Kiri

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise ettepanek Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHS) § 5 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Rahvusringhäälingu riigikaitseülesanne on täita käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesannet kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud riigikaitseülesande täitmise ning selle täitmiseks valmistumise täpsemad nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. ERHS § 5 muudatuste jõustumise ajaks on 2022. aasta 1. jaanuar. Selgitus seletuskirja Eelnõuga täiendatakse ERHS-i sättega, mis määrab Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) riigikaitseülesande. ERR-i riigikaitseülesanne on tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonnale elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. ERR täidab oma riigikaitseülesannet tavapärases teleülekande, raadioülekande ning veebiformaadi standardis. Kehtiva riigikaitseseaduse kohaselt kehtestatakse riigikaitseülesanded kaitsetegevuse kavaga eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustele. Avalik-õigusliku juriidilise isiku ehk ERR-i ülesanded tuleb sätestada ERHS-is ja selle alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Ülesande eesmärgipäraseks täitmiseks on vajalik, et ERR teaks piisavalt aegsasti, mida riik ootab tema teenustelt. Seejuures tuleb arvestada, et kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei ole võimalik ERR-i teenuseid tavapärases mahus või kvaliteediga osutada. Näiteks võib nappida personali ja vahendeid või on riigi eri piirkondades ulatuslikud elektrikatkestused, mistõttu tarbija ei saa kasutada oma televiisorit jms. Seega tuleks ERR-i osutatavate teenuste puhul hinnata, millised neist on eelnimetatud olukorras vältimatult vajalikud ning kas vältimatult vajalike teenuste toimimiseks on vaja lisaressursse. ERR-i teenused ei ole oma olemuselt elutähtsad teenused hädaolukorra seaduse mõistes ja neile ei laiene elutähtsate teenuste regulatsioon ning seega ei ole valdkonna eest vastutaval ministril võimalik teenustele nõudeid seada. Sellegipoolest on kehtiva riigi kaitsetegevuse kava koostamise käigus selgunud, et erisuste ettenägemine on vajalik ning seetõttu antakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus täpsustada, millised ERR-i teenused on kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal vältimatult vajalikud. Sellega tagatakse elanike teavitamine ja kaitse ning konkreetsed nõuded teenuse toimepidevuse tagamiseks. Nõuete seadmine on vajalik ka ERR-i seisukohast, et ERR teaks täpselt, mis on tema kriitilised teenused, mille täitmist riik ootab. Mõjuhinnang Eesti rahvusringhäälingu seaduse kavandatav muudatus: Eesti Rahvusringhäälingule riigikaitseülesande määramine Muudatusega määratakse Eesti Rahvusringhäälingu riigikaitseülesandeks tagada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele Sihtrühm: Eesti Rahvusringhääling ERR-ile riigikaitseülesannete määramine võib mõjutada tema töökoormust, sest ERR-il tekib kohustus tagada valmisolek edastada elanikkonnale infot ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Seejuures on aga oluline tähele panna, et kuna riigikaitseülesannet täidetakse tavapärases teleülekande, raadioülekande ning veebiformaadi standardis, ei tähenda see ERR-ile sisu poolest uut ülesannet. See on ülesanne, mida ERR täidab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse alusel ka tavaolukorras. Seega ei mõjuta eelnõus sätestatu ERR-i käitumist ja mõju ulatus on väike. Mõju sagedus on samuti väike, sest mõju avaldub vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, mille esinemise tõenäosus on väike. Negatiivsete mõjude risk on samuti väike, sest regulatsioonil on positiivne mõju, kuna see aitab ERR-il kõrgendatud kaitsevalmiduseks, erakorraliseks seisukorraks, sõjaseisukorraks, mobilisatsiooniks ja demobilisatsiooniks paremini valmistuda. Praegu ei ole selge, mida täpselt riik nimetatud olukordades ERR-ilt ootab. Muudatus aitab lahendada ka probleemi, et olukorras, kus ERR-ile ei ole riigikaitseülesandeid määratud, ei saa nende töökohti määrata riigikaitselisteks töökohtadeks. See, et ERR-i juures oleksid selgelt määratud riigikaitselised töökohad, on oluline selleks, et teenuse osutamiseks vajalik personal oma tööülesandeid täidaks ja teenuseid oleks üldse võimalik osutada. ERR-ile riigikaitseülesannete määramise kaudu kirjeldatud probleem laheneb. Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Eesti Rahvusringhääling Muudatusel on otsene mõju ERR-ile, kes tagab kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal valmisoleku edastada elanikkonnale infot. Muudatuse tulemusel on võimalik tõhustada tsiviilsõjalise koostöö protseduurireeglite toimimist. Muudatusel on positiivne mõju – ühtne terviklik lähenemine elanikkonnale info edastamiseks toetab riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist. Samuti toetab osaliste ülesannete ja rollide täpsustamine kriisiolukordades suhtlemist eri riigiasutuste vahel ja valmisolekut kriisiolukordadeks. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on väikesed, sest muudatus avaldab otsest mõju vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsioooni ning demobilisatsiooni ajal ehk väga harva. Kulud ERR-ile ei ole varem riigikaitseülesandeid määratud, seetõttu võivad ülesande täitmiseks valmistumisega kaasneda teatud lisakulud. Täpsemad kulud selguvad kultuuriministri määruse eelnõu koostamisel.  Rakendusakti kavand EELNÕU KULTUURIMINISTER MÄÄRUS Nr Eesti Rahvusringhäälingu riigikaitseülesande täitmise ning selle täitmiseks valmistumise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 12 alusel. § 1. Reguleerimisala § 2. Terminid § 3. Nõuded riigikaitseülesanne täitmiseks valmistumisel § 6. Nõuded riigikaitseülesannete täitmisele § 7. Nõuded teabevahetusele § 8. Nõuete rakendamine § 9. Määruse jõustamine kultuuriminister kantsler  Kultuuriministeerium Meie: 03.11.2020 nr 7-10/20-02336-1 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamise ettepanek Riigikantselei teeb ettepaneku lisada Vabariigi Valitsusele esitatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse (edaspidi eelnõu) muudatus, millega täpsustatakse Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) riigikaitseülesande täitmist. Palume muuta eelnõu § 2 ja lisada Eesti Rahvusringhäälingu seadusesse (edaspidi ERHS) § 5 täiendused lisatud dokumendis olevas sõnastuses. Riigikaitseülesande lisamine ERHS-i on oluline, kuna ERR-ile teenuse toimepidevuse tagamiseks nõuete kehtestamine võimaldab olla valmis, et tagada kriitilised teenused kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Riigikantselei teeb ettepaneku arutada lisatud rakendusakti kavandi täpsem sisu ja koostamise ajakava läbi strateegilise kommunikatsiooni nõukogus 2020. aasta jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Rahno Istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Lisad: 1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise ettepanek 2. Rakendusakti kavand Hannes Krause 693 5299 [email protected] Siiri Pirn 693 5533 [email protected] Kersti Maurer [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee