Kiri

Rahandusministeerium Meie 19.11.2020 nr 24.2-11/2020/7070-1 Käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise käskkirja eelnõu Austatud minister Edastame kooskõlastamiseks käskkirja „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmise käskkirja eelnõu. Palume Teie kooskõlastust eelnõule kahe nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Henrik Kutberg 625 6426 [email protected] 2 (2)  DateSet nr DocNumber KÄSKKIRI Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ lisa järgmises sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkiri nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ Lisa (muudetud sõnastuses) 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS 1.1 Seos Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014—2020 1.1.1 Prioriteetne suund Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus. 1.1.2. Prioriteetse suuna eesmärk Teadus-, arendus- ja innovatsiooni (edaspidi TA&I) süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist. 1.1.3. Meetme nimetus TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade1 arendamine. 1.1.4. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on teadus- ja arendustegevusega (edaspidi TA) panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. 1.1.5. Meetme tegevus Iduettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvualades. 1.1.6. Meetme tegevuse tulemus Meetme tegevuse tulemusena soodustatakse Eesti ettevõtjaid tegelema aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. 1.2. Toetuse andmise eesmärk 1 Kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. 2 Toetuse andmise eesmärk on kasvuvaldkondade edendamiseks arendada iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalikke teenuseid, mille kaudu finantseeritakse ka nende arengut uute kontseptsioonide tõestamiseks ja prototüüpide arendamiseks. 1.3. Toetusskeemi elluviimise tulemus Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on: 1.3.1. kasvanud potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate teadmised iduettevõtluse eripäradest ja oskused iduettevõtluse väljakutsetega paremini toime tulla; 1.3.2. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad luua globaalselt konkurentsivõimelise ärimudeli; 1.3.3. suurenenud on iduettevõtjate arv, mis suudavad äri kasvatada, kaasates seejuures vajadusel ka kapitali; 1.3.4. Käivitunud on ärikiirendi, mis pakub iduettevõtjatele sobilikke arendavaid teenuseid ja kapitali iduettevõtja arendamiseks; 1.3.5. käivitunud on teaduskiirendi, mis pakub iduettevõtjale või potentsiaalsele iduettevõtjale rahalisi vahendeid kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadmuspõhise ning ärialase nõustamisega ja arendab seeläbi teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi Eestis. 1.4. Terminid Käskkirjas kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1.4.1. iduettevõtja (startup) – Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine; 1.4.2. potentsiaalne iduettevõtja – iduettevõtjale eelnev arengustaadium, mille käigus moodustub meeskond, kellel on ühine korratava ärimudeliga projekt, mida arendatakse iduettevõtjaks; 1.4.3. ökosüsteem – kõiki iduettevõtlusega seotud osapooli hõlmav arengukeskkond, mille koostoimes mõjutatakse iduettevõtjate ja -ettevõtluse tulemuslikkust Eestis; 1.4.4. ärikiirendi – investeerimisettevõte, mis lisaks kapitalile pakub iduettevõtjale arenguprogramme, et aidata iduettevõtjal edu saavutada; 1.4.5. võistlev dialoog – hankemenetluste liik riigihangete seaduse §-s 63 sätestatud tähenduses; 1.4.6. teaduskiirendi – organisatsioon või nende kogum, mis pakub iduettevõtjale või potentsiaalsele iduettevõtjale rahalisi vahendeid kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks koos teadmuspõhise ja ärialase nõustamisega. 3  1.5. Tegevuste eelarve MEETME TOETATAVAD TEGEVUSED2 ja Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve TEGEVUSE kindlaksmääratud kulukohad VÄLJUNDNÄITAJA 5 globaalset 1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Elluviija 1 kulud iduettevõtjat ja 3156 abi saanud (idu-)ettevõtet KOKKU 986 747,6 Eestis 2. Ökosüsteemi arendamine, sh Elluviija 1 kulud teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine KOKKU 2 377 697,99 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 3. Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade kulud lahendamine 1 491 158,4 1 680 000 KOKKU 3 197 414,4 4. Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud alusel) 218 399,48 15 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 5. Otsene personalikulu 1 455 996,53 100 000 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 6. Lähetused 55 000 0 Elluviija 1 kulud Elluviija 2 kulud 7. Sisseostetud projektijuhtimine 0 120 000 KOKKU 1 729 396,01 235 000 KOKKU EELARVE (koos KM) 8 500 000 1.5.1. Toetatavaid tegevusi rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. 1.5.2. Käskkirja muutmata võib tegevuste vahel summasid muuta kuni 20% (kaasa arvatud) ulatuses toetusskeemi kogueelarvest. Seejuures on Elluviijal 1 õigus summasid muuta üksnes Elluviija 1 tegevuste ja eelarve ulatuses ning Elluviijal 2 üksnes Elluviija 2 tegevuste ja eelarve ulatuses, kui elluviijad ei lepi kokku teisiti. 1.5.3. Eelarve muutmiseks suuremas määras kui 20% toetusskeemi eelarvest tuleb muuta käskkirja, selleks ettenähtud sätetele tuginedes. Toetusskeemi eelarvet võib muuta mitte tihedamini kui iga kuue kuu tagant. 2 Vastavalt tegevuste kirjeldusele alapeatükis 2.1. 4 1.5.4. Toetusskeemi tegevusi viiakse ellu järgneva ajakava alusel. Tegevuse Tegevuse sisu Teostaja Periood nr 1.1 Inimkapitali kättesaadavus Elluviija 1 14.07.2015– 31.10.2023 1.2. Ökosüsteemi arendamine, Elluviija 1 14.07.2015– sh teadmusmahuka 31.10.2023 ökosüsteemi arendamine 1. 3. Kapitali ja kulukuse määra Elluviija 1 ja Elluviija 2 14.07.2015– kitsaskohtade 31.10.2023 lahendamine 1.6. Toetusskeemi sihtgrupp Toetusskeemi sihtgrupiks on: 1.6.1. iduettevõtlusest huvitatud inimesed või potentsiaalsed iduettevõtjad; 1.6.2. iduettevõtjad, kes vajavad oma ärikontseptsiooni süsteemseks arendamiseks teadmisi, teadmuspõhist lähenemist, kontakte või nende arengu finantseerimiseks rahalisi vahendeid; 1.6.3. iduettevõtluse arendamisega otseselt seotud ökosüsteemi osalised, kes pakuvad varases arengufaasis iduettevõtjatele teadmisi, kontaktvõrgustikku või nende arengu finantseerimiseks rahalisi vahendeid. 5 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS, ÜLESANDED JA EESMÄRGID TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS 2.1. Toetatavad tegevused Iduettevõtluse arendamine toetub punktis 1.4. kirjeldatud vajalikkuse põhjendustele, eesmärgiga tagada punktis 1.3 kirjeldatud tulemused peatükis 3 kirjeldatud väljundnäitajate kaudu. Iga tegevus on avatud kõigi toetusskeemi sihtrühmadele. Tegevused peavad toetama nii allkirjeldatud ülesannete lahendamist kui ka valmistumist toetusskeemi lõpetamiseks abikõlblikkuse perioodi lõpu lähenemisel või vahendite ära kasutamisel. 