Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1464 - Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dfd0a2ae-7e98-4673-b0ac-bdbbc128f340 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dfd0a2ae-7e98-4673-b0ac-bdbbc128f340?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 27.11.2020 nr 1-4/20/5254 Keskkonnaministri määruse „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ eelnõu esitamine kooskõlstamiseks Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ eelnõu ning palume sellele kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler minister Lisad: 1) määrus; 2) lisa 1; 3) lisa 2; 4) seletuskiri. Annemari Vene, 55 655 707 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 08.11.2020 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020. a Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord Määrus kehtestatakse keskkonnajärelevalve seaduse § 14 lõike 1 alusel. 1. peatükk Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus 1. jagu Üldsätted § 1. Vormiriietuse esemed Keskkonnaameti keskkonnakaitseinspektori (edaspidi inspektor) vormiriietusse kuuluvad järgmised esemed: 1) suvine nokkmüts; 2) talvine nokkmüts; 3) kootud müts; 4) naiste kübar; 5) meeste müts; 6) mantel; 7) suvejope; 8) talvejope (lühike või pikk); 9) poolkombinesoon; 10) fliisjakk; 11) sviiter; 12) pullover; 13) päevasärk (pikkade või lühikeste varrukatega); 14) pikeesärk; 15) T-särk; 16) meeste pintsak; 17) naiste bleiser; 18) viigipüksid; 19) suvepüksid; 20) tööpüksid; 21) klassikaline seelik; 22) suveseelik; 23) vest; 24) kootud vest; 25) püksirihm; 26) lips; 27) lipsunõel; 28) sall; 29) nahkkindad; 30) sõrmkindad; 31) labakindad; 32) meeste klassikalised kingad; 33) naiste klassikalised kingad; 34) naiste madalad kingad; 35) meeste klassikalised saapad; 36) naiste klassikalised saapad; 37) sisejalatsid; 38) tööjalatsid; 39) töösaapad. § 2. Vormiriietuse värv Inspektori vormiriietuse põhivärv on tumesinine. Vormiriietuse päevasärk on helesinist värvi, lipsunõel on kollasest metallist, kindad on tumesinised või mustad ning püksirihm ja jalatsid on musta värvi. § 3. Ametitunnused (1) Ametitunnusena kantakse vormiriietuse vasakul varrukal varrukaembleemi, sõltuvalt vormiriietuse esemest 50 mm või 70 mm õlaõmblusest allpool, ning mütsil mütsiembleemi. (2) Vormiriietusel puuduvad ametiastmetunnused. § 4. Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnus Inspektori vormiriietuse esemetel kasutatava Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnuse kujundus on esitatud käesoleva määruse lisas 1. 2. jagu Vormiriietuse esemete kirjeldus § 5. Peakatted (1) Suvine nokkmüts on siiludest kokku õmmeldud, kangaga kaetud plastiknokaga, reguleeritava suurusega. Esiosal on helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja mütsiembleem. (2) Talvine nokkmüts on siiludest kokku õmmeldud, kangaga kaetud plastiknokaga, kuklaosa ja kõrvaklappidega, reguleeritava suurusega. Mütsi põhi, kuklaosa ja kõrvaklapid on sooja voodriga. Esiosal on helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja mütsiembleem. (3) Kootud müts on kahekordne, pööratud servaga. Esiosal on helesinisega sõna KESKKONNAAMET. (4) Naiste kübar on ümara põhjaga, üleskeeratud äärega, valmistatud mantliga samast kangast, seest voodriga. Esiosal on mütsiembleem. (5) Meeste müts on plastikust musta nokaga, valmistatud mantliga samast kangast, seest voodriga. Esi-, külje- ja tagaosas on musta värvi kunstkarusnahast detailid, küljedetailid on allalastavad. Esiosal on mütsiembleem. § 6. Mantel Mantel on klassikalise lõikega, nööpidega suletav, püstkraega, seljaosa keskõmblus lõpeb kaetud lõhikuga. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja vasakul varrukal 70 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. § 7. Joped (1) Suvejope on puusajooneni ulatuv, eest tõmblukuga suletav, püstkraega, küljetaskutega, eemaldatava kapuutsiga, helkurkantidega. Kapuutsi ääre, varrukasuude ja allääre laius on reguleeritav. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. (2) Talvejope on lühike, puusajooneni ulatuv, või pikk, üle puusajoone ulatuv, eest tõmblukuga suletav, püstkraega, küljetaskutega, eemaldatava kapuutsiga, helkurkantidega. Kapuutsi ääre, varrukasuude ja allääre ning pikal jopel ka vöökoha laius on reguleeritav. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. § 8. Poolkombinesoon Poolkombinesoon on eemaldatavate traksidega, sirgelõikeline, sääreotste laius on reguleeritav, ees on tõmbluku ja trukiga suletav kinnis, küljeõmbluste vahel on helkurkant. Vasakul säärel on vertikaalselt helesinisega sõna KESKKONNAAMET. § 9. Fliisjakk Fliisjakk on eest tõmblukuga suletav, püstkraega. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. § 10. Sviiter Sviiter on kootud soonikkoes, pealeõmmeldud ja klapiga suletava rinnataskuga, V-kaelusega, õlgadel ja küünarnukkidel on pealeõmmeldud detailid. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. § 11. Pullover Pullover on kootud siledas koes, tagasikeeratava kraega, nii krae, varrukasuud kui ka alläär on soonikkoes. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET. § 12. Särgid (1) Päevasärk pikkade või lühikeste varrukatega on helesinist värvi, kraega, eest nööbitav. Pikkade varrukatega päevasärgil on mansettidega varrukad. Naiste päevasärk on taljesse töödeldud. Meeste päevasärk on sirge lõikega, seljapassega ja rinnataskutega. Vasakul on rinnapiirkonnas tumesinisega sõna KESKKONNAAMET ja paremal hõlmal samal kõrgusel nimesildi kinnitamise alus. (2) Pikeesärk on tumesinist värvi, kraega, nööbitava esikinnisega, lühikeste varrukatega. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET ja vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. (3) T-särk on tumesinist värvi, ümmarguse kaeluse ja lühikeste varrukatega. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET. § 13. Meeste pintsak ja naiste bleiser Meeste pintsak ja naiste bleiser on kehasse töödeldud, reväärkraega, üherealiselt kolme nööbiga suletav, hõlmadel on küljetaskud ja vasakul hõlmal rinnatasku. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET, vasakul varrukal 50 mm õlaõmblusest allpool varrukaembleem. § 14. Püksid (1) Viigipüksid on sissepressitud viikidega, kahe küljetaskuga, vööjoonel on värvel koos rihmatrippidega. Pükstel on kaetud tõmblukuga esikinnis, esiosa on töödeldud voodrile. Meeste viigipükstel on taga kaks nööpidega suletavat nööpauktaskut. (2) Suvepüksid on voodrile töödeldud, reietaskutega, vööjoonel on värvel koos rihmatrippidega. Pükstel on kaetud tõmblukuga esikinnis, säärtel on helkurpaelad. Vasakul säärel reietasku kohal on vertikaalselt helesinisega sõna KESKKONNAAMET. (3) Tööpüksid on sirge lõikega, sisselõikeliste taskutega, vööjoon on värvli ja vöörihmaga, sääreotste laius reguleeritav. Pükstel on kaetud tõmblukuga esikinnis, küljeõmbluste vahel on helkurkant. Vasakul säärel on vertikaalselt helesinisega sõna KESKKONNAAMET. § 15. Seelikud (1) Klassikaline seelik on vööjoonel värvliga, tagaosa keskõmblusel on peitlukk ja allääres kaetud lõhik. (2) Suveseelik on voodrile töödeldud, külgedel on taskud ja helkurpael, reguleeritava vööjoonega, vööjoonel on värvel koos rihmatrippidega. Seelikul on kaetud lukuga esikinnis. § 16. Vestid (1) Vest on kehasse töödeldud, nööpidega suletav, kahe küljetasku ja rinnataskuga. Naiste vestil on seljal pandlaga põõn. Vasakul hõlmal on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET. (2) Kootud vest on siledas koes, kaelus, käeaugud ja alläär soonikkoes. Vasakul