Ministeeriumid
05.11.2020 nr 1-4/20/3329-2
Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse
nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmise eelnõu dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu
2. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse seletuskiri
3. Ohepalu looduskaitseala kaart
Imbi Mets, 329 5543
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
05.11.2020
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse nr 34
„Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruses nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri”
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks.”;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgu ja Pala külas ning Lääne-Viru
maakonnas Kadrina vallas Arbavere, Kõrveküla, Mõndavere, Ohepalu, Ridaküla ja Uku külas
ning Tapa vallas Tapa linnas.”;
3) paragrahvi 5 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda
kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 14 lõikes 2 sätestatud ajal Ellamaa, Kuresoo, Mädajärve,
Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndis.”;
4) paragrahvi 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks ettenähtud teedel. Sõidukiga sõitmine
väljaspool selleks ettenähtud teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitse-eeskirjaga
kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ning piiranguvööndis olemasolevate rajatiste hooldustöödel, metsa- ja
põllumajandustöödel. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud sõidukiga sõitmine väljaspool
selleks ettenähtud teid ja maastikusõidukiga sõitmine riigikaitse korraldamiseks ning
sihtkaitsevööndis puidu kokku- ja väljaveol alternatiivsete võimaluste puudumisel.”;
5) paragrahvi 6 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas
lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda.”;
6) 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 11 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kaitsealal on üksteist sihtkaitsevööndit:”;
8) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) Kaanjärve sihtkaitsevöönd;”;
9) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) Ristsaare sihtkaitsevöönd.”;
10) paragrahvi 12 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tuksmani sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.”;
11) paragrahvi 12 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ellamaa ja Kuresoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.”;
12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Kaansoo, Mädajärve, Udriku, Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade
kaitse ning vajaduse korral koosluste loodusliku veerežiimi taastamine. Pärast taastamistöid
tagatakse metsa- ja sookoosluste ning vee ökosüsteemide areng üksnes loodusliku
protsessina.”;
13) paragrahvi § 13 lõike 2 punkti 3 muudetakse ja täiendatakse järgmises sõnastuses:
„7) Ellamaa, Kaansoo, Mädajärve, Udriku, ja Tapa sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste
ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;”;
14) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) Kaansoo, Mädajärve, Udriku, Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndis loodusliku
veerežiimi taastamine.”;
15) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu
rajatise, riigikaitse tarbeks keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise või
tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja
olemasolevate rajatiste hooldustööd.”;
16) paragrahvi 14 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Keelatud on inimeste viibimine Kaanjärve sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini,
Ristsaare sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, Ellamaa sihtkaitsevööndis
1. veebruarist 31. juulini ning Kuresoo ja Mädajärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist
30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.”;
17) paragrahvi 16 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.”;
18) paragrahvi 18 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva
kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks;”;
19) lisas esitatud kaart „Ohepalu looduskaitseala” asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud
kaardiga (lisatud)1.
§ 2. Muudatuste põhjendused
Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused:
1) kaitse-eesmärkide muutmise kohta;
2) kaitsekorra muutmise kohta;
3) kaitseala ja vööndite piiride muutmise kohta.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 4. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. veebruari 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/72
algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud
käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 5. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on
kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda
Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
2
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister Rene Kokk
Keskkonnaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse nr 34
„Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala
kaitse alla, kehtestada ala kaitsekord ja vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase
määrusega muudetakse Ohepalu looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala) kaitsekorda.
Kavandatav kaitsekorra muudatus puudutab riigikaitse korraldamist, ehitustegevust kaitsealal,
olemasolevate sihtkaitsevööndite laiendamist ning loodusreservaatide muutmist
sihtkaitsevöönditeks. Kaitseala kaitse eesmärke ja välispiiri ei muudeta.
Kaitseala paikneb Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolgu ja Pala külas ning Lääne-Viru
maakonnas Kadrina vallas Arbavere, Kõrveküla, Mõndavere, Ohepalu, Ridaküla ja Uku külas
ning Tapa vallas Tapa linnas.
Senise kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas LKS § 13 lõikega 1. Kaitse-eeskirja
muutmine on eelkõige tingitud Kaitseministeeriumi ettepanekust muuta Ohepalu
looduskaitseala kaitse-eeskirja selliselt, et kaitseala valitseja nõusolekul oleks võimalik lubada
keskpolügooni ohualade piiritähiste paigaldamist ning sõidukiga sõitmist väljaspool teid ja
maastikusõidukiga sõitmist riigikaitselistel eesmärkidel. Sihtkaitsevööndite laiendamisel
lähtutakse Riigimetsa Majandmise Keskuse ettepanekust laiendada olemasoleval kaitsealal
sihtkaitsevööndit laane- ja salumetsade kaitseks.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Imbi Mets (tel 329 5543, e-post
[email protected]),
eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel
5697 7994, e-post
[email protected]). Keeleliselt on toimetanud
Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel
626 2880, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused
Kaitseala eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku
mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-
Viitna oosistut. Kaitsta liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või
II lisas, need on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kassikakk (Bubo bubo), laanerähn (Picoides
tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), must-toonekurg (Ciconia nigra), sookurg (Grus grus)
ja sõtkas (Bucephala clangula). Kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,
lk 7–50) nimetab II lisas, need on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu
1
(Ophiogomphus cecilia). Kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab
I lisas, need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)1, jõed ja ojad (3260), kuivad niidud
lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood
(7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja
moreenkuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*). Kaitsta selliste kaitsealuste liikide elupaiku, milleks on muu hulgas kanakull
(Accipiter gentilis), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), koldjas selaginell (Selaginella
selaginoides), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kärbesõis (Ophrys insectifera), palu-
karukell (Pulsatilla patens), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja väike käopõll
(Listera cordata).
Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku Ohepalu linnu- ja
loodusalana (EE0020205). Lisaks on ala rahvusvahelise tähtsusega linnuala ehk IBA ala
(Important Bird Areas; OhepaluUdriku sood, ala kood EE034) ja CORINE biotoobi ala
(UdrikuOhepaluRutkamäe).
Riigikaitse korraldamisest kaitsealal
Alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavad metsaalad Harju ja Lääne-Viru maakonnas
kinnitas Vabariigi Valitsus 27. augusti 2015. a korraldusega nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni
ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine”2. Kaitseväe
keskpolügooni ümbritseva riigimetsa puhul on tegemist kaitsealade koosseisu kuuluva maa-
alaga: läänepoolne laiendatud ohuala kattub umbes 7600 ha ulatuses Põhja-Kõrvemaa
looduskaitsealaga ja idapoolne ohuala umbes 2400 ha ulatuses Ohepalu looduskaitsealaga.
Ohutuse tagamiseks tähistatakse ohuala välispiir umbes 51 km ulatuses vastavate märkide ja
piiripostidega.
Ohuala on piirkond, kuhu on laskmiste ajal kõrvaliste isikute juurdepääs tõkestatud ja rangelt
keelatud, kuna seal viibimine võib olla eluohtlik. Kaitseväe vahetut väljaõpet ohualal ei toimu,
kõik sõjalise väljaõppega kaasnevad tegevused (sõitmine, laskmine, sihtmärkide paigaldamine
jne) toimuvad olemasoleval Kaitseväe keskpolügoonil. Kuna kehtiv kaitsekord ei võimalda
rajatiste püstitamist riigikaitse tarbeks (seega ka ohuala tähistamist vastavate märkide ja
piiripostidega), tuleb kavandatava tegevuse tegemiseks muuta kaitse-eeskirja.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punkt 2 näeb ette,
et kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega
võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või
ei ole selleks otseselt vajalik, hinnatakse tegevuse mõju keskkonnale. Antud juhul võib eeldada,
et kavandatava tegevusega, ohuala nõuetekohase tähistamisega märkide ja piiripostidega,
kaasneb oluline keskkonnamõju. Natura alade puhul tuleb hinnata tegevuse mõju liikide ja
elupaigatüüpide suhtes, kelle kaitseks on Natura ala moodustatud. Projektile võib tegevusloa
anda üksnes siis, kui otsustaja on Natura hindamise põhjal veendunud, et projekti elluviimine
ei mõjuta ebasoodsalt Natura ala kaitse eesmärke. Kaitseväe keskpolügooni ohuala
piiritähistuse, Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavate matkaradade ja vaatetorni
1
Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale, tärniga on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid.
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/329082015005
2
ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu on koostanud Skepast&Puhkim OÜ
(projekt nr 2017-0055-02)3. Eelhindamisel hinnati kavandatava tegevuse (eelkõige ohuala
piirisihi rajamine ja hooldus) mõju Ohepalu loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja elupaigatüüpidele. Kokkuvõtteks järeldati, et ebasoodsaid mõjusid Ohepalu
loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele ning Ohepalu
linnualale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei esine.
Kaitseväe keskpolügooni ohuala piirisiht koos tähistusega on planeeritud TapaPikassaare oosi
harjal kulgeva pinnastee lääneserva. Tööde tegemiseks on vajalik kaitseala valitseja
kooskõlastus, mille andmisel seatakse tingimusi, et kavandatava tegevuse mõju
loodusväärtustele oleks minimaalne.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kaitse-eeskirja § 1 lõiget 2. Lausest kustutatakse sõna
„loodusreservaat”, sest kaitse-eeskirja muutmisel tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk
„Loodusreservaat” ning sõnastatakse üheksa sihtkaitsevööndi asemel üksteist
sihtkaitsevööndit. (Selgitus: eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk).
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse kaitse-eeskirja § 2 lõiget 1. Lisatakse täpsustus kaitseala
paiknemise kohta ka Tapa vallas Tapa linnas, seda küll vaid 0,4 ha ulatuses. Täiendusega
parandatakse viga: kaitseala asukoha loetelust oli välja jäänud Tapa linn. Välispiiri pole
muudetud.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 1. Loetelusse lisatakse kaks
sihtkaitsevööndit: Kaanjärve sihtkaitsevöönd, mis moodustatakse Kaanjärve
loodusreservaadist, ja Ristsaare sihtkaitsevöönd, mis moodustatakse Ristsaare
loodusreservaadist.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kaitse-eeskirja § 5 lõiget 4. Kuna tegemist on
kaitsepolügooni ohualaga, võib tekkida vajadus riigikaitselistel eesmärkidel väljaspool
ettenähtud teid mootorsõidukiga sõita. Samuti võib tekkida vajadus kasutada sihtkaitsevööndis
mootorsõidukit puidu kokku- ja väljaveoks alternatiivsete võimaluste puudumisel, seda näiteks
juhul, kui erametsamaa paikneb piiranguvööndis, mida ümbritseb sihtkaitsevöönd. Kaitse-
eeskirja muutmisega tehtavad erisused on rakendatavad vaid kaitseala valitseja loal, seega
eelneb väljaspool teid mootorsõidukiga sõitmisele kaitseala valitseja kaalutlus ehk loataotluse
menetlemine üldises korras. Lisaks täpsustatakse sätte sõnastust, et oleks selgem, et kaitseala
valitseja nõusolekul teostataval tegevusel saab kaitseala valitseja anda nõusoleku ka selleks
tegevuseks vajadusel sõidukit kasutada. Kaitseala valitseja saab loa anda juhul, kui kaitseala
kaitse-eesmärke ei ohustata ning loodusväärtusi ei kahjustata. Tegevusloa tingimustega saab
kaitseala valitseja tagada, et lisanduv häiring loodusele oleks minimaalne. Piiranguvööndis on
olemasolevate ehitiste hooldustööd lubatud looduskaitseseaduse alusel ja kaitse-eeskiri seda ei
reguleeri, kaitse-eeskirjaga täpsustatakse, et selleks tegevuseks võib piiranguvööndis sõidukit
kasutada, samuti võib sõidukit kasutada piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel.
