eelarvestrateegias määratud tulemusvaldkonna „Keskkond“ planeerimise aluseks ning see viiakse ellu programmide kaudu. 10.01.2019 otsustas Vabariigi Valitsus oma korraldusega nr 15 kiita heaks eraldiseisva valdkonna arengukavana „Metsanduse arengukava aastani 2030“ koostamise, mis panustab samuti tulemusvaldkonda „Keskkond“. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel võetakse arvesse paralleelsest protsessist saadav tulem ning käsitletakse metsanduse tegevussuunda kooskõlas loodava arengukavaga „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab lisaks oma tegevusega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“, mille keskseks planeerimise aluseks on valdkondlik arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ning mida viiakse ellu koostöös Maaeluministeeriumiga ühisprogrammi kaudu. Seetõttu jääb see valdkond (kalavarude hea seisundi taastamine ja säilitamine, kalavaru säästva püügi tagamine ja harrastuskalastuse korraldamine) koostatavast keskkonnavaldkonna arengukavast välja. Arengukava kestuseks on planeeritud kuni kümme aastat, millega on tagatud kesk-pikk tervikvaade valdkonna arengule. Hiljemalt kolm aastat enne arengukava lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse. Arengukava koostamisel lähtutakse nii üleriigilises strateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest sihtidest, Euroopa Liidu (edaspidi EL) eesmärkidest kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) kestliku arengu eesmärkidest. Keskkonnapoliitika mõjutab paljusid teisi poliitikavaldkondi ja nende arengut, mis tulemusvaldkonna arengukava kontekstis tähendab, et keskkonnavaldkonna arengukavas planeeritav mõjutab suuremal või vähemal määral ka teisi tulemusvaldkondi ja nende arengut. Seetõttu on oluline arengukava koostamisse kaasata asjassepuutuvad osalised, et parandada tulemusvaldkondade koostööd ning toetada seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist. Arengukava on tihedamalt seotud tulemusvaldkondadega „Energeetika“, „Transport“, „Tervis“, „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“, „Siseturvalisus“, „Välispoliitika“ ja „Infoühiskond“. Arengukava esialgne nimetus ja planeeritud kestus Nimetus: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ Kestus: 2023–2030 Arengukava koostamise vajaduse põhjendus ja eesmärk Keskkonnavaldkonna arengukava koostamine on osa riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisest, mille eesmärgiks on tulemusvaldkonna juhtimine reeglina ühe strateegilise arengudokumendiga ning mis on aluseks tegevuspõhisele eelarvestamisele. Valitsuskabineti 05.09.2019 otsuse (päevakorrapunkt 7) kohaselt koostatakse tulemusvaldkonnas „Keskkond“ kaks valdkondlikku arengukava: „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ ja „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Keskkonnavaldkonna katusdokumendiks on seni olnud 2007. aastal koostatud „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ (edaspidi keskkonnastrateegia), mille eesmärgiks on olnud määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Praegu ei käsitle keskkonnastrateegia enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi ehk ei kata terviklikult kogu tulemusvaldkonda „Keskkond“. Uus keskkonnavaldkonna arengukava hakkab asendama kehtivat keskkonnastrateegiat. Lisaks keskkonnastrateegiale on eri aegadel koostatud mitmeid kitsama valdkonna strateegilisi arengudokumente, mille sisu on erineva detailsusastmega ja millest kõik ei ole kooskõlas riigi strateegilise planeerimise tasandite ega määruse nõuetega ning on kinnitatud eri juhtimistasanditel. Need on järgmised: 1) „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“1; 2) „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“2; 3) „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“3; 4) „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“4; 5) „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“5; 6) „Riigi jäätmekava 2014–2020“6; 7) „Looduskaitse arengukava aastani 2020“7; 8) „Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027“8; 9) „Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“9; 10) „Veemajanduskavad 2015–2021“10; 11) „Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2015–2021“11; 12) „Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020“12; 1 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia. 3 Koostamise kohustust reguleerib metsaseaduse § 7. Jätkudokument „Eesti metsanduse arengukava 2030“ on saanud Vabariigi Valitsuselt koostamise heakskiidu. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse- arengukava-aastateks-2021-2030. 4 Koostamise kohustust reguleerib maapõueseaduse § 47. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/maapou/polevkivi. 5 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava. 6 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020. 