2.1.1. Toetusskeemi elluviimiseks täidab Elluviija 1 järgmisi ülesandeid: 2.1.1.1. Inimkapitali kättesaadavuse parandamine Toetatavad tegevused: 2.1.1.1.1. seirata ja parandada iduettevõtluseks vajaliku tööjõu kättesaadavust Eestis; 2.1.1.1.2. koostöös turuosalistega töötada välja süsteemne lähenemine ja 2.1.1.1.3. rakendada seda Eesti haridus- ja teadussüsteemis osalevate inimeste kaasamisele iduettevõtluse ökosüsteemi; 2.1.1.1.4. hõlbustada iduettevõtluse hoogustamiseks vajaliku inimkapitali kättesaadavust väljaspool Euroopa Liitu asuvatest riikidest. 2.1.1.2 Ökosüsteemi arendamine, sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine Toetatavad tegevused: 2.1.1.2.1. tervikliku väärtuspakkumise kujundamine varase faasi ja kasvufaasi iduettevõtjate Eestisse meelitamiseks, nende arengu tagamiseks Eestis ja selle rakendamine; 2.1.1.2.2. kohaliku kogukonna arendamine ja kogukonna tegevuste võimendamine; 2.1.1.2.3. arengusuundade ühine eesmärgistamine ja koostöö tulemuste saavutamisel; 2.1.1.2.4. regulaarsete kogukonna kohtumiste korraldamine, turuosalistele täiendõppe võimaluste pakkumine ja korraldamine; 2.1.1.2.5. ökosüsteemi arendamise jaoks vajalikud kommunikatsiooni- ja teadlikkuse tegevused; 2.1.1.2.6. kogukonna vajaduste analüüsimise baasil ökosüsteemi arengut toetavate riiklike tegevuste soovitamine; 2.1.1.2.7. investorite ja kogenud iduettevõtjate kaasamine ettevõtlushariduse ja TA võrgustikesse; 2.1.1.2.8. kõigi ülesannete täitmiseks Eesti iduettevõtluse keskkonna rahvusvaheline turundamine; 2.1.1.2.9. võimaluste kaardistamine teaduse ja tehnoloogia kommertsialiseerimise eri etappide mõjutamiseks; 2.1.1.2.10. investorite investeerimisvalmidust arendavate programmide elluviimine; 2.1.1.2.11. innovatsiooni märkamine ja arendamine valdkondades, kus riiklikest prioriteetidest tulenevalt on vajadus arendada iduettevõtluse 6  ökosüsteemi konkreetse poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. 2.1.2. Toetusskeemi elluviimiseks tegelevad elluviijad kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamisega, mille osas on toetatavad tegevused järgnevad: 2.1.2.1. Elluviijad on sõlminud ärikiirendi tellimise korraldamise ja elluviimise jälgimise osas kokkuleppe, mille kohaselt on Elluviija 2 tegevuseks ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine kasvualades ning Elluviija 1 toetab Elluviijat 2 nimetatud tegevustes. 2.1.2.2. Elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendi eduka pakkujaga. Ärikiirendi elluviimisel sihtrühma koolitatakse, nõustatakse, toimub mentorlus ja tehakse muid tegevusi, mis tagavad sihtrühma arenemise.3 2.1.2.3. Elluviija 2 tegevus on teaduskiirendi tellimine ja jälgimine kasvualades ja hankelepingu sõlmimine teaduskiirendi eduka pakkujaga. Teaduskiirendi elluviimisel pakutakse sihtrühmale vajalikke rahalisi vahendeid kontseptsiooni teaduslikuks tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks, samuti vajalikku äriarenduse nõustamist tehnoloogia, müügi ja investeeringute alal ning arendatakse süstemaatiliselt teadmuspõhist ettevõtluse ökosüsteemi. 2.2. Toetatavate tegevuste raames on igal tegevusel oma spetsiifiline mõõdik või mõõdikud, mis kirjeldatakse iga-aastases tegevuskavas iga tegevuse kohta. Kõigi ülesannete tulemusena kokku: 2.2.1. kasvab potentsiaalsete iduettevõtjate ja iduettevõtjate arv ja edukus; 2.2.2. kasvab välistöötajate ja -ettevõtjate arv Eesti iduettevõtjate kogukonnas; 2.2.3. on ärikiirendis osalenud ettevõtjad kolme aasta jooksul pärast abi saamist kaasanud rahvusvahelist kapitali rohkem kui 1 miljon eurot; 2.2.4. on toetatud ettevõtjad tutvustanud turu jaoks uusi tooteid või teenuseid. 2.3. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alategevused meetme tegevuse tulemuste saavutamiseks koos eelarve ja ajaraamiga sätestatakse iga-aastases tegevuskavas, mis lepitakse elluviijate poolt eelnevalt kokku rakendusasutusega vastavalt käesoleva käskkirja punktile 4.6. 2.4. Käesoleva käskkirja punktis 2.1. nimetatud ülesandeid võib täita väljaspool Eestit, tingimusel, et kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1303/2013), artikli 70 punktis 2 sätestatud nõuded on täidetud. 3. VÄLJUNDNÄITAJAD Meetme tegevuse väljundnäitajad vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 punktile 3 ning toetusskeemi indikaatorid on: Indikaator Indikaatori Toetatav Algtase Sihttase 2023 3 Toetusskeemi väliselt on ärikiirendis osaleval iduettevõtjal võimalik lisaks koolitustele, nõustamisele ja mentorlusele kaasata omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringu näol äriidee arendamiseks. 7  nimetus tegevus Meede Toetatud Ökosüsteemi 0 3 panustab ettevõtted arendamine rakenduskava (kokku), kes on väljund- tutvustanud turu indikaatoritesse jaoks uut toodet proportsio- või teenust naalselt Abi saavate 0 3156 ettevõtete arv (kokku)* Indikaator Indikaatori Algtase Sihttase Sihttase nimetus 2019 2023 Toetusskeemi Ettevõtjad on Kapitali ja 0 2*** 5 tegevuse kolme aasta kulukuse tulemus- jooksul pärast abi määra indikaator saamist kaasanud kitsaskohtade rahvusvahelist lahendamine kapitali rohkem kui 1 miljon eurot Toetusskeemi Potentsiaalsete ja Inimkapitali 0 5000 8000 tegevuse tegutsevate kättesaadavuse väljund- iduettevõtjate parandamine indikaator arv** Toetusskeemi Rahastatud Kapitali ja 0 0 25 tegevuse iduettevõtjate ja kulukuse väljund- potentsiaalsete määra indikaator iduettevõtjate kitsaskohtade äriprojektide arv lahendamine *Tegemist on rakenduskava tulemusraamistiku indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuses abi saanud ettevõtteid ärikiirendi teenuse kui ka iduettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise tegevustes osalemisel. Ärikiirendi tegevuses osalenud ettevõtete puhul loetakse ettevõtteid kasusaajaks ühe korra. 2.1.1-2.1.2. tegevustes võivad ettevõtted olla abi saanud ka korduvalt. **Tegemist on indikaatoriga, mis väljendab meetme tegevuse raames korraldatud tegevustes osalejate arvu kokku ehk arvestatakse osaluskordi. Kui osaleja osaleb kahes tegevuses, panustab ta kahe ühikuga. *** Seoses asjaoluga, et esimene ärikiirendi käivitus 2018, saavutatakse konkreetse indikaatori sihttase 2 aastaks 2021. 4. TOETUSSKEEMI RAKENDAMINE 4.1. Rakendusasutus ja –üksus Vastavalt perioodi 2014—2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 4.2. Toetusskeemi elluviija Toetusskeemi Elluviija 1 on Sihtasutus KredEx ja Elluviija 2 AS SmartCap (ühiselt ka elluviija või elluviijad). 8 4.3. Vähese tähtsusega abi 4.3.