Sõidukiga sõitmisel väljaspool teid on oluline, et kaitseala väärtusi ei kahjustataks.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse kaitse-eeskirja § 6 punkti 4. Kaitse-eeskiri viiakse
kooskõlla LKS § 14 lõikega 1, mille punkti 6 sõnastus on seoses 1. juulil 2015. a jõustunud
ehitusseadustikus sätestatuga muutunud. Muu hulgas ei kasuta kehtiv ehitusseadustik enam
väikeehitise mõistet. Väiksemate ehitiste puhul on vaja esitada üksnes ehitusteatis. Kui
3
https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/kmh_eelhinnang_21_02_2019.pdf
3
ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitist kavandatakse kaitsealal, eeldab selle lubamine
kaitseala valitseja nõusolekut. Ehitiste, millele ei ole nõutav ehitusteatis või ehitusluba,
ehitamiseks, tuleb saada üksnes kaitseala valitseja nõusolek.
Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks 3. peatükk „Loodusreservaat”. Kaitse-
eeskirja muutmisel moodustatakse Kaanjärve loodusreservaadist Kaanjärve sihtkaitsevöönd ja
Ristsaare loodusreservaadist Ristsaare sihtkaitsevöönd. Alad paiknevad riigimetsa maal
Aegviidu metskonnas. Mõlema reservaadi puhul on tegemist siirdesoo- ja rabametsadega
(91D0*), kuid leidub ka soostuvaid ja soolehtmetsi (9080*), mis on loodusdirektiivi
elupaigatüüpidele vastavad kooslused. Ohepalu looduskaitseala soomassiividesse ajalooliselt
rajatud kraavid ja kuivendusvõrk töötavad endiselt ning mõjutavad negatiivselt kaitseala kaitse-
eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja sellega ka kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohti.
Märkimisväärne kuivenduse mõju on kaasa toonud sooalade järjest suureneva metsastumise.
Kaitsealal on Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise projektiga4 planeeritud taastada
looduslik veerežiim. Selle käigus suletakse olemasolevaid kraave ja rajatakse kraavidele
paisud, et leevendada kuivendusvõrgu degradeerivat mõju. Ohepalu looduskaitseala loodi
1977. aastal ning toona ei osatud mõelda soode taastamise vajadusele, kui kaitsealale
moodustati kaks loodusreservaati, kus on igasugune inimtegevus keelatud. Moodustatavate
sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine,
kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning koosluste loodusliku veerežiimi taastamine, pärast
taastamistöid tagatakse ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina.
Sihtkaitsevöönditesse arvamisega muutub ala kaitsekord leebemaks võrreldes
loodusreservaatide kaitsekorraga, kus on keelatud igasugune inimtegevus. Kaitsekorra
leevendamine ei kahjusta kaitse eesmärke. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja
muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ning püüda kala kogu kaitsealal. Lähtuvalt vajadusest
tagada pesitsusrahu kaitsealustele linnuliikidele seatakse mõlemas uues sihtkaitsevööndis
ajaline liikumispiirang. (Liikumispiirangute põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punkti 16
selgituste juures.)
Eelnõu § 1 punktiga 7, 8 ja 9 lisatakse olemasoleva üheksa sihtkaitsevööndi nimekirja
Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevöönd. Üheksa sihtkaitsevööndi asemel on edaspidi üksteist
sihtkaitsevööndit.
Eelnõu § 1 punktiga 10, 11 ja 12 muudetakse sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärke, Tuksmani,
Ellamaa ja Kuresoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgid jäävad samaks. Kaansoo, Mädajärve,
Udriku, Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning vajaduse korral
koosluste loodusliku veerežiimi taastamine. Pärast taastamistöid tagatakse metsa- ja
sookoosluste ning vee ökosüsteemide areng üksnes loodusliku protsessina.
Selleks et tagada Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamine, on loodusliku
veerežiimi taastamistööd lisaks uutele Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndile vajalikud ka
olemasolevates Kaansoo, Mädajärve ja Udriku sihtkaitsevööndis. Kehtiva kaitse-eeskirja
kohaselt on sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk ökosüsteemide arengu tagamine üksnes
loodusliku protsessina ning taastamistööd, nagu kraavide sulgemine ja tammide ehitamine, ei
ole lubatud. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik, et tööde tegemine oleks tagastud viisil, mis
ei kahjusta kaitse-eesmärke. Taastamistööde tulemusena paraneb loodusdirektiivi I lisas
4 (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126)
https://soo.elfond.ee/taastamisalad/ohepalu/
4
nimetatud elupaigatüüpide huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), looduslikus seisundis
rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo-ja rabametsade (91D0*),
rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisund. Lisaks
mõjutatakse taastamistöödega positiivselt märgalasid, mis ei ole praegu määratud
loodusdirektiivi elupaigatüübina, kuid millele luuakse eeldused kunagi mõneks väärtuslikuks
elupaigatüübiks kujuneda.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse ja täiendatakse § 13 lõike 2 punkti 3. Lisaks Tapa
sihtkaitsevööndile võimaldatakse poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks
alade taastamis- ja hooldustöid ka Ellamaa, Kaansoo, Mädajärve ja Udriku sihtkaitsevööndis.
Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka
teiste elustikurühmade rohkuseks. Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eesmärk
on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest
sõltuvate liikide säilimine.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 13 lõike 2 punkti 7. Lubatud on loodusliku veerežiimi
taastamine Kaansoo, Mädajärve, Udriku, Kaanjärve ja Ristsaare sihtkaitsevööndis. (Eelnõu § 1
punktis 10, 11 ja 12 esitatud selgitus.)
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud
tegevuste loetelu: lubatakse riigikaitse tarbeks keskpolügooni ohuala välispiiri tähistamisega
seotud rajatise püstitamist ja hooldustöid. Ohuala välispiiri nõuetekohaseks tähistamiseks
kasutatakse piiriposte koos hoiatussiltidega vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele
ja -juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse tõkkepuuga, mille lähedusse paigaldatakse
puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku
andmiseks. Sõnastus viiakse kooskõlla LKS § 30 lõike 4 punktiga 6, mis võimaldab kaitseala
valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise
püstitamist ja olemasolevate rajatiste hooldustöid kaitsealal riigikaitse tarbeks. LKS sätte alusel
muudeti Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja5, kuid Ohepalu looduskaitseala
kaitse-eeskirja jäi vastav täiendus sisse viimata. Kaitse-eeskirja muutmisele järgnev
riigikaitseliste tegevuste planeerimise protsess peab kindlustama, et kogu häiring kaitsealale
oleks minimaalne.