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf. 8 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027. 9https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm. 10 https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad. 11 https://www.envir.ee/et/uleujutused. 12 https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala.  13) „Eesti merestrateegia meetmekava 2017–2020“13; 14) „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022“14. Mitmed Keskkonnaministeeriumi valitsemisala strateegilised arengudokumendid (riigi jäätmekava, looduskaitse arengukava, veemajanduskavad, üleujutustega seotud riskide maandamiskava, nitraaditundliku ala tegevuskava ja Eesti merestrateegia meetmekava) on koostatud väliskohustustest (rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ja ELi direktiividest) tulenevate nõuete täitmiseks. Seetõttu on arengukava koostamise üks eesmärk analüüsida ja kokku leppida, kuidas on Eestil võimalik täita erisuguste väliskohustuste sisu- ja vorminõudeid keskkonnavaldkonna arengukavas ning omada seejuures riigisiseselt keskset vaadet keskkonnavaldkonnale tervikuna. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja trende, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. Keskkonnavaldkonna arengukava esialgne valdkondlik jaotus on järgmine: 1. Ringmajanduse valdkond:  Tegevussuund 1 – ringmajanduse korraldamine  Tegevussuund 2 – jäätmekäitluse korraldamine  Tegevussuund 3 – maapõueressursside kestliku uurimise ning kasutamise korraldamine 2. Kliima, välisõhu ja kiirguse valdkond:  Tegevussuund 1 – kliimapoliitika korraldamine  Tegevussuund 2 – välisõhu kaitse ja kiirgusohutuse tagamine 3. Mere- ja veekeskkonna valdkond:  Tegevussuund 1 – merekeskkonna kaitse tagamine ja kasutuse korraldamine  Tegevussuund 2 – vee kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine 4. Elurikkuse valdkond:  Tegevussuund 1 – looduse mitmekesisuse kaitse tagamine  Tegevussuund 2 – metsanduse korraldamine 5. Keskkonnateadlikkuse valdkond  Tegevussuund 1 – keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine 6. Ruumiandmete valdkond  Tegevussuund 1 – ruumiandmete ja ilmainfo tagamine  Tegevussuund 2 – maatoimingute korraldamine. Keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimise korrastamise vajaduse tingib ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine ning sellega seotud uued väljakutsed nii ELis kui ka 13 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia. 14https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava- 2019-2022. Eestis. Eri arengusuundade paremaks juhtimiseks koostatav keskkonnavaldkonna arengukava lähtub nii Eesti kui ka ELi pikaajalistest sihtidest ning pakub võimaluse muutunud oludega kohaneda. Keskkonnavaldkonna hetkeolukord Eestis Nii nagu maailmas, on ka Eestis keskkonnavaldkonnas peamiseks väljakutseks leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide täitmise vahel. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine mõjutavad ka eestimaalaste elukvaliteeti, meie loodust ja majanduskeskkonda15. Eesti inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste keskkonnahoidlikuks kujundamiseks, et inimesed oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele, tuleb pidevalt tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega. Seeläbi tagatakse ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetab elurikkuse säilitamist ja teiste ökosüsteemi hüvede hoidmist ning aitab leevendada kliimamuutusi ja kohaneda kliimamuutuse mõjuga. Keskkonnateadlikkuse edendamisel on oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus keskkonnahoidlikke otsuseid ja valikuid. Tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale tuleb luua ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Eesti territooriumist on oluline osa kaitse all: 19,4% (2020. a) maismaast ja 18,7% merealadest (territoriaalmeri koos majandusvööndiga). Punase nimestiku viimase hinnangu järgi on Eestis soodsas seisus 50% liikidest, ohustatud liike on 3%, ohulähedasi 6%, paljude liikide seisund on teadmata. Kokku hinnati ca 14 000 taksonit16. Eestis on 60 ELis ohustatud elupaigatüüpi ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Neist on viimase loodusdirektiivi aruande17 järgi ebasoodsas seisundis 43% elupaikadest ja 44% liikidest, 7% liikide seisund on teadmata. Linnuliikide populatsiooni trend on languses 48%-l (lühiajaline trend 36%) Eestis pesitsevatest lindudest18. Looduskaitses tähtsustatakse üha enam ökosüsteemide terviklikku kaitset. Elupaikade sidususe tagamiseks on lisaks kaitstavatele aladele olulised ka neid ühendavad rohekoridorid. Toimivad ja elurikkad ökosüsteemid aitavad tagada mitmesuguseid inimese eluks vajalikke hüvesid (nt puhas vesi, õhk, toit) ning kohaneda kliimamuutustega. Probleemiks on Eestile iseloomulike elupaigatüüpide ning oluliste liikide populatsioonide ja nende elupaikade jätkuv killustumine ja hävimine, mistõttu väheneb üldine elurikkus, keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Viimastel aastatel on olulist tähelepanu pööratud elupaikade seisundi parandamisele. Oleme taastanud rohkem kui 10 000 ha soid, 15 Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“. 