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), mõistes, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 4.3.2. VTA ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe vahetult eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele toetuse andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhtes. 4.3.3. Toetusskeemist antava toetusega ei anta abi, mida oleks võimalik käsitleda VTA-na põllumajandussektoris Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 alusel (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 alusel, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54). 4.3.4. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud VTA ületada koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Kui nimetatud ettevõtja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ülemmäära tingimusel, et tegevused ja kulud on selgelt eristatud. 4.3.5. Juhul kui ettevõtja on saanud VTA-d Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antava VTA kogusumma koos käesoleva toetusskeemi raames antava toetusega ületada 500 000 eurot. 4.3.6. Toetusskeemist ei anta toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289— 302) artikli 3 lõikes 3 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud tingimustel välistatud valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele, välistatud tegevustele ja ettevõtjatele. 4.3.7. Toetusskeemi ei kohaldata hasartmänguvaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. 4.3.8. Toetusskeemist ei anta toetust, kui ettevõtja suhtes on Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on tähtaegselt täitmata. 4.4. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 4.4.1. Rakendusüksuse õigused: 9  4.4.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.4.1.2 teostab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 4.4.2. Rakendusüksuse kohustused: 4.4.2.1. kontrollib toetusskeemi elluviimist, samuti elluviija raamatupidamist ning toetusskeemi tingimuste täitmist, sealhulgas teostab toetusskeemi järelevalvet, paikvaatlust ja auditeid; 4.4.2.2. kinnitab elluviijaga eelnevalt läbi räägitud aruandluse andmekoosseisu, mis sisaldab vähemalt punktis 4.10 kirjeldatud informatsiooni; 4.4.2.1. kinnitab toetusskeemi vahearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsust; 4.4.2.2. menetleb maksetaotlusi, sh teostab kulude abikõlblikkuse kontrolli; 4.4.2.3. annab elluviijale toetusskeemi puudutavates küsimustes selgitusi; 4.4.2.4. kontrollib toetuse andmise õiguspärast ja selle otstarbekat kasutamist, sh teeb ettekirjutusi ning jälgib nende täitmist; 4.4.2.5. teavitab rakendusasutust rikkumistest; 4.4.2.6. täidab muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud rakendusüksuse kohustusi. 4.5. Elluviija õigused ja kohustused 4.5.1. Elluviija õigused ja kohustused: 4.5.1.1. teeb vajadusel rakendusasutusele ettepaneku algatada toetusskeemi muutmine; 4.5.1.2. vajadusel kaasab tegevuse elluviimisel eksperte; 4.5.1.3. maksab võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluse puhul pakkujatele osalemistasu dialoogi käigus pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks vastavalt elluviija väljatöötatud ja dialoogi alustamise ettepanekus avaldatud tingimustele. 4.5.2. Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule, on elluviijal järgmised kohustused: 4.5.2.1. viib toetatavad tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt ning vastutab tegevuste ja nende elluviimiseks tehtud kulude abikõlblikkuse eest; 4.5.2.2. vastutab seatud eesmärkide ja indikaatorite saavutamise eest ning toetatava tegevuse elluviimiseks iga-aastase tegevuskava vastavuse eest valdkonna arengukava ja struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidele; 4.5.2.3. koostab eesmärke arvesse võttes järgneva(te) aasta(te) tegevuskava, mis sisaldab vähemalt detailset ülesannete loetelu, täpset sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta; 4.5.2.4. koostab vahearuande kalendriaasta kohta ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks. Aruande esitamise nõuded on nimetatud käesoleva käskkirja punktis 4.10; 4.5.2.5. koostab lõpparuande ning esitab selle rakendusüksusele kinnitamiseks kolme kuu jooksul pärast toetatavate tegevuste elluviimise lõppemist; 10  4.5.2.6. esitab vahearuande ja lõpparuande pärast rakendusüksuselt saadud kinnitust 10 tööpäeva jooksul rakendusasutusele; 4.5.2.7. esitab rakendusüksusele tähtaegselt maksetaotluste menetlemise ja kontrolli teostamise käigus nõutud informatsiooni; 4.5.2.8. kontrollib VTA määruse mõistes abi saajate VTA seisu enne toetuse andmist teavitab abi saajat kui antav abi on VTA; 4.5.2.9. kontrollib enne VTA andmist, kas abi saaja on raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.2.2014, lk 1—78) artikli 2 punkti 18 tähenduses; 4.5.2.10. kontrollib enne VTA andmist, et ettevõtja suhtes ei ole Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsust ega toetus ei ole tähtajaks tagasi maksmata; 4.5.2.11. säilitab abi andmist käsitlevaid andmeid 10 aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimasest abi andmise päevast; 4.5.2.12. näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks nõutud sümboolikat. 4.6. Toetusskeemi tegevuskava kinnitamine ja muutmine 4.6.1. Tegevuskava on toetusskeemi juhtimisinstrument, tagamaks tegevuste vastavust toetusskeemi eesmärkidele. 4.6.2. Tegevuskava esitab elluviija rakendusasutusele ja rakendusüksusele kooskõlastamiseks hiljemalt 30. novembril vahetult järgneva kalendriaasta kohta. Elluviija esitatud tegevuskava kooskõlastavad rakendusüksus ja rakendusasutus kirjalikult. Rakendusüksus ja rakendusasutus kooskõlastavad tegevuskava 10 tööpäeva jooksul, mida võib e-kirja teel pikendada 10 tööpäeva võrra. Tegevuskava loetakse 20 tööpäeva jooksul esitamisest sobivaks, kui rakendusasutus või rakendusüksus ei ole selle aja jooksul esitanud elluviijale tegevuskava puudujääkide kohta põhjendusi. 4.6.3. Kui rakendusüksus või rakendusasutus tuvastab tegevuskavas puudujääke, esitatakse need koos põhjendustega elluviijale, kes esitab 10 tööpäeva jooksul alates info saamisest täiendatud või muudetud tegevuskava, mille rakendusüksus ja -asutus kinnitavad 10 tööpäeva jooksul. Kui tegevuskava ei vasta jätkuvalt toetusskeemi eesmärkidele, on rakendusüksusel ja -asutusel õigus kinnitada tegevuskava osaliselt. 4.6.4. Ettepaneku kinnitatud tegevuskava muutmiseks saab esitada rakendusasutus, rakendusüksus või elluviija. 4.7. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood 4.7.1. Toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse periood algab 17. juunil 2015. aastal ning lõpeb 31. oktoobril 2023. aastal. Rakendusüksusele maksetaotluse esitamise viimane päev on 17. jaanuaril 2024. aastal. 11 4.7.2. Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud toetusskeemi tegevuste abikõlblikkuse perioodil ning tasutud abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. 4.8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 4.8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatava tegevuse elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 4.8.2. Juhul, kui elluviija teenib elluviimise käigus puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 sätestatut. 