Eelnõu § 1 punktiga 16 keelatakse lisaks Ellamaa, Kuresoo ja Mädajärve sihtkaitsevööndile
inimeste viibimine Kaanjärve sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini ning Ristsaare
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Liikumispiirang määratakse lähtuvalt vajadusest
tagada pesitsusrahu kaitsealustele linnuliikidele must-toonekurele ja metsisele. Piirang ei kehti
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel
ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Liikumispiirangute
kehtestamise aluseks on „Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava” (2018) ja
keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ ja „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse
tegevuskava” (2015) ning keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise
püsielupaikade kaitse alla võtmineˮ. Kaitsealal on registreeritud neli metsise mängupaika.
Must-toonekure viimane kinnitatud vaatlus 2014. aastal pesitsust ei tuvastanud, kuid liigi
elupaigaks olevad vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad on soodsas seisundis, mis
loob eelduse uueks pesitsuseks.
5 Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007. a määrus nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiriˮ – RT I,
31.10.2017, 9 jõust. 10.11.2017.
5
Eelnõu § 1 punktiga 17 sõnastatakse piiranguvööndi määratlus: see on kaitseala osa, mis ei
kuulu sihtkaitsevööndisse. Kustutatakse sõna „loodusreservaat”, sest 3. peatükk tunnistatakse
kehtetuks.
Eelnõu § 1 punktiga 18 lisatakse piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatavaks
tegevuseks tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või
riigikaitse tarbeks. Tegevuse lubamine võimaldab keskpolügooni ohuala välispiiri ohutuse
tagamiseks tähistada vastavate märkide ja piiripostidega.
Eelnõu § 1 punktiga 19 asendatakse Ohepalu looduskaitseala kaart.
2.1. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Ohepalu looduskaitseala välis- ja vööndite piiri on korrigeeritud 2019. aasta Eesti põhikaardi ja
2020. aasta jaanuari katastriandmete alusel. Kaitseala üldpindala on 5934,6 ha ning see ei
muutu, samaks jääb ka Ohepalu linnu- ja loodusala pindala.
Sihtkaitsevööndi pindala suurenemise ja vööndipiiride muudatuste põhjuseks on kahe
loodusreservaadi muutmine sihtkaitsevööndiks ning laane- ja salumetsade kaitseks
sihtkaitsevööndite laiendamine. Eesmärk on täita nii looduskaitse arengukava kui ka
metsanduse arengukava aastani 2020 seatud eesmärki parandada metsade range kaitse
tüpoloogilist esindatust. Ökoloog Asko Lõhmuse 2016. aastal valminud analüüsist selgub, et
mitmekesise elu- ja looduskeskkonna säilimiseks ei ole mõningaid metsatüüpe Eestis range
kaitse all piisavalt. Üheks selliseks on laanemetsad, mis on Ohepalu looduskaitsealal oluline
metsatüüp. Kaitseala metsad on peamiselt sinilille kasvukohatüübi metsad, mille ohutegur on
suurte lankidena tehtav metsaraie. Piiranguvööndist laanemetsade kaitseks Tuksmani ja
Kaansoo sihtkaitsevööndisse arvatavate alade (423 ha) piiritlemiseks on kasutatud riigi
omanduses olevate katastriüksuste piire, mis on üheselt mõistetavad kaitsealal paiknevate
ooside ahelikus. Valdavalt on alad liidetud Kaansoo sihtkaitsevööndiga, kus on vajaduse korral
võimalik taastada looduslik veerežiim, piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvatavatel aladel
leidub kraavitust. Piiranguvööndisse jääb piki Tapa-Pikassaare oosistikku kulgevast pinnasteest
umbes 2500 m pikkune lõik, kaitseala ida-läänesuunaliselt läbiva Metskonna tee
(35206:002:0264) umbes 1180 m pikkune lõik ning Ohepalu tee (35206:002:0249) umbes 1160
m ulatuses.
Pärast määruse kehtestamist on Ohepalu looduskaitseala sihtkaitsevööndite pindala 5105 ha ja
piiranguvööndite pindala 829,6 ha. Pindalamuudatused puudutavad ainult riigi omanduses
olevaid maid.
3. Menetluse kirjeldus
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes Ohepalu looduskaitseala kaitsekorra muutmise
väljatöötamise kavatsuse koostamine (edaspidi VTK), kavatsust tutvustati avalikkusele 8.–25.
märtsini 2019. a. VTK-ga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel
(https://www.keskkonnaamet.ee) ja Harju kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn), Kuusalu
Vallavalitsuses (Mõisa tee 17, Kiiu alevik), Kadrina Vallavalitsuses (Rakvere tee 14, Kadrina)
ja vastavate asutuste veebilehel. Kuulutus ilmus ajalehes Postimees ja Harju Elu 8. märtsil.
6
Ettepanekud ja seisukohad paluti Keskkonnaametile esitada hiljemalt 25. märtsiks.
Teavituskirjad saadeti Kuusalu ja Kadrina Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise
Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Kaitseministeeriumile ja Eestimaa Looduse Fondile.
VTK avalikustamise käigus esitati hulk küsimusi keskpolügooni ohuala ja seal planeeritava
tegevuse kohta, Keskkonnaamet edastas need küsimused vastamiseks Kaitseministeeriumile.
Tabel 1. Väljatöötamise kavatsusele esitatud ettepanekud ja seisukohad 2019. a.