16 https://www.envir.ee/sites/default/files/ASO/LK110/punane_nimestik_agu_leivits.pdf. 17 Loodusdirektiivi rakendamise artikkel 17 kohane aruanne aastate 2013-2018 kohta: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/; https://www.eea.europa.eu/themes/biodiversity/state-of-nature-in-the-eu/article-17- national-summary-dashboards. 18 Linnudirektiivi rakendamise artikkel 12 kohane aruanne aastate 2013-2018 kohta: https://nature- art12.eionet.europa.eu/article12/. hoolduses on ca 40 000 ha pärandniite, oluliselt on panustatud kalade rändetakistuste kõrvaldamisele vooluveekogudes, viimase kümne aasta jooksul on eemaldatud enam kui 120 lõheliste rändetakistust meie jõgedel. Eesti metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul märkimisväärselt suurenenud. Mets kasvab umbes 2,33 mln hektaril, millest tulundusmetsi on ligikaudu 74,6% ja range kaitse all 14,1%19. Viimasel ajal on ühiskonnas teadvustatud metsade tähtsust ja tähendust ning metsade mitmekülgse kasutamise vajadust. Metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte, koostatakse „Metsanduse arengukava aastani 2030“. Metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning arengukava koostamise eesmärgid on toodud Vabariigi Valitusele esitatud koostamise ettepanekus ning selle lisades20. Läänemere peamiseks probleemiks on eutrofeerumine, mida põhjustab toitainete (fosfori- ja lämmastikuühendite) sissekanne. Lisaks on halva seisundi põhjuseks ka saasteainete sissekanded, intensiivne kalapüük ja siirdekalade rändetõkked ning kudealade hävimine. Samuti halvendab mere seisundit globaalne kliima muutumine, mille tõttu merevesi magestub, soojeneb ja hapestub. Selleks, et saavutada mere hea keskkonnaseisund, tuleb mereressurssi kasutada kestlikult ning pöörata enam tähelepanu meetmetele, mis ohjavad toite- ja saasteainete koormusi, reguleerivad mereressursside kasutust (nt püügikvootide vastavusse viimine kalavarude seisundiga), taastamist (nt kudealade taastamine, rändeteede avamine) ning kasvatamist (nt vetika- ja karbikasvatus).21 Eesti pinnaveekogumitest 55% (2019. a)22 ja põhjaveekogumitest 79% (2018. a) on heas seisundis. Eesti vete seisundit ohustavad peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette eelkõige põllumajandustegevusest, maaparandusest, reoveepuhastitest, amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemidest ja kanaliseerimata majapidamistest. Üheks veekogumite halva seisundi põhjustajaks on ka liiga suur ohtlike ainete sisaldus vees, elustikus või setetes. Paljud pinnaveekogumid on halvas seisundis ka hüdromorfoloogiliste või bioloogiliste kvaliteedinäitajate tõttu. Tihti ei ole teada vee bioloogiliste kvaliteedinäitajate halva seisundi põhjused. Nende väljaselgitamiseks tehakse veekogumite uuringuid ja seiret. Nitraaditundliku (edaspidi NTA) ala veeseire näitab, et vaatamata NTAl rakendatud meetmetele nitraatiooni sisaldus põhjavees siiski tõuseb23. Veekasutuses on oluline elanike pidev varustamine nõuetele vastava joogiveega ning reovee kokku kogumine ja puhastamine taskukohase hinnaga. Viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringute tulemusena on Eestis ühisveevärgiga ühendatud 89% ning ühiskanalisatsiooniga 83% elanikkonnast. Nõuetele vastavat joogivett saab suuremates asulates ühisveevärgist üle 99% tarbijatest (2008. a 69,3%). Kuigi praegune olukord on hea, siis 2018. a valminud analüüs24 näitas, et kui jätkub samasugune vee-ettevõtluse korraldus, sh hinnakujundamise poliitika, siis tulevikus ei suuda enamik vee-ettevõtteid riigipoolse lisaabita 19https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/smi_2019_tabelid_graafikud_0.pdf. 20https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. 21 https://www.envir.ee/sites/default/files/2019.05.29_koondaruanne_msrd.pdf. 22https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo. 23https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Pollumajandus_ja_veekaitse/nta_tegevuskava_2016_2020_elluviimise_ana lyys_120820.pdf. 24 https://drive.google.com/drive/folders/1cJucKqHiO6HI0lW3CbtkwJakpu-5J6mt. tagada raha reinvesteeringuteks ning kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks. Inimesi, kellel puudub võimalus liituda ühisveevärgiga, on Eestis ca 11% elanikkonnast. See osa elanikkonnast tarvitab joogiveena kaevuvett, mis ca 70%25 juhtudest ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele. Eesti majandus on väga ressursi- ja heitmemahukas. Tegemist ei ole vaid keskkonnaküsimusega. Euroopa tööstusettevõtete kuludest moodustavad keskmiselt 40% väljaminekud toormele. Koos energia ja veega on see 50% tootmise kogukuludest. Eesti on ressursikasutuse poolest üsna kehval positsioonil võrreldes ELi teiste riikidega. Kodumaine materjalitootlikkus (SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe) oli 2017. aastal Eestis 0,56 euro/kg, ELi keskmine oli samal ajal ca neli korda kõrgem. Kui juurde arvestada ka kulud jäätmekäitlusele, siis on selge, et heaolu tagamine ei ole ilma muutusteta võimalik. 