4.8.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuse eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning elluviimiseks vajalikud elluviija kulud: 4.8.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; 4.8.3.2. lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud piirmääradele; 4.8.3.3. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, artikli 68 lõike 1 punktile b; 4.8.3.4. kulud toetusskeemis planeeritud tegevuste turuvajaduse analüüsiks, sh ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamine, uuringute, analüüside ja ekspertiisidega seotud kulud, sh uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine; 4.8.3.5. uute teenuste arendamise ja kontseptsioonide ning potentsiaalsete koostööpartnerite arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammide väljatöötamine ja läbiviimine, uute kontseptsioonide tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud. 4.8.3.6. koolituste, pikaajaliste koolitusprogrammide, seminaride, töötubade, (välis)praktika, avalike esinemiste ja konverentside, veebi kaudu ja muude läbiviidavate ürituste korraldamise kulud, kaasa arvatud ettevalmistamise ja läbiviimise kulud, näiteks esinejatele, moderaatoritele, mentoritele, nõustajatele, osalejate transpordile, ürituse ruumide rendile, tehnika rendile, toitlustusele ja muule ürituse eesmärkide saavutamiseks vajalikule, neil üritustel osalemine ning tulemuste levitamise ja analüüsi kulu; 4.8.3.7. teavituskampaaniate, meediakampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, ettevõtluskonkursside kulud, ettevalmistamine ja korraldamine, neil osalemine ning teabevahetuse edendamine, tulemuste levitamine; 4.8.3.8. reklaami- ja meediakulud, publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide kulud, sh eelnevate kulude koostamine, tootmine ja levitamine, vajadusel selleks veebilehtede loomine ja arendamine; 12  4.8.3.9. õppereiside ja kontaktreiside kulud, sh ettevalmistus, läbiviimine, neil osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamine; 4.8.3.10. rahvusvaheliste koostöövõrgustike, ümarlaudade ja koostöövormide kulud, mille puhul peetakse silmas koostöövormide algatamist, nendes osalemist ja tegevustega seotud tulemuste levitamist; 4.8.3.11. teavituskeskkondade loomise, arendamise ja haldamise kulud; 4.8.3.12. kulud, mis on seotud struktuuritoetuse sümboolika kasutamisega; 4.8.3.13. valdkondliku arendustegevusega ja võimekuse tõstmisega seotud koolituskulud; 4.8.3.14. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks tulumaksuseaduse § 48 tähenduses; 4.8.3.15. võistleva dialoogina korraldatud hankemenetluses hankes osalejatele makstavad osalemistasud. 4.8.4. Kulude tekkimise aega arvestatakse ühendmääruse § 2 lõigete 3, 4 ja 5 alusel. 4.8.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 4.8.5.1. finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 4.8.5.2. liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; 4.8.5.3. kinnisasja soetamise kulud; 4.8.5.4. amortisatsioonikulud; 4.8.5.5. muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. 4.9. Toetuse maksmise tingimused ja kord 4.9.1. Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13−15 ja 18 ning käesolevas käskkirjas sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 4.9.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-teeninduse kaudu maksetaotluse. 4.9.3. Toetust makstakse elluviija esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija esitab maksetaotlusi rakendusüksusele sagedusega kord kvartalis. 4.9.4. Toetuse maksmise eeldusteks on: 4.9.4.1. tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja kulude eest tasumine; 4.9.4.2. eelnimetatud kulude tekkimist ja tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele; 4.9.4.3. elluviija poolt rakendusüksuse nõudmisel vastava aruandeperioodi tegevusaruande ning maksetaotluse esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt. 4.9.5. Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud. 4.9.6. Rakendusüksus menetleb maksetaotlust mitte kauem kui 20 tööpäeva arvates maksetaotluse rakendusüksusele e-teeninduses esitamisest. 4.9.7. Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse 13  juhul, kui: 4.9.7.1. esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 4.9.7.2. kulu ei ole tekkinud abikõlblikkuse perioodil, ei vasta tegevustele või toetusskeemi eesmärkidele; 4.9.7.3. läbiviidud tegevused ei vasta käesolevas käskkirjas nimetatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. 4.9.8. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 4.9.9. Toetust võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 29 lõikele 5 ja ühendmääruse § 18 lõikele 4 maksta mitteriigiabi ettemaksena (edaspidi ettemakse). Ettemakseid tehakse vastavalt ühendmääruse § 18 lõike 1 punktile 1. 4.9.10. Ettemakse saamiseks esitab elluviija rakendusüksusele koos maksetaotlusega ettemakse summa, mis põhineb käesoleva käskkirjaga kinnitatud tegevuste elluviimise ajakava ja rakendusüksuse nõudmisel sõlmitud lepingute alusel tekkivate maksetähtaegade prognoosil, koos vastavate lepingutega. 4.9.11. Iga järgneva ettemakse saamiseks peab käesoleva käskkirja punktis 4.9.13. nimetatud aruande põhjal olema eelnevatest samal alusel saadud ettemaksetest vähemalt 80 protsenti kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, välja arvatud, kui punktis 4.9.13. sätestatud tähtaeg pole saabunud. 4.9.12. Kui elluviija ei täida punktis 4.9.11. nimetatud kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole toetuse saaja esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja toetuse saaja on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. 4.9.13. Elluviija esitab ettemakse kasutamise kohta rakendusüksusele ettemakse kasutamise aruande koos abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentide ning teabega ettemakse kasutamise kohta abikõlblike kulude lõikes ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 4.9.14. Kui elluviija ei täida käesoleva käskkirja punktis 4.9.13. sätestatud aruande esitamise kohustust, nõuab rakendusüksus ettemakse viivitamatult tagasi summas, mille kohta ei ole elluviija esitanud ettemakse aruannet, millega ettemaksetest vähemalt 80 protsenti on kasutatud abikõlblike kulude toetuse osa katteks, ja elluviija on kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. 4.9.15. Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist nõuetekohaselt tõendanud, loetakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 kohase maksetaotluse alusel esitatud kulud makstuks elluviijale tehtud ettemakse arvelt. 4.9.16. Toetust makstakse kulude katmiseks, mis on tehtud toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimisel. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele või tööprotseduuridele. 