Kiri

Siseministeerium Pikk tn 61, Tallinn 15065 Harju maakond registrikood: 70000562 OTSUS (EELNÕU) finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 teeb meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ tegevuse „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“ raames otsuse toetuse andmise tingimuste „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (nr 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et Siseministeerium (edaspidi toetuse saaja või hankija) ei ole riigihanke „Reisikorraldusteenuse ostmine Siseministeeriumile ja tema valitsemisala asutustele“ viitenumbriga 174657 (edaspidi riigihange nr 174657) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi ka RHS, kuni 31.08.2017 kehtinud redaktsioon) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 2 085,08 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, 47 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus2) § 22 lõiked 1 ja 12, lg 11 punkt 6, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused (loetletud käesoleva otsuse punktis 1.4). 1. Toetuse saaja on riigihankes nr 174657 kehtestanud pakkujatele kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole vastav ja proportsionaalne riigihanke esemega ning sellest tulenevalt on pakkujate suhtes põhjendamatult piirav 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 korraldusele nr 83 „“Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ täidab alates 01.04.2020 antud meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Archimedes asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 2 Ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioon. 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja on viinud rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 174657 (hanketeade avaldati riigihangete registris 15.06.2016), mille raames esitati viis pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis hankija kolme edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga: Aktsiaselts Wris, Aktsiaselts ESTRAVEL ja Reisieksperdi Aktsiaselts, 14.10.2016 raamlepingu nr 7-3/649-1 kestusega 48 kuud. Hankija on kehtestanud hanketeate punktis III.2.3) „Tehniline ja kutsealane pädevus“ pakkujatele järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab olema Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeritud piletimüügiagent viimased 3 (kolm) järjestikust aastat. Pakkuja esitab IATA poolt väljastatud dokumentaalse tõendusmaterjali (tunnistuse koopia) esitatud nõudele vastavuse tõendamiseks.“. Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded peavad olema põhjendatud, vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemega ning ei tohi piirata konkurentsi. Kuna hankelepingu täitmine ei sõltu ettevõtte IATA liikmeks oldud ajast, siis ei ole antud nõue rakendusüksuse hinnangul vastav ja proportsionaalne hanke esemega ning piirab põhjendamatult konkurentsi. Arvestades eeltoodut on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkti 3 ja § 39 lõiget 1. 1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Vastavalt siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) punktile 9.1 kohaldub toetuse saajale muuhulgas STS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustus järgida riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Seega, kuivõrd toetuse saaja on hankija, on ta kohustatud järgima RHS-is sätestatud nõudeid. RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 39 lõike 1 kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. RHS § 41 lg 1 punkti 4 kohaselt nõuab hankija hanketeates pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile pakkuja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete ning töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ning meetmete kirjeldust. Rakendusüksus leiab, et pakkuja viimase kolme järjestikuse aasta IATA müügiagendiks olemise nõue ei ole põhjendatud, kuna hankelepingu täitmine ei sõltu müügiagendina tegutsemise ajast. Kuulumine IATA-sse ja vastav litsents annab reisibüroole õiguse väljastada lennufirmade pileteid, mis tähendab lennupiletite müümiseks kvalifitseeritud reisikonsultantide olemasolu büroos ja reisibüroo head majanduslikku seisu, mida kontrollitakse IATA poolt igal aastal. Seega müügiagendi tegutsemisaja nõude lisamine ei ole vajalik. Lisaks märgib rakendusüksus, et ettevõtte eelneval kolmel järjestikusel aastal IATA liikmeks olemine ei taga hankelepingu kvaliteetsemat täitmist ega anna garantiid, et lepingu täitjal ei teki lepingu täitmise ajal probleeme teenuse osutamisega, kuivõrd IATA liikmeks olemist hinnatakse igal aastal. Rakendusüksus selgitab, et hankes pakkujatele seatud tingimused peavad olema vastavad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada lühemat aega turul tegutsevate ettevõtjate osalemist hankemenetluses, kui nad suudavad tõendada, et on võimelised hankelepingut täitma. Nii riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest. Ettevõtja peab suutma lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Rakendusüksus on pöördunud ka Eesti Turismifirmade Liidu poole, kes on märkinud 02.07.2020. a e-kirjas järgmist: „IATA akrediteering (rahvusvaheline litsents) on klassikaline "On/Ei Ole" tüüpi kategooria, mis ei jagune staažist tulenevateks alamkategooriateks. Seega ei ole õiguslikke erinevusi väiksema ja suurema staažiga IATA agentuuri vahel. Küll aga on tegelikud erinevused akrediteeringuga kaasas käivate õiguste kasutamise oskustes. Kuivõrd lennupileteid broneerivad, hindavad, vormistavad, väljastavad, muudavad ja tühistavad IATA agentuuri füüsilised töötajad, siis nende puhul on erialase töö staažist tulenev eelis tuntav ja reaalne. Lisaks on reaalne eelis IATA koolitusdiplomi või erialase tasemekoolitusdiplomi olemasolu. Kogemuste kaudu tulevad oskused agentuurile antud õiguste paremaks ja efektiivsemaks kasutamiseks, tulemuslikumaks lennufirmadega suhtlemiseks, paremate tingimuste välja kauplemiseks ja klientide operatiivsemaks teenindamiseks.“. Seega ei ole ka ettevõtetel IATA liikmelisuse ajast tulenevalt teenuse pakkumisel erinevaid hüvesid vms. Rakendusüksus tutvus lisaks IATA käsiraamatuga, mille põhjal samuti ei ole alust väita, et 3-aastase järjestikuse IATA kogemusega ettevõttel oleksid paremad boonussüsteemid või võimalused pakkuda paindlikumaid lahendusi. Seega ei ole värske IATA liikme ning pikemaajalise akrediteeringuga liikme tingimused piletite müügil erinevad ning stabiilse tegutsemisega ja nõuete täitmisega liikmed ei saa kasutada paremaid boonussüsteeme ning paindlikumaid lahendusi. Rakendusüksus leiab, et hankes seatud tingimus piiras lühemat aega IATA akrediteeringut omavatel ettevõtetel hankes osalemast. Rakendusüksus on seisukohal, et ka esmakordne IATA akrediteeringu saamine tõendab, et ettevõttel on olemas vajalik tehniline baas ja kompetentne personal, mistõttu ka vähem kui kolm aastat IATA akrediteeringut omav ettevõte on suuteline lepingut täitma. Rakendusüksuse seisukohta toetavad ka Rahandusministeeriumi poolt 2019. a läbi viidud projektiauditid (ESF-181/2019, ERF-309/2019), kus sarnase kvalifitseerimistingimuse osas leidsid audiitorid, et eelpool käsitletud kvalifitseerimistingimus on vastuolus RHS-iga ning sellest tulenevalt põhjendamatult piirav. Rakendusüksuse hinnangul ei võimalda RHS § 41 lg 1 punkt 4 nõuda pakkujalt IATA akrediteeringu omamist teatud aja jooksul enne pakkumuse esitamist. Rakendusüksus pöördus antud küsimuses täiendavalt rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna (edaspidi RRO) poole, kes tõi 15.06.2020. a e-kirjas välja järgmist: „Meie hinnangul saab IATA nõude esitada kehtiva RHS § 101 lg 1 p 4 või 5 alusel. IATA koos BSP ja lennuvedajatega moodustavad ülemaailmse organiseerunud tarneahela. Lühidalt, IATA ja BSP tarneahela kaudu on muudetud operatiivsemaks, oluliselt lihtsamaks ja soodsamaks nende sadade tuhandete lennuühenduste pakkumine ja müük - kokkuvõtteks klienditeenindus. Seega näib, et pigem võiks olla tegemist töö kvaliteedi tagamise meetmega (p 4). Sellisel juhul lubas tingimust seada eelmise seaduse § 41 lg 1 p 4. Küll aga ei luba kehtiv ega lubanud ka eelmine seadus sätestada nõudena, et ettevõtja peaks olema olnud IATA liige mingi aja jooksul enne pakkumuse esitamist“. Rakendusüksus nõustub RRO-ga ja on seisukohal, et RHS § 41 lg 1 punkt 4 ei võimalda küsida pakkujalt teatud meetmete või süsteemidega liitumise olemasolu konkreetse perioodi jooksul enne hanke väljakuulutamist. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et hankija, nõudes riigihanke nr 174657 kvalifitseerimistingimustes- pakkuja peab olema Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) akrediteeritud piletimüügiagent viimased kolm järjestikust aastat- on seadnud mitte õiguspärase tingimuse ning on seega rikkunud RHS § 3 punkti 3, § 39 lõiget 1 ja STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Ühendmääruse § 25 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-i alusel korraldatud riigihangetele, mille kohta tuleb teha finantskorrektsiooni otsus, selle tegemisel ühendmääruse kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsiooni. Vastavalt ühendmääruse § 22 lõikele 1 vähendatakse toetust vastavalt sama paragrahvi lõigetes 2–14 sätestatule, kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks, kui hankija oleks järginud kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-i. Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 6 alusel vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib lõike 11 punktides 3-16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et riigihangete registrist nähtuvalt esitasid riigihankes nr 174657 viis pakkujat pakkumuse, kellest kolmega sõlmiti raamleping. Seega oli antud hankes tagatud konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine, mistõttu ei ole põhjendatud kõige rangema (25%) finantskorrektsioonimäära rakendamine Nendest viiest ettevõttest olid kõigil olemas varasem IATA piletimüügiagendi kogemus, mis näitab, et vastav kvalifitseerimise tingimus ei saanud hanke lõpptulemuse osas väga suurt mõju avaldada, mistõttu ei ole proportsionaalne ka 10-protsendiline finantskorrektsiooni määr. Siiski eeldas seatud kvalifitseerimistingimus täitmist, mistõttu ei ole hetkel teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui kvalifitseerimistingimuse seadmisel oleks lähtutud RHS-ist. Seega on tõenäoline, et ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Arvestades eeltoodut on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra, kuna see on proportsionaalne rikkumise raskuse ja võimaliku tekkinud kahju suurusega. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. 1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Riigihanke nr 174657 alusel tekkinud kulusid on toetuse saaja ja Politsei- ja Piirivalveamet (TAT-i partner ning riigihankes nr 174657 hankija, kelle nimel mh Siseministeerium hanget teostas), kajastanud tegevuse nr 21 „Teenuste arendamine“ ja nr 22 „Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine“ raames järgmistes maksetaotlustes (edaspidi MT): Rikkumise Tege- Arve Toetuse Abikõlblik summa MT nr vuse nr Arve nr väljastaja saaja/partner summa (5%) Aktsiaselts 44174 22 Arve nr 289905-01 Wris Siseministeerium 1 400,97 70,05 Aktsiaselts 44588 22 Arve nr 291272-01 Wris Siseministeerium 736,43 36,82 Aktsiaselts 44809 22 Arve nr 293787-01 Wris Siseministeerium 1 045,21 52,26  294069-01 Aktsiaselts 929,55 46,48 45041 22 294069-02 Wris Siseministeerium 180,00 9,00 297751-01 898,79 44,94 297719-01 335,00 16,75 Arve nr 298781-01 Aktsiaselts 194,40 9,72 46749 22 Arve nr 300811-01 Wris Siseministeerium 320,51 16,03 Arve nr 305064-01 Aktsiaselts 25,00 1,25 48064 22 Arve nr 305389-01 Wris Siseministeerium 543,19 27,16 Arve nr 306523-01 304,00 15,2 Arve nr 306806-04 352,22 17,61 Arve nr 308190-01 17 901,56 895,08 Arve nr 308190-02 Aktsiaselts 51,95 2,6 48730 22 Arve nr 308190-03 Wris Siseministeerium 66,00 3,3 Aktsiaselts Politsei- ja 49090 21 Arve 307176-01 Wris Piirivalveamet 5,02 0,25 Arve 308426-01 Politsei- ja 5,02 0,25 21 Arve 308863-01 Piirivalveamet 2 268,44 113,42 Arve nr. 312475-01 Aktsiaselts 1 095,98 54,8 50260 22 Arve nr. 312475-02 Wris Siseministeerium 627,00 31,35 Arve nr. 314852-01 Aktsiaselts 486,86 24,34 51489 22 Arve nr. 315400-01 Wris Siseministeerium 59,50 2,98 Politsei- ja 21 Arve 313965-01 Piirivalveamet 4,42 0,22 Arve nr. 315798-01 308,00 15,4 Arve nr. 316036-01 Aktsiaselts 743,28 37,16 52135 22 Arve nr. 316370-01 Wris Siseministeerium 548,18 27,41 Arve nr 319161-01 Aktsiaselts 479,18 23,96 54128 22 Arve nr 319216-01 Wris Siseministeerium 459,55 22,98 Aktsiaselts Politsei- ja 57842 21 326825-01 Wris Piirivalveamet 2,86 0,14 Aktsiaselts 59110 22 Arve nr 325890-01 Wris Siseministeerium 9 115,47 455,77 Aktsiaselts 60703 22 Arve nr. 329135-01 Wris Siseministeerium 208,00 10,4 Kokku 41 701,54 2085,08 sh Siseministeerium 39 415,78 1970,80 sh Politsei- ja Piirivalveamet 2 285,76 114,28 Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus maksetaotlustes kajastatud hankelepingute alusel esitatud kuludest mitteabikõlblikuks 5% antud hanke raames esitatud kuludest ehk kokku 2 085,08 eurot (41 701,54*5%), millest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus 1772,32 eurot ja riiklik kaasfinantseering 312,76 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Rakendusüksus arvestab antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et juhul, kui toetuse saaja esitab veel hanke nr 174657 raames tehtud kulusid, siis arvestades käesolevas otsuses sätestatut ja lähtuvalt ühendmääruse § 22 lg 11 punktist 6, loeb rakendusüksus edaspidi mitteabikõlblikuks, peab esitatavates väljamakse taotlustes kajastatavatest kuludest kinni ja vähendab eelarvet 5% ulatuses. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 04.11.2020 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 18.11.2020. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda toetuse andmise tingimuste „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 2 085,08 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 1772,32 eurot ja riiklik kaasfinantseering 312,76 eurot; 2. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsuse punktis 1.4 nimetatud maksetaotluste alusel väljamakstud toetus summas 2 085,08 eurot; 3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 2 085,08 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082941. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number; 4. vähendada TAT eelarvet tegevuses nr 21 „Teenuste arendamine“ summas 114,28 eurot ja nr 22 „Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine“ summas 1970,80 eurot; 5. vähendada järgnevates MT-des käesoleva otsuse punkti 1 alusel hankega nr 174657 hüvitamiseks esitatud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale võib esitada rakendusüksuse kaudu vaide Siseministeeriumile STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Otsuse koostaja: Kersti Metsalo Järelevalve ekspert [email protected]