2018. aastal võeti Eestis ringlusse ehk materjalina uuesti kasutusse 31% jäätmetest, mis on kaugel vajalikust tasemest. Üleminek kliimaneutraalsele ressursitõhusale ringmajandusele eeldab suuri ja põhimõttelisi muutusi nii tootmises (tootedisain, mis tagab pikema eluea, parandatavuse ja materjali taaskasutatavuse), tarbimises (ühekordse kasutusega toodete vähendamine) kui ka jäätmekäitluses (materjal võetakse uuesti tootesisendina ringlusse). Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes kujundab keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Ringmajanduse arendamiseks eri valdkondades tuleb koostada laiapõhjaline ringmajanduse strateegiline nägemus ning töötada välja konkreetsed rakendusmeetmed. Ringmajanduse kontekstis on eriti oluline vähendada jäätmete teket ja pakendamist, võtta kasutusele ökodisaini põhimõtted, suurendada jäätmete ja teisese toorme ringlussevõtmise võimalusi ning jäätmete liigiti kogumist. Kandev roll selles on ka teadlikkuse parandamisel. Samas on selge, et Eesti jääb kasutama tooret ka looduskeskkonnast endast ja see on samuti meie arengupotentsiaal. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb uurida ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti viimase, 2020. aasta märtsis avaldatud kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) inventuuriaruande26 kohaselt oli Eesti KHG heide 2018. aastal ligikaudu 20 mln tonni CO2 ekvivalenti (edaspidi CO2 ekv). Kui võtta arvesse ka maakasutuse ja metsanduse sektor, kus seotakse igal aastal ligikaudu 2 mln tonni CO2 ekv, siis oli 2018. aastal Eesti KHG netoheide ligikaudu 18 mln tonni CO2 ekv. Kuigi esialgsete ja veel kinnitamata andmete järgi on tänaseks Eesti KHG koguheide vähenenud ligi 60% võrreldes 1990. aasta tasemega, on Eesti majandus ühe elaniku kohta arvestatuna jätkuvalt üks heitemahukamaid Euroopas27. Kuigi meie regioonis ei avaldu kliimamuutused nii ekstreemselt kui mujal, on kliimamuutuse ilminguid üha enam tunda ka meil. Näiteks on õhutemperatuur Eestis viimastel aastakümnetel 25 https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/Uuringudjaaruanded/2020/hajaasustuspiirkondade_joogivee_aruanne_140 920.pdf 26 https://www.envir.ee/sites/default/files/nir_est_1990-2018_15.03.2020.pdf 27 https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=sdg_13_10&language=en tõusnud kiiremini kui maailmas keskmiselt, mistõttu väheneb jää- ja lumikate ning esinevad kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid28. Nii sooje talvesid kui viimastel aastatel ei ole Eestis olnud alates 1961/196229. Lisaks inimtegevusele avaldab muutuv kliima mõju kogu loodusele, mille tagajärjel väheneb elurikkus ning toimuvad muutused ökosüsteemides ning haiguste ja võõrliikide levikus. Tuleb astuda vastu väljakutsele vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes, et tagada ühiskonna ja ökosüsteemide valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada30. Samuti on oluline suurendada Eesti elanike teadlikkust kliimamuutustest, see on madalam kui ELi keskmine. Aprillis 2019. aastal tehtud eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab Eestis peaaegu kuus vastajat kümnest (59%), et kliimamuutus on väga tõsine probleem, samal ajal oli ELi keskmine 79% 31. Eesti õhu kvaliteet on seiretulemuste kohaselt üldiselt hea ning transpordi, tööstuse ja energeetika sektoritega seotud välisõhu saasteainete heitkogused on enamike saasteainete lõikes olnud järjepidevalt languses. Lühiajalisi kõrgemaid saastetasemeid esineb tööstuspiirkondades ning suure kohtkütte osakaaluga elamukvartalites. Tööstuspiirkondades on probleemiks lõhnahäiringud ning põllumajandussektori tootmismahtude kasvu korral on vaja rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide täitmiseks ammoniaagi heitkoguseid rohkem vähendada. Strateegiliste mürakaartide alusel on vähenenud elanike arv, kes elavad kõrge müratasemega piirkondades. Kiirgusohutus Eestis on tagatud inimese ja keskkonna kaitseks korraldatava kiirgustegevuse reguleerimise, asjakohase seire ning järelevalve korraldamisega. Välja on antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on ohutusnõuete eiramine