4.9.17. Lõppmakse tehakse pärast kõikide tegevuste elluviimise tõendamist ja pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Lõppmakse suurus ei ole määratud. 4.10. Aruannete esitamine 4.10.1. Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande ja lõpparuande. Vahe- ja lõpparuanne 14  sisaldab vähemalt järgmist teavet: 4.10.1.1. hinnang tegevuste elluviimise edukusele (tegevus, ülesanne, sihtgrupp, tegevuste elluviimise aeg); 4.10.1.2. hinnang kavandatud eelarve täitmisele; 4.10.1.3. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks võetud sammud ning ettepanekud järgmiseks aastaks; 4.10.1.4. hinnang toetusskeemi indikaatorite saavutamisele (siht ja saavutustasemed); 4.10.1.5. tegevusi kokkuvõtvat lühiülevaadet tegevuste elluviimise algusest kuni vahe- või lõpparuande esitamiseni. 4.10.2. Elluviija koostatud lõpparuanne peab lisaks punktis 4.10.1 nimetatule sisaldama hinnangut toetusskeemi kogumõjule. 4.11. Toetuse tagasinõudmine 4.11.1. Rakendusüksus teeb struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt toetus osaliselt või täielikult tagasi. 4.11.2. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-dele 45–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23. Viivist rakendatakse vastavalt struktuuritoetuste seaduse §-s 49 sätestatule vaid juhul kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. 4.11.3. Toetuse tagasinõudmise korral muudab rakendusasutus toetatavate tegevuste eelarvet. Finantskorrektsiooni otsus vähendab käesoleva käskkirja punktis 1.6 märgitud eelarvet ka siis, kui vastavat muudatust käesolevas käskkirjas ei ole veel tehtud. 4.12. Toetusskeemi muutmine 4.12.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetusskeemi elluviija, rakendusüksuse või enda algatusel. 4.12.2. Toetuse andmise tingimuste muutmiseks vormistatakse käesoleva käskkirja muudatus, kui käesolevas käskkirjas ei ole sätestatud teisiti. 15  15.10.2020 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1 SISSEJUHATUS 14. juulil 2015. a ettevõtlusministri käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 kehtestab rakendusasutuse (edaspidi RA) juht rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT). Vastavalt STS § 16 lõikele 6 esitatakse nimetatud käskkirja muutmise eelnõu STS § 13 lõike 3 kohaselt kooskõlastamiseks koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Käskkirja eelnõuga tehakse muudatused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020 prioriteetse suuna „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks“ meetme tegevuse „Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades“ toetuse andmise tingimustes. Toetusskeemi jätkamise eesmärgil ja vahendite peatse ammendumise tõttu (2021. aasta alguses) on käskkirja muudatuses suurendatud programmi kogueelarvet, et jätkata tegevuste elluviimist kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi (2023. aasta) lõpuni. Sealhulgas on täpsustatud tegevuse sisu: ökosüsteemi arendamisel peetakse edaspidi silmas ka teadmusmahuka ökosüsteemi arendamist. Lisaks on tehtud muudatusi senise partneri rolli osas, kes on muudetud elluviijaks. Kui 2018. a. ilmnes, et ühe toetusskeemi alamtegevuse „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ elluviimiseks on vajalik partneri lisamine käskkirja1, siis 2020.a. on ilmnenud vajadus suurendada partneri rolli toetusskeemi teiseks elluviijaks SA KredEx kõrval. Elluviija roll võimaldab senisel partneril isiklikult ette valmistada ja sõlmida hankeleping teaduskiirendi pakkujaga ning esitada ka edasist aruandlust rakendusüksusele (edaspidi RÜ), mida pole võimalik praeguses rollis teha. Käskkirja muudatuse tulemusel on AS SmartCapil oluliselt lihtsam jälgida ja viia läbi sisulisi tegevusi, muudatuste tulemusel muutub efektiivsemaks nii suhtlus kui ka tegevuse läbipaistvus, seda nii teaduskiirendi eduka pakkuja, RÜ ja AS SmartCapi kui toetusskeemi lisanduva elluviija enese jaoks. 1 Alates 01.09.2019 on toetusskeemi partneriks SA KredEx tütarühing AS SmartCap 2019 II pa viidi läbi uuringud „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“2 ja “Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring“3, mille järelduste põhjal on ilmnenud tänase teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi need turutühimikud, mida saab adresseerida teaduskiirendiga, pakkudes iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele vajalikke rahalisi vahendeid kontseptsiooni tõestamiseks ja prototüübi arendamiseks ning ärialast nõustamist arendades samaaegselt toetavat ökosüsteemi teadmuspõhise ettevõtluse tekkeks Eestis. Eeltoodust lähtuvalt muudetakse senine partneri roll toetusskeemi teiseks elluviijaks alamtegevuse “Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ osas ning viiakse toetusskeemi sisse muutused, et võimaldada iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele anda teenuste kaudu ka muid rahalisi vahendeid. Need muudatused väljenduvad käskkirja punktides 1.2.-1.6., 2.1., 3., 4.2., 4.4.-4.6., 4.8.-4.9., alljärgnevalt on selgitatud muudatused nii sisus kui numeratsioonis. Üksikuid muudatusi on ka toetusskeemi muudes elementides, kuid toetusskeemi eesmärk, oodatavad tulemused ja põhilised tingimused ei muutu. TAT-i muutmise käskkirja eelnõu koostas ministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg [email protected], 625 6392). Eelnõu koostamisel osales SA KredEx „Startup Estonia“ juht Eve Peeterson ([email protected]), AS SmartCap juhatuse liige Mari Vavulski ([email protected]) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse spetsialist Kristiina Niilits ([email protected], 738 6009). Õiguslikke ettepanekuid tegi ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], 625 6351). 2 TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KÄSKKIRJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Uue redaktsiooniga muudetakse TATi järgnevaid punkte: punkt 1.2., milles on kirjeldatud toetuse andmise eesmärk; punkt 1.3., mis sõnastab toetusskeemi elluviimise tulemuse; punkt 1.4., varasem „toetusskeemi vajalikkus“, milles käsitletakse nüüd termineid; punkt 1.5., mis kajastab toetusskeemi eelarvet; punkt 1.6., mis kajastab toetusskeemi sihtgruppi; punkt 2.1., kus on kirjeldatud tegevused; punkt 3., kus on kirjeldatud väljundnäitajad; punkt 4.2., kus kirjeldatakse toetusskeemi elluviijat; punkt 4.4., mis loetleb rakendusüksuse õigused ja kohustused; punkt 4.5., mis loetleb elluviija õigused ja kohustused; punkt 4.6., mis kirjeldab toetusskeemi tegevuskava kinnitamise ja muutmise; punkt 4.8., mis nimetab toetusskeemi abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Punkt 4.9, mis nimetab toetuse maksmise tingimused ja korra. 2 Vt https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf (kättesaadav seisuga 22.07.2020) 3 Vt https://kredex.ee/sites/default/files/2020-03/Idufirmade%20kapitali%20k%C3%A4ttesaadavuse%20uuring_m%C3%A4rts%202020.pdf (kättesaadav seisuga 22.07.2020) 2 Järgnevalt on kirjeldatud olulisemate muudatuste põhjused ning selgitatud muutusi punktide numeratsioonis. Punkt 1.2. „Toetuse andmise eesmärk“. Toetusskeemi sekkumisloogikasse on vaja lisada võimalus pakkuda iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele lisaks teenustele ka rahalisi vahendeid, mille kaudu finantseeritakse nende arengut uute kontseptsioonide tõestamiseks ja prototüüpide arendamiseks. Ühe meetme alasuunaga „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ on Startup Estonia programmi kaudu muudetud iduettevõtjatele kättesaadavaks erinevad ärialased teenused koos kapitaliga ka täna – Startup Estonia on sõlminud teenuslepingu ärikiirendiga Superangel, mille loodud riskikapitalifondi on teinud AS SmartCap nurgakiviinvesteeringu. Ärikiirendi on alates loomisest (2018. aastal) teostanud investeeringuid enam kui 20. iduettevõtjasse ning osutanud neile ka ärialaseid nõustamisteenuseid. Seejuures on oluline välja tuua, et rahastuse element on muutnud iduettevõtjate ja ärikiirendi huvid samasuunaliseks, mis võimaldab ärikiirendil paremini mõista iduettevõtja tegelikke vajadusi ning pakkuda seeläbi sobilikke teenuseid. Kapital ettevõtjatesse investeeringu teostamiseks on paigutatud riskikapitalifondi programmi väliselt, AS SmartCap kaudu. 2019. aasta seisuga on turul palju IKT valdkonnale keskendunud riskikapitalifonde ja seeläbi ka teenuseid portfelliettevõtetele, mistõttu IKT valdkonda lisanduvaid teenuseid luua pole vaja. Reaalsete vajaduste kaardistamiseks teostati 2019. aastal kaks uuringut (vt allmärkused 2 ja 3), et olukorda kaardistada ning alasuunale „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade vähendamine“ sobiv uus tegevus sisustada. „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“ uuringus osalenud turuosalised (iduettevõtjad ja investorid) hindasid kõige prioriteetsemaks kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste, kapitalimahukate ja teadmusmahukate valdkondade (sh riistvara) iduettevõtjatele. Lisaks toodi välja, et Eestis on puudus teadmusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete tootearendustoetustest, mis võimendaks investeeringuid. Lisaks kapitali piiratud kättesaadavusele peetakse teadmusmahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel keeruliseks kiirelt kasvamist, kuna Eestis puudub selleks nõutud tasemel teadustegevus ja teadmussiire. „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ uuring tõi välja järgmist:  Eesti ettevõtluskeskkond on üldiselt alustava ettevõtja sõbralik, kuid niipea, kui alustav ettevõtja on väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, jääb iduettevõtluse ökosüsteemis puudu vastava tehnoloogia või sektori teadmusest (nii investorid, võrgustik kui vajalike teadmistega mentorid);  ülikoolid ei ole valdavalt motiveeritud soodustama spin-off ettevõtete teket, kuna see ei ole nende strateegiline eesmärk (riiklikku baasfinantseeringut silmas pidades ei kuulu spin-off ettevõtete arv või teaduse kommertsialiseerimine laiemalt ülikoolide tulemuste mõõtmise indikaatorite hulka). Ülikoolidel pole täna välja töötatud mudelit, mis võimaldaks neil otseselt kasu saada spin-off ettevõtlusega tegelemisest (teadustulemuste patenteerimine ja litsentseerimine toob kiiremat tulu võrreldes spin- offiga, mis toob tulu alles pikema perioodi jooksul). Ülikoolid näevad spin-off ettevõtete loomises ka riski kaotada tippteadlane ettevõtlusele (keskendub teaduse asemel äritegevusele) ja seeläbi otseselt mõju ülikooli finantstulemustele. Teisalt ei ole 3  ka teadlased motiveeritud ettevõtlusega tegelema, sest ülikoolide karjäärimudel ei soodusta ülikooliväliseid tegevusi;  teadmiste puudumine selle kohta, kuidas akadeemilist intellektuaalomandit ettevõtlusse üle kanda ja äriks teisendada - Eesti ülikoolide juures tegutsevad küll tehnoloogiasiirde ja ülikoolivälise koostöö arendamisega seotud üksused, kuid neis on puudulikud teadmised sellest, kuidas teadussaavutusi erinevatel viisidel turule tuua ja seeläbi teenida tulu ja luua lisandväärtust nii ülikoolile kui ühiskonnale. Tuginedes kirjeldatud turutühimikele, luuakse alasuuna „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ alla teaduskiirendi, mille fookuses on teadmuspõhine ettevõtluse ökosüsteem, et (1) pakkuda rahastust ja teenuseid just selle valdkonna ettevõtjatele ning läbi selle toetada uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades; ja (2) suurendada teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi osaliste kompetentsi, et luua ja rakendada süstemaatilist ja terviklikku protsessi teadmuspõhise ettevõtluse tekkeks Eestis. Seejuures rahastus jõuab ettevõtjateni läbi hanke eduka pakkuja poolse teenuse, kus üks osa teenustest on klassikaline nõustamis- ja äriarendusteenus ning teine osa teenustest rahaliste vahendite pakkumine, mis suunatakse ettevõtja uue ärilise kontseptsiooni tõestamise ja prototüübi arendamise finantseerimiseks. Oluline on juba toetuse andmise eesmärgi juures rahaliste vahendite pakkumine välja tuua, sest toetava ökosüsteemi arendamiseks on samaaegselt vaja panustada nii kapitali kättesaadavuse suurendamisele kui maailmatasemel kogemuste kättesaadavaks tegemisele. Punkti 1.3. „Toetusskeemi elluviimise tulemus“ muudatus täpsustab punkti 1.3.4. eraldades ärikiirendi ja teaduskiirendi tegevuse ning täpsustades mõlema tegevuse üldise eesmärgi. Punktis 1.4. Eemaldatud on varasem „Toetusskeemi vajalikkus“, mille tulemusel on siit edasi muudetud numeratsiooni ja jätkatud punktiga „Terminid“, kus on osaliselt täpsustatud definitsioone ja lisatud üks uus termin. Toetusskeemi vajalikkust määratlev punkt kustutati, kuna sellel puudus regulatiivsus ja vajalik volitusnorm selle kehtestamiseks. Punktis „Terminid“ on täpsustatud punkti 1.4.3., et oleks paremini aru saada, mida peetakse “ökosüsteemi“ all silmas, kuna toetusskeemi üks eesmärkidest on ka laiemalt mõjutada iduettevõtjate- ja ettevõtluse tulemuslikkust Eestis. Punktis 1.4.6. on lisatud mõiste „teaduskiirendi“, millega defineeritakse selle tegevuse sisu. Punkt 1.5. „Tegevuste eelarve“ Alates 01.01.2019 on toetusskeemi partneriks STS tähenduses olnud AS SmartCap, mis toetusskeemi raames koordineerib tegevuse „Kapitali ja kulukuse määraga seotud kitsaskohtade lahendamine“ erinevaid tegevusi, milleks seni on olnud ärikiirendi tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine4. 4 2016. aasta sügisel viisid Sihtasutus KredEx ja AS SmartCap (Early Fund II fondivalitsejana tegutsev ja Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja, mille ainus hääleõiguslik aktsionär on sihtasutus) läbi ärikiirendite teenuse ühishanke, mille eesmärgiks oli moodustada kaks riskikapitalifondi ning pakkuda kiirendi teenuseid moodustatavate fondide portfelliettevõtjatele. Hanke tulemusena moodustati üks riskikapitalifond, millesse AS SmartCap investeeris 4,2 miljonit eurot ning mille raames Sihtasutus KredEx rahastab fondi portfelliettevõtjate arengu kiirendamiseks vajalikke teenuseid summas 1 677 744 eurot (koos käibemaksuga). 4 Teise riskikapitalifondi moodustamine ja selle fondi portfelliettevõtjatele vajalike teenuste tellimine oli kavandatud toetusskeemi edasistes tegevustes. Kuna turuolukord on oluliselt muutunud (vt p 1.2. selgitust), planeeritakse teise tegevusena teaduskiirendit, mille eesmärgiks ei ole moodustada riskikapitalifondi, vaid leida turult parim pakkuja iduettevõtjatele ja potentsiaalsete iduettevõtjatele vajalike teenuste ja rahaliste vahendite pakkumiseks, et tõestada kontseptsioon ja arendada prototüüpi turuvalmiks ning laiemalt arendada teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi Eestis. Teaduskiirendi teenuste tellimise korraldamine ja elluviimise jälgimine jääb edaspidiselt toetusskeemi senise partneri vastutada, muutes seeläbi partneri roll toetusskeemi teiseks elluviijaks. Peale muudatuste jõustumist hakkab toetusskeemil olema kaks elluviijat – SA KredEx kui elluviija 1 ja AS SmartCap kui elluviija 2. Elluviija 2 abikõlblikeks kuludeks on kõik tegevuse 2.1.2. juhtimise ja korraldamisega seotud kulud, sh teaduskiirendi hanke läbiviimine, hanke raames sõlmitav hankeleping kui ka selle hilisem jälgimine, samuti Elluviija 2 nimetatud tegevuse elluviimisega kaasnevad kulud. Toetusskeemi jätkamise eesmärgil ja vahendite peatse ammendumise tõttu (2021. aasta alguses) on käesolevas käskkirja muudatuses suurendatud toetusskeemi eelarvet, et katta rahastusvajadus kuni käesoleva Euroopa Liidu programmperioodi lõpuni (2023. aasta). Selle tulemusel on muudetud järgmiste toetatavate tegevuste või kindlaksmääratud kulukohtade eelarveid: Alapunktis 1 on tegevuse „Inimkapitali kättesaadavuse parandamine“ kulusid vähendatud ja edaspidi on tegevuse eelarve 986 747,6 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve on vähenenud peamiselt piiratud reisimisvõimaluste tõttu. Alapunktis 2 on täpsustatud „Ökosüsteemi arendamine“ tegevuse nimetust, lisades “sh teadmusmahuka ökosüsteemi arendamine“ ning suurendatud eelarverea kulusid, milleks on edaspidi 2 377 697,99 eurot (koos käibemaksuga). Sellega viiakse ellu ka Startup Estonia strateegias (perioodil 2021-2027) välja toodud tegevussuundade tegevusi, eesmärgiga jätkuvalt arendada teedrajavat iduettevõtlikku ökosüsteemi, muuhulgas elavdada ka piirkondlikku ettevõtluskeskkonda. Samuti on eesmärgiks võetud teadus- ja tehnoloogiamahukate kasvufirmade ökosüsteemi arendamine ning investeeringute ja sidususe suurendamine TA valdkonna prioriteetidega. Alapunktis 3 on tegevuse „Kapitali ja kulukuse määra kitsaskohtade lahendamine“ eelarve 3 197 414,4 eurot (koos käibemaksuga), mis jaguneb edaspidi elluviija 1 (ärikiirendi leping) ja elluviija 2 (ärikiirendi lepingu elluviimise jälgimine ja teaduskiirendi leping) vahel. Tegevuse kogueelarve on vähenenud ning täpsustused on tehtud tegevussuuna sees järgmiselt - elluviija 1 kulud on 1 491 158,4 eurot (koos käibemaksuga) ja elluviija 2 kulud on 1 680 000 eurot (koos käibemaksuga). Alapunktis 4 on „Horisontaalne kaudsed kulud (ühtse määra alusel)“ elluviija 1 eelarvet suurendatud, milleks on edaspidi 218 399,48 eurot (koos käibemaksuga) ja elluviija 2 eelarvet vähendatud, jäädes edaspidi 15 000 euro juurde (koos käibemaksuga). 5 Alapunktis 5 „Otsene personalikulu“ suureneb elluviija 1 eelarve, milleks on edaspidi 1 455 996,53 eurot (koos käibemaksuga), ja elluviija 2 eelarve väheneb 100 000 eurole (koos käibemaksuga). Alapunktis 6 „Lähetused“ vähenevad nii elluviija 1 kui elluviija 2 eelarved, peamiselt piiratud reisimisvõimaluste tõttu. Uueks elluviija 1 eelarveks on 55 000 eurot (koos käibemaksuga) ja elluviija 2 eelarve jääb 0 eurot (koos käibemaksuga). Alapunktis 7 „Sisseostetud projektijuhtimine“ jäävad eelarved samaks. Samuti muutub eelnevate muudatuste tulemusel punktide 4-7 elluviija 1 kogueelarve, milleks on edaspidi 1 729 396,01 eurot (koos käibemaksuga). Elluviija 2 kogueelarve punktides 4-7 väheneb 235 000 eurole. Kogueelarvet kõikide tegevuste peale (elluviija 1 ja 2) kokku suurendatakse 7 000 000 eurolt 8 500 000 eurole (koos käibemaksuga). Punktis 1.6. „Toetusskeemi sihtgrupp“ täiendatakse läbivalt võimaldades sihtgruppi kuuluvatele iduettevõtjatele ja potentsiaalsetele iduettevõtjatele pakkuda lisaks teenustele ka nende arengu finantseerimiseks rahalisi vahendeid. Punkt 2.1. „Toetatavad tegevused“ on täpsustatud, et punkti 2.1.1. ülesandeid täidab elluviija 1 ja punkti 2.1.2. ülesandeid elluviija 2. Lisaks on uuendatud kõikide ülesannete lõikes järgmiselt: Punktis 2.1.1.1.3. on täpsustatud, et inimkapitali kättesaadavuse parandamisega seotud tegevuste all peetakse edaspidi süsteemse lähenemise väljatöötamise ja rakendamise all silmas lisaks Eesti üldisele haridussüsteemile ka teadussüsteemi. Punktis 2.1.1.2.1. on kokku liidetud varasemad järjestikused punktid, sisu poolest midagi ei muudetud. Punktis 2.1.1.2.9. on täpsustatud, et lisaks tehnoloogia kommertsialiseerimise kaardistamisele peetakse edaspidi silmas ka teaduse kommertsialiseerimist. Punktis 2.1.2. on täpsustatud, et elluviijad tegelevad mõlemad nimetatud toetatavate tegevustega. Punktis 2.1.2.1. on täpsustatud elluviija 1 ja 2 koostööd ärikiirendi tegevuse korraldamisel ja elluviimise jälgimisel. Punktis 2.1.2.2. on välja toodud, et elluviija 1 on sõlminud hankelepingu ärikiirendiga ning kirjeldatud ärikiirendi tegevuse sisu. Punktis 2.1.2.3. on kirjeldatud elluviija 2 ülesanded teaduskiirendi elluviimisel ning defineeritud teaduskiirendi tegevuse sisu. Punkti 3 „Väljundnäitajad“ on lisatud teaduskiirendi elluviimisel saavutatavad väljundindikaatorid - rahastatud on 25 äriprojekti iduettevõtja ja potentsiaalsele iduettevõtja kontseptsiooni tõestamiseks ja protototüübi arendamiseks. Samuti on muudetud indikaatori 6 “Abi saavate ettevõtete arv (kokku) 2023. aasta sihttaset, kuna kehtivas Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas on varasema 1156 asemel suurendatud sihttaset 3156 ettevõtte peale, mis peaks ühtima käskkirjas sätestatud sihttasemega. Punkti 4.2. „Toetusskeemi elluviija ja partner“ on muudetud “Toetusskeemi elluviija”, kuna kavandatava programmi muudatusega on edaspidi programmis kaks elluviijat. Punkti 4.4. „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“ alapunktides eemaldatakse läbivalt viited partnerile, kuna edaspidi on programmis kaks elluviijat. Punkti 4.5. „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“ muudetakse “Elluviija õigused ja kohustused”, kuna edaspidi on programmis kaks elluviijat, kellele kehtivad samad õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel. Samuti eemaldatakse alapunkt 4.5.3., kuna edaspidi on programmil vaid elluviijad. Punktides 4.6.2. – 4.6.3. peetakse elluviija all edaspidi silmas nii elluviija 1 kui ka elluviija 2, kes mõlemad hakkavad alates muudatuse