Kiri

Ministeeriumid 28.11.2020 nr 5-7/20/3978 Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu esitamine Esitame Teile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu "Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine". Palume Teie arvamust 15 päeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20201112_EN_koormiste koondkavand.docx 20201112_SK teenuste koormise kavand.docx Arvamuse avaldamiseks: Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Autoettevõtete Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaitsetööstuse Liit Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 23 .1 1 . 2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Te gevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse § 9 punkti 1 alusel : K innitada riigikaitseliste sundkoormiste koondkava riigikaitse korraldamise toetamiseks vajalike te gevusalade osas vastavalt lisale „ Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava “. /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Ratas P eaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava Vabariigi Valitsuse 20 20 korraldus e „ T e gevuslade riigikaitseliste sundkoormiste k oondkava kinnitamine “ L isa 1 Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava Nr Tegevusala Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) Võimalik koormatav tegevus 1 . Töörõivaste tootmine 1412 − meeste ja naiste töö- ja ametirõivakomplektide tootmine; − meeste ja naiste töö- ja ametirõivaste tootmine; − muude töörõivaste tootmine (nt põlled, kitlid jms). 2 . Jalatsitootmine 1520 − jalatsite tootmine igaks otstarbeks, mis tahes materjalist ning töötlusviisi kasutades, k.a valamine; − kummist või plastist välistalla ja pealsega veekindlad jalatsid; − kummist või plastist välistalla ja pealsega jalatsid; − nahk- ja tekstiilpealsega jalatsid; − jalatsite nahkosade tootmine (nt pealsed ja pealseosad, sise - ja välistallad,kontsad jne); − kedride, sääriste jms tootmine. 3 . Kokkupandavate betoonehitiste ja nende elementide tootmine 2361 − kokkupandavate või -monteeritavate betoonehitiste tootmine; − betoonist, tsemendist või tehiskivist ehituskonstruktsioonielementide tootmine. 4 . Relva- ja laskemoonatootmine 2540 − raskerelvade tootmine (nt suurtükiväerelvad, mobiilsed relvad, raketikandjad, torpeedode lasketorud, raskekuulipildujad); − laskur- ehk käsirelvade tootmine (nt revolvrid, haavlipüssid, kergekuulipildujad); − õhu- ja gaasipüstolite tootmine; − laskemoona tootmine sõjaliseks otstarbeks; − lõhkekehade tootmine (nt pommid, miinid, torpeedod). 5 . Metallitoodete remont 3311 − tulirelvade ja suurtükkide remont ja hooldus. 6 . Masinate ja seadmete remont 3312 − tööstusmasinate ja -seadmete remont ja hooldus. 7 . Elektriseadmete remont 3314 − elektriseadmete remont ja hooldus, v.a kodumasinate remont ja hooldus; − jõu-, jaotus- ja eritrafode remont ja hooldus; − elektrimootorite, -generaatorite ja mootorgeneraatorseadete remont ja hooldus; − lülitusseadmestiku ja lülituskilpide remont ja hooldus; − releede ja tööstusliku juhtaparatuuri remont ja hooldus; − patareide ja akude remont ja hooldus; − valgustusseadmete remont ja hooldus; − vooluahela voolukandjate ja voolu mittekandvate seadmete remont ja hooldus; 8 . Kanalisatsioon ja heitveekäitlus 3700 − ühe või mitme tööstusliku tarbija või kodumajapidamise heitvee kogumine ja vedu, samuti kanalisatsioonivõrgu, -kollektorite, paakide või muude veovahendite, nt eripaakautode abil; − lampkastide ja septikute, kogumiskaevude ja kaeviste tühjendamine ja puhastamine; − kemokäimlate teenindamine; − fekaalivedu . 