kiirgusallikaga töötamisel ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Samuti võivad ohuolukorra tekitada avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, varastatud või leitud radioaktiivne aine. Eesti territooriumil asub 15 automaatseirejaama, mille kaudu jälgitakse Eesti territooriumi gammakiirguse taset. Olulisim muudatus kiirgusvaldkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuleb Eestisse rajada 2040. aastaks. Sellele peab eelnema põhjalik analüüs, õigusaktide täiendamine ning sätestada tuleb lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust, nagu siseõhu radoonisisaldus ja radionukliidid joogivees. Liigsest looduslikust kiirgusest parema ülevaate saamiseks tuleb lähitulevikus teha mitmed uuringud. Samuti on oluline kiirgusohutuse tagamine meditsiinikiirituse protseduuridel – Eestis tehakse igal aastal rohkem kui 300 000 inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures on oluliselt suurenenud kompuutertomograafia protseduuride arv. Eestis on juba praegu olemas suur hulk andmeid, sh keskkonnaandmeid, kuid nende taaskasutamine on raskendatud. Järjepidevalt tuleb teha tööd selle nimel, et muuta andmeid avaandmete kaudu kergesti kasutatavaks nii avaliku sektori sees eri asutuste vahel kui ka 28 Keskkonnaagentuuri poolt koostatud Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2050, https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. 29 https://www.ilmateenistus.ee/2020/03/erakordselt-sooja-talve-ulevaade/. 30 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf. 31 https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/support/docs/ee_climate_2019_et.pdf. kolmandatele osalistele. Eesti on avaandmete valdkonnas jõudmas maailmas teedrajavaks riigiks. Järjest enam tuleb tegeleda andmehaldusega, mis tähendab ülevaadet olemasolevatest andmetest, sellest, kes andmete eest vastutab, andmetele ligipääsust, andmete koosseisust, andmekvaliteedist jne. Andmete jagamine, kasutamine ja taaskasutus on muutumas loomulikuks osaks Eesti digiriigi toimimisest. Eri valdkondade loodus- ja tehiskeskkonda kujundava planeerimisalase kompetentsi koondamiseks, poliitikate elluviimiseks ja ruumiotsuste mõju paremaks analüüsimiseks on vaja kvaliteetseid ruumiandmeid. Ruumiandmeid näeme enda ümber kõikjal, nii tänaval kui ka looduses matkates, nii autoga ringi sõites kui ka lennukiga üle Eesti ja Läänemere lennates, ja neid andmeid kasutatakse ruumiotsuste tegemisel. Ruumiloomealast pädevust ja ruumiandmete kasutamise oskuse taset on vaja tõsta ühiskonnas läbivalt. Kuivõrd ruumiandmeid tekib väga erinevates teemavaldkondades, siis nende paremaks ärakasutamiseks on olulised võtmevaldkonnad andmete digiteerimine, masinloetavus, kättesaadavus, ajakohasus ja mis kõige tähtsam – koostalitlusvõime. Digitaalsete lahenduste laiem rakendamine on valdkondade-ülene oluline arengusuund ning keskkonnaandmete kättesaadavuse parandamine ja usaldusväärsuse suurendamine digitaliseerimise abil toetab tarkade poliitikaotsuste tegemist ja protsesside tõhusamaks muutmist. Satelliidiandmetel, suurandmetel ja tehisintellekti rakendustel on suur potentsiaal mitmesuguste prognooside tegemisel ning nende tehnoloogiate rakendamist suunaga keskkonnaandmetele tuleb toetada. Tehisintellekti rakendatakse järjest enam selleks, et teha paremaid andmepõhiseid otsuseid, luua uut lisandväärtust ning muuta protsesse efektiivsemaks ja kasutajakeskseks. Digitaliseerimine on välja toodud ka eraldi prioriteedina Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel lähtutakse peamiselt kahest Eesti riigi arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalisest sihist: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Seatud sihtide saavutamiseks toetatakse arengukavaga muutuste elluviimist peamiselt riigi arengustrateegia valdkondades „Majandus ja kliima“ ning „Ruum ja liikuvus“. Oluliste muudatuste, sh ringmajanduse põhimõtetele ning kliimaneutraalsele energiatootmisele ülemineku eesmärgiks on aidata kaasa tasakaalu leidmisele keskkonnakaitse ning keskkonnakasutuse vahel. Olulisemad muudatused Euroopa Liidus ELi eesmärgiks on siduda keskkonnapoliitika teiste poliitikavaldkondadega ja aastatel 2020 kuni 2021 on toimumas palju strateegilisi muudatusi. Keskkonnavaldkonna arengukava peab olema kooskõlas 2020. aasta lõpul valmiva Euroopa Liidu 8. keskkonnategevuskavaga (the 8th Environment Action Programme) ning 11. detsembril 2019. a avalikustatud Euroopa rohelise kokkuleppega (Green Deal), mille eesmärk on muuta EL õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada ELi looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Eesti jaoks tähendab see mitmes poliitikavaldkonnas (nt energia- ja kliimapoliitika, ringmajandus, transport ja liikuvus, ökosüsteemid ja elurikkus) ELi tasandil läbirääkimist ning kokkulepitud sihtide saavutamiseks riigisiseste eesmärkide ümbervaatamist. ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks aastaks 2050 on ELis ülevaatamisel aastaks 2030 seatud kliimaeesmärk ambitsiooniga seda tõsta. Euroopa kliimaseaduse ettepaneku eesmärk on sätestada ELi-ülene 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk ja kehtestada selle saavutamise raamistik. Seejuures vaadatakse üle senine energia- ja kliimapoliitika raamistik, sh ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiiv ning muudes sektorites kasvuhoonegaaside heidet mõjutavad nõuded. Ajakohastatud kliimapoliitika eesmärke riikliku kasvuhoonegaaside koguheite vähendamiseks kajastab ka koostatav keskkonnavaldkonna arengukava. Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt avaldatakse ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia 2021. aasta esimeses pooles. ELi uus kohanemise strateegia on oluline element Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide, sh 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel. Uus ja ambitsioonikam ELi kohanemise strateegia seab uued prioriteedid, et suurendada kliimamuutustele vastupanuvõimet, olles seejuures sünergias teiste Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, põllumajanduse strateegiadokument „Talust toidulauani“, ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel, ELi metsastrateegia ja Euroopa kliimapakt. Rohelise kokkuleppe üheks uueks algatuseks on koostada ringmajanduse põhimõtetele ülemineku toetamiseks uus Euroopa ringmajanduse tegevuskava, mis koos tööstusstrateegiaga püüavad tagada puhtamat, ressursitõhusamat ja konkurentsivõimelisemat majandust Euroopas. Ringmajanduse eelduseks on ressursside parem kasutus. See hõlmab nii ökodisaini põhimõtteid, ühtset tootepoliitika raamistikku (nt digitaalne tootepass), jäätmete infrastruktuuri arendamist kui ka tootmise tarneahelate ressursitõhusust. Need tagavad toodete ühtlase kvaliteedi üle liidu ning mõjutavad ja suunavad ka imporditavate kaupade kvaliteeti, suurendavad jäätmete kasutamist uue tootmisressursina esmase toorme asemel ja kiirendavad seeläbi üleminekut ringmajandusele. Ringmajanduse ja digitaliseerimise koostöövõimalused on Eestile potentsiaalseks eduvaldkonnaks. Rohelise kokkuleppe algatuste alla kuulub ka kestlik kemikaalistrateegia, millega soovitakse lihtsustada ja tugevdada kemikaale käsitlevaid ELi eeskirju. Eesmärk on kaitsta inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest, innustada ohutute ja kestlike alternatiivide väljatöötamist ning muuta ohutute kemikaalidega kauplemine ELis veelgi lihtsamaks. ELi kestlik kemikaalistrateegia toetab ELi tasandi tegevusi ka 2021. aastal kokku lepitava rahvusvahelise keskkonnahoidliku kemikaali-ja jäätmeraamistiku rakendamisel. Euroopa Komisjon on esitanud elurikkuse strateegia 2030, mis esitab ELi elurikkuse hea seisundi saavutamiseks vajalike peamiste poliitikasuundade ja meetmete esialgse ülevaate, et peatada elurikkuse kadu Euroopas. ELi uue strateegia raames on Eesti jaoks oluline ebasoodsas looduskaitselises seisundis olevate elupaikade ja liikide seisundi parandamine, mh taastamise abil ning kaitsealade võrgustiku toimimise tagamisega. ELi uued suunad elurikkuse valdkonnas on oluliseks sisendiks koostatavasse keskkonnavaldkonna arengukavasse. ELi uue kavandatava metsastrateegia peaeesmärk on tagada kestlik metsamajandamine ja parandada sidusust poliitikavaldkondade vahel. Uus metsastrateegia on oluline instrument jätkusuutliku metsamajanduse ja metsasektori rolli teadvustamisel, nähtavuse suurendamisel, majandusliku elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamisel ning koordinatsiooni parandamisel poliitikavaldkondade vahel, eelkõige ELi tasemel. Uus metsastrateegia peab omakorda arvestama teiste poliitikavaldkondadega, kuna ühelt poolt võib metsandus pakkuda lahendusi kliimamuutuste mõju leevendamisel ja kohanemisel, samuti elurikkuse, bioenergeetika ning bio- ja rohemajanduse edendamisel, kuid teisalt on oluline ka metsade enda elujõulisuse ja tervise säilitamine ja seda ka muutuvas kliimas. Euroopa vesinikustrateegia juhindub rohelise kokkuleppe eesmärgist vähendada energiasüsteemide kasvuhoonegaaside heidet, mille arvele langeb praegu 75% kogu KHG heitest ELis. Strateegia eesmärk on välja töötada taastuvate ja vähese süsinikusisaldusega kütustele konkreetne terminoloogia ja definitsioonid ning luua neile Euroopa-ülene sertifitseerimissüsteem. Euroopa Komisjoni hinnangul on pikas perspektiivis taastuvallikatest toodetud vesinik parim lahendus ELi kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgi saavutamiseks ja sidusaim võimalus energiasüsteeme lõimida. Globaalne keskkonnaandmete strateegia Märtsis 2019 Eesti eesistumisel toimunud ÜRO 4. keskkonnaassambleel (UNEA-4) vastu võetud ministrite