jõustumist esitama RÜ-le tegevuskavasid, aruandlust jne. Punktist 4.6.4. eemaldatakse viide partnerile, kuna edaspidi on programmis määratud vaid elluviijad. Punktis 4.8. „Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud“ on laiendatud alapunkti 4.8.3.5. uute teenuste ja kontseptsioonide sisu võimaldades lisaks arengu-, nõustamis- ja koolitusprogrammidele katta ka teadmuspõhiste äriprojektide kontseptsiooni tõestamise ja prototüübi arendamisega seotud kulud. Teadmuspõhiste äride loomiseks on vajalik toetada uuringute tulemuste liikumist tootearenduse ja turueelsete etappideni, mil uus toode on saanud vajaliku turutõenduse äratamaks huvi erasektori investorites. Sellisteks kuludeks võivad olla erinevad prototüübi arendamiseks vajalikud kulud nt prototüübi arendamisega otseselt seotud materjali- ja tarvikute kulu: sertifitseerimine; standardimine; tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine; toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine; tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine; teostatavusuuringu läbiviimine; vastavushindamine; sisse ostetavad teadus- ja arendusteenused ning insenertehnilised ja disainlahendused; intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud. Samuti võivad sinna alla kuuluda muud äriprojekti arendamiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt äriprojekti eripärast (muuhulgas ka iduettevõtjate ja potentsiaalsete iduettevõtjate äriprojektide täitmises vahetult osalevate projektimeeskonnaliikmete töötasud (koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadusest tulenevate hüvitistega), samuti projektimeeskonna lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad, ärilise kontseptsiooni tõestamise, prototüübi arendamise või äriprojekti elluviimisega seotud muud kulud (sh lõppsaajatele suunatud rahalised vahendid). Punktis 4.9. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ on läbivalt alapunktidest eemaldatud „toetuse saaja“ ja asendatud see elluviijaga, kuna edaspidi peetakse senise toetuse saaja all silmas mõlemat elluviijat korraga. 3 TOETUSSKEEMI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE 7 Toetusskeem omab puutumust kõigi läbivate teemadega, kuid sihtgrupi valikul neid eraldi ei käsitleta, vaid eelkõige on fookuses nutika spetsialiseerumise kasvualad. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Kaudne mõju: Iduettevõtlus on võimalus edendada ettevõtlust üle Eesti, kuna ärimudelid on eskaleeritavad ning ei pea olema asukohapõhised. Infoühiskonna edendamine Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on IKT horisontaalselt läbi teiste sektorite, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama IKT kasvuala arendamisse. Panustatakse ennekõike läbi uute IKT lahenduste loomise või olemasolevate IKT lahenduste täiustamise ning nende rakendamise teistes majandusvaldkondades. Seejuures võivad loodavad IKT lahendused omada mõju kõikidele horisontaalsetele teemadele. Näiteks IKT kasutamine tööstuses (automaatika ja robotiseerimine), küberturvalisus, tarkvara arendamine jne. Keskkonna- ja kliimapoliitika Otsene mõju: Kuna üks nutika spetsialiseerumise kasvuala on ressursside efektiivne kasutamine, siis toetusskeemi tegevustest kasusaajate arendatav äriidee peab panustama nimetatud kasvuala arendamisse. Ennekõike läbi uute ressursisäästlike toodete või teenuste loomise või olemasolevate toodete/teenuste täiustamise. Näiteks materjaliteadus- ja tööstus, „tark maja“, keemiatööstus jne. Võrdsete võimaluste tagamine Toetav mõju: Eesmärk on hoogustada Eesti elanike hulgas iduettevõtlusega tegelemist. Tegevuse elluviimisel arvestatakse, et info tehtavatest tegevustest jõuaks erinevate sihtgruppideni nende eelistatumaid ning enimkasutatavaid infokanaleid pidi. Programm on võrdväärselt avatud naistele, meestele ja puuetega inimestele nende rahvuslikust taustast sõltumata. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju: Programmi väljatöötamisesse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid ja kasutatud varasemate analüüside tulemusi. Samuti on toetatava tegevuse puhul arvestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavandatavate tegevustega, et vältida võimalikke kattuvusi, kuid tagades 8  integreerituse ja koordineerituse tegevuste elluviimisel. 4 KÄSKKIRJA VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Käskkiri on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320-469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289-302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1-8). 5 KÄSKKIRJA MÕJUD Käskkirjal on mõju elluviija 1 (SA KredEx) ja elluviija 2 (AS SmartCap kui varasema partneri) töökorraldusele. Mõju tuleneb AS SmartCapi elluviijaks nimetamisest ning uus töökorraldus on kirjeldatud ülal seletuskirja peatükis 2. Käskkirjas suurendatakse toetusskeemi eelarvet, et võimaldada jätkata seniste tegevuste rakendamist kuni järgmise EL struktuurivahendite eelarveperioodini. Võimalike uute fookuste seadmisel järgitakse uut Startup Estonia strateegiat (perioodil 2021-2027), mille puhul jätkatakse käskkirja mõistes sarnaste tegevustega kui seni. Käskkirja muutmisel ei ole olulist mõju iduettevõtluse ökosüsteemi osapooltele, st. teenusepakkujatele nagu inkubaatorid, koostöötamiskeskused, konverentside korraldajad, õigusbürood, äriinglid. Seda põhjusel, et koostöö kolmandate osapooltega jääb samaks, täpsustub vaid selle koostöö sisu. Muud mõju käskkirjas tehtavatel muudatustel ei ole. 6 KÄSKKIRJA KOOSKÕLA SEIREKOMISJONI VALIKUKRITEERIUMITEGA Toetusskeemi kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega on selgitatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. 7 KÄSKKIRJA RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD 9 Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud on kajastatud 14.07.2015. a kehtestatud käskkirja seletuskirjas ning selles punktis ei ole muudatusi. Uue lisa kehtestamine ei muuda käskkirja rakendamisega seotud tegevusi, vajalikke kulusid ega rakendamise eeldatavaid tulusid. 8 KÄSKKIRJA JÕUSTUMINE Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri poolt. 9 TOETUSSKEEMI KOOSKÕLASTAMINE Käskkirja eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Turuolukorra kaardistus ja huvirühmade kaasamine leidis aset 2019 II poolel, mil viidi läbi uuringud „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“ ja „Iduettevõtete kapitali kättesaadavus“. Samuti on avalik konsultatsioon ja huvirühmade kaasamine toimunud 2019. a jooksul Startup Estonia strateegia (perioodil 2021-2027) kokkupanemisel ja kirjutamisel. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-1422 - Ettevõtlusministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f10d3ac7-cfaa-43fe-86b3-ca1cfef6d86a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f10d3ac7-cfaa-43fe-86b3-ca1cfef6d86a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main