9 . Tavajäätmete kogumine 3811 − kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses ja mujal tekkinud tahkete tavajäätmete (st prügi) kogumine prügikonteineritesse, jäätmemahutitesse ja -veokitesse. Need jäätmed võivad sisaldada taaskasutatavaid materjale. 10 . Ohtlike jäätmete töötlus ja kõrvaldus 3822 − tahkete ja mittetahkete ohtlike jäätmete kõrvaldamine ja kõrvaldamisele eelnev töötlus, st plahvatusohtlike-isesüttivate, oksüdeerivate, toksiliste, ärritust tekitavate, nakkusohtlike, kantserogeensete, söövitavate jt inimesele või keskkonnale kahjulike ainete ja valmististe töötlemine ja kõrvaldamine; − ohtlikke jäätmeid käitlevate ettevõtete tegevus; − nakkusohtlike elusloomade või loomakorjuste jm saastunud jäätmete; töötlemine ja kõrvaldamine; − ohtlike jäätmete põletamine; − ohtlikke jäätmeid sisaldavate kasutatud kaupade kõrvaldamine. 11 . Elektri- ja sidevõrkude ehitus 4222 − õhusideliinide ja kaabelsidevõrkude, sh maapealsete ja veealuste kaablivõrkude üldehitus ja remont; − antennide ja ülekandejaamade üldehitus. 12 . Telekommunikatsioonikaablite ja antennide paigaldus 4321 − telekommunikatsioonikaablite paigaldus; − kaabeltelevisiooni kaablite, k.a fiiberoptiliste kaablite paigaldus; − arvutivõrgu paigaldus, k.a fiiberoptiliste kaablite paigaldus; − nõrkvoolutööd. 13 . Ehitus- ja tõsteseadmete rentimine koos operaatoriga 4399 − kraanade jms ehitusplatsi mehhanismide (mittespetsiifiliste ehitusseadmete ja -masinate) rentimine koos operaatoriga. 14 . Mootorsõidukite hooldus ja remont 4520 − mehaaniliste rikete remont; − elektriliste rikete remont; − elektroonilise sissepritsesüsteemi remont; − mootorsõidukite osade remont; − korraline hooldus; − kereremont; − värvimine; − tuuleklaaside ja akende remont; − mootorsõidukite istmete remont; − rehvide ja sisekummide remont, paigaldamine või vahetamine; − mootorsõidukite korrosioonitõrje; − lisaseadmete ja -varustuse paigaldamine; − autode teipimine ; − autoalarmide paigaldus; − treilerite ja pooltreilerite hooldus ning remont; − mootorratastele spetsiaalne tehnoabi ; − autodele elektriliste seadmete paigaldus; − tehnilist olukorda näitavate seadmete lisamine igat liiki mootorsõidukitele; − autohaagiste, autosuvilate remont. 15 . Mootorrataste, nende osade ja lisaseadmete müük, hooldus ja remont 4540 − mootorrataste hooldus ja remont. 16 . Sõitjate raudteevedu 4910 − sõitjate linnadevaheline raudteevedu. 17 . Kauba raudteevedu 4920 − kaubavedu linnadevahelisel, linnasisesel ja linnalähiraudteel ; − naftatoodete (nt toornafta, maagaas, puhastatud naftasaadused) raudteevedu spetsiaalsetes paakvagunites; − konteinerkaupade raudteevedu; − autode, veoautode ja haagiste raudteevedu; − muu kauba raudteevedu. 18 . Taksovedu 4932 − surnu transport sõiduautoga. 19 . Sõitjate muu maismaavedu 4939 − tellimusvedu jm juhuvedu. 20 . Kaubavedu maanteel 4941 − naftatoodete (nt toornafta, maagaas, puhastatud naftasaadused) maanteevedu spetsiaalsete paakautode või –poolhaagistega; − muude vedelike ja gaaside vedu spetsiaalsete paakautode või poolhaagistega; − konteinerkaupade maanteevedu; − puistekauba maanteevedu; − metsamaterjali maanteevedu; − palkide vedu maanteel; − autode vedu (k.a maasturid, veokid jne); − masinate vedu (k.a ehitus-, kaevandus- jms masinad); − jäätmevedu; − surnu transport veoautoga. 21 . Sõitjatevedu merel ja rannavetes 5010 − sõitjate regulaar- ja juhuvedu merel ja rannavetes; − vedu ekskursiooni-, ristlus- või huvireisilaevadega; − vedu parvlaevade, tiibur- ja hõljuklaevade, veetaksodega jne; − reisipagasi, loomade jms vedu; − lõbusõidulaevade rentimine koos meeskonnaga. 