deklaratsiooniga lepiti muu hulgas kokku, et ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) koostab aastaks 2025 globaalse keskkonnaandmete strateegia. Keskkonnaandmete strateegia eesmärgiks on aidata ÜRO liikmesriikidel, sh Eestil, keskkonnaga seotud andmete kogumist ja kvaliteeti ühtlustada, toetada keskkonnaseire süsteemide arendamist ning ÜRO- siseselt keskkonnaandmete haldamist ja kasutamist paremini koordineerida. Strateegia elluviimise tulemusel hakkavad riigid keskkonnaandmeid jagama võrreldavatel alustel, kasutades ühtseid standardeid. UNEA-4 presidendina jätkab Eesti globaalse keskkonnaandmete strateegia poliitilise visiooni vedaja rolli. Eesti on UNEPile globaalse keskkonnaandmete strateegia koostamisel riikidest üheks olulisemaks partneriks. Eesti huvi on lüüa aktiivselt kaasa globaalse keskkonnaandmete strateegia väljatöötamisel, luua Euroopa Liidu asjakohaste algatuste, riigisiseste strateegiate ja globaalse keskkonnaandmete strateegia vahel sünergia ning samuti edendada kootööd UNEPiga. Kokkuvõtteks on keskkonnavaldkonna arengukava koostamise eesmärgid järgmised:  korrastada keskkonnavaldkonna olemasolevate strateegiliste dokumentide süsteem;  toetada Eesti pikaajaliste strateegiliste sihtide saavutamist, eelkõige arengustrateegiates „Eesti 2035“, „Säästev Eesti 21“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kavandatut;   arvestada Euroopa Liidu poliitika eesmärkidega ning pakkuda samal ajal võimalust suunata Euroopa Liidu tasandil valdkonna poliitikasuundi riigisiseste eesmärkide täitmiseks;  toetada ÜRO ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamist, kus Eesti väljakutsed seonduvad eelkõige jäätmekäitluse ja jäätmete ringlussevõtu tõhustamise, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning looduse mitmekesisuse hoidmisega32. Arengukava koostamise protsess, ajakava ning kaasamiskava Arengukava koostamise protsessi, sh vajaliku metoodilise toe ning lõpptulemuse eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava koostamisse kaasatakse asjassepuutuvaid osalisi nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist ning lähtutakse heast kaasamise tavast. Arengukava koostamise protsessi algatamisest teavitatakse avalikkust ja huvigruppe, samuti luuakse veebileht olulise ja ajakohase informatsiooni edastamiseks. Avalikkust kaasatakse ka arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi programmi ja aruande avalikustamise käigus. Lähtudes määruse § 2 lõikest 4, moodustab keskkonnaminister valdkonna arengukava koostamiseks juhtkomisjoni. Juhtkomisjon koosneb asjaomaste ministeeriumide, Riigikantselei ja huvirühmade esindajatest ning ekspertidest. Juhtkomisjoni moodustamisel ja valdkonna arengu planeerimisel lähtutakse tasakaalustatuse põhimõttest. Eri osaliste kaasamine arengukava koostamise protsessis loob head eeldused edaspidiseks koostööks partneritega arengukava elluviimisel. Juhtkomisjoni nõuandev roll jätkub pärast arengukava valmimist selle elluviimisel ning seirel. Ettepanek keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjoni organisatsioonilise koosseisu kohta: - Keskkonnaministeerium - Riigikantselei - Rahandusministeerium - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Haridus- ja Teadusministeerium - Maaeluministeerium - Teaduste Akadeemia - Eesti Linnade ja Valdade Liit - Eesti Keskkonnaühenduste Koda - Eesti Looduskaitse Selts - Eesti Kaubandus-Tööstuskoda - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda - Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon - Noorte Keskkonnanõukogu. 32 Lühikokkuvõte ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/luhikokkuvote_ulevaade_tegevuskava_2030_elluviimisest_juuni2020.pdf. Arengukava koostamise paremaks korraldamiseks on plaanis moodustada kuus laiapõhjalist valdkondlikku töörühma: ringmajandus; kliima, välisõhk ja kiirgus; mere- ja veekeskkond; elurikkus; keskkonnateadlikkus ning ruumiandmed. Töörühmade ülesandeks on selgitada välja valdkonna hetkeolukord ja probleemid, täpsustada eesmärke, teha ettepanekuid poliitikainstrumentide valikul ja mõõdikute seadmisel. Igat valdkondlikku töörühma juhib asekantsler, keda toetavad vastavas valdkonnas tegevussuunajuhid. Töörühmade kasutamine annab võimaluse kaasata arengukava koostamise protsessi võimalikult operatiivselt erialaeksperte ning anda võimalus kaasa rääkida valdkonna arengusuundade planeerimisel. Juhtkomisjoni ja töörühmade täpsemad ülesanded, vastutus ning töökorraldus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Arengukava kinnitamise ajaks on planeeritud veebruar 2023. Arengukava koostamise ja kaasamise esialgne ajakava, mida täpsustatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist koostöös partneritega, on järgmine: oktoober–november 2020 - Arengukava algatamise ettepaneku