Kiri

Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie asutuse poolt perioodil 01.09.2019 Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia põhialustest aastani 2030 eesmärkide saavutamisele 5. Valdav osa elanikest liigub ja spordib. 5.1. Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, Toetanud organisatsioone ja üritusi (Rulluisukolmapäevakud, Rullituur), kes eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus korraldavad regulaarseid sündmusi, mis on seotud aktiivse spordi harrastamisega. Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. 5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks. Korraldanud erialaseid tasemekoolitusi, mille raames on jagatud teadmisi 5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust aktiivsetele inimestele, kelle eesmärk on liikumisharrastuse kujundamine ja tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on õpetamine. omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel. 5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile. 5.5. Liikumise ja sportimise hoogustamiseks töötatakse välja ja juurutatakse laste ning noorte huvitegevuse toetussüsteem.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie asutuse poolt perioodil 01.09.2019 Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia põhialustest aastani 2030 eesmärkide saavutamisele 5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse Läbi klubide tegevuse osalenud avaliku ruumi planeerimisel ning seisnud selle liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. eest, et taristu oleks kõigile kättesaadav. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav. 6. Liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja. 6.1. Muutused ühiskonnas on mõjutanud spordikorraldust ning muutnud spordi enam teenusepõhiseks. Spordiliikumise laiapõhjalisus, organisatsioonide ja tegevuste paljusus ning struktureeritus ja kuulumine rahvusvahelisse koostöövõrgustikku loovad eeldused üleriigilise eesmärgi täitmiseks. Spordiorganisatsioonid pakuvad inimestele kvaliteetset tegevust ja teenust, liikumise ja spordi teenusepõhisus tugevdab majandust ning tõstab tööhõivet. 6.2. Kaardistatakse liikumise ja spordiga seotud majandustegevus ja tööhõive, töötatakse välja sporditeenuste majandusliku mõju hindamise meetodid, mille abil saadud tulemusi arvestatakse tõenduspõhiste toetusmehhanismide väljatöötamisel ja rakendamisel, sporditeenuste ning -toodete arendamisel ja töökohtade loomisel. 6.3. Spordikorraldus põhineb avaliku sektori ja Taristu loomiseks on loodud esmased kontaktid. Avaliku sektoriga toetustepõhine spordiorganisatsioonide koostööl ja rollijaotusel. Avalik sektor koostöö on toimiv. on valdavalt tingimuste looja seadusandluse, toetuste, koolituste ja taristu kaudu, spordiorganisatsioonid on inimeste kaasajad ja tegevuste korraldajad.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie asutuse poolt perioodil 01.09.2019 Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia põhialustest aastani 2030 eesmärkide saavutamisele 6.4. Tunnustades spordiorganisatsioonide rolli, toetatakse ja Hea juhtimise tava on juurutatud. Ühtsed nõuded ja reeglid on välja töötamisel. soodustatakse nende mitmekülgset tegevust tagavat ja ratsionaalset arengut. Kehtestatakse spordiorganisatsioonidele toetuse andmise ühtsed nõuded ja reeglid, mis lähtuvad eelkõige juhtimise hea tava, ausa mängu ja avalikes huvides tegutsemise põhimõtetest. 6.5. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja Võistluste korraldamisel (Rullituur, rull-iluuisutamise võistlused) igas vanuses soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist, vabatahtlike vabatahtlike kaasamine. Läbi viidud täiendkoolitused treeneritele. kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist. 6.6. Riik ja spordiorganisatsioonid panustavad ühiselt liikumist ja sporti korraldavate inimeste väljaõppesse ja regulaarsesse täiendamisse ning seotud elukutsete väärtustamisse. 7. Liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja. 7.1. Sportimine eeldab kokkulepitud reeglite täitmist, lugupidamist kaaslaste ja konkurentide suhtes, oskust ausalt võita ja väärikalt kaotada. Lugupidamine konkurentide suhtes loob ühiskonnas aluse positiivsete väärtushinnangute kujunemisele. Sport on tõhus kasvatus- ja kaasamisvahend, mille mõjul saab laiendada ühistegevust ja ühiskonna lõimumist. 