22 . Kaubavedu merel ja rannavetes 5020 − kauba regulaar- ja juhuvedu merel ja rannavetes; − vedelike ja gaaside (nt maagaas, metaan, puhastatud naftatooted) vedu eritankeritega; − konteinerkaupade vedu; − kaupade veoks merel või rannavetes kaubaveolaevade rentimine koos meeskonnaga. 23 . Kauba õhutransport 5121 − mitteregulaarsed kaubaveolennud; − kaupade veoks õhusõidukite (k.a helikopterite) rentimine koos meeskonnaga. 24 . Vedelike ja gaaside ladustamine 5210 − gaas- ja vedelkütuste ladustamine; − kemikaalide, süsivesiniku jms ladustamine; − õli ja õlitoodete ladustamine. 25 . Kaubaladude töö 5210 − kaupade hoidmiseks ja ladustamiseks ette nähtud rajatiste käitus/tegevus, nt: − teraviljahoidlate käitus; − üldkaubaladude käitus; − külmhoonete käitus; − säilitusmahutite, nt silohoidlate jms käitus; − tolliladude käitus. 26 . Laadungikäitlus 5224 − transporditavate kaupade või reisipagasi pealelaadimine sõidukile ja sõidukilt mahalaadimine ; − laevade lastimine ja lossimine; − kaubavagunite laadimine ja tühjendamine; − stividoride tegevus; − kauba käitlemine sadamaterminalis. 27 . Universaalne postiteenus 5310 − universaalse postiteenusena postisaadetiste edastamine. 28 . Muu posti- ja kullerteenused 5320 − kirisaadetiste, postipakkide ja perioodiliste väljaannete ning otsepostisaadetiste edastamine: kogumine, sorteerimine, vedu ja saajale kättetoimetamine (riigisisene ja rahvusvaheline) väljaspool universaalset postiteenust; − kullerpostiteenus. 29 . Muu toitlustamine 5629 − lepinguline toitlustamine (nt veondusettevõtete lepinguline toitlustamine); − kontsessioonilepingu alusel toitlustamine spordibaasides jms objektidel; − tehaste, asutuste, haiglate, koolide jne sööklad ja kohvikud, mis töötavad kontsessioonilepingu alusel. 30 . Elektroonilise side teenused fikseeritud sidevõrgus 6110 − fikseeritud (ehk kaabliga) sidevõrgu baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine ning selle vahendusel teabe (meedia- ja audiovisuaalmeedia, kõne, teksti, heli ja video) edastamine; − võrguseadmete opereerimine ja haldamine sidevõrgu maapealsete lõpp-punktide vahel sideteenuse osutamiseks; − mobiiltelefonivõrgu võrguteenuse osutamine, juurdepääsu võimaldamine või pakkumine mobiiltelefonivõrgu taristule; − jõujaamade üldehitus. 31 . Elektroonilise side teenused traadita sidevõrgus 6120 − mobiilse või traadita sidevõrgu baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine ning selle vahendusel teabe (meedia ja audiovisuaalmeedia, kõne, teksti, heli ja video) edastamine; − võrguseadmete opereerimine ja haldamine sidevõrgu lõpp-punktide vahel sideteenuse osutamiseks; − mobiiltelefonivõrgu võrguteenuse osutamine, juurdepääsu võimaldamine või pakkumine mobiiltelefonivõrgu taristule. 32 . Satelliitsideteenused 6130 − kosmosesatelliitide baasil elektroonilise side teenuste osutamine, sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine ning selle vahendusel teabe (meedia- ja audiovisuaalmeedia, kõne, teksti, heli ja video) edastamine; − võrguseadmete opereerimine ja haldamine sidevõrgu lõpp-punktide vahel sideteenuse osutamiseks. 33 . Elektroonilise side muud teenused 6190 − elektroonilise side teenuste edasimüümine või vahendamine (st võrgumahu ostmine ja edasimüümine täiendavate teenuste pakkumiseta). 34 . Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus 6203 − arvutisüsteemide ja andmebaaside halduse ja käitamisega seotud tugiteenused. 35 . Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent 7732 − soojakud jms. 36 . Muu mujal liigitamata masinate, seadmete jm materiaalse vara rentimine ja kasutusrent 7739 − mootorrattad, vagunelamud, haagissuvilad jms; − teisaldatavad majutus- ja kontoriruumid; − konteinerid ja kaubaalused. 