Ettepaneku Ettepaneku sisu Tulemus/vastus
tegija
Kohalik Sõnastada kaitse-eeskirja § 5 lõige Selgitati, et kaitse-eeskirja sõnastus on
elanik 4 „kaitseala valitseja nõusolekul vastavuses LKS § 30 lõike 4 punkti 6
keskpolügooni ohuala välispiiri sõnastusega ning edaspidi on kaitseala
tähistamiseks”. sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja
nõusolekul lubatud riigikaitse tarbeks
rajatisi püstitada. Selle punkti all
mõistetakse ka Kaitseväe
keskpolügooni ohuala välispiiri
tähistust. Lisaks piiritähistele
paigaldatakse vastavalt Kaitseväe
ohutuseeskirjadele teedele tõkkepuud
ja infotahvlid keskpolügoonil
toimuvast tegevusest märku
andmiseks.
Kohalik Täpsustada § 14 lõike 1 punkti 3 Selgitati, et LKS § 14 lõike 1 punkti 8
elanik „tee, tehnovõrgu rajatise või alusel peab kaitsealal olema ehitusloa
ja tootmisotstarbeta ehitise väljastamiseks kaitseala valitseja
seltsing püstitamine kaitsealal paikneva nõusolek. Vajaliku kooskõlastuse ja
„Loodus, kinnistu, kaitseala või tingimused annab KeA ehitusloa
inimene ja keskpolügooni ohuala välispiiri menetluses.
sõjavägi” tähistuse tarbeks ja olemasoleva
ehitise hooldustööd”.
Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 6. veebruari 2020. a käskkirjaga
nr 1-2/20/72 algatatud haldusmenetluses.
Avalikkusele tutvustati kaitse-eeskirja eelnõud ja seletuskirja 1.–22. maini 2020. a.
Dokumentidega oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel
(https://www.keskkonnaamet.ee), Kuusalu valla kodulehel (www.kuusalu.ee) ja Kadrina valla
kodulehel (www.kadrina.ee). Kuulutus ilmus ajalehes Õhtuleht ja Harju Elu 30. aprillil.
Ettepanekud ja seisukohad paluti Keskkonnaametile esitada hiljemalt 22. maiks. Teavituskirjad
saadeti Kuusalu ja Kadrina Vallavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele,
Keskkonnainspektsioonile, Kaitseministeeriumile ja Eestimaa Looduse Fondile.
Kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise käigus esitatud seisukohad, mis ei kuulu
Keskkonnaameti vastutusalasse, edastati vastamiseks Kaitseministeeriumile ja Riigimetsa
Majandamise Keskusele.
7
Tabel 2. Kaitse-eeskirja eelnõule esitatud ettepanekud ja seisukohad 2020. a.
Ettepaneku Ettepaneku sisu Tulemus/vastus
tegija
Kohalik Keskkonnaamet kaalus ettepanekuid ning
elanik muutis määruse eelnõu sõnastust osaliselt.
ja
seltsing Ettepanek sõnastada kaitse- § 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse
„Loodus, eeskirja § 5 lõige 4 järgmiselt: „…kaitse-eeskirjaga kaitseala
inimene ja „…keskpolügooni ohuala valitseja nõusolekul lubatud tegevusel,
sõjavägi” välispiiri tähistamiseks…”. kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel ning piiranguvööndis
olemasolevate rajatiste hooldustöödel, metsa-
ja põllumajandustöödel.”
Selgitati, et tegemist on kaitsepolügooni
ohualaga, siis võib tekkida vajadus
riigikaitselistel eesmärkidel väljaspool
ettenähtud teid mootorsõidukiga sõita. Samuti
võib tekkida vajadus kasutada
sihtkaitsevööndis mootorsõidukit puidu
kokku- ja väljaveoks alternatiivsete
võimaluste puudumisel, seda näiteks juhul,
kui erametsamaa paikneb piiranguvööndis,
mida ümbritseb sihtkaitsevöönd. Kaitse-
eeskirja muutmisega tehtavad erisused on
rakendatavad vaid kaitseala valitseja loal,
seega eelneb väljaspool teid mootorsõidukiga
sõitmisele kaitseala valitseja kaalutlus ehk
loataotluse menetlemine üldises korras.
Kaitseala valitseja saab loa anda juhul, kui
kaitseala kaitse-eesmärke ei ohustata ning
loodusväärtusi ei kahjustata. Tegevusloa
tingimustega saab kaitseala valitseja tagada,
et lisanduv häiring loodusele oleks
minimaalne.
Ettepanek sõnastada kaitse- § 14 lõike 1 punkti 3 muudetakse ja
eeskirja § 14 lõige 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„…keskpolügooni ohuala „…uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
välispiiri tähistuse kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu
tarbeks…”. rajatise, riigikaitse tarbeks keskpolügooni
ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise
või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine
kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala
tarbeks ja olemasolevate rajatiste
hooldustööd.”
Täiendatakse kaitseala valitseja nõusolekul
sihtkaitsevööndis lubatud tegevuste loetelu:
8
lubatakse riigikaitse tarbeks keskpolügooni
ohuala välispiiri tähistamisega seotud rajatise
püstitamist ja hooldustöid. Ohuala välispiiri
nõuetekohaseks tähistamiseks kasutatakse
piiriposte koos hoiatussiltidega vastavalt
Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja -juhenditele.
Ohualale suubuvad teed varustatakse
tõkkepuuga, mille lähedusse paigaldatakse
puidust või metallist infotahvel ja lipumast
keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku
andmiseks. Sõnastus viiakse kooskõlla LKS
§ 30 lõike 4 punktiga 6, mis võimaldab
kaitseala valitseja nõusolekul
sihtkaitsevööndis tee, tehnovõrgu rajatise või
tootmisotstarbeta rajatise püstitamist ja
olemasolevate rajatiste hooldustöid kaitsealal
riigikaitse tarbeks.
Päästame 1. Esitati vastuväide Natura Vastuväitega ei arvestatud.
