Kiri

Rahandusministeerium Meie 26.11.2020 nr 2-1/20-0400/7227 Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Martti Kalvik 625 6464 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  26.10.2020 Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Turisminõudluse suurendamine“ alategevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine” eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenevaid mõjusid turismisektorile. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud just turismisektori ettevõtted.1 Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada välisturismi kiiret taastumist 2020. ja 2021. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport, aga ka sündmuste ja konverentside korraldajad ja nendele teenuste pakkujad. Peamine muudatus käesoleva toetuse tingimustes on eeldatav minimaalne sündmustel ja konverentsidel osalevate väliskülastajate arv ja muud miinimumnõuded, mille lävendid ei vasta käesolevale turusituatsioonile COVID-19 tagajärjel. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) turismitoetuste koordinaator (e-post: [email protected], telefon 738 6005). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], telefon 715 3403). Eelnõuga muudetakse ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määrust nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 21.05.2020, 12). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, milles on 22 punkti. Eelnõu punktiga 1 asendatakse § 6 lõikes 1 punktis 4 tekstiosa, mille alusel on uus eeldatav minimaalne konverentsil osalevate väliskülastajate arv Tallinnas 50 ja väljaspool Tallinna 30. Paljud riigid ei ole veel reisimiseks avatud ning seetõttu ei ole õigustatud jätta alles toetuse 1 Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020). oodatavateks tulemusteks väliskülastajate arvud pandeemia-eelsel tasemel. Endiselt kehtib eeldus, et tänu transpordiväravatele Tallinnas on sinna võimalik kiiremini osalejate arvu kasvatada kui mujal Eestis ja seetõttu on erisused Tallinna ning teiste piirkondade osavõtjate oodatavates arvudes. Toetusega aidatakse kaasa konverentside korraldamisele väiksemas mahus, et tagada konverentse teenindavate ettevõtete ning ruumide rentijate sissetulekud. Eelnõu punktiga 2 asendatakse määruse § 6 lõikes 1 punktis 5 senine konverentsi minimaalne kestvusnõue 3 päeva 2 päevaga. On hakatud korraldama rohkem veebikonverentse ja turule on tulnud hübriid-konverentsi lahendused. Toetuse eesmärk on tutvustada Eestit kui turismimaad ja seda saab teha ka läbi hübriidkonverentsi, kus osade riikide esindajad on üle veebi, teised aga kohapeal. Tulenevalt hübriidkonverentsi võimalustest ja vähema osalejate arvuga sotsiaalsete tegevuste vähenemisest või muudel põhjustel lühemast programmist, muudetakse konverentsi minimaalse kestvuse nõue kahele järjestikusele päevale. Eelnõu punktiga 3 muudetakse kehtetuks määruse § 6 lõike 1 punkt 6. Tingimus ise jääb alles ja leeveneb, kuid taotlejatele arusaadavam on kui see on sõnastatud taotlemise tingimusena, mitte sündmuse minimaalse nõudena. Taotlejates on tekitanud nõue esitada taotlus 4 kuud enne konverentsi toimumist segadust, kuna jääb eksitav mulje, nagu tuleks taotlus esitada täpselt sellel päeval. Vastav tingimus viiakse üle § 12 lõike 1 punktiks 5. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse määruse § 6 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Kehtetuks muudetakse lauseosa, millega oli seatud minimaalne nõue toetatavatel sündmustel kaasata sündmuse kajastamisse rahvusvaheline meedia. Alles jääb seni kehtinud eeldus, et sündmus peab olema rahvusvaheliselt huvipakkuv. Rahvusvahelise meedia kajastusi on sündmustel keeruline prognoosida, kui spordialaliidud muudavad jooksvalt võistluste korraldamise reegleid või kui kogu sündmuse mastaap on tänu COVID piirangutele nii väike, et see ei ole meediakajastusteks piisavalt huvipakkuv, eelkõige näiteks peamiselt siseturule ümber orienteeruvate kultuurisündmuste puhul. Seda, et sündmus oleks ikkagi rahvusvaheliselt huvipakkuv, hinnatakse läbi väliskülastajatele suunatud turundussõnumite, Eesti kui turismisihtkoha tutvustamise tegevuste, välismeedia kaasatuse ja sündmusele saabunud väliskülastajate. Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 6 lõike 2 punkti 5 sõnastust, loobudes sündmuste minimaaleste mõjude hindamisel piirkondlikust erisusest ning üle-Eestiliselt sõnastatakse minimaalne väliskülastajatest osalejate arv 80. Paljud riigid ei ole veel reisimiseks avatud ning seetõttu ei ole õigustatud jätta alles oodatavad tulemused väliskülastajate arvule pandeemia-eelsel tasemel. Tallinna piirkond on COVID-19 puhangust tulenevalt enim pihta saanud piirkond Eestis ja kannatas kriisi all enam ka suvel, kui muudes Eesti piirkondades siseturismi toel tarbimine mõnevõrra taastus. Seetõttu ei ole üldist olukorda turismivalkdonnas arvestades Tallinnale kõrgemate eesmärkide seadmine põhjendatud. Tulenevalt visitestonia.com veebi sisestatud 2020-2021 korraldatavate sündmuste kalendrist, ei eristu Tallinn kui suurema osakaaluga sündmuste toimumise koht. Pigem vastupidi, senisest suuremas mahus siseturismile tuginev sündmuste külastamine hoogustab Tallinna ja Harjumaa inimesi külastama väiksemaid piirkondi ja seal toimuvaid sündmuseid. Numbrini 80 on jõutud läbi näidisarvutuskäigu, kui sündmusel osalejate piirang 1000 oleks inimest. Tuginedes varasemale statistikale, on keskmine sündmuse osalevate väliskülastajate osakaal 25%, kuid tulenevalt sellest, et väliskülastajaid on Eestis 65% vähem, jõuame keskmise ja regionaalset eristumist kasutamata ligilähedaselt 80 väliskülastajani, mis oleks realistlik number minimaalsete väliskülastajate saavutamiseks sündmusel ja samal ajal on see number siiski nii suur, et välisturundusega peab tegelema, st rahvusvaheliste mõjude saavutamine sündmuse korraldamisel ei ole juhuslik ja täidab meetme eesmärki. Eelnõu punktiga 6 muudetakse kehtetuks § 6 lõike 2 punkt 7. Tingimus ise jääb alles ja leeveneb, kuid taotlejatele arusaadavam on kui see on sõnastatud taotlemise tingimusena mitte sündmuse minimaalse nõudena. Taotlejates on tekitanud nõue esitada taotlus 4 kuud enne sündmuse toimumist segadust, kuna jääb eksitav mulje, nagu tuleks taotlus esitada täpselt sellel päeval. Vastav tingimus viiakse üle § 12 lõikeks 4. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 8 lõike 3 tingimusi viimaks sündmuse läbi senise 24 kuu asemel 15 kuuga. Sündmuste rahastamise perioodi täiendav piiramine on vajalik selleks, et mitte hoida meetme vahendeid kinni küll varakult kalendritesse lisatud sündmuste toetamiseks, kuid mille toimumise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul on keeruline hinnata. Toetust antakse eelkõige neile sündmustele, kes teevad ettevalmistusi konkreetsemas ajaperioodis ning saavad seda ka projektitaotluses täpsemini läbi mõelda. 15 kuud on piisav, et saada kätte taotluse rahuldamise otsus ning korraldada ära sündmus peale seda veel 12 kuu jooksul. Konverentsidele muudatus ei kohaldu, kuna toetusel on roll Eestile konverentsi korraldusõiguse taotlemisel ja seetõttu on varajane riigi toe olemasolu tähtis. Rahvusvaheliste sündmuste puhul on toetuse osakaal pigem väike (10-20%) kogueelarvest ja sellega sündmuse Eestisse meelitamise roll vähema osatähtsusega. Eelnõu punktidega 8 ja 9 täpsustatakse määruse § 9 lõigete 1 ja 2 minimaalse toetuse summa suurust. Uus minimaalne toetussumma piir on 10 000 eurot, millega saab toetada ka senisest väiksemas mahus toimuvaid konverentse kui ka sündmuseid. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 12 lõikega 4, millega sätestatakse, et taotlus peab üldjuhul olema esitatud senise 4 kuu asemel vähemalt 3 kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist. Endiselt soovitakse toetust andes, et jääks aega teha kommunikatsiooni ja turundust väliskülastajatele ning et toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsus jõuaks taotlejani enne sündmuse või konverentsi toimumist. Rahvusvahelise korraldusõiguse saamisega seotud sündmused ja konverentsid on 3 kuu nõudest vabastatud juhul kui projekt siiski esitatakse sündmuse või konverentsi toimumist. Rahvusvaheline korraldusõigus ise juba tähendabki, et sündmus on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja sellega kaasneb ka rahvusvaheline kommunikatsioon. Eelnõu punktiga 11 muudetakse paragrahvi 13 pealkirja. Taotlusvoorusid enam ei korraldata, selle asemel kasutatakse väljendit „taotluste vastuvõtu