37 . Muu puhastustegevus 8129 − rongide, busside, lennukite jne puhastus; − tsisternautode ja meretankerite sisepuhastus ; − hoonete desinfitseerimine ja kahjuritõrje; − välikäimlate ( kemokäimlate ) rent; − mujal liigitamata puhastustegevus. 38 . Spordirajatiste käitus 9311 − spordihallide, -väljakute ja staadionide käitus; − jalgpallistaadionid; − ujumisbasseinid. 39 . Arvutite ja arvuti välisseadmete parandus 9511 − arvutite ja nende välisseadmete parandus ja hooldus; − laua- või sülearvutid; − magnetkettaajamid, välkmäluajamid jm mäluseadmed; − optilised kettaajamid; − printerid, monitorid; − klaviatuurid, hiired, juhtkangid ja juhtkuulid; − arvutisisesed ja -välised modemid; − skännerid ja vöötkoodilugejad; − kiipkaardilugejad; − arvutiprojektorid; − arvutiserverid; − arvutiterminalid; − pihuarvutid (PDA). 40 . Sideseadmete parandus 9512 − sideseadmete parandus ja hooldus; − raadio- ja televisioonisaatjad; − mobiiltelefonid, juhtmeta telefonid; − sideseadmete modemid; − faksid; − sideülekandeseadmed (nt marsruuterid, sillad, modemid); − kahesuunalised amatöörraadiojaamad; − professionaali TV- ja videokaamerad. 41 . Matusetalituste korraldamine 9603 − surnute ettevalmistamine matmiseks või tuhastamiseks, palsameerijate teenused; − haua- ja tuhastamismatuste korraldamine. 42 . Kalmistute ja krematooriumite tegevus 9603 − surnumatjate teenused; − matmis- ja tuhastamisteenuste osutamine. 43 . Tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus 9601 − käsitsi, mehaaniliste seadmete või žetooniga käivituvate masinate abil (iseteenindus) igat liiki rõivaste (k.a karusnahksed) ja tekstiilide pesu, keemiline puhastus, triikimine jms teenuste osutamine avalikkusele või tööstus- ja äriklientidele; − pesu kogumine ja kättetoimetamine . 44 . Füüsilise heaoluga seotud teenindus 9604 − saunad. 23 .1 1 .20 20 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Te gevusalade r iigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse „ Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine “ eelnõu (edaspidi eelnõu ) kehtestamise alus on riigikaitse liste sundkoormiste seaduse (edaspidi RKSKS ) § 9 punkt 1 . Korrald usega kehtestatakse riigikaitseliste sundkoormiste koondkava riigikaits e t oetamiseks vajalike tegevuste osas (edaspidi koondkava ). Koondkava s loetletakse ja kirjeld atakse te gevusala si ja tegevusi , mi lle osas on riigil huvi rakendada vajaduse tekkimisel neid vastavate teenus tena riigi toimetuleku, sealhulga s sõjalise kaitse toetamiseks sundkoormise määramise kaudu . Ühtlasi annab koondkava asjaomase ministeeriumi esindajale või volitatud ametiisikule õiguse alustada Eestis pakutavate teenuste kaardistamisega. Näiteks Kaitseministeeriumi valitsemisalas on kavas volitada Kaitseressursside Ameti peadirektori t määrama volitatud ametiisiku id (edaspidi KRA ametiisik ) . Korraldus e eelnõu ja seletuskir ja koosta s Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakon d (e-post: kvoo @kaitseministeerium.ee ). Eelnõu ei ole seotud teiste eelnõudega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga kinnitatakse tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava. Eelnõuga kehtestatakse loetelu tegevusaladest , mida võib vaja minna riigikaitse , sh sõjalise riigikaitse korraldamisel või selle toetamiseks. RKSKS § 22 punkti 3 kohaselt on lubatud riigikaitseliste sundkoormiste raames sundkasutusele võtta tegutsevaid ettevõtteid . Eelnõus kasutatud l oetelu põhineb Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator il (edaspidi EMTAK ). Teenuste osas