Eesti hindamise tegemata jätmise Selgitati, et dokument, millele viidati, ei
Metsad otsusele ja nõuti Natura käsitle Ohepalu LKA kaitse-eeskirja
MTÜ hindamise tegemist muutmist, vaid on Kaitseväe keskpolügooni
kooskõlas Euroopa Liidu ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja
õigusega, sh vaatetorni ehitusprojekti KMH eelhinnang.
loodusdirektiiviga. Viidati Järeldused, ettepanekud ja soovitused lk 50‒
kirjas Ohepalu LKA-le 52 puudutavad hinnangut ehitusprojektiga
tehtud keskkonnamõjude kavandatavale tegevusele – eelkõige ohuala
hinnangule ja Natura piirisihi rajamisele ja hooldusele.
eelhinnangule, mis ei asenda Kokkuvõtteks teeb ekspert ettepaneku jätta
Natura hindamist ning algatamata Kaitseväe keskpolügooni
Ohepalu kaitse-eeskirja ümbritsevas riigimetsas alaliseks
muutmise Natura hindamise riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavate
eelhinnangu punktile 3.3.5. maa-ala piiritähistuse ja RMK matkaradade
ehitusprojekti KMH. LKS § 14 lõike 1 punkti
8 alusel peab kaitsealal olema ehitusloa
väljastamiseks kaitseala valitseja nõusolek.
Vajaliku kooskõlastuse ja tingimused annab
KeA ehitusloa menetluses.
2. Esitati vastuväide ohuala Vastuväitega ei arvestatud.
laiendamiseks, kuna ohuala Selgitati, et Kaitseväe keskpolügooni nn
laiendamine ei ole eelnõust ohuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse
ega seletuskirjast tulenevalt 27.08.2015 korraldusega nr 352 „Kaitseväe
riigikaitse eesmärgil keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas
põhjendatud. alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa
andmine”. Ohepalu LKA kaitse-eeskirja
muutmisega ei ole võimalik keskpolügooni
ohuala laiendamist puudutavaid küsimusi
seostada.
Vastuväitega arvestati osaliselt.
9
3. Esitati vastuväide § 5 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse
sõidukiga sõitmise järgmiselt: „…kaitse-eeskirjaga kaitseala
lubamisele väljaspool teid ja valitseja nõusolekul lubatud tegevusel,
igasugusele kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
maastikusõidukiga teadustegevusel ning piiranguvööndis
sõitmisele. Kas „sõidukiga olemasolevate rajatiste hooldustöödel, metsa-
sõitmist väljaspool teid ja ja põllumajandustöödel.” Selgitused on
maastikusõidukiga sõitmist ettepaneku juures.
riigikaitselistel eesmärkidel”
on kaitseala valitseja
nõusolekul vaja piiritähiste
paigaldamiseks või ka
muuks tegevuseks?
Praegune sõnastus on väga
laia tõlgendamisruumiga.
Selgitati, et KeA on seisukohal, et ohuala
tähistust on võimalik rajada piki Tapa-
4. Tehti ettepanek tähistada Pikassaare oosistikku kulgeva pinnastee
ohuala selliselt, et RMK läänepoolsesse serva sellisel moel, et teed on
Penijõe-Aegviidu-Kauksi võimalik kasutada. Rajatiste paigaldamine
matkatee lõik Ohepalu toimub KeA kooskõlastuse alusel.
LKA-l jääb senisesse
kasutusse. Vastuväite ja ettepanekuga ei arvestatud.
Selgitati, et teatud juhtudel on vajalik
5. Esitati vastuväide sihtkaitsevööndis lubada mootorsõidukite
sihtkaitsevööndis kasutamist. Tegevus toimub kaitseala
mootorsõidukite valitseja, KeA loal kaalutlusotsuse alusel.
kasutamisele ja ettepanek Ohepalu LKA-le jääb taastamist ja hooldamist
eraisikute puhul vajavaid poollooduslikke kooslusi kokku
mootorsõidukite kasutamise ligikaudu 48 ha, mille hääbumise peamiseks
keelamiseks põhjuseks on kinnikasvamine kasutusest välja
sihtkaitsevööndis. jäämise tõttu. Seega on poollooduslike
koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade
karjatamine, rohu niitmine ning puu- ja
põõsarinde harvendamine. Ka on osades
sihtkaitsevööndites vajalikeks töödeks
kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi
taastamiseks.
Selgitati, et esineb juhuseid, kui
piiranguvööndis paiknev erametsamaa on
6. Seletuskirjas on mainitud, ümbritsetud sihtkaitsevööndiga. Kaitseala
et „võib tekkida vajadus valitseja kooskõlastusel võib lubada
kasutada sihtkaitsevööndis eraomanikul kasutada mootorsõidukit puidu
mootorsõidukit puidu kokku- ja väljaveoks oma kinnistult läbi
kokku- ja väljaveoks sihtkaitsevööndi. Kaitseala valitseja saab
alternatiivsete võimaluste nõusoleku andmisel seada kokku- ja
puudumisel, seda näiteks väljaveoks tingimusi, et loodusväärtused
juhul, kui erametsamaa kahjustada ei saaks.
10
paikneb piiranguvööndis,
mida ümbritseb
sihtkaitsevöönd”. Küsite,
kuidas seda mõista. Selgitati, et muudatuse põhjus on Eestimaa
Looduse Fondi soode taastamise projektiga
7. Esitati küsimus planeeritud loodusliku veerežiimi taastamine,
reservaatide muutmise kohta tööde käigus suletakse olemasolevaid kraave
sihtkaitsevöönditeks. ja rajatakse kraavidele paisud, et leevendada
kuivendusvõrgu degradeeruvat mõju.
Sihtkaitsevööndite leebem kaitserežiim
võimaldab ettenähtud töid teha,
loodusreservaadis on igasugune inimtegevus
keelatud.
Ettepanekuga ei arvestatud.
KeA on seisukohal, et vastuskirjas antud
8. Esitati ettepanek eelnõud selgitused on piisavad ja vasturääkivused lahti
sellisel kujul mitte edasi kirjutatud.
menetleda, kuna esineb
vasturääkivusi.
MTÜ Eesti Kuna MTÜ esitas rida ettepanekuid, siis
Metsa selgitati esmalt, et Ohepalu LKA kaitse-
Abiks eeskirja muudatuste eesmärk ei ole kogu ala
kaitsekorra läbi vaatamine, vaid muudatused
on tehtud konkreetsetel põhjustel.