7.2. Olümpismi, spordikultuuri ja -eetika põhimõtteid tutvustatakse ja õpetatakse koolides ning spordiklubides õppe- ja treeningprotsessi lahutamatu osana. Spordiajaloo pärandit ja spordisangarite eeskuju rakendatakse sportlike väärtuste ja spordikultuuri propageerimisel.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie asutuse poolt perioodil 01.09.2019 Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia põhialustest aastani 2030 eesmärkide saavutamisele 7.3. Spordi korraldamisel pakutakse tegevusi, mis on kõigile avatud ja atraktiivsed ning aitavad luua kontakte, olenemata inimeste sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest ning kehalisest ja vaimsest võimekusest. 7.4. Spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Spordiorganisatsioon on pööranud tähelepanu vabatahtlikke tunnustamisele. Vabatahtlike paremaks kaasamiseks luuakse nende koolituse, motiveerimise ja tunnustamise süsteem. 7.5. Pööratakse enam tähelepanu spordivõistluste pealtvaatajate identiteedi, ühtekuuluvustunde ja käitumiskultuuri edendamisele. 7.6. Soodustatakse vähemuste ühiskonda sulandumist ja erivajadustega inimeste kaasamist spordi mitmekülgsete võimaluste kaudu. 7.7. Spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu keskkonna nimel võideldakse kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ja edendades koostööd riigi sees ning riikide vahel. 7.8. Lastele ja noortele tagatakse sportimiseks eakohased Treeninguid viiakse läbi turvalistes treeningpaikades. ning turvalised olud. 7.9. Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. 7.10. Spordiorganisatsioonides järgitakse hea juhtimistava Valdav enamus liikmetest on liitunud hea juhtimise tavaga. reegleid. 8. Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie asutuse poolt perioodil 01.09.2019 Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia põhialustest aastani 2030 eesmärkide saavutamisele 8.1. Eestit tuntakse spordisaavutuste poolest. Eesmärk on Korraldanud rahvuslikke võistlusi ja osalenud rahvusvahelistel võistlustel. selle tuntuse hoidmine ning kasvatamine inimeste spordiharrastuse, rahvuslike ja rahvusvaheliste saavutuste, spordivõistluste korraldamise ning rahvusvahelisel tasemel esindatuse kaudu. 8.2. Saavutusspordi arendamisel on prioriteediks laste ja Aidanud kaasa regulaarse, mitmekülgse ja plaanipärane treeningtegevuse noorte regulaarne, mitmekülgne ning plaanipärane järjepidevuse hoidmisele. treeningtegevus spordiklubides ja spordikoolides. Pädevate treenerite juhendatud treeninguid toetab õpi- ja sportimisvõimaluste ratsionaalne ühendamine ning stimuleeriv ja avatud võistlussüsteem. 8.3. Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi. 8.4. Tippsaavutustele orienteeritud sportlastele luuakse kõrgkoolides ja jõustruktuurides tingimused rahvusvahelisel tasemel konkureerimiseks, soodustatakse tööandjate poolt paindlike töötingimuste rakendamist. 8.5. Riigi ja spordiorganisatsioonide eesmärk on Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel võistlustel. Selleks tuleb arendada spordi rahastamise mudeleid ning täiustada tippsporti toetavat õigusruumi. 8.6. Tippspordi konkurentsivõime tagamiseks toetavad riik ja spordiorganisatsioonid spordivaldkonna teadus- ja arendustegevust, spordimeditsiini ja taastusteenuseid ning kaasavad selleks parimaid spetsialiste.  Nimetage ja kirjeldage lühidalt teie asutuse poolt perioodil 01.09.2019 Eesmärgid ja tegevused Eesti spordipoliitika kuni 31.12.2020 elluviidud tegevusi, mis aitavad kaasa strateegia põhialustest aastani 2030 eesmärkide saavutamisele 8.7. Riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad Eesti esindatust rahvusvahelises spordiliikumises asjatundlike ning aktiivsete inimeste kaudu ning teevad selleks plaanipärast ja sihikindlat tööd. 8.8. Majandust ja elanikkonna spordihuvi mõjutavate Põhjamaade suurima rulluisutajatele suunatud spordivõistluse (Rullituur) rahvusvaheliste spordivõistluste ja -ürituste korraldamine toetamine. Eestis on riigi ja spordiorganisatsioonide jaoks olulise tähtsusega, seda tehakse koostöös turismi-, reklaami- ja teiste ettevõtete ning organisatsioonidega ning selle tarbeks ajakohastatakse sporditaristu.