riigikaitseliste sundkoormiste (edaspidi sundkoormis ) seadmine toimub teenust osutava ettevõtte sundkasutuse kaudu. Sundkasutus toimub kas ettevõtte omanikule või valdajale kohustusliku riigikaitselise ülesande andmisena või ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmise kaudu. K ohustuslik u riigikaitselise ülesan de andmise õigus on Vabariigi Valitsusel ja sõjaseisukorra ajal ka Kaitseväe juhatajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Sundkasutusele võetud ettevõt t e omanik või valdaja on sõjaseisukorra väljakuulutamise järel kohustatud viivitamatult asuma täitma kohustusl ikke riigikaitselisi ülesandeid . Koondkava kinnitamine ei too üldise kaitsevalmiduse ajal ettevõtetele lisakohustusi peale mõningase halduskoormuse , näiteks kaasaaitamiskohustus e näol, kui KRA ametiisikud tutvuvad tootmisvõimsusega , et välja selgita da ettevõtte võimekused. Selline tegevus on käsitletav toiminguna haldusmenetluse seaduse 8. peatüki tähenduses. Selleks, et riik suudaks hinnata ettevõtte koormamise vajadust , peab ettevõtte omanik või valdaja võimaldama selleks volitatud ameti i sikul tutvud a ettevõtte tootmisvõimaluste, tooraine ning materjalide tagavaradega. Töötasandi kohtumistel teiste riigi ameti asutustega jõuti seisukohale, et e ttevõtete tootmisvõimalustega tutvumiseks ning teenuse võimekuse väljaselgitamiseks k onsulteerib selleks volitatud ametiisik vajadusel vastava valdkonna riigikaitseülesandega asutus t e erialase kompetentsi ga isikutega . Näiteks sideteenuste puhul konsulteerib KRA ametiisik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala isikutega , et ettevõtted ei peaks esitama uuesti riigile juba esitatud teavet ning vältimaks võimalikku riigi ameti asutuste töö ülesannete dubleerimist. Sõjaseisukorra ajal antud riigikaitselised ülesanded kuuluvad ettevõtte omaniku või valdaja poolt täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajaks. See tähendab, et sundkasutusele võetud ettevõte peab rii gi poolt pandud ülesande tä it ma esimeses järjekorras. Sundkasutusele võetud ettevõtte omanikul või valdajal on õigus nõuda sõjaseisukorra ajal Eestis tegutsevatelt tema lepingulistelt tarnijatelt riigi poolt soovitud teenuse toimimiseks vajalike seadmete, tooraine ja materjalidega varustamist esmajärjekorras ehk tema tellimus tuleb täita esimesena. See tähendab, kui ettevõttel on kehtivad lepingud sundkoormise täitmise ks vajalike seadmete, tooraine, materjalide jms saamiseks, peab ettevõt te omanik või valdaja nõudma nende lepingute täitmist esmases järjekorras ning kasutama saadut eelkõige riigi poolt pandud ülesande täitmiseks . Sam as ei või ettevõt te omanik või valdaja nõuda mistahes temaga sõlmitud lepingu täitmist põhjusel, et ta l on sundkoor mi se täitmise kohustus, kui lepingu alusel üle antav ei ole seotud sundkoormise täitmisega. Samuti ei saa riik nõuda koormatud ettevõt te omanikult või valdajalt täiendavate lepingute sõlmimist sundkoormiste täitmiseks . V ajadusel peab riik tagama ise vajalike vahendite olemasolu, sh teistele isikutele määratud sundkoormiste kaudu (nt betoonelementide tootmiseks vajalike äratarvita ta vat e vahendite võõrandamine või toiduainete tööstusele asjaomasest riigi reservist vahendite eraldamine). Ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmine võib toimuda sõjaseisukorra ajal, lähtudes üldistest riigikaitselistest huvidest juhul, kui ettevõtte omanik või valdaja ei täida või keeldub täitmast temale antud kohustuslikku riigikaitselist ülesannet . Ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmise otsustab Vabariigi Valitsus või Kaitseväe juhataja . Ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmisel nimetab asjaomane ministeerium või Kaitseväe juhataja sundkasutuse ajaks ka ettevõtte juhtkonna . Kuigi koondkava kirjeldab riigi huve, ei pruugi tegelik koormamine olla üks-ühele vastav koondkavas toodule , sest ettevõt ete poolt osuta ta vad teenused on olemusel t eripärased ja kompleks s ed, mistõttu kas teenust (ettevõt te tegevust) on võimalik ja otstarbekas riigikaitseliste l eesmärkidel kasutada või ei , selgub , kui selleks volitatud ametiisik on väljaselgitanud ettevõtete toomisvõimalused, tooraine ja materjalide tagavara. Samas ei pruugi koo r matav olla kogu ettevõtte tegevus vaid osa ettevõtte võimekusest. Näiteks , postiteenuste koormamisel ei rakenda t a koormise täitmiseks ettevõt te kõiki teenus eid, ning ettevõttele pannakse näiteks vaid kohustus eelisjärjekorras kätte toimetada riigikait sega seotud korrespondentsi ( nt mobilisatsioonikäsk või muu avaliku võimu toimimisega seotud teave ). Elutähtsa teenuse osutaja koormamine on lubatav, kuid sundkoormise täitmisega ei või kaas neda elutähtsa teenuse osutamis e katkemi st teistele isikutele . Muutuda võib teenuse olemus. Selleks, et vältida elutähtsa teenuse katkemist, teeb volitatud ametiisik elutähtsa teenuse osutaja võimekuse väljaselgitamisel tihedat koostööd elutähtsat teenust korraldava asutusega. Eelnõuga kinnitatava k oondkava aluseks on Kaitseväe ettepanek teenustest, mis on vajalikud sõjalise riigikaitse korraldamise toetamiseks ja Kaitseressursside Ameti esmane hinnang koondkav a s toodud teenuste kättesaadavusest Eestis . Eelnõul on 44 tegevusalast koosnev li sa , mill e s loetletud teenused võivad olla vajalikud riigikaitse toetamiseks ja mis seetõttu võivad saada sundkoormatud. Teenuste kirjeldused on täpsemalt kajastatud nimetatud lisas tabeli kujul. Tabelis on neli veergu – tegevusala järjekorranumber, nimetus , E MTAK number ja v õimalikud rakendatavad tegevused . EMTAK number on koondkavas sätestatud neljakohalisena tagamaks optimaalne tegevusalade detailsusaste leidmaks vajalikke ressursse ja võimeid omavaid ettevõtteid . Rakendatavate tegevus te osa ei ole lõplik, vaid tegemist on võimalik u kirjeldus ega esmase valiku tegemiseks , kuivõrd ettevõt te poolt osutatav teenus võib olla kombinatsioon mitmetest teg e vustest või h al lata vaid tegevusest osa. Seega peab nt KRA ametiisik soovitava teenuse saamiseks hindama mitme id ettevõt teid , sh tootmisvõimsust või teenuste osutamise võimekust. Tagamaks soovitud tootmisvõimsust või teenuse osutamise ulatust , on lubatud koormata mitu samasugust tegevust teo stavat ettevõt et . Näiteks võidakse koormata kaks või enam betoonelementide tootjat, et tagada vajadus betoonelementide järgi . Sundkoormiste määramisel peab silmas pidama järgmisi põhimõtteid: 1) sundkoormise rakendamisele tuleb võimalusel eelistada kokkulepet ( nt teenuse osutamise leping) teenuse osutajaga ; 2) sundkoormamine on äärmuslik abinõu , mis on kohane juhul , kui muude võimaluste kasutamine ei ole mõjuvatel põhjustel mõistlik (nt lepingujärgne teenuse osutaja asub teises piirkonnas ning seetõttu ei ole teenuse kasutamine otstarbekas või lepingujärgsed teenuste mahud ei kata riigi, sh Kaitseväe vajadusi ); 3) vajadus teenuse järgi sõjalise riigikaitse toetamiseks on kriitiline ; 4) sundkoormise täitmi n e ei tohi kahjustada olulisel määral elanikkonna põhivajadusi; 5) el utähtsat teenust osutavat ettevõtet võib koormata ulatuses, mille täitmise l säilitatakse vähemalt elanikkonna põhivajaduste katmiseks vajalik miinimum (nt sideteenuse korral võib vähendada internetitarbimise ulatust, kuid