1. Tehti ettepanek täiendada Ettepanekuga ei arvestatud.
kaitseala kaitse-eesmärkide Selgitati, et kuivad niidud lubjarikkal mullal
nimekirja, lisades kaks on juba nii kaitseala kui ka Ohepalu loodusala
loodusdirektiivi eesmärgiks. Vanad laialehised metsad
elupaigatüüpi, 13 kaitsealust registreeriti 2014. a väga väikesel pindalal
looma- ja linnuliiki ja üks 1,2 ha ulatuses, mistõttu ei ole otstarbekas
taimeliik. elupaigatüüpi seada kaitse-eesmärgiks.
Looma- ja linnuliikide elupaigad on
keskkonnaregistris u 90% ulatuses
registreeritud sihtkaitsevööndis, kus
ohutegurid liikidele praktiliselt puuduvad. On
arvestatud, et kaitseala eesmärgiks seatud
katusliikide ja koosluste alusel kehtestatud
kaitsekord tagab ka teiste liikide kaitse. See
tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on
lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja
koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Kahe
loomaliigi elupaigad arvatakse
piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse.
2. Tehti ettepanek muuta Ettepanekuga ei arvestatud.
kõrgete loodusväärtustega Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr
alade kaitse 113 moodustati 58 uut looduskaitseala, mis ei
11
piiranguvööndist olnud varem olnud kaitse all (v.a kaks ala).
sihtkaitsevööndiks ja kõik Kaitse alla võeti täiendavalt 6731 ha
Ohupalu LKA laanemetsad laanemetsi, 9850 ha salumetsi ja 4183 ha
sihtkaitsevööndisse arvata. soovikumetsi, kokku 26 715 ha riigile
kuuluvat metsamaad. Lisaks on
keskkonnaregistri metsavajakute
looduskaitseala kihile kantud Eestis kokku
16 396 ha riigimetsa maad (laane- ja
salumetsad), mis paiknevad kaitsealadel ja
millele kehtestatakse sihtkaitsevööndi
kaitserežiim. Ohepalu LKA pindala on
5935 ha, millest 86% moodustavad
sihtkaitsevööndid. Seoses laane- ja
salumetsade liitmisega suureneb
sihtkaitsevööndite pindala kaitsealal 423 ha
võrra. Arvestades eelöeldut leiab KeA, et
kaitseala sihtkaitsevööndite pindala on
piisavalt suur. Üleeestiliselt tehti laane- ja
salumetsade kaitse alla võtmise ettepanekus
pindalaarvestused nii, et arvestati riigimaa
kaitse alla võtmisega. KeA juhindub sellest
ettepanekust, et tagame kaitse ja katame
metsavajakud riigimaadel ning eramaadele
täiendavaid piiranguid ei sea.
3. Tehti ettepanek Ettepanekuga ei arvestatud.
karmistada piiranguvööndi Kaitseala piiranguvööndi pindala on 830 ha
piiranguid. Kuna (14% kogupindalast). Kuna keskmise langi
uuendusraie on Ohepalu suurus Eestis on alla 2 ha, siis ei ole 2 ha
LKA-l suures konfliktis suuruse langi piirang turberaie puhul suur.
kaitse-eesmärkidega, tehti Metsaregistri andmetel on kuuseenamusega
ettepanek keelata puistuid kaitseala piiranguvööndis ligi 132 ha,
uuendusraie nagu seda mis on jagunenud üle kaitseala väiksemate
kehtestab puistutena, suuri kuusemassiive ei ole. Seega
looduskaitseseaduse § 31. on piiranguvööndis kuuseenamusega puistuid
u 26%. Vanemaid kui 70-aastaseid (valmivad
ja raieküpsed) kuuseenamusega puistuid on
piiranguvööndis u 86 ha, olles väiksemate
fragmentidena jagunenud üle kaitseala. Raie
puhul kuusikutes langi suurusega kuni 0,5 ha
ei teki loodusele märkimisväärset kahju.
Väikese langi suurusega ning koosluse liikide
ja vanuse mitmekesisuse säilitamisega
tagatakse maastikuilme säilimine, puistu
vanade metsade suur osakaal, erivanuselisus,
koosluste ja liikide kaitse, sellega hoitakse ära
liiga kiired muutused piiranguvööndi metsade
vanuselises struktuuris ning majandatakse
metsi pikema aja vältel. Kõik raied kaitsealal
tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga, v.a
12
piiranguvööndis 20 tm raiumine kinnistu
kohta aastas. Kaitseala valitseja saab raieks
nõusoleku andmisel seada tingimusi kokku- ja
väljaveoks, et loodusväärtused kahjustada ei
saaks.
4. Tehti ettepanek lisada Ettepanekuga ei arvestatud.
tõhusamat kaitset vajavad Ettepaneku kohaselt laieneks kaitseala u 1240
kõrge loodusväärtusega alad ha võrra. Enne kaitse-eeskirja plaanitavate
Ohepalu LKA-sse. muudatuste avalikustamist analüüsib KeA alal
kehtivat kaitsekorda ja piire lähtuvalt
loodusväärtustest. Muudatuste kavandamisel
lähtutakse üldisest põhimõttest tagada
loodusväärtuste kaitse olemasolevatel
kaitsealustel objektidel. Olemasolevaid
kaitsealasid laiendatakse üldjuhul ainult väga
põhjendatud juhtudel, nt kui ala kaitse alla
mitte võtmine ohustab kaitsealuse liigi
säilimist või seisundit Eestis/Euroopas või on
tegemist I kaitsekategooriasse kuuluva liigiga.
2014. aastal Euroopa Komisjoni koostatud
Eesti Natura 2000 võrgustiku loodusdirektiivi
I lisa elupaigatüüpide piisavushinnangu järgi
on Eestis elupaigatüüpide kaitseks
moodustatud alasid piisavalt. Seetõttu ei ole
Ohepalu LKAga piirnevate alade kaitse alla
võtmine elupaigatüüpide kaitse eesmärgil ja
loodusala piiride laiendamine loodusdirektiivi
elupaigatüüpide kaitseks vajalik ja
põhjendatud. Väärtuste kaitset tuleb tõhustada
juba olemasolevatel kaitsealadel.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.1.2010, lk 7–25).