on rinnapiirkonnas helesinisega sõna KESKKONNAAMET. § 17. Püksirihm Püksirihm on mustast nahast, metallist pandlaga. § 18. Lips ja lipsunõel (1) Lips on seotav, ühevärviline tumesinist tooni. (2) Lipsunõel on kollasest metallist, klambrikujuline, peal reljeefne Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnus. § 19. Sall ja kindad (1) Sall on kootud ühekordses soonikkoes. (2) Nahkkindad on mustast nahast ja voodriga sõrmikud. (3) Sõrmkindad on tumesinist või musta värvi. (4) Labakindad on kootud tumesinisest lõngast, peopesad on tugevdatud. Kinnastel on poolikud sõrmeosad ja klapina pealetõmmatav laba. § 20. Jalatsid (1) Meeste klassikalised kingad on musta värvi nahast, madala kontsaga ja pealt kinnised. (2) Naiste klassikalised kingad on musta värvi nahast, pealt poolkinnised, kuni kuuesentimeetrise kontsaga. (3) Naiste madalad kingad on musta värvi nahast, pealt poolkinnised ja madala tallaga või madala kontsaga. (4) Meeste klassikalised saapad on musta värvi nahast, madala sääreosaga, pealt nööritavad või siseküljel lukuga suletavad või pealt nööritavad ja siseküljel lukuga suletavad. (5) Naiste klassikalised saapad on musta värvi nahast poolsaapad, siseküljel lukuga suletavad, kuni kuuesentimeetrise kontsaga. (6) Sisejalatsid on musta värvi nahast, tagant lahtised või kannarihmaga, madala kontsaga. (7) Tööjalatsid on musta värvi nahast, kinnised, pealt nööritavad, mitmesuguseid aineid ja mustust hülgavast materjalist. (8) Töösaapad on musta värvi poolsaapad, pealt nööritavad, mitmesuguseid aineid ja mustust hülgavast materjalist. 3. jagu Ametitunnuste kirjeldus § 21. Varrukaembleem (1) Inspektori vormiriietuse esemetel kasutatakse varrukaembleemina 77-millimeetrise läbimõõduga Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnust. § 22. Mütsiembleem Inspektori vormiriietuse mütsil kasutatakse mütsiembleemina 47-millimeetrise läbimõõduga Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnust.  2. peatükk Vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord 1. jagu Üldsätted § 23. Vormiriietuse eseme kandmise aeg (1) Vormiriietuse ese antakse kandmiseks tähtajatult. (2) Vormiriietuse ese vahetatakse uue vastu välja selle tegeliku kulumise alusel, kuid mitte sagedamini, kui on eseme minimaalne kandmise aeg. (3) Vormiriietuse eseme minimaalne kandmise aeg sõltub sellest, kas vormiriietusega täidetakse suurem osa teenistusülesannetest väli- või sisetingimustes. Inspektori vormiriietuse esemete arv ja minimaalne kandmise aeg on sätestatud käesoleva määruse lisas 2. (4) Kui vormiriietuse ese on veel kasutuskõlblik, pikendatakse kandmise aega kuni eseme kasutuskõlbmatuks muutumiseni. (5) Uue vormiriietuse eseme väljaandmise vajaduse või kandmise aja pikendamise, samuti käesoleva määruse lisas 2 esitatud inspektori vormiriietuse minimaalse kandmise aja rakendamise sõltuvalt ametniku töökohustusest kas väli- või sisetingimustes otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema määratud isik. (6) Uue vormiriietuse eseme väljaandmine enne kandmisaja lõppemist on lubatud, kui kandja tasub vormiriietuse eseme väljavahetamise korral selle jääkväärtuse. Vormiriietuse eseme jääkväärtuse leidmiseks jagatakse selle maksumus kandmisaja pikkusega päevades ning korrutatakse päevade arvuga, mis jääb puudu kandmisaja lõpust. (7) Teenistusest lahkumisel tagastatakse väljastatud vormiriietuse ese, mille kandmise aeg ei ole veel lõppenud, välja arvatud juhul, kui teenistusest lahkumine on seotud pensionile jäämisega. Vormiriietuse kandja võib omandada temale väljastatud vormiriietuse eseme, hüvitades selle jääkväärtuse. (8) Vormiriietuse eseme kasutuskõlbmatuks muutumisel kandja süül enne selle kandmisaja lõppemist tasub kandja selle jääkväärtuse. Kui vormiriietuse