peab säilima telefoniga helistamise võimalus ning SMS-ide saatmise võimalus). Kehtestatav k oondkava ei sisalda lõplik ku teenuste nimekir ja sõjaajal riigikaitse toetuseks kasutusele võetavatest teenustest . Vabariigi Valitsusel on voli anda täiendavaid ülesandeid, samuti on teistel riigi ameti asutustel võimalik teha ettepanekuid sundkoormiste määramiseks riigikaitse ülesannete toetamiseks. Samuti ei tähenda t egevusala loetlemine koondkavas automaatselt, et vastava teenuse osutaja saab koormatud sundkoormise ga . Riigi valduses oleva te vahendite puhul määratakse nende riigikaitse listeks vajadusteks kasutamine eelistatult erinevate tegevus kava de kaudu . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus e eelnõul puudub otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkonnaga. 4. Korraldus e mõjud Korraldus e l on oluline mõju riigi julgeolekule ja sõjalise kaitse võime le. Sundkoormiste k oondkava kehtestamine ettevõtete sundkasutuse (teenuste kasutamine) osas võimaldab hinna ta , milline on Eesti ettevõtjate võimekus osaleda riigikaitse li st es tegevustes, kus riigi võimekus on väike või puudub. Selline sundkoormiste ettenägemine riigi poolt võimaldab igapäevaselt keskenduda tegevustele, mis on vahetult seotud riigi tuumikfunktsioonide täitmisega ning väldib vahendite k as utamist tegevusala del , kus on toimiv ettevõtlus ning konkurents. Sundkoormiste koon d kava kehtestamine tegevusalade osas ei too ettevõt etele üldise kaitsevalmiduse ajal kaasa vahetut ko hustust osutada riigile teenuseid. Küll võib ettevõtjatele kaasneda mõningane halduskoormus, mis kaasneb riigipoolse hindamisega selgitamaks, milline on erasektori võimekus riigikaitse toetamiseks vajalike teenuste osutamise l . 5. Korraldus e rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korraldus e rakendamise eeldatavad tulud Korraldus e rakendamine ei too kaasa otse st kulu riigieelarvele. Kaud ne kulu o n seotud Kaitseministeeriumi valitsemisalas K aitseressursside Ameti töö koormusega teenuste kättesaadavuse ja ulatuse hindamisel . Kaudne kulu on arvestatud asjaomase asutuse tegevuskuludesse ning täiendava te eraldiste tegemist riigieelarvest ei kavandata. Koondkavaga ei panda vahetut kohustust ministeeriumi t ele alustada riigikaitseliste sundkoormiste ettevalmistamisega. Koondkava annab võimaluse seda vajadusel teha . Seega ei kaasne ministeeriumitele koondkava kinnitamisega RKSKS § -des 17 , 18, 24 ja 2 5 sätestatud kohustusi ega sellega kaasneva t kulu . Koondkava kinnitamisega ei kaasne riigieelarvele rahalist tulu . 6. Korraldus e jõustumine Korraldus jõustub allkirjastamisel . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlasta miseks eelnõude infosüsteemis ministeeriumi tele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le, Kaitseressursside Ametile , Eesti Kaitsetööstuse Liidule , Eesti Infotehnoloo gia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kau bandus-T öös t usko jale, Autoettevõtete Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate A ssotsiatsioonile, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Lii dule, Eesti Rõiva- ja Tekstiililii dule, Ees ti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti Keemiatööstuse Lii dule ja Eesti Tööandjate Kesklii dule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/20-1469 - Tegevusalade riigikaitseliste sundkoormiste koondkava kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c628f0fd-9f50-4792-98e4-65232a468cbf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c628f0fd-9f50-4792-98e4-65232a468cbf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main