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura
2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral
leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide
elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 252 on
Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Ohepalu loodusala. Lisa 1 punkti 1 alapunktiga 36
13
on Natura 2000 võrgustiku linnualaks esitatud Ohepalu linnuala. Seetõttu tuleb Ohepalu
looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura võrgustiku alade kohta käivaid erisusi.
Ohepalu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111,
08.04.2020, lk 1–256).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide
kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt
rakendavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud
linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja
kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud
vajadusi. Ohepalu looduskaitsealal on oluline kaitse-eesmärk mitme linnudirektiivi I lisas
nimetatud linnuliigi kaitse.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Kaitse-eeskirja muutmisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, majandusele,
regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Kaitse-eeskirja muutmisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Teatud negatiivne mõju on maastikuilmele, sest ohutuse tagamiseks tähistatakse kaitseväe
keskpolügooni ohuala välispiir piiripostidega nii, et ühe juurest näeb mõlemale poole järgmist
posti (piiritähiste maksimaalne vahemaa ei tohi olla suurem kui 50 m). Nõuetekohaselt on
laiendatud ohuala piirisiht maastikul vähemalt 4 m laiune.6 Selleks et vähendada uute sihtide
rajamist, kasutatakse võimaluse korral olemasolevaid, piiritähise paigaldamist oluliselt
lihtsustavaid ning piiritähise kulgemise loetavust parandavaid looduslikke struktuure: kraave,
avatud koridore, metsasihte ja teid. Ohuala 4 m laiuse piirisihi rajamiseks tuleb metsasel ala
teha trassiraieid. Juhul kui piiritähistust on võimalik paigutada olemasolevate teesihtide äärde
ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte, võib raiutava ala pindala jääda mõnevõrra
väiksemaks. Kuna tegemist on avaliku huviga (ka inimelude kaitse) ja kindla eesmärgiga
püstitatavate rajatistega, on tegevus põhjendatud. Kaitseväe väljaõpet ohualas ei toimu ja suure
tõenäosusega ei kahjustata seal loodust ega elustikku.
6 Kaitseväe juhataja 15. augusti 2017. a käskkiri nr 183 „Harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad
tehnilised nõudedˮ; kaitseministri 28. detsembri 2010. a määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja
lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kordˮ.
http://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/files/sisulehed/planeeringud/20160322_arendusprogramm.pdf
14
Keskpolügoonil läbiviidavate harjutuste käigus kasutatakse laiendatud ohuala kuni 90 päeva
aastas ning sellega kaasnevad ajalised liikumispiirangud, mis sulgevad piirkonna rekreatiivseks
kasutamiseks. Mõju on negatiivne, sest kaitsealal piki Tapa-Pikassaare oosistikku kulgevat teed
kasutavad üsna aktiivselt matkajad. Samas on tegemist avaliku huviga (ka inimelude kaitse),
seega on tegevus põhjendatud.
Ohepalu looduskaitseala soomassiividesse ajalooliselt rajatud kraavid ja kuivendusvõrk
toimivad endiselt ning mõjutavad Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid
elupaigatüüpe ja sellega ka kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohti negatiivselt. Kaitseala
veerežiimi taastamistöödega kaasneb positiivne mõju looduskeskkonnale, tööde käigus
suletakse olemasolevaid kraave ja rajatakse kraavidele paisud. Sootaastamistööde tulemusel
muutub Kaitseväe keskpolügooni ohutsoonis ala märjemaks umbes 300 ha ulatuses.
Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisega ei kaasne kulutusi, mis oleksid seotud
kaitse korraldamisega. Uut kaitseala ei looda, vastavalt 2019. aasta Eesti põhikaardile ja
2020. aasta jaanuari katastrikaardile on kontrollitud ja korrigeeritud kaitseala välispiiri
kulgemine. Ala kaitsekorda muudetakse, kahe loodusreservaadi põhjal moodustatakse kaks uut
sihtkaitsevööndit: Ristsaare ja Kaanjärve. Lisaks tsoneeritakse piiranguvööndist
sihtkaitsevööndisse täiendavalt 423 ha riigimaad, et tagada laane- ja salumetsade kaitseks sobiv
kaitsekord.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse
maamaksu 50% maamaksumäärast. Määruse jõustumisel laekub maamaksu Kuusalu vallale
ligikaudu 330 eurot aastas vähem, kuna täiendavalt lisandub sihtkaitsevööndisse 126 ha maid,
ja Kadrina vallale ligikaudu 820 eurot aastas vähem, kuna täiendavalt lisandub
sihtkaitsevööndisse 297 ha maid.
Maamaksuseaduses § 4 sätestatud maamaksumäär ei muutu.
Kaitsealale jääb hooldamist ja osaliselt ka taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi kokku
ligikaudu 48 ha. Kulud toetustele ei muutu, kuna kaitseala pindala jääb samaks. Poolloodusliku
koosluse hooldamiseks on võimalik taotleda hooldamistoetust vastavalt maaeluministri
22. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” ja taastamise
toetust vastavalt keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuse
taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja
toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord”. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike
koosluste hooldamiseks on 250 eurot hektari kohta.
Kaitse-eeskirja muudatused ei mõjuta Natura 2000 metsa toetusi, kuna erametsaomanikele
kuuluvaid maid aladel ei ole. Tegemist on riigile kuuluva maaga ning maa riigile omandamist
ei toimu.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Määruse kehtestamine mõjutab
kehtivaid planeeringuid selles osas, mis puudutab sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite piiride
ja pindala muutmist. Oluline mõju selles küsimuses puudub.
15
16
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.
Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja
omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud
ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46
lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks
tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
17
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/20-1369 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse nr 34
„Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5b84cff-dd93-4a4f-a393-b22e4acc099e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5b84cff-dd93-4a4f-a393-b22e4acc099e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main