tingimused“. Sündmustele hakatakse kohaldama sarnaselt konverentsidega jooksva taotlemise tingimusi. Sündmuste planeerimine pikka aega ette ei ole võimalik ning samuti on trendiks ka välismaiste organisatsioonide poolt anda lühikese etteteatamisega korraldusõiguseid ja seetõttu muuta sündmuste taotlemine voorulise asemel samuti jooksvaks. Eelnõu punktiga 12 sätestatakse kõikide projektide taotlemine jooksvalt. Eelnõu punktiga 13 jäetakse välja paragrahvi 13 lõikest 2 esimene lause, mis reguleerib konverentside jooksvat taotlemist, kuid mis on juba öeldud eelnevas punktis. Eelnõu punktiga 14 asendatakse sõnastus „taotlusvooru tähtajast“ sõnastusega „taotluste vastuvõtu avamisest“. Taotlemine algab jooksvalt ning teavitust tuleb teha taotlemise avamise tingimuste kohta. Eelnõu punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 4 ning § 14 lõige 5, millega sätestati voorulise toetuse tingimused. Eelnõu punktiega 16 jätakse välja sõnad „jooksva taotlemise korral“. Eelnõu punktidega 17, 18 ja 19 kehtestatakse sündmustele ja konverentsidele erinevad alakriteeriumide osakaalud. Seni kehtis nii sündmuste kui konverentside hindamiseks samasugune valikumetoodika. Konverentsidele ei kohaldata enam kriteeriumit 4, milleks oli projekti tegevuste kuuluvus eelistuste hulka ja eelistuseks oli konverentsi toimumisaeg ning mõju turismi hooajalisuse vähendamisele. COVID pandeemia järgselt on iga konverents justkui kõrghooajal toimuv ning eraldi hooajalisust ei ole õiglane hinnata. Sündmustel hooajalisust endiselt hinnatakse, kuid koos teiste mõjukriteeriumidega, mitte eraldisesisva argumendina. Konverentside kriteeriumi 4 osakaal 10% jaotatakse kriteeriumide 2 ja 3 vahel, kummalegi endise 20% asemel 25% hinde osakaalust. Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, mis reguleerib taotlusvooru alusel taotluste rahuldamist. Eelnõu punktiga 21 asendatakse senine jooksvat taotlemist rõhutav säte üldiselt kohalduvaks sätteks. Eelnõu punktiga 22 muudetakse rakendussätteid. Lisatava lõike eesmärk on tagada võrdne kohtlemine neile konverentsi ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldajatele, kes taotlesid toetust 1. septembril 2019. a jõustunud määruse redaktsiooni kohaselt ja kelle korraldatud või korraldatav kultuuri- ja spordisündmus on samuti mõjutatud käesoleva eelnõuga käsitletavast väliskülastajate vähenemisest. 1. septembril 2019. a jõustus määruse viimane redaktsioon, mille peamine muudatus seisnes kulude lihtsustamises ja kindlasummalise makse eelduseks olevate regulatsioonide kehtestamises. Toetusele kehtestati miinimumnõuded, mis on väljamakse saamise eelduseks ning mis vastasid tavapärasele (COVID-19 eelsele) olukorrale turismisektoris. Tulenevalt sellest, et toetusi taotletakse pikalt ette enne konverentsi või sündmuse korraldamist (minimaalselt 4 kuud kehtiva määruse kohaselt), langes või langeb mitmete 1. septembril 2019. a jõustunud määruse redaktsiooni alusel toetust taotlenud ürituste toimumise aeg samuti koroonaviiruse perioodi. COVID-19 kriisi tingimustes on väliskülastajate Eestisse saabumine olnud keeruline ning enamik toetust saanud sündmused ja konverentsid on 2020. a ära jäänud või edasi lükatud. Toimunud vaid üksikud toetust saanud sündmused ja konverentsid ning eesmärkide täitmine ei ole nendes tingimustes realistlik ja ei ole põhjendatud eeldata nende täitmist. Selliste projektide puhul koroonaviiruse mõjude arvesse võtmata jätmine väliskülastajate arvu languse osas seaks toetuse saajad ebavõrdsesse olukorda võrrelduna taotlejatega, kes tegutsevad samas olukorras, kuid esitavad taotluse pärast määruse käesolevate muudatuste jõustumist. Enamgi veel – kui tänastel taotlejatel on võimalik arvestada taotluse esitamisel koroonaviiruse mõjudega, siis 2019. a sügisel taotluste esitanutelt ei saanud seda mõistlikult eeldada. Seetõttu sätestatakse eelnõus, et käesoleva eelnõu punkte 1 ja 5, millega muudetakse konverentsidel ja sündmustel osalevate väliskülastajate minimaalseid nõudeid, hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt ka projektidele, mille taotluse rahuldamise otsus on tehtud 1. septembril 2019. a või hiljem (st määruse viimase redaktsiooni alusel) ning tingimusel, et projekti lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitamata (ehk üritus on toimunud või toimub koroonaviirusest mõjutatud ajal) ja mille väliskülastajate arvu vähenemine on tingitud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78); 4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavate muudatustega tagatakse suurem paindlikkus kriisiolukorda sattunud sündmuste ja konverentside korraldajate poolt projektide esitamiseks, säilitades nii oma tegevuste jätkusuutlikkust ja panustades Eesti kui sündmuste ja konvrentside toimumise maa tuntuse kasvu. Muudatustel ei ole otsest sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on otsene seos ja positiivne mõju regionaalarengule ja tööhõive säilimisele ning üle Eesti turismisektori ettevõtjate elujõulisuse tagamisele kriisiolukorrast edukaks väljatulekuks. Toetuse tingimuste lihtsustamisega luuakse võimalus hoida väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ärid toimimas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. EASil on olemas täiendavad vahendid toetamaks sündmuseid ja senisest laiemas sihtgrupis. COVID olukorras tekivad piirangud sihtgrupile juba riiklikest regulatsioonidest, transpordiühendustest välismaailmaga jmt. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitatakse eelnõu arvavamuse avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile.  EELNÕU 26.10.2020 MÄÄRUS 26.11.2020 nr 2-1/20-0400/7227 Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „120“ arvuga „50“ ja arv „60“ arvuga „30“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „kaks“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning seda kajastab rahvusvaheline meedia“; 5) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „Tallinnas 500, väljaspool Tallinna 300“ arvuga „80“; 6) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv „24“ arvuga „15“; 8) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „20 000“ arvuga „10 000“; 9) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „15 000“ arvuga „10 000“; 10) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taotlus peab olema esitatud vähemalt kolm kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist, välja arvatud, kui sündmuse või konverentsi korraldamine eeldab rahvusvahelise korraldusõiguse saamist. Viimasel juhul tuleb taotlus esitada enne sündmuse või konverentsi toimumist.“; 11) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „Taotlusvooru“ sõnadega „Taotluste vastuvõtu“; 12) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse taotluste esitamine toimub jooksvalt.“; 13) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hetkest, mil registreeritud taotlustes, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui meetme tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.“; 14) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõnad „Taotlusvooru tähtajast“ sõnadega „Taotluste vastuvõtu avamisest“; 15) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 14 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „jooksva taotlemise korral“; 18) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „koondhindest“ sõnadega „sündmustega seotud taotluste hindamisel ning 25% konverentside hindamisel“; 19) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „koondhindest“ sõnadega „sündmustega seotud taotluste hindamisel ning 25% konverentside korraldamisega seotud taotluste hindamisel“; 20) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „koondhindest“ sõnadega „sündmuste hindamisel“; 21) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõnad „Jooksval taotlemisel kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldamisele“ sõnadega „Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse“; 23) paragrahvi 29 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2020. aasta novembris vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist, välja arvatud § 6 lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 punkt 5, mida kohaldatakse ka projektidele, mille taotlus on esitatud 1. septembril 2019. a või hiljem, mille lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitamata ja mille väliskülastajate arvu vähenemise tingis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriis.“. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 3