kooskõlastamine ning esitamine Vabariigi Valitsusele detsember 2020–jaanuar 2021 - Juhtkomisjoni moodustamine - Valdkondlike seoste väljaselgitamine teiste valitsemisaladega - KSH protsessi algatamine jaanuar–märts 2021 - Avaüritus huvigruppidega - Arengukava aja- ja tegevuskava tutvustamine ja täpsustamine koostööpartnerite ja huvigruppidega - Valdkondlike töörühmade loomine aprill–juuli 2021 - Globaalsete trendide kirjeldamine - Eesti hetkeolukorra kirjeldus - Valdkonnapõhiste alusuuringute andmete kogumine august–detsember 2021 - Arengukava põhistruktuuri ja eesmärkide väljatöötamine - Sekkumisloogikate kindlaksmääramine ning arutelud - Mõõdikute väljatöötamine jaanuar–aprill 2022 - Arengukava teksti ühtlustamine, toimetamine, esialgse eelnõu valmimine mai–august 2022 - KSH aruande kooskõlastamine, täpsustamine ja väljapanek - Arengukava eelnõu kooskõlastamine ja täiendamine september - KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine - Arengukava eelnõu kooskõlastamine  oktoober 2022 - Arengukava esitamine Vabariigi Valitsusele november 2022–veebruar 2023 - Vabariigi Valitsus esitab arengukava eelnõu Riigikogule arutamiseks - Vajaduse korral arengukava täiendamine ja kooskõlastamine - Vabariigi Valitsus kinnitab arengukava Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude esmane analüüs Arengukava rakendamisega kaasnevate eeldatavate mõjude hindamisel on aluseks võetud mõjude hindamise metoodika33 ja kontrollküsimustiku põhimõtted34. Olulisem positiivne mõju arengukava eesmärkide elluviimisel avaldub eelkõige elu- ja looduskeskkonnale. Iga eesti inimese elukvaliteeti mõjutab puhta õhu, vee, mulla ja elurikkuse säilimine. Elukeskkonna kujundamine, mis arvestab nii inimeste heaolu kui ka loodusressursside kestliku kasutamise põhimõtetega, mõjutab suures ulatuses ka majandust. Keskkonnaeesmärkide saavutamisel on oluline roll lisaks riigile ka kohalikel omavalitsustel, kes aitavad oma tegevusega toime tulla keskkonnavaldkonna probleemidega. Mõju Mõju Mõju Sihtrühma Võimaliku ebasoovitava ulatus sagedus suurus mõju kaasnemise risk Sotsiaalsed, sh keskmine keskmine suur väike demograafilised mõjud Mõju riigi julgeolekule ja keskmine keskmine keskmine väike välissuhetele Mõju majandusele suur keskmine suur keskmine Mõju regionaalarengule keskmine keskmine suur väike Mõju elu- ja suur suur suur väike looduskeskkonnale Mõju riigiasutuste ja keskmine keskmine suur keskmine kohalike omavalitsuste korraldusele Arengukavaga kaasnevaid mõjusid analüüsitakse põhjalikumalt arengukava koostamisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse pärast arengukava koostamise ettepaneku heakskiitmist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 135 kohaselt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel keskkonnakaalutluste arvestamine, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ning kestliku arengu edendamine. 33 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf. 34 www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/hea-oigusloome-ja-seadusloomeplaanid. 35https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007#para35lg1.  EELNÕU 02.11.2020 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea 2020 nr Päevakorrapunkt nr „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanek Riigieelarve seaduse § 19 lõike 3 kohaselt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“: 1. Koostada „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (edaspidi arengukava). 2. Määrata arengukava koostamise eest vastutavaks ministeeriumiks Keskkonnaministeerium ja arengukava väljatöötamises osalevateks asutusteks teised asjassepuutuvad ministeeriumid ja Riigikantselei. 3. Keskkonnaministeeriumil esitada arengukava Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2023. aasta veebruaris. 4. Pikendada „Riigi jäätmekava 2014−2020“ kehtivust kuni arengukava kinnitamiseni. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ministeeriumid Riigikantselei 06.11.2020 nr 1-4/20/4882 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostamise ettepaneku kooskõlastamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostamise ettepanek“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 koostamise ettepanek 2. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse eelnõu 3. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsuse eelnõu seletuskiri Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Kristiina Kase, 626 2960 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1377 - „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ koostamise ettepanek Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c0dd300d-9028-40c3-8fbf-ea9de525fd8e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c0dd300d-9028-40c3-8fbf-ea9de525fd8e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main