ese on enne kandmisaja lõppemist muutunud kasutamiskõlbmatuks teenistusülesande täitmisel asjaolu tõttu, mida kandja ei saanud vältida, vahetatakse vormiriietuse ese uue vastu välja selle jääkväärtust kandjalt sisse nõudmata. § 24. Vormiriietuse eseme arvestus Vormiriietuse eseme väljaandmise arvestust peetakse arvestuskaardil, millele kantakse: 1) kandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) vormiriietuse eseme nimetus; 3) vormiriietuse eseme väljaandmise kuupäev; 4) vormiriietuse eseme hind; 5) vormiriietuse eseme kandmise aeg; 6) tekst, mille kohaselt kandja kohustub enda kulul hooldama vormiriietuse eset ning tagastama selle hooldatult töölt lahkumisel, kui ta lõpetab teenistusvahekorra enne vormiriietuse eseme kandmise aja lõppemist, või tasuma selle jääkväärtuse; 7) vormiriietuse eseme saanud ametniku allkiri. § 25. Eririietuse eseme arvestus Eririietuse eseme väljaandmise arvestust peetakse arvestuskaardil, millele kantakse: 1) kandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 2) eririietuse eseme nimetus ja seisukord väljaandmisel; 3) eririietuse eseme väljaandmise kuupäev ja kandja allkiri selle vastuvõtmise kohta; 4) eririietuse eseme tagastamise aeg ja selle tagasi võtnud töötaja allkiri; 5) märkused eririietuse eseme seisukorra kohta selle tagasivõtmisel. § 26. Vormiriietusel kanda lubatud märgid (1) Teenetemärkidest võib vormiriietusel kanda teenetemärkide seadusega kehtestatud korras antud märke. Lisaks teenetemärkidele võib vormiriietusel kanda ka hariduse- ja kutsemärke. (2) Lõikes 1 nimetamata märkide kandmine vormiriietusel on keelatud. § 27. Märkide kandmine vormiriietusel (1) Teenetemärke kantakse vormipintsaku või vormijaki rinnaosal vasakul poolel, kui märgi kandmise kord ei näe ette teistsugust kandmist. Kõrgema järgu märgid paigutatakse paremale poole. (2) Hariduse- ja kutsemärke kantakse pintsaku või jaki vasaku rinnatasku peal. Kanda võib kuni nelja märki kandja enda valikul. (3) Märke asendavaid linte kantakse vasaku rinnatasku kohal selle ülaäärest 30 mm kaugusel, kui märgi kandmise kord ei näe ette teisiti. § 28. Vormiriietuse eseme hooldamine Vormiriietuse eset hooldab seda kandev inspektor. 2. jagu Vormiriietuse väljaandmine § 29. Vormiriietuse komplekteerimine ja väljaandmine (1) Vormiriietus antakse inspektorile komplekteerituna käesoleva määruse §-s 1 nimetatud esemetest. (2) Vormiriietuse esemetest komplekteeritakse esindusvorm või välivorm. § 30. Esindusvorm Esindusvorm komplekteeritakse järgmiste vormiriietuse esemete hulgast: 1) päevasärk (pikkade või lühikeste varrukatega); 2) meeste pintsak; 3) naiste bleiser; 4) viigipüksid; 5) klassikaline seelik; 6) vest; 7) kootud vest; 8) sviiter; 9) lips; 10) lipsunõel; 11) püksirihm; 12) mantel; 13) talvejope (lühike või pikk); 14) suvejope; 15) meeste müts; 16) naiste kübar; 17) nahkkindad; 18) sall; 19) meeste klassikalised kingad; 20) naiste klassikalised kingad; 21) meeste klassikalised saapad; 22) naiste klassikalised saapad. § 31. Välivorm Välivorm komplekteeritakse järgmiste vormiriietuse esemete hulgast: 1) pullover; 2) fliisjakk; 3) suvepüksid; 4) püksirihm; 5) suveseelik; 6) T-särk; 7) pikeesärk; 8) tööjalatsid; 9) naiste madalad kingad; 10) sisejalatsid; 11) talvejope (lühike või pikk); 12) suvejope; 13) tööpüksid; 14) poolkombinesoon; 15) suvine nokkmüts; 16) talvine nokkmüts; 17) kootud müts; 18) sall; 19) sõrmkindad; 20) labakindad; 21) töösaapad. 3. jagu Vormiriietuse kandmine § 32. Vormiriietuse kandmise üldised põhimõtted (1) Vormiriietuse kandmine on inspektorile teenistusülesannete täitmisel kohustuslik, välja arvatud juhul, kui see võib järelevalvetoiminguid takistada. (2) Välisriigis viibides võib inspektor kanda vormiriietust Keskkonnaameti peadirektori loal. (3) Inspektori vormiriietusel on nimesilt. (4) Inspektor võib kanda vormiriietust väljaspool tööaega tingimusel, et selle kandja käitub hea tava kohaselt. (5) Esindusvormi kantakse teenistusülesannete täitmisel, mis on seotud Keskkonnaameti esindamisega teistes ametiasutustes või kolmandate isikute ees või Keskkonnaameti ruumides. § 33. Vormiriietuse esemete kombineerimine (1) Välitingimustes kantakse vormiriietust koos peakattega või ilma. Meeste mütsi või naiste kübarat kantakse koos mantliga. (2) Meeste pintsaku all kantakse päevasärki koos lipsuga. Sviitri all kantakse päevasärki koos lipsuga või ilma lipsuta. (3) Meeste pintsakut või naiste bleisrit ei kanta koos lühikese talve- või suvejopega. (4) Vormiriietust kantakse koos vormi juurde kuuluvate või muude musta värvi vormijalatsitele sarnaste jalatsitega. 4. jagu Eririietuse väljaandmine ja kandmine § 34. Eririietus Teenistusülesannete täitmiseks, kus vormiriietuse kandmine ei ole kohane või on oht, et vormiriietus saab kannatada, antakse inspektorile kasutamiseks järgmisi eririietuse esemeid: 1) ohutusvest; 2) töösõrmikud; 3) töökindad; 4) soe pesu; 5) sokid; 6) kummisaapad; 7) muud spetsiifilised esemed sõltuvalt konkreetse teenistusülesande iseloomust. § 35. Eririietuse eseme hooldamine Eririietuse eseme hooldamise kohustus on Keskkonnaameti peadirektori või tema volitatud isiku otsuse alusel eririietuse eseme hooldamise eest vastutaval teenistujal või eset kasutaval inspektoril ja hooldamine sõltub eririietuse eseme hooldusvajadusest. 3. peatükk Rakendussätted § 36. Üleminekuperiood Keskkonnaministri 13. oktoobri 2014. a määruses nr 43 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ ja Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2014. a määruses nr 153 „Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“ kirjeldatud vormiriietuse esemeid ja ametitunnuseid, mis on keskkonnakaitseinspektorile ette nähtud ja mis erinevad käesolevas määruses kirjeldatutest, võib väljastada kuni 2021. aasta 31. detsembrini ning neid võib kanda kuni 2025. aasta 31. detsembrini. § 37. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 13. oktoobri 2014. a määrus nr 43 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 38. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Rain Epler Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri …… 2020. a määrus nr … „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ Lisa 1 Keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse esemetel kasutatav Keskkonnaameti keskkonnajärelevalve tunnus  Keskkonnaministri …… 2020. a määrus nr … „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ Lisa 2 Keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse esemete arv ja minimaalne kandmise aeg Välja antavate Minimaalne Minimaalne esemete arv kandmisaeg kandmisaeg Vormiriietuse eseme kandmisaja kuudes sise- kuudes välis- nimetus jooksul tingimustes tingimustes Päevasärk (pikkade või lühikeste varrukatega) 2+2 12 12 Meeste pintsak 1 36 36 Naiste bleiser 1 36 36 Vest 1 36 36 Viigipüksid 2 paari 24 24 Klassikaline seelik 1 24 24 Suvepüksid 2 paari 24 24 Suveseelik 1 24 24 T-särk 2 12 12 Pikeesärk 2 12 12 Fliisjakk 1 36 36 Sall 1 48 48 Sõrmkindad 1 paar 24 24 Nahkkindad 1 paar 24 24 Labakindad 1 paar 24 24 Kootud müts 1 36 24 Kootud vest 1 36 36 Sviiter 1 36 36 Pullover 1 24 12 Püksirihm 1 48 48 Lips 1 24 36 Lipsunõel 1 60 60 Talvejope (lühike või pikk) 1 48 36 Poolkombinesoon 2 60 48 Suvejope 1 48 36 Tööpüksid 2 paari 48 36 Mantel 1 60 60 Suvine nokkmüts 1 48 36 Talvine nokkmüts 1 48 36 Meeste müts 1 60 60 Naiste kübar 1 60 60 Meeste klassikalised saapad 1 paar 24 24 Naiste klassikalised saapad 1 paar 24 24 Töösaapad 1 paar 36 24 Tööjalatsid 1 paar 24 24 Naiste klassikalised kingad 1 paar 24 24 Meeste klassikalised kingad 1 paar 24 24 Naiste madalad kingad 1 paar 24 24 Sisejalatsid 1 paar 24 24  Keskkonnaministri määruse „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse keskkonnajärelevalve seaduse § 14 lõike 1 alusel. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (eelnõuna 184 SE), mis jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Selle seaduse § 14 punktiga 3 muudetakse keskkonnajärelevalve seaduse (edaspidi KeJS) § 14 lõiget 1 ja sõnastatakse selles sisalduv volitusnorm järgmiselt: „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“ Praegu annab see säte riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestamise õiguse Vabariigi Valitsusele ning vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise korra kehtestamise õiguse valdkonna eest vastutavale ministrile. KeJSi § 14 lõike 1 alusel on kehtestatud kolm määrust: 1) Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2014. a määrus nr 153 „Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“ (edaspidi määrus nr 153); 2) Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2003. a määrus nr 11 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“; 3) keskkonnaministri 13. oktoobri 2014. a määrus nr 43 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ (edaspidi määrus nr 43). Kuna KeJS ei anna alates 2021. aasta 1. jaanuarist enam Vabariigi Valitsusele volitust eelnimetatud määruste kehtestamiseks, muutuvad need kehtetuks. Selle asemel kehtestatakse määruses nr 135 sisalduv uuesti. Samuti kehtestatakse terviklikkuse huvides uuesti määruses nr 43 sätestatud kord ning tunnistatakse määrus nr 43 kehtetuks. Olulisi sisulisi muudatusi võrreldes kehtivate määrustega ei ole, asutuste ühendamise tõttu asendatakse viited Keskkonnainspektsioonile (edaspidi KKI) viidetega Keskkonnaametile (edaspidi KeA) ning tehakse üksikuid keelelisi parandusi. Lisaks tehakse üksikud parandused, lähtuvalt praktikas ilmnenud vajadusest. Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2003. a määrus nr 11 „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“ sätestatut uuesti ei kehtestata, kuna riigi keskkonnainspektorid on praegu ainult KKIs (edaspidi KeAs) ning normid on dubleerivad. Samal põhjusel ei kehtestata uuesti määruse nr 34 dubleerivaid osi. Eelnõukohane määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril, samal ajal ülal nimetatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (55 655 707, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb 38 paragrahvist. Esimeses peatükis „Riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietuse ja ametitunnuste kirjeldus“ kehtestatakse uuesti määruse nr 153 sätted ja teises peatükis „Vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise kord“ määruse nr 43 sätted. Kolmas peatükk sisaldab rakendussätteid. Esimese peatüki §-des 1–22 on määruse nr 153 sätted taaskehtestatud sisuliselt muutmata kujul. Sõna „Keskkonnainspektsioon“ on asendatud sõnaga „Keskkonnaamet“. Samuti on viide määruse lisale, mis kehtivas määruses sisaldub nii §-des 20 ja 21 kui kaudselt ka §-s 17, viidud eraldi paragrahvi (§ 4). Teise peatüki §-des 23–35 on määruse nr 43 sätted taaskehtestatud samuti sisuliselt muutmata kujul. Uuesti ei kehtestata muid riigi keskkonnakaitseinspektoreid, välja arvatud KKI (edaspidi KeA) inspektorid, puudutavaid sätteid. Need on määruse nr 43 teises peatükis ehk §-des 8–12 ning lisas 1. Samuti on §-dest 22 (määruse nr 43 § 2) ja 28 (määruse nr 43 § 7) välja jäetud viited muudele inspektoritele. Eelnõukohase määruse § 23 lõikes 4 sätestatakse, et kui vormiriietuse ese on veel kasutuskõlblik, pikendatakse kandmise aega kuni eseme kasutuskõlbmatuks muutumiseni. Määruse nr 43 § 2 lõige 4 võimaldab kasutusaja pikendamist vaid 6–12 kuu võrra. Kuivõrd erinevad teenistujad kannavad erinevaid vormiesemeid erineva intensiivsusega, võib mõne vormieseme kasutusaeg olla oluliselt, isegi aastaid, pikem kui teise eseme kasutusaeg. Seetõttu on mõistlik jätta vormieseme maksimaalne kandmisaeg jätta lahtiseks. Eelnõukohases määruses kasutatakse määruse nr 43 termini „tavavorm“ asemel terminit „välivorm“, mis on terminina sobilikum, kuna eelnõukohase määruse §-s 31 loetletud vormielemente kantakse reeglina järelevalve- või menetlustoiminguid sooritades. Määruse nr 43 § 16 lõike 6 sisu eelnõukohases määruses ei taaskehtestata, kuna sama paragrahvi (eelnõukohase määruse § 32) esimeses lõikes on vormi kandmise kohustuslikkus sätestatud ja lõikes 5 on märgitud, millal kantakse esindusvormi, siis ülejäänud tööülesannete täitmisel tuleb kanda välivormi. Selle kordamine ei ole vajalik. Samuti ei taaskehtestata määruse nr 43 § 17 lõiget 4. Piirang on ebamõistlik. Täna veel mantlit 2 vormiesemena välja ei anta, seega oleks jahedal või külmal ajal klassikalise seeliku kandmine kehtiva sõnastuse kohaselt välistatud. Eelnõukohase määruse § 33 lõikesse 4 on võrreldes määruse nr 43 § 17 lõikega 5 lisatud võimalus kanda vormiriietust ka muude musta värvi vormijalatsitele sarnaste jalatsitega. Täna kehtiva määruse piirang on ebamõistlik, kuna välistab mistahes jalatsite, mis ei ole vormijalats, vormiriietuse juures kandmise. Seda isegi juhul, kui kasutatavad jalatsid on vormijalatsitega sarnased. Eelnõukohase määruse § 34 punktis 7 kasutatakse võrreldes määruse nr 43 § 18 punktiga 7 erinevat terminit – termini „erivahendid“ asemel kasutatakse terminit „spetsiifilised esemed“. Erivahendite mõiste on sisustatud korrakaitseseaduse §-s 781 ja selle määruse kontekstis ei peeta silmas korrakaitseseaduses loetletud erivahendeid. Seetõttu tuleb määruses kasutada teistsugust sõnastust. Läbivalt on paragrahvides sõna „Keskkonnainspektsioon“ asendatud sõnaga „Keskkonnaamet“. Viited järelevalveasutuse juhile on asendatud viitega KeA peadirektorile. Kolmas peatükk (§-d 36–38) sisaldab rakendussätteid. Paragrahv 36 näeb ette üleminekuaja määruses nr 43 ja määruses nr 153 kirjeldatud vormiriietuse esemete ja ametitunnuste kasutamiseks. Selle kohaselt võib neid väljastada kuni 2021. aasta 31. detsembrini ning kanda kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Üleminekuaja kehtestamise eesmärk on maksimaalselt ära kasutada olemasolev KKI vormiriietus kuni selle elutsükli lõpuni. Paragrahvi 37 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määrus nr 43. Paragrahv 38 sätestab põhimääruse jõustumise aja – selleks on 2021. aasta 1. jaanuar ehk määrus jõustub samal ajal Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) jõustumisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Määruse rakendamisega ei kaasne: 1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele; 3) mõju majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule; 6) mõju riigi ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kuna seni kehtinud korrad sisuliselt ei muutu, siis ei kaasne määruse rakendamisega olulist mõju. Tellida ja väljastada tuleb vormiriietuse esemed, millel viide KKIle asendatakse viitega KeAle, kuid selleks on antud üleminekuaeg, mis võimaldab praeguseks väljastatud ja tellitud esemete lõpuni kasutamist. 3 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud KeA ja KKI ühendamisega seotud tegevustest ja kuludest on antud ülevaade Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) (eelnõuna 184 SE) seletuskirjas ja sellele lisatud dokumentides, mistõttu seda siinkohal ei korrata. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi, rahalist tulu ega lisatööd. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 4