Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 29 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Spordialaliidu 2021. aasta toetuse taotluste hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast järgmiste erisustega: 1) spordialaliidu tegevustoetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2015–2020, sealjuures 2015. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 2) spordialaliidu tegevustoetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas tulemusi aastatest 2016–2020; 3) noortespordi toetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2017–2020, sealjuures 2017. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 4) noortespordi toetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019; 5) saavutusspordi toetuse puhul arvestatakse rahvusvaheliste tiitlivõitluste tulemusi aastatest 2018–2020.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muudetavas määruses nähakse 2021. aastaks eraldatava spordialaliidu tegevus-, noortespordi ja saavutusspordi toetuse taotluste hindamiseks ette erisused, mis võimaldavad tasandada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud ebavõrdsust toetuse taotlejate vahel. 2020. aastal on tekkinud olukord, kus osadel spordialadel on toimunud rahvusvahelised võistlused ja osadel mitte. Spordialaliidu tegevus-, noortespordi ja saavutusspordi toetuse suurus sõltub aga suurel määral just rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemustest. Et osa spordialaliite ei satuks neist sõltumatutel põhjustel varasemaga võrreldes ebasoodsamasse olukorda, arvestatakse 2021. aasta toetust puudutavate taotluste hindamisel ka aasta võrra varasemaid tulemusi kui määrus muidu võimaldaks. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02.07.2020, 6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Sporditoetuste korda täiendatakse uue rakendussättega, milles nähakse ette erisused spordialaliitudele 2021. aastaks eraldatava toetuse taotluste hindamiseks. 2020. aastal on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud olukord, kus osadel spordialadel on toimunud rahvusvahelised võistlused ja osadel mitte. Spordialaliidu toetuse suurus sõltub aga suurel määral just rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemustest. Et osa spordialaliite ei satuks neist sõltumatutel põhjustel varasemaga võrreldes ebasoodsamasse olukorda, arvestatakse 2021. aasta toetust puudutavate taotluste hindamisel ka aasta võrra varasemaid tulemusi kui sporditoetuste korra lisa „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“ muidu ette näeb. Sporditoetuste korra § 171 lõike 4 punkti 1 kohaselt arvestatakse spordialaliidu tegevustoetuse puhul olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2015–2020, sealjuures 2015. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I– III kvartalis saavutatud tulemusi. Kõnealuse sättega tehakse ajutine erand sporditoetuste korra lisa punktides 8.1.1 ja 9.1.1 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada eespool kirjeldatud kvartalipõhiste erisustega ainult aastatel 2016–2020 saavutatud tulemusi. Olümpiamängud on 1 spordivaldkonna kõige olulisem võistlus. Kuna 2020. aastaks planeeritud olümpiamängud lükkusid aasta võrra edasi, on põhjendatud arvestada toetuse eraldamisel ka 2016. aasta olümpiamängudel saavutatud tulemusi.. Sporditoetuste korra § 171 lõike 4 punkti 2 kohaselt arvestatakse spordialaliidu tegevustoetuse puhul võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas tulemusi aastatest 2016– 2020. Kõnealuse sättega tehakse erisus sporditoetuste korra lisa punktis 10 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada ainult aastatel 2017–2020 saavutatud tulemusi. Sporditoetuste korra § 171 lõike 4 punkti 3 kohaselt arvestatakse noortespordi toetuse puhul olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2017– 2020, sealjuures 2017. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi. Kõnealuse sättega tehakse erisus sporditoetuste korra lisa punktides 16.1.1 ja 16.2.1 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada ainult aastatel 2018– 2020 saavutatud tulemusi. Sporditoetuste korra § 171 lõike 4 punkti 4 kohaselt arvestatakse noortespordi toetuse puhul võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019. Kõnealuse sättega tehakse erisus sporditoetuste korra lisa punktides 16.3.1 ja 16.3.2 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada vastavalt ainult aasta 2020 ning aastate 2019 ja 2020 osalemisi. Sporditoetuste korra § 171 lõike 4 punkti 5 kohaselt arvestatakse saavutusspordi toetuse puhul rahvusvaheliste tiitlivõitluste tulemusi aastatest 2018–2020. Kõnealuse sättega tehakse erisus sporditoetuste korra lisa punktis 22.1 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada ainult aastatel 2019 ja 2020 saavutatud tulemusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Muudatus puudutab spordialaliite. Eesti spordiregistrisse on kantud andmed 2 700 spordiorganisatsiooni kohta. Neist 68 ehk alla 3% on spordialaliidud. Kõigist äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. novembri seisuga 280 861, moodustavad spordialaliidud 0,02% ehk tegemist on väikese sihtrühmaga. Kavandatav muudatus tagab 2020. aasta ebatavalistes oludes spordialaliitude õiglase kohtlemise ning seeläbi kõigi spordialade jätkusuutlikkuse ja järjepideva arengu. Kuigi osa spordialaliite oleks seni kehtinud korra kohaselt saanud 2021. aastaks nende spordialaliitude arvelt, kelle esindatavatel aladel rahvusvahelisi võistlusi ei toimunud, tavapärasest suuremat toetust, ei saa sellest eelisest ilmajäämist pidada muudatusest tingitud negatiivseks mõjuks. Kõnealuste spordialaliitude olukord võrreldes varasemate aastatega ei halvene, vaid jääb samaks. Seega on mõju spordialaliitude tegevusele pigem positiivne. 2 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Muudatus mõjutab toetuse andja ehk Eesti Olümpiakomitee töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks haldusülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga. Toetuse taotluste menetlemine toimub elektroonilises keskkonnas ja toetuse andjal tuleb muuta seal vaid aastaarve. Toetuse andja kavandatava muudatuse tõttu täiendavaid andmeid koguma ei pea. Seega Eesti Olümpiakomitee töökoormus ei suurene ja mõju on ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei vajata riigieelarvest täiendavaid vahendeid, kuna uusi toetuseliike ei kehtestata ja kulukamaks ei muutu ka taotluste menetlemine. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele ja spordialaliitudele. Arvamused esitasid Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jahtklubide Liit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Maleliit, Eesti Sulgpalliliit ja Eesti Suusaliit, kes